Külalised kuuldemängude algaastate juurest külalised kuuldemängude küpsete aastate juurest. Külalised tänasest kuuldemängude tegemise päevast, mis siis ikka täna 60 aastat tagasi läks siis esimest korda eetrisse. Eesti keeles kuuldemäng raadiokuuldemäng ja kujutage ette ainult kaks aastat hiljem kui maailma esimene kuuldemänge. Me oleme ikka päris päris päris tasemel. Jah, ja maailma esimene tõesti homme eetrisse tee. Meie tänased tegijad mõistame muidugi suurepäraselt nende inimeste ärevust, kes tollal juhtisid näitlejate mängu, istusid režiipuldi taga või hoidsid tuulemasina vänta teosed õigel ajal tuult teha. Sest see kõik, mis tollal sündis, sündis ju ainult sellel momendil selleks korraks nagu ikka teatris. Ja seekord ka siis raadioteatris. Kuid sama ärevus. Minu arvates valdab meid kõiki tegijaid ikka veel täna enne esimest kohtumist näitlejaga enne esimest lindistamise tundi enne valmis loo ülekuulamist ja nii edasi ja nii edasi. Kuuldemängude tegijatena on teie nimed siin kõik kõlanud väga palju, raadios kõlavad küll teised nimed. Mis sa teed, elu on kord selline, aeg läheb ja midagi pole teha. Kuid. Sellest on jäänud alles, legendid on jäänud alles juhtumised. Ja täna olemegi kogunenud siia õdusas ruumi ja Väikse kohvitassi juurde nendest asjadest rääkida, meenutada veel seda, mis veel siin mälusopis alles on, et see ometi nüüd kaduma ei läheks. Väikese niisuguse ajaloolise ülevaate teeb kõigepealt Einar Kraut, kes kes on tükk aega nüüd uurinud Eesti raadio kuuldemängude ajalugu. Ta teeb väikese ülevaate ja siis edasise õhtu osa ongi nagu tema käes ja siis panen veel teile kui raad inimestele. Noh, ma mõtlen raadiumises selles mõttes, et te olete kõik mikrofoniga suurepäraselt seotud olnud ja tunneta, kuidas selle riistaga tööd tehakse. Et katsume siis otse mikrofoni rääkida võimalikult ligidal mikrofoni, et kvaliteetselt peale jääks. Nii, palun, Einar. Tarmo natukene liialdasin olema nii väga pikka aega midagi seda asja uurinud. Seda asja oleks pidanud hakkama uurima siis, kui oleks olnud veel rohkemate inimeste käest küsida selle varasema aja kohta. Aeg läheb nii ruttu ja märkame tihtipeale üht kui teist. Mõelda ja küsida alles siis, kui on juba hilja. Ja üks kõige valusamad lööke selle kandi pealt oli muidugi möödunud aasta suvel, kui jälle liiger. Lahkus tema tegi kuuldemänge kaasa ju päris algusest peale juba lapsena selles Felix moori rajatud esimeses laste kuuldemängude ringis. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Ja veel tahan ma selle ajaloo kohta öelda seda, et see on, mida rohkem me seda uurime ja ja sellesse süvenema. Seda rohkem me näeme, kui suur mõõtmatu maa see on, millest ei jaksagi üle ühe hooga vaadata. Täna me saame siin võib-olla ainult kõige esimesi põgusaid märke visandada. Ja mul on väga hea meel, et kutsele vastasid nii paljud veteranid päris kuuldemängude algaegadest ja see annab lootust, sest et me siin täna nii mõndagi saame oma senistele teadmistele lisa ja et meil tõesti tasapisi hakkab kogunema väikene kuuldemängude ajalugu. Katsume ennast jah siis mõelda ja aega 60 aastat tagasi ja. Pisut rohkem kui tunni aja pärast on see kellaaeg, kui kuuldemäng koidikul pihta hakkab. Kui kõlab kong. Aga võib-olla kõige Pealt, siis natukene seda tausta praegu me oleme niivõrd harjunud oma ümbrusega, oma meid ümbritsevaga, raadioga me ei oska võib-olla ettegi kujutada, missugune raadio sel ajal pisut enam kui aasta pärast regulaator ringhäälingu tegevuse algust Eestis teame, 18. detsember 26 oli siis Eesti raadio sünnipäev. Ja pisut rohkem kui aasta hiljem oligi siis esimene kuuldemäng. Palju kuulati enamasti kõrvaklappidega. Enamasti olid inimestel detektorvastuvõtjad, need olid ka suured haruldused. Praegu ei oska ette kujutada, mida tähendab kõrvaklappidega kuuldemängu kuulata. Oleme harjunud Stryofoonia viimase sõnaga ja kujutame ette millegipärast endastmõistetavalt oleme harjunud kuulama või kujutleme, kui teeme kuuldemängu, et siis see kvaliteet jõuab ka samasugusena kuulajani. Nõuab natukene pingutust. Võib olla ja sellest mõne sõnaga, aga mis oli tol ajal siis üldse raadios? Raadio oli juba kolinud Estonia majja kolmandale korrusele. Estoniast oli üle kantud raadio kaudu kuus ooperit. Viis opereti, 24 lugemistundi ja kaheksa deklamatsioone olid teatud kogemused kunstilise sõna edasiandmiseks. Ringhäälingus. Üldse teame ju, et sel ajal vabariigi ajal kultuur elas üle väga hoogsat tõusuperioodi. Ka majanduselu oli elavnemise hoos, kriisiaastad seisid alles ees. Ja seoses vabariigi 10. aastapäevaga olid väga suured lootused tuleviku suhtes. Ühiskonnas oli toimunud teatud stabiliseerumisprotsessid. Esimese detsembri avantürist oli möödas juba üle kolme aastasaja raskustest oli toibutud. Kuid ma usun ja ma arvan, kõik, te olete minuga nõus, et kõige suuremad lootused, mis noor rahvusriik tegi kuuluvat siiski kultuuri valda ja need asutused, mis kusagile ei kao. Ja meil on hea meel, et ka see tähtpäev, mida me täna siin tähistame ka see kuulub sellesse valdkonda. Nüüd kiirpilk läbi. Nende esimeste aastate 1928. aastal Siis kõige esimene kuuldemäng oli August Ammani koidikul mis etendati. Vabariigi aastapäeva tähistamiseks. See oli mitte raadio jaoks kirjutatud lugu, vaid näidend. Näidendile andaga trükis ilmunud tema kunstiväärtused ei ole teab kui suured. Aga ta on kantud. Puhtsüdamlikust patriootilisest tundest. Teiseks kuuldemänguks oli Vilde pisuhänd, mis läks eetrisse viiendal mail ja räägitakse, et oli kaalumisel, kas mitte Pisuhenda esimese kuuldemänguna lavastada. Siis kolmandaks oli Tšehhovi Karu selleks juba sügisel, septembris. Neljas oli kurt, körtsi surnud tädi, ühevaatuseline. Minia ühe ühevaatuseline. Grotesk ja jõulude ajal, 25. detsembril oli viies esietendus Nemirovitš Tantženko jõulupuu. Nell neli kuuldemängu, nendest nimetatud viiest lavastatud Felix moori poolt, välja arvatud Tšehhovi Karu. Mida ei ole õnnestunud praegu minul veel selgitada, kes selle lavastas. Võimalik, et et seda tegi ka pinnasest pinna on seal ise kaasa mänginud. Ka esimene laste kuuldemäng läks eetrisse juba 28. aastal ja see oli 21. novembril pealkirjaga, kui konnal kõht valutab. See oli Johannes kuulbergi lastenäidend ja selle nagu ka hulga muid laste kuuldemänge. Esimese kahe aasta jooksul avastas August sunne. Noor võitis sunne käest laste kuuldemängude lavastamise üle alles 29. aasta jõulude ajal. Sinnamaani olid laste kuuldemängud kõik sunne käes, aga moor mängis nendes. Tihtipeale kaasa just jutustaja, nii nagu tol ajal öeldi, seletaja rollis. Üldse laste kuuldemänge oli siis esimesel aastal 1928. aastal kolm. Ja mis veel teha teatrietenduste ülekandesse, puutub siis Estoniast grante ülev Vikerlase ooperiülekanne ja kontserdikavades oli üksikuid Beatrile lähedasi raadioteatrile lähedasi lõike. Nii näiteks üks pinna sketš, kus ta mängis koos. Proua Altermanni ka ja siis üx operetistseen, kus mängisid maad Maaritsast, mängisid Grete säilik ja agulüüdik. Nii. Nüüd, 29. aastal läks kuuldemängude tegemine hirmsa hooga lahti ja esietendus 13 tükki. Etenduste arv üldse oli isegi pisut suurem. Need olid kõik täiskasvanute lood. Siin domineerisid kaks meest, Kurt käts ja Grigori kai. Ning arcade vertšenka oli ka Lydia Koidula. Säärast mulki võime nimetada veel. Ja. Huvitav oli üksipi Olbray koostöös valminud üks tunnike saatejaamast stuudiost. Ma kujutan ette, et see võis olla midagi tänapäeva taolist, nii et nüüd me hakkame uuesti otsima niisuguseid kunstilisi vahendeid ja võtteid, mis tol ajal tulen tolle nendel kõige esimestel aastatel juba ka läbiproovimist leidsid samuti. Üks põnev kuuldemäng läks eetrisse. Sellel samal 29. aastal. Päev sidepataljonis autor oli J Pals. Ma kahtlen, kas ei võinud mitte Olbri olla. Nii oli olemas selline mees nii no vot sellest me ilmselt kuuleme mälestuste najal pikemalt. Edasi läks aga kuuldemängude lavastaja lavastamine edendamine küllaltki juhuslikult 30. aastal kolm kuuldemängu täiskasvanutele ja kolm lastele. Peale selle üks operett 31. aastal kolm täiskasvanutele viis lastele, kaks operetti, 32. aastal ainult üks kuuldemäng täiskasvanutele seitse, lastele üks operett. 34. aastal jah, 33 jäi täiesti vahele. Ja jääb niisugune mulje, et üha enam ja enam hakatakse aru saama sellest et kuuldemäng ei ole mitte lihtsalt, ainult et pane mikrofon püsti ja hakka hoolega dialoogi mängima. Ilmselt päris esimestel aastatel see nii võis ka olla, aga üks tähelepanu väärne artikkel ilmub raadios 20 ajakirjas Raadio 23. juulil 33. See on siis viis aastat peale kuuldemängu sündi. Sellel artiklil puudub allkiri. Aga ta on kirjutatud väga asjatundliku käega. Ja. Üksikud lõigud sellest asuvad täna täiesti ette lugeda. Tuleb kõigepealt vahet teha raadiokunsti ja raadio teel toimuvate kunstiliste ülekannete vahel. Pealkiri oli siis raadiokunst. Raadiokunst on uus kunstiharu, kirjanduse, muusika ja teatri uus süntees, mis sündinud ainult tänu raadiole ja millel raadio puudumisel ei oleks mõtet. Jääb päevakorrale püüa iseseisva maraadia kunsti poole raadio teel seni antud kunstiliste ülekannete asemel. See võib sündida kas vastava kirjandusliku või lavateose ümbertöötamise teel raadionõuetele. Raadionõuetele vastavalt see on niisuguseks, et nähtaval ei ole enam nii olulist tähtsust kui teatrietendustel või helifilmi ettekannetel. Vaidet kuulmine pakub võimalikult kõik, mis vajalik ülekande kunstilise sisu vastuvõtmiseks. See oleks omamoodi lavastamine raadio jaoks. Pangem tähele, et alles praegu hakatakse sellest aastal 33 hakatakse sellest rääkima, kui probleemist lavastada tuleb raadio jaoks. See oleks omamoodi lavastamine raadio jaoks umbes samas ulatuses, nagu sünnib paljude kirjandusteoste lavastamisega lavastamisel, teatri või helifilmile ainult lavastamist. Suund on kummalgi ihul isesugune ühel juhul nähtavalt nähtavat, taotledes teisel juhul seda ära jättes. Niisugune ümbertöötamine on siiski ainult vahepealne aste. Hädaabinõu, raadiokunsti arenguteel. Täieliku maid. Tagajärgi võib saavutada ka ainuüksi siis, kui tekivad iseseisvad raadioülekande tarvis loodud kunstiteosed kuuldemängud, raadioooperid, raadio, operetid ja nii edasi. Milliste terve kunstiline sisu oleks vastuvõetav ainuüksi kuulmise kaudu. Võib-olla õnnestub leida selle artikli autorit, igatahes mina mulle meeldib praegu mõelda, selle artikli on kirjutanud Felix Moor. Ma ei oska, ma ei oska siia oletada ühtegi teist autorit. Ja selsamal 33. aastal, kui see artikkel ilmus, ei, ei, etendub raadioteatris mitte ühtegi asja. Tähendab, mis me võime siit järeldada? On mingisugune otsingute eneses selgusele jõudmise periood. Võetakse hetkeks aeg maha ja siis tasapisi hakkab lavastuste arv jälle kasvama. 34 kaks veel on kaks operetiga nende kõrval, muide, nende kahe kuuldemängu hulgas on Aino Kalda muuseas, see need arvud võivad mõnevõrra tõusta, sest meie raamatukogud on niivõrd auklikud selleaegse ajakirjanduse koha pealt, et tuleb käia mitmes raamatukogus kätte saada kokku. Komplektid. Siin on Artur Hatsoni laulu isa ja kirjaneitsi ja Aino Kalda patseba Saaremaal mõlemad märkimisväärsed teosed, 35. aastal on viis esietendust. Ja mõned kordused ka. Nende hulgas Tammsaare Ma armastasin sakslast, katkenud 30 minutiline katkend, milles mängisid Marie Parikas. Ants Lauter. Siis on 36. aastal üheksa. Proovitakse jõudu juba edasi proosaseadetega, Gailiti pärlipüüdja pärlipüüdja Särevi seades. Samuti koolsovojevi üle jõe kohtustseen raadio jaoks kohandatuna. Edasi läheb nii, et nüüd juba moori dokumentide põhjal. Võimalik, et üksikuid lavastusi oli veel ka teistelt. Praegu need ei ole üles leidnud, aga moor teeb siis 37. aastal 40 lavastust vabandust 40 etendust, neist 37 on siis uuslavastused 38. aastal 60 etendust 55 lavastust 39. aastal 61 54 lavastust, 40. aastal 46 43 lavastust. 41. aastal 41 43. Lavastust 42 on 57 ja 48 arvud vastavalt 43. aastal viis, sest märtsis 1943 moor lahkub raadiost minnes Estoniasse. Ja veel on Felix Moor teinud 45. aastal ühe lavastuse ja 46. aastal ühe lavastuse teatrikoolilennuga, kui ma ei eksi. 23. märtsi 33. 30 vabandust, 39. aasta märtsis avaldatud artiklis mõtisklusi kuuldemängust on üsna ilusasti avaldanud oma teoreetilise platvormi. Ja seda lugedes hämmastab meid kui tänapäevaselt kõlab kõik see, mis tol ajal ta kuuldemängust kirjutab. Nii hästi. See, mis puutub. Helide maailma spetsiifilisse mõjusse kuulaja kuulajale. See, mida tuleb arvestada, et selle ma helide maailma kaudu kuulajat mõjutada mida näitleja oma mängus peab arvestama. See, et näitleja on mitmes mitmeti teistsuguses olukorras kui laval mängides. Sellest võib järeldada, et, 30.-te aastate lõpus Aastaid 37 38 39 40. Me võime tõesti lugeda eesti kuuldemängu õitseajaks kui aega enne seda, enne 30 seitsmendat aastat. Me võime tinglikult võtta veel hoovõtuna ja otsingute järguna. Ja muuseas, 37. aastal ilmus ka esimene Eesti algupärand nimelt Ants kobrulehe. Selle varjunime taga varjas ennast William Tomingas tema kirjutatud kuuldemäng mehed. Pärast seda hakkas kuuldemänge tulema väga tihedalt just spetsiaalselt raadio jaoks tehtud tekste. Ja 30.-te aastate lõpu selle nimetatud õitsengu aja kuuldemängule ongi iseloomulik see, et ta valdavalt orienteerub originaalmaterjalidele. Mis veel sellele kuuldemängule iseloomulik on, ta on väga kaasaegne. Kui siin läbilõiget anda üldse repertuaarist enne sõda siis laias laastus oleks pilt nii, et väliskirjandust oli tsirka 25 protsenti tähendab veerand. Eesti klassikat. Umbes kaheksa kuni 10 protsenti. Ja ligemale kaks kolmandikku kogu repertuaarist mängis kaasaegse repertuaari peal. Kuuldemäng oli kahe jalaga keset elu. Nii nagu raadio olema peab. Nendest asjadest me praegu alles unistama. Siis, mis nüüd puutub spetsiaalsesse raadiokirjandusse, siis siin On lausa fenomenaalseid autoreid. Kert helbemäe on kirjutanud üle 30 originaali vähem kui nelja aasta. Ei siiski saksa aeg tuleb juurde. Nii et kuskil seal viie viie aastaga üle 30 originaali seadetega kokku üle 40 kuuldemängu siis Eerik Laidsaar ja Tõnis praks, kes mõlemad said kuulsaks oma seeria lugudega. Tõnis Praxil laupäeva õhtuid Aruväljal. Jaa, Erik Laid saarel, kapral, kapral pensionilood. Eriti laupäeva õhtut. Aruväljal olevat olnud väga populaarsed just maaelanikkonna hulgas. Laid Saarele kuulub 19 teksti, Tõnis Praxile 16 teksti mulle seni kätte puutunud andmetel neid ilmselt võib-olla rohkem, vähem mitte mingil juhul siis kuskil nii viie-kuue tekstiga. Praegustel andmetel esinevad Ants kobruleht valves arettok Paul Viiding, Kaarel korsen, siis tuulenõela varjunime alla peitunud sillaots, Paikre, aga siis veel Aleks Kaskneem ja seda loetelu võib pikalt jätkata. Raadiole kirjutavaid inimesi oli väga palju. Siis peale originaallugude. Veel eesti klassikast mängiti Koidula, Kitzbergi, Vildet. No ütleme laiemalt väärtkirjandus üldse, meie jaoks ta nüüd praegu tänaseks päevaks on saanud klassikaks, aga tol ajal oli ta ju veel kaasaegne kirjandus kõik Tammsaare, Metsanurk, Mälk, Raudsep vaigur ja mõningad nimed siis ka väliskirjandusest, et saaksime endale ette kujutada paremini tolleaegset kuuldemänguvigu. Rolaan. Poolklodell. Twain soo, Dickens Oniil, Moom, Kipling, Göte Lessing, Schiller, grill, Barcer, suudermann, Hoffmann, strindberi, kivi. Kallas, Aino Kallas. Eibsen Puškin, koogolastrovski, Tšehhov, Lavrenjov, Laumanis, Berends, Molnaar. Nii et näete repertuaar oli väga rikkalik ja Arvata võib, et, Suures osas ka küllaltki kõrgetasemeline muidugi, mis puutub niisugustesse päevaga ajalistesse lugudesse mida kaasaegsed autorid kirjutasid, kindlasti oli seal ka niisuguseid asju, mis, mille väärtus piirdubki ainult momendi. Siis üks huvitav probleem on veel. Mida ma enne lõpetamist tahaksin põgusalt puudutada, see on nimelt raadioteater ja poliitik. Ka. Kõigepealt. Me näeme, et raadioteatri sünnipäev langeb kokku. Rahva ja riigi elus tähtsa tähtpäevaga. Aga peale selle, et oleks tähistatud neid tähtpäevi ega kodanliku vabariigi aegses kuuldemängus eriti palju poliitilist tendentsi me ei kohta. Tähtpäeva lood hakkavad tulema jah, 35. aastal Juhan jäigi säru meeste rügement 36 kangermanni, need, kes langesid vabaduse eest. 37. kapral salu ka sellelt samalt kangermannilt 38 on kaks lugu, kivika nimed marmortahvlil üksikseades kangermanni, mingi vetiku, päike päikesetõusul. Siis on 30 39. aastal Mart Raua ja üksipi koostöös kuuldemäng Konstantin Päts. Aleks Kaskneeme, jää vabaks saa on päev hiljem. Ja 40. aastal kaskneeme Peraspera hädastra. Ma ei ole neid kuuldemänge peale Esiklapse ühtegi lugenud peale Tammani koidikul pealkirjade kuupäevade järgi võib otsustada mis oli nende eesmärk. Siis aga mis puutub näiteks? Aastasse 40 41 hooaega 40 41 siis siin üks kolmandik lugudest. Rakendub otsekohe. Poliitika teenistusse. Esimene Nõukogude hooaeg siin on noh, osa muidugi neist võime tinglikult võtta sellistena näiteks Aino Kalda Bernhard riives oli muidugi juba enne lavastatud, aga läks kohe kordusse. Hooaja avateosena. Ava etendusena Paul Viidingu suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, kuuldepildid, labrinjovi 41., see muide läks vene keeles puna lipulise balti laevastiku teatriettekandena. Siis tulevad nimed nagu rõõmu. Kapler kraadoffi, Sakkov latva koorov. Ja nii et kuskil jah, üks kolmandik töid ja tähelepanuväärne on, et kuuldemäng saab kuuldemängu eetrisoleku ajal juhtub ka. Jällegi oluline sündmus poliitikas. Traagiline sündmus. Nimelt 22. juunil. Kui 41, kui parajasti kõlab Giovanni, oli Spartacus üksik seade. See ettekanne katkestatakse ja antakse üle Molotovi kõne sõja alguse puhul. Täpselt aasta enne seda, muide pidi see on siis 22. juunil 40 pidi olema kavas Eerik Laidsaare mõõtki ader kordus etendusena. See oli teise kuuldemängude võistlusel 39. aastal teise preemia saanud töö. Kuid ja see oli muide lindistatud mõni päev enne seda. Aga see jäi esitamata, sest poliitiline olukord oli korraga teine. Huvitav on see, et seesama mõõtja ader etendati umbes kuu aega enne seda. Venekeelsena. Hipluk huvitav oleks teada, kes seda mängisid ja? Ja kellele ta mõeldud oli? Nii. Ja muidugi, kui algab Saksa okupatsioon, siis 41. 42. aasta hooaeg on üsna sünge. Tendentsi ja propaganda poolest noh, me võime tinglikult propaganda eesmärkide alla viia ju tegelikult kõik saksa autorite tööd nii nagu me vene autorite tööd, kui seal ka ei olnud, poliitilist tendentsi viisime eelnenud perioodist ka Antud valdkonda siin on nüüd 50 protsenti lavastusi. Üldse läks sellel hooajal üle 50 tüki ja nendest 50 protsenti on siis otseselt kas siis saksa kultuuri või või või otseselt juba ka lausa Raisi kiituseks. 30 40 protsenti on meelelahutust. Tol ajal muide, läheb moodi raadio kabaree kus kõige sagedasemad esinejad on Vaag, Helmut Vaag ja Voldemar Panso. Ja nii, et seal kümmekond protsenti jääb siis üle veel muude asjade jaoks. Nii. Ja. Ja nüüd selle üle vaadata. Ega ma jõudsin praegu sõja aega välja. Ma ei tahaks praegu rohkem rääkida, sest et me kõik ei kibele me juba millal, millal kuuleme vahetuid elavaid mälestusi ja muljeid äsja kaasa teinud inimeste käest. Aga näete, kuivõrd mahukas ja suur see materjal on. Kui me tahame hakata rääkima veel sõjajärgsest kuuldemängust, siis see on omaette suur teema. Ja ilmselt sellest siis räägime rohkem märtsi lõpus, kui me valges saalis jälle kohtume. Loodetavasti kogu see seltskond tuleb ka sinna. Nii, aga nüüd ma palun siis siia nendele toolidele veel. Seltsimees Esko, loteriid, palun. Seitsmes Sillarteid, palun. Perekond pilised istuvad ka siin Sirje ja Heino pillikse. Nii, olge hea. Salme Reek tuleb, istub nähiste sina siia pehme pehme tooli peale panema. Ja Kaarel olebay, tule sina ka. Teised tundke ennast vabalt. Nii, nüüd lonksu lonks, ame vahepeal natukene kohvi, mina igatahes teen seda küll korraks. Ei-ei, vastupidi, ma arvan, et aeg-ajalt tuleb siin liikuda, liikuda inimeste vahel ja. Seltsimees Sillar, mis teie arvate sellest, kui te istuksite seltsimees pilligsega siia kõrvuti, siis on tehnikamehed ühel pool ja kui me selle sellest asjast rääkima hakkama, et siis läheb see asi meil libedamalt. Võib-olla kõigepealt püüame välja selgitada, kellel on siinviibijate hulgas kõige vanema kuuldemängu veterani eesõigus. Dean Heino pilliks ja ma ei tea naisele kuuldemängudes kaasa ei teinud. Aga kui te lubate, ma siit nii kartoteegi kaasabil viia mõnda asja selgitada, miks oli esimene kuuldemäng tammanni koidikul mitte Vilde pisuhänd? Selle üle on väga palju kirjutatud, on kirjutanud väga juurdakse koidiku kodanluse tellimus ja sellepärast kodanliku konkreetsed isikud ei olnud. Aga põhimõte oli see, kes tellib, see maksab. Aga miks siis ikkagi Tammann? Ma loen teile tammanni kohta mõned andmed. Ta sündis 1893. Töötas ajakirjanikuna. Alates 1919 oli Helsingin Sanomat kirja saatja Tallinnas ja ajakirjandusbüroo Estur juhataja. Edasi. 33. aastal tuli raadioringhäälingu asjaajaja. Tähendab, 24. 25 28. aastal oli tema juba ringhäälinguosanik. Vaadake, pilt oli lihtne. Kuuldemäng oli kallis lõbu. Osaühisus, kes valdas ringhäälingut, hoidis raha kokku. Ja kui need osa ühisoli valida, kas ühe enda liikme kirjatöö ette kanda, mille pealt autorihonorari tuli maksta või võtta Vilde pisuhänd, siis loomulikult need olid ju rahadega arvestavad mehed valiti koidikul. Need, see oli niisugune olukordadest tingitud situatsioon. Koidikul. Huvitav on see, et seda teost tehti biograafiline leksikon üldse Tammaline märgi. Ta valmis juba 20. aastal. 20 jah, samal aastal tagant, kord ette. Siis ta kanti ette korra sõdurite kodus väga. Väärika näiteseltskonna poolt draamastuudio näitlejad. See oli 24. veebruaril 1920 ja samas koosseisus tema kanti käteringhäälingus. Ühesõnaga proov ei olnud vaja teha, autorile polnud vaja maksta, kuna see oli oma poiss. Ja asi oli otsustatud. Nüüd teine moment, osalised on teada, on teadu? Oi jumal, ma leian seda asja üles. Mul on siin. Jah, mul on siin kartoteegi Tootsitaskuprintsiip. Nii, nüüd teine asi märgiti seda, et 33. aastal kuuldemäng ei olnud ei kantud ette, millest see võiks tingitud olla. Ringhääling oli osaühisus, mis töötas kontsessiooni alusel. Kontsessioon lõppes 34. aasta juunis. Kuuldemäng oli väga populaarne saatevorm ja tänu kuuldemängule tänu kuuldemängudele. Raadiokuulajate arv kasvas pidevalt tänu kuuldemängudele. Ka Ringhäälingu osalise dividendid kasvasid nüüd aga 34. aastal kontsessiooni teaduletid pikendada. Mis kuradi pärast 33 aastat suurt raha välja andma olid üks üks põhjustest, mikspärast tõmmati kulud kuuldemängude kohapeal kokku, sealt ma kordan veelkord. Kuuldemäng oli väga kallis olla. Nii, nüüd ma tahaksin ka natuke politiseerida. Vota rääkisid siin Eerik laiksaarest, Erik Laidsaare kuuldemäng oli palju rohkem, aga häda oli see, et nad olid paljud kiilutud pühapäevaste laupäevaste kirjuta saadete hulka. Ta kavas neid eraldi märgitud. Vello Lään näiteks sirutab Eesti ringhäälingu ajaloo lehekülg Eesti kommunistis. Et Albert üksi kirjutas koos Kask, Neeme Eerik Laidsaar esimesed rahvuslikud kuuldemängud. See jutt ei pea absoluutselt paika. Lihasti kasknemikuga. Laidsaar olid mehed, kes ei oleks saanud Dixikaga koos töötada. Ja kastme ja üldse ei või, Laitse üldse ei töötanud, kellega koos on ainult paar luust kus endaga tegime kuuldemängu esimeseks aprilliks 39, Christoph Kolumbus ja rohkem vist temal tehtagu kogudest asju. Ja Kaskneem oli teine samasugune väänkael. Nii et ma kardan seda, et kastmisüksik-i koostöö ektsioonid Vello Läänelt kuskilt ma ei tea, kust koltunud. Nii kuuldemängude, selle diktris osa kohta ma ei oska midagi ütelda. Aga nüüd tehniline osa, jah, tehnika meile kuuldemänguasi väga lihtne mikrofoniga keset tuba, rahvas oli ümberringi moor lükkas Kedasime etega ta tahapoole ja see oli kogu see kuuldemängu tegemine. Hiljem, kui ringhääling sai juba eraldi stuudios, oli 36. aastal, kui Estonia teatri raamatukogu tegi ühe ruumi vabaks ringhäälingu tehnilise talituse kõrval ja anti see tehti sinna kuuldama stuudio. Vot see foto on praegu teie käes, seal siis üle ei soli, kolmandal korrusel ja siis seal juba tehti nii, et tehti kuuldemängu, heliefekte tehti siis puud saeti tõesti tegelikult naturaalselt ja selleks eksis kajaefekt loomulikum välja tuli, tuleks selleks siis pandi sinna mingit Carstid alla, akustikat saadav pandi märjad lapid vahel ja suur kombineerimine, pikslid tehti lihtsalt plekitahvliga. Ja sellised nipid olid. Aga siis muidugi jah, kui läks kuuldemängu tekkimine juba eraldi stuudiogrupp ylesse viiendale korrusele, seal sai hakata tegema juba kuuldemängu. Vot, ma ütlen selle kohe kolm 38, jah, viiendal korrusel seal sai juba tehtud, siis, niiet oli kolm ruumi. Esimene ruum siis, mis oli tavaline elutuba. Teine oli suure saali akustikaga. Eskola noogutab selle kohta halvasti. Kolmas ruum, mida kutsuti surnud mees. Mutt, ärge naerge, see ei ole meie, originaalis on Saksamaalt võetud sakslased võtsid selle termini esimesena kasutusele ja kuna see termin väga hästi sobis, oli väga meil siin surnud mees, no see oli absoluutselt summutatud ruum. No seal oli juba nii, et seal sai kolme ketta päält anda efekte korraga. Pulp tuli viie mikseriga, nii et seal sai segada juba viit sisenevad liin siis seal sai juba tehtud kõiki selliseid asju, mida vähekenegi pea välja kannatas. No ma mäletan väga hästi, kui teatrikuul alustas oma tööd siis moorium tõi teatrikooli rahva kuuldemängude stuudiosse ja seal siis arutati näiteks kõik need stseenid, mis neil vaja olid, arutati üksipulgi läbi ja mis kõige tähtsam on, kuulati üle ja kritiseeriti, seltsimees toom võib sellest asjast täpsemalt rääkida. Tema oli üks ohvritest seal tookord. Nojah. Ja ega ma muud ei oskagi midagi ütelda, praegu võib-olla küsite, mul ei tule meelde. Siis ma küsiksin niisugust asja, milles seisnes teie kui tehnilise abimehe tööd? Vot see asi oli nii. Moore armastas kontakteeruda. Moore töötas nii, moor luges käsikirja läbi ja siis andis ta selle minu kätte, ütles, et vaatle läbi ütle, mis seal teha tuleks. Siis mina tegin omalt poolt ettepanekud, millised taustad, mida sinna võtta. Siis me arutasime moorigendühjad läbi, kuulasime läbi ja kui siin esimene lugemisproov oli ära tehtud siis tegime sageli see koos näitlejatega tehnilise proovikus taustu kuulda, kas meeldivad või ei meeldi midagi välja pakkuda. Nii et seal inglise meeli päris palju tegemist. Morrise ütleski, et tegelikult, et näitejuhi abina, no muidugi, see oli ametinimetus nii nagu poiss ütleb, et ma olen direktori ravima minna kirja posti, mida direktor alla kirjutama. Ja tegelikult jah, see kuuldemänguproovide osa ega Moore väga palju proove ei armastanud, neid näitlejaid tema koormas väga vähe, tavaliselt üks lugemisproov ja siis juba üks proov koos taustadega. Aga taustadega oli enne mängimast tihtipeale palju rohkem 10. ehitajate koolidele. Tabel üks taust ei sobinud jällegi ja ja moorium näitas väga palju, armastas sellist võtet, et tema näiteks osa taustu tema tahtis saada naturaalselt. Aga osa taustu tahtis tema muusikalises väljenduses ja siis tuli otsida vastavaid heliplaate, mis annaksid, ühesõnaga tekitaksid assotsiatsiooni selle efekti peale. Ja see oli suur otsimise teel tegelikult kuuldemängude stuudio, kuigi need kuuldemäng oli nädalased üks täiskasvanud kaks tükki lastele midagi nõu põhjal ka. Aga ikka nii nädala tööpäev tuli, nädala töö aeti täitsa normi piiridesse ega seal niisugust aja kinkimist ei olnud. Kes tol ajal puldis istus? Puldis istus vaheldumisi moodne hingamine. Tähendab, Moore'i moor armastas režiid teha väga täpselt. Mori režieksemplar see oli nii, et see oli täpselt nagu rongi sõiduplaan. Kuna moor ise tihti armastas ka stuudios vahele mängida. Väikest osa näiteks tuli paratamatult minul olla puldi taga, aga muidu olime uurise ja meili täpselt märgitud. Need kolm ketast, kus me andsime taustu. See oli väga hea mõõtsüsteem oli juures, sai täpselt iga plaadi pealt välja võtta just seda, mis vaja, oli ju jah, jah, jah. Ja seal panid täpselt tema peale need taustadega mingit segiminekut ei olnud. Ja ma mäletan, ma ei mäleta, mis tiks oli seal mingi Ibseni näidend kus oli sees lause isamis, ütleb onu Peeter selle kohta. Ja seal just parajasti see nõelia lippas üleneks, onu Peeter tuli kolm või neli korda järjest. Ja sealt tuli kohe ringhäälingu termin. Kui selline asi, juhtus ta plaatidega onu Peetrit. Ja siin märgiti Voldemar Pansost, et tema tegi raadio kabaree-s kaasa ka häält, oli üks omal ajal väga populaarne oskussõnaringhääling jaoks pantsutamine. Et ühesõnaga, mis nad seal tegid, ah niisamuti banzulttasid. Et omad oskussõnad kujunesid. Minu kontaktid ringhääling on vanemad 32.-st aastast aga nii pidevalt ma tööle hakkasin 36. Ega ei mäleta, palju neid taustu võis olla, neid oli ikka väga palju. Kapp oli täitsa arvuliselt. Vot kartoteegi oli meil üle 600 kaardina. Aga osa efekt oli mitmel kaardina, osa sektori mitmel kaardil on kuidagi meelde jäänud paar 1000? Jah, võis olla külla kartuli 600 ringi, aga seal oli nii, et kaardi peal oli lihtsalt mitmele poole, et terve suur kapp oli ju täis. Sest õde Annika tehti ju, kui hõbehall käis väljas maal, siis mehed tegid taustast. Viga küljes maal vaid ka linnas, no ja ma võin teile tuua, ei näita, ma ikka räägime seda tingimata. Asi oli niisugune. Üks laiksaare kuuldemäng oli kapral pension, sammas, hälli tarvis, saunaefekte ja neid meil ei olnud. Ja proovid siis seda asja teha, natuuris ei tulnud midagi välja. Ja siis ma läksin Kalma sauna, ma ise käisin Kalma saunas pidevalt ihu harimas ja läksin selle Kalma sauna direktorid ja vaadake, ringhääling tahaks teha, siit lõigata taustasid. No direktori nõus või omanik minus hästi kiige tehke aga niipea, kui ta kuulis, et me tahaksime saada sel ajal kastia keris olla. Et saun oleks tühi sisemees mõttes ja sellepärast, et, Raha jääb ju tulemata, sel ajal aga jäi lõpuks siiski nõusse. Ja läksime siis sinna sauna. Tegime sel ajal heliefektid ära ja milleks üks tund aega umbes. Ja me olime kahe mehega seal. Ja ikka võttis võhma kaitse välja, sest Sakkeris oli tõesti kuum. Ja me tegime seal siis kõikmõeldavad saunaefektid. Ja pärast oli siis nii, et ma sain, kuulub asja juurde enam. Pärast oli siis nii, et ma siis palusin muurite, räägi Folbreigat peaks nagu sellele saunadirektorile tänukirja tegema. Seda muidugi tehke ka. See kiri läks ära ja mulle tundus, et mehed nagu jäi väheks, palusin moori võltsinud. Moore kirjutas raadiolehes juttu kuulda rahustades seda võitu kontrollides on praegu olemas. Ja siis, kui viisin selle raadiolehenumbri siis sauna omanikule siis tuli sellest ülimal määral liigutanud ja näitas oma abilise. Vaadake, kui säärane sauna tuleb ära, siis tema peaks küllaltki. Nii see oli minu esimene mittetöine tulu. Ma loodan, et ma sellepärast praegu karistada ei saanud. No näiteks kell üks huvitav moment oli toom, mäletuse kuuldemäng Viljandi paadimees. Ja no selle paadimehel kehtis teine järg otsa veel, kus siis paadimees on kas muutunud voorimeheks ümber kvalifitseerunud. Ja seal siis pikem stseen, mis pidi toimuma pidevalt troska sõidu taustal. Ja mõtlesin, et Raska, sõdu tausta meil ei olnud. Aga no ringhäälingu oli ju Estonia teatrimajas, ees oli turuplats. Me arutasime kord, ma ei tea, kas Sillar tuli ka juba Donbassi sõda. Arvuteid, mis seda asja, nii et paneme mikrofoni sinna turuplatsile, lase voorimehe ring ümber sõita. Kõik läks ilusasti, Ada troska läks üle ka midagi ei olnud ja ei sobinud. Siis tegime uue võtte, lasin kolmanda korra aknast pika varda otsas mikrofoni. Hakkasime tegema häda oli see, et seal Estonia majas oli kolm kõrtsi. Eks see lugu lugu juhtus. Me pidime öösi tegevad linna külalisväikene aga elektrit lihtsalt hetk. Valge saal, hulga paar ka oli punane loja ära minema ja muidugi kõik tulid sinna vaatama ja ootama kõnega. Siis me ei saanud lõpus muud, siis kunagi öösi, kella nelja paiku saime tausta ära lõigata. Aga jälle, mitu päeva oli mängimist selleks, et saad, olid kaks külge voorimehe sõitu. Vot selliseid asju oli palju, meil olid näiteks kõik kirikukellad. Me käisime mitmes hõbehalliga ja kuskohal olime. Tavaliselt oli pastor, oli see kasutaja ja niipea kui jutt tulid, ringhäälingule on vaja, siis toodi kellamees välja ja pandi lööma. Nii et meil olid kõik Eestimaa kirikute kellad olemas. Jah, need need isegi vasar plaadid, plaadikogusid ja palju. Lõikama ja plaadi peal lõigati. Jah, selle ja selle ajani, kui Olivia plaadilõige, see ei tulnud helisalvestust helisalvestussõna tuli hiljem, kui saime magnetofoni ja eriti jaan rummu ütles jah, et vot nüüd ikka lõikamist ei ole, et see peaks olema ikka helisalvestus ikka, paneme helisalve ja tähendab. Mis ajal teie, seltsimees sillalt kuulda kuuldemängudega kokku puutuma hakkasite? No minu niisugune Algus et kui ma sõjaväkke läksin, juba lõpetasin raadiokursused ja sidepataljoni mehed olid õieti need mehed, kes ringhäälingu 1926. aastal ehitest ja käiku paned. Holm Freya. Ja siis puutusin kaanerg esialgu kokku. Aga siis vahepeal noor terve mees ja sõitsin merele. Ja tulin tagasi 38. aastal ringhäälingusse. No siis olin põhilist plaadilõike peale, siis oli veel plaadi lõikamine. Ja siis hiljem 39. aastal tuli magnetofon. Ja noh, siis läks helile kergeks, muidugi helilõige madile oli üks väga täpne ja raske ülesanne. Ühe juhuse, kui aega on, võiks rääkida harilikult head, kui kiidetakse see meelde, jää inimesel, teda laidetakse või õnnetus juhtub, siis see jääb eluks ajaks meelde ja mul on see täna tahmane meeles. Lõikasin heline ühelt. Elleri Koit sümfooniaorkester oli ja ja orkestri juhturi Olav Roots. Ja ma ei olnud kuigi kaua veel töötanud ja siis helirežissöör ametit pidid ka pidama ja plaadi lõikes tuli vaadata seda lõikenõela väga hoolega, kuidas seda vagu sinna plaadi sisse lõikab. Ja jälgisin vist seda nõela seal rohkem ja ei olnud lahti seda. Helisalvestust nii jälgida helitausta ja kui plaat sai valmis, siis tulid maestro Eller ise ja Olav Roots tulid kuulama seda plaati ja kui plaatori kuulatud Eller ütleb, et see ei ole minu muusikaseadmesse sisse, et plaat oli ka kallis, ega seda plaati tahtsin raisata ei saa. Aga loots oli nii tore mees ütles, et minul oli ka üks väike aps seal, et mina tahaks seda uuesti ette kanda. Noh, mul oli siis väga hea meel nii-ütelda. Ja tegime selle plaadi uuesti. Ja tuli samuti maestro Eller kuulama ja ja juba väga rahul, et seal nii head salvestust ma pole enne kuulnud, kui see võib-olla see oli minule noh, meelituseks öeldud, aga see plaat on korralik, plaate selleks Riiga ja selle järel tehti siis grammofoniplaadid, pressiti seal. No tol ajal oli ju ringhäälingu pere üsna väike, kõik tundsid 11 hästi. Kas teil on seoses WRX Moriga ka mingisuguseid eredaid mälestusi? Ja Moriga vot nimelt helisalvestuse osakonda kuulus ka hõbehall ja moor käis väga tihti ka hõbehalliga. Pilligsega ja noorik, käisime Tartu näitust noh, salvestamas või helilised tegemas ja. Võiks ütelda veel Saaremaal ja ja Hiiumaal ja mitmel pool koos Taali ja väga niisugune. Noh, ma võin ütelda, sõbralik mees. Ta kõige inimesteks said läbi, ma ei näidata kellelegagi, oleks, kurjustan tuli nii et selles osas ei midagi ütelda. Kui ta valmistus oma reporteritööks teie tihtipeale olite just helisalvestusbussiga väljas reportaažid ja peal kas oli kuidagiviisi näha ka tema ettevalmistamist oma selleks loominguliseks hetkeks või käis tal kuidagi muuseas? Noh, ta, mis tahtis väga hästi kõik oma tööd teha ja tal oli märgitud kõik oma kavas siis mis, mida sellel momendil teha ja ja see resi käsikiri oli väga hästi koostatud ja muidugi ikka ikka tegi tööd ka ilma tööta ei saa vist keegi. Kuuldemängude tegemise juures ta vahetult ei olnud, tol ajal. Väga harva juhtus olema, seal oli Heino pillikse, kes oli seal kodune, igapäevane töö tegija ja taas autor. Tänan. Sirje pilliks, teie olite? Ferris mooriga kokkupuutes ühes väga meeldivas olukorras, nimelt laste kuuldemängu valmimise juures. Kas te räägiksite natukene sellest, palun? Mis ma sellest oskan rääkida, mina käisin algkoolis. No olin 10 11 12 niiviisi siis kutsuti meid sinna õpetajate tuppa niukse rühma tüdrukuid, ootasime seal ukse taga üksteise järgi me käisime siis seal ruumis sees, anti meile midagi mingisugune tekst lugeda, igaüks siis luges tuli ära ja niiviisi järgmine. Ja no lõpul siis kutsuti mind sinna. Ja siis moor tähendab seal moor oli seal ja direktor siis need siis kahekesi kooli direktor ja, ja siis moor andis mulle teksti kätte ja ütles, et vaat sina nüüd loed selle selle, selle, selle sealt. Ja, ja siis tegid seal pliiatsiga mingeid märke ja õpetas siis kuidas seda tuleb ette kanda. Ja, ja võib-olla lasid asjal kabi, lugeda võisid, on, ma ei mäleta enam. Ja siis ütles, et nüüd ma lähen, annu koolipoiss oli kah sinna osas või sinna kuuldemängu vaja, ma olen poiss kuulama. Ja minule jäi see tekst ja siis ju me siis pidime teatud ajaks sinna ringhäälingusse minema. Jaa. Kui me siis seal olime, siis see oli üks suur ja sünge ruum. Tumeorkester oli seal ühes nurgas, see läks siis välja, mikrofon pandi siis sinna kes, kelle siis meid ka, nii nagu kui tarvis ÕISis lükatiivisi sinna mikrofoni juurde. Ja, ja oligi. Ja õnneks õnneks ikka sai sealt tervelt tule. See oli kusagil 30.-te aastate alguses. See võis olla 29 30 või 31. Nii et üsna sel ajal, kui need laste kuuldemängud ka alles oma esimesi samme tegid nii neid siis nii, nii ta paistab. Võib-olla ma siin vahepeal meelde tulles loeksin ette selle kõige nende kõige esimeste laste kuuldemängude tegelased, kes 28. aastal kaasa tegid. Siin olid siis niisugused nimed nagu Ellen Lee, Tiger. Orm ja. Orm Juncholtz ja uu, kes Urve Jungolts nii ja vorm ja Urve Juncholtz siis Michelson Mihkli. Siis ellip, see oli ilmselt servius, lipu laps. Jotots. Harr Aavik jaa, haa Kitvel. Nii läheme siis siit järjega edasi. Salme Reek ja ja Olev Eskola. Kaarel Toom. Teie olete kõik teinud kuuldemängudes kaasa. Enne. Ühesõnaga, kolmekümnendatel aastatel veel ja kas teil on meeles, millal oli teil igalühel see esimene kord salme? Ei, ma ei mäleta, aga mina ei tulnud üldsegi mitte, ma tulin umbes 34. või viiendal teed. See oli suur sündmus näitlejale, kui teda kutsuti raadiosse. See oli, see oli väga põnev ja sest see oli nagu kah unistuste maa või kuhu, kuhu võis minna? Jätsin, kutsuti ja mäletan, mina tulin siis kooli kolm ruumi. Tähendab ees oli üks väike ruum, kus istus Felix Moor, kes juhendas siis tervet äsja, kui saade läks, siis oli järgmine niisugune tuppa, siis oli suur saal ja siis oli vatituba. See oli siis nii, mis kujutas endast õue. Ja ma mäletan seda, et proovide ajal tehti esimene proov, kui me lugesime, ükskord lugesime näidendi läbi ja siis seal oli keskel ümmargune lauk, keskmises toas sündis ümmarguse laua taga kõik. Ja siis moor täpselt märkis ära. Kus temal paus on, kui pikk paus, siis me episin ikka, minul on jäänud harjumus, tänasin ka lugemistundides kõik pliiatsiga ära märkida, sest see tuli sellest. Ta märkis pausi, seal oli viis, tähendab, lugesid viieni selle pärast sinna tulid taust või lugesid 10-ni või tähendab, oli vaja minna ühest kuuldemängu ajal, eks ole siin stuudios mängist ära. Järgmine stseen oli sul vatitoas, aga ma pidin jõudma sellest pärast selle univadki tuppa ilma mürata, sellepärast kuuldemäng ju käis, eks ole. No vati, need taustad, meie ei neid režissööri, kui ta oli puldis ja tema ei näinud ju näitlejaid, mis nad seal tegid ja see pidi olema äärmiselt täpne ja proovid jalgu, kus keegi seisis mikrofoni juures. Kunas ta tagasi astuse pidi absoluutselt täpne olema. Me tegime muidugi rohkem proove kui ühe proovi. Nii nagu päris näitemäng läks, siis sa pidid juba teadma täpselt, kus sul märgitud oli, et sealt tuleb muusika vahele, nii palju lugesid 10 see täpselt minema ja see oli väga huvitav, see otse otse mängimine. No tänapäeva näitleja ei kujuta seda enam ette, et see kõik nii täpne peaks olema. Näiteks kui minu käest küsitakse, mis, kuidas tasuti, mis selle honorar oli, seda ma ei tea. Ma ei mäleta absoluutselt. Honorar anti kohe käte vahel. Ei, see asi, ma ei mäletanud, mis kuuldemängude puudu säga lugemistund, kui sa olid üleval ära lugenud, siis tulid ülevalt alla, allistuseks laam, Impicoliini oli peale seal üldse honorar siis nii ütlegi, aja allkirju ei jäänud ja ma ei tea, kuidas eiei see naljakas ja see oli sünniebasünnis oli küsida, üldse maksta või küsida, raha pakuti, tähendab, sulle pakuti. Aga mis nüüd Felix moori puutub, siis ma peaksin ütlema, et Felix Moor oli väga täpne väga nõudlik ja ta arvestas sellega, et tal on professionaalsed näitlejad. Need pidid teadma, kui ta kord juba selle märkuse tegi nõustamisikka, et sa seda täitsid. Sinu märkuse mittetäitmine takistas teiste tööd, sa võisid terve kuuldemängu ära rikkuda? Proovi ajal üldse ei kuulnud jutte, et inimesed hakkavad omavahel juttu ajama või see oli töö. Ja siis muidugi meie periperiood. Felix Moriga lõppes ka sellega, et sõja kuulutamise päeval pidi olema meil proov raadios ja läksimegi kõik proovilistasime laua taha. Ja siis teadsid, et et on sõda kuulutatud, proovitš moorib, tähendab, proov jääb ära ja minule jäi sellel perioodil, tähendab, jäi see meil kõigil nagu nagu viimaseks. See oli huvitav töö, muidugi. Näitlejale oli see eriti kasvatas teda niisugusele distsipliinile ja ja ma usun, et need on kõik väga õnnelikud inimesed, noored inimesed tol ajal, kes ikka Felix moori käe alt läbi käist. Mõni oli huvitav olija. Olev Eskola minu esimene kokkupuude oli mis 34. aastal ja see ei olnud mitte kohe kuuldemäng, vaid katseline proov. Lugemistunniks. Kellerman. Ja ma siis mina ei olnud mingisugust ettevalmistusega, ma küsisin, et no mismoodi sa end soovitaksid, mis ma mille peale mõtlema ja. Tema ei ütelnud minule mitte midagi muud, kui et mõtle selle peale. Et see muna sealse mikrofon semu ees. Mina ei oskanud sel ajal sellest ma, mis ma võisin mõelda, sõber, ma ei olnud endaga sõber, sest ma olin täitsa võõras seal ja tehnika ja esimest korda ja ma ei olnud ju veel välja kujunenud näitleja üldse paar aastat olles kaastegelasena Estonias kaasa teinud. Ja siis mul oli võimalus, kelle käest ma natuke rohkem küsisin, Hugo Laur. Suur sõnameister ja. Ma palusin, et ta mind kuulaks seda katset. Ja pärast siis Hugo Laur ütles, et ja et sinna nüüd katsetel läbi tulla ja lugema hakata on väga pikk tee. Küsisin siis, mis ja kuidas? Diktsioon ja hääl ja kõik niisugused asjad, mida, millest ma palju midagi ei teadnud. Aga siis mõne aasta jooksul. Ega Lauri ei osanud ka õpetada, aga ta Ants sundisid, sa pead enda kallal tööd tegema ja hiljem kuidagiviisi hakkas siis minema. Aga mis puutub kuuldemängudesse, siis minu mälestuses need kuuldemängud olid. Suursündmused. Kuidagi öelda niuksed. Kõrgemalseisval tasemel pidulikud esietendused. Ma mäletan väga hästi, et ühes suures kuuldemängus Liina Reiman oli õhtutualetis. See oli üks nii suur sündmus, kuuldemäng näitlejale. Sest nii nagu Salme Reek rääkis, see täpsusse, nõudlikkus. Keegi ei olnud sellega harjunud ju. Sest laval võid vabalt improviseerida, ka seal pidi improvisatsioon valmis olema jazz siduma Felix moori täpsusega. Ja ma käisin isegi sellepärast neid Aparaate ja neid vaatamas, et missugune tagasiside mulle, kui ma seal olen, ma tean, mis seal sünnib, ma kuskil miski natukene kodusem oleks mitte nii võõras, et ma üldse midagi teha. Seal juhtus palju niisuguseid asju, on näitlejaid, kes närveerisin nii. Ma võin öelda, Leopold Hansen, ta jooksis sealt välja, pärast ütles, et mul hakkas paha. Tähendab, see oli proov ja nii närveeris randideri selles vatitoas ütles, et mina siin mängida ei saa. Tehke mis tahate, mina tahan ühte, teist ruumi, ma ei saa siin maid, kuule iseennast, seal mitte kohut. Surnud mees oli kohutav näitlejatele, kes ei olnud harjunud sellega. Ja üldse ma pean ütlema, et terve see kuidas see suhe sellesse siis tundmused, kõik värisesid kohutava kokkuvõtmisega, et mitte jääda, nagu öeldakse, vahele. Ja selle juures ometi oli endastmõistetav, et pidi see olema. Looming pidi olema improvisatsioon nagu laval. Mitte et niisuguseid asju peaks näitlejale hakkama selgitama noorele näitlejale, nagu tihtipeale praegu pean hakkama ütlema, et see ei ole mitte mahalugemine, vaid sa pead elama siin täpselt samasuguse vahenditusega, nagu sa laval elad. Ma ütleksin nii, et meid unustame tihtipeale ära oma loomingus. Et me oleme elukutselised seal küsida ei saa, mis või kuidas vaid peada ja pead nii tegema. Ja oskama, et teised ahhetavad. Mitte et sa palud vabandust, et ma ei saanud hakkama nii või teisiti tehnika pärast, kui ei oska, kutsutakse teine, see oligi nii nagu terves sellises maailmas, kus on kud asetada. Mitte õigus tööle vaid õigus võidelda selle eest, et sa saad tööd teha. Et sind vajatakse. See on minu arvates põhimõtete ja see on diaatoris lahutamatu, ilma selleta ei saa. Sest sel momendil, kui sina komistad, astub teise asemele. Ainult nii saab tagajärgi kõrgekvaliteedilist, kunstilist naudingut. Inimene saalis ja mikrofoni ees. Kas teil on. Jah, sest et mikrofon on ju mikrofoni sona hääl ju ainus see, milline sama madal. Muide sa rääkisid. Ma lähen tagasi nüüd selle sinu jutu juures, rääkisid seal. Lugesid kuuldemängu, mäletad, kui palju kuuldi mängurid, istud lastele ja moor eriti. Kasvatas just seda publikut, lapsi. Muide, hilisematel aastatel laste kuuldemängude arv meeletult tõusis, nii et nende hulk oli palju suurem kui täiskasvanud. Ja teiseks, me väga hea kuuldemängude autor oli Gert helbed, ta kirjutas väga ilusaid kuuldemänge, neid oli lihtsalt nauding teha ja tore teha. Suured meistrid ära lõid ja noh, pioneerid olite albiinakausi üksi. Laul siis juba kogemustega Meeta Luts, nii kui noor näitleja sattus sinna, see oli, need olid meistrid, kiik ei saanudki teisiti olla, ta, ta pidi kasvama seal nende hulgas Ta ei tohtinud vahele, jääb, eks ole, sest järgmine kord sind enam iial ei oleks kutsutud näitleja, näitleja, ta tahab ju veel minna, ta tahab, ka, saab põnev, see on huvitav. Endast anda kõik sel hetkel, see on kordumatu. Kas noorte näitlejate kasvatamine raadio jaoks toimuski põhiliselt raadiole mikrofonile toimuski põhiliselt vanemate eeskuju kaudu või oli moori poolt ka mingisuguseid analoogilisi juhiseid või nõuandeid, nii nagu te ütlesite, kui ta lugemistundi täid valmistas ette seal paari? Palavusega üldiselt tegi pähe märkusi sellises mõttes, et ta, minul oli niisugune tundmus, et keda ta sinna kutsus, teda usaldas juba. Usaldus oli nii suur, et sinu, see, kuidas ütelda tung olla nende hulgas ei lasknud sind kergelt sinna minna vaid suure pagasiga. Ja ta teadis seda. Tema ei kutsunud mitte õppima ja mikrofoni harjutama, kas saab asja vaid ta nõudis resultaat. Ja seda ta kutsus, kellel oli eeldust, kellel oli, kes, vastas sellele miinimumid. Alla seda ei tulnud kõne all. Järele ei, tuld, see kadus ära. Sealt nimekirjast oli halastamatu, nii nagu elu on. Sina Kaarel olid 35. aastal esimest korda. Tuleb välja, et et ma olen kõige staažikam kuuldemängu näitlejad, nagu ma kuulsin, sest täna täpselt 53 aastat tagasi esinesin esimest korda kuuldemängus säru meeste rügement mis läks vabariigi aastapäeva. Juhan Jaiki tükk ja ja mängisin lehepoissi, lõikasin, mul oli siis veel hääl murdmata, oli kõrge Tiisconte, siis õiskasin tänane see, see lehte kõik. Ja siis järgmine oli, tänan 48 aastat tagasi ka vabariigi aastapäeval. Seesama, mida sa nimetasid Peraspiraat, Astra. Ja see, see oli niisugune kuuldemäng. Pärast lõunat ta läks, ma ei mäleta nüüd täpselt, kas kell neli või ja see oli niisugune pidulike etendus. Enne seda oli peaminister uluotsa kõne. Ja siis mängisime selle kuuldemäng, Seperaspera tastra kujutas Eesti vabariigi tekkelugu ja, ja siis kuni tänapäevani välja ja moor kasutas meid. Me olime jõustis teatrikooli õpilased, tegime väiksemaid sutse, näitlejad kandsid, aga see koosnes niisugustest fragmentidest. Ja ma mäletan, mul oli kirikuõpetaja osa. Ühes katkendis ja panin Polli Ungvere ja Oskar Põlla paari. Ja siis noh, niisugune laulatuse stseen oli ja siis kõigi teatrikooli õpilastega tegime seal veel muid muid sutsusid ka. Ja Peab ütlema, et teatrikooli ajal 39.-st aastast alates kuni sõja alguseni. Moore kasutas meid päris palju. Ja siis kui Magneto foon tuli raadiosse, siis moor kutsus ühel pühapäeval meid ka sinna ja laskis siis Rääkida Ennast lindile ja et siis saaksime ise kuulata. Ja see oli üks, üks süngemaid õudsemaid elamusi, mis mu elus on. Kui ma esimest korda kuulsin ennast maki pealt. Sest see oli kohutav. Tuli järsku üks tõrr, põhjus? Mina ise mõtlesin, et mul on ilu seal, hakka seda. Sest raku kuulasin ja muutusin hiigla süngeks ja teistele ütleksin, et kuulge, see ei ole minu. Teised naersid muidugi niisugune sa täpselt räägid, aga teised tundusid mulle kõik loomulikud, aga mina tundusin endale, et see ei ole mina. Ja siis. Vat. Viimasel hooajal enne sõda mängisime palju kuulda kuuldemängudes ja sellest perioodist mobiiliks, mäletan väga hästi seal nende stuudiote juures, tema ja Oruvee olid niisugused. Ja sellest raadiost jäi kohutavalt hea mulje. Niisugune suur suur aukartus, kuidas. See oli puhas, kõik käis nagu kellavärk ja need stuudiod, vaat see surmatuba ja sellega oli niisugune asi, et esimest korda moor laskis meid sinna sisse ja läksime siis Panso volliga, panime röökima. Kvarti, kuuled. Teine teises otsas röögime nii etet ei kuule, peaaegu niivõrd hästi oli, oli sumbutatud, et vastas vastas täiesti niisugustele nõuetele ja mis oli veel väga hea asi nendel stuudiotel nadolid väga hea akustikuga akustikaga erinevate akustikatega ja mis oli veel väga oluline, et stuudiotes sai pidevalt liikuda ilma tegevust katkestamata. Kui kuuldemäng otse läks, siis seal eks ole, tihtipeale ju lausa vajadus, vajadus ühest toast teise minek ja õueminek. Muide, see meil praegu puudub, kahjuks. Aga selles suhtes see kuuldemänguplokk, mis oli, see oli minu arvates ideaalilähedane ja mina unistan, et saaks niisugused võimalused tagasi, mis olid enne sõda kuuldemängusid mees. Selle tehnika juurde tagasi tulles ma nautisime, mul on nii selgesti meeles, kui ma käisin, kui mul ei olnud tegevust, läksin Feliks moori kõrvale. Seisin seal imeväärne, kuidas need kettad liikusid ja kuidas membraan liikus sinna ja siis täpselt sel momendil. Seal see tarvis oli see helitaust, see oli nii imeline. Nii nagu kuidas ütelda. Võib-olla sama imeline kui näitleja hingamine koos hääle andmise ja pausidega. Ja siis mul on meeles, kuidas need noorhärrad, report, soliidsed niuksed, kitlid, kitlid seljas. Liikus. Hiigla täpselt. No lihtsalt ma ütlen, et tekkis niisugune suur aukartus, selle selle raadiovastu ja unistused. Kui pääseks ise ka sinna siis ei osanud veel arvata, et kunagi saab see sinu elutööks. Unistada küll julgesin, aga Ma ei julenud arvata, et et nii kähku, õnneks läheb.