Tere Eesti Raadios Eilajate seltsi poisid on ammu täismehed ja mitmel juba omal poisid kodus kasvamas nende tormi traavlite nagu nad meie saadete kaudu eesti poiste hulgast tuttavaks said. Hääled aga on meie raadio heliarhiivis ja neid on võimalik igal ajal taas saatesse kõlama panna. Nii täna teemegi. Ehkki tuleb juttu kevadest ja jääpurjetamisest, ei maksa aasta aega tähele panna. See, mida kuulete, on tehtud ju 12 aastat tagasi. Praegu on küll kevad juba täies hoos ja hanget sulanud kuid see ei takista meid mõttetiivul veel kord koolivaheaja nädalasse tagasi lendamast Eesti raadio seilata. Seltsi liikmed veetsid selle nädala nii-öelda jääl ja viimane päev oli siis helipildina selline. Viis. Neli. Kolm, kaks. Park Pirita Jahtklubiaegsete NSV Liidu meistrivõistlustega toimuvad tormitraali esivõistlused jääpurjetamises. Võistluse avasid võistkonnast Mõhk, Toomas Mägi, võistkonnast Elba, Tiit Riisalu, Mõhk ja Tölpa. Need on kaks võistkonda, mis on pantud jääpurjekate nimede järgi. Tundub nii, et Toomas Mägi läks ette praegu ja on varsti märki võtmas kuid kiitev mad järgi. Nii taas ägi võttis, märg kee asub teise märgi poole teele võttis Tiit Riisalu. Lähemalt distantsist distantsvorstikujuline ja iga võistleja võistleja sõidab distantsil kaks ringi, siis toimub vahetus teatevõistluse korras külla kella 11. Piritale, siis tulime, olid tuuleolud üsna viletsad. Tuul oli väga laisk ja vaated lükka terve võistlusaeg ise tagant. Kuid kella ühe paiku tuul tõusis ja näib, et võistlused õnnestuvad. Õnn. Vahetas välja Kalle Pungas. Kale Pungas võtab esimest märki, jälgi saali lagedale esimest ringi. Ja läheb teisele ringile järgi saamin Vaiss Kallast Mark pais kandma. Ja vahepeal on, need olid, elas veel nõrlek, võtnud järele võistkonnale võistkonnale edu, umbes kümnemeetrine. Nüüd võtab ohjad enda kätte Kalev ka toonane üldiselt vaikne, kuid kale Jürid siiski veel 10 meetriga. Jäljed. Tuul on tõusnud ja võib läheb, lähevad praegu vallas vahetus, praegu läheb viimasele ringile. Juhib Kalev Kaal. Teda. Teda jälitab, üllerdab baas ja vahe on üsna soliidne. Aga märgige hakkab lähenema. Kalev Kaal tuleb lõpusirgele järgmisena. Lõpusirgel muidugi. Järgmisena läheb Andrus haljaste meelime reporter Haakon Kalevil üsna hea. Nii möödus Teelele naeru Saljaste, kohe jõudis ka kohale miljard Abhaasia ja võistlusesse lähevad viimane vahetus. Tarmo niidlaja, Andrus haljaste, Andrus haljaste juhib. Andrus Aljas võistkonna alfa viimane võistleja ja Tarmo niidla võistkonna Mõhk viimane võistleja, võetud on juba esimene märk ja praegune asi üsna segane. Tarmo, nii plaan arenenud kõvasti. Andrus haljastele isegi möödunud temast. Ja Tarmo niita tuleb lõpusirgele, Andrus Aljas Endale üsna lähedal. Aga Tarmo nyyd, Leedu on siiski veenev ja ma arvan, et ta võidab. Lähenevad lõpusirgele muinsuson väga pingeline. Võistluse partnereid Andrus haljaste ja Tiit Riisalu Nüüd aga jätkame külaskäiku 90 kolmeaastase kapteni Ernst Veidembergi juurde. Kelle kätetöö see mudel on? Kelle kätetöö see mudel on oma? Vaata selle tegid siis, kui ta kapten olid. Ei, seal ma tegin, Jon praegalt mul pooleli hakkasin tegema, mis üks kolm-neli aastat tagasi assoo viiteks mälu järgi või pildi järgi. Päris mulle täpselt mõeldud mõõtude järgi kõik mõõtmete järgi täpselt tegin selle, kaua te selle laevaga sõitsite? Ühe aasta nii südame külge kaasas kohe. Asi oli see, et ma loks sadamakapteniks sain puhkust ja siis ma sain ilma palgata puhkust, võtsin selle juurest teenilisel aasta ära. Olin tagasi Loksal kaptenina, sellel laeval kaptenina ja ja kaugel veel see reis oli, kui Kauna Soome Soomest vedasime Inglismaale metsamaterjali ja Taanis käisime ja see ongi Taanist läbi Kopenhaagenis. No minu omadest seal päris kapteni kiiktool. Kaptenid armastasid siis kiiktoole vanasti, ega see ümber ei lähe, ära karda. Nonii, siis läheb kui, kui lükata, aga kui niimoodi ikka oma Lea jõuga peale kiikuv liikuda, midagi rästi, massiivne kiiktool hiilgest kohe peale ja lase see seina najale. Vanad kaptenid on kõvad puudemeistrid, nagu me veendume järjekordsel. Ööl pink üleval ja kõik tööriistu tüüriratas ja seon purjelaeval logis purjelaeval Aireta kiirust ja. Näe see käib ringi ja. Aga kas poisid, teie oskaksite selle logiga kiirust mõõta? Tagame ja seal nagu torpeedo ja kuidas siis sellega mõõdeti. Siis poisid ütlevad, et nemad ei oskaks sellega mõõta, kas ta ise näitab? Vaevleb edasi, siis ta veab sedamoodi, seda, seda ringi ja kohalt, seda vaadatakse. Sammustu arutame siin, nüüd pean, no aga mis, mis siin on siis? Veerand meremiili? Veerand, see näitab kolm niisugust, näitab üksikuid kuni 10-ni ja see näitab 10-st kuni 100-ni. Tähendab, see näitab meremiile meremiili ühest kuni 10-ni kuni 10 meremiili tunnis, siis jah. Aga mis see tähendab üks meremiil tunnis? Üks sõlm, eks ole, nii et palju see logi näitab, kuni sealt saab näha kuni 100 sõlme. Aga kui ta vees on, kuidas sa vaatad teda tõmmata väljaliinist liiniga näit peal, noh, eks siis võtad vaatades panud uuesti tagasi, laseb. Kui. Koit Koit viiemastiline parktaid laevaks nimetati seda täislaevaks nimetati seda või nojah, need nõmmelt täislaad. Aga näe, vaadake, seal titaaniksid sungi distanic jah. No see on see kuulus laev, tormilind on ju siinkandis ehitatud kusagil Okson oral ja ara seakere ehitati seal haageeninalaga pärastada, valmis, tehti valmis, kõik mastid pandi luks sadamas ja kajutid ja nii, et kõik ehitati seda nimetati Eesti ilusaimaks purjekaga. Eestis jah, eks neid. Eks neid olnud ilusaid purjekaid, palju. Te olete näinud tormilindu, mina ja seal peal mitu mitu korda käinud, palju kordasid, kui ta ehitati seal ja kuidas ta need kaptenipaberid saite käia saanud ja, aga kus need koolid olid siis, kas no ma käisin Käsmus koolis, Käsmus oli siis merekool, kas mus oli merikool ja kaua aega? Käisime Paldiskis, käisin Riias, käisin eksamil minema, laeva kõiglanne Jungaks võeti. No siis junga oli see, kes seal teki all, siis mis kästi seda tegija. Ja pärast sai madrugsuseks mina, teil on ka niisama? Pärast sai madruseks ja. Lõpuks sain pootsmanniks. Läksingi meri kooli. Siis pidi ikka pikk praktika juba seljataga aega, mil ma mitu aastat selja taga oli, aga mina olin otmis maalin. Kaks või kolm aastat. Oli siis hakkasime, läksime kooli, enne olin Käsmus, oli üks oli niimoodi. Esiettevalmistusklass oli, ettevalmistusklassis oli, no see haridus oli vähe, ei teanud, geomeetriat, ei teanud trigonomeetria teed ja neid on kõiki, on tarvis merekoolis, muidu ei saa. Selle asjaga hakkama. No mina käisin, neli aastat, sain kaugusele kapteniks, kaks aastat olin kõige enne tüürimeheks purjelaevas üks kolmemastiline purjelaev, vester oli siin Vergi rannas. Käisime Taani vahet, vedasime planku Soomest, Kundast vedasime Simenti Peterburi see oli Peterburg ja, ja nii edasi, siis olid puht purjelaevad ja siis veel ei olnud mootori auru laevusi oli aurulaev, läheb ikka otsekohe, aga kui tuul vastan siis purjelaadaplatsiks haagis Loovida, kuhugile Kuda ta tahab minna, peab ju neetud purjesid ümber sättima ja iga kord ümber sättima ja kapten kavandama ja teadma, missugune, mismoodi jah, näed. Ega see nii lihtne ei ole. Ja ongi, nüüd kurdetakse põnevam purjelaeva kapten isi. Meil ei ole purjelaevu ka enam see veega oli viimane, sellest saab muuseum nüüd ja, ja need kaptenid kaovad ära, aga need oskused kaovad koos kaptenite tuleb välja. Ma olin veel mitme peal. Estri pealt läksin. Tüürimeheks, läksin Salme peale, seal olin ühe aasta, käisime Arhangeelis ja vedasime Murmanni randa soola, Inglismaalt. Concordia oli, käis Tallinn Loksa Helsingi vahet selle peale üha tüürimees, ikka veel seal olin tüürimehena. Aga siis sain kapteniks, kolmemastiline kuunal oli Raaga laev. Selle peale sain siis kapteniks. No see peaks vist olema, ja Sist juhtusin sellega minema Peterburist plangulaadungiga Saksamaale. Siis juhtusin seal esimese ilmasõja ajal just sinna ja seal võeti mind kinni. Kogu laevaga see oli neli aastat, olin Saksamaal. Kolm kuud olin inteneeritud laagris. Siis siis sain ühte kaubamajja. Keeli sain ekspediitoriks teiste sakslaste seltsi sinna. Ja elasin sealsesse lekspediitorina, siis selle nii kaua ja lõpuni. Esimese ilmasõja lõpuni 18 aasta sügiseni. Tulin sealt Eestisse tagasi. Vanal kaptenil jätkus juttu oma meremehe elust ja seiklustest veel kauaks. Vaatasime tema mahukaid albumeid ja raamatuid, millede hulgast poisse muidugi kõige rohkem huvitas köide maailmamerede piraatidest. Te olete vennad Tõnisted ja sealjuures veel kaksikud. Te olete ka kõva tseilajad, sest olete tulnud tagasi, mitte ammu Sevastoopolis, kus toimus, aga sellest räägite ise, mis seal toimus. Ja mille pärast. Koolis käia. Me käisime siin vastoopalis võistlustel, seal olid laevastiku lahtisel liidu võistlusel lahtised meistrivõistlused ja siis tähendab päris inimeste võistlused. Ja, ja kevade seal esindasid. Tallinna Kalev Jahtklubi nautiv Eestis optimiste oli nelisel Kalev Jahtklubis, seal olid LPT Saraskin jagu toomingas kukkuda, siis moodustasid Tallinna Kalevi purjesportlaste noore võistkonna ja teil on muidugi palju rõõmustavat rääkida, masina alustada, siis räägin, mina Tõnu seal korda saatis. Ta sõitis. Paadid hilinesid kolm päeva algus, mis kahel esimesel võistluspäeval jäid sõidud ära vaikse tuule tõttu. Ja kolmandal päeval toimusid sõidud, aga me ei saanud osa võtta, sest meil paadid hilinesid neljandal päeval, Me võtsime sõidust osa ja mina olin teine, Toomas oli kolmas, nagu aru saan asemel sõitjaid veel ära olnud. Teie võistkond ja meie võistkond, ainult tookad jõudsid, start. Tõstel oli edumaa juba olemas oli, ja siis järgmine päev oli kõva tuul ja meid ei lastud. Võistlen. Järgmine päev, siis peeti kaks sõitu seal eeslahes, sest oli ka küllaltki kõva tuul, ei lastud optimis, teiega teete merel. No ja siis läks meil päris hästi, seal. Ma olin esimene sõit, esimene see päev ja teine, teine. Aga minu esimene esimene sõit kahekümnes- ja siis teises sõidus olin 10.. Võidusõiduga kolis seal perekond veetud. Kolm. Me oleme sõitnud kolm sõitu ja teised neli sõit. Tähendab kokku oli neli sõitu, milles teie sõitsite kolm. Ja hoolimata sellest, et saite nii-öelda ühe sõiduvast nulli, kuna osa ei võtnud tulitada küllalt headele kohta. Kokkuvõttes olid sa esimene esimene, nii et mina võin seilata seltsi liikmete nimel praegu ulatuda üle laua käe, surudes kätt mitte soovida, et sul edu jätkuks. See aastal sõidame nüüd suveni Kadetiga kahekesi, ühel paadi. Ma tahtsingi just ütelda, et sa olete praegu ühe mehe paatidel, et kas tal ei ole kavatsust ka kunagi hakata ühe paadiga sõitma, et see oleks pagana vahva, eks ole. Nii et ongi kavatsus. Lisaks eelnevale veel nii palju, et võistlustest Sevastoopolis võttis osa 81 Nõukogude Liidu tugevamat optimisti noort kiprit. Wendy Tõnisted tunnete, küllap kõik selliseid tegusid tehti siis Eesti raadio seilata seltsis. Ernst Veidenberg oli tol ajal Eestimaa vanim kapten. Nüüd on jäänud temast meele vaid hääl. Tol ajal oli ta 92 aastat vana. Muide, poisid Pirital võistlesid omatehtud jääpurjekate ja jääpurjekate nimed, nagu te kuulsite, olid Mõhk ja Tölpa. Nende saatusest, tähendab, jääpurjekate saatusest pole enam teateid, sest Eestis Eilajate seltsil jäi muuseum asutamata ja merejuttude raamat jäi ka välja andmata. Poisid said enne suureks ja unustasid oma unistused. Tulid teised lootused ja ootused ja ka teised eesmärgid. Nõnda siis ongi selle seltsi tegevusest jäänud järele vaid mõned helilindid mida üpris mõnus on vahel kuulata, nagu ma usun, isegi äsja kogesite poistele meeldisid ka vanad merehuntide jutustused kaugetest maadest ja meredest juhtumistest. Üks huvitavamaid jutustajaid oli tol ajal kapten Konga, kes nagu Ernst Veidembergi on juba aastaid seilama nendel meredel, mis elava inimese jaoks on tundmatud. Jutud ise aga elavad kullake. Kui meil siin Balti merest välja läheme, siis tuleb kohe merejumal ka peale ristimine seal kulli papa rulli kaasas ja see on üks poolsaare nukk, kui Taani väinadest sundist läbimine paremat kätt Rootsi kohal, niisugune omapärane on kõrge ja majakas on selle otsus, vot seal siis tavaliselt ristiti tuli siis sealt koolipapa ja siis ristis meremehed ära, esimene kord, kes siis Balti meres nii-ütelda läks, soolast vett, see on siis esimene sõit esimese Ehikust, teine seiklus on tavaliselt Gibraltaril. Sealsete meremeeste kombel altarit välja tulla, tulid ookeani, jälle ristiti ja kolmas on siis muidugi see üldine, kus on ekvaatori, seal oli juba vana merejumal ese, Neptun ise oli platsis ja siis ristis seal terega tema käest palju ei pääsenud tal suurt nimekiri kaasas, ma isegi oma silmaga nägin, kus oli nii paks raamat, kõik nimed olid seal sees. Ka need on need niisugused seiklused, mida kõik meremehed peavad üle elama, kes siit Taani väinadest läbi purjetavad kübraltarist, aga missugused seiklused tõid sellesama laeva peal olnud tormilinnu pealgude, sellega seilasite Lõuna-Ameerikas? Osin püüdsime Rotleja rotid, muuseas on ka suured meremehed nagu lahe merd Rärsson rotid kohe seal peal ka ikka tervelt suurt tegemiste prajosku käitegi sadamas, näete teinekord laev on sadamas kinni otstega kai küljes ja seal on niisugused suured lehtrid, plektreetrid niimoodi laeva poordi ääres või niisugused ümmargused kilbid ripuvad kõik trosside pea, need ongi rotikaitsed, toit tuleb sinna mööda trossi, rott tuleb mööda trossi, parem kui ükski madrus. Nad on nii perre koolid läbi teinud, see spordialal spordimehed on nad kõvad. Ja neid Rotted tuli meil nii palju laeva, et alguses, mis ta nüüd toitu hävitasid, toidu hävitamine, sõitsime Lõuna-Ameerikas seal ja purjed olid kokku seotud kõik, aga siis tuli üks vihm ja kapten andis korralduse purjed lasta lahti nüüd kuivama. Ja meie siis, kui läksime, mastaksin purjed lahti laskma, siis tavaliselt purjetanud saalingu peal kokku seotud, kõik niimoodi pakkides ja siis mees peale teeb siis need purjed lahtise puri niimoodi kukub lahti ja siis tuulekass muidugi kuivab ära. Ja nüüd, kui me läksime siia masinaid lahti laskma, siis ratturid siin siis juba pesad teinud pojad seal olid kõik sees ja ja siis nad kukkusid siit mastist, muidugi nendel ei olnud muud palves kukkusid, see tekkis osa, meeskond oli, tekkis Ariel tavaliselt, millega tekki boost või luua, then just asjad kõik käes ja siis üks mees seal siputas seda purjesid, kuradid, kukusse tekib ja teised jälle alt. Ja siis meil oli laevas. Mulle indiaanlast kinkisid Ameerikas selle nimi oli neeru kapten. Alguses, kui me hakkasime rottide vastu võitlust pidama, siis ta tõi maalt kassi. Aga kas ei olnud laevas rohkem kui kolm päeva, sest meil oli siin üks mootori, kus mootor hakkas tööle, siis kas oli nii suur hirm pabistas siit minema, jättis laeva ja, ja omad pojad ja kõik see maha ja lasin maale jalga. Sest see mootor, ma pean sellist maailmas pisukest näinudki, petroolimootori silindrid, suusakus kännust, tal tulid pauguta. Esimese kord, kui ta käima hakkas, paugutasid korstnast suitsurõngad välja. Nii umbes nagu reaktiivlennuk ületab helikiirust sisse, vot niisugune. Ja kaslasi alla siis see koer, see õppis nii hästi püüdma rotte, ma ei tea, mille pärast rottide peale nii vihaseks sai veel sellepärast et rotid sõid tema toidukausi alati tühjaks öösel, kui tal oli toitlustusse pandud, ta muidugi isu ei jõudnud, kõik ära süüa, läks öösel vaatame kauss liiva ja, ja siis ta oli nii. Nii ja rotipüüdja ainuke pidamistel oli tekil, kui rott jooksis, nüüd jooksis, tegi järsu pööre, aga koer ei saa ju pööret teha, sellepärast puutekk on libe ja siis ta ei saanud enne ennast selle käigu pealt pidamiseta, istus niimoodi maha kõik neli jalga ja siis sõitis. Nii kui libedaga auto pidurdab, siis planeero libises veel kolm, neli meetrit niimoodi, enne kui siis sai, sai jälle omal teise kursi panna, rotil järjekorrad, see aeg oli juba kadunud, muidugi pistad rotti, pahandust tegid meile, ta näris, purjesid muidugi purje oli pakitud juhti koguda, näris augu sisse, tegi sinna sisse omale pesa, aga hiljem kui purje lahti võtta, siis hakkas auk tulema, niimoodi pool meetri jälle kolmepoolne dialoog, need tervete Opsli puri oli kõik niimoodi siit auke täis igatepidi meil ei jäänud siis muud üle, laevas on tavaliselt ikka see üks komplekt purje, aga siis on veel teine komplekt. Purje on veel tavaliselt taga, kui tormi midagi purjed ära lõhub, siis vahetakse purjed ära. Ja kustuse merekeeles kutsus niimodi, purjed lüüakse alla. Talvel laeval, kõik purjed lüüakse alt ära, sügisel Kulaviad talve kordli ja kevade siis kui laev hakkab nabitsioon peale, siis jälle purjed lüüakse alla. Meil oli hulk tööd, tuli ju kõik need purjed jälle ära lappida. Oligi purjelaeva tööriistu siin iga päev. Vanem madus, pootsman ja nõelusid, lappis puri ja tegime uusi Burjatest uusi purgaa, riided tulevad laevas tornidesse, kust need purjed tavaliselt Atlandi ookeanist niisugune puri, kui tuul jäi vaikseks, siis pidi kiire mees olevat selle purje said maha, muidu tuuli, vaikseks laev edasi läinud, siis ta keerasin põikilainet, aga ookeanis ei ole kunagi niisugust momenti, et ta oleks täitsa sile, sellepärast et kusagil on ikka tuul ja see laine tema näid randast ranna, nii et on kõige hirmsam asi, mis on torman, veel torm siis laev läheb edasi kurssi ja kuigi purjed rehvitud ja osa ära korjatud, aga tal on ikkagi nii palju peale jäetud etama, kuulab rooli, aga vot siin laevaturul kuulnud sellest põiki lainete, siis kõik see värk, mis siin on, hakkab käima siis ühelt poolt ja, ja siis vot need purjet kaastaleb ühele poordis, kui ta tuleb, teiselt poolt tuleb siis täpselt niimoodi, kui klopiti tekki hoovis niimoodi kukkuvas lõõtsasid on keskeltläbi. Nii et siin Atlantis on hirmus tegu alati iga kord, kui tuul jäi vaikseks võinud purjed kiirest küljest maha laskma. Ja kui ta hakkas jälle uuesti pooma, siis pidid jälle muidugi ülestõusust. Ja see tappis kõige rohkem ära sellepärast et laeva meeskond on niivõrd väike, et siin tuli terve vaht. Tavaliselt tulid kaks vahtimine lüks, laev juba sõiti saavad. Kui ta läks teise ALSi peale või tuli purjed üles võtta, siis olid kõik väljas ka, isegi isegi kokk siis olid kõik mehed, siis olid kõik, mis tekkis. Tänased arhiivijutud said otsa, aga üks laul on meil veel laulmata, selle nimi on laevapoisist. Meremees laulab Ervin Lillepea ja teda saadab ansambel rast. Ta. Laeva laeva sees. Ta tahab tulla Laeva laevapere peab kordama merelaeva Lähme perel laevale laevia veel. Ja pereeluranda jõuame. Halvad sõbrad andvad kärtsu. Rõõm täidab.