Ülikooli juubeliürituste kesksete juubeliürituste sarjas. Varem teile välja saadetud pressikonverentsi temaatika oli mäletatavasti üsnagi ava. See oli selliselt sõnastatud Tartu Ülikool enne juubelit juubilar ja pärast seda. Ja oli palutud esitada ka mõningaid küsimusi, mis meile nüüd laekusid. Ja milline nüüd toimetused saavad vastuse lisaks nendele küsimustele, mis tulevad loomulikult kohapeal. Ma ei tea. Neid, kes on tulnud teile esinema ja vastama Kui on vajadust, siis teeme seda või tunnetada kõiki? Jah, võtavad, et. Ei ole vajadust. Seekord on siis selline. Sõna nii sissejuhatavaks ülevaateks on palunud Tartu riikliku ülikooli rektor sotsialistliku töö kangelane akadeemik, professor Arnold Koop. Teisena on palunud esineda informatiivse ülevaatega üks juubelipidustuste Khani populaarsemaid mehi. Dotsent Hillar Palamets seoses eile õhtul toimunud esietendusega. Ma arvan, et seda ei ole võimalik. Võimaldame järgnevat siis küsimused. Selline on meie töö, palun. Palun. Lugupeetud seltsimehed, ajakirjanikud, külalised, kõik siinviibijad. Eelkõige ma tahaks südamest tänada ajakirjanike ja pressikonverentsi korraldajaid selle eest, et meil on tekkinud võimalus kokkuvõtteid teha meie suhtes pilust. Täna, millal nad juba on jõudnud, lõpupoole on võimalik heita siiski pilk minevikku selleks üldistavalt midagi kokkuvõttena ütelda, selle suure pidupäeva puhul tegeleb pulk ju algasid ettevalmistused juubeliks ammu mõni aastat tagasi. Kui täpsemalt ütelda, siis üle kahe ja poole aasta tagasi selle aja jooksul on ära tehtud suur töö selleks, et tutvustada ülikooli. Et meie rahval ja meie austajatele väljastpoolt vabariiki rajada ka oleks võimalus siiski ettekujutust saada, mida endast kujutab ülikool eelkõige tänapäevasem. Meil tekkis võimalus seoses sellega luua palju tihedamaid kontakte nende inimestega kes on ülikoolile vajalikud ja kes on alati suurt huvi tundnud ülikooli elu ja tegemiste vastu kuid vajaliku informatsiooni nad ei ole saada. Teiseks. Ma tahaks ütelda seda, et ülikooli juubeli ette valitsuskäiku lülitasid. Kõik instantsid, alates partei valts kõige kõrgematest kuni majandusorgan organiteni, kõikide teiste organisatsioonide, nii. Neid nimesid on võimatu üles lugeda. Sellepärast et praktiliselt kõik nad tegelesid kas suuremal või väiksemal määral. Need inimesed, kes lootsid ja ootasid näha juubelit, kui väga tähtsad ja meie rahvale kallid sündmust. Ja selle tõttu oli ka vastutus, kuidas, et juubeliüritused läbi viia, nõnda et tõesti see ülikool, mis on rahvuslik uhkus, õigustaks ka oma juubelipidustustega seda suurt nimetust. Ja me näeme, et kõik need liinid on õnnestunud. Me suutsime pika aja jooksul ära teha suure töö ülikooli ja linna ettevalmistamisel. Juubeliks väga suur töö oli ära tehtud organisatsioonil alates vabariiklikust orgkomiteest, valitsuse orgkomitees, mida juhtisid ristlan keskkomitee sekretär loendamatust hulgas, komisjonidest, alakomisjonis, toimkondade staapidest ja nii edasi, eriti ülikooli juubeli keskstaabist. Hästi läbi viidud, erakordselt suur ja laitmatu organisatsiooniline töö. Nende ma ütleks väga ulatuslike ürituste läbiviimiseks, mille tunnistajateks ka teie olite. Ja lõpuks väga suurte otsus oli et selle juubeli ettevalmistamine ja läbiviimine oleks mitte ainult olnud passiivne akt nende poolt, kes moodustavad ülikooli need üliõpilased, need on õppejõud, teenistujate töötajad, need on kokku 11 toe. Ja ma pean ütlema, et võib-olla kõige suuremaks väärtuseks oli jusse et kogu ülikooli kollektiiv lülitus sellesse töösse ja tunneb praegu ka suurt rahuldust. Nagu ma juba märkisin, ülikooli juubel on sündmus, mis väljub Wabariigi rahast. Ja sellest kõnelevad ka see suur hulk külalisi, kes meile külla tulid. Kokku vastava komisjoni andmetel oli neid 414. Kõrgkoole oli esindatud 53. Olite esindatud tähtsamat Nõukogude Liidu ülikoolid ja ka rida teisi kõrgkoole. Rahva demokraatiamaade tähtsamate vanimad ülikoolid ülikoolid Rootsist ja Soomest. Nende hulgas 30 rektorid 11 prorektorit, leian, et olid esindatud kassis. Oli ka meeldib, et me omistasime juubeli käigus kolmele rahvusvahelise nimega teadlasele. Tartu Ülikooli audoktori nimetus. See traditsioon on olnud ammune ülikooli ülikooli aja jooksul on sadadele nimekatele teadlastele omistatud kas Tartu Ülikooli audoktorid või auliikme et nende hulgas kõige kuulsamad teadlased Euroopast. Ja ka. Nüüdse traditsioon on ka taastatud. Jaan tekkinud nõukogude ajal, esimesed autod. Võib-olla ainult paar sõna nendest üritustest, mis toimusid need kolmed päeva jooksul linnas. Te olite ise tunnistajateks ja nägite, kui ülev, kui võimas oli see pilust, mis kujunes täiesti üldrahvalikuks pidustuseks, rahvapeoks. Väga liigutav oli see Marss demonstratsioon läbi linna. Me tundsime, kuidas tõesti meie rahvas. Aga siin oli mitte ainult tartlased, see olid külla tulnud inimesed kõikidest rajoonidest linnaks, kui soojalt. Ja kui suure lugupidamisega meid vastu võttis. Ja ma pean veel ütlema. Eriti mind rahuldas see, kui väärikalt kui austavalt oma halva maatorisse käitusite üritaks. See kõneleb veel kord selles et meil on tegemist toredate last. Et meil on tegemist Üliblaskonnaga, kes armastab oma alma maadel oskab väärikalt hinnata tema sugu. No kui siia lisada veel see tohutu töö, mida üliõpilased on ära teinud. Kui siia lisada kõik andmed, mida on teinud juubeli heaks, Me professoritest alates õppejõud ja lõpetades kõikide töötajatega siis võid julgelt ütelda, et meie juubel on igati korda läinud. Ja lõpuks oleks täiesti ebaõige kui me alahindaksime juubeli ette välistamise käigus ja eriti nendel päevadel ajakirjandusse televisiooni, raadio pressiosade. Sest osaleda saiti pidustustest ainult kümned tuhanded. Aga teie töö kaudu tutvustati ülikoolid miljonitel. Vaat see on väga oluline. Ja ma pean ütlema, kui suure lugupidamise ja austusega te kõike seda olete teinud. Suur-suur, aitäh teile selle eest. Nojah, eks lubati sellega siis piirduda. Ja kui on küsimusi, siis mina, kolleegid ülikoolist hea meelega neile vastu. Täna Prantsusmaa. Nii nagu ma algul ütles, jolovi valvajaks line avalduse esineda informatsiooniga dotsent palavalt, palun. Lugupeetud ajakirjanikud, ma natuke tahaks teiega jagada informatsiooni vabaõhuetenduse viivat akadeemia saamisloost ja sellega seotud probleemidest, ma räägiks teile siiralt nii, nagu meil probleemid on. Lootes, et teise ise teate, mida ajakirjanduses avaldada, mida mitte. Me oleme kaks aastat seda etendust teinud lõpuks haaratud kaasa 500 või isegi 600 osalistest. Tartu garnisoni üksused tulid meile appi. Kuna organiseeriti seda topelt, siis oli ikka topeltüksused. Need meid ka üllatas, kui palju neid sõdureid muudkui tuli ja tuli. Seda on teinud kolm organisatsiooni. Kõigepealt Tartu riiklik ülikool oma suurte isetegevus kollektiividega, kellelt küll juubeli puhul võetakse kolm nahka. Eduard Vilde nimeline Tartu rahvateater, ametiühingute kultuurihoone juures ja riiklik akadeemiline teater, Vanemuine on meile väga tublisti abi andnud. Meid hoiatati, et ärge tehke etendus peahoone ees. Seal on liiga kitsas. Viige etenduste Libere laululava. Kahel põhjusel ei viinud, peahoone on sümbol. Mingi papist või vineerist tehtud peahoone imitatsioon ei anna seda muljet, mida tegelik hoone. Ja teine asi. Äsjaste vihmade ajal millegipärast vesi voolas alla ja Tähtvere laululava, see mänguväljak, tantsupõrand meenutas mulle Vietnami riisipõld. Jalad vajusid seal viis sentimeetrit sisse. Kuidas me paneme oma lapsed seal, tants? Tartu linna eripära ongi viimastel aastatel see, et linna praegune juhtkond soodustab kultuurietenduste kunsti toomist lausa rahva hulka raekoja kunstinäitustega toomele tänavatele. Ja see annab meile ka jõudu juurde. Võib-olla Tartu on sellest Eestis, aga ka laiemalt kogu nõukogude maal unikaalne linn. Kus toimuvad suured etendused? Lausa kivisillutise ma praegu tuli raekoja eest, see oli üks 3000 noort, kuulasid meie populaarsete ansamblite laule, millest muide õige paljud olid pühendatud ülikooli 350.-le juubelile ja kõlas üllatavalt siis rocki rütmis, kuidas lauldi juubelist, aga lauldi, helistati, Barrotit, helistati, ülikooli, helistati professoreid. Kui me alati oleme harjunud, viivad akadeemia või selle noh, viivad professores. Mõte jääb siiski samaks vormut. Ma olen etendust näinud nii publiku seisukohalt. Eile ma olin üleval edasi toimetuse kõrval trükikoja ruumides, seal viibib lavastaja ja ma võin teile öelda, kõige rohkem meenutab kogu see asi mulle kosmoseraketi start. Sest käib aja lugemine olla valmis. Etenduse alguseni on 15 minutit, 10, viis, siis ühe minuti kaupa. Pealavastajale on dubleeritud side, traatside ja raadioside, kus jällegi meid tartu garnison abistas vastava aparatuuriga viie punktiga. Need on mõlemal pool peahoonet peahoone sees. See on helivõimendusheliseadmete punkt seal valgustuspunkt, kusjuures arvestage osa neid on peaaegu täielikus pimeduses, kahel pool peahoonet. Nende juhtidel seal sajad inimesed, kes peavad sekundi täpsusega välja tulema. Kõik oli täpselt korras. Kõik plussid olid meie poolt suurepärane meeleolu, rahval kümned tuhanded tulnud tänavatele. Rektor kartis, kas eaka vihma sadanud lumekontrolletendusel oli paremat ilma ei tea soovida. Ja vot, kui ma koolipoisina ei saanud aru matemaatikas, kuidas ühtede miinus korda miinus annab plussi, siis siin ma nägin, kuidas plustus korrutatud plussiga ei panda miinuse. Me arvestasime, et tuleb 3000 inimest arvestuste kohaselt, eile oli 6000 inimest väljas. Nad tulid kohe pärast raekoja väljakul lõppenud demonstratsiooni ja olid kaks tundi oodanud püstijalu etenduse algust. Ja me ei suutnud alustada raekoja kellalöökidega. Seitse minutit läks üle, enne kui läks käima. Ma tulin edasi toimetuse uksest välja selgitama, milles on asi. Fanfaristid, kõik oli valmis. Küsin, miks te ei lähe. Ta ütleb, ei luba see selle tiiva lavastaja, miks elektrikud ei anna voolu, miks ei anna voolu, lapsed istuvad kõrgpingejuhtmete peale. Elektrik lülitas sisse, täitsa õige, ei ole lubatud pingestatud sisse lülitada. Meie lapsed ei tunne ma, need on poisid muidugi. Nii teismeliste eas, kolmas, neljas, viies, kuues klass. Nad ei tunne kahte sõna, need sõnad on, ei tohi. Miilits räägib temaga. Ta ei vaidle vastu, ta ei kuula miilitsat, ta pöörab pea kõrvale, ta ei võta üldse vastu. Ja nüüd ma saan miilitsatöötajast aru, kas ta oleks pidanud veidi jõnglasi hakkama kättpidi 6000 inimese ees kiskuma üles, kellele rahva sümpaatia kaelaks kuuldud. Aga samal ajal rahva hulgas oli väga üksikuid, aga oli kes hakkasid kõigutama ja suru. Aga inimestel kuskile minna ei ole see peahoone esine rinnatistele past. Vot need, ma ütlen ausalt, minuni noh, sõjajärgse perioodi elu võib-olla kõige pingelisemad raskemad minutid olid need, sest ajaloolasena ma tean, kuidas on juhtunud suurtel rahvakoosolekutel kogunemistel paanika ja siis tuli üks Tartu miilitsamees, läks julgelt mikrofoni juurde, ütles nii, tartlased, võtke aru pähe, teie hulgas on laps. Tartlased võitsid aru pähe ja seisid veel kaks tundi ilma igasuguse intsidendid ta. Kui me millegi muuga ei lähe Eesti teatriajalukku, siis vähemalt sellega pani rahva neli tundi seisma ja ootama aga mitte muidugi mingi teatrimeisterlikkus, vaid see oli minu arust lugupidamine ülikoolilast. Poisikesed saadi siiski ära hea sõnaga, nii palju nad allusid, muide kaks kategooriat on, kes ei allu etenduse distsipliinile, need on teismelised poisid ja foto ja filmimehed. Viimastel on see arusaadav, nende leib oleneb sellest, aga lavastaja haarab peas, tal peab lava tõsi olema, seal jookseb, eks fotomees Jupiteritesse tahab saada unikaalset kaad. Riivata akadeemia tehti kõige tihedama seoses Tartu töölisklassi. Ma olen rahvateatriga üle veerand sajandi seotud enam, kui ta tekkis juba varem ja see side on sidetöölistega venda päial metsainsener õppinud meil hiljem Nofyydepasseile. Vein Taras aparaaditehasetööline, tema mängib rektor parrati Robert Ott, kes on Pedeli keevitaja, Arnold Everaus, trükitööline Roman surenkov süütekuju ja veel mitmes teises arst. Ülikooli poolt mängisid mõned üksikud Armeenia poiss, kes esimest korda elus mängib. Etenduses mängis Adžaturrabavianni, õpib eesti keelt. Päris ilusti, räägib jaa, dotsent Ülo nõmm, kes kunagi varem pole teatris esinenud, ka mitte isetegevuses, aga kui palusime, et meil peab olema Klementi kuju väärikalt. Ta oli Klementi õpilane, aspirant ja täpselt Klementi pikkune mees. Nõmm tuli ja minu arust tegi seda osa südamega ja tegi hästi. SideVanemuise, kas meil on kaks kutselist inimest, Vanemuise selts on Raivo Adlas etenduse selgroog, kes kandis seda, kelle sõna maksis ja kes pani rahva nii kuulama, et ei olnud mingit suminat, ei olnud mingit äraminek. Ja teine on, keda te ei näe, aga kelle tööd te näete nendes rippa noodes? Eestigitus väga tagasihoidlik naine, kunstnik aga teeb südamega oma tööd ja tema töö on ilmselt kõigis kõige suurem, sest ta õmbles ja muretses, organiseeris õmblemise ja muretses kokku umbes 400 kostüümi Vanemuises kõigist vabariigi kutselistest teatritest Tallinnfilmis ja see teeb etenduse kalliks. Muide, need paremad kostüümid lähevad ülikooli muuseumile ja praegu on juba nii. Barroti kuub ripub päeval muuseumis, õhtul läheb parrot, sinna saab selle kaasaetendus lõpeb tagasi. Nii et need kulud, mis läksid etendusse, need tulevad kaudselt tagasi, osad teatas, siis ülikooli teatri kasutada, osalt läheb kohe muuseum. See oli, ma olen ajalooõpetaja ja minu arust see on nüüd parim ajaloo tund, mis me tartlastele saame anda ülikooli ajal. Kui nad nüüd asja selgeks ei saa, siis teistmoodi ei oska nagu seda seda teha. Probleeme on meil veel, hobused, kontrolletendusel ja kõik tulevad tavalise valguse peale. Nüüd aga, mis telefilmi Jupiterid noorele hobusele kolm Jupiteri silma jäävat, mine otsesele valguse sisse. Probleem oli, kas jääb ratsanik peremeheks looma ele või mitte ja vaidle nüüd poisikesega, ta ütleb, aga kes siia muru peal ikka tuleb, ma olen siin pikali. Hobune ei lähe inimese peale, aga hobusel ei ole tagapool silmi. Võib kahe jalaga ikkagi minna, nii et meil, kui te näete väliselt, see asi jookseb suurepäraselt ja ladusalt selle taga on pingeline närviline töö ja tõesti tuleb müts maha võtta, aga meie isetegevuslaste ees ma eile kuulasin, mida rääkisid trummalist tüdrukud ülikooli orkestris. Nad ütlesid, et nad ei ole enam füüsilist jõudu et seista mitmes päev juba tuleb oodata, aga ülikooli juubeli pärast teeme selle läbi. Võib-olla osa täis, ma loodan, ka ülikooli juhtkond tuleb tänasele etendustele aukülalistena. Me palume teid tulla edasipoolsest küljest, seal on rahva surve kaugelt väiksem, sealne suudame käigu keskele vabaks hoida, sest kus on nöör ette tõmmatud, nööri austataks. Aga järgmised read vaikselt suruvad eelmistele peale. Rajoonilehtedele pöörduti minu poole rajoonilehtede esindajad, kes ei ole akrediteeritud, kellel ei ole pressimärki. Me valmistasime venda, paiga, teile mõningase koguse improviseeritud pressipääsmeid. Ma annaks hea meelega, aga ainult rajoonilehtedele, mitte meie suured väljaanded, kellel on õigus teistmoodi sinna sisse saada. Kõige suurem kasu on isetegevust lastele osalistel see, et me hakkame nüüd teise pilguga ülikooli peahoonest mööda minema. Ta on väga ilus hoone, kui teda õigesti valgustada öös. Ja kui mõtled ja lähed sellega, et sa oled selle eest tantsinud oma ülikooli juubelil ja siin ta on vaadanud 5000 6000 inimest see annab tugeva emotsionaalse laengu pärast kontrolletendust, mis meil muide läks paremini, kui see esietendus kunstiliselt tuli. Üks tartlane ütles nii, et ta on kaks korda peahoones nutnud. Ükskord kui peahoone põles ja teine kord siis finaalis, kui meie rahvatantsijat põlvitasid ja finaalis lauldi kaudu jaamast. Tähendab etendusel on emotsionaalne laeng ja vot selle laengu nimel me kaks korda veel toome ta rahva ette ja loodame ka mõistvat suhtumist ja inimlikku hoiakut trügimise suhtes. Selle huvitava informatsiooni eest Järgnevalt läheksime üle küsimuste juurde ja. Palusime vastata siis nendele küsimustele, mis toimetuste poolt oli varem meile saadetud. Annaksime sõna vastamiseks noorte hääle juhatuse poolt esitatud küsimusele. Rektor professor hobina panuga jakki. Esimene küsimus, missugused juubeliks korda saadud asjad on rektorile enim rõõmu valmistanud ja enim peavalu? Juubeliette valitsuse programm on olnud niivõrd ulatuslik ja niivõrd mitmekesine, et kui hakata nüüd üksikasjalikult iseloomusta, mis siin rõõmu valmistas ja mis peavalu siis võtaks palju aega? Ma ütleksin nõnda, et see, mis valmistas peavalu, see valmistas ka lõpuks. Sellepärast, et algas ju kõik peavoolus, selle programmi ulatusliku programmi täitmine, ehitustööde läbiviimine, restaureerimistööd, kapitaalremont, organisatsioonilised üritused kooskõlastamiseks kümnete instantsidega ja nii edasi. Need kõik valmistasid, peavad sellest, ükski asi elus ei lähe ideaalse mudeli järgi. Ta on vastuoluline, siin on vaja kõike teha, eelkõige see tekitab peavalu. Aga vot lõppresultaat on ju suurepärane. Programm on üllatavalt täiuslikult hiilgavalt hea kvaliteediga täidetud ja see on kõik turule. Ja teine küsimus on seal materjal vägisi femineerunud eksperimendiga siis astun, saamine noormehed ja ajateenistus. Semineerumise protsess, see ei ole ju uus probleem. Ja tõesti? Ta toimub. Ei saa ütelda, et see on negatiivne. Naised ju kogu aeg on ajaloos võidelnud selle eest et pääseda hariduse juurde, et olla võrdsed meestega. Aga nähtavasti ühiskondlikud ja sotsiaalmajanduslikud protsessid on sellised, mis ülikoolide osas eriti humanitaarteaduskondade osas toovad kaasa ka kõrvalekaldumisi. Mõistlikkuse piirides. Seetõttu näiteks humanitaarteaduskondades, kus valmistatakse ette õpetajaid, toimub järk-järguline Heminerg ja seal mitte ainult ülikoolis. See on kõikides humanitaarõppeasutustes ja mitte ainult nõukogude liidus. Millal ta hakkab teist pööret võtma ja kuidas see toimub, on praegu raske programmi. Mis puudutab nii-öelda praktilisi samme, siis need on seotud näiteks õpetajakutsega. Ja see on terve kompleks probleem. On vaja tõsta õpetajakutse prestiiži milliste vahenditega ja võtetega. See on terve kompleks probleem, alates majanduslikust stimuleerimiseks, lõpetades õpetaja töötingimuste parandamisega, õpetaja kutse propageerimisega, õpetajale väga töötingimuste loomine ja nii edasi. Sotsioloogilised uurimused näitavad, et kahjuks õpetaja kutse, elu, kutse prestiiž on madal ja selle tõttu ta eriti meeste hulgas Messos noorte hulgas. Vot need erialad on populaarsed, ei ole. Mis puudutab eksperimendiga sissesaamisse, siis üldiselt eksperiment õigustab ennast. Ma ei tea, kas küsija peab siin silmas, et, Ära need küsimused, millele tuleb vastata ja saavad eksperimendiga paremini sisse kui noormehed. No võib-olla see nii on, aga see puudutab üldse eksamid, eksperiment nii leida. On teatud tendents, siin on olemas aga üldse eksperiment õigustab ennast, sest ta võtab arvesse nii-öelda keskkoolitunde tunnistusel hindeid ja võimaldab säästa väga palju aega närve, mis nii õpetajate poolt kui ka sisseastujate poolt. Tõsi küll, eksperimente tuleb viia ka sisse mõistlikult nendel erialadel, kus ta on otstarbekohane aga real erialal ei ole otstarbekohane eksperimendi läbi. Mina isiklikult nende pikkade aastate jooksul on veendunud, et eksperimendi praktikat tuleb mõistlikult kasutada. Noormehed ja ajateenistus teatavasti see tähendab teatud muutusi kõrgkoolide komplekteerimisel. Praegu sel aastal sisseastumisele ta suurt mõju ei avaldanud. Ei ole suuri nihkeid toimunud negatiivse Mõned protsendid on vähem normi kuiva ja siin tahaks ütelda et ei ole vist võib-olla ka õiget informatsiooni selles küsimuses. Jutt on sellest, et alates käesolevast aastast, järgmisest aastatest sõjakomissariaadi on õigus esmakursuslasi peale esimese kursuse lõpetamist võtta see see ei tähenda, et nad kõiki võetaks. On see luba olemas? Ja peale selle soodustused on nendel, kes lähevad sõjaväkke ja teenistuse lõpetavad, neil on õigus valida sama profiiliga eriala ja ka vastav kõrgkool garanteeritakse sõjaväest tulnutele ka konkursi vaba sissepääs kõrgkooli. Võib-olla see on praktiliselt isegi kasulik. Igatahes ühte võib ütelda, sõjaväestatud Normet all mehed või rohkem mehed tõsisemat suhtuvad õppetöösse tõsiselt ja nii edasi. Vot selline protsess toimub seoses selle uue sõjaväe kohtlusega. Tänan. Kas noorte hääle toimetusel on Veel midagi küsida või täpsustada, mitu kasulikku esindaja siin. Me formaalloogika. Laulukoor. Nii nüüd on integreerida. Ülikooli tegevustoetuse poolt neile küsimustele palun vastata ahvaldud prorektoritelt. Tõesti on terve rida küsimusi, mis puudutavad mitte ülikooli ettevalmistamist juubeliks, vaid mis saab edasi ja mis on edaspidi ülikoolil plaanis? Tehnika ja tootmise küsimus juubel on oli ülikoolile kahtlemata kasulik materiaalses mõttes mida näeb ette edasine ehitusprogramm. Maaülikool on arenenud viimastel aastatel suurte tempodega, eriti viimasel kahel aastal. Ja kõige lähema tulevikuplaani suurtest ehitustest on juba alustatud botaanikaaia palmihoone ehitus, seal vundament on valmis. Järgmise aasta suvekuudel saab see objekt kindlalt valmis. Nii et see on kõige lähemal Maja ehitus. Praegu käib ettevalmistamine ja kõige lähemal algab projekteerimine lätte tänavale. See on praeguse keemiahoone taha uue auditooriumi korpuse püstitamiseks. Praegu ametlikult on ta viisaastaku plaani projektis. Kui selles korrektiive ei tule, siis ka see hoone veel sel viisaastakul. Kas ta nüüd valmis saab, aga vähemalt alustame selle objekti ehitamisega. Ta saab ülikooli juurde ka ühe ühiselamu ja see on ka vastuseks. Vastuseks noorte hääle küsimusele, kus on küsitud, et ligi tuhatkond üliõpilast on ilma ühiselamukohata jäänud, nii et selle viisaastaku lõpuks üldiselt see küsimus peaks lahenema, see arv on muidugi liialdatud. Tuhatkond muidugi ei ole, meie praegustel andmetel see arv on kuskil nelja-viiesaja piiril, nii et üks ühiselamu, mis täiendavalt tuleb, peaks selle küsimuse lõplikult ära lahendama. Edasine perspektiiv või lähen pingereas, mis ülikool praegu koos ministeeriumi ja plaaniorganitega on paika pannud. Tahame veel, kas elav viisaastaku lõpus või järgmise viisaastaku algul kohe alustada arstiteaduskonnal morfoloogia korpuse ehitamist, see tähendab nendele kateedritele, mis paiknevad praegu vanas ja uues anatoomikumis. See tehniline projekt on valmis. Siin oleneb sellest, kuidas meile eraldatakse ehituslimiite ja ja raha selleks ehituseks. Nii et esialgu on ta ülikooli ehitus edasiseks programmis. Kõige lähema aja probleem. No juubeliaastal veel kõige lähemal Ajaloo, õigemini ehitustööd on alanud, on veel Ülikooli tulevad kolm, vii halli Maarjamõisa taha, endise tootmiskontsernina territooriumile. Loodame veel käesoleval aastal ära püstitada ja sinna tahame oma laomajandit ja autode karaseerimist nende viilhallide baasilt lahendada. See on need ehitusprogrammist samasuguse küsimusega ka börs meie poole, sa Veske Estonia, kuid siin on küsimus restaureerimistöödest. Ülikool on vana ja paljud hooned on vanakesi, aga ülikooli juubeli ettevalmistus eel tegime ära ulatusliku restaureerimistööde programmi ja rõõmustav on märkida, et edaspidi ilmselt meie võimalused ülikooli hoonete restaureerimisel veelgi avardavad. Praegu jätkub täie hooga ülikooli vana kohviku restaureerimine. Tööde maht osutus tunduvalt suuremaks esialgu planeeritust, kuna tegemist oli puitkonstruktsioonidega hoonetega ja Poola restauraatorid ja praegune töö on graafikust ees ja ta on loota, et ta järgmisel aastal lepingu järgi peab valmi esimeseks augustiks. Loodame, et antakse mõni kuu varem ülikoolil ülejärgmise aasta õppeaastaks kindlasti vana kohvik täiesti uuenenud kaasaja nõuetele vastavalt avab oma uksed uuesti. Külastajatele. Jätkub peahoone restaureerimine, me jõudsime juubeli ajal restaureerida, peahoonest võib öelda 75 protsenti ei jõudnud täielikult füüsika endise füüsika diivani seoses auditooriumi hoone valmimisega, ka füüsikakorpuse juures on võimalik jätkata restaureerimistöid peahoone. Kui eest vaadata, siis paremas tiivas ja enne me neid töid lõpetage. Peahoone on täielikult restoraatorite poolt üle käidud. Ja järgmisel aastal loodame praegu projekteerimistööd hakkavad nagu öeldakse, lõpupoole jõudma, algab ülikooli ajaloomuuseumi. Nimetatud vana osa restaureerimine see on puudutab seda, kui ajaloomuuseumi läheme, mis jääb paremat kätt. Need puisk, puitkonstruktsioonid, mis hoiavad üleval katuste ja vahelagesid, on täielikult amortiseerunud juba raamatukogupäevil piirati seal tugevasti koormusi, nii et sealne ilma ulatuslike restaureerimistöödega töödelda ei pääse. Ja seepärast on valitsuse poolt juba otsustatud, eraldatakse meile limiit Poola restauraatorid kasutamiseks ülikooli vana raamatukogu restaureerimisel. Ja viimane küsimus, mis on laekunud kirjalikult. Juubeliks Ülikooli uus ühiselamu üliõpilasperekondadele palume tutvuda lähemalt selle ehitamise initsiaatoreid, valmise käiku, samuti kasutamisvõimalusi, kui paljud üliõpilasperekonnad võivad seal elamist leida, kellel on eesõigus ja nii edasi? No küsimus on väga pikk, ma ei taha teie aega kuritarvitada, ma püüan väga lakooniliselt vastata. Eesiaatorid olid kahtlemata ülikooli juhtkond, kes hoolitseb selle eest, et ikkagi meie üliõpilased saaksid järjest paremaid tingimusi. Ja see oli plaaniline ühiselamus pidi saama ehitatud veel eelmisel viisaastakul, kuid ehitusvõimsuste puudumise tõttu limiite puudumise tõttu jäi nagu võlglaseks. Ja kuna nii kiiresti ei suudetud ühtki ühiselamut ehitada, siis riiklik plaanikomitee eraldas meile ühe 60 korteriga Tartu maja ühiselamuks ja see ongi see üliõpilasperede ühiselamu. Kuna üliõpilasperedega on Tartu ülikoolil olnud pidevalt probleeme ja neil tõesti Tartus on väga raske leida elamispinda, siis ülikooli juhtkonna otsusega. Ja kuna see oma konstruktsioonilt on sobilik üliõpilasperedele ainus meie käsutuses olevatest ühiselamutes, siis otsustasimegi selle üpris perekondadele jätta. Valimine nagu ikka, ehitati valmis Tartu vaja, siin oli probleeme, komplikatsioone väga palju, ma ei tahaks neil peatuda. Küsimus oli selles, et et siin toimub objektide vahetus linnaga näitas järjekord teie poolt projekteeritud majani sel aastal ei oleks jõudnud ja nii edasi. Kasutamisvõimalused. Kuna on tegemist praegu 45 korteriga Tartu majaga siis iga perekond saab igas korteris omaette toa. Tähendab abiruumid jäävad ühisteks. Praeguste arvestuste kohaselt saame sinna majutada 80 kuni 85 üliõpilast, perekonda ja esialgsete otsuste kohaselt saavad eelise need üliõpilaspered, kes tahavad ja on võimelised oma peres olevat last ise kasvatama, tähendab ilma vanavanemad tädide abit. Nii et neil on eelisõigus ja samuti muidugi arvestataks seda, kuidas üliõpilased ise abistasid ja aitasid ülikooli nii selle maja sisustamisel valimisel kui ka juubeli ettevalmistustööde käigus. See esialgne imegi, see on vist juba koos seltsimees Tabur, sellest võib täpsemalt rääkida ametiühingukomitee selle küsimusega täpsemalt tegeles. Kas asjaomased toimetused on rahul antud vastustega või soovivad täpsustusega? Siin oli mitu, toimub. Viimane küsimus oli. Kui ma jõgi? Jah, on selle küsimuse. Ei soovita täiendusi, siis läheksime edasi, võib-olla Prozekul pall vastaks nendele küsimustele, mis tema olen. Siin on mitu küsimust ja need on kõik kompleks. Küsimuse esimene on, mida öelda TRÜ spetsialistide ettevalmistamise lähemate perspektiivide kohta? See on küsimuse üks pool. No ma ütleksin niimoodi, et meil vabariigis on kõrghariduse profileeritud. Ülikool on meil ainukene ülikooli ülesanne on katta kõik nii-öelda vastavad nõudmised, mis vabariigis ülikooliprofiilile vastavate spetsialistide järgi on. Ja perspektiivid on meil täpselt niisugused nagu vabariigi majandused. Nii et siin midagi niisugust dissonantsi ei ole. Ja paistab, et üldiselt praegune ülikooli erialade arv vastab vabariigi vajadustele ja erialasid laiemas mõttes nagu avardada ei ole vaja. Ma räägin muidugi ainult statsionaarse õppevormi nimel, prorektor, haamer minu kõrval võib olla täiendab, tema täpsustab, mida on vaja võib-olla kaugõppe vormis ette näha. Ja nüüd küsimuse teine pool. Kas on ette näha, et mõnel erialal ettevalmistamine lõpetatakse ning kas tuleb kõne alla nende asemele hoopis uue, tänapäeva vajadusest tingitud eriala õppeprogrammi võtmine? Lasen jällegi selles, et küsimus ei ole mitte, kas meil eriala võtame juurde või mitte. Profilor ülikool on sedavõrd lai, meil on 26 eriala. Nii et see katab vabariigi seal ära ja eriala raamides antud spetsiaalsuse raamides. Me võime spetsialistide ettevalmistamist profileerida ja võime valmistada üsna noh, nii-öelda laiaprogrammi alusel ette spetsialiste ühes, teises, kolmandas, neljandas kitsamas eriala, nii et siin mingisuguseid kitsendusi raskusi ei ole ja kui aga vajadus on vabariigi plaanikomitee, meile vajadused vastavalt esitab meie kõrgharidusministeeriumi kaudu me oleme valmis ja me suudame mis tahes, ütleksin, mis tahes nii-öelda on vabariigi vajadust katma. Ei, see oli esimene küsimus, teine üldisemalt on teada, et füüsika ja matemaatika erialal konkurss sisseastumisel sulgudes peaaegu puudub. Kas saaks siin ka ülikool midagi omalt poolt ette võtta, et asi paraneks? Jah? Praegult on tõesti füüsika, matemaatika ja mitte ainult füüsika-matemaatika. Kahjuks pean ka ütlema, et keemia, ehkki ma olen keemik, sellel erialal on tõepoolest komplekteerimisega praegu raskusi. Millegipärast viimase 12 13 aasta jooksul on nende erialade populaarsus langenud. Mäletan omal ajal, kui ma ülikooli astusin, oli vaja hõbemedali abi, et pääseda keemia nii-öelda eriala õppima praegult, aga kutsume nii neid, kes mujalt välja jäänud keemiat õppima. Siin on küsimus arutatud väga kõrgel tasemel ja praegult, minu nii-öelda informatsiooni järgi on meie vabariigis EKP keskkomitee vastava osakonna tööplaanis tõsiselt, vot nende erialade komplekteerimine käsile võtta ja siin on nähtavasti vaja kompleksselt probleemile läheneda on vaja rajoonide ülikooli loomulikult haridusministeeriumi nii-öelda ühtset programmi, et hakata noori väga ja väga tõsiselt nende erialade peale orienteeruma. Veel kord kordan, et see on mõte, kuidas seda mõtet teoks teha, millised programmi järgi hakata asja lahendama? See ei ole veel selge, kuid asi on seda väärt. Ah et nähtavasti juba selle aasta tuleva aasta alguses me peame asjad lõpuni mõtlema ja need probleemid käsile võtma. Ja nüüd viimane, kas on ette näha, et ülikoolis taastatakse pedagoogiline haru? Jah, praegu on praegu niisuguseid kohalikus nii nõndanimetatud teoreekiale kui pedagoogiline haru on ühendatud. Kes lõpetab ülikooli matemaatikuna son matemaatik, keskkooli matemaatikaõpetaja, kes lõpetab filoloogina filoloog keskkooli bioloogiaõpetaja. See on dikteeritud praegu kehtivate õppeplaanidega ja siin muidugi ülikoolil mingeid erilisi vabadusastmed ei ole. Aga teatavasti praegusel etapil toimub meie kõrghariduse ministeeriumis uute õppeplaanide ettevalmistamine ja meie ülikool on vabariigi kõrgharidusministeeriumi kaudu teinud ettepaneku Nõukogude Liidu kõrge keskeriharidusministeeriumile, et me tõepoolest diferentseeriksime, et toimuks ettevalmistamine ühelt poolt nõndanimetatud teoreetilise suuna peale orienteerujad osas ja teiselt poolt nende osas, kes orienteeruvad algusest peale esimesest kursusest pealibam tulevase kutse omandamiseks. Ma ei oska midagi kindlat öelda, milline otsus vastu võetakse, kuid niisugused ettepanekud on tehtud ja neid praegu väga tõsiselt kaalutakse. Kuid tahaks öelda, et praegust õppeprogrammi raamides õppeplaanide raamides ei ole võimatu spetsialiseerida inimesi juba kuskilt kolmandalt kursuselt tulevaselt õpetaja töö peale. Meil on mitmeid võimalusi, õppeplaanid on küllalt laiad ja meil on võimalusi juba kolmandalt kursuselt peale pärast üldainete tsükli läbi võtmist. Teatud rühm üliõpilasi, kes tunnevad tõsist huvi tulevase õpetaja töö vastu on võimalik leid spetsialiseerida selle õpetaja tööametiks ja siin niisugust katastroofi või, või niisugust väga sünget momenti näha ei ole võimalik. Kuid loomulikult võimalused on praegu kitsamad ja me tahaksime, et oleks võib-olla tulemas avarad võimalused ja loodame, et uued panime, selle annavad. Nii ja siin oli vist üks küsimus veel või. Ja nüüd võib-olla haamer täiendab seda, mida ma rääkisin. Mis puutub kaugõppe teel õpetatavatest erialadesse, siis siin on meil välja kujunenud enam-vähem optimaalne seis. Nimelt kaugõppe teel toimub spetsialistide ettevalmistamine 12-l erialal ja need on niisugused erialad, mille ettevalmistamine kaugõppe teel on võimalik jaanuaris. Efektiivne igal erialal teatavasti ei ole see mõeldav, noh näiteks kaugõppe teel õppinud arsti juurde on kaunis kahtlane minna, parem on kondekas statsionaarselt. Viimasel ajal on uudiseks nii palju vabariigis juba teatakse, et käesoleval aastal võtsime vastu 25 surnalisti kõrgema hariduse baasil. See tähendab, et meie kaugõppe erialade ring laieneks ühe võrra. Nüüd halb on aga see, et need võimalused, mis kaugõppe teel on, kahjuks ei leia täiel määral kasutamist. Kõige suurem tung on õigusteadvuse ja kaubanduse ökonoomika erialal aladel kuid isegi näiteks eesti keel ja kirjandusajalugu. Võõrkeeled, rahandus ja krediit ei leia näiteks niisugust huvi yld töötajate hulgas, nagu me ootaksime, nii et siin on meil võimalused olemas ja nad on lihtsalt meil mitte veel küllalt ammendanud. Nüüd küsimus on Kohtla-Järvelt ilmselt ajaleht, leninlik klipp. Kas on võimalik Kohtla-Järvel avada ülikooli õppe-konsultatsioonipunkt ka siinmail vähe käidud tutvustamast, õpitavaid erialasid, on edaspidi oodata sel alal suuremate ülikoolipoolset aktiivsust. Peab tunnistama tõesti, et nii statsionaarses osakonnas kui ka kaugelt osakonnas on Kohtla-Järvelt suhteliselt vähem õppijaid kui mõnest teisest vabariigi niisuguse suurusega linnast. Kas see on nüüd sellest, et ülikool on seal vähem käinud kui mujal? Nii see päris ei ole. Me ei ole sugugi kohtleja tarbel käinud oma erialaseid vähen tutvustamast, teistes linnadest, rajoonides, natavasti Kohtla-Järvel on vist välja kujunenud väga tihedad sidemed Leningradiga ja osa noori läheb õppima Leningradi kõrgkoolidesse. Mis puutub erialade tutvustamisse, siis see toimus seni meil põhiliselt väljasõitudega vastavalt rajoonide väljakutsetele. Meie õppejõud käisid kohal, selgitasid erialasid samuti lahtiste uste päevad olid ülikoolis, kus siis oli kutsutud kõiki kohale, kes tahtsid kohale tulla, said kohale tulla. Nüüd me tundsime suurt puudust sellest, et kirjasõnas ei olnud noortel alati võimalust kätte saada. Ja Me koostasime ülikooli erialade kutse kirjeldused ning kirjastus valgus andis nad augustikuul välja ja praegu peaksid olema raamatukauplustes saadaval. Et oleks võimalik järgmistel aastatel noortel ülikoolis õpetatud erinevad aga tutvuda siis haridusministeerium pidas otstarbekohaseks neid kutsekirjeldusi suunata koolide raamatukogudesse ja niiviisi olnud üldhariduslike koolide raamatukogude kaudu kättesaadavad sellel peale selle veel järgnevatel aastatel. Nii nüüd mis puutub edaspidi, siis siin, nähtavasti Kohtla-Järve ja kõigi teiste linnarajoonide suurtes ootame ettepanekuid, mis mida meie poolt palutakse, me hea meelega teeme, kõik, mis meil võimalik teha on, selleks, et erialasid linnades rajoonides paremini tutvustada ja mida omalt poolt teha saab, ei oska praegu eriti midagi välja pakkuda, aga ehk tuleb häid mõtteid, küll me siis jällegi omalt poolt teeme rajoonidele 10. ettepanekuid, mida meie pakuksime välja. Nüüd, kas on võimalik avada kolme Kohtla-Järvel ülikooli õppe-konsultatsioonipunkt, siin on mõeldud siis kaugüliõpilastele? See oleks, kui seal oleks 200 kaugüliõpilast. Praegu seal kahte sadat kahjuks ei ole, seal on sellest eteratud normist umbes 10 15 protsenti. Kui see 85 protsenti Kohtla-Järvelt juurde tuleb, siis on täitsa mõeldav Kohtla-Järvel avada õppe-konsultatsioonipunkt ja me väga tahaksime hea meelega seda teha ja loodame, et Kohtla-Järve seltsimehed ka mõistavad ja aitavad selleks igati kaasa. Nii suur tänu, küsimused, millele professor pall, vastus on esitanud rahvale. Toimetus. Kas vastusega jäädi rahule? Nüüd selle küsimuste kohta soovis teha täiendusi rektor kukkunu ainult niimoodi tahaks täiendada, tegelikult ju sisuliselt ei ole ülikoolis kunagi pedagoogilist haru kaotatud kuulub bioülikoolidele üks tähtsam funktsioon. Õpetaja kaadri ettevalitsemine üldhariduslikku koolile ja kui võtta statistikat, siis meil vabariigis ligemale pooled kooliõpetajad on ülikooli diplomiga. Ja seda eriti rõhutatakse viimastes otsustas, sest tegelikult praegu vanemates klassides peab olema õpetaja üldhariduslikus koolis. Ülikooliharidusküsimus seisneb ainult selles, kuidas praktiliselt ette valmistada õpetajaid, missuguse plaani järgi, mis kas hakata kolmandalt kursuselt diferentseeruma õpetajakutsele ja nii edasi siin on ka teine probleem, kuidas üldteoreetilist ülikooli ettevalmistus, mis seal soliidne veel täiendada sama ajaga raames pedagoogilise psühholoogilise ainete tsükliga. Ka selles on probleem. Ja mis puutub konkurssi, konkurss tänapäeval alati ei ole kaugeltki veel põhinäitajad. Näiteks sealsamas füüsika osakonnas, kus konkurss päike on küllaltki väga hea, heade võimetega põhigrupp õlitlasi, kuigi nad ei astu konkursi korras. Ülikooliks kulgenud. Ülikooli teadussuhete kohta on samuti tulnud põhiküsimuseks, millele vastaksid seadust. Siis kohalikul ma ei tea, kust tulid. Lugusid sõitsime. Millised teaduste alased sidemed on Tartu riikliku ülikoolile vennasvabariikide väliskõrgkoolidega seaduslikku ning seaduslikku uurimise asutustega, noh, see küsimus on üpris lai. Võib olla. Tooksin mõned üldised arvud, tutvustavad arvud. Võib julgelt öelda, et kui me vennasvabariiki mõtleme, siis ei ole küll ühtegi vaba Rickena kellega ülikoolil ei oleks teadussidemed. Väikest statistikat olen kunagi tehtud. Kuivõrd ülikooli teadusliini kuuluvad ka sellised ülikooli asutused nagu muuseumid, botaanikaaed ja raamatukogu siis võib julgelt öelda, et arvuline näitaja on üle 1000 asutuse, organisatsiooni Instituudi, kellega ülikoolil olla siis tööalased teadussidemed. Kui me nüüd võtame rangema teaduspoole või siis ülikoolis koosneb antud hetkel kaheksas probleem laborist viiest harulaborist 200 ülikooli laborist see on siis 15 üksust teadusliku uurimise instituudist, oma seitsmeteistkümne laboratooriumi ka ja katsebaasiga. Siis oleks arvast kusagil nii 500 lähedal. Ja kui veel rangemalt mõeldes nii juba ühiseid uurimisprogramme pikemaarvest, pikemaajalist koostööd siis on see arv umbes 200. Viimasel ajal on nagu jalad alla saanud ka ammune idee, et ülikoolide vahel ja instituutide uurimisüksuste vahel võiksid olla sellised sõprus koostöölepingut vene keeles, sest seekordses kavas Agruusesse mis ei oleks nagu finantsilisel alusel, aga ta looks väga soodsad võimalused ühisteks ettevõtmisteks, kus on fikseeritud siis ühe ja teise poole ülesanded, tähtajad ja kasu sellest on siiski märgatav. Momendil on ülikooli neid sõlmitud juba ligi 30. Ja ma arvan, et see protsess jätkub. Nüüd välismaa suhted võiksime jagada kahte suurde ossa. Esiteks need, mille aluseks on siis konkreetne dokument, mustvalgel leping. Siin on esirinnas muidugi ülikoolimeedikud. No te teate, et Salis vaga instituutide, ülikoolidega tehakse lepingut riikidevahelisse koos lepingute raamides. Ja siin võiks esile tuua meedikute poole pealt Helsingi Ülikooli Turu Ülikooli lähemaid naabreid, kus põhitegevus on siis seotud neuroloogiaalaste probleemidega. Gastroenteroloogia viimasel ajal ka vähimaovähiprobleem. Siis. Südame isheemiatõbi, sama kirurgiline ravi on kahes Veemenny maa ühisselles kompleksis programmi lülitatud. Nii, nüüd kui võtta see üldse teadusalased sidemed, koostöö siis on väga suur hulk selliseid, millel ei ole nagu sellest mustvalgelt dokumenti, aga see sugugi ei tähenda, et seal mingi töö oleks vähem efektiivsem või vähem intensiivsem. Ja tavaliselt sellised sidemed hakkavad arenema. Konkreetsest inimesest, kes kusagil maal käib, säästaseerib edasi, on juba tihedam koostöö, tekivad uurimisgrupid, nii siin kui sealpool. Võiks öelda, et keskeltläbi aastas on meil paarkümmend inimest rõivas väliskapitalistlikes riikides sotsialistlikes lõikidest, siin nii tõsisemaid ettevõtmisi, mis nüüd viimastel aastatel on arenenud, noh, võiks tuua siin austajad Viini Ülikooli vastavat uurimisinstituuti mis on seotud siis meditsiinilise geneetika ökoloogiaprobleemidega Tšehhoslovakkias. Praha ülikool? No te mäletate, et meie üks Audoktoris, kes kahjuks ei saanud tulla Rotar, pärid, säsi maad, põhiline, nii eestvõtja on siin ülikooli mikrofoni Loogia kateeder ja instituudi vastav siis mikroobide bioloogialabor poolaga matemaatikutel Varssavi ülikooliga, Ungari kõigile nagu arusaadav, meie filoloogid. Saksa DV ka on väga tihedad sidemed. Ja ka sama laadi sidemed väga paljud Ameerika Inglismaa ülikoolidega Kanadaga. Nii et tõsisemate sidemete arv, nagu ma ütlesin, umbes tsirka 200 räägib ise enda eest. No kui te lubate, võib-olla lühidalt selle esimese küsimuse kohta. Iga üksikuurimisliin nõuaks väga pikka juttu ja kui on mingid erihuvid, läks, ma katsume oma teadmiste kohaselt, aga me elasime, auväärsed õppejõud ja professorid võib-olla saab nende abiga kasutada. Teine küsimus on missugustes üleliidulises programmides osalevad teadlased. Kas on ette näha Tartu teadlaste leiutiste kiiremat tootmisse jõudmist? Rahvamajandus viiakse järk-järgult Sis intensiivse arengu teele. Teadus ei saa siin olla erandiks. Ja ilmselt teate, et praegu momendil peaks olema liidus välja töötatud 40 suurt kompleks-sihtprogrammi ja umbes tsirka 130 juba peale sellist teaduslik-tehnilise programmi esimene liik on orienteeritud siis aastani 2000 rohkem. Teine lähemate viisastakute peale. Nii võrdluseks võiks tuua, et minu teada terve Suurprogramm, mis on seotud Siberi ka, on tegelikult ainult ühe, ühe programmi raamides. Ülikool osaleb praegu sellest 40-st, neljas suures kompleks-sihtprogramm. No paar sõna iseloomustuseks. Üks nendest programmidest on seotud nii üldise loomustusena inimesele, loomadele, taimedele, kahjutute, kuid selliste haiguste tõrjevahendite väljatöötamisega veen keemia vallast. Ja siin ülikooli saavutustest. Esmajoones peaks esile tõstma niinimetatud feromoonide sünteesiga nende juurutamist, mis on tegelikult kolmanda põlvkonna insektitsiidide täiesti kahjutud kuivõrd nende kulu hektari kohta on kusagil null koma viiest kuni null viie grammini ainult see on täiesti uus suund ja haru teaduses. Meie põhitegevus selles osas praegu, kuna me oleme ametlikult selle programmi lülitatud on seotud vägagi suure keerulise võimsa materiaaltehnilise baasi väljatöötamisega. Loodame, et nad esimesed resultaadid me vähemalt viisaastaku lõpuks siiski saama. Vastased antikehad, tähendab, on sellised rakuliinid võimalik kasutada, mis toodavad spetsiifilise antikehi väga mitmesuguste infektsioon allergiliste haiguste vastu, nii veterinaarias, oma meditsiinis ka taimekaitse vahendites ka üks liik tõid, tõotab olla väga efektiivne vähitõrjes. Ja neid kasutusalasid on äärmiselt palju ja iga ja ta apperioodiga Kuuda ise aastast rääkimata järjest biotehnoloogiliste monoklonaalsed antikehade nagu kasutamise kohad laiali. See oleks teine, milles ülikoolis ülikool osaleb, kolmas kompleksis programm, suur. Meie saavutused kosmosemeditsiini alal olid aluseks, et meid sinna lülitati. Ja kosmosemeditsiini osas põhiliselt, mis on seotud inimese lapso floora uurimisega, hindamisega pidevalt saame proove, praktiliselt kõik, kes on kosmoses käinud, on ka ülikool seda osa täitnud, uurinud nii enne lendu lennu ajal pärast lendu ja seal üpris suur teadus väga suure kasuteguriga. Ja see koostöö on ka nii finantsiliselt kui muus mõttes heal järjel. Ja neljas puudutab siis lasertehnikaalaseid uuringuid väga erineva otstarbeks. Nii, nüüd nendes teistes teadusprogrammides laevade viisastikute peale, mis meie maal on tsirka 135, kuus on meil praegu märksa pikem iseloomustus läheks väga pikaks, noh, võiks öelda. Näiteks selline tuntud mees nagu professor kronstein tema põhinagu lüli, et ülikool lülitati sellisesse programmi, mis tegeles siis ka kraates kompleksite laanejagu teoreetiliste aluste väljatöötamises edasi terve suur programm puudutab kopsuhaigused siis isheemiatõbi tõbi on ka seal selles ühes programmis. Halvasti keegi ei ütelnud ka mulle peale tõttab. Ja. Molekulaarbioloogiaalased uuringud molekulaargeneetika noh, need on kõik omaetteprogrammides teadlaste, leiutiste, kiiremat tootmisse jõudmist. No ma arvan, et see ei ole Tartu küsimus, ainult see on üleliiduline küsimus. Ja on rida meetmeid juba tarvitusele võetud meiepoolset olema ka kõvasti toetanud kunagi välja arvatud ideed, et liidus võiks olla eraldatud tehased kus siis juhtkond oleks kohustanud, kohustatud arvestama kõrgkoolides juhtivates kõrgkoolides just nagu ülikoolis välja töötatud tõsiseid. Uuendusi et ta on kohustatud lülitama oma aasta või viisaastaku plaani. Ma mõtlen nii, tüki järgi võiks olla kaks valikuvõimalus, aga ei saaks sellest nagu mööda hiilida. Praegu seal nii väga ühepoolne Türgimine tööstusvool sellest väga paljudel põhjustel, mis teil on lihtsalt sama selgelt kui meelega siin. Noh, ei, ei nihkuse vankad paigast. Tartu tingimustes on vana idee luua siin niinimetatud tehnokeskus, kunagi oli selline nimi, kus ühendaks siis meie kõrkuri jõudma esmajoones epaga kobere katsuks, laiendada olemasolevat baasi, näiteks ülikoolis on üpris võimas töökodade või töökoja süsteem, sinna oleks võimalik juurde teha üks spetsiaalne konstrueerimisbüroo näiteks selle pinnal arendada välja väike tehas ja nii edasi. Põhimõtteliselt on need asjad ka nii paberi peal ette valmistatud, aga vähe lootust, et, et sellel viisaastakul nii tõsisema reaalsete sammudeni. Me jõuame. Väga kahju, kui nüüd kõik see esimene jutt läks mööda siis kui ta ei kuulnud, mina siin ennast kuulsin persest. Pole seal peegel, mul on esialgu kõik. Kas asjaomased toimetused soovivad veel täiendusi või täpsustusi? Nähtavasti ei, suur tänu teile. Seltsimehed saalis on peale ajakirjanike veel hulgaliselt ülikooli õppejõusaali. On meie vilistlasi külalisi meilt ja mujalt. Kuna sissepääs oli suhteliselt vaba, nii palju, kui me niiviisi mahtus. Vähemalt on võimalik teil kõigil küsida, kuna siin on juubelistaabi esindajad. Saalis on ka Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimehe asetäitja. Kohal on keskkomitee teaduse ja koolide osakonna esindaja on meie komsomoli esindajad. Nii et palun. Palun esitage küsimusi. Nüüd üks küsimus meile juba laekus. Seltsimees rektor Lubas sellele vastata või on teil juba kaks tükki? Ei esitatudki, palun, jutt on üliõpilasteatris. Põhimõtteliselt on see küsimus otsustav, teater tuleb luua. Kuid ega see loomine polnudki nii lihtne. Esiteks, juubeliüritused võtsid väga palju aega ära, teiseks ülikooli klubi oli remondis. Kolmandaks ei ole lahendatud VEEL rajooni klubi baasil ruumide eraldamine üliõpilasteatrile. Ja lõpuks on tegemist ka klubi töös koosseisudega. Vot kõik need organisatsioonilised küsimused loodame lahendada selle päeva jooksul ja hellitusteater saab olema põhimõtteline koostöö Vanemuise olemas ka konkreetsete inimestega. Seal võib olla ka eesotsas. Loodetavasti laheneb ka ruumide küsimus. Palun küsimusega. Meil on aega 35 minutit, nii et palun kasutage, Kiitis väga teatele. Viimane peaks olema murdnud mõne päeva hilisel. Leiad kokkuvõtte sellest. Vastusest lühike ja konkreetne, need päevadki kati ennast õigustasid. Ja praegu näiteks rajoonide linnade esindajad paluvad kõik, et midagi taolist oleks tehtud süstemaatiliselt. Me oleme sellega päri nende päevade vormis me saame tõesti suhelda oma rahvaga palju tihedamini ja kusjuures vastastikku kasuga. Teaduse päevad no kui võid teaduse alla ka rahvamajanduse näitust panna, siis seal seminar toimub teoreetiline ja metoodiline siis ühing teaduses on ette nähtud üritus 23. septembril ja teatriakadeemias. Liidu Teaduste akadeemia poolt korraldatav. Üritus ülikooli juubelile toimub oktoobri lõpus. Palun kasutage palun võimalust, et. Kas ma tohin see vastuse anda, küsitade? Küsiti, kas ka välismaalasi jälgis eilset etendust? Rootsi ülikoolide delegatsioon tundis elavat huvi seitsmeteistkümnenda sajandi kujutamise vast. Ja neile see võimaldati nii palju, kui mulle öeldi, Stockholm ja Uppsala ülikooli rektorid olid sellega rahule jäänud. Süte oli küllalt soliidne, kõlas ladina keelt, Bengt baasiast näidati, niiet nadi Rootsis ei pruugi öelda, et nende aeg on unustatud, vastupidi täiesti omal kohal olemas. Siis juhiti tähelepanu, mitte ülanõmme ei olnud dotsent, vaid Uuno nõmm, nii et kui keegi märkis ülesse una nõmm ja lõpuks kahe ja poole tunni pärast siit sammast raamatukogu eest algab tegelaste kostümeeritud rongkäik läbi linna. Me läheme täname oma kümnendat teaduskonda, Vanemuise teatrit ja selle rektorit võiks öelda Kaarel Irdi, kes on ka väga sõnakas mees. Ja täname Tartu linna juhtkonda raekoja ees, kus laulame viivate, et Res Publica ka Indrek Toomet, Nikolai Preimanni selle vastu tulevikus eest, mis nad on ülikoolile teinud juubelipidustuste ajal ja siis lähevad juba osalised oma kohtadele ja publik asub seisma jällegi järjekordset kahetünnides. No ma juba märkisin, et Moskvas jätkuvad ülikooli juubeliga seotud päeva siis ka Soomes ja Rootsis Aja teaduskondlikud üritused veel oma plaani järgi, konverentsid ja kohtumised ka juba kohalikud lokaalselt ma mõtlen. Lugupeetud rektor, tohib lisada? Meil seitsmeteistkümnendal novembril toimub siin üleliidulise ulatusega konverents, mis on pühendatud Tartu riikliku ülikooli osaled teaduse ajaloos ja see on, ma arvan, väga tõsine sündmus ja siin saab olema palju osavõtjaid, nii et see on üks niisugune tõsine üritus, mis on meie juubelipäevade ja juubeliürituste jätkuks. Ja see muidugi ammenda veelgi toimub veidi edasi. Väga raske ütelda, milline see tõeline juubele, sest ürik oli alla kirjutatud 30. juulil. Kui nii võtta, siis võib lugeda kolme, nelja nii-öelda põhjust, millal võiks ülikooli avamist nii-öelda tähistada. No kõik need pidulikud aktused on siiski tinglikult valitakse aasta kõige sobivam päev ja mikspärast valisime septembri, valisime nagu näete väga andekalt, kui see ollakse 15. oktoober, mee oleks saanud vaevalt neid üritusi läbi viia, mis praegu nii hästi õnnestusid. Nii et siin ei ole mingisugust eksimust ajaloo vastu. Pressikonverents ajakirjanikega võiks olla kasulik ka edasi, kasulik ka edaspidi, näiteks kord või kaks aastas. Kui leiab selle. No see sõltub, mitte meist, me oleme valmis. Selleks mõte oli teiega hea meelega, tuleme, kui teil aega leidub, selleks on meile ainult kasuks. Küsimuse mõte oligi selles, et kas ajakirjanikud on nõus niisuguse ettepanekuga. Nähtavasti kasvas välja ka sellest suurest huvist mis tõi täna siia kokku nii palju inimesi, nii palju ajakirjanikke, nii palju külalisi ja nii palju oma inimesi. Ma arvan, et see oli, see oli peamine, mis selleks ette tee põhjust andnud. Nii, kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis ma annaksin sõna dotsent Marju Lauristin-ile meie juubelipropagandakomisjoni esimehele ja meie pressikeskuse perenaisele. Ma tahaksin kasutada võimalust, kuna siin on, koosneb nii palju meie kõigi toimetuste esindajaid ja ka meie külalisi ajakirjanike külalisi kõigepealt tänada meie propaganda komisjoni nimel ja ma usun, et ka meie rektoraatia ühiskonda sanktsioonid on sellega nõus selle koostöö eest, mis ülikoolid on olnud ajakirjanikega juubeliks valmistumisel viimase kahe aasta vältel. Ma võtsin täna kokku. Nii, noh, ma loodan võimalikult täpselt, seda peab veel kontrollima. Meie ajakirjandus on vabariigi ajakirjanduses 81. 82. aastal ülikoolile pühendatud kirjutiste hulga. Ja ma sain selleks trükid trükisõnast, tähendab ajalehtedes, ajakirjades arvumist läheneb seitsmele 100-le majaka täpselt täpselt aru, praegu ütlema veel kontrollima. Raadios ja televisioonis olid suured, pikaajalised aasta ja rohkem kestnud sarjad, mis olid ülikoolile pühendatud. Oli suur hulk üksiksaateid nüüd päris juubeli ajal, juubeli puhuks ilmusid mitmetele väljaannetele erinumbrid, näiteks noh, juba on müügil horisondi erinumber. Tehnika ja Tootmine tuli täna pressikonverentsile oma erinumbri signaal eksemplariga. Ilmumas on veel mitmete ajakirjade erinumbreid, ilmunud on praktiliselt kah ülikoolile ühendab erinumbreid loomingus Eesti looduses, teistes ajakirjades. Samuti on ilmunud erinumbreid sirbile, vasara teistel lehtedel. Raadio televisioon tegid iga päev erisaated Teid meie juubeliüritustel, nii et kõige selle eest me tahaksime väga-väga tänada kõiki ajakirjanikke. Nüüd selle kahe aastaga on meie ülikool muutunud Üheks populaarsemaks asutuseks, millest ajakirjandus räägib ja ma arvan, et nüüd, kus nad juugarbioosson lõppenud on ka selge, et nendes 700. kirjutises ja mitmetes kümnetes saadetes paratamatult oli räägitud nii tõsistest probleemidest kui ka võib-olla mõnest pisiasjast salati polnud nii kõige tõsisem, aga oli sel hetkel võib-olla huviäratav oli räägitud, palju head, oli tõstetud palju tõsiseid probleeme ja ma usun, et üldpilt, mis ajakirjandusülikoolist andis, oli küllaltki noh, ma ütleks ammendav küllaltki noh, ülikooli jaoks meeldiv. Ja selle aja jooksul ülikool jah, kujunes üheks populaarsemaks teemaks objet, eks ma väga loodan, et see ei tähendanud seda, nagu siin oli küsitud rektorit, mis juhtub nüüd, et see ei tähenda seda, et ajakirjandus nüüd pärast juubelit vaikiv sellest, mis ülikoolis sünnib noh, ilmselt tähelepanu, nii suur ulatus muidugi ei ole. Ja selles kõige populaarsem saavutuses vabariigis oli ka kõige populaarsem esineja kõige populaarsem tegelane meie ajakirjanduses, see olime rektor. Ja ma arvan, et ajakirjanikud ühinevad pressi toimkonnaga võime tänava rektorid, selle tähelepanu selle töö eest, mis ta tegi koos ajakirjandusega. Ja veel üks tänu sõna Tartus ei ole ajakirjandusmaja ja ma ei tea, kui kaua teda veel ei ole. Ma arvan, et ajakirjanike hulk Tartus igatahes juba läheneb sellele kriitilisele massile, kus võiks oma maja olla võib-olla siis koos ka puuduva teadlaste majaga, sest teadlaste ajakirjanike hulk Tartus igal juhul ületab selle kriitilise hulga ja juubeliürituste ajal, kus meil sellise maja järgi oli tõesti väga terav vajadus, ma ei oleks saanud töötada ilma selleta, muutus meie raamatukogu tegelikult ajakirjandusmajaks. Siin töötas meie pressikeskus meile loode siin väga head töötingimused. Meie noh, niisugune kontakt atmosfääri, millest me töötasime, oli minu meelest lausa ideaalne. Ja meie ajakirjanike nimel, kes siin selle nädala on väljaspool igasugust režiimi saanud sisse ja välja saanud teha oma tööd nii nagu see neile oli vajalik, tahaksin ma tänada meie perenaist. Laine Peepu. On meie tänane pressikonverents lõppenud. Lubab nagu mul kõikide osavõtjate nimel tänada neid, kes siia tulid ja olid valmis vastu meiega. Rektoriga professor hobiga. Tänan kõiki osavõtjaid. Tänan teid selle huvi eest mida te olete ilmutanud meie vana asemel ülikooli vastu. Suur tänu teile kõigile.