Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva kolmanda juuni olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Riigikogus on täna esimesel lugemisel koalitsiooni lubadusi katvat seaduseelnõud. Keskfraktsioon kasutab protestiks venitamistaktikat ja tuleb selle koosseisu. Esimene ööistung. Tartu reformierakondlased pole rahul koalitsioonileppega oma seisukohad ja küsimused esitatakse peaminister Rõivasele reedel. Välismaalt. Only-meelsed separatistid alustasid uut pealetungi Donetski oblastis asuvale marinka linnale. Osa linnast väidetavalt põleb. Läti presidendivalimistel on siiani tulemusteta neli hääletusvooru toimunud sealanud 500 viimane voor teeb praegusest kaitseministrist Raymond regioonisisest. Uue presidendi või korraldada tuleb uued valimised, pole veel selge. Soome uus välisminister Timo Soini ütles Tallinnas pressikonverentsil, et Soome ei toeta pagulasprobleemi lahendamist ette kirjutatud koodi, mille alusel tema hinnangul peab põgenike vastuvõtmise otsustama iga riik ise. Euroopa komisjon loodan, et Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ja Euroopa Komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeri tänaõhtustel kõnelustel Brüsselis suudetakse jõuda lahenduseni, kuna Kreekale uue abilaenu andmine nõuab kõigi euroriikide heakskiitu. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitis ühehäälselt Armin Kõomägi romaan, mis kõneleb mehest, kes avastab ühel päeval, et peale tema ei paistagi maailmas kedagi teist olevat ja spordist. Sõudmise Euroopa meistrivõistlustel ebaõnnestunud paaris aerulise neljapaadi liikmed Kaspar Taimsoo ja Tõnu Endrekson moodustavad kahepaadi ning ilm on nii öösel kui homme päeval vahelduva pilvisusega ja kohati sajab hoovihma, on tuuline ja õhusooja on öösel kaheksa kuni 13, homme päeval 12 kuni 17 kraadi. Kõigest lähemalt riigikogu alustas täna mitme seaduseelnõu menetlemist, mis puudutavad koalitsiooni lubadus ja nende katteallikaid. Uku Toom jätkab. Täna arutusel olevat seadused puudutavad laia teemade ringi lastetoetustest kuni aktsiisi tõusudeni. Enam vaidlusi on esile kutsunud eelnõu, milles on ühendatud nii aktsiisitõusud, sotsiaalmaksu langetamine, maksuvaba tulumäära suurendamine ning mitmed muud punktid. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Kui valitsusmaksuta, kus arutas siis ta enda arusaamise lihtsustamiseks menetles korraga kolme seadust, eraldi oli seadus siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks eraldi seadus, millega tõsteti käibemaksu hotellidele eraldi oli seadus, millega tõsteti aktsiise, aga riigikogule liideti need kõik kolm üheks paketiks, mis tähendab, et opositsioonil on vähem võimalus esitada küsimusi. Aga eelkõige ei ole opositsioonil võimalik näiteks hääletada tulumaksuvaba miinimumi tõstmise poolt. Aga aktsiisitõusude hotelli käibemaksutõusu vastu. Koalitsiooni esindav Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk selles niinimetatud kobarseaduses mingit probleemi ei näe. Kui kobarseadus teeb Eesti inimeste elu paremaks kobar või mittekobaraga, tähtis on see sisu, mis seal sees on ja ükskõik, millises tehnilises lahenduses siin parlamendis menetluses ei oleks. Opositsioon igal juhul katsub, üritab nõrku kohti välja tuua ja kuna me oleme lubanud, et me maksueelnõud menetleme parlamendis ära kuus kuud enne seda, kui nad jõustuvad, siis ma arvan, et seda lubadust tuleb täita. IRL-i kuuluv rahandusminister Sven Sester leiab aga, et tegelikult ei ole tegemist kobarseadusega. Tegemist ei ole jah klassikas näiteks kobareelnõuga antud näite puhul on tegemist maksupaketiga, mis annab täieliku ülevaate sellest, mida valitsus tahab lähiaastatel teha, mida ta on kirjutanud nelja-aastast riigieelarve strateegiasse. Kuidas ta näeb maksumuudatusi terviklahendusena, kus tööjõumaksud alanevad ja kanduvad üle siis mingil määral tarbimisse pahedesse jaga saastamisse. Et selline tervikpakett, mille menetlemisel me näeme selgelt, milline on valitsuse maksupoliitika kogu meetmete ulatuses. Vaidlused nende seaduste sisu üle on veel ees, sest Päevakaja alguseks pole nendeni veel jõutud. Opositsioon on protestiks taas kasutamas venitamistaktikat ja kuna eelpool mainitud seadused on esimesel lugemisel, pole nende juures selle taktika maksimaalne kasutamine võimalik. Pole veel parandusettepanekuid, mille hääletamise eel vaheaegu võtta. Seega kasutab keskfraktsiooni venitamistaktikat tänase päevakorra esimese kindlustustegevuse seaduse eelnõu juures, mis on teisel lugemisel ja millel on esitatud 37 parandusettepanekut. Praeguseks ollakse jõutud neist läbi hääletada vähem kui pooled, nii et maksuvaidlusteni on veel mitu tundi. Tartu reformierakondlaste hinnangul ei vasta praegune koalitsioonilepe Eesti tegelikele võimalustele, palju küsimusi tekitab eelkõige kavandatav maksupakett. Marii Kangur elt lähemalt. Pöördumise kavandit arutati esmaspäevasel Reformierakonna Tartu piirkonna üldkoosolekul. Pöördumise teksti ühe autori, reformierakondlase ja ettevõtja Hannes Astok ei sõnul on praeguse koalitsioonilepingu juures mitu probleemi. Esiteks ei vastase loomult Reformierakonna põhiväärtustele, teiseks käib rahvale üle jõu ja kolmandaks on ebaõiglane ettevõtjate suhtes. Me prognoosime, et seda lepingut ei ole võimalik täita, sest selle täitmiseks ei ole raha ja kui selles lepingus on kokku lepitud asjad, mis pigem soodustavad laristamist maksupettusi ja selle tarbeks korjatakse raha lihtsalt sellest, et tõstetakse makse, siis ei ole see see Eesti riik, mida me viimased 25 aastat oleme arendanud. Me ootaks teeme seda, et selle koalitsioonilepingut üle peetakse avatud arutelu ja kui sinna sisse sattunud üle jõu käivad ülesanded, mis on ühe või teise poliitilise jõu poolt sinna sisse surutud, siis tuleb neist loobuda. Reformierakondlane hotellipidaja Verni Loodmaa selgitab, mis Tartu piirkonna reformierakondlastele veel südamel on. Esiteks, kasvõi siis madalapalgalistele nii-öelda raha tagastuse programm, mille puhul nagu inimeste arvamused olid see, et kas see oleks arukam, seda raha siiski panna ümberõppesse täienduskoolitusse lastetoetused, mis iseenesest ei ole sugugi mitte paha, et lapsi toetama, aga küsimus on selles, et praegu plaanitakse neid nagu valimatult hakata nagu jagama, siis see tekitas küsimusi. No mis mulle on väga südamelähedane, on see, et inimesed mures majutusteenuse käibemaksu pärast ja mõistavad seda. See on asi, mis mõjutab tegelikult väga paljusid inimesi, mitte ainult hotellipidajaid majutusteenuse pakkujaid, vaid ring, kes on turistidega seotud, on hoopis laiem. Hannes Astok märkis, et tegemist ei ole protestiga erakonna juhtimise ega koalitsiooni vastu, vaid üleskutsega tervele mõistusele ja dialoogile. Viimane aeg on nagu tõmmata pidurit ja asjadele kainelt otsa vaadata, ennem kui me uute maksude vastuvõtmisega uute kulude aktsepteerimisega avame niisuguse pandora laeka, mida on pärast võimatu sulgeda. Tartu linnapea ja ühtlasi Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Klaas avaldas lootust, et tekkinud küsimused saavad vastuse reedel toimuval kohtumisel. Et küsimused tekkisid inimestel alles praegu, peab Urmas Klaas normaalseks asjade käiguks. On ju selge see, et eelnõud alles jõudsid riigikogusse ja jutt käibki maksupaketist nendest eelnõudest, mis praegu parlamendi töös on ja see on minu hinnangul ka üsna normaalne selline menetlus ja arvamuste vahetamise käik, et keeled on valmis, siis mis neist ka räägitakse ja sinna ka vajadusel ettepanekuid tehakse. Marii Kangur Tartu. Välismaale kremli-meelsed separatistid alustasid uut pealetungi Donetski oblastis asuvale marinka linnale, vahendab Reuters. Osa linnast väidetavalt põleb veidi varem, teatas Ukraina kaitseminister. Retseptidest artistide varahommikul alanud pealetung peatati. Ukraina sõjaväe pressiesindaja Andrei Lõssenko sõnul kasutasid separatistid raskerelvastust, tanke, miinipildujaid ning suurtükke. Separatistid eitasid rünnakuid. Tulevahetuse tõttu jäi Donetskis elektrita kaks kaevandust. Ühes on maal lõksus 576, teises 375 inimest. Reutersi andmetel üritatakse kaevureid praegu evakueerida. Lätis on aga presidendivalimised ja tulemust, et on peetud siiani neli hääletusvooru. Kas äsja alanud 500 viimane voor toob riigile uue presidendi, pole kindel, raporteerib koha pealt Ragnar Kond. Lätil ei ole praeguseks presidenti, sellepärast et koalitsioon pole ühise kandidaadi suhtes suutnud kokku leppida ja nagu näed, tänased hääletusvoorudes on see, mis on näidanud, on seekordne presidendi valimine siis kujunenudki selliseks poliitiliseks kemplemiseks. Ühtekokku oli neli kandidaati ja vastavalt siis presidendi valimise korrale toimub siin viis hääletusvooru, juhul kui varem president ei selgu. Kaks esimest vooru lõppesid enam-vähem sama tulemusega ja kolmandasse vooru, siis jäi üks kandidaat vähem. Kukus neljast välja Martins vundars regioonide ühenduse kandidaat, kes sai väga vähe hääli, ainult oma erakonnast toetuse ja praeguseks on siis lõppenud ka kahe koalitsioonipoliitik kokku ehk siis kaitseminister Raimonds veejoonise ja Euroopa kohtu kohtuniku Egils Levits omavaheline duell Veiamise kasuks häältega 46 26. Ja praegu just käimas on viimane viies voor, kus peaks siis selguma, kas Raimonds Vejonis saab täna presidendiks või jääb siis Lätil president valimata ja mõne päeva pärast, et esitatakse siis uued kandidaadid ja toimub siin see, mis ka uus hääletamine on. Seal on praeguseks puudu veel viis häält, sest vastavalt Läti seadustele on sajakohalises seimis vaja presidendi valimiseks 51 saadiku toetust. Et ma olen küsinud siin üsna mitme saadiku käest, kes just tulid vaheajalt nõupidamiselt, et mis seis siis on, öeldakse, et just nagu lepiti kokku, aga kindlust ei ole, nii et läks, viimane hääletusvoor peaks siis näitama, kas koalitsiooni omavaheline side on tugev või mitte. Täna viibib Tallinnas Soome uus välisminister Timo Soini. See on tema teine välisvisiit. Välisministrina. Peale Rootsit ta arutas Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannusega koostööd IT valdkonnas energeetikat Baltic Connector ning regionaalse LNG terminaliga seotud, aga ka migratsiooni ning Venemaa ja Ukraina probleeme. Mall Mälberg käis kahe ministri pressikonverentsil. Timo Soini alustas Soome uue valitsuse programmist, öeldes, et see keskendub Põhja ja Läänemeremaade julgeolekule ja stabiilsusele, samuti kaitsekoostöö tugevdamisele. Ta rõhutas, et Balti riigid, eriti Eesti, on selles kohustuses olulised partnerid. Timo Soini sõnul ei tähenda uue valitsuse moodustamine Soome julgeoleku või välispoliitikas muutusi. Rääkides Lõuna-Euroopa riikide olukorrast ja põgenikest, ütles Timo Soini. Ed. Klemmiga peab tegelema ja Soome seda ka teeb. Kaie Soomes usume kindlalt, et iga iseseisev riik otsustab ise, kui palju ta põgenikke vastu võtab. Seega ei saa me aktsepteerida seda, et mingi ametkond ütleb, mida peab tegema ja mida ei pea. See on väga põhimõtteline küsimus ja meie arvates peab iga riik selle ise lahendama. Probleem on suur ja me peame selle juurteni jõudma osalema võitluses inimsmugeldamise vastu, mitte tulemustega tegelema, ütles Timo Soini Soome välisministrilt. Küsiti ka, kuidas ta suhtub Venemaa tegevusse Läänemerel. Ma arvan, et see on seotud olukorraga Ukrainas ja peegeldab seda kriisimis, algas Krimmi annekteerimisega. Muidugi on tegemist teiste riikide õhuruumi rikkumisega, mis vahel hoogustub, vahel väheneb. Soome põhimõte on, et meil on tihedad sidemed kõikide naabritega ja me suhtleme ka venelastega klaarselt ametlikul tasemel. Mõistagi ütleme me neile otse ja selgelt, mida me sellistest rikkumistest arvame, ütles Timo Soini. Välisministeeriumi inimeste ja nende jaoks, kes piiri jälgivad, on see teatud mõttes igapäevane töö. Euroopa komisjon ei looda, et täna Brüsselisse saabuva Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnelustel suudetakse jõuda Ateenasse rahamuredes lahenduseni, kuna viimasele laenumaksele peavad heakskiidu andma kõik euroala riigid. Johannes Tralla teeb ülevaate Ateena võlakriisi viimaste päevade arengutest. Jean-Claude Junckeri Alexis Tsipras kohtuvad täna Brüsselis õhtusöögil, mida ajakirjanduses on juba taas jõutud nimetada kõnelusteks 11. tunnil. Siiski on vähetõenäoline, et magustoiduks tuuakse lauale lõplik kompromiss, mis annaks Ateenale juurdepääsu abiprogrammi viimasele, 7,2 miljardi eurosele laenumaksele. Positiivse poole pealt kirjutab Financial Times, et Euroopa komisjoni ja rahvusvaheline valuutafond on viimaks omavahel kokku leppinud, mida Kreekalt oodatakse. Samas IMF jätkuvalt skeptiline, et pankroti veerel Ateena suudab saavutada võlausaldajate nõutud 3,5 protsendise eelarve ülejäägi. Kreeditoride ühispakkumine Ateena reformideks sõnastati esmaspäeva õhtul Berliinis Angela Merkeli prantsuse riigipea Francois Hollande'i, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja IMF-i juhi Kristiin Lagaardi poolt. Reformikava sisu osas on avalikkuse ette jõudnud vaid üksikud fragmendid. Nende põhjal võib öelda, et nüüd, kus neli kuud kestnud vastasseis on jõudmas finaali Pole laenuandjad Ateenale olulisi järeleandmisi teinud Kreeka vasakpoolne valitsusjuht Alexis Tsipras ei saa kodus antud lubadustest võitluseta taanduda, mistõttu esitas Ateena vastuseks oma nägemuse reformidest. Reutersi teatel on Brüsseli ametnikud Ateena esitatud 47 leheküljelist reformikava juba nimetanud ebapiisavaks kõnelustele, mida on korduvalt võrreldud bluffimisega. Pokkerimängus tõstsid oma panusega Syriza parlamendisaadikud, kes ütlesid täna tehtud avalduses, et kui võlausaldajatega reedeks põhimõttelist kokkulepet ei terenda jätab Kreeka tasumata 300 miljoni eurose laenumakse IMF-ile. Isegi kui Kreekal õnnestub IMF-ile tagasimakset mõne nädala jagu venitada, peab Ateena kuu lõpuks võlgu tasuma pea pooleteist miljardi euro ulatuses. Juuni lõpus aegub ka kahe kuu võrra pikendatud abiprogramm. Arvestades läbirääkimiste senist kulgu, pole imestada, kui Tsipras venitab kompromissiga viimase minutini, millal viimane minut saabub. Teatakse aga vaid Ateenas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Kütusefirma Olerex ostab kõik Lukoili tanklad Eestis, teatas firma täna. Lukoilile on Eestis 37 Jaama. Olerexi nõukogu liikme Anti Moppeli sõnul on tegu strateegilise käiguga, mis viib ettevõte Eesti kütuseturu tippu. Ostuga tekib rohkem, kui 80-st jaamast koosnev tanklakett saab suurimaks Eestis. Tehing jõustub konkurentsiametilt loa saamisel. Lukoili asepresidendi sõnul müüakse varad Eestis osana Lukoili Euroopa kütuseturgude optimeerimise programmist. Möödunud vastaval müüs firma tankla Tšehhis, Slovakkias ja Ungaris. Teistel teemadel kultuuriminister Indrek Saar kohtus täna teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO, Eesti Linnade Liidu ning Eestimaa omavalitsuste liidu esindajatega, et arutada kultuuritöötajate palkasid. Alates 2014.-st aastast on kõrgharidust nõudval ametipostil töötava kultuuritöötaja palga alammäär 731 eurot. Riigikogu heakskiidu saanud kultuuripoliitika arengukava aastani 2020 näeb ette, et kõrgharidust nõudval ametikohal tava ja vastava haridusega kultuuritöötaja palk peaks olema vähemalt Eesti keskmine. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt ulatub see 2020. aastal umbes 1300 euroni. Püstitatud eesmärgini jõudmine eeldab kultuuriminister Indrek Saare sõnul suuremaid samme kui paariprotsendine tõus. Tulenevalt sellest oleme ka meie esitanud riigieelarve lisataotluse selle jaoks, et kultuuritöötajate palk tõuseks minimaalselt 900-le eurole ja see tähendaks 2016. aastal täiendavalt kaheksat miljonit krooni. Kultuuritöötajate palgaks. Riigieelarve läbirääkimised algavad augustis ning seda, kui suureks võiks kujuneda lõpuks kultuuritöötajate palgatõus mõjutab saare sõnul ka septembri majandusprognoos. Konkreetse kokkuleppeni. Osapooltega loodetakse jõuda oktoobri teises pooles. Eesti Kirjanike Liit kuulutas täna välja romaanivõistluse võitjad. Mari Rebane räägib lähemalt. Võistluse pani ülekaalukalt kinni Armin Kõomägi romaaniga Luivotoon jätkab romaanivõistluse üks korraldajatest ja žürii liige Peeter Helme. See töö tõusis teistest väga esile, kuigi samal ajal ma tahan rõhutada ka seda, et ülejäänud auhinnalised tööd on väga head aga Armini töös oli enesekriitilisust aja kajalisust selleni kuu terviklikult üles ehitatud, keeleliselt vaimukas sääs pisarateni naerma ja samal ajal on see raamat ka väga teravalt ühiskonnakriitiline. Garmin kõvama romaani lugu algab sellest, kui 25 aastane noormees sõidab ühel suvehommikul. Vaata ka Ülemiste keskusesse turundusjuhi kohale peetavale tööintervjuule. Kohale jõudes ei paista inimesi eriti olevat ning mõne päevaga on selge, et ei olegi kedagi. Noormees hakkab selle kohta päevikut pidama, leides, et olukord on väga põnev ju inimesed mõne päeva pärast taas välja ilmuvad. Kuidas selle asjaga on, selgub juba sel suvel, sest kõva mäe romaan peaks lähikuudel ilmuma. Kaks aastat kirjutamist võtnud romaani sünni kohta on Armin kõvamäel niisugune lugu. Aga mul oli vestlus oma pojaga, kes tol ajal võis olla 11 aastane, lihtsalt selline mõttemäng, et mis oleks, kui ta ükspäev tuleb koju ja kedagi ei ole ja hakkab siis nagu seal helistama ja keegi ei vasta telefonile, mida ta siis teeks ja muudkui mängisime, mängisime, arendasime seda mõtet. Ja siis lõpuks ta ikkagi leidis, et ju ta siis läheks kuskile kaubanduskeskusesse elama. Kuna seal on kõik olemas, niikaua, kuni siis kõik tagasi tulevad, siis kodus, eks ole, saab paratamatult toitu jook otsa ja siis sealt lõi nagu lambi põlema, et oleks täitsa huvitav, et jah, et inimene elab kaubanduskeskuses. Romaanivõistlus kuulutati välja mullu veebruaris ning kokku laekus lausa 94 seni avaldamata käsikirja. Žürii valis lisaks kõvamäele välja kolm auhinnalist kohta Peeter Helme. Teise koha otsustasime anda Märt Laurile tema käsikirja lahustumine eest. Mis on, võib öelda, suur eesti romaan. Väga mahukas, natukene sellist ulmelist elementi on seal sees, samal ajal räägib see romaan sellest, kes me oleme siin ja praegu ja millised probleemid meid ohustavad või võivad ohustada ja kolmas ja neljas koht. Need on siis sellised isiklikumad teosed, seal on Jim Ashilevi kehade mets, mis on väga valusalt isiklik raamat ja räägib lühidalt öeldes täiskasvanuks saamise vaevadest. Ja neljas koht suluseis selle kirjutas Helen Eelrand. See on tegelikult üks selline kurb, aga optimistliku lõpuga armastuse lugu. Lisaks märkis žürii ära kuus tööd, seega kokku tunnustati kümmet käsikirja, mis annab märku võistluse heast tasemest. Romaanivõistluse auhinnafondi välja maksan 8000 eurot ning taas ellu kutsutud Kirjanike Liidu romaanivõistlust hakatakse korraldama igal teisel aastal. Tänase tugeva tuule tõttu on võrgus tavapärasest rohkem elektrikatkestusi, teatab elektrilevi. Praegu on katkestusi 596. alajaamas üle Eesti, peamiselt Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Harju, Rapla ja Järvamaal. Rikkemeeskonnad tegelevad rikete kõrvaldamisega. Seda, kas tuulist ilma jätkub, räägib nüüd sünoptik. Taimi paljak, palun. Aktiivne madalrõhkkond Botnia lahe äärest Barentsi merele kaugenemas säilitab aga oma võimsuse ja laia haarde ning selle servas on Eestis eeloleval ööl vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul seitse kuni 13, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Pärast keskööd tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on kaheksast kuni 13 kraadini. Homne päev on vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma, puhub läänetuul viis kuni 12, puhanguti 15, põhjarannikul kuni 20 meetrit sekundis. Õhusooja on 12 kuni 17 kraadi. Reedel tugevneb kõrgrõhkkond ööks, taevas selgineb ja ilm on kuiv. Päevaks lisandub pilvelünki. Suuremat sadu ei tule aga üksik lühiajaline vihmahoog, välistatud pole lääne ja loodetuule, puhanguid on veel 14 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel viiest kuni 10, päeval 14-st 19 kraadini. Ja saate lõpetuseks võtab tänased spordiuudised kokku Juhan Kilumets. Ebaõnnestunud Euroopa meistrivõistluste järel võtsid Eesti sõudjad täna vastu otsuse, et neljapaadi liikmed Kaspar Taimsoo ja Tõnu Endrekson proovivad õnne kahepaadil. Katsetamiseks võetakse käesolev nädal, ülejäänud mehed moodustavad kaks paati. Koos jõuavad Allar raja ja Andrei Jansa ning Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson. Sõudeliidu peatreener Matti Killing. Kuna nüüd eelnevatel siin rahvusvahelistel võistlustel ei ole ootuspäraseid tulemusi tulnud, siis lihtsalt tuleb proovida ära siis ka need õlekõrred, mis veel jäänud, et et mingi paadiga nagu niisugune kindel positsioon rahvusvahelisel tasandil saavutada, aga eks see peab näitama, kas kas on olemas mingisugune tagavarakäik või siis tuleb algsete liistude juurde tagasi tulla kui midagi, noh, väga hästi ei klapi kohe. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel alistas maailma esireket Serena Williams veerandfinaalis Saara Iraani kuus. Üks, kuus. Kolm ja kohtub poolfinaalis esimest korda suure slämmi turniiril nelja parema sekka jõudnud 23. paigutusega šveitslanna Timi hapažinskiga, kes alistas veerandfinaalis belglanna Alison Vanüütwancy kuus. Neli, seitse. Viis. Teises poolfinaalis on vastamisi ana Ivanovitš jalusi safarova meesüksikmängu. Tänastes veerandfinaalides on vastamisi Novak Djokovic Rafael Nadal ning andi Maria David Ferrero. Eile tagasid koha poolfinaalis Stanislas Wawrinka jovil. Fritzonga. Anett Kontaveit alistas ist Bonnis toimuva 50000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri teises ringis hispaanlanna Georgina Garcia-Perezi kuus. Kolm, kuus. Kaks. Kontaveit on maailma edetabelis 185. vastane 473.. Aitäh Juhanile spordiuudiste eest. Selline sai tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.