Te ütlesite ennist, et, et see kõla on nagu väike väikekontsentraat Eestimaast, on see nii, võiks öelda, võiks öelda, et see küla on väike kontsentraat, eestimaast ta nii keset Eestit. Ta on noor, kõik need ajalootuuled ja pööris ja need tambi veskit, kust inimene läbi on käinud, need on kõik siit külast üle läinud samuti nagu teisalt kuskilt kolmandast kohast. Selles mõttes ajalooliselt nagu peegeldab tervet seda eestimaa saatust. On läinud, kadunud, kes põgenenud väljamaale, kes kus? Küüditatuid oli. Tulid küll tagasi, aga huvitav jah, ei ole tahtnud enam siia kodu kylla tulla, ega nii et ma ei tea, kas see on niivõrd raske seda vaadata, seda endist elamist-olemist mida nüüd nagu ei ole enam või millestki tingitud. On ka noori muidugi vähe küll paraku. Ja mis noored nad enam, kui nad keskealised juba, kisub juba 40 ligi. Niisugune on see piltsil. On üks huvitav asi, mille ma olen hakanud mõtlema, me räägime, et ja teinekord küsime, et midagi sihukest on kadunud, mis varem oli nagu, nagu inimeste pärisosa seoses sellega, et neil olid oma talud ja oma majapidamised. Ja ma olen hakanud mõtlema, et, et see peremees, talu peremees, et ta, ta Ta kujutles ette, mida, mis tema töö annab talle, tähendab, kuidas ta tahab seda välja ehitada, avardada, ütleme, maa tarida, raadata täpselt seesama, mis on noh, mis on Tões ja õiguses Tammsaareni ilusti ja kujukalt välja maalinud Andrese elus. Ja see on ühtlasi ka mingi esteetiline moment näiteks hommikul, kui tal läks, ütleme, külma või seal ajastama võid põllule hobustega või kuda oma oma aeda seal hakkas kevadel korrastama, seal puid lõikama, kama, oksi lõikama ja, ja tegema, seal harima. Seal oli midagi niisugust, mis paraku kolhoosis ei saagi olla. Me räägime sellest, et et kolhoosi peaks nagu võtma ka nagu oma teatud määral ainult, aga mitte tervenisti see, kes loosi perspektiivi ja see, kes mõtleb kolhoosi tulevikule, kes kes ütleme tradobson, see on ikkagi kitsas juhtkond, algesimees võib-olla mingil määral juhatus, eks ole. Või kui seal on nõukogu, siis nõu, kui inimesed, aga, aga, aga ütleme, üks traktorist või ükskõik, karjatalitaja tal ei ole ju sellist enam sellist suhtumist. Kolhoos isagi olla, nagu oli omal ajal oma majasse. Kas siin Võrtsjärve ääres on võetud ka talusid, renditalusid? Ei, mitte ühtegi ei tea? Ei tea, mis võiks olla põhjuseks. Põhjuseks arvatavasti on see, et neid renditalusid on üldse väga vähe, minu arvates no kas te teate, palju on Eestimaal üldse, neid on 500 või? Ma ei tea. Aga, aga terve Eestimaa peale see on ikka vähe, kui ka nii palju või noh, ütleme 5000. Aga ikka vähika ja siia metsade tagusesse ei ole nagu jõudnud, noh, siin olid küll suured ümberkorraldused Rõngu sovhoosist. Läks, Valguta uuesti lahku jälle hakkas oma kolhoos ja tegema tähendab Ma usun ka mingil määral ikka lähedasem kui, kui suur ja kauge majandus nagu Rõngu oli ikka inimesed tahtsid ikka kolhoosi saada. Ja eks see olnud tegelikult oli see tõesti minu arvates täitsa meelevaldne niisugune kokkulöömine, mis siin 15 aastat tagasi toimus. Noh, kunsti, mitu koosolekud peeti inimestelt vastu ikka jäetud ikka jälle kooslusega, ikka on vaja ikka kui kokku midagi tegelikult sellest kasu ei ole olnud. Majandiks. Ei mingit ehitus-ehitustööd, ei mingit kolu kooli ega. Ega mitte midagi. Paar maja vist ehitati eest. Ja kus, kus on ikka kogu aeg kolhoosunud, ma vaatan, et seal on asjad edasi läinud, kus on ka korralik juhtimine muidugi olnud. Ma ei ütle, et siin ei või nüüd tulla ja siin oli ka vanasti oli korralik juhtimine. Ja kolhoos täiesti tasus ennast ära ja tala, ta oli ikkagi miljonär. Tulud olid suured, aga, aga oli vaja kokku. No vaata, see on see viga, mis, mis tekib siis, kui, kui ei kuulata alt tulevate häält, aga instruktsioonid ja kõik tulevad ülevalt ja see nagu peetaks seaduseksid, seda tuleb täita läbi viia kasvõi rahva, mis vast, ma loodan, et see jääb minevikuks, sihuke asi. Nüüd hakka nagu otsast peale. Nii et ma tulen praegusele esimehele mingil määral isegi kaasa ja vaatan huviga, kuidas tema nüüd suudaks seda asja korraldada. Kes praegu valgutas esimeheks on Parl online Rõngu kui direktor, siis sovhoosi, aga tuli siia, võib-olla tunneb, ta suudaksid rohkem teha, vabamad käed, võib-olla. Loodame kõige paremat. Kas teie häält kirjanik Einar maasiku häält on kuulda Võrtsjärve probleemide ümber tunnetada seda? Ema ei ole tunnetanud, sest ma olen noh, ikka käsitlenud ilukirjanduses, nagu ta on. Sest see on tõesti, see on põhiliselt nagu peaks olema ajakirjanik, kes sõna võtab. Kui ma, kui ma midagi tõesti midagi niisugust kas siis hästi totrat näen, siis ma olen, ma olen küll mitte niivõrd isegi sõna võtnud, ma olen kirjutanud instantsidesse ATK, see tähendab ja, ja nende tähelepanu teinud, siin oli see linapõletamine, suured põllud, põletati, linaar hävitati. Tohutu töö ikka tehtud ja nüüd lõpuks paneb põlema. Millal see oli? Aastat viis, kuus möödas, nüüd juba. Mis nad vastasid teile? Vastupidi, et see olevat lähevad väetuseks, no ma ei tea, peab siis lina olemas, millega väetataks põldu, mulje, see asi ikkagi segaseks ja on tänase päevani, segad. Võib-olla on mingi uus tehnoloogia välja mõelda, pigem küll, ma arvan, et see oli lihtsalt lollitamine. Nagu ma aru saan, olid need Valguta põllud, endised Valguta põllud, mis Rõngu külge pandi, jah, kõik põllud, aga kaks ilusat põllu, kes seal oli siit natuke Toskmi pool kilomeetrit edasi. Ja kui nüüd seal käib poes ja kogu aeg vaatate, piilus lina, kasvab, õitseb, järsku hakataks kündma küntaks siis üks põld teisel põllul põletama ja mulle tundus, et see oli ikkagi midagi siukest. Ta on nüüd, kuidas seda võtta, aga ikka oli. Ei olnud mingit peremehe tunnet, kui niisugust asja tehti. Sest töö on ju tehtud. No oletame, et võib-olla lina linaplaan oli täis või jumal teab mis, aga miks siis seda tööd hävitada, mis üle jääb? Ei, ma ei saa aru tänase päevani arvamist asjadest. Aga muidugi, kes, kes seda põllumajandust paremini ja põhjalikumalt tunneb, eks see oskab rääkida rohkem nendest asjadest, kuidas oleks kasulikum õigem kõikide ja kas on õige nüüd need põllud, endised põllud, kopliteks teha, või oleks ikka pidanuksin põlde harima või, või siis ütleme kasvatama ristikut, võsukeste põldheina või midagi, aga nüüd on nad nii, et lihtsalt olid kari trumpi peal. Viis, kuus või rohkem aastat juba nii olnud. Mis nüüd ette võetakse, seda ma ei tea, arvatavasti midagi muutub siia alla äärde, kus nüüd lepavõsa tul siia arvata, varsti tuleb rahandusno 91. vist oli nagu juttu esimehega. Ja siis tõenäoliselt haritakse uuesti põldudekse. Meil on seda lepavõsa tõesti liiga pall. Siin peaks siis head maad olema, sest lepp, kas saab ju hea maa peal, on hea, aga ta tahab kuivendamist. Eks meil jah, ise tuleb kõike seda rohelist kasvate tõst näiteks. Harva tuleb kahte asja, ma ütlen, mida tõesti väga harva tuleb ja mille peale loota ei saa. Üks kala, värske kala, mida tõesti ei ole poes, ei mäleta, mis ajast möödunud kunagi möödunud aastal kaks korda aastas? Kas see värske kala oli siis Võrtsjärve kala või merekala? Võrtsjärve merekalaeimiskipärast ei olegi tulnud, Võrtsjärve võiks ka natuke rohkem olla, aga noh, ei tea. Tsentraliseeritud plaan nähtavasti nõuab jälle mujale teda. Ja, ja teine on roheline salat, sibul. Tomatid, sügisel ikka liigub kurke ka, aga, aga varane sihuke lehtköögivili tuleb ikka endal kasvatada. Vaja teda on, võib muidugi teha nõgesesuppi proovida igasugu näiteks tarna tarnalehesalat ja aga see on kõik nii-öelda esimene kord kevadel proovid ära ja sellega lõpeb. Siis tuleb ikka juba aia peale loota. Vitamiine saad. Kui ütleme, mees ja naine mõlemad tööl käivad, et see nõuab ikka ikka teise tööpäeva otsa. Mõelda siis mitte mitte kaheksa tundi, aga ütleme, 16 tundi on tüüpe. Noh. Selle eest peaks tegelikult kõike saama, mida inimene vajab. Paraku on probleeme, on selle asjaga, varustamine on kehva. Suhkruga kes oli nüüd tark, oskas nagu ette aimata või ostis natuke varuks. Aga kes ei osanud, nüüd ootab, kuni poodi tuleb, saab oma kilo kätte. Ma loodan küll, et sügisel peaks ikka kuidagi midagi ette võtma, ükskõik mis tasandil, kas või valitsuse tasandil, et inimesed saaksid endale keediseid ja ja marju sisse teha. Maal on see eriti oluline linnas Velostad, kus ta sinust suhkrut, rohk neljast kilost vä? Te ütlesite, et te ei ole esinenud, aga praegu minu meelest meie jutuajamine võttis küll selle joone, et mina hoian ainult mikrofoni ja teie esinete, kui selle kandi tulihingeline ajakirjanik Ma olen võib-olla liiga tagasihoidlik, ma ei ole ise nagu trüginud rääkima ma vaatan siin need uutmise probleemid ja kõik, noh, loed lehest, inimesed esinevad ja, ja mõnus on lugeda, et tõtt raiutakse emakest tõde, nagu öeldakse ja kui paljus neil õigus kõiges on ja teinekord on nagu isegi ei tunne, et peaks, peaks ka rääkima kõigest, millest elus elu, mida elus nähtud on ja mis on häirinud ja mida paraku ei olegi saanud rääkida. Ei, ei trükisõnas ei suusada. No mul on küll see lohutus, et näiteks Mats traat ei ole ka veel sõna võtnud kusagil minu arvab. Nii, et ma pole ainuke. Aga tasapisi. Ma kirjutan juba ja neid probleeme käsitlenud ikka ka ilukirjanduses. Teate ju kõik see võtab aega, kuna seda ükskord ilm tahaks ainult loota, et tootmine ei olnud sellega lõppenud sel ajal. Et see oleks ikka pidev protsess ja tõepoolest inimestel oleks võimalus ennast väljendada ja ja altpoolt tulev initsiatiiv oleks arvestatav ülal. Kõike sihukest Temukratismi tahaks loota, seda rohkem ja rohkem tullakse demokraatia eest olete te oma juttudes ju kogu aeg seisnud, ma ei ole seda sõna tarvitanud, seda küll, jah. Aga eks ma olen aidanud, mis kuskohalt king pigistab inimestele? Ja nüüd viimase käsikirja, mis ma ära osalt andsin, seal on üsna üsna teravalt ühes ühes jutustuses, no mis ta on, 70 lehekülg on üsna teravalt puudutatud. Neid nähtusi, mis, mis meie jah, kuidagi seda demokraatiat takistasid. See on initsiatiivi puudumine, see on see, kui inimene, inimese sihukese algatusvõime, tema, tema aktiivsus on hävitatud. No mida me tahame, kui ta enam ei suuteline midagi teed ja vot selline on, eks ju, see on otseselt minu arvutis. Otseselt seotud tänapäevaga.