Tere päevast, saates maailm kirjelduses on täna meil ees Mihhail Bulgakovi biooste kogu koondpealkirjaga pühameeste sepitused. See on eesti keeles ilmunud sel aastal ja selles, et on ilmunud täname Me kirjastuste, Europe'i ja kes on siis selle trükki toimetanud. Stuudios on meil külalised. Pärli vene kirjanduse kateedrist ülikoolist ja ajakirja akadeemia peatoimetaja Ain Kaalep. Mil viisil tänases hetkes praeguses hetkes? Me Mihhail Bulgakovi näeme, kas see põnevus, see müstika, mis ümbritses meister ja Margaritat on säilinud? Ma olen mõnikord mõelnud just sellesama küsimuse üle, millest sa praegu kõnelesid. Et minu sugupõlvele on muidugi asi klaar ja nii mõnelegi nooremale ka, aga kuidas on päris noortega, kellele nõukogude kord ja ja tema kogu tema problemaatika on juba üha kaugem minevik, ei ole aktuaalne ja hindajad tõesti mõni päris noor inimene sellele küsimusele vastama. Mina tahaksin küll arvata seda et väga hea satiir, kui rääkida nüüd Bulgakovi satiirilist küljest on isegi ajatu praegu kas või vanakreeka suurt komöödiakirjanikku tofamest lugeda tema puhta vaimukas ja pärast on huvitav, kui meil ei lähe üldse korda, millised suhted tal omaaegse Ateena riisiga olid või siis kas või häiris eile satiirilise luuletusi, kus ta seal geniaalselt materdab igasuguseid oma vaenlasi, kes meile ka üldse korda ei lähe, aga ta teeb seda niivõrd vaimukalt, puhas vaimukas, vika jääb alles. Ja samuti see Bulgakovi suurepärane, ma ütleksin, koogollik fantaasia, nii et need on vahest üleval rahalised väärtused ja kuigi see nõukogude korra taust enam aktuaalne ei olegi, need võiksid ikkagi alles jääda. Ma arvan ka kuna ma puutun kokku ülikoolis üliõpilastega, kes loevad seda teost siis kahtlemata Ta on Bulgakov alati olnud lemmikkirjanike hulgas sellest ajastust Nõukogude kirjandusest kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Ja mulle samuti tundub, et Bulgakovi teosed sisaldavad mitte ainult ajastut puudutavat satiiri, vaid nad on nagu üleajalised. Bulgakov kuulub kahtlemata nende kirjanike hulka, kelle teosed elavad niinimetatud suure 100. suures ajas. Selles mõttes, et nad ütlevad eri põlvkondadele eri ajastutele erinevalt tuuridele ikka alati midagi midagi, mis on siiski suhteliselt erinev erinevatel põlvkondadel, seda küll tuuridel. Seda küll. Teoste lugemine on erinev erinevatest ajastutest. Nad saavad erinevad elamused. Nad lähtuvad oma ajastut ajastust, kui nad neid teoseid loevad. Aga selles ongi ju klassikalist suurte teoste võlu. Et nad suudavad vaat üha tähendusi genereerida. Ja selles mõttes on nad ajas nagu surematut. Ain Kaalep nimetas äsja olid ja ka kus võiks olla pulgaakovi traditsiooni, selle traditsiooni algus. Milles võiks olla, millest nüüd on see suund, satiiriline suund Nõukogude aastate algusel välja kujunenud. Selles on tegelikult raske vastata. Sest et. Selles ajastus ütleme kahekümnendatel aastatel tegelikult, et ei ole palgaakko püksi satiirikirjanik. Eriti just võikski öelda, et kusagil 20.-te aastate teisel poolel on satiir küllaltki levinud mitmeid satiirikirjanik nimetame 20.-test aastatest Ilfi ja Petrovi Sostšenko ja väga erinevad kirjanikud. Võimalikus ütleme niimoodi annab tunnistust tegelikult ühiskonna teatud liberaalsusest, sest kolmekümnendatel aastatel elanud satiir ei olnud võimalik, ta hakkab ära kaduma. Ja kui me mäletame siin selliseid rünnakuid, siis Sobtšak oli üks nendest, kelle vastu oli suunatud kurikuulus määrus, 46. aastal. Satiir nagu kadus, ära stati, sest. Ühiskonnas, kus on konflikt hea ja veel parema vahel statiiv muutub võimatuks, kas siis ikka väga paljude satiirikirjanike traagiline saatus, nende loomingu traagiline saatus? No kasvõi selles esimeses teoses, mis on siin kogumikus saatuslikud, munad, kõik see viitab sellele, et satiiri ja absurdipiir taas kõiku, see, mis võib-olla tollel ajal oli puhas tiir praegusele, ütleme just noorele lugejale tundub rääkimine absurdi-ist. Siit tundub eriti kui vaadata või võrrelda sedasama joon näiteks Strugatski ja Ilfi Petrovi ka siis. Meie jaoks võib-olla on isegi tahaks öelda, et tolleaegne vene kirjandus kirjutas absurdist. Kas me jõuame selle üldistuseni? No koera südame puhul on eriti see küsimus, mis võib ja üles kerkida, see taust, need majavalitsejad ja kõik need võimud. Natukene liialdatud, aga täiesti realistlikud kujud täiesti mõeldavad. Aga sellest tulevikulugeja ei tarvitse üldse aru saada, ta mõtleb, et vot kus fantaasia mängis, tegelikult on elust võetud kergelt nii stiliseeritud ja liialdatud. Mulle tuleb sellega seoses meelde niisugune väike lookeane soome humorist ollist. Tema talvesõja ajal kirjutas mõned Nõukogude-teemalised satiirilised humoristid, mõtles välja asutuse nimega saunade peavalitsus, Soome lugejad ja ka Eesti lugejad siis mitte mingit eesti keelde naersid ennast ribadeks, ei ole mõeldav ju asutus nimega saunade peavalitsus kui naljakas ja, ja ega olli isegi ei teadnud, et Nõukogude liidus on täiesti mõeldav asutus nimega saunade peavalitsus. Need Nõukogude tegelikkus aeg-ajalt ületas kõige julgema satiiriku fantaasia ja seda tulevikku lugeja ei tarvitse üldse teada. Jah, muuseas ka tänapäeva vene kirjanduses, kus küllaltki on ju tähtsal kohal absurd on see absurd tegelikult väga realistlik, tähendab, Venemaal ei pruugi olla absurdikirjanik mõelda välja absurdseid Sušeesid, vaid elu pakub ise neid absurdseid söšeesid. Ja see on noh, ütleme Vene tänapäeva kirjanduses on see väga tähtsal kohal kesksel kohal. Ja pigem on mõnikord isegi vähendatud näiteks Abhaasia päritoluga moskvakirjanik fossiil Iskander tema kitstuuri tähekogu, Eesti tähtkuju ja seal see on satiir kogusele Lõssenko suure afääri kohta, mis kümneid aastaid Nõukogude teadust ahistas, aga, aga et sellest üldse kirjutada vähendas asja viis selle Abhaasiasse ja tegi juhusliku väikse niisuguse Abhaasia nalja ei ravi ka nõukogude lugeja sai aru, et selle nõmmelt lõishenkismi liidulist nähtust nagu üldse nendes tingimustes muidugi Stalini ajal oleks Iskander olnud mõeldamatu, aga juba Rostovi ajal oli mõeldav sellist absurdi teha, aga, aga tulid nähtusi ja üldist absurdsusest just nimelt vähendada. Muuseas, ma veel ütleksin paar sõna selle teoste lugemise kohta, vot huvitavad andmed on ühes kirjutises selle kohta, kuidas Ameerika üliõpilased lugesid sedasama jutustust koera süda ja nende arusaamine teosest on hoopis erinev, kui ütleme Nõukogude ühiskonnas kasvanud lugejal meie lugeja jaoks tihti. Professor ženski on vana vene intelligent ja ta loob, eks ole, selle uue inimese, kui ütleme, seda mõistetakse, kui revolutsiooni sünnitatud uus inimene. Ja probažinskit vaadeldakse tihti kui niisugust positiivset kangelast isegi lavastuses ja filmis, isegi mingil määral me võime näha niisugust interpretatsiooni. Aga no oli reeglina probrogenski negatiivne kangelane isegi see, et temal oli mitu tuba ja tuldi neid temalt ära võtma. Ameerika üliõpilasi ei pannud imestama see, et tullakse ära võtma inimesed tube, vaid kuidas, noh, minul on loomulik, temal on nii palju tube ja sulle keegi ilma kõrval selline altruism, klik suhtumine nagu hoopis teistsugune suhtumine. Et see lugemine on väga erinev ja muuseas, see on tegelikult pulgaakovid teostesse sisse kodeeritud, et ta, tema, maailm on ju ääretult ambivalentne, väga suhteline. Tõde on väga suhteline mõiste, headus, kurjus, saatanlik, jumalik, need on kõik väga suhtelised mõisted, pulgaga. Aga jälle see saatanlike munade peategelane, koomiline teadlane. No mina lugesin seda ka ikka sellise pilguga, et sümpaatne vana mees, missi sealt veider positiivne tegelane kahtlemata tuli meelde võib-olla natuke Charles Dickens kelle väga sümpaatsed armsad tegelased on sagedasti hirmus koomilised. Võib-olla ma teame Dickinson vene kirjandusele suurt mõju avaldanud kuidagimoodi, võib-olla vähemalt kaudselt ka pulgaakovile. Aga, aga jah, muidugi võib ka lugeda seda Chatyeriliselt satiir niisuguse piiratud teadlase kohta. Jah, kes ennast maailmast isoleerib ja see on siis nagu oma kabinetivaikuses, eks ole, mõtleb välja midagi kohutavat, mis maailmal hukatuslik, nii et seal veel muidugi ambivalentse mani prograženski. Tema oma nimes on juba priobrazenski Brebrasvat ümber tehase muutmine, muutmine, muundamine, see on tema nimes. Ja kui me vaatame, kuidas tema ise muutub jutustuse jooksul šarik näeb teda jumaluse nada, nimetab teda jumaluseks ta nagu jumal. Aga kui ta teeb operatsiooni, siis kirjeldatakse teda kui, kui röövlid, mõrtsukad, piiripagan, usu preestrit ja nii edasi. Ja ta ise on väga muutlik. Ka tema sotsiaalne positsioon on tegelikult ambivalentne, sest et ühelt poolt on ta härra, aga teiselt poolt on ta võimu suhtes lakei, nii et temas on väga niisugune professori, selline ambivalentne kuju minu arvates üldse annabki paljus võtme sellele jutustusele. Kas siin ei ole äkki väike viide, kas sellele issanda muutmisele Michile Kunelt kuuldavalt ohtlikus kirikus on väga oluline Jaan, ta muutis Undi ja prioga senski klooster ja nii edasi. Ja, ja ja vaadake, kust nägi ilmavalgust šarik. Ta sündis provosenski väravate juures ja sealsamas prograzenski ja vot ei, mures. Suri Klimkin, kes on samuti nagu materjaliks sellele operatsioonile, nii et see tähendus, prograzenski issanda muutmine, see on täiesti tähtis. Ja operatsioon ise toimub jõulude ajal provosenski nagu asub, eks ole, jumala kohale luues inimest uut elu. See kõik toimub jõulude ajal ja Pormentali päevikus on ju kõik päevade kaupa üles märgitud, millal operatsioon toimus. Muuseas, kuuendal jaanuaril, see on siis kumme kuningapäeval, ütleb ta oma esimesed sõnad. Nii et need kiriku Aga kas uue kalendri järgi ei ole 600 õigeusu see jõulude aeg kui uue kalendri uue kalendri küll jah, et, et siis oleks nagu Kristuse motiivi satiiriline kasutamine. Vot vot peer, kristlus. Valed eelistuse, kristlus loomulikult see see alltekst on väga tuntav ja markeeritud Bulgakovi poolt. On olemas isegi niisugune uurimus, kus on kokku loetud, kui palju kasutatakse jutustuses Saatana palju kasutatakse jumala nime ja need väljendid, kus neid nimesid kasutatakse, võivad teineteist asendada. Jumal, siin on ka või kurat sinuga. Ühesõnaga me võime öelda, kas jumal ja kurat sellest nagu ei olegi midagi, et neid nimesid kasutame ühesuguses situatsioonis. See annab tunnistust jälle sellest maailma ambivalentsus pulgaakovi. Vot mõte hüppab selle peale, Ülle Pärli rääkis enne mulle väga huvitavalt sellest, et Bulgakov, keda me oleme ju pidanud tavaliselt kartma tuks tõe eestvõitlejaks kõige rängemates tingimustes on tegelikult teinud ka kummarduse Stalini diktatuuri ees ja kirjutanud muuseas näidendi Stalinist, kus kasse jumalik kuratlik element, et nagu üle pärmi ja räägib vorm väga huvitavalt omavahel. Vaat sellest oleks nüüd huvitav midagi kuulda. Stalini motiiv kajastub muidugi ka selles pühamisse sepitsustes selles muljerry mulje näidendis, kus mulje oli kuningasuhe kajastab mingil määral pulga Sakkovi enda suhet Staliniga. Aga nüüd pulgaakkovee Stahlil, see on väga huvitav teema. Tegelikult see näidend, nagu jätkab Bulgakovi ühte eriti 30.-te aastatel, tähtsad teemad, on prohveti teema, prohvet saatus, kannatuste teema ja oma näidendi Stalinist, ta kirjutab ka nagu näidendi prohvet dist. Näidend on pühendatud Stalini noorusele. Tahan oma usu eest kannatanud. Bulgakov kirjeldab, kuidas ta heidetakse välja vaimulikust seminarist ja kuidas toimub tema üle kohtumõistmine. Muuseas, siin me näeme jällegi niisuguseid viiteid Kristuse motiividest. Šviili ei olnud ju keegi Saar tema üle kohut mõistaks, aga pulgaakovil on, see kohtumõistmine toimub kõige kõrgemal tasemel. Nii et ta on nagu tõesti oma usulist kannataja, kes saadetakse välja sunnitööle. Ja samal ajal aga pulgaakov ridade vahel pidevalt annab lugejale viiteid, mis räägivad sellest, et tegemist on valeprohveti ka millegi rõhutades selliseid deemonlik joone, stalinism, vale kristus, Kristusega jah, vale Kristusega valeprohveti, ka vale Kristusega. Ja näidend lõpeb samuti huvitavalt. Näidend lõpeb hetkel, kui Stahlil on põgenenud sunnitöölt ja ja puhatuses tares. Stalin uinub, magab ja Bulgakovi kõneleb edasi sellest, millisena ta ärkab peole, seda und. Viimane lause on, et Stalin spid Ilmselt ei ole üldsegi juhuslik, et just Tartu see vene kirjanduse kateedri juures on tekkinud ja arenenud väga tugev semiootika uurijate koolkond. Võib-olla just vene kirjandus, vene kunst on oma ambivalentsus ja selle arengus on põhjustanud seda, et pidevalt erinevalt poliitiliste diktatuuride ja ja muutumiste mõjul peab ka kunsti ümber hindama. Ja selles mõttes, et erinevad detailid, erinevad alltekstid muutuvad aktuaalsemaks, teised kaovad nagu varju ja et see, mis on olnud aktuaalne, ära ei ununeks, et ta muutuks mingiks teiseks teksti selleks on kui pidevalt tekstiga tegeleda. Kuivõrd oluliselt on pulgaakovi loomingut semiootiliselt uuritud. Meie kateedris Ki on Bulgakovi loomingut mingil määral puudutanud Juri Lotman. Samuti tahaks ära märkida, et meie kateedri juures oli Bulgakovi seminar, mida juhendas kadunud Voleerides, suubub seda sel ajal, kui Venemaal tegelikult nagu kaakovi ka eriti ei tegeldud. Nii et kahtlemata on ka tema loomingut puudutada tutud. Aga ta ei ole olnud üks niisuguseid keskseid autoreid. Tegelikult. Tartu kirjandusteadlaste jaoks ja üldse. Nagu Nõukogude teadus on pälvi, kui teil on kirjandus, on pälvinud vähem tähelepanu kui klassikaline kirjandus ja hõbedane ajastu ja nii edasi, nii et selles mõttes eriti uuritud ei ole. Ja ma arvan, et üldse pulgaakovi tõeline uurimine alles algab. Sest et siiamaani on temaga tegelenud rohkem siiski läänes. Ja põhiliselt on uuritud romaani Meister ja Margarita. Bulgakov on siiski nagu tuntud rohkem ühe teose kirjanik Meistri ja Margarita auto, nii nagu näiteks Pasternak on läänes ju väga tuntud, aga kui ühe teose kirjanik jällegi doktor süva. Ja nii ka see põhiline uurimistraditsioon selle romaaniga seotud. Nii et need vaatlused on samuti seotud rohkem Meistri ja Margarita. Eesti lugejatele on nagu oma suhe pulgaakoviga. Meie tõlkijad avastasid ta niipea, kui, kui ta Venemaal lubatavaks muuta tõus. Ja kui ma ei, esimene tõlge oli hoopis teatri sumaal kadunud veidrik Kiviloo Loomingu raamatukogus, mis võeti nagu ma mäletan, kuule huviga vastu. Aga Meistri ja Margarita aga oli niisugune lugu, et see on ilmisel Nõukogude Liidu selleaegsel territooriumil esimene raamatukujuline väljaanne, mille meie kirjastus Eesti Raamat publitseeris Moskvas ajakirjas ilmunud teksti põhjal. See on kahjuks lühendatud tekst, nii palju kui ma tean. Nii et täielik Meister ja Margarita meie lugejale veel veel tundmatu ja selle väljaandmisega oli suur pahandus. Kirjastus Eesti Raamat peatoimetaja Aksel Tamm sai hirmsasti pähe. Aga nagu tabud lehanud kõnelenud. Ta teadis, mille peale ta välja läheb. Ta teadis, pähe andmine tuleb, aga see on pähe andmine asja eest. Ja tõesti, eesti lugejatel oli suur rõõm saada kätte raamat Meister ja Margarita, ennem kui vene lugejad. Muidugi. Meil on põhjust selle üle uhke olla, aga samal ajal on siiski väga kurb, et eesti lugejal puudub Meistri ja Margarita täielik tekst. Venemaal ilmus täielik tekst juba 73. aastal ja praeguseks, kus on olemas juba kommenteeritud väljaanded siiski ootaks, et et keegi võtaks kätte, avaldaks selle teose uuesti ja tõesti juba täieliku teksti sellest romaan. Ja siis oleks ka vajalik, sest ma julgeksin öelda, on maailmakirjandusel mõõtmeliseks tähtsaid 20. sajandi romaane ja, ja tuleks anda välja täielik tekst, korralik järelsõna koos kommentaaridega. Ilus väljaanne, muidugi peaks. Peaks see olema ja, ja niimoodi oleksime jah selle teose siis lõplikult kätte saanud ja ma ei usu, et lugejatest puudu tuleb, sest kõik see tark jutt ja viited analüüsi võimalustele, mida me praegu siin ajame. See ei tohiks varjutada seda, et tegemist on ilmatu põnev aja toreda raamatuga, mida, mida võib lugeda kah juba 14 15 aastane kirjandussõber kui ilmatu toredat ja põnevat fantastilist juttu. Ja, ja võib lugeda ka tark ja haritud inimene, kes kõikidest vihjetest ja allusioonidest aru saab. Nii nagu maailmakirjanduse parimad teosed seda on, et tõesti kõikidele isadele on ta loetav, stan tõesti toredasti kirjutatud. Millised on need kõige suuremad kärped või mis annab tunda selle meie olemasoleva tõlkega? Need kärped on tegelikult küllaltki süstemaatilised ja väga põhjalikult läbi viidud. Ja mitte kõik need kärped ei ole seotud üldse poliitiliste niisuguste teemadega või stseenidega. No sellistest poliitilistest Teemadest võib olla on näiteks välja jäetud peatükk, mis hiljem on avaldatud meil eesti keeles ja mida ka nagu ma mäletan, strein, kruus luges kunagi raadiused, et selles valuuta kaupluses aga on lausa teemad, mis on nagu välja kistud sellest teosest. Ja üks nendest teemadest on üks raamatu tegelikult tähtsamaid teemasid. Kahetsuse motiiv, mis saab alguse Pilaatusest ja hiljem siis üldse hilinenud kahetsus, hilinenud kahetsuse teema selles teoses, mis on muide ka autobiograafiline, sest et Bulgakov ise kui tal toimus kõnelused, Staliniga ta seda kõnelust hiljem väga elas üle uuesti, sest tema enese jaoks ta avaldas, no tähendab, tähendab ta nagu ilmutas hetkelist nõrkust ja küsinud seda, mida ta tahtis küsida temalt, ta ei veendunud korrata oma taotlust emigreeruda välismaale ja nii edasi müüa hilinenud kahetsuse teema. Samuti on kärbitud palju seal, kus toimuvad margarita ja meistrikõnelused. Noh, seal on ka muidugi ajastut puudutavat teksti palju kus räägitakse ajastust, mis hukutab kunstniku ja mitmeid teisigi lausa detaile, noh, näiteks on välja võetud need kohad, kus kirjeldatakse, kuidas seisab meistrimaja juures, seisavad nuhid, jäävad nuhi teema, nuhkimise teema ja ja nii edasi, nii et see kärbe ei ole nii, et on lihtsalt mingid tekstilõigud välja jäetud, vaid teksti on redigeeritud ikka väga põhjalikult teksti moonutatud. Nii et poolest isegi teatud kohtadest romaanis on raske aru saada, kui teab ta täielikku teksti. Näiteks kas või seesama meistri surm ja, ja Stravinski kliinikust äratulek ja nende kohtumine, kohtumine Margarita, aga, ja see väga arusaamatuks, kui ei tea, kuidas see tegelikult romaanis oli selliseid kohti mitmeid romaanis. Et no näiteks kui ma õpilastele räägin sellest teosest, siis ma pean tahes-tahtmata rääkima alati sellest mida eestikeelne tekst ei sisalda. Ja on tõesti väga suur vajadus selle järele, et see uus tõlge ilmuks, seda enam, teos on kooliprogrammis samuti. Ja näiteks tegelikult ajast õhkkond, mis on tegelikult sealt välja redigeeritud sellega seoses, kuna need olulised liinid, mis selle õhkkonna lõid ja on välja redigeeritud ja käesolevas raamatus, millest me täna räägime. Ta võib-olla just eriti noh, rääkimata detailidest, mille puhul tekib just küsimused, ajalooline taust, on oluline, kas me mäletame seda või mitte, aga see õhustik, liivainimese enesetunne, inimese elukeskkond, see on väga suurepäraselt ikkagi edasi antud ja näiteks kas või persikovi kuju. Selle puhul on küll tegemist ühe teadlasega, aga samas, kui seda tähelepanelikult lugeda, hakkab tunne, et võib-olla persiku polegi peategelane, et peategelane on see õhkkond, süsteem, persikov kuju on lihtsalt nagu lakmus, ta nagu katsekivi kelle, kelle katsed tööd, kellest räägitakse, selleks et kinni võtta, võib teadvustada need nii-öelda vastasjõud sõnaga, kui kõik nuhisüsteemid ja noh, ütleme nuhid, vastuluure, diplomaatiline korpus, kõik hakkab liikvele, rääkimata ajakirjanikest siis kuidas see süsteem töötab, et ta tegelikult loob suurepärase pildi oma ajastust ja, ja sellest süsteemist, mis funktsioneeris Ega siis see salapärane sümboolne pilt, mis uisutas prohvetlikuks Se madude ja krokodillide kallaletung Venemaale, mille peatab talvekülm. Noh, see toimus 15 ja natuke rohkem aastat hiljem peale seda, kui kui pulgaago selle jutustuse kirjutas. Jah, need munad, saatuslikud, munad tulevad ju Saksamaalt imetleja. Lausa kummaline. Ja näiteks Bulgakov kirjutab oma päevikus 20.-te aastate alguses vist seal 23. aastal tulevasest sõjast, seal on veel enne selle jutustuse kirjutamist, kus maailm lõheneb nagu kaheks laagriks. Ja kusjuures kui me veel vaatleme sellest seisukohast seda jutustust, siis tegelikult see, mis tuleb nagu Saksamaalt, eks ole, seesama noh, ühesõnaga ei ole niisugust, seda konflikti, milles ta päevikus kirjutab, kommunism ja fašism, vaid see on üks niisugune hukutav jõud, mis sealt saab alguse ja siis saab saatuslikuks nagu Venemaa jaoks. Väga suured satiiriku ei ole nendes teostes Bulgakov õieti avaldanud oma positiivset programmi ja hea ongi, et ta seda ei ole teinud, sest ma haistan mõningal määral niisugust suur vene natsionalismi. See ilmneb eriti tema romaanis valge kaardivägi võtakse põlglikult ukrainlaste Iseseisvus taotlustesse võib-olla isegi väikest antisemitismi, sest mõnel negatiivselt tegelasel on ilmselt juudi nimed pandud ja päris hea, et see osa tema hingest ei ole tema loomingus nii eriti tugevalt tugevalt avaldanud. No muidugi ega siis poliitiline vaade maailmale või maailmavaade ei määra kirjaniku suurust, on suurepäraseid kirjanikke, kelle maailmavaade on olnud puht kommunistlike suurepäraseid kirjanikke, kelle maailmavaade on olnud peaaegu fašistlik krutta ampson näiteks, aga me ei hinda neid mitte nende maailmavaate pärast, vaid ikkagi selle pärast, kuidas nad on elu kujutanud ja, ja oma poeetilist inspiratsiooni inimkonnale edasi andnud.