Tere õhtust, siin toimetaja maris Johannes. Kui noor Johannes Aavik konstrueeris oma ideaalnaise Ruti siis eesti ballaadi varamust on teada-tuntud kuldnaise tegemise lugu. Kord meisterdas selle mehe keise kortellist sepalt kuldse naise kellest aga seejärel sugugi rõõmu ei osanud tunda. Nüüd tuleb väike feministlik vigur. Hakkame kuldnaist tegema, sedapuhku naiste seltsis. Ehk räägime naise ja kunstniku rollist meie päevil ja räägime sellest mitmes keeles. Võro keeles ja Kauksi Ülle keeles naistekeeles ja luulekeeles Kauksi Ülle ballaade loeb Marje Metsur. Ja siit sõnajärg Kauksi õllele. Ma oledki pedagoog, ma tahan rohkem minemisi mõtlema panna, et elu ei ole nii lihtne, et sa näed, mis seos üldse nagu laulik kuumava tihtipeale rahvalauliku kah tegelikult inimestele närve peale näide elugaldas, hädan ja üteldes, et tegev kõike võltsija ja arvustada neid hirmsale, samal ajal neid hirmsale vaja, kas ja tegelikult seal vanal kultuurin ja võib-olla ka Human Ummaki lauliku Inemise, kelle sellest erilisust vajatas ja kes lase asju, kes tuletas kõige meelde, et elu ei ole nii lihtne, et elu on tegelikult palju ootamatum, palju mitmekesisem, et seal ei olegi niiviisi lihtsid ja ütiksid lahendusi alati Etu un kuis kunagi et ei saa nagu hukka mõista ja ühesõnaga kõike nii kergele, et ummikusene laulikute osa minu jaos oma ballaadi ja üldse rahvapärimus tuias oluline. Tuumväega vanainimeste kogemus, et mille pärast üldse vanast laulti lauti tuperast, et istuti, tulem on olnud 10, on külm. Essoleraadi, kes sa oled televiisorit, Essela kinno, essori internetti, kes sa oled telefoni oodeti, kedagi näitas sõnast kodu, oodeti, kedagi reisilt koduvolti seal kolde veeren, suitsutared näitest poolainetes olles suitsutarre ja tull müüde pikett all mõõdaku saata, raamatuid kassale lugeda, kui oleks olnudki, sest seal valgust, laid lugeda Inemise pidi mõistatama, muinasjutte kõnelema, laulma, et mitte kulutada niiviisi segaduses minna, vaid säilitada nagu oma elurõõm ja teotahe ja 10 haid mööda saata ja tolle pärast toidukultuur kõik vajalik ja tumm. Nii mudu luudu, aga ka tänapäeval hoolimata tollest etum terve meelelahutustööstusse tarvitades sul ka ei müüda saata. Et juba Hummuku tule ja algest Disgorite kus ütelda tühi jutt pääle, et, et sa nii kuumamutt ei pea mõtlema jah, vulmada tollest un kah seansid, elu, situatsioone, kus ei avita tuua, et sa paned muusika peale, et kõik unetada ja siis Undu vana kultuur jälki väga teretulnu, et kos mõteldes mälestegi, vannu asju pääle ja nüüd ma saan üldinimlikud teema, eriti naiste jaoks näitas hälju laulukulatsium ja, ja siis sünnitussõna- kui sünnitamine ummi ja pulmalaulu, kuigi nad või selline, mis seal tänapäeval pulma ei ole, aga sealt pulmalauludest, eks aimdus, et ta tegelikult on palju tõsidzepaci, kui arvata. Ja tolle pärast seal rahvaluule nii palju säänest, mida taheti lihtsalt inemistele närida. Ta, ET kaegotiik, Ahja kullelgatiik. Ah jaa, et minu, ma no teksti väga rõõmustanud, et jagada teistega, kes võib-olla ei ole nii kaua tollega tegelenud ja kellelgi ei ole siinne harrastus olnud nagu mul, noh, mul on nagu põhihobi on sääne rahvaluule rahvausund ja tolle pärast ma lihtsalt taha inimestega jagada. Kogu mäng mõttes tumeng, kiida kiik, helget tiik, lemmeleht, täiskasvanu nii äitset näitsikuts, tulesist ülevi, võta minna ja vii lemmeleht nagu liik ei virvendab kiik, mille eest, mis anud, nõuda mõist, lemme lehk, keetingi taimekene arvest aru, häin, näitsik närvetes näost, aga lemmeleht palas kõrvu isid tähega lumbin, saa lubatus, Helm ja krõll ja paatrite preese ja süveme Kotsid sõlg. Aga Lemmele püsis paka time lehe all kungedes kruuks. Seal lubatus, ese atria vele Hobest ja sõsarapoki ime maasikut, lehikud, Lillikud ja väikud muud. Ja vanaimega kangaspuud. Elliga tal lemmeleht, Time nõudu muud pimekumaskuid päid time, kelles küttell näitsik balles ja nui kuts avida ei üts, ei Tõne, jättasse tullemmelehtcost, lupacottu koduluba, mine muud Lemmele liigat, virveli vesi ja lubas kodu, olgi lemmeleht, ligide suud, alle süveme ja pääle päe Aku tulen, järv, jää, näitsik pääst aru, aina süvene Alt kraap Tarta taime suubelt sähmas lemme lehte. Ine arudes aru, Hain, liigahtas Lemmele. Minu üts lemmikballaad, et mille üle võis praegu tänapäeva mõtiskleda, lemmeleht, dum, setu ballaad, üttest, naisterahvastega tuvaisa mahestega, meesterahvas olla, kellele lemmeleht tumises esiku see lemme on siis armastus ja au ja millel täpselt vastet eesti keeles ei, oledki aga midagi taolist ja siis lemmeleht nagu sosistas, et kas sa tahad Kuulsast saia, sõsbiv ninnu ja nakas hinemine Sis lubama, ütles, et Malupa näitas Karja lemmeleht, ütles, et uisapäisa midagi ses lubasel kulda ja tuist ei saa midagi ja lupazalvil ütled lihtsalt oma majapidamisest, tuisk ei saa midagi ja sest lemmeleht ütles, et aga anna kodu. Ja sest ta nagu ütles, et antole kodu ja tolle lemme lehe kätte. Aga kodu asemel on hoopis järv. Et lihtsalt, et kui nagu kodu unetati, lähete mõnestki kuulsust way rikkust püüdma, et siis lihtsalt ütelda talvel lihtsalt nagu järv tolle kodu üle Ärujutan ja nad on tänapäeval väga suur probleem, kus töö väljaspool kodu neelasinemisel nii palju hai koera, et ta ei saa mitte oma kodu hästi ütelda, vaid tiin tegelikult panka way sidu Hilda igasuguste orjastavate lepingutega kõneles summa raha telefoniga maha, noh, et, et ei ole enam sellest inimväärset elulemme, lehemotiiv on alati tulen mõttel nagu teretulnud naistele detas selgesse. Et, et noh, see tüütas, mitte ei jää kodu lastega, et ühiskond ja kapitalism, tahted, kõik Olesse tööorjad ja, ja lihtsalt manipuleeriv hütsikutinemist kui perekonnaimemist ja nii edasi ja nii edasi. Praegune maailma mõttes väga suur kaos, mis on väga üksildase ja tollest, tulevad igasugused jamad. Kasvida sõsar kolm Vellede lolli, kõik Laiva mehe ja Picek ja hääle üts, tuuker vol ronima mastide pääl. Torm, tulli ja varsti Vii põhjan ligusida särube kassidesse säär katsi Velleldel näiva mehe pike ja kõnejulge Oldüürme. Koge mädanulaiv. Torm tulli. Kalluga juttuai demust kassidesse säär ja Veljo oli viil pike dimegi Laivamiis. Tuubeli oli julge jutuga haakkiil Terrew ja junga käestiitüüressaa. Jebarstide Kõllakas linakas kius. Merepõhjan seal hõllus, KUS meri mulluski, uus. Kas videsse säär üle Atlanti sõit, tee 17 aastat ja kolmveerand viil. Ime Kirot, et uus veli 17 saaman tulgu viljad, kaeva kutsudagi meri, läkk pikendas aas. Vanas jäämenjozizar ja üts time veli. Mis kõrvade Hiius siis pikkus julg Sizarsalli kuigi ja kompassi ost ja tulema nakas kummen päid. Hiiri randa, Jevas lai, jäigembackis tsiviilpikki haiglane Merinedi vili leppe suuta ja paatist kius õud päeva tükk tõistki veel sõsar tulemal säält ameerikamaalt ja Atlandi päält. Saakis paita, vele verevett, pääd. Kui päävega ildas? Kauksi Ülle, võtame ja vaatame sinu ballaade, mis sind inspireerinud on, neid kirjutama, on see mingisugune märk rahvaluulest, on see sinu mingi enda isiklik üleelamine, kus on nende ballaadide algus olnud ballaad, ummitse huvitav kirutamise, muud. Millegipärast tundus mulle, et mantsel Giaal nakas siva kukkuma vällja häste pikema luuletuse väikese luuletusega, nii et vaibalt saad kirutamanaada, kui sa otsa, aga selle lugulaulu muudu dovnikutenaasi, ballaadium tantsulaul ja rahva luulen, Umm kah, näid tarvis edu ja Sandsid pikembit nagu ringmängulaule, Vaises jutustavit, laule ja mantselgi jaol. Mul tõepoolest tuli selline isu neid kirutada, kindlal oli eeskujust Marie Underi ballaadi nõid latsena Loi mul jätsevanu eriti merilehma ja kõik no rahvaluule ja rahvausund jalats jättis mulle väga sügava mulje. Aga seal nagu pikk vahe latsena Loinaid, Underi ummi ja siis kuskil, kui mõni 25 ringis oli siis naksi kirutama rohkem ja ütseedimatsi luuletusi, mis ma üldse Olga ballaad ja toel kummalli viienda klassini ja Kaiuta indiaani filmi. Ja siis kiruti klassivennale šansse luuletuse, et sa indiaanlane Dust on kahju, aga sa oled eestlane ja tuuluge palju ja Vabadusvõitluse aineline. Ja turvalises 75. aastal. Esimene ballaad ka esimene näide endal viienda klassi, nii et, sest ma nagu nakas siis lastest professionaalsest kirjanikust ballaadid ained olemas saanud kindlale nii kirjandusest kui ka rahvaluulest ja setu rahvaluule ja setu ballaadi oma mulle andnud kah palju inspiratsiooni kukkumist ja minu ballaade Kotsile, Hasso Krulli Ilum arvustus poolele, kostavast juste, ingliskeelse paralleeltekstiga ballaadi kogu vaguni eha, lugeden avast, et noh, sinemise halvasti, et mu ballaadi oma täpselt nagu rahvaluule, aga Krull avast siis äkki, et ei ole mitte nagu rahvaluule, vaid vaidlasekas rahvaluulele vasta, vaiuma mõnele rahvaluule ballaadile, hoopis paroodia. Ja tulen, mõtlen Umneid inemistel vist rass pead tundma rahvaluulet ja võru keelt ja. Säidzee pääs säpikud, nii lumivalget kõne. Kuugasu ime jällegi kai piiblit nii õigust ütel külmile õpe, klaas kui killu joba, sädeleva maa. Lumivalgeke Nelly Obamaal Te leemekulpi liigut kiiteriisi ning Ege õde kuut seitset ässa pikud meest, läts, asi, veri. Ses ka sõime back kammisiidinüür jubinat. Nii lumivalgeke saia, kirstu, klaasmäe otsa, illoskatus. Prints tuli ruttu raput kurgus tüki välle. Nii täht, üten viie lumivalgeke ist anumi palgekene back, võta Vaiva tasus kirst. Mul säitseesikina Umm taha ima, ineb niist. Nii, Beren mõõdeti nii käsu imele, paras lumivalgekese kirst. Tuubele Mägivaiu ligi maad, nii säidze pässa pikuti, meest, esler, päine Kododid. Mäe seest mäng kalliskividega nagu viiulit, vaiksülopoli, Mäebelütsinde vits, haha, kõnelaul. Tegelikult ma ei, oledki mõtelnud uubele, et ma peassi maailma parandama ja ma ei ole mõtet ka tolle peale, et ma tahan kuulus olla ja isegi tolle peale ma ei ole mõtelnud, et ma taasrikas sulle lihtsalt niimoodi väljakukkunu, et ma oled nüüd toda, mida pole tahtnud mõnel mõttel, male, häste laiskinemine, kumminnu asi, huvitamaid iika alustada võiks juba lapsepõlvest, maal oli palju talutööd. Meil massinik mändsidki ess, Hain tul kõik esiniita ja vasta mäkke siis käruga küüni, Vidada ja aga vahepeal sääne asi, et kellelgi oli sünnipäev või kellelgi oli matuse või pulma või kooli lõpukleit, kui vaja. Ja mul õmblemine häste veel ja ma avasti ruttu, et kui ma häste Umbla, et sest ma pääseb mõnest füüsiliselt raskest talutööst ära, et hedimene, sääne asi, et saate loomingulist hüüdja tuistlus palju paremale ja kukkus parem pale vällja. See on juba sealt lapsepõlvest ja tahtmine tuli lihtsalt ka umbes nii mudu, et kolin pidimesidki luuletusi pähe, op, magan nulli, nii hull ja talumatud nulli eesti keeleni, minu kodu kiilal võru keel. Ja siis mõjuva mulle nii Kuigina, et mas tahan neid ja sest üks ümbre tegema, mille peale kirjandusõpetaja väga pahand ja. Ja siis, kui ülikooli lätsi ses tuga nagu kirjandus noortega sinna kamp paja naksi täiendama ja kursusekaaslase ütlejad tugevdal nagu moodunet pidi sünnitusmajal sanitaris minema. Aga mina ja sina ütled, et noh, et mis niiviisi saad, et sa ei saa ju tulevikus sünnitada, ehk kui sa ei ole, et kustu asi ja siis ütle ka, et ma olen šiidivida ja Peran olin immutatud ülikooli ära lõpetan ilmuma lõtva luulekogu, mille honorar oli suurem, kui raha oleks olnud, mis ma öövalvet endale stiin ja male naid võrul asju ja raamatit ja oled ennesseskumine toetades ei ole tellinud kases, kui minu ei toetada. Ma ole lihtsalt tellimismale tahtma tollel mõttemale õnnelik imemine ole tahtnud kirjutada, ei ole kilutelunuineljast, palju sul lapsi on praegu viis ja kas need viis last on sind kunagi takistanud ka midagi tegemast? Oi, jummal külmema, mul prelake kisk. No ja aga no ütleme niiviisi, et ma olen alati ütelnud oma takistanud mul suuremgi Tullusi tegemast, et ei ole ma kunagi purjun olnu ega suitsu teen. Ei saa niiviisi latsi kasvatada, et annad säänest eeskuju, vaiete järgmine päev ei jaksa näidega tegeleda või niimoodi et nämma minna, säänest kasinad ja karsket elu, elamen hoit, noh ma ei tea, võib-olla ma olen niisama ka olnu, aga kindlale üts asi ja täna siin niimoodi, et mida vanem Basnassaa, toda noh, toreda Pumm. Et kunagi kävemi, tants man, kõik koon ja kõik laulva rahvalaulu ansamblilinn ja ja ühesõnaga kõik mängisime näidendi nüten ja just tüdruk luuletas ilust võlu, keelen kõik tegeva rahvuslikku käsitööd, pilli. Et ühesõnaga, et mulle väga rahu lubalatsiga ja väga õnnelik ja noh, üldiselt ma ei mõtle eriti, et kahju, et neid tagasi koju viisakus, sõnum, kas sul on vahel tundunud, et oi, et aega jääb napiks, oi külmadi. No tegelikult om sääne värk, et ega kirjanikku, kes summuka ütte vana ja oma näitas nagu mehe, kellel on hääl laane, kes neid huvitas. Way vallalise või vähem talatsi, vegan ei ole must rohketega, parem pole kirjutanud nii et mõistatada protsent ja arvutada, et mis malesaanu tollest näitas, et kus ma sassi kirutada näidendit, kui ma ei oleks üles kasvatanud Nurtinemist. Praegu ma võta manssegi teema ja ma saan aru, et kui inemine, ema, vaigu tütelatsium, noor et ma nagu Tiia toda, et mul on nii palju näidendid, praegu just kavandatu Sandsid just midagi, äkki Tõnu ei mõistesse kirjutada, kes ei oletada, läbi elan. Et olen, mõtlen võib-olla oma juustu rikkusse, näide, kasvatamine, mille tõttu ma suuda shansid asju kirjutada, millest Guineminenuid lugevai näge lava pääl tasAga esimenestki, hingelist abi või midagi välja elada või millestki aimu. Kas sa vahel oled mõne oma nutuga luulesse pannud? No ausalt ütelda, Sõzmai kiruta, too üks niiviisi, et, et kui oled talle valu, ületan et muidu tule sääne lorilaul noidma ei ole üles märknev, eriti et on selline värk, et kui juba valu suudad kunstis panda, sest müüdega. Et kui ei suuda, sõsum niimodi poolen, vardan, aga kui juba suudeta luuletuses või näidendis või millestki vormistada sõstum juba läbi ela, tuia tuum, kunstiliselt Ärapakitu ja tollega kõrvaldatu. Et säänest asja ma ei tee, et oma emotsiooni, mis õnnetanud teistele pääle paisata või vaid kellelegi tollega käte massatest sane imelik portree luua. Vahel on ka nii, et tahaks nagu vastu vaielda, et meie maailmapilt on justkui muutunud meie väärtushinnangutes on toimunud mingid nihked, et see, mida omal ajal propageeriti, lihtsalt ei klapi, enam tänasesse päeva võiks, aga siis ongi hea alustekst, mille vastu vaielda, sellepärast et kui ei ole millegi vastu vaielda, on palju keerulisem. No eks ma kotun ka vaidled vahetult tütrega ütles, et ema, me elame praegu käesoleval sajandil. Ja lastega vaielda neile neid asju, seleta nõnga hindele Üheteist selgemast saanu ja mul tihtipeale tule kõnelda inemistele kus erines tänapäeva mehe ja naise suhe vanaaegsest ja kus tänapäeva tüdruku elu erines vanaaegsest ja jututeemasid tule munni, Kotongu tuttavatega väga palju kõnelda. Aga rahvaluulega umbsane imelik asi, et kuna Eestist ka veel nii palju mitu üle siis meil lihtsalt tum rohkem säilinu naiste lautu laule. Ja tolle pärast Tiiemi meeste maailmast vähem. Peame võrdlema ses teiste soome-ugri rahvaste way teiste põlisrahvaste laule ka, et meeste kultuurist säilisi seansse, lorilaulu, paroodia, way sõjalaulu aga kangelaslugusid näitesse säili tolle pärast, et juba mituteist, sajandi essaa ainet mehi sõjariistadel siin pinnal matta. Ja tolle pärast undada meeste maailma raskem taastada setukas ta laule, num veidikese, neid Hobes mehelaule tuhobene oli mehel väga tähtis ja niisama nagu mälesteni kõrbekultuuri tangi. Põlluharimislaulu jah, niiet Tunga toda poolt. Siiski too vana kultuur seal kultuuris ane hoitja olla laane ja ses naiste suguvõsa tegelikult kasvat kotun olev naiste kogukond Sis kasvat inemisi tegelikult keelt kõnelema ja kombid kinni pidama ja meeste kasvatustel veidikese ylda pakulats juba suurem pol ja poisikene juba viidi põllule või mõtsa tööle või kalale üten. Kulgnane. Kuluse Velekene kuluse Rägo tõhki, Maaculuse künde, ehkki kullakulusessaiste ehki. Sa naaselda vanas läed, imendalde annad, Heinge. Ta on korrad kolmet kullaga, eide kullataadi kullad. Jevil viie vele, kulla sõsar, kolme hõbe. Sulle, naase võtmises, imenda ehitamises. Kus sa lähed, kirves, käekood, kura ola pääl. Puust üks tununane teetele, taro pakkus tahvitsa. Kus sa, kulla, kus sa, kulla, kus sa jätad hõbeda Kuldjas kulmu pääle pandaga? Õppegaala kõrrak ÕISis, mis puust, mis puust Velekkele, sina naase välja raat. Ma vasten Pihlest, naase mara, Puustatase poole. Õe Haye, Felekene, Guyssa koissa tuuga ele, nõiapuu Alt valinu pihlast võetas osak kõne kurja Kawes hoitmises marjapuust, varakene tõve ääreajamises. Sa ei nõiast, koduelajad targast arepidajat, naiste detu, leppestavast rämpsu puist, ma Edi libest leplik haavast pehme ost, valge tammest ta indelerraa niidimäe läts jana asetekk, Pihlest Uibust sirelist läks ta kullaga magama. Ka hinge pähe. Kuld, palgest pudesi, õppegaalast kat, jäi Uibununejokene pihlapuid Se pihaga, sirelid siia Ace'ga. Kõik ole kõhis, Kõlli nõrgak lava nõrga halli sulis padja pauga, õli. Kui minna nüüd peris rahvaluuleteaduse raa pääle, siis Eesti läks sealt ime jäägodzilt, umbes nagu poolest põhjaeestiline ja läänemeresoome rahvaste Lum kuld, naalne kos, mis levitajate peris, naase ei oleks nii tasemel ja ütles sepale Timmule kullast laanejasepp tegi talle kullast Naale ainult terane oletel hingeseen tuul kullast naasel ja Lätmehekene kullaga. Aga ma aga tuu külg, mis vastlakulda on külm ja tuum lämmet, mis on vasta Saina. Ja siis püüdes küll ellu äratada kainem püste tuga ei õnnestu ja külannas nagu hirvi, et võtaks Nanen aste seast. Aga LõunaEesti variant, mis näitas ka nagu Mooretava ersa moksakultuuriga sarnane on tegelikult sealtkandist nagu puuslik, puuslik nagu puukuju ja ersa narvataski, tegime laane deti puust. Ja siis, kui Opati kellelegi nagu naase võtmist, võrreldi teda puudega, kuna puutöö allväega talun oluline ja kõik tüüristateti puust, sest tundma teepuu iseloomu. Ma ei taha puit ütelda, et midagi väga hirmsat, eks puu, tühi puu ja nii ka tuleb punasega etisene puust laane ja pandas lihtsalt kulda nagu kaala ja hõbedat rinda. Aga kuld sulas, soola, maitsen ja õppehõõrdus hõlma võtteni jääseks puust Plukikene, et too kõnelasest tollestati jääseks Inemise sisu it's kõik, palju sa talle nüid ehtits illegaale, riputatetu iseloom ja sisu Exum rikkalt ja vaeselt sedasama ja minu kuld, naase variant ongi pühendatütele mu noorele sõbrale, kes nakkas naist võtma ja ses homme kirjutet lugu tollest, kus sõsar nii koopasse, et kui sa lähed naist võtmat, võttas sisse tee koost kõigumsane valge puu, noh, uskumus son vilet, kui Ko haluban sänkiv alla, siis saad valge nahaga tütre siis haav, usane, pehme puu, anud häste vooli tammu, meeste tugev puupide alati vasta, et siis iseloomustada noide Puia iseloomu järgi võtta hindele Naanevaidi, aga tänapäevane noor, mis ütles, hobused rämpsu puista kui me midagi, et imetlege pihlakas, Uibu sketširealist. Aga Pihlak, kas ummiku nõiapuu istutada, Slavetted kuri ligi ei saa pihlakas vitsakese kaetas nagu kurja minema. Ja RIHA pulkedetest sireli ossest ja sellest peenpuu tisleritööd Uibustetas Luitsid, et üte sõnaga tegelikkus on, sest nagu luksusmaterjalist ja ballaadi lõpp on kah nagu väikene paroodiat, et siin on siis niimoodi nagu kurb puu näiliselt siin ei ole, siin on hoopis näiliselt rõõmustav, mõtled siis oma dete naasega magama, mis asjast sirealist, võidust ja pihlakastia siis sa õnnelikus, et kõik olek köhis Kõllija nõrga lava, nõrga hallija, sulist pauga, halli et nagu näiliselt rõõmsa lõpuga, aga tegelikult ilmselt palu Bernastiks üsna, sest sa aga võib-olla Est aetagi saama. Siin tulid selle ballaadiga ilusasti välja ka see, et üks variant seda teeb. Sepp, teine variant on see, et mees teeb ise kese, sepp on justkui jumal. Sepp Umb, valan Lõuna-Eesti keelen nagu Maackyway posija või nagu kah nõiamuudu rohkem. Sepum jah, sääne müstiline tegelane nagu praegusel mütoloogian üteldes maak tollega otsile. Aga ütles setu ballaad, mis minnu eritim nagu looma tõuganu Uibone näiukene. Tallest on mul tõukunuka romaan. Uibo näitas juhuslikult Olga üte vanavanaema nimi, mul Uibo, nii et Tõnga suguvõsa nimi olnu ja Uibu omm. Õunapuu on siis ka Võrumaal rahvalaulud on kõige rohkem esinev puu Uibud peetes ime sümbolis eski. Kui osa murruse, siis Uibu on üks nii tugev, et ka murdun, Uibu kasvatas ubinavil suures ja arvatakse, et kogu ime mullust tõks olema nii palju jõudu, et galatse peate viil suurest seal kasvavast tema, et ta ei tohi nagu kuulda. Ja see on veidikese ka minu elulooline, ma ole ka ilma Salde lats ja vana laol vahepeal sisse, kui tütre sündiva viidi kohegi Kiviway lätte puuala sätetegi näide ellu. Ja kui ka jäime ellu ja ühiskonda nagu soovimatu või vasta võtma noh, tool nagu kristluse mõju, sellepärast et hinne Kristlustel niiviisi lats oli vanem pile väga vajalikud elu edesi Jakus ja sellest, et eriti vahet, et kus või kellest sündinuna oli lihtsalt, et häägoll lats, keda suureks kasvatad, Peran hoolitses tallu edasi viia. Aga siis too mõjudul juba nakati lugema, et kes ja kellega ja ses nagu nakati mõnitama imesid, kes oli latsessaanunietnas vil laulate tuues lubada neil ja Tanusid kanda kirikuni ja nii edasi ja nii edasi, mis mu suguvõsa jutustanud. Aga siin on siis kah Nimudu, et sünnist näiacene ja ime otsustas, et ei viitada, et ja kasvatas ta üles, et tast kasustas verevide Marjuga puukasest pihlakas või vana ykse Uibumist summa säästa punast huvinagastega ja Sistu Uibu kasust sääne, et kevade kujusada lehe ära sügise nakas häitsema ja talvel tuleva otsa Dumsane nagu sümbol. Et lapse põlvumsane vilets siis, kui tule keskiga sõslat häitsema ja siinne surma umbSance õndsa Inemise etnigutu tsüklimis tavaliselt tõmbed lapsepõlve peetas väga õnnelikus Peranum rasem umbses saneste tüdruk, tema on nagu vastupidi ja toda mulle nagu esika tundma noolelt malli tõsitseb Pinemine kui praegu ja noorest vähem õnnelikku praegu. Ja siis kest süü noid magusaid marju talvel isunes ilule muutuse väga rõõmsas ja saavad tollest kustutatud just ja siis ballaadi nõnga lugu tollest, kus latva kauba saksa müüda ja raguva tolle puu lihtsalt maha tolle pärast, et neil on vaja Liinal mööblit deta. Katuursane kultuuri, niiviisi võltsi tarbimine, et, et tihtipeale, et umbperimus kultuurile midagi tõeliselt väärtuslik. Ja noh, toda kasutada, sest nagu näitas setu mänegi ilmamägi ja Tulahuti tolle pärast, et kruusal vajab ja nii edasi, et toda tule ka praegu ette seda luuletusena vormistatud ballaadina, siis võiks ka lugeda. Ime imekeyst Sindi Talle tütellats Vello hoitel viskab sõsar, saad sõkummuta võsa käsk viia, võren kohe sugu, sund suhus saatma. In imekeyst jäänud ette kohe minna, minna, veereda, vete viime uma ojja, uputama haugetten hammakas kudeni, Kunzenuga riigu. Imme imekest jäida, jõeperve pääle isteks maale, ime ütleme Mätik kohe mähkimale. Jalakivitugesid põlve, põllu pindre võime imekest, esilause meelestani, kosjakivi, keeratelleskuse, Hüdsik pööratele sõsma küll Devi juma karva kaevanduse. Ime imekest Egatu kivi keerastel segate Hüdsik hõõratel sime verd, vett viies kannas KAPO kaivanduhe imepanud Uibo suja Viilte in imekest. Vihlapuskand vii viirde perve pääle pihlapuus, määne kassi Uibu ojaperve Visnapuu viirde mäne, Võsu võren kohe. Ei mäkkest Saina Uibo näia usku puneio veereda, keda jälle kui asigi sügisel läheitasigi talvel marolemi, nähti öine imekeyst Külehtel kasvima. Mare mesid Sauga ja maid. Mesid Saugat salgast, ILO-le Isoosi ime imekest, maitse saia ilma illas ilma illas päeva hallus. Iste ilma veere pääle kulla kuu poole pealepoole ilma Taylosti või ime ime kest, müüda sõidis suurest saksa kattekeske kaubamehel määne Uibovia veer ehk määne Vislakviiman. Võtke vest, lööge lastu võinna imekest. Võtku vestlust löögoi lastud virijas vesto peale valu, vaiba, raua peale Uibommiks näia usku, Vislak Puuiks näio veereda või ime imekest. Võti laastu jäie, veri vesto pääle valu vaiba raua pääle vehita Saliina lilli, puus, Masterase marjapuus. Kambeda. Rannaste volli päevaraamatu perre. Ime ime kurkum, kuiv joopoi kiunats jäi, tõi. Ime ai imepiima. Boik tah Parhilla Holey. Ime Aeime rasva leibe boik ta Parhilla ole, võtab pliinega maas, kes akti ime, tahvam naid, maskid ning Kymmest Akotokol rasvaleide Mariaga sure tõmbab Acotossey koorega, kurkum kuiv, imema kurkum, kuiv, kuluv halb. Sa hingeldad vähentharguda, ma panin viina sukk läti üle. Säng seid, säng sõitma, vahest koole. Ime. Kas Minnane pandvad sutsu hauda, Tigan. Poig, kool Ui poidma, poid, soo mulduma oleid. Ime iqui, Kuldu muld. Kui nüüd näitemängude poolel vaadata ja Taarka poole, siis see inimene, see Taarka, kui palju sind ennast selles loos on, no egas seal palju ei ole, mina ei ole nii vappelinemine, Marvad, Taarka kujunum rohkem pistada Mercasanest vapruste eesti Edimelise punki, emme südikust ja andekust, pigem bum sinnapoole ole Sänne veidi Arembinemine ja, ja ma ei tarka moodu, et mul on seal mõned rahvalauliku, kelle muutuma rohkem pole võib-olla hoopis Mycode või Martina iro muidu või Anne Vabarna muutu, et tegelikult ma ei ole vist Taarka muudu kõge, vähemalt tollel olen ma kunagi tahast võib-olla kirutadaka mõnest tõsest vil rahva laulikust midagi ja võib-olla nende tõstes ja no mulle lähedasem bit, et ma ei ole nii vapper naisterahvast nagu Taarka, mul ei ole temperamenti, malasane vaikselt kõvasti, aga todaynata mulle meeldis, sest ma sa kuigi noh, Dima kehastuse kah toda rõõmu manu tulen, mõtlen too põhjusse, mille pärast siis naisterahvas, kes oli oma ühiskonnast välja heidetud, too tegelikult inemisest sinna setu kultuuri manud tagasi, et väga lummav asi, kui tolle peale mõtelda. Tinemine, kelle matustki hinnes otsib ta üles kuskil katsekümnendatel allesse kosta, võidi matta ja kivipanda ja ja siis, kui ta katesse Kendaastatul surnu Jaba sõsvilis kohalik rahvalaulik heitze risti ette ütles, võishol jälle Inemise tükk, mis tast ilmaali. Tollel mõttend uma suhtun suhtelise kehtestada hinnast, et säänest tegelast nüüd mansistegi inglise katseteistkümnenda 19. sajandi naiskirjandusel ei oledki, olid tarkaga võrreldes Inemise tolleaegse naiskirjaniku, et noh, tegelikult rahvalauliku numa ka kirjaniku tumm nagu maailmatasemel värk. Ta oli nagu ühiskonnast välja heidetud, kas nagu Kitzbergi libahundi, Tiina, jookse metsa targa metsa jooksnud, aga samas oli ta ikkagi persona non kraata. Ekso tarka värk, kalgi sääne samasugune tiimis taha times läheb mõtsa Dimelets kütmata sautarre lihtsalt. Ja hoidis ohjeldamatu vapper soov elada nii kuis time taht. Ja tegelikult ühiskond vajasid teda Essole teatrit Essole seebioo pärit Essole, kino, essale, raadiotes, seal mobiiltelefoni, aga siis naksi ja pini Haup möödul. Taarka tõi küla pealt uudistasid mõiste kõnelda musta valgeks ja valge mustas klatsem andsidki tõisi, naabriperemehi, kitse ja meel ühtki mudu tolle pere ummi. Et ta tegi nagu elu lõbusas ja kõigil on millestki kõnelda ja kuival mänegi pulma viimane päev, kui olin rase, rituaalid, kõik täidetud töö ja nii edasi sõsal vaja lõbutseda. Jälki Taarka perra saadeti. Et tegelikult ühiskond ka vajasid Eda. Ta sai siiski oma isikuga kirjatus ja sai oma tütrel ja pojal hingeseenhoitus ja ja sai ka Elleni, kus tahtsa, kuigi ekstel küll mulje ja vaene toll, aga ta tunds laulust rõõmude tundmise kõndimisest rõõmu. Tas tahakesi tütetajad hästi Maatele põldude haridassaa, noh, ütle sõna kätte sai oma lauluga ja deten toda, mida ta tahab. Ta sai hindajad Elettides ja ekstu, suur vihkamine. Dime vasta Olga tollest, et vana eesti naase Kotsile nõudmine on väga tugev. Ta pidi kõik tallid tama, ta pidi rõõmus olema. Ta pidi kõik esikudamate pidi tegema meeletult tööd, tas kunagi vihane olla, pidi kõige nagu langetatud pilguga ringi tanu käen ja kasinale ja noh, tal on suur pere, palju elajaid, nii palju tööd, noh ühesõnaga tegelikult Ta oli Eesti noh, seal nagu väga rasse ja kõigist kombist pidi kinnib pidemed, talun ja igal pool mujal ja aga tark ka või see nagu detamis taht tollel mõttel, eks vahepeal jälgadestivad teda, näed, kus elas midagi ja mitte, mis siin palju tööd ja muidugi tuul, laulu ja sõnakunsti väärtustamine, mis setu ühiskonna. Null tänu tollele Saidu võimalikus ku ühiskonnale Solnus säänest, laulu ja lauluande väärtustamist, sest tahes olnud nihestesaski vastuvõetu. Aga tuuete tegi lups ja lups värsse. Et mitte nii nagu tavaliselt, et upitas pähe ja lisatas mõni illusse rida vaid, et lihtsalt kõntsa ringi ainult lauden nagu suhelgi. Et lihtsalt tiksane, et toda nagu hammusta titud ajal põnev kulleldaja inemistel tollane haridus, niietu, setu kultuuri, tugev laulualane tunnetus või kõrgemalt laulukultuur olid see asi, mille pärast ta seal oma tunnustuse levitse. Kui meister. Lindy Granzun Bruns Krontzunu põse molkun, äreku Kunu haig pehmis koolub Usui kuist, Tullude sirge ja Nuur ta sõnniku vangerg uhket õld. Ta linane Haamet kui silkarzyyd, peni, hauk Hobese Pruusksivak. Ja säält tina tull. In kuus Hirohalli. Täiskuu kumendu kuulitel katusel. Tule, tule, Olühke jutt kässi, värisen Silest linte, söe metampisest, helmijad kõrrelle, vasta värisis sõlg. Ta Juusk, vasta oma kallile istet, õlda. Külm käsi ol kalli. Ant kindasild, jõud, jeen peegeldub kuu. Ta tõllal ol kirstu joon, käsi ta ümbriol, kooljaluu. Inert, Paeda, eskahegi, juba kerikaid külmenüüliil. Oodatan makatele ruumidi. Kupaces Hobese Pruusake, Takaybsiidi hammeld, kuumendus, luine Olg, kaapkoyuvasta täheneglõbises. Pruut aru, Heime kõrre, pärje, saad kirstu. Laat, ülegaali Juusku panud, Hobese Pruusassi, Peimis kiigas, pärg, puneki kirst on täkaid kukateist. Ta korgempa kiigas helme, helge. Ta kaib kolme eest habese Pruusassi täkalvust karas. Pruut värtemann perre, Juusk. Kuute klõbinal. Körtsi Ussest Sai kangast Tõnu mõrsjaviile sisse. Usk, lahk koolias, üts, vindine, vana stiid. Anne, ärata sõrmus ja sõlg. Nagu kuuljal käen oli võlg. Kalm Vaidelets tagasi. Need, kes peavad kahe jalaga maa peal seisma, tekkisid täna kuld naasest. Saate külaline oli Kauksi Ülle. Tema ballaade luges Marje Metsur. Saate seadis kokku Külli tüli ning toimetas maris Johannes Kuld naaseb. Tegu toetas riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuulmiseni.