Estonia teatri peadirektori kantseleis on sisse seatud spetsiaalne kaust, mida täidavad kirjalikud pretensioonid nii teatrirahvast kui teatriruume oma esindusüritusteks Süürivaid kliente toitlustava ettevõtte ooperi restorani aktsiaseltsi aadressil. Kui te arvate, et baleriinid kaebavad liik pekkis prae pärast või ooperiprimadonnad häälepaelu kahjustava ülevürtsitatud supi pärast, siis kaugel sellest nagu selgus, 16. septembri Tallinna linnakohtuistungi põhjal on Estonia teatri ooperi restorani aktsiaseltsi vahel sõlmitud 25-ks aastaks leping mis annab aktsiaseltsile toitlustamise ja kaubitsemise ainuõigused mitte ainult teatripoolel vaid ka kontserdisaalis. Teatritaotlus tunnistada lepingu sõlmimine kohtu kaudu õigustühiseks ei andnud tulemusi. Mida see teatrile tähendab, selgub algavas saates. Materjalid kogus Kaja Kärner. Kõigepealt võtame ette Estonia teatri kunstilise kollektiivi appihüüde oktoobrist 95 75 allkirja hulgast leiame lauljate Pirjo Levandi, Katrin karisma, Tõnu Kilgas, Hans Miilberg, Paleriinide Aime Leisi, Tatjana Gilgase ja teiste allkirjad ja pöördumise sisu. Teatrisööklas toitude kvaliteet ei rahulda, hinnad on liiga kõrged, portsjonid liiga väikesed, menüüs pole dieettoit. Toidujagajaid napib. Et taastaga pole kaebustest hoolimata õieti mitte midagi muutunud, näitab eile hommikul tehtud intervjuu Estonia teatri usaldusisikute kogu esimehe Juris šigurssiga, kes alustab viitega aastate taha. Pretensioonid muidugi on palju minu meelest täna räägime ainult ühest asjast, mis puutub toitlustamist aastaid tagasi, väga võitlesime, et meil ei oleks Juuslikud. Meil oli vanasti nii-öelda veel laual, siis kas oli see globi ilu või siis restoran kevade filiaal, vaid vasist nimetati vahepeal töölissöötwakse igasugus, niuksed, hädad ja ja, ja siis äkki mõtlesime ühel ilusal päeval välja, niiet persiga firmaga konid. Uus uus taasiseseisvunud Eesti vabariik oli, et üks firma võtaks nüüd meili ja siis saidid siis ooperis restoran on niiviisi ära Fjodorovi ta eesotsas. Ja, ja tegelikult iseenesest, et üks firmad eeldaks nii publikut, kui meil on väga teretulnud, aga siin jälle tagurpidi hakkasime hädad. Ma ei tea, kas tema neid ei ole aru saanud või see firma ei ole roosad oma ülesannetes ja me ei ole siiamaani seda ka suutnud selgeks teha. Et meie käime iga päev tööl, tähendab, ega meil siis muud nõudmised ei ole, kui oleks, noh, päeval oleks mingisugusel kella. Siis oleks mingi kellaaeg lõuna, ütleme üks supp täna järgmine subpomme siis mingi ja, ja see oleks nagu mõistlikkuse piirides linnast aga nähtavasti firmal istuda, no ei saa või selliseid ülesandes ja lihtsalt mul on praegu nagu piinlik, oleme juut Eesti sind korraldanud ankeedi küsimus, mis me tahame ja, ja pandud seal üles kirju. Kirjutage ise, aga see kuskil nagu lõpeb teatud niukses piiris. Mina lihtsalt pean ütlema oma pikaaegsete kogemustega vähemalt viisakalt, vaat mis meil, härra Fjodorov, koos oleme töötanud, et nad ei mõista, mis tähendab toitlustada inimesi, ma ei räägi veel artiste, siis võite aru saada, et peaks mingi solist või mingi koolilaule või mingi balletitantsija viksitud mingi eritoitlustamist, nagu ka sportlane, eks ole, samamoodi võiks ju olla see, aga noh, seda ei ole üldse ainult tahetakse teenida mingisugused suured kasumid, mina olen nii aru saanud, aga võib-olla see on lihtsalt nii emotsionaalselt ja nii et võib-olla tõesti, me oleme aastate jooksul sellega tegelenud. Milles on siis põhilised kaebused, millega teatri töötajad teie poole pöörduvad? Põhilised kaebused on nagu kaks, ei ole midagi valida Talgse asfor tsement või kuidas ma olen imelik teenimisele ja teole validele kujul üks sai siis ainult üks sai ja, ja see sai ka veel lõpeb otsa, siis kui võileib, siis ainult üks võileib, noh võiks ju mitu tükki olla, see on üks. Ja järgmine aste, on see siin? Kahe krooniga kolmekäigulist lõunat siin veel all see võimatu. Aga Läti ooperisse on ometi võimalik. Samal ajal Lätis on elu palju kallim, seda ma teen, testid, vastutusega võin ütelda, meil siin on ka teatri palju öeldud. 22 krooniga Lätis ooperiteatris no jumala eest saad kolmekäigulist lõunat, aga siin mitte kuidagi. Ja need ongi need peamised pretensioonid, tähendab, sul ei ole valikut? Sul ei ole. Monopol pääsu ei ole, ta siinsamas on kohviga õigusnurga peale kohtumajas alla meie inimesed väga palju sinna jooksevad juba ja mina kallan, ühel ilusal päeval härra Fjodorov siin all enam ei ela, et lihtsalt enam inimesed ei hakka kasutama. Aga samal ajal, kuna temal maja terve maja käes, tähendab kõik meil publiku teenindamist. Maikuu Eesti Ekspress kirjutab, et Estonia teatris on töötajatel valida ainult üks supi, üks praad iga päev ja toidud on vene maitsega. Kas te võite seda kinnitada? Tähendab, üks supp, üks praad on siiamaani. Aga antud juhul, kuna noh, ma juba kogu aeg pingutanud enda muu rahvuses, tähendab, mina siis ei tahaks seda kommenteerida, sest muu rahvuses siin majas on nii palju, et no lihtsalt minu meelest see ei ole akustikat seal, mitte et see on lihtsalt inimeses saamatus, vaid mitte tahtmist ja see ei tähenda, on tabelina lätlane, vaid ma ei tea, mis asi eri rahvus minu värsimäära naerab, lihtsalt inimese võime tahta midagi teha, aga antud juhul inimene on lihtsalt leidnud väga mugava lepingu nähtavasti et lihtsalt teenida raha juba ennem siin vahepeal 90, me oleme siin korraldanud ankeete ja, ja minu jõle juba naerdakse jälle, sa teed. ETK ankeete ei paranda ju midagi, kui seda keegi ei võta kuulda ja neil on palju aenukel Marcindile öelda, mis siis, härra Fjodorov oskuslikud leidis nende projektide tulemused, et meelaga töötajatel liidul õlut ja veini ja viina, sest osa orkester, artisti tõesti, seda kirjutasid ankeetides. Aga see, mis mood kirjutati, selle kuskile ei leidnud nagu öelda järelkaja. Nii et minu meelest lihtsalt härra Fjodorov juhitud firma ei ole tahtnud. Mis on inimeste toitlustamine teatris ja teil on väga õige noh näiteks on isegi välja töötatud, kuidas peaks balletiartistid tutvustama, see on seal peaks olema juurvili ja porgandid, kapsad ja ma ei tea, mis veel kõik nii, ja kuidas peaks näiteks üks laul, lõpetasime siis eelkõige välja töötatud, aga no meie suhtesse muutub lihtsalt huumoriks, sellepärast et härra Fjodorov ju seda ei arvestasite. Mul on hea meel ja ma saan aru publiku poolt, ta teenib oma. Kas ta on või ei ole? See on lihtsalt nagu kohustus seda ülal pidades. See on teatrirahva koondarvamus oma sisesöökla kohta. Edasi võtame kaebuste kaustast Eesti Kontserdi direktori Enno Matiiseni kirja Estonia teatri direktorile Paul Himmale ja kiri on järgmine. Pöördun teie poole Eesti kontserdi ja Estonia kontserdisaalis töötavate muusikute nimel, samuti paljude kontserdikülastajate nimel väljendamaks rahulolematust Estonia kontserdisaali puhveti teenindava aktsiaseltsi ooperikohvik tegevuse või tegevusetuse üle. Rääkimata sellest, et juba üle kahe nädala on puhvet suletud. Päevasel ajal on meile vastuvõetamatud ooperikohviku ülikõrged hinnad ning seal pakutav väikese sortimendi madal kvaliteet. Samade probleemidega on isiklikult minu poole pöördunud meie sagedased kontserdikülastajad näiteks Tunne Kelam, Aksel Tamm, Lepo Sumera, Märt Kubo ja paljud teised kusjuures vari ei lange mitte ooperikohviku, vaid Eesti kontserdi peale. Kinnituseks meie rahulolematusest lisan ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri, riikliku meeskoori ja Eesti kontserditöötajate avalduste koopiad, mis on esitatud minule. Samuti teatan, et pole harvad juhtumid, mil ooperikohviku töötajad minule teadmata põhjustel viibivad Estonia kontserdisaali ruumides varajaste hommikutundideni tarbitakse alkoholi ega lukustatav Xi. Arvan, et maja turvalisuse seisukohalt on selline asi täiesti lubamatu. Palun teid olukorra normaliseerimiseks ette võtta koheselt vajalikud abinõud. Ja sellele septembris 95 dateeritud pöördumisele on lisatud Eesti rahvusmeeskoorist tsirka 30 allkirja ja riikliku sümfooniaorkestri poolelt tsirka 80 allkirja. Et asi pole ka kontserdisaalis kirja kirjutamisest saadik paremaks muutunud, selgub intervjuust Eesti Kontserdi direktori asetäitja Aivar Mäega. Intervjuus läbi lipsab termin ooperikohvik, palun lugeda nimetuseks ooperi, restorani aktsiaselts. Sellest käib jutt ja selle kohta on palju pretensioone. Pretensioone muidugi palju tähendab meil on siin kaante vahel ja on esitatud Estonia teatrile kui lepingupartnerile, siis ridamisi kirju, mis on allkirjastatud 100 ja rohkem allkirjaga teatavasti meie majas on töötavad korraga nii riiklikesse folkestel kes seal oma 100 inimest siis ärge akadeemiline meeskoor, 60 inimest ja meie Eesti kontserdi oma maja töötud 50 inimest plussis, kogu publikum. Probleeme on palju ja, ja jah, noh, nii hinnapoliitikas ning kvaliteedist, toidu kvaliteedis me korraldame väga palju ka vastu võtta, siin õigemini meilt tellitakse neid väga palju. Keegi ei ole veel nõustunud koostööd tegema antud aktsiaseltsiga, sellepärast et nende kvaliteet ei vasta ja linnas liiguvad jutud, et et see kvaliteet ei ole piisavalt välja minna siis mingitele vastuvõttudele, kuna pärast võib see tagasi tulla külaliste poole pealt. Noh, meil on endal ka näiteid siin me oleme Vastuvõtu, tsensuuri sümfooniaorkestrit nüüd, kus praktiliselt laudi puutumata ma ei tea, mis selle põhjuseks on. Iga asja peale võib öelda, et, et see on maitse küsimus, kas Alaton hapuks läinud või ei ole, nii et kellele meeldib hapusalati, kellele meeldib värske 1000. Nii et see on sihuke vaieldav, kõik on vaieldav ja me ei ole asja asja nii kaugele viinud, et see võiks kuskile kohtusse minema või välja kutsunud talvi ametit, meie töölised tal midagi muud ja me peame eelkõige tegelema kontserttegevusega. Praegusel ajal on meie poole kohvik kinni kogu aeg ja ta avatakse ainult kontserdi ajaks nüüd päevasel ajal ei ole võimalik isegi kohvi juua. Kelle ettepanekul see kohviku poole on kinni pandud, kas teie või või ooperi restorani aktsiaseltsi poolt? Ei seal nende poolt lihtsalt kinni pandud, kuna tähendab hinnad olid nii kõrged, keegi vist käinud? Hinnad ületasid igasuguse keskmise ja, ja arvestades meie töötajate palku, lihtsalt see oli nendele üle jõu käiv. Nii et see oli nagu üheks põhjuseks, kuna, et siis ka kohvik suleti, nii et nuh täiesti normaal ja praegu tehakse lahti ainult siis kontsertiteks või kui on mingid üritused, siis. Aga siis publikut rahuldab see hinnatase ja, ja teeninduse kvaliteet, mida kontserdi ajal publikule pakutakse. No kindlasti ei rahulda, ja kui esitati nende poolt teatrile nende käibed siis meie pool oli muidugi täiesti vaeslapse osas, sest minu teada seal oli kuu kasumiks märgitud 1000 krooni vist või midagi taolist või natuke rohkem ei mäletataks. Nii et küllaltki väike läbimiga meie poole peale, aga see on täiesti normaalne, sest kui ütleme, nädalas on võib-olla kohvik lahti ainult kaks-kolm tundi, neli tundi. Kuidas siis Eesti Kontsert on asja enda jaoks lahendanud? No nagu ma ütlesin, et me ei saa enda jaoks seda lahendada, sellepärast et me ei ole lepingupartner, me ei ole lepingut teinud operigovikuga. Me oleme ise rendipinnal ja ise oleme lepingulises vahekorras Estonia teatriga. Nii et meiepoolne külg on võib-olla ainult selline soovitav, aga juriidiline alus selleks puudub. Teatavasti on Eesti Kontsert kasutanud teiste firmade abi, et pakkuda publikule sham panijad kontserdi vaheajal või siis muud head paremat. Kas on teadlikult mindud Estonia teatri ooperi restorani, aktsiaseltsi lepingu rikkumise teed? Aivar Mäe intervjuus tähendab sõna ooperikohvik endiselt Estonia lepingupartnerit, aktsiaseltsi ooperirestoran. Päriselt ei ole lepingu rikkumine, leping minu teada sätestab mingil määral, et ei tohi toimuda kaubanduslikku tegevust, tegelikult ei tohiks ka piletit müüa siin tegelikult me ei tohiks ka siin plaate müüa ja nii edasi, sest ka see on kaubanduslik tegevus. Ja nii on seal lepingus tõesti kirjas. Nii et nii või naa. Me rikume Estonia teatri ooperi kohtliku vahel olevat lepingut väga rängalt, sest me müüme piletit oma kontsertsaali. Tegelikult peaks sellega tegelema ooperikohvik ise, nii on seal kirjas. Aga mis puudutab teisi aktsiaseltse, kuna nad ei tegele müügiga, vaid nad annavad seda tasuta siis siin on nagu konks. Sest kui on vastu võetud, siis paraku keegi ei müü neid Andres tasuta. Ja me ei ole kunagi kasutanud ooperikohviku teened. Me oleme püüdnud kõik hankida väljast, et säilitada mingit tasedki. Milles oleks teie arvates olukorrast väljapääs, nüüd praegu? Raske on öelda, kõik need lepingud on sõlmitud enne meid enne meie aega ja juba rubla ajal. Nagu ma ütlesin, et meie ei ole lepingupartnerid, et meil on väga raske kõlad vaatajale midagi korda saata, me oleme nagu soovitusliku iseloomuga lauset saame öelda Estonia teatrile, aga see on ka kõik. Noh, siin mingeid variandid on. Kuna leping ei ole avalikustatav kolmandat teistele osapooltele mõisaga lepingust põhjalikult rääkida, seda saab teha võib-olla Estonia teab. Aga eks mingit mingi nõks on ja praegu oli suur skandaal ka sellega, et Opegoik oli majanduspolitseis teos sellega, et tal puudus litsents, on täiesti arusaamatu minu jaoks isegi mitte alkoholilitsents, vaid isegi toitlustust litsents. Nii et ma kujutan ette, et see läheb kohtusse ja eks siin on muidki probleeme. Teatavasti tarbijakaitseseadusega praegu on igal inimesel võimalik saada iga ostu korral ka tšekk. Paraku meie juurest ja seda ei saa sellepärast et puuduvat isegi kas aparaadid isegi statsionaaris ehk siis kohvikus putkas. Nii et selles mõttes on siin seadusrikkumisi piisavalt piisavalt palju. Missugune oleks ideaalvariant Eesti kontserdi jaoks kui me räägime publiku kontserdikülastajate toitlustamises, Dimite ainult ju ka oma inimesed tahaksid päeva jooksul midagi tõhusamat süüa. Idaideaalvariant on juba paberil ja kui kõik õnneks läheb, siis võib-olla järgmine aastaga see ideaalvariant hakkab mingil määral toimima. Kindlasti peaks olema hõlmama kogu maja ja kindlasti peaksin olema üks firma, kes hõlmab ja alla nagu maja. Kindlasti peaks olema ja suur sõna ja suur tähtsus nii Eesti kontsert Estonia teatrile öelda, mida seal tehakse, mida seal müüakse. Milline on see valike sortiment, milline on hinnaklass näiteks päevasel ajal nii-öelda kiirtoitlustuse ajal milline on hinnaklass õhtul, kui inimesed istuvad sviidis näiteks ja nii edasi. Nii et siin võimalusi on palju, praegu ma ei tahaks siin spekuleerida oma fantaasiaga, aga see on kõik paberi peal olemas ja kui kõik õnneks läheb, siis järgmine aasta Eesti kontserdi pool avab korraliku suure kohviku 140 kohaliselt mis sisaldab niigil toitlustust kui ka õhtust restorani. Nii et kui see kõik õnneks läheb, paraku praegu me seda ei tea, sest kohtuprotsessidel alles käimas ja me ei saa kuidagi sellele kaasa aidata. Nüüd siirdugem selle kontingendi märgukirjade juurde, kes tahaksid Estonia teatris või talveaias korraldada esindusüritusi, juubeleid ja muud sarnast. Nemadki põrkuvad nõndanimetatud sundteenindaja ainuõigustele. Kes ooperi restorani ei usalda, peab oma ürituse teatri asemel muudes ruumides korraldama või toob kaasa oma teenindaja, sundides sellega teatreid lepingu rikkumisele, mis toob teatrile kaasa rahalised sanktsioonid. Minu ees on talveaia direktrissi äraütlev kiri ooperi restorani tegevjuhile Valeri Fjodorovi le möödunud aasta novembrist. Mille sisu kokkuvõtlikult selles, et Kultuuriministeeriumi kantsler soovib küll talveaias oma juubelit tähistada, aga pole nõus ooperi restorani teeneid kasutama, viidates puudustele, mis esinesid, kui Eesti vabariigi peaminister korraldas seal vastu läänemeremaade kultuuriministritele. Ilmselt oli tol korral häbi nii suur, et kantsler pidas paremaks võtta teenindajaks aktsiaseltsi Frens. Põhimõtteliselt sama sisuga kirju on Estonia teatrile saatnud ka Liviko peadirektor. Kirjas seisab, et teatame, et me ei soovi oma valge saali ürituse ajal kasutada teie lepingupartnereid pakutavat toitlustusteenust siis Eesti raud, Tõi äraütlev kiri palume kogu tellimus tühistada, kuid meile ei sobi ooperi restorani aktsiaseltsi monopoolne asjasse suhtumine. Oma esindusüritustest Estonia teatris on loobunud ka Hennessy konjakit maale toova firma ja hulgifirma Wood impeks vihjega, et nad ei saa teatris alkoholi välja kallavaid teenindajaid usaldada. Kokkuvõtteks palusin telefoniintervjuu Saku Õlletehase pressiesindajalt Anu õunalt, kes küsimusele, miks ettevõte juubeliüritusele Estonia Teatris loobuti. Ooperi restoraniteenustest vastas, et Saku Õlletehasel on selle firmaga eelnev kogemus mistõttu tuli ooperi restorani aktsiaseltsist loobuda ja põhipretensioon varasema põhjal. Toitude kvaliteedi ja hinna suhe ei rahuldanud. See tähendab, et vähese ja kehva toidu eest küsiti liig kõrget hinda. Seetõttu palus Saku Õlletehas korraldajaks aktsiaseltsi Friends Keit Ring, kellel ooperirestoran ei lubanud teatri puhvetis kasutada toitude ettevalmistamiseks kõrvalruume, baariletitaguseid, õllekraane ega kohvi keetmiseks katki, mida Saku Õlletehas tagantjärele hindab, täielikuks sabotaažiks. Anu Õun lisas juurde, et teatrile peaks ju olema kasulik, kui saab etenduse ja puhvetid ühele kliendile tervikpaketina välja müüa. Aga etenduse ostjal ja teatriruumide üüri all peab olema vaba valik toitlustaja ja kujundaja osas. Oma toitlustajad. Teenindajad ei ole teatril õigus peale suruda. Mis muud kui teatri peadirektori Paul Himma jutule, et miks siis teater sellist toitlustusfirmat oma töötajatele publikule ja suurklientidele nii visalt peale surub. Alustame pisut kaugemalt. Esimestest kaebustest, mis direktori kohale asunud Paul Himma kõrvu jõudsid. Jõudis minuni üsna alguses, noh, mina olen siin 294. aasta kuuendast maist. Ja ausalt öeldes ma esimene poolaasta nagu eriti pööranudki sellele tähelepanu, alati on mingid naginad teenindaja vahel ja teenusepakkuja vahel ja ma mõtlesin, et see on selline noh, normaalne olukord, et kuskil kuskil kellelegi ei meeldinud mingi supp või või pakutud kokteil ja et see on selline rutiini nagin. Aga, aga kuskil mingil hetkel hakkasin tõesti märkamata selle rahulolematuse taga midagi, midagi muud, midagi tõsisemat, kui need siin majas töötavad üsna emotsionaalsed inimesed kunstiga tegelejad, kes nii Estonia teatri poole peal, kuid ka mitte ainult meie poole peal, vaid Eesti kontserdi poole peal ka ERSO, riiklik akadeemiline meeskoor ja ja teisedki kollega tüübid, kes rohkemal või vähemal määral ooperi restorani AS teenuseid kasutavad, on siis meie see niinimetatud töölissööklas või, või baari poole peal. Ja see oli, ütleme, selline majasisene dimensioon, tekkis see aspekt, et vabal hetkel tajusin, et need delegatsioonid nende pretensioonidega käivad minu juures ja arutavad seal, et noh, täiesti emotsionaalselt, noh, sest nüüd tagantjärgi oskab keegi öelda, kas oli nii või olnud Patarei hapu ja vot see ei kõlvanud ja ja see oli pahasti tehtud ja see oli must ja ja kui selliseid selliseid kohtumisi mul ka oma maja usaldusmeestekoguga oli juba mitu korda toimunud, siis ma järsku mõtlesin kohutava õudusega, et, et nad ju käivad minu juures, aga ju mina ei pakunile supi, eks ole. Mina ei paku neile kohvi, aga, aga paraku nad tulevad minu juurde, kuna mina Estonia teatri peadirektorina nii või teisiti, mul tuleb vastutada selle eest ja vastutada selle eest, mida mul ei ole võimalik mõjutada. Sest Estonia teatril on olemas lepingupartner, kellel on üsna pikaajaliselt võimalus teostada siin toitlustamist Majas ja üsna suveräänset. Ja Ma märkasin, et nagu ma ütlesin õudusega, et et pretensioonid küll tulevad kõik minule, aga, aga see tähendab ka seda, et majast eemalt vaadates on kõige selle eest vastutav Estonia teater. Ja kuid samas puudub mul igasugune võimalus seda mõjutada üheski teises suunas seda teeninduse kvaliteeti, kuid küsimuse all minu jaos isegi mitte niivõrd see teeninduse kvaliteedis, ühed nüansid keset mina olin natuke niipidi või tänule natuke teisipidi. Kuid ma tajusin, et Estonia teater ei ole võimeline mõjutama tähendab selle teenindamise filosoofiat, mis siin majas on. Ja siis ma hakkasin selle asjaga nagu rohkem tegelema. See oli ka see periood, kus me siin noh, uus uus juhtkond tuleb, siis alguses otsitakse oma meeskonda töömeetodeid ja natukene läheb, nagu öeldakse, aega adra seadmiseks ja ja siis tekkis ka esimesel sügisel tekkisid ja talvel kui Mahati, ütleme kõige selles mõttes, et detsember on kõige-kõige pingelisem kuu. Kui väga paljud firmad pöördusid meie maja poole. Sest pean tunnistama rõõmuga, et Estonia teatri imidž on üsna kõrged, märksa kõrgemad, aga kui see maja väljanägemine või mingi muu asi, võib-olla siin maja sees, et huvi on väga suur ja väga paljud firmad tahaksid tulla siia mitte ainult etendusele, vaid koos etendusega siin korraldada ka osta teatud muid teenuseid ja osta terve õhtu ära ja veeta siin veel paar tundi ja süüa natukene juua, natukene, võib-olla ka isegi tantsida. Ja siis ma märkasin seda, et üks ja teine firma üks ja teine firma ütleb, et Jaave tuleksime küll tehti tellimiskirjad äraga aga vot me teame, et teil on see kurikuulus toitlustusleping, et kas kuidagi oleks võimalik kui nii ja naa, vaat nemad tooksid ise oma toitlustaja sisse või? No siis ma märkasin juba ka hämmastusega, et see probleem ei ole enam Estonia ega meie kahe vaheline, mõtleme lepingupartneri probleem vaid, et see on juba tuttav ka suuremates ringkondades või vähemalt spetsialistide ringkonnas, kes tegelevad toitlustuse või, või või vastuvõttude korraldamisega. Kas siis ongi nii, et teatrimajas oma üritust korraldav firma ei saa ise valida, kes talle baarileti tagant kohvi ja konjakit kallab? Kohtuliku vaidluse aegu ooperi restorani aktsiaseltsi esindanud vandeadvokaat Margus Fink soostus mulle esmaspäeval telefonitsi näit ja veel kord oma kliendi seisukohti selgitama. Ta ütles. Vaadake, kui te lähete poodi leiba ostma, siis te ju ei saa poeomanikule öelda, et ma selle müüja käest ei osta. Tooge mulle teine müüa. Kui teleolemasolev müüja, kellega on tööleping sõlmitud, ei meeldi, siis tuleb lihtsalt teise poodi minna. Ja Paul Himma vastus küsimusele, kas teatrimajas ruume üürinud klient ei saa teenindajat valida. Jah, kui Estonia teatri pool rikub lepingut, siis nad saavad tuua. Aga põhimõtteliselt neil ei ole õigust seda siia majja tuua. Aga siin on minu arvates üks suur asi, mis, mis viib meid ühte järjekordsesse tupikusse sellelt, sellel suhtel ja sellel arengul on väga palju neid tupikuid, kuhu viia on see, et tegelikult kliendil peab olema õigus valida. Ja, ja kui, kui jätkuvalt nüüd ütleme, viimase kahe aasta jooksul on tulnud ridamisi äraütlemisi, samas ma asja öelda ikka toimunud vastu võtta ja ja on ka toimunud vastu võtta, kus ilmselt ah ei ole ka pretensioone ja Olga toimuvad vastavate, kus ei ole jäädud rahule ja pärast, kui on olnud ka juttu ei olnud, mulle on helistatud mingite väikeste pretensioon täiesti kummalisi palunud, et mina ei ole selle ala spetsialist, olge head, pange see paberile siis reeglina üheksal juhul 10-st ükski firma ei tee seda. See ei ole minu asi ja teatubki ma järgmine kord teen siis teises kohas ja umbes, et see on teie sisemine asi. Nii et selles mõttes väga raske dokumentaalselt midagi jäädvustada, sest see heade heade kommete ja, ja kõige selle piir ei ole noh, nii selgelt tõmmatav paberil vaid ta on rohkem selline stiili küsimus. Ja siis ma hakkasin märkama, et kui suured-suured-suured, firmad siin nii Saku kui kui Eesti raudtee ja ja mõned pangad ja siis ma hakkasin vaatama, et see hakkab tõsiselt tõsiselt mõjuma Estonia teatri imidžile. Kui meeleldi tullakse küll siia, kas siis kontserdile või, või tullakse etendusele, aga aga on probleeme sellega, kuidas vaheajal ühel või täis alates kohvist kuni konjakeni välja on sellega probleem, et kuidas seda kätte saada ja, ja nii edasi ja sellest hetkest muutus see probleem. Ei mäletagi, millal see hetk oli, aga see on juba tajat. Tegelikult ei ole, üks poolteist aastat tagasi ma tundsin, et see on probleem, millega Estonia teater tahes või tahtmata peab väga tõsiselt tegelema ja me asusime ka sellega tegelema. Me oleme tegelikult neid tundide arvu, aga nakkuna kahjuks jälle ei ole selle kohta tehtud protokolle kui ka ainult noh, nii ütleme, meie kolleegide ja kes sinna kaasatud oli nende tunnistajate meenutuste järgi võib kokku panna selle rea, kui palju tagumiktunde on kulutatud selleks, et leida siin mingit konsensust, kuidas, kuidas võiksin majas toitlustamist nii publiku poolel kui Omara poolel viia vastavusse 20 sajandi lõputingimuste ja võimalustega ja teiselt poolt mitte ainult seda praegu Estonia teater tegeleb ju ka ulatuslikku saneerimiskava selle maja rekonstrueerimiskava kokkupanekuga ja selge see, et noh, kui see kava peaks valmis saama, siis üks, üks ainukene eeltingimus, sellel on ka see, et see olemasolev leping, mis, mis annab õiguse toitlustustegevusega tegeleda ooperi restorani AS-ile, tuleb selgelt ka ringi vaadata. Aga hetkel on lepingupartner üsna selgel seisukohal, et see on, see on tema jaoks hea leping ja tema tahab seadust täita, mis on muidugi tema õigus. Ja need kõik lõppkokkuvõttes sellised sellised nüansid ongi. Üks nüanss on võib-olla veel oluline, mis ma tahaksin lisada, et kui meil oli, kui meil on sellised eksklusiivsed üritused nagu vana-aasta, Palja veel, ütleme, paar, mis on paar-kolm korda aastas, kus me hea meelega võtaksime ka siia majja sisse külalist teenindama mitmed alkoholifirmad, kes, kes isegi soovi müüa, vaid sooviksid diapresentatsiooni pakkuda oma teatud, ütleme, kallimad konjakimargid ja, ja võib-olla siin veel midagi, siis siis minul on küll kogemus, nüüd kaks taastati, õigemini mul selle nüüd juubeliballi kohta öeldigi seda tuleva aastavahetuse balli kohal, et juhul kui Estonia teatrilepingupartner on sama, siis nemad ei ole huvitatud siia tulemast, sest ma olen saanud, et teatud ringil muidugi selge see, et ei saa väita, et 100 protsenti aga teatud ringil inimestest, kes tegelevad kaubanduses selle valdkonnaga, puudub Usaldus Estonia teatrilepingupartneri vastu. Ja, ja see kokkuvõttes summeerib selle asja selleni, et ma tajun ühelt poolt, et minu lugupeetud lepingu Vatanen tegelikult kasutab ära Estonia imidžit oma firma imidži tõstmiseks või, või üleval hoidmiseks ja teiselt poolt on võimatu võimatu leida mingeid kompromisse, kuigi sõnades on ta selleks valmis neid kompromisse tegema. Kuid tegelikult praktiliselt ei ole sellest korduvate läbirääkimiste tulemusel midagi välja tulnud ja me oleme ummikus ja sellepärast on ka asi hetkel jõudnud kohtumajja ja see asi mingil hetkel menetluses. Ja sellepärast tegelikult oligi olukord nii, et öeldes ei tahaks ja ei tohikski sellest asjast rohkem midagi kommenteerida. Kuulge, aga kui on nii üks-ühesed ja nii labased asjad, et salat on hapu ja viie tärnilise konjaki pähe müüakse kolmetarnilist, siis miks ei ole Estonia teatrit külastanud Tarbijakaitse sanepidjaam ja kõik muu niisugused asjad? No ma ei oska öelda, tähendab, see on hea küsimus. Kuigi samas ma ei saa öelda, eks, eks kontrolle tehakse mitte ainult toitlustuse poole, vaid Estonia teatri enda poolelt, alles meil siin lõpetas töö rahandusministeeriumi revidendid, enne seda kontrollis Estonia teatri tegevust Kultuuriministeeriumi revident ja ja alles ka möödunud nädalal külastas ooperi restorani AS-i majanduspolitsei. Aga ilmselt on ka see, et nii nagu ma majandus politseiga vesteldes nii põgusalt, kui me seal kohtusime sele. Nimelt majanduspolitsei külastuse eesmärk oli kontrollide ooperis asi tegevust ja nad tuvastasid, et minu lepingupartneril sellel hetkel puudus tegutsemisluba, õigemini oli aegunud. Ja see asi sai küll korda ja tegevusluba taastati ja pitserit võeti maha ja ooperist Riho s tegutses edasi. Pärast väikest pausi, aga ilmselt on siin tegemist ka sellega, et öeldakse, et kuulge, et Estonia teater ja kuidas siis niimoodi, eks ole, et selline mulje on umbes, et tal on selline teatud ringkondades siiski selline ütleks niimoodi kultuuritempli staatus, kus tundub, et see loob võimalused inimestele, kes siin majas tegutses, teevad, kes tahaksid tegutseda pisut omamoodi ja siin oma asju ajada. Ja, ja seal võib olla põhjus, miks nad ei ole veel meid külastanud. Kuid mulle tundub, et praegu arvesse võttes, et mul on tulnud ka juba mitmeid telefonikõnesid ja ja alles siin üks õhtu külastasid mind kaks noorikud, kes väitsid, ma ei tea, kas see on tõsi, kes väitsid, et minu lugupeetud lepingupartner on elejatud palga maksmata, küsisid, küsisid abi, mina neid ei osanud aidata. Aga mulle tundub, et praegu on tekkinud ka selline olukord, et kui see informatsioon on juba pisut levinud, et siin siin hakkame jäämägi selle, ütleme selle avalikkuse tähelepanu all nagu ka pisut sulama, millest ma arvan, et on Estonia teatril ka oma tulevikuplaane silmas pidades palju kasu. Niisiis annab teatri direktor Himma mõista, et teatrit ümbritsevast kultuuritempli aurast pole söandanud sisse murda niisugused endisaegse nimetusega kontrollid, nagu Kaubandusinspektsioon, sanepidjaam, ka tarbijakaitseamet. Sest kes siis oskaks arvata, et ooperi ja balletiteatri puhvetis või sööklas võiks kaubelda tahkeks, muutunud saiade müristama läinud salatialakaalulise supi, portsjoni või kogemata segi aetud alkoholiga. See on ka põhjus, miks teatril on vaid kahtlused, aga pole ühtegi akti ja teadagi kes pole vahele jäänud, pole varas. Helistasin ka riigi tarbijakaitseameti peadirektorile Helle Aruniidule ja tõesti, inspektorid käivad kontrollimas enamasti ainult seal, kus on tulnud signaale et ooperi restorani aktsiaselts on saanud siiani tegutseda Estonia teatri puhta ja kaitsva renomee varjus. Seda kinnitab ka Paul Himma. No ma ei oska öelda, see puuduta nüüd ütleme siin lavategevust või kontserttegevust, aga, aga see muu teenindusega ühte küll mulle tundub, et suhtutakse üsna aupaklikult võib-olla isegi rohkem Oblekult, kui, kui antud olukord seda nõuaks. Ma rääkisin, et mitme tegevärimehega kõik küsisid, umbes nii, et, et aga miks Estonia teater kui ta ei ole üheteeninduse ja ühe baariletiga rahul, miks ta ei anna võimalust kohe sinna kõrvale panna teist teenindajat, teist baarileti, kes teenindab naeratuse saatel alati eesti, inglise, soome ja mis tahes keeles ja, ja niisuguse kaubaga, mille suhtes pole vähimatki kahtlust. See on hea küsimus, millele ma tegelikult ei saa vastata, aga ma saan vastata nii palju, ainult, sest see tuleneb ka oled tegutsemistingimused on seotud lepingud. Kuid õnneks on, ma pean siiski selles mõttes tunnustuseks ooper Estonia ASi tunnustuseks ütlema, et olukord on pisut paranenud, kui näiteks kaks aastat tagasi oli täiesti tavaline, et, et sa läksid valge saali näiteks valge saali või talveaiapaarini juurde, küsisid tema käest midagi, siis ta ei saanud aru eesti keelest, et vastata, mida sulle anda ja sellest on minul ka väga paljud külastajad kes siin majas on käinud, no mis väga paljud majori kohtu kõikide külastajatega on siiski teatud ring, kes kuskil kas väljas, tänaval või kuskil mõnel teisel üritusel või vastuvõtul võtab kuuenemist kinni, ütleb, et oi kuule, väga hea etendus olid, aga vot ma läksin vahele seal puhvetis, vot seal seal oli see, et ja seal oli see keeleprobleem. Ja, ja see oli selles mõttes minu arust väga delikaatne küsimus, kui Estonia majas Estonia eesti kultuurihällis ja Iseseisvus üheks olulises majas, mis siin ka poliitilises mõttes on toimunud, kui siin on teenindajad, kes siin või siin on teenindajaid, mitte nad kõik, muidugi kellel on raskusi riigikeelest arusaamisega. No see on selline asi, mis ei vaja kommentaare, see olukord on küll nüüd paranenud, praegu ütlevad praegu sellist probleemi enam ei ole, et keegi nüüd otsekeelest aru ei saa. Aga, aga muidugi siin oleks vaja naeratavaid, mitme keele oskajaid, sest sellel tegelikult sellel kohal on potentsiaal nii või teisiti, sest meie külastajate arv möödunud hooajal tõusis eriti ooperi- ja balletivallas. Ja me käesoleval oleme teinud juba läbirääkimised üsna pikas faasis, sest ma ka selles mõttes, et lisaks oma oma maainimestele, kes, kes meid käivad, külastamas siin naguinii on tulemas, lisa ka veel välisturiste rohkem sellel hooajal ja järgmisel aastal eriti see tähendab seda, et see on seltskond, kellel on võrdlusmudel muu maailmaooperite ja kuidas see asi seal käib ja siin loen jälle nüanss, mis minu seisukoha järgi mõni keegi teine võib teisiti arvata. Jääb antud, sõlmitud lepinguline suhe ja sellest tulenevad võimalused selgelt jalgu. Arengule no siit järgmine loogiline küsimus, et, et kuid ei ole praeguse lepingupartneriga rahul, siis miks te ei sõlmi uut lepingut niisuguste teenindajatega, kes ei ole Estonia teatrile häbiks? Me oleme seda ka pühakud viimane aasta üritanud teha, aga üsna tulutult, sest ma ütlen, see lepingu vaidlustamine on praegu kohtumenetluses just selle eesmärgiga. Et leida leida mingi kohtulik lahendus, mis annaks Estonia teatril võimaluse edasi areneda. Ooperi Restorani aktsiaseltsi kohtuvaidluses esindava Margus Ringi sõnul on aktsiaselts pidanud teatriga läbirääkimisi, pakkunud oma arengukontseptsioone ja püüdnud leida kohtuvälist lahendit. Teater polevat pakutavaga nõus. Milliseks on teatri arvates kujunenud läbirääkimised ooperi restorani aktsiaseltsi ja selle juhatuse esimehe Valeri Fjodorovi, ka? No me mõlemad pooled oleme tõdenud seda, et läbirääkimised on, on vajalikud ja on üritatud. Ma ei oska nüüd öelda, palju neid kordi on olnud, kus me koos oleme istunud küll kahekesi, kellel ka nii Restorani Haasi juhatuse esimehe härra Fjodori poolt on temal olnud abilisi juures ja ka Estonia teatri poole pealt on nende nõupidamiste juures olnud filmi oma Estonia siin arendusdirektor Toomas tüdruku kui ka vägagi tihti riigi varade nõunik Kultuuriministeeriumi juures Voldemar Promet. Ja siin mingil hetkel mingil hetkel tunduski, et see asi kannab vilja kuskil üks paar-kolm kuud tagasi tekkis, tekkis selline variant, et ehk õnnestub siiski leida mingi kompromiss, mille tulemusena vastaspool on nõus teatuid, teatuid põhimõttelisi punkte ümber vaatama selles lepingus, mis puudutas just neid neid Estonia huvisid, mida mina esile tõin, et Estonia teater Kultuuriministeeriumi volitatud asutusena ei pea võimalikuks Row ja me enam ei, see oli minu isiklik seisukoht tol hetkel ei pea võimalikuks doteerida ühegi eraaktsiaseltsi tegevust, sest nii see tundus, mulle tundub ka praegu. Ja, ja igal juhul oleks võib-olla see lahendus, mis siis oli päevakorral andnud ka pisut Estonia teatril võimalust hingata. Kuid ühel hetkel siiski mingil põhjusel jooksjaid, jooksjaid need läbirääkimised kinni ja vastas lepingu puhul teatas siiski, et ei, et tema, tema soovib täpselt lepingu täita ja ja milleks tal on muidugi õigus ja see on kiiduväärt, kui Eesti Eesti vabariigis keegi täpselt lepingut täita, mis on kokku lepitud, iseenesestmõistetav, et see on väga tore ja, ja selle tulemusena siis me jõudsimegi kohtupinki, nii et selleks hetkeks on, ütleme need läbirääkimised lõppenud. Nagu taiplik, kuulaja on aru saanud, suubub iga niidiots teatri- ja ooperi restoranivahelisse lepingusse, mida me paraku lähemalt tutvustada ei saa, sest see on konfidentsiaalne, avalikustamisele ei kuulu. Võib-olla saab siis rääkida, millise hagiavalduse esitas teater oma lepingupartneri vastu kohtusse. Me vaidlustama selle lepingu üldse selle sõlmimise korra, et selleks on rikutud seda määrust 301. Ja, ja selles mõttes on see menetlus pooleli, ma ei tahaks sellest rohkem. Missugust abi selles väga keerukas küsimuses on teile andnud kultuuriministeerium? Kultuuriministeeriumiga oleme jah, sel teemal kohtunud küll mitmel korral ja nende, nii nagu ka minu esialgne õnnis soov oli see, et ehk õnnestub seda asja kuidagi lahendada läbirääkimiste teel. Ja eks see, eks see asi ei ole nii hull ikkagi Estonia seisukohast vaadata lappama, mõtlen see leping. Ja selles mõttes on mul kõige rohkem aga, ega rohkem olema ja siin abi saanud ka riigivarade nõunik Prometilt, kes, kes on olnud ka selle lepingu sõlmimise tagamaade juures rohkem kui mina. Sest leping sõlmiti enne minu tulekut siia teatrisse, kuid hoolimata sellest, nagu öeldakse jumala tunnistaja teinud kõik endist endast oleneva, mina leian küll praegu käesoleva seisuga, et me oleme teinud kõik, et siin mingile kokkuleppele jõuda. Aga see tee on ilmselt jooksnud ummikusse. Nüüd. No iga raadiokuulaja mäletab ajalehtedes suuri pealkirju, et Estonia teatrimaja vajub. Ma saan aru, et remondiasjad ei ole nüüd küll ainsad, mis teatri arengut takistavad. Ei, muidugi, siin ongi kuskilt otsast on väike vastuolu, mis minu jaoks on küll õnnelik vastuolu sest ühelt poolt see, mis see, mis sünnib laval ja ja siit ütleme järjekindlalt, ütleme siin viimaste aastate seda liini, siis on, on tubli, et et meil on vana hea kaardivägi on rivis, kes laulab ja tegutseda on, on, on kasvamas ka juba noori peale on tulemas meile oleme leidnud uut publikut ja see on tore, kuid teiselt poolt need töötingimused ja maja olukord kogu aeg halveneb. Ja see on kehva, tähendab, selles mõttes ma ütlen, et see on tore, et kui vastupidi oleks, oleks palju hullem, kui elaksime uhkes majas, aga laval midagi sünniks, nii et aga need on paratamatult asjadega. Iga kultuuriobjektijuht teab seda, et tal tuleb väga palju tähelepanu. Lisaks kunstilistele küsimustele, millega ma tegelikult selle maja juhina tahaksin kõige rohkem tegeleda. Ma pean tunnistama, et häbemata palju aega kulub tõepoolest, ütleme kogu selle olmekorraldamise peale ja rääkimata ka kui sul on väga palju aega, kulub sellistele sümpaatsetele lepingupartnerite nagu minul, siin on seal see ooperi restorani AS. Mitmel korral on tänasest saatest läbi käinud, et ooperi restorani, aktsiaseltsi kauplemist, avadesse on sekkunud majanduspolitsei. Intervjuu asjaosalisega, Tallinna politseiprefektuuri kriminaalpolitsei majanduskuritegude grupiinspektor Ain Soosaar, teie külastasite 26. novembril Estonia teatrit ja te läksite sinna majja, kui tavaline teatrikülastaja. Rääkige sellest, palun. Mis ma oskan sellest rääkida, läksin tõepoolest kui tavaline teatrikülastaja. Enne etenduse algust otsustasin kohvikusse minna. Ja siis tuli see tavaline asi nagu politseinikul ikka. Silmad seina peale otsin, tegevuslitsentsi müügiluba puudusid. Paraku Kohvini muidugi asi ei jõudnudki, sest nõudsin välja neid dokumente. Tõi mulle need dokumendid kohale oma mapi vahel. Selle firma omanik, kui ma küsisin ta käest selle kohta, et miks need dokumendid ei ole seina peale, siis ta tolle kohta ütlesid ja ma tean, aga me ei ole jõudnud panna. Ja siis, kui pöörasin tähelepanu kehtivusajale, mis ta ütles, et oi jah, et need on läbi, aga, aga meil on taotlus sisse antud. Nii, mida te majanduspolitseiinspektorina edasi tegite, sellel 26. novembri õhtul? Tolle sama päeva õhtul kontrollisin veel alkoholimüügi dokumente, mis olid olemas, aga olid raamatupidamises. Kuigi seadus näeb ette, et nad peavad olema müügikohas. Ja kaalusin, kaalusin võimalust nende müügikohtade kinnipanemise üle. Kuna tol samal õhtul oli etendus, siis rahvas juba majas ja ma ei pidanud otstarbekaks samal õhtul kinni panna neid müügikohti, mille ma tegin järgmise päeva. Õhtul. Nii 27. novembrikuupäevaga oli siis vormistatud see, et tegevuslitsentsi puudumise tõttu on Ooperi Restorani aktsiaseltsi tegevus peatatud. Ja tähendab tegevus antud ruumides kaubitsemise noh mõttes, ma ei peatanud mitte firma tegevust selle sõna üldises mõttes nad oleksid, oleksid võinud teha mida iganes muud muudes ruumides, ka sealsamas ruumis, aga nad ei tohtinud müüa enam selles ruumis, tähendab, neil ei olnud enam kehtivat müügiluba, nad oleksid seal võinud. Ma ei tea, mida iganes teha, raamatuid kirjutada või sporti teha või see on nende asi. Kummaline on, siit sellest järgmisel päeval, siis 28. novembril oli kehtiv ja korrektsete allkirjadega tegevusluba ooperi restorani aktsiaseltsil juba olemas. Ausalt öeldes on see ka natuke minu jaoks kummaline seepärast et 20 veel seitsmenda hommikul nägin mo taotlust ja taotlusele oli peale ainult viiest kaks allkirja, siis kooskõlastust ja 28. hommikul olid nad juba kõik olemas. Ka see on minu jaoks natuke kummaline, aga nad olid olemas ja ma aktsepteerin seda. Kust need allkirjad tuli hankida. Vot ma praegu niimoodi peast ei oskagi täpselt öelda, seal on tarbijakaitse, seal on tervisekaitse, seal on kohalik politseijaoskond sees. Kui ma ei eksi maksuametist ja üks organisatsioon veel, ma ei tohi seda öelda. Ja siis, 28. tulid teil need pitserit maha võtta või kuidas? 28. jah, ooperi restorani aktsiaseltsi tegevdirektor koos advokaadiga esitasid mulle taotluse ja mul ei olnud selleks enam alust kinni hoida seda tegevust. Neil olid olemas kehtivad müügiload, litsentsid ja ma tegin lahtisele pisenitud ruumid. Mida ütleb nüüd seadus selle kohta, missuguseid sanktsioonid võivad järgneda litsentsita tegevuse eest? Sest see asi ei saa ju jääda niisama lihtsalt, et olid kolm nädalat või 20 päeva ilma tegevust. Seda on muidugi, selle kohta on haldusõiguserikkumiste seadustikus paragrahv 132, kui ma ei eksi ja kas siis 100 päevapalka trahviks, siis ja seda juhul ütleme, kui nüüd firma praegusel materjali kontrollimisel ei selgu sellel firmal mingisuguseid muid patte veel. Kui neid ei ole, siis haldusprotokoll halduskohtusse ja kohtunik otsustada, kuidas ta neid karistab. Kas see on tavaline, et et näiteks majanduspolitsei kontrollib ooperiteatris tegutsevaid firmasid? Selle kohta ma võib-olla ütlen niimoodi, et noh, kuna Eestis, õigemini Tallinnas üksainuke ooperiteater on, siis muidugi tavaline ta ei ole, aga noh, see, et majanduspolitsei kontrollib firma tegevus, see on täiesti tavaline asi ütleme, antud juhul siis litsentside olemasolu ja müügidokumentide olemasolu on täiesti tavaline. Selles mõttes ma just palusin greid saatesse, et te olete murdnud läbi sellest barjäärist või niisuguse kultuuritempli imidžist, mis Estonia teatrit ümbritseb, et see on võib-olla ka põhjus, miks niisugusesse kohta ei ole läinud kontrollima väga sageli, kas pidiaam endise nimetusega või siis tarbijakaitseamet, sest kõik on lähtunud sellest, et tegemist on niivõrd kultuurse asutusega, kus kindlasti mingeid rikkumisi ette ei tule. Nii et selles mõttes Oma poolt ütleme sellele nii palju, võib-olla lisaks, et noh, olgu ta teater, kino, mida iganes seaduse ees vastutavad nad kõik ühtemoodi. See, et ta nüüd on Tallinna ainuke ooperiteater, see veel iseenesest ei tähenda seda, et nende katusel võiks toimuda mingi seaduse rikkumine. Ei, seadus ei näe seda ette, et ooperiteatrites firmad restorani teha ilma või pidada ilma lubadeta. Ei, see ei ole seal kirjas, vastutavad kõik ühtemoodi, täna kavatsen minna maksuametisse, uurida järgi sealt selle firma tegevust ja noh, nagu ma ennist ütlesin, kui muid patte neil hingel ei ole, siis ei ole siin muudkui halduskaristuslitsentsita tegevuse eest. Ja nüüd on saates see koht, kus me peaksime ära kuulama Estonia lepingupartneri ooperi restorani aktsiaseltsi tegevjuhi Valeri Fjodorovi või tema esindaja Margus sinki, seisukohad. Advokaat Fink intervjuuga ei nõustunud, öeldes, et teda huvitab ainult lepingulise vaidluse juriidiline külg. Valeri Fjodorov lubas küll teisipäeval raadiomajja oma seisukohti esitama tulla, kuid tund enne kokkulepitud kellaaega laskis ta teatada, et ta ei saa tulla. Sõidame siis Valeri Fjodorovi-le eraldatud saate aja kasvõi osaliseltki ühe lauluga, kus ooperile hüüavad hurraa kõik need, kes ooperimaja ja selle puhvetid niivõrd armastavad, et ilma selleta eksisteerida ei saa. Ooperini. Alex nafta vennasvabaõhuväed on. Seal terve aja. Ja Itaalia ning südame-vere. Korralik võib-olla veini norra? Poole targad stuudio lava peale torgatud. Kõnealune teema käsitlus vikerraadios ei lõpe tänase saatega ja mul on varuks ka intervjuu Estonia teatrilepingu sõlmimise aegse direktori Jaak Villeriga ja Kultuuriministeeriumi nõunike lubadus seda teemat järgmises argipäeva saates käsitleda.