Kui mina ringhäälingusse tööle läksin muidugi tutvustada kõige ringhäälingu töötadega, kes muidugi tööl sel ajal olid. Ja järgmine toiming oli, saadeti mind Karja tänavale rätsepa juurde mõõt anda ja korralik kittel teha. See oli halli tugevast, ilusast riidest ja kõigel oli kittel, mitte ükskõik, kuidas ta seljas istus, pidid tip-top istuma, märg, pandi rinda veel härral. Raadiolained. Sellega näiteks, kui rahvakogunemine oli, võisid minna igalt poolt läbi, ükski politseinik sind ei pidurdanud. Lubama ühte asja. Mis oli, mis kuulus asja juurde ja nüüd kahjuks on kadunud selle pärast aegunud, teine näiteks suhtlemine. Kui tuli nüüd noor sell raadiosse siis moor. Näitlejatega saab üks ükshaaval seda, et see on see ja siis oli suur au, kui, kui said nüüd näitlejaga ennast tuttavaks ja said nii pidulik ja mul on meelde jäänud kui kuidas ma juukseid pea ja kausiga tuttavaks sai. Sest see tähendas seda, et kollet tutta, võid teretada maakonna kagu suunas, noh, loomulikult niisuguse kuulsate näitlejate. Ja see kahjuks on meil praegu ära ära kadunud, sest rahva kokku üks ei tunne ühte tiimi tunneteist. Jookseme läbi. Ja. Ja no vat sealt ma pilligsega olen tuttav sest tehti tuttavaks, hakkab, aga mitte meiega maitsejate vaid kätt kättpidi sai. Nii võib-olla nüüd oleme natukene jutuajamisest väsinud, täname kolleege ja teeme väikese kohvipausi, sirutame selga, liigutame ennast natukene ja paneme vahepeal makki seisma. Vabandust, ma panen pildi, veel käin, ma jäin, ma jäin võlgu selle koidikul tegelasteni osalised ja. Mul on kahjuks märgitud ainult väljanimelisi, kes tegid, aga mida nad tegid, seda mul ei ole. Carlota Felix Moor, tell, Mõttus vot seda, ma ei tea. Leida, mõtlesin Friedrich Põldroos, jah, pärastine Priit arhitalifitsejale ja Juhan J neere, Harri Engelberg. Rudolf Rudolf Engel, põrk, hooaaloe prodotuaal oote, Valter Soosõrm ja need need mehed olid siis? Nojah, see oli see teatrimoosi osa 88, siis oli vist. Ei no 28 läks siis ta ei ole Rudolf, siis mul on, aga Engel värk igatahes. Ja võib-olla ka. Ja seal oli naistegelane ka? Ei kui nad mängisid 20. aastal seda tükki enne ja siis oli Engelberg Rudolf elas, sest tema oli esimese Leenu. Näitava Skidzeegakskümmend 24 23 miinus trikki Arsioon 25. aastakoosseis ja, ja see on 25.-st seal või selle muudatusi veel ja, ja täitsa õige. Ja siis ma leidsin ka pisu, Hanna. Peategelased Sandrit mängis üksip ja. Laul Laur oli siis piibeleht Hugo Laur. Ja tuli äsja lavale. Lesin. Aitäh. Armsad. Külalised võib-olla jätkame mälestusteõhtut. Meil on nii pikk ajalugu veel käia. Ja enne jäi siin üksikasjalikumalt rääkimata tolle esimese perioodi silmapaistvatest näitlejatest mõned jutu sees tulid juhtumisi välja ja siin tahaks kõigepealt nimetada Hugo Laur Jants lautorit Sergio lipu. Siis. Ants Eskola. Naistest muidugi, Arnold Vaino, siis Juhan Tõnupa, jah, edasi juba Hilda kleezer, Marie Parikas, Meeta Luts. Ja. Erna Vilmer muidugi väga tihti tegi kuuldemängudes kaasa Liina Reiman väga hinnatud raadio näitleja. Muide tema pidas siin tuli Olev Eskola jutust välja, kuivõrd tähtsaks ta pidas raadios esinemist, aga ta on seda ka ühes intervjuus avaldanud. Et ta ütles nii, et ükskord raadios esineda on sama hea kui 20 korda samas rollis laval üles astuda. Ja on kirjeldanud ka seda, kuidas ta on teinud spetsiaalselt tööd oma hääle diktsiooni kallal arvestades raadionõudeid, kuna ta tundis väga suurt vastutust raadios, iga üksik köhatus või üleliigne häälitsus mõjuks häirivalt. Ja siis poiste häältetegijana oli tuntud Maia suurallik. Felix Moor tegi ka ise väga palju kaasa, aga enamasti muidugi väiksemates osades, kuivõrd ta põhiraskus oli siiski lavastaja tööl. Aga tema osade loetelu isiklikus arhiivis, mis praegu? Riivis paikneb, see on ka väga suur. Praegu peast ei oskagi öelda, seal noh, eraldi laste kuuldemängud, eraldi täiskasvanute kuuldemängud, need on tal kõik üles loetud, nii et igatahes sadadesse ulatub see arv. Nüüd vahepeal Kaarel Toom tahtis öelda veel üht-teist moori töömeetodiga, ole hea, sa oled seda väga värvikalt kirjeldanud, kuidas moor näiteks lauatagust proovidagi. Moor istus laua otsas, näitlejad siin kõrval ja siis mooril oli üks väga ilus taskukell selle ta pani lauanurgale ja kogu asi käis nagu kellavärk, see oli väga täpne esimesel proovil. Ta tegi tehniliselt asja kõik klaariks mis kohapeal tuleb, taustmuusika missugune. Millal näitleja peab stuudiot vahetama, siis oli niisugune tingmärk, et mikrofon on kinni. See olid niisugused kolm kolmnurga. Ja niiviisi kõik näitlejad märkisid sisse esimene proov. Ja siis oli lugemine. Ja esimeses lauataguses proovis tehti hääldus klaariks ja moor oli väga nõudlikke õige häälduse suhtes. Ja võib ütelda, et sellena on tal kõige suuremad teened eesti rahvuskultuuri ees. Et ta oli esimene mees, kes hakkas eesti keele õige hääldusele niisugust rõhku panema. Avalikkust Theatre juust ja raadio kaudu ja raadiol oli kogu vabariigi kultuurielu peale väga suur suur mõju. Autoriteet ja see oli minu arvates peamine. Rääkimata nüüd teistest teistest asjadest, aga seda ta pidas oluliseks, et näitlejal peab olema kultuurne kõne. Ja seal ta oli väga järjekindel. Esimestel proovidel ta parandas välteid milisi rõhke ütles, et vaat see on selles vältesse sõna võtame tagasi. Aga siis, kui juba näitleja looma hakkas, siis Taisega. Vaid tegi märkusi pärast ja vaatpilliks rääkisin tehnilistest proovidest, neid ta tegi ilma näitlejateta, nii nagu teatriski tehakse, ei tohi näitlejaid vaevatanuid, vaid tehti tehniliselt kõik klaariks. Ja kui siis näitlejatega koos tehti seda proovi, siis käis nagu kellavärk. Ega siis oli tundmatu niisugune asi. Kuule ei anna läbivaatamine, mis seal viga ei tule, lind vaid. Ja siis tehti klaariks selle mikrofoni proovi juures. Magnetofonid tulid siis vahetevahel, võttis ka peaproovilindile ja mängis selle tagasi ja siis ka märkused. Just see oli tähtis, et otsesaated läksid, näitleja läks kindla peale. Ega seal ei tohtinud, näitleja andis maksimumi sest oli teada, et midagi parandada ei saa, midagi päästa ei saa. Kui ma eksin, siis ma rikun kogu asja ära. Ja see oli juba noh, kirjutamata seadus, iseenesestmõistetav. Et näitleja ei eksinud. Või kui juhtus eksima, siis improviseerida enda väljakuulaja ei tohtinud aru saada sellest nii nagu lavalgi eksib, aga ei hakka vabandama, et ma võtan tagasi vaid. Ja ma saan aru nii, et see kogu see kuulda kuuldemängude proovide töö, see töösüsteem ja metoodika, see oli ka häälestatud juba nii välja, et ta pidi näitlejale andma laengu maksimumi andmiseks. Ta juba oli näitlejate häälestamine omamoodi. Oli loomulikult, ega niisugust tuima tühja proovi ei tehtud. Ja mooril oli väga hästi ajastatud, ta teadis, kui pikk üks stseen on palju selle peale proovile aega kulutada ja kunagi ei juhtunud niisugust asja nüüd jõudnud proovis läbi võtta seda, mida ta tahtis. Ei, tal oli kindel, kindel plaan, leppis kokku alguses, palju meil aega on täna. Et kas neil nii alustame ja siis pidas pidas sellest sellest kinni. Ja mis peab ütlema veel? Et väga kõrge eetika ja töödistsipliini mis peaks põlvest põlveni edasi kanda. Ja. Minu arvates see moori pärand kuuldemängude ja üldse eesti kultuuris. See on väärtuslik, mis peaks elama üle üle aegade ja meie nüüd järglased, kes oleme seda teed sammunud siin. Meie kohuseks peaks olema see, et me seda säilitame. Ja iga põlvkond peaks olema suuteline ka omalt poolt täiustama ja midagi veel juurde andma sellele meie rahvusliku kultuuri ühispärandile, mida põlvest põlve eelnevad, kui nad on meieni kandnud ja et see elaks edasi Väiga. Palju, palju sajandeid. No minul on tunne niisugune, et sellele mis meie kuuldemäng praegu on, me võlgneme suuresti ainult tänu sellele, mis ta jõudis olla 30.-te aastate lõpuks, see tugev traditsioon Tasemel kunstiliselt, et kannatas välja võistluse kõige kultuurmaade raadiatega. Tänapäeva kuuldemäng on ikkagi väga tugevalt kinni oma juurtega just selles ajas ja need on just näitlejate põlvest põlve kandva töökogemused, mis on siin tänaseni selle kuuldemängu toonud, sest väga tähtis on see, millest me sinuga, Kaarel, oleme rääkinud, kuivõrd oluline eesti kuuldemängu jaoks on olnud alati side teatriga see orgaaniline side, alati on parimad teatri näitlejad olnud ka meil kõige enam kasutatavad näitlejad. Ja kuuldemäng on olnud üks osa, noh, eesti teatrikultuurist üks osa eesti teatrielust, kena. Kahjuks praegu viimasel ajal nii mitmedki teatritegelased kipuvad seda unustama, aga meie ei ole seda kunagi unustanud. Ja see on meie jaoks endastmõistetav. Nüüd aga, tulles siit sammuga edasi vahepealsed aastad, Saksa okupatsioon on muidugi üsna hämar tume laik meie ajal koos ja sellest on praegu väga vähe teada, väga vähe andmeid. Võib-olla on siinviibijatest kellelgi mingisuguseid konkreetsemaid mälestusi, selle aja kohta ma nii palju öelda, et enne sõda juba tuli raadiosse tööle Karl Door, teiseks režissööriks moori kõrvale 40. aasta sügisel. Tema jõudis teha enne seda mõned lavastused. Nende arvu ma praegu ei oska veel öelda. Siis kui kaua tema raadios oli, kas seda oskab keegi praegu ette? Kas nii-öelda ravi ja selle okupatsiooniaja aitäh ma pidevalt? Aga ma tahaksin selle kõrgperioodi kohta. Mul oli juba sel ajal sel ajal väga palju sidemeid Läti ja Soome näitlejatega ja tihtipeale kuulsin jutuajamisest sees, et teie olete jõudnud juba raadioteatrini tõelise kunsti aruni, eriti lätlased ja soomlased, samatud meie katsetele ei ole me, kuidas ütelda, alles üks ei ole, elukutseliselt. Ei tunneta ennast raadios. Aga teie olete juba kuskile raadioteatrisse astunud. Ja see on huvitav kuulda ja sellepärast, et esialgu 30.-te aastate keskel oli olukord veel vastupidine siis tunnetasime meie, et nii hästi soomlased kui lätlased on meist tublist ees näiteks soomlased või vabandust, lätlased olid hakanud kuuldemänge tegema enne meid ja neil oli hiigla vägev. Raamatukogu oli ligi 1000 käsikirja spetsiaalselt raadiotekste juba 30.-te aastate keskel. Moor käis kuskil 35, kui ma ei eksi, käis Lätis. Ta jagab oma muljeid raadioajakirja raadioveergudel suure vaimustusega, tolleaegne režissöör Feldmann Feldmanis ilmselt siis läbi lätipäraselt oli seal selle asja hind väga suur entusiast ja temalt moor on väga palju saanud hindu selle asja jaoks, neil oli ka korralik kuuldemängude stuudio ja ja nii et väga palju andsid, neil oli sel ajal juba iga nädal läks üks kuuldemäng lastele üks kuuldemäng täiskasvanutele. Aga võimalik on küll see, et nendel ei toimunud niisugust murrangut selle kunsti põhimõtet, sest nii nagu toimus meil, kus tõepoolest väga intensiivse süvenemise tulemusena jõuti arusaamisele, et raadio vajab erisugust mängu ja ka erisugust repertuaari teksti. Ilmselt oli see selleks põhjuseks, miks 30.-te aastate lõpus võidi juba niimoodi meie peale vaadata. No muidugi oluline oli see ka, et see uus stuudio saajor, imejalane ja imepärane saavutus ma ütleksin või kes ja kus, kas on kõigi tehnika ja Felix moori ja juhtkonna tähelepanu objekt või anda? Ma olen isegi mõelnud, et võib-olla see teatrit ja näitlejate kultuuriline tase oli nii pealetükkivalt tugev et see pidi sündima lihtsalt tugev. Heino pilliks. Ma võin selle koha peal veidike rääkida, juurde. Paasn, materiaalne. Teie kõigi, kõige parem näitleja ei saa anda maksimumi, kui tehnilised võimalused ei luba. Meil ühte nime pole täna siin mainitud. Son Fretulbrei ringhäälingu direktor, kes oli huvitav mees, tema olid sidemed, ma toon mõned näited. Olbrei tõi meile välja kondensaator, mikrofonid, need, mis on juba mikrofoni tehnika üleeilne päev. Need olid meil esimesed. Ja kui olid Tallinnas Euroopa jääpurjetamas esivõistlused siis oli niisugune komme, et kohapealsed ringhäälingut varustasid ka küllatulnuid tehnilise aparatuuriga. Ja kui mehis võimen viisime enda kondensaator mikrofonid välja, siis saksa ringhäälingurahvas kehitas õlgu, kust te neid saite, meil neid veel ei ole. Aga Felix Moor tõi juba kondensaatormikrofoni välja ja meiliringhäälingutööga meister Theodor Bernhard, kes võiks treida, uuri võlle. Bernhard, tegin mikrofonid järgi. Siis teine asi, magnetofon see magnetofon, millega siin Kaarel Toom ja tema kursusekaaslased tegid esimesi kuulamisproove, see oli esimene makromagnetofon mitte ainult Baltikumis, vaid kogu Ida-Euroopas. Ja Nõukogude liidu esimene magnetofonid ehitati selle järgi. Selle jälle tõi Olbri välja. Kolbre tõi välja, kui tema tuli Saksamaalt. Näiteks meil oli väga palju heliefekte saksa ringhäälingukogust volbri, teine välja. Siin oli pilt, niiet lätlastel jah, oli kuuldemängude, ma ütleksin nii, literatuurne osa oli tõesti kadestamisväärne. Aga tehnikas, nemad olid mõistlike üks aste tagapool. Need, kui lätlased käisid, meil vaatasid, mõtlesid ikka küll, oleks hea, kui meiega niimoodi saaksime teha. Ja see kuuldemängude stuudiokompleks, mis siin oli seal muidugi tuli meil endil väga palju nuputada, aga mis viga nuputa, teate kui teil on hea materjal käes, seda asja ritta panna. Kui asjast huvi tunned, siis saab seda teha. Ja siin just Olbreya Orilbrei tema. Mul oli tõesti selline fanaatik ja ma ütleksin erakordsete võimetega inimene kes tõi kõik välja, mida kuulda oli, see toodi meile. Ja tänu sellele muidugi me elasime kassi joolbrist veel nii palju, näiteks toliinsener. Ta valdas inglise, prantsuse, saksa, vene keelt. Mängis hästi klaverit, tegeles heliloominguga eesti muusika kontserdid kuni 40. aastani. Ega nad volbri alati väga mööda minna ei saanud, volbri minu Ethel bariton atlikuga aeg. Kolbre oli väga hea vestleja. Ta oli väga vaimukas reageerija. Temaga oli väga kardetav minna vaidlema, sest ta vaidles teise surnuks. Näide Sulbress nisukesed näited. Ta pidas raadiovestlusi kord nädalas. Ja see oli nii, et kirjad tulid kokku ja Olbri ei valmista midagi ette. Tema võttis kirjapaki kätte ja luges vastuseid. Ja muidugi hambamehi on alati olnud. Üks lugu oli siis keegi mees kurdab, et jah, mul on hiired raadioaparaati pesa teinud, mida ma pean ette võtma? Volbril väga lihtne vastus, pange kas raadioaparaadi. Või üks teine lugu? Mäletan võt, Kaarel Toom, mäletan, meil see väike kõnelejate stuudiumis oli seal teadustaja stuudio kõrval, mida kutsuti ahvi puuriks, üks väikene ruumikene, kole vähe, õhk oli ja kus üle poole tunni kõige vastupidavamad volbri. Kohe, kui sisse minna enne teaduste stuudiot. Olbri vastab seal jälle oma kirjadele. Eks ta lükkab ühe kirja kõrvale jätta selle kõige lõppu ütleb lõpus, nii et jah, et siin on nüüd üks niisugune kiri mis ei puutu küll otsekohe raadiosse. Aga kuna see kuulaja nähtavasti arvab, et ma olen autoriteeti, tunne asju. Ma püüan talle vastata ühe sõnaga, pilt on nii, et siin üks põllumees kirjutab, et temal on üks väga hea lehm. Aga lehm, igast pullvasikaid. Ja mida nüüd ette võtta, et saaks lehmvasikaid sellepärast, et noh, karjan vajas. Valvurid on, ma ei oska midagi öelda, prantslastel on selle kohta väga hea vanasõna ütleb selle prantsuskeelse vanasõna siis ja paneb juurde, eestikeelses tõlkes tähendab see nii, et kui tahad midagi head teha, teisem klõps, mikrofoni. Ja muidugi selle tõkete kohta vaidlema ei tahetud minna, aga ta oli väga kõrge intelligentsiga väga erudeeritud. Ja muidugi tänu Albreile ringhääling tänu hõlbreaga kuuldemängud meil tööstastsid, jõudsite sammudega. Volbrioli väga hästi kursis sellega, mis mujal Euroopas toimub, sellepärast et ta reisis ringi ja Luba, ma räägin täienduseks, mida Moor mulle rääkis, kuidas stuudio ehitamine oli. Olbri saatis moori mööda Euroopat reisima, et mine tutvu nüüd noh, raadiot ega siin-seal Moor tuli tagasi kandis Olbreile ette kõik, mismoodi seal dialoog oli. Olbri kuulas seal. Ja, ja see on hea, seda tasub võtta. Aga tead, see ei ole suurem asi, seda, seda ei maksa kasutada. Vaata, ma arvan, et Meil on siin meister meed, nuputame midagi muud vaid. Ja ühesõnaga siis see plokk toimuski niiviisi või valmis, nii. Kõik oma meistrid nuputasid nendes reaalsetes võimalustes, mis olid, võtsid maksimumi, mis seal välja andis, andis võtta. On Holbrivist ise küll reisis rohkem, kui ta moorid laskis reisida või kuidas oli heinapilliks. Olbri ise käis palju, aga tema saatis teisi ka. Näiteks Hanno Kompus oli meie saate juhataja Hanno Kompuse käis väga palju. Nii et ega meil kontaktid välismaaga olid head. Ja tol ajal oli see rahvusvaheline ringhäälinguorganisatsioon. Seal paistsid kontaktid nende üksikute raadiote raadio Ringhäälingute vahel ei olnud nii väga ametlikud, aga need olid väga sõbralikud. Ja teate tihtipeale niiet kahekesi laua taga istudes saab palju rohkem asju korda ajada kui kuskil ametliku konverentsile. Ja Olbri seda asja tunnis. Nii nüüd võib-olla siis läheme siit edasi. Karm söödorist meil oli juba juttu. Nüüd Raivo ob soola, on ka olnud lühikest aega kuuldemängude lavastaja ja tema periood langeb just sõja aega. Sel ajal, kui noor 43. aastal märtsis lahkus siis jäi põhikoormus obsola kanda. Kas te Opsalast mäletate midagi? Ja nii ma võiksin öelda, oksula jääb siiski kui teatri näitlejad, mulle tundus, et ta tegi seda, sest kedagi ei olnud. Mul on niisugune tunne, ma ei saa aru, et ta oleks mingisuguse erilise kuidas joone andnud verise suhte. Aga kas seda oli vaja teha ja rohkem ma ei oska seda kohta midagi öelda, sest tema ei tõusnud mingisuguse omapärase suhtega sellesse sealt keskmisest tasemest kõrgemale välja. No ilmselt see saksa aeg oli üldse väga ebatänuväärne aeg kuuldemängude tegemiseks, ega siis ilmaasjata moor ka 43. aastal Estoniasse ära ei läinud. Ju ta siis ikka tundis, et ta ei saa omaloomingulisi kavatsusi siin piisava. Küllusega rahuldada või, või mida arvab? Aitäh ma ei tea, raske ütelda, ega Saksa üldse oli raske töötada, sellepärast et iga osakonna sodi oli sakslane. Kõik asjad pidid enne tõlgitavam. Tihtipeale nii, et järgmiseks päevaks oli planeeritud saada, aga ei teadnud veel, kas läheb läbi või ei lähe läbi. Mis on ebakindluse tunne oli. Ja ega keegi ei tahtnud eriti rabadagi, sellepärast et kõikide asjade ajutine Kes mängisid neid saksakeelseid kuuldemänge, kas meie omad näitlejad või oli selle jaoks sakslasi? Sest küllalt suur hulk kuuldemänge läks siis saksa keeles, isegi Kitzbergi libahunt tõlgiti saksa keelde, mängiti saksa keeles maha. See on vist tehtud, mitte Tallinnas. Tallinnas, aga meie Draamateater mängis ka saksa keeles. Pisuppi suvend, pisoojendame, tegime Aimi kassasse, kallis ja mina mängisin nendes kõikides, aga ma ei mäleta, et oleks pisuhänd raadios olnud vaid me mängisime ainult laval. Seda jah, ma ka ei tea, jaks, me vaid kümmekond või rohkem näidendit, mängisime seal seal keeles, aga see oli sellepärast, et tuli korraldus Kalvetile. Et kui te ei anna ühte etendust nädalas saksa keeles, siis tuleb trupp Saksa Saksamaalt ja teil võib olla hiljem kaob see võimalus, kas eestikeelset mängida ära väsis. Kalmet võttis meid kokku seal, kes natukene saksa keelt valdasid ja ja mitte seal isegi Mettus, Melchiori, lavastaja ja Mettus sovhoosis hakkasime tööle. Suurorg liiger banzema. Taimre, Veenre, Taimre. Signe Pinna praegu Rootsis ja Nathan niuksed juhused, kus võib-olla kõige vähem praktilist saksa keelt ja nende artiklitega oli tegemist ja ma ütlesin talle, et kui seal nüüd pane kõik kolm Terdi toas teeme veel. Proove mitu korda tegigi, ise naeris ja. Ja Panso näiteks läks sinna etteütleja juurikud lause ei tulnud, meelepoeg kuulas. No läks seal ikka hirmus tee. Pigem no näiteks mind kadestati muidugi selles mõttes halvas mõttes, et kuidas midagi hakkama sainet Sanderit saksa keeles ära mängitud, sest ta on otsast otsani, teised mõlemad lõikavad loorbereid ja räägivad oma vaimukaid lauset, arhivaar, keegi, mina seal sees räägib rasket teksti. Siis oli. Piibeleht oli Panso, Suuror, Westmann, liiger, Laura ja Matilde oli pinna ja mina olin sander. No liigeril banzul olid need teatrikooliaegsed rollid ja lõputöö oli, aga ma ei usu, et need kuuldemängud, mis läksid, need olid. Kas nad olid Riias tehtud kuskil midagi või sest käis saksa trupid käisid ja kas need läbisõidul nad mängisid? See need ja need läbisõidul tekivad need kuuldemäng nende truppidega, nii nagu umbes nii nagu käiakse ju nüüd Tartus ja mujal teatrite juures tehakse ka kuuldemäng ja see on väga võimalik. Jah, sest vest siin kohapeal, ma ei tea kunagi. Korraberg tšakra trupi minu meelest nagu ei olnud, oli kohapeal vene tüdruk. Meil oli üks kohtumine küll ühes saksa trupiga, ka see oli siia sõitnud külalisetendusele, aga nad ei tee seda teha. Et see oli ikka välja. Jah, ma tean seda selle tõttu, et Felix Moor on kõikide nende tükkidega olnud lavastajana töös, aga ta võis seda ju väga hästi teha. Läbisõitva saksa trupiga lavastas, sättis nad raadio jaoks Ja nüüd võib-olla läheme siis edasi. Juba uude aega. Aastal 45, raadiovanad ruumid Estonias on puruks pommitatud, esialgu raadio tegutseb Estonia teatri keldris. See on lühikest aega, sest et sügisel valmib ka juba esialgne peavari raadiomaja keldris, kus siis ollakse niikaua kuni juba valmivat raadiomaja korruse ruumid. Sina, Kaarel, mäletad sellest keldriperioodist nii mõndagi? Kas ka siinviibijatest teised ja Aleksander Sillart teiega? Ma tulengi teie juurde siis nii hästi see Estonia keldriaeg kui, kui ka raadiokeldriaeg millised siis need tingimused olid, oli vist küll kolossaalne vahe, võrreldes sellega, mis oli enne ja nüüd millistesse oludesse korraga tuli langeda selle nagu öö ja päev. Õieti seks ajaks, kui noh, Nõukogude väed Tallinna tulid oli ringhäälingutehnika ja ruumide osa langenud nulltasemele absoluutselt mingisugust seadmed enam ei olnud. Kui olid mingisugused jäänud sakslastest maha, need olid lõhutud. Ja need tuli alata algusest peale. Ja sakslast ehitas härra minekud Estonia keldrisse saateruumid. Seal oli üks stuudio ja kaks foonikad ja töökoja ruum ja siis Voloteegia hoidla. Ja selle taastamine algas kohe peale uusmanni, kes oli, see aeg oli ringhäälingudirektoriks või esimeheks. Seal oli üks diktoristuudio, mikrofon oli muidugi ära viidud, sai üks, otsitakse, dünaamiline mikrofon, väga vana ja tuim. Ja enne noh, sõjaaeg sai Tartust ära toodud Tartu stuudio punt. See oli muidugi lõhutud, aga seal oli üks grammofon peal või tähendab üks heliplaadimängija seda saidakorda seatud. Ja veel juurde pandud üks eli filmi. Aparaat nimelt selle aeg, Nõukogude liidus kasutati veel filmilindilt ka muusikat mängida, ainult ainult muidugi heliosa. Ja noh, kuuldemängus siis mina ei tea, et kas seal üldse tehti, sest selle see kestus ei olnud kuigi kaua. Varsti võeti seal selle diktoristuudio lagi pealt ära ja ütlesin alla, et nood kastasin lõpetajate, et me tahaks juba edasi hakata taastada seda Estoniat ja siis oligi tarvis ära minna sealt. Võib-olla keegi mäletab, kas stuudiot tähendab kuuldemängu, see oli võib-olla. Jah, ei, ma ei mäleta, et seal üldse kuuldemänge oleksid saanud sellisena teha, seal ei olnud niisugust ruumi ja diktoristuudio üksinda oli ja diktori stuudios suurem oli veel fonoteeki, ütleksid seda. Aga polnud võimalik, sellepärast et seal töötamine oli talvisel ajal, nii et meil oligi talvemantlid seljas, sest seinad olid härmas kütteoli ainult elektriradiaatoritega. Ja nüüd see oli täitsa võimatu. Midagi niisugust teha. Kas teie, Raivo obsalvat mäletajatega? Noh, mäletan niimoodi pähe. Ma tean väga hästi, mida tema tegi mis väga hästi, aga see, mida ta tegi, seda ma kuulasin, eetrist jääb ma kuulasin, toovad väga palju raadiot, sest noh, ma olin tol ajal mingisugusel moel entusiast raadioentusiast. Ja noh, topsola lood olid sellised, et väga palju ta tegi lastele, sest alguses tehtigi rohkem laste kuuldemänge kui täiskasvanutele. Ja noh, laste jaoks olid nad nii, nagu nad olid vastuvõetavad nagu ikka, laste lood. Aga rohkemat eriti ma temast ei mäleta. Järgmine aasta oli siis juba tulime raadiomaja esimesse keldrisse, muidugi olime laadimas sunnitud veel pärast teise keldrisse minema. Kui ehitus ei hakka sinna sinna ja maise projekteerisin parajasti just need stuudiod sinna. Mingist akustilist materjali meil ei olnud. TEP plaat oli ainult siis üks ruum sai tehtud jah, tõesti ka ladu sumbunud ruum, see oli ainult TEP plaadiga ja teine sai siis krohvitud, see oli nagu hariliku toaruum ja väike poonikaga oli sealjuures. See oli. Teises keldris oli Fonic, aga seal all oli ka ka sel ajal oli Allali ainult üks ruum ja pisikene Foonika sealjuures ja selles ruumis olid peamiselt noh, nihukesed meie mõiste järgi lugemistunnid või tookord olid väga populaarsete luuletaja stuudio, vastad teadustaja stuudiali eraldi. Ja siis oli niimoodi, et väga populaarsed olid igasugused luule põimikud. Ja tookord mina alustasin oma muusikalist kujundust nendega ja siis oligi mul kokku puudega Felix mooriga, kes tegi minule selgeks, kuidas peab olema reziim. Sest tema käis nüüd luuletusi lugemas. Ja siis ta nägi minus seda käsikirja ja mul oli lihtsalt märgitud muusika või tema ehitas mulle täpselt ära, kuidas peab olema, kus kohta peab märkima ja nii edasi. Ta oli mulle väga õpetaja ka leotan see all, esimene oli jah, tähendab aastal on õigus, üks oli lihtsalt üks lugemise ruum, võis olla tinktuuri stuudio Monika ja siis üks väike väike ruum kus oli hiljem olid magnetofonid veel sees, nii et. Ja, ja siis toimetus ruumis oli ka seal mõned. Ega sinna siis palju inimesi tööle ei mahtunud. Jah, sest administratsioon jaa, jaa, Need olid veel Pärnu maanteel kaheksa majas erakorteris. Kui suur tehniline tööjõud üldse tookord oli peale teisiti? Peale selle oli veel olev kask, oli erand, oli. Oru oru meil oli jah, seal oli ka. Peast ei mäleta, mul on tehtud selle kohta kirja pandud ei tule nimi meelde kirja pandud. Tavaline tavaline ja läkali, eks. Ventsel oli veel seal, oli ka halli päevi peal ja allveepaat oli ka ära, oli ju ka, tee peal tuli ka sinna, ta juba keldris käega. Esimesest keldrist tuli ja ma olin ka Võrumaale ja väikese kasvuga mees. Aga pikemalt nimi ei tule meelde. Veerand nimetada eraldi seiranud voo juus teadustajad, orid. Vello Rummo rummu ja ta ta Linda Rummo, Linda Rummo ja, ja see ära lehmis ikka ära v ja Ilves Philine sõnad hiljem, aga siis see praegune olukord, kus töötab veel see Kartus Kaltusenoli. Campus oli kõigepealt ja siis tuli Vello Rummo ja Vello Rummo, Tõi lind, Aru ma sinna ka teadustajaks. Ja oli selles vanas Estonia eetris, Ani häravee ja ilves. Ja Harale oli, noh, ma ei tea, me saime ära veega väga kenasti läbi, kuna me tundsime juba lapseeast teineteist ja siis oli niimoodi, et istusime ikka koos ja heki arutas mina meenutasin ikka oma lapsepõlve mängumaid ja ühte vana mõisasüdant ja see oli purustatud ja Heikki tahtis minna tippi õppima arhitektuuri. Ja tema siis oli see, kes mulle joonistas, planeeris kõiki neid asju ja siis oli niisugune lugu, kuna mina hakkasin kujundama neid kuuldemängusid. Aga mind huvitas ikka see näitlejatöö, missugune see on ja kuidas ma saaksin ikka lähemale minna sellele kujundusele või sellele kuuldemängule. Ja mina siis noh, tihti niisugune täit teatri õppestuudio moodustati draamateatri juurde, sealt on pärit siis Tordik ja siis on Järvet ja noh, see oli see gruppimine, teatri esimene teatrinuia. See oli õppestuudio õppestuudio ja siis oli niimoodi, et läksin mina ka sinna ja kutsusin Heikiga kaasa. Läksime kahekesi. See on teie initsiatiivist. Ja Heiki ütles, et no mis siis ikka tipi praegu sisseeksamit teha ei saa, tema tuleb siis kaasa sinna. Ja siis juhtus lugu niimoodi, et kui läks lava praktikani välja selle teooria osa, mina kuulasin ära, aga mina raadiost loobuda ei tahtnud ja oli niisugune valik, et kas ma töötan raadios või ma lähen teatri juurde lavapraktikale ja mina otsustasin raadio kasuks. Hicki otsustas teatri kasuks. Noh, niimoodi. Kuus esitati tema, lõksin. No sina, Kaarel tulid 46. aasta sügisel. Ja kas te mäletate, millal sinna meie maja keldrisse koliti, Estonia keldrist ma seda ei mäleta. See oli juunis minu meelest juuni üheksandal juulil 1945 selle külma talve me elasime üles ja, ja. Ma mäletan veel võidupühasaade läks Estonia keldrist, ma lugesin seal ka luuletuste aga sügisest juba siis olime Estonian Cell või meie käes ja. Kotid. Meiega koos ja siis noh, sõjaelanikele tookord oli sõjaaeg ja selge, igaüks võttis kodust võileivakese kaas või toidud oli üldse raskusi. Ja siis need rotid tegid niisugust asja, et kellel meister oli portfellis võileib, siis nad sõitsid portfelli augu sisse ja sõitsime võileiva ära sel ajal, kui sa toas ei olnud. No praegu on raske ette kujutada, et niisuguses olukorras pidi kuuldemängu tegema, aga kuidas see siis oli, Kaarel? No mis seal oli, üks stuudio oli. Ja üks üks mikrofon oli keset keset tuba. Ja siis uks pandi kinni. Aga ust, Usti akent tehti niisuguste klappidega, mis olid sumbutus, klapid, seinad seina küljes, siis uus uksest väljaminek klõps-klõps ja akna akna omaga, siis need olid kõik need efektid, mida seal teha sai. Summutatud stuudiot ei saanud välipilt, kõik oli seal. See oli küllaltki umbne ruum, ega seal ei olnud õhutada, sai ainult siis foonikas oli aken ja noh, siis sai Need uksed ja aknad pärani tõmmatud, siis sai värsket õhku sisse lasta, aga seal läks Läks homseks. Ja siis oli ju niisugune asi alguses, et meil oli ainult üks magnetofoon, raadius selle peale lindistati sele kanti saatesse ja selle peal monteeriti ja sellepärast siis kuuldemängusid, lindistada sai ainult öösel. Kuhi saadetei ei antud ja siis oligi hulk aega, nii et kuuldemängude lindistamised muidugi otse läks ka, kuuldemängusid. Ka raskemad asjad sai, sai lindile võetud ja need lindistamise toimusid peamiselt öösel pärast. Jah, kui saatekava oli saade oli lõppenud näitlejad teatrist etenduselt tulnud ja siis üks periood oli, ma mäletan, kuuldemäng läks pühapäeviti õhtul pühapäeva õhtul ja siis oligi nii, et laupäeva öösel Pühapäeva hommikuni siis lindistasime sedasi üks kolme-nelja ajal lõpetasime siis näitleja läks koju, mina jäin siis Ludmilla oru veega monteerima ja, ja kokku kokku mängima. Sest see pidi valmis, olime kella kuueks seitsmeks, sest saade saade hakkas ja siis õhtul. Ja aasta kuidagi teie olite ka sel ajal siis muusikaliseks kujundajaks. Panin muusikaliseks kujundajaks, aga ma mäletan ka seda, et meil leidsid mõned kuuldemängud ka otse-eetris. Tol korral Essest linti ei jätkunud, lihtsalt siis oli suur defitsiit. Kui ma läksin 46. sügisel, siis oli minu käsutuses ainult üks komplekt linti ühe kuuldemängu jaoks ja siis oligi nii, et mängisid selle ära, selleks saatesse, kustutasid maha, võtsid teise peal. Aga vat nii grandee jaoks. Mul õnnestus välja kaubelda veel üks komplisa komplekt. Ja sellepärast on see grandeega meil lindil. See oli ka veel 46. minu teine asi, teine lavastus. Ja siis aja jooksul saime Lindi komplekte ikkagi juurde ja siis hakkasime säilitama ja siis teatud aja järel kogunes, mul fonoteeki ei olnud, kui niisugust olid kuuldemängud, kõik minu juures. Ja sellepärast on nendest esimestest aastatest nii vähe säilinud siiamaani. Ja ja siis ka veel taustasid ja muusika läks ju enamuses plaatidelt meil, eks ole, plaadimuusika oli enamus ka linti seemia jäänud okupatsiooni sakslastelt, aga suurem hulk oli ikka plaadimuusika jaga, taustad olid meil vahaplaatidel. Tegime, sest see plaadilõikamis see aparaat oli selle puldi kõrval selles selles ruumis ma mäletan, seda mängiti ja sealt mängiti maha saatesse ka. Heino Pedusaar kurdab seda, et need plaadid olid siin 50.-te aastate alguses veel kusagil prügikastis kõik olemas ja aga siis ei taibanud neid keegi üles korjata, siis oli seal ka üksikuid katkendeid kuuldemängudest veel. Aga tol ajal muidugi. Mul on paar tükki lauasahtlis olemas, mis ma sain rabada, need vaha, plaadid seal on noh, nüüd muidugi nende kvaliteet oleks noh nii nagu on. Aga üks Pisuvennastuks kate. Pealid pehmelt. Need olid sellest hea, et nagu lõikasid selle plaadi valmist võis kohe saatesse anda. Selles suhtes nagu magnet teise plaadi piltigi valmis, siis läks riiglapressimised, pressiti seal siis tehaseplaadid või. Ja siis vist 47. 48. kindlasti, ma võin siin ajaga eksida, kui me saime uue komplekti sinna teise tiiba keldrisse ja siis me saime juba nii, et oli poonika ees, saal jäsumbutatud Stots taga ja see oli juba heades tingimustes, seal on tehtud, mis praegugi alles on, ei ole viga kvaliteedil ülestõusmise tegime seal siis süüdi Ta süüdlased ja kuidas karastus teras kaks osa lastest edasi oli juba kunstlikul tehingu plokis üleval? Ei olnud? Ei olnud, ei olnud, ma tean seda kindlasti, ma pärast räägin neljal silmal, miks ma seda, see, mis seal teises keldris oli, ühe kaasa räägib, see, see, mina tegin selle projekti, ma tean, see see kuul, see sumbunud ruum olid väga ja hea ruum, väga hea õmbleja. Seda sumbunud ruumi kasutas esialgu kuldne seitse oma lindistust, eks. Ja siis oli veel Uno Naissoo mängis siis tookord kontrabassi selles ja siis ide osanud, kuhu seda panna. Selleks, et kontrabass paremini kõlaks muud instrumendid küll väga kenasti, siis kontrabass pandi üles laua peale, nii et ta laua peal mängis, selleks et akustilisi paneksid, lõpeks. Ja siis kaheksas stuudio valmis juba 50. aastal, eks ole. 50. saime selle kätte ja see oli niisugune asi, et 50. augusti septembrivahetusel oli meil Moskva kunstiteater siin kastrollil. Ja Nendega sai lindistatud siis seal uues kaheksandas. Ja see oli niivõrd vägev stuudio, nadolid, pahvid. Ja siis oli raadiomaja üldse vägev vaibad, porra igal pool trepi peal ka vaibad ja siis sai korraldatud veel nii. Kadunud Uusman andis mulle vene tähendab kunsti teatri jaoks teatud summa vist 13000. Vanas rahas. Et ma sellega võtaksin, siis. Säilitaksin ühe nende näidendi Simonovi näidend oli ja siis näitlejatega niisuguseid lühipalasid. Ja siis kehtestasime niisuguse korra, et nii nagu meil oli enne sõda, näitlejad said honorari kätte, oi. Kuri, kuidas siis küll mul oli hea asju ajada, vaata nendele näitlejatega pakkusid, et kuulge, polnud seda, seda ka teha ja nii aga siis selle stuudio see lõi meid pahviks üldse kogu kogu raadiomaja siis veel. Ja viies korrus oli juba nii palju ja need olid. Ma segan vahele. Aleksander Sillarkas, teie olite selle kaheksanda stuudio valmimise juures? Suurel määral. Just oli, no seal oli niimoodi ka. Et oli Foonika oli nagu keskel stuudio ta enne oli siis fuajee siis oli üks ruum kolme. Jah, see pikk koridor oli hästi sumbutud, nii et seal võis hüüda nagu väljas Elena summutas. Ja, ja siis üks oli väga suure Kaja Karu. Ja no üks oli niisugune keskmes ka need eri erisuguse, jah, kajakaruumid olid kolm tükki ja hiljem jah, selle koridori sai sumbutatud ja see oli väga sageli ka samuti saates. Kas selle stuudiokompleksi valmimise juures oli kõik oma peaga välja mõeldud või oli kusagilt mingit kogemust ka õpitud? No Instituudis akustikat ma õppisin ja stuudiotehnikat aga tuletas seda meelde ja muidugi tuli palju juurde lugeda ja kogu aeg olen pidanud neid just ringhäälingustuudiotega akustika tegelema, nii et pidevalt pidanud lugema. Inglise keeles on väga head kirjandust akustika kohta. Kumba te ise hindate paremaks saavutuses, kas seda kaheksanda stuudio esimeste varianti või praegust kaheksandat stuudiot assimis Estonias oli? Ei, ma mõtlen sealsamas, iga see raadiomaja, kaheksas stuudio, aga nüüd praegu uus moderniseeritud selle juures olite ka teie tegeleda. Selle tegin, ka asi seisab selle eest, et materjalides akustika seisukohta saab parandada. Muidugi ma ei oska hinnata, seda peab hindama muidugi näitlejad ja režissöörid sest et praegune sumbunud ruum on tehtud õieti perforeeritud alumiinium, mida kuskil mujal ei ole tehtud. Mina läksin selle peale, sest ühtegi teist materjali lubanud tuletõrje kasutada pidin seda panema ja, ja üllatuselt on see hea, väga hea. Nii et ja teised ruumid samuti ka ma pean ütlema, et ta on, peaks olema parem kui see eelmine. Tänan. Nüüd helipaun ja brite jaanimägi. Teie olite ka kuuldemängude juures ju nendel? Sõjajärgsetel esimestel aastatel. Kuidas täpselt, oli teil kummalgi, võib-olla räägiksite sellest palun? Ei olnud nii esimestel aastatel, mina käin. Ma tulin tööle küll raadiosse 51. aastal, aga kuuldemängudes ma olin 56.-st kaheksandani kaks aastat. No siis oli kaheksas stuudio juba täies õitsengus, Asso siis vahepeal oli ju seal. Jeanne, aga mina ütleksin nii, et alguses mina olin viiekümnendatel aga siis me tegime kõik kuuldemänge, siis ei olnud nii, et oleks kinnistatud 1001 kindel operaator, me olime kõik helioperaatorid, siis oli juba neljandal-viiendal, olid foonikad 13. ja, ja mis seal olid, kus tehti kõike helimontaaži ja sealt me siis pandi meid kuuldemängude peale, siis ei olnud kindlat. Aga hiljem siis oli, oli nagu kindlam operaator juba all, aga siis me tegime kõike, aga ma mäletan, et meil oli üks hirmus nuhtlus see. Selle, seal ehitati raadioteatrit, juhi edasi seda maja, kõik see aeg esise kopsimine, pidev kopsi tuli meile igalt poolt sisse, alati nii kuuldemängudesse kui teistesse salvestustesse, nii et sellega me olime suures hädas. Oleme sellega nii harjunud. Nojah, aga meil oli see alguses ikka väga suureks raskuseks, sest vahest tuli nii ilusti välja midagi ja pidi olema väga vaikselt mõne kuule luuletuse lugemise juures ja ja kui siis kõva kopsimine jälle algas, siis pandi seisma ja otsiti välja see kopsi ja paluti tablette natukene ootakse ja niimoodi kätte siis ruttu ära teha. Aga siis sai veel. Tabeli keskel ja see sai, see oli tol ajal. See oli röökusseerunud siseon. Alguses oli silmad ja, ja siis oli, ma mäletan, seal seal nendel aastatel, kui mina tulin, siis oli sepp see Buratino tegemine. Siis. Toonvõlli, mis erineva venna ja erineva läbimõõduga toonvõlli, mis tõstis seda häält, sest Verkidelt väike, kui ta laval tegi, siis ta tegi nagu oma häälega raadiosse see sobinud. Raadios oli vaja, laval nägid nuku, aga raadius oli vaja, et see mingil moel see nukk oleks nähtav, kuuldav. Ja siis oli meil suur nuhtlus, Buratino Lillistamine, sest oli vaja ju lõigata iga lause vahel. Buratino võeti selle teise toonvõlliga, teised näitlejad võeti tavalised ja siis tuli iga lause lõigata pärast kokku monteerida. Vahest me vist küll mängisime ka, üritasime nagu neid lauseid vahele mängida niimoodi, aga pärast tuli ikkagi lõigates, pausid jäid vahele ja nii ei olnud nagu seda mäletan jah, et see oli siis nagu seal kaheksanda sai seda. Aitäh valli Holzbert, teie olete ka ju väga pikka aega olnud kuuldemängurahvaga seotud? Võib-olla püüaksite meenutada midagi kokkupuutes näitlejatega, me oleme siiani Nonii väga palju täna rääkinud tehnikast ja raadiostuudiotes ja oma köögipoole pealt, see on muidugi kõik arusaadav, et neid endid väga huvitav ja Me oleme liigutatud sellest rääkides. Aga Me unustagem selle maja seinte vahel siiski kõige tähtsamat. Kes kuuldemängus on seal näitleja. Noh, loomulikult jah, näitlejad. Kuidas ma oskan nimetada, seda töö nendega oli muidugi väga meeldis. Teie pidasite sidet, olite režissööride ja näitlejate vahel selleks peamiseks ühendusepidajaks? Mina tulin, ma panin siis või olin varem, aga Kaarel Toomi algusse läksin ma ja 52. aastal. Ja tema oli siis minu otsekohene juhendaja. Ja minu suuna ja õieti tema oma muidugi tugevad mälestused. Töönäitajatega muidugi tuli neid vastu võtta ja lindistasid minaga lugemistund. Kas see näitleja on üks isevärki rahvas, vahel ajab, lööb ta takka üles nagu tsirkusehobune. Kas teil niisuguseid piinlikke või ebameeldivaid juhtumeid ka on olnud või kus natukene kimpu jäite nendega? No mälestusi igasuguseid on, aga et ma otsekimp oleks jäänud, seda ma ei ütle väga head mälestust, mul on näiteks suur osa suurusest, siis on luudest väga-väga meeldivad mälestused ja väga tore oli ja muidugi olime ikka luts. Ta lutselinduslike väga omapärane. Selles mõttes, et tema tahtis, otsesaateid, armastas, tema ei armastanud teda, ütleme, lugemistundidega lindistatud tema tahtis viga otse lugeda, saadet teha, et tasa nagu palju suurema elamuse ja kontakti. Siis saab veel väikse, nii, nii huumoriga natuke ütelda oli väga meeldis see lindu, tema oli niisugune toredakene, tema ei saanud. Kas temal oli raskusi vahestele tulemisega ja siis tema ikka ütlesid Katslikud mina temani varakult ette helistada, et ta nüüd peab ikka tulema, et ta nüüd selle hetke nagu mööda ei laseks. Kas Ants Lauter käis väga tihti raadios esinemas? Ants Lauter käis väga tihti. Seda ma mäletan, rõhk Dario Tartus, aga väga ma mäletan skaalat. Ja Ants Eskola oli niisugune väga. Niisugune tugev näitleja ja seda ma mäletan, et kui Ants Eskola oli vaja kuskile osa peale, siis Leo Martin Martin ütles mulle ikka. Võtke nüüd see käsikiri ja viige temale isiklikult ära. Teisi näitlejaid ei olnud, kellesse selline eriline respekt oleks olnud? Jah, nagu ma Tema oli eriline ja tema oli tõesti eriline. Minu minule muidugi valmistusse väga suurt võib minna tema juurde jah, ja siis temal selle rolli. No küllap oli sel ajal ka veel raadiomajasisene suhtlemine natukene rangema etik ketiga ja, ja sirge selleks on, kui ta just praegu on. Nojah, võib olla küll teataval määral vali ja. Ei sega, ei segataks kuuldemängu lindistamise isegi seda, ma mäletan, et ükskord jah, et Martin isegi noh, võttis. Võttis nii leo Se Ado Slutski väga rangelt käsile. Et tema oli, häiris lingvist Nüüd jõudsimegi jutuga Leo Martini juurde. Leo Martini, Aarne Ruus, nemad tulid kuuldemängudes vist, kui ma ei eksi 52. aastal. Siis olid kolm kõva meest kõrvutiga. Tanel Toom, Leo Martin, Aarne Ruus. No teie nüüd võite siis nendest kolmest nüüd korraga rääkida ka, võrrelge neid omavahel ja pange nad omavahel õigs paiku. Ja muidugi ei tea, muidugi ei 13 ja igaüks oli erinev täiesti erinev. Leo Martiniga me istusime väga palju palju Fly hommikust õhtuni praegu koos. Ja temaga oli hea tööd teha ja temaga oli ka hea vestelda. Jaa Aarne Ruus oli jah omamoodi kuju ja, ja Ta oli natukene vähem sõna jutukam väheni juttugi olla ka niisugune tõsine mees ja aga temaga tema väga palju tegi lastel peaasjalikult just lastele ja noortele. Ja teda ma mäletan ja tema oli töö esimene tõsisem tööinimene. Kaarel Toom. Tema kohta ma pean seda ütlema, et kui ma temaga juba koos töötama, kas siis me olime ainult kahekesi alguses? No tema on mul olnud sõber, tema on mulle olnud hea õpetaja juhendaja ja tema juures on väga meeldiv suur otsekohesus. Ja ma peaks ütlema suur otsekohesus, austav suhtumine üldse, ausus, ja kes mul siis hiljem olid, siis oli häinud kuldvere, kes meile veel tuli. Ja, ja siis temaga tema tuli hiljem. Tema temaga oli niisugune, pean ütlema. Kas ta n Donald ka mäletate? Tema vist ei olnud pikka aega. Päris lühikest aega. Ja tema oli lühikest aega ja temalt nägu jah, otsekohe nii pikemaid muljeid nägu ei saagi nagu. Nojah, kui nii lühikest aega on, siis on raske, raske midagi. Nii veel lühikest aega olid, aina rippus režissööri koha peal ta tegi peamiselt lugemistunde. Tuli küll, aga talle see töö siiski ei istunud, nagu ise ütles, et ei, mul ikka see töö ei sobi ja läks tagasi diktoriks. Ma nüüd lähen siit jutujärjega Veronika Kruusi juurde edasi. Teie töötasite pikka aega kuuldemängude toimetajana ja olite ka sedasama kolmikuga ja hiljem siis juba, kui Kulvere tuli selle nelja nende nelja vänge mehega koos, pidite suutma oma diplomaatliku osavusega. Need tükid, mida teie pidasite headeks pidine. Pidite need suupäraseks tegema ka nendele meestele, kuidas teil see õnnestus? Jah, no ma ei ole muidugi tänaseks sõnavõtuks mõelnud ega valmistanud, aga võib-olla mõnda väikest meenutust siiski võiks jagada. Kui mina tulin, siis oli veel Lennart Meri kuuldemängude toimetuses. Me olime lühikest aega kahekesi. Ja peab ütlema, et just Lennart Meri see raadios oleku periood tõi nagu väga palju uusi tuuli kuuldemängudesse. Kahju teda ennast siin ei ole. Ta oleks võib-olla sellest rääkinud, aga nii palju kui mina tean temaga temast alates õieti kuuldemängud nagu Iseseisvus id. Nagu muutusid. Nii kasvasid laiuti ja sügavuti, võib öelda nii repertuaari valik, avardus ja nõuded žanri omapära vastu tõusid päevakorda ja üldse paistab, et sel ajal tehti üsna palju ära selles suunas. Ja ka paistab, et ka režissööridel tärkas huvi suurem huvi spetsiifika küsimuste vastu. Ma segan vahele, mis aastal teie tulite? Mina tulin 61. teisel poolel. Jah, nii viimastel kuudel. Siis olid juba olnud esimesed kuuldemängude võistlused. Just lõppenud esimesed kuuldemängude võistlused ja parajasti andsime eetrisse neid esimesi kuuldemänge, ma mäletan, üks oli neist alleri erikorrespondent, mis oli isegi saanud esimese preemia. No mina olin parem raadio, kui ei olnud, ma olin ajakirjandus küll olnud juba mõnda aega ja ka teatritega tegelenud kunstide valitsuses aga raadioga ei olnud meil mingit kokkupuudet olnud, nii et minul oli kah see täiesti niisugune terand koguda. Ma ei kujutanud hästi ette, kuidas üldse üks kuuldemäng valmib või kuidas seda tehakse. Aga küll olin ma kuuldemänge kuulanud üsna suure huviga ka juba enne sõda sellest perioodist, millest nüüd Einar Kraut siin täna rääkis. Ja sellest perioodist on mul meelde jäänud just üks Gert helbemäe kuuldemäng, mida ma väga suure huviga kuulasin, mis oli see marjaviiul? See sai 39. aasta võistlusel esimese preemia ja pärasteks korduvalt teda väga palju kuulata ja ilmselt pidi ta tõesti üks hea lugu olema. Seda ma kuulsin ja ma mäletan, et see oli mul küll nii, tookord noorena niisugune päris vapustav elamus. Ja tõesti selle mulje järel võin öelda, Ta oli täiesti niisugune kuuldemängu omapära juba nii-ütelda käes. Ja hiljem olin ma ka kuulanud kuuldemänge, tookord televis televiisorid veel ei olnud ja ja siis loomulikult muidugi raadiol oli, võiks öelda kõrgaeg ennedele, televisiooni tulekut. Ja sellest ajast mul väga meelde jäänud, mida ma tahaksin siinkohal ka nimetada, kuna oli juttu näitlejatest olnud väga sügava mulje mulje jätnud, mis mul nii tänaseni meeles on. Milleri Salemi nõiad, on vist jah, ja Artur, mille saaremi nõiad? Mulle on meelde jäänud seal üks seen ja just nimelt Ants Eskolaga. Seal on niimoodi, kus ta nagu on juba surmamõistetute oma väärõpetuse eest ja siis talle äkki antakse nagu võimalus, et on nii lihtne öelda kaks sõna ja ta saab oma elu tagasi, kõik saab tagasi, mitte midagi ei ole olnud. Ja see on nii lihtne ja ta nagu läheb sellega kaasa. Ja ühesõnaga, kõik on selge, äkki ta taipab, mida tähendab see kaks sõna. Ja vaat kuidas ta selle raadiost selle momendi välja toob, et just nimelt seda ta ei saa teha niisugust kompromissi. Ja see on väga võimsalt väga võimsalt mängitud siin. Nii et isegi ma võib-olla teatriski harva ette tuleb niisugune, nii et see näitab, et noh, just kuuldemängudes on väga palju võimalusi, mida iga kord ei kasutata võimsalt väga võimsalt mängitud siin. Nii et isegi ma võib-olla teatriski harva ette tulev niisugune, nii et see näitab, et Nuhjust kuuldemängudes on väga palju võimalusi, mida iga kord ei kasutata ja niisuguseid momente mitte alati ei tule ette. No, ja nii, et mul oli huvi kuuldemängu vastu, mul oli ja siis kui me hakkasime alguses kuulama, siis ma kuulasin kah nii suure põnevusega, võiks öelda, suu ammuli nagu kuulaja, sest ma ise sain sellest kah pagani alati elamuse ja mulle meeldis neid kuulata, see muidugi kestis teatud aja hiljem muidugi vaibus see esialgne nisugune entusiasm selles mõttes, et noh, iga asi, kui teda kordub ja kordub ja muutub igapäevaseks, muidugi see esialgne värskus kaob, aga ikkagi oli see väga huvitab ja mis just kõige rohkem huvi pakkus nagu öeldud, raadiokunst kui niisugune. Et ta on siiski omaette kunstiliik ja mitte ainult kunstiliik nii näitlejate poolelt, vaid ka kirjandusliku poole pealt. Ja selle kohta ma natukene siis ka tutvusin kirjandusega. Eriti hea minu arust nii kõige kapitaalsem teos, vähemalt nii palju, kui mina oskan arvata, võib oletada, et maailmas on kindlasti väga palju kirjutatud, millest ei ole aimugi. Aga on see Hansch viske uurimus kuuldemängude kohta üle 300 leheküljeteos ja see on tõesti annab nii maailma mastaabis pildi kuuldemängudest või kirjanduslikku žanrist ja tõstab eriti esile muidugi ka õigustatult Saksa kuuldemängu ja teatud autorite gruppi, kes kõik on nagu kuidagi peaaegu sündinud ühel Alttoa 1907. aastal tähendab niisugune nüüd juba kadunud, kaduv ja kadunud põlvkond natukene, noh, aga sõja järel ta oli niisugune keskmine põlvkond. Ja ühesõnaga väga nii pöörab tähelepanu sellele kui kirjandusliigile ka, et siin on ikka oma erinõuded kirjutada raadio jaoks ja raadio jaoks tasub kirjutada ja raadiokunst on ikka omaette väga suur kunst. Ja peab ütlema, et muidugi raadio hiilgeaeg just langebki enne televisiooni aega televisiooni tulekuga muidugi kindlasti see suur huvi võib olla. Raadiovastu on tuntud, on pisut nagu tagasi tõmbunud, aga kindlasti oma oma austajate ja harrastajate publiku osa on talle ka jäänud kindlasti võib-olla mitte nii laialdane kui kunagi. Nii et selles mõttes, kui see aeg, kui me seal olime või kui mina olin, tähendab pärast Lennart Meri, siis üksi jäin. Ja hiljem tuli Harri Maasik, siis oli meie soov just originaalset kuuldemängu mitte ainult nüüd kodumaist vaid ka üldse originaalset kuuldemängu raadiosse tuua ja, ja seda repertuaari kõige rohkem pakkuda ja meil oli selleks tookord päris head võimalused, me saime väga palju pakkide kaupa Oilti maadest saksakeelses tõlkes ja enamasti ja ka teistes keeltes, kui soovi oleks olnud. Nende originaalkuuldemänge ja sealhulgas muidugi oli valida, oli valida häid asju ja ka neid, mis enam-vähem meile sobisid. Püüdsime arvestada tabada ka kuulajate maitsete soove, meil oli päris suur kirjavahetus või tähendab noh, vastu vastukajad algul ikka kirjutati ja korraldati kuuldemängude festivale. Siis tuli ka vastukajasid ja ka mõned kuuldemängude võistlused ja siis kerkis kah terve rida autoreid, kes päris kenasti on kirjutanud originaalkuuldemänge kes võib-olla mitte nii kirjanikena läbi löönud ei ole küll aga nii just raadio raadio poole pääl ja pääsesid nad ka mitmed tõlgete kaudu on pääsenud teistesse sotsmaadesse. Ja nagu ma tean ja te teate, on ka raadio oma pere keskelt autoreid võrsunud nagu hinge Trikkel. Ja nii et see originaal, originaalide kirjutamine, see on läinud päris nii kenasti. Nüüd on veel veel veel uusi nimesid, nagu ma olen jälginud, juurde tulnud. Kirjanduslikke Shandina ta siiski mingil määral oma eluõiguse võitnud, kuigi ta nagu öeldakse, majanduslikult väga tasuv autoritel ei ole. Aga siis noh, mida ma veel võiksin öelda võib-olla nii olles ajakohane, võib-olla mõnda väikest valget laiku meenutada mis ei ole muidugi mitte midagi erilist soni nagu võib-olla torm veeklaasis, aga noh, võiks siiski raskusi on olnud ühe või teise asja eetrisse toimetamisega küll ka. Et tema aeg on olnud mitmesuguseid ja pärast 60.-te aastate alguses ilusaid aastaid natukene need olud ahenesid ja hakati nagu rangemalt uurima ja täpsemalt, et kas kuskil jälle midagi niisugust midagi niisugust ei ole. Ja selle tõttu ühe teise asja eest tulnud ka võidelda. Enamasti on ikka saanud küll noh, neid asju ikkagi eetrisse, mis on ettekavatsetud, aga üks asi on seisma jäänud ja ma ei tea, Kaarel Toomi siin praegu ei ole. Kas seisab vist tänapäevani või on ta nüüd eetris käinud seal nimelt instaneering krossi? Villem Grossi pinginaabritest? Siiamaani seisak, vot sellega oli küll üks suur löömine, sellega oli niimoodi, et Kaarel Toom tegi ise ettepaneku, et tema tahaks seda installeerida, teost ja terase huvitaks teha ja mõtlesin, et miks mitte, las ta teeb, tegi ta siis käsikirja valmis. Lugedes tundus ta kuidagi noh, nii mitte päris raadiopärane, sest tal ei olnud märgitud ei noh, nagu tavaliselt on üleminekute taustad, aga tal on lihtsalt puhas dialoog ja küllalt nii suured lõigud. Tunnustan väga nagu sõna pead. Kaarel Toom ütles ise, tema ise teab, kuidas ta teeb, et ta koeb, täpselt kujutab ja kõik. No hea küll, usaldus tema vastu, et las olla, las ta läheb, niimoodi sai see asi nagu kord ette näeb, Äraviseeritud pea toimetab poolt käsilasi ravist ja pea inimesele asuv peatoimetaja poolt Äraviseeritud. Ja paistis nagu korras olevat. Ja siis, kui me alguses nüüd omavahel mäletamist Juhan Saarega ja kes seal veel olid üle kuulasime seda. Ja paistis, et ta on väga hästi tal tõesti õnnestunud, see oli kuidagi nii pingeline ja huvitav ja need duell noh, see duell nii dialoogis, olinit, teravikku viidud ja tõesti, ma ütleksin, et tema üks võib-olla praegu ma ei oska nüüd nii üldse otsustada, suuremalt aga siiski üks parimaid töid tundus Aga siis, kui tal läksid ülekuulamisele, hakkasid tekkima kahtlused alguses sõnu ühes tasemes ja siis teises tasemes ja vaidluseks läks, jäi ikka kõrgemale ja kõrgemale ja läksid need kahtlused majast välja ja lõppes sellega, et keskkomitee Eestis kuulas, tookord oli ja ola vutt kuulas selle üle, aga kuna juba raadiomajas oli ka eitav seisukoht võetud ise vastu, ainult et meie veel seal vastu puitlesime siis muidugi tuli eitav otsus ja see asi pandi seisma. Ja mis nüüd sellesse viseerimise puutub, siis öeldi, et jah, siin on ikka kärpeid tehtud ja see on asja muutult, käsikiri oli ka teistsugune. Minimaalselt Pean muidugi olid tehtud tõesti ja see teravteravikud muuta, aga ühesõnaga nii. Ja see asi jäigi seisma ja praegu ma mõtlen, kui ta eetrisse läheks või teda kuulata, siis me tõesti vaevalt seal nüüd midagi niisugust leiaks. Täna valmis, seda võis põhjustada, aga no tol ajal oli niimoodi. No see on nüüd üks asi seal õnneks alles teine, millest mul on väga kahju ja mis on vist nähtavasti parandamatu on niisugune kärpeid tehti muidugi ikka aeg-ajalt vahel viimasel minutil päris ootamata tihtipeale mõjusid ikka sisu, kvaliteedi ja ideelise selguse ja kõige peale. Aga siis oli, oli üks niisugune auto, nagu Endel Tennuv ta nüüd surnud kirjutas kuuldemängu teoinimesed. Ja see oli tal üsna hästi kirjutatud, aga terve see kuuldemäng on üles ehitatud nii, et see nael õieti oli lõpu monoloogilis. Ja see lõpumonoloog oli tolle aja kohta väga huvitav ja praegu oleks tõesti ta omaette nüüd lahkunud autori kohta täitsa ilus niisugune kirjanduslik pärand, kui see alles oleks, ma ei usu, et see käsikiri nüüd on olemas enam, neid on nii palju kogunenud. Ja just viimasel minutil kõik oli valmis, võeti see välja, see monoloog, nii et kuuldemäng nagu kaotas kogu oma noh, tähenduse sellega, et seda monoloogi seal lõpus käsikirja minul olles on ahah, no vot siis on väga hea, kui seda teada sain, tõesti, see, mul oli kahju, sellest monoloogist nuiasid niukseid, väiksemaid kärpeid, juhtus aeg-ajalt, aga üldiselt peab ütlema, et kuigi teinekord vaidluste pahandusega ikka enam-vähem Saiga enam-vähem noh, seda ikka, mis nagu nagu paistis, et võiks ka rahvale huvi pakkuda ja muidugi kahtlemata palju lugusid, mida rahvas oleks tahtnud, neid ei olnud, aga noh, nii žanri huvides ikka noh, nagu selles suunas töötatud. No vot, nii, nii põgusalt ja improviseerid tõlkega. Aitäh, kui siin jutt nende valgete laikude peale läks, siis üks lugu, mis ka riiulile seisma jäänud, on ju Jakob Pärna, Jakob Pärna oma tuba oma luba. Ja see jäi riiulile ainult sellepärast, et ta sattus valmima õnnetul ajal. Kolhooside tegemise ajal. Kas oskab keegi öelda? Aare, sa oled viimasel ajal kartoteegi töötada, töötanud usinalt äkki lugeda neid on, neid on üsna ja ja see ei ole nummerdatud meil ja. Päris huvitav oleks ülevaadet saada tõepoolest, ja ma usun, et märtsi lõpuks, kui me valge saali konverentsi teeme et ja siis teid kõiki seal ootame, et me siis selleks ajaks saame selle tööga ka valmis, võime seal juba täpselt ütelda aastate kaupa, kui palju Eesti Raadio hooaegade kaupa kuuldemänge teinud ja kui palju nendest alles on. Sellest on muidugi kohutavad kahju, et meil ei ole peaaegu üldse säilinud sõjaeelset kuuldemängu on olemas üksainus näide, see on see kuulus Kitzbergi Simmi kosjasõit mis võeti lindile nädal enne sõja valgust. Ja nii et me võime siiski noh, mingis mõttes olla siis uhked, et meil siiski on olemas üks näide. Kahjuks Ta ei ole tüüpiline kuuldemäng, ta on ikka laulumäng suure hulga tegelastega ja lavalise liikumisega. Kuigi stuudios lindistatud. Aga nii, et ta ei anna niisuguste stuudio, stuudio kuuldemängu intiimsust ja sellist emotsiooni, reaalset suhet ja mida me praegu kuuldemängus väga oluliseks hindame ja mis ilmselt olid väga hinnatavad ka Nendes Felix moori aegsetes kuuldemängudes. Seda kahjuks selles loos ei ole, nii et me võime kõike seda rekonstrueerida ainult oma kujutluses ja nende üksikute käsikirjade põhjal, mis meil kättesaadavad on, neid ei ole kahjuks palju. Nii et kogu see töö küll tahaks loota, et kusagil on need mingisugused jäljed olemas ja selles mõttes ma panen kõikidele siinolijatele südamele, et ajagem jälgi kas või käsikirjade saamiseks. Kui me saaksime kasvõi nagu siin. Veronika Kruus ütles, et kuuldemäng kui kirjandusliik on ka ju omaette. Näiteks kui me saaksime selle rekonstrueerimiseks selle ajaloo taastamiseks mingil määral midagi teha, oleks ka juba suur asi. Sealt võiksime siis midagi ette kujutada, kuidas ta kõik kosta võis. Kas ei saa kuidagimoodi kontakti väljastpoolt meie nõukogude liitu, näiteks Gert, heldame mingisugustest mälestustest kuskilt sealt? Me peame plaane selle selleks, sest ja ta on, et paguluses on väga rikkalikud arhiivid, käsikirjalised materjalid, võimalik et on säilinud midagi seal ja igatahes tuleb kontakti võtta, sest teisiti seda asja ajada ei saa. Gert helbemäe ise on surnud. Nii nagu ka Hanno Kompus paraku. Ja no söödorist. Mingisuguse Albree rahel Olbri vend elab näiteks Tarantas sugulasega peale tema kaudu võib-olla saab tedagi vahel Olbri kirjutas mälestusraamatu hallo kauplusest. Ja neid võib-olla sealt. Midagi tuleb. Tuleb võtta kontakti ja asju ajama hakata, teisiti ei saa. Malle ole hea, tule siia. Ma tahaksin Malle Simoniga rääkida, paar sõna, Eero Sepling oli siin. Ta kahjuks läks ära. Mul läks suure heameelega küsitlenud eurot selle helirežii kandi pealt ja kuidas see kõik nendel esimestel aastatel oli, kui ta täis entusiasmi raadiosse tulija seda tööd tegema hakkas. Aga sina, Malle, oled euroga väga palju käega paaris vedanud. Võib-olla räägib natukene, kuidas töö sinule paistis. Tänu sellele üldse sai minust ka helirežissöörid, Mairaga paari sattusin. Esiteks võib olla ka, see oli suureks tõukeks. Muidugi tööd oli temaga teha huvitav. Ja ta oli ka suur krutskivend, et ta tegi mulle ka oma esimesed niimoodi ilusad kingitused praakidena. Sest ta oskas alati midagi välja mõelda ja ka tihti tuli see mulle niimoodi. Alguses, kui ma olin nii oskamatu, ma ei teadnud ja näiteks kas või kiiruste vahedega 70 pluss 38 eksisteerisid, ta tegi mulle ilusa ümbervõte kus ma ei osanud üldse lindikoguse pealt veel vaadata, et seal nagu kahtlase väärtusega ja panin 38 peale. Makid olid ka siis need suured, nii nagu me need ilusti hüüame, need ansarmava lüürilised olid nii näpuga ainult tõmmetena ei pannud üldse tähele, kui ta selle väikse nõksu sul ära tegi. Ja siis üleüldiselt. Hakkasin jah, ma kaheksandast niimoodi kuuldemängudest peale, aga ma sain olla seal kogu aeg pisteliselt, nii et ma olin siis ja siis ma käisin ka terve maja kõik läbi, nii et, et mul on kõik foonikad. Ja siis ma tulin jälle kuulda mängutesse tagasi. Ja ja salme tegi tihtipeale oma noh, niimoodi laste kuuldemänge, nii et minu esimene kuuldemäng oligi tänu sellele, et eero lihtsalt jäi tulemata ja ja, ja Salme oli kõik ette valmistanud, Need olid kohal ja ütlesin midagi, nüüd istud pulki, hakkame lindistama. Ja nii algaski. Kuulge, tolgused on lihtsalt, kõik on väga lihtsad. Lihtsalt keegi puudub ja hakkadki kohe ruttu tegema. Kui sa juba kolmandas foonikas stereo kuuldemänge hakkasid tegema räägiksid sellest Nojah, seal oli täitsa omaette punt ju, esialgu. Ja 69 hakkasime me nagu peale 70 sai see teoks, et me siis nagu moodustasime neljakesi niisuguse, aga me ei teinud alguses üldse kuuldemänge. Esimesed stereo kuuldemängud tehti ka kaheksandas. Et meie alustasime seal ja nagu see oligi, väga kummaline, kui räägiti siin sellest, et ei olnud kuskil midagi teha, ei olnud stuudiad, ei olnud somm tähendab neid, surnud mehe ruum ei olnud midagi, siis huvitaval kombel oli meil täpselt sama olukord, sest et 70 hakkasime peale, 71 olin Me stereonelikgrupp valmis, aga me tegime muidugi väga palju muud ja me ementeerisime MM täielikult pioneerid ja ja, ja pigem tegelesid alguses igasuguste muude eksperimentidega, mitte niivõrd kuuldemängudega. Me jalganudki kohe seal võib olla. Aga siis oli ka siis 73 või juhtus see õnnetus, nii et me jäime kõikides stuudiotes ilma, nii et me tegime täpselt samuti otsisime. Ja otsisime kohta, kus saime ja ja kõiki kõikides võimalikes tihti ja tänu sellele ilmselt öösiti, kuna sama olukord, et stuudiod olid päeval väga koormatud ja me saime tihti teha just nimelt öösel ainult tööd Ma olen ise mõelnud, et sellel kitsal ajal, kui me seal neljandas kolmandas põlve peal pidime tegema iseenesest võis olla innustav ja õhutab igasuguseid asju välja mõtlema ja nuputama ja, ja kõike käim maksma panema. Et siiski midagi sellest kuuldemängust välja tuleks. Nende väikeste võimalust. Ja just nimelt ja, ja selles mõttes ma ütlen, et, et siis olid ju veel kõik mäletavad, et neljandas olid veel need fonoteegi lindid ja siis me lindistasime nende fonoteegi riiulite vahel. Ja väga hea heliefekti andis täitsa sumbunud, vaat seal oli surnud mees. Tuba sel ajal ja ja noh, kõikvõimalikud vahekoridorid ja Kui väheks jäi, panime veel, riputasin riidele peaga. No ja kolmandas oli meil väga väikest õudja ruum, nii et ühesõnaga Foonika oli küllalt suur, aga stuudio oli meil ju ainult niisugune. 56 või 65, et see oli tõesti pisikene. Aga kõik sai ära tehtud, kõik sai ära tehtud. Kas sina töötasid kuuldemängudes? Heino Kulvere tuli režissöör. Ja, ja siis ma olin tegelikult ikka kolmanda koosseisus, aga siis ma olen ma ütlengi, et siis stereo soli alguses muidugi kõik see alguse aeg ja kõik oli nii huvitav ja, ja tõesti noh, härma teab isegi, kuidas me tegime siis klaveri senise klaveri peal ja ja väga palju tähendab, luuleprogramme just sai tehtud ja välja nuputatud siis neid igasuguseid efekte. Ja no muidugi üleüldiselt oli see aeg, kus siis kõiki tekitati tegema niimoodi stereo, kus oli enam kui kaks inimest, oli juba vaja ilmselt tingi tingimata lindistada stereofooniliselt. Et me töökoormus oli muidugi väga suur, siis vahepeal, nii et meil juba siis hakkas juba tekkima tõesti küsimus, et mis siis nüüd jääb ja mis siis jää. Ja siis hakkasid muidugi ilusti loogiliselt kukkuma ära saated, kus olid lihtsalt vestlussaated ja mis ei olnud tõesti vajalikud tehas, teras ja. Kui sa praeguse pilguga vaatad tagasi sellele, mismoodi siis sterivad, tegime. Mis tunded sulle peale tulevad, kas on midagi muutunud, nagu sa praegu oled? Praegu ei ole enam nüüd ütleme ja muidugi muutunud on ilmselt väga palju ja noh, praegu on teil ikkagi juba stuudiad jälle kõik olemas ja ja noh, mina läksin siis 82 ära, nii et et siis ei olnud veel uut kaheksandat olemas. Nii et mina lõpetasin ikka selle õnnetus olukorras, kus ei olnud veel stuudioid. Aga suhtumine Refooniasse üldse? Minu isiklik suhtumine on niivõrd noh, tähendab austab ja suur, et ma pean tema, et ma teatris olles kannatan tihtipeale selle all, et seda ei peeta nagu mitte millekski ja et seal see pauk või, või asi, mis toimub, et noh, et ühesõnaga seal ei ole, ei olda sellega üldse harjutud. Ja mul on tihtipeale niimoodi võõras, et kui ma näiteks näen, et ja mul on valus vaadata, kui näiteks keegi paneb stereofonilise muusikalid kõik nupud sisse ja julmalt, mängib monomaha, nii et muidugi minul on ta jäänud ikka niimoodi, et ma tunnistan ikka seda, et on olemas kaks kõrva ja peab ikka kasutama maksimaalselt ilusat heli. Ja ma ise olen muidugi sellest kogu aeg püüdnud kinni pidada. Nii et, et mis on seotud muusikaga ja ja mis on seotud ka muude taustadega, mis ikka annab nagu natukenegi ja, ja mis on seda enam, et noh, muidugi võib-olla ütleme, teatris on see, et tagumine Lähen teatris juba. Et, aga ma olen ikkagi stereofanaatik Ta nüüd me oleme aru saanud sellest, et stereofooni annab meile ikkagi palju ilusama heli ja püüame teda kasutada ka teatud kunstilise kujundi tähenduses, aga esialgu mäletad peamine oli see ruumiefekt või ühest nurgast teise sõitmine, liikumine, pingpong, pingpongi ja tekkis, nagu öeldakse. Noh, et alguses tekkiski, meil tekkis nagu peateater ühesõnaga, et liikusid pead ja tähendab, et tihtipeale oligi niimoodi, et ei osanud seda üldsegi esialgu teha, nii nagu ta ja Tallinn Hakkasid kuulates otsima, et kus see tegelane seal jookseb ühest seinast teise. Sellele, et noh, et võib-olla puudujäägid olid ka selles, et noh, et meil ei olnud võimalik tihtipeale neid liikumisi teha nii, nagu nad peavad meie, meil ei olnud vastava suurusega stuudiot, et panna inimest liikuma selliselt, et ta tõesti efekti annaks. Ei olnud akustika tõstavad niimoodi, et sellepärast tihtipeale tekkis meil muidugi võib-olla natuke peateater, et lihtsalt hääl liikusega Ma siin vahepeal või nüüd nüüd me läksime juba jutukas Refoonia juurde ja eks me varem või hiljem paratamatult selleni läksime välja jõudnud, kuigi see on nüüd juba tänapäev ja sellest kantud momendil võib-olla ei peaks nii pikalt rääkima, sest rohkem huvitab meid praegu minevik, aga kui ma siin vahepeal sinu käest küsisin Heino Kulvere kohta, siis oli mul sellega seoses võiks isiklik assotsiatsioon nimelt kui mina raadiomajja tulin, siis tundus mulle, et millegipärast väga soliidne vana härra minu meelest nagu tol ajal mul mulje jäi, kui ma olin alles täitsa noor või noh, kogenematu ja võõras mees mõjus mulle väga kõrgi ja uhkena tuiskas alati tähtsa näoga mööda, aga kuidagi mingi midagi sidustada sinuga. Nii et selle tõttu küsisin sinu käest. Aga Eino, ma tahtsin sinu käest küsida. Sa nüüd kuuldemängudes oled töötanud alates 60.-test aastatest režissöörina, eks ole, aga tegelikult raadiosse raadiosse tulid ka üsna peale sõda, siis kui Felix noor teatrikoolis teiega töötas. Ja arvan, et minu jutud lähevad Järnus saatesse juba aeg on inimesele pastan Pikaga metsa olnud minul rääkida Raivo obsulaste ühest ja teisest, aga ja nõnda ma vastane ei räägi, naelutas suure tänuga, mõtlen vali Olsbardile, kes selle nii suurepärane assistent mul ja selliste toimetanud Veronika Kruus meil ei ole olnud, minu aeg ei ole olnud need nende kahele daamile eri suur austus Mallet ja need operaatorile tubli ture markad ja ja aga nõnda, et ma täna rohkem ei räägi. Aitäh sellegi eest. Nii, kas on nüüd veel kellelgi midagi südame peal midagi hästi, hästi tähtsat, mis jäi veel ütlemata, siin? Õhtujuhi tähelepanematus või hooletuse tõttu või mõtted läksid, kui sa kusagilt väga kiiresti üle ja mööda Nii kell on pool 10 läbi. Kuuldemäng koidikul on juba benud, praegu käib hoolega pidulik kontsert, mis on pühendatud vabariigi 10.-le aastapäevale ja laseme siis sellel kontserdil käia. Aitäh. Suur aitäh kõigile, kes te siia tulite ja loodame südamest. Kohtume õige pea, see on siis pisut rohkem kui kuu aja pärast Eesti raadio valges saalis siis juba värskendatud märvuga uute andmetega. Uute. Mälestustega, et neid jälle rääkida ja selleks ajaks loodame ka siis oma ajalugu natukene põhjalikumalt tundma õppida. Veelkord aitäh.