1972 ealeski tüdruk kuni helistab sind magama, vali hingekell. Ära usu ega karda, et maaline vari või loits võiks painata ja sadada verd nagu lund kui seal Youbled eemal ja lähedal. Sest kes see mehisust kärpivalt kummitab Kaarne mägede räästeid või varitseb vooru kuus muu quicu paist. Kajades selgelt tähises lättes. 50 aastat ära elatud? Ei mingit edu ei teki. Kunagi peab joovet vedama. Saatus ei saa olla nii ülekohtused. Sepooside loomulikus skulptuuri erakordne elamus. Inimene muutub maks. Kreeka legend, lugu kurbadest, kolmede Medusa orjaalajasterra Methuks saadapis pers. Kui teised surematud surematut. 1974. Tasapisitasatelki läks. Mis häält ta nüüd teeb, kust mina tean? Plasma bee natukene. Sööb hirmsa häälega, eks te katsuge joode tõlvik alust vaiksemalt, hüüa. Spordilotopileti on juba nahka pannud? Ju on küll, kuid on nüüd mu mööblit kõvetaks. Koduse vara kindlustuskaitseta ja varani nende külalisteaiast, kes seda täianas vaat kui ka nende eest, kes sõdade ja nägemata ja teadmata ära viia tahavad. No vaata, kus Jotto mees email rota kusagile, see ju vana riigi rahvakommet matuserong aeglaselt läheb, eks ole, kus ta võtab sedasama ole sina, sedasama kõrtsis päris mööda ei tahaks sõita. Rajal tükib kõlisevad nii toredasti. Teeme väike peatus r, eks ole ju piiblis öeldud, et hingamise päev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast. Mis te, kuradid, nüüd seisad sina alles pärast? Tahaks nüüd asjale minna, asjalega lõbis, köster. Veosiin ei ole köstri matu, tema kasvata kummal lahti kukkunud jala tükel otsa taga. Aga sina siiski ütle mulle, kus on ruudi hingekell ja küünla ja matusejutlus, kes ülendab ta hinge nüüd seal üleval viimase kohtulaua ees. Meie seemnikuga teeme seda küll ruudi rahaga, agar pruudi auks ja kõrtsis 1975. Pabuashi käsk, kuuled mind, hüppa alla. Võta langevari võtad kiiresti ära, venita jumala pärast ta paarisleitnant hüppasida. Sina Tavarris, Ivanov. Põlevad siis taeva pärast ei lähe enam kaua. Aga siis ei olnud käsk, kuuled mind, hüppa alla. Adrian, kuula mind, hüppa juba, ma palun sind, anna mulle mikrofoni Boashi sarjal, kas kuuled mind? Ozzy Kuulonil, ma tean, et Ivanov sinuga, saad aru, basee Ma käsin sind hüpata. Mina sariaan, käsi sind hüpata. Juhi teda, muud võimalust enam ei ole. Ei kuula, kõrgus 300, võta paremale. Veel paremale. Kuule basseini. Veel paremale. Nüüd oled tegelikult, hoia suunda, hakka laskuma. Kiirus maha. Kiirus ära keelab kõiki passi, hoia paremale. Sa oled soolane. 1976. Kuule, sa aegule, olge, olge kosse, olge kuss, majada, meie, meie oleme, kus me oleme, oleme kogu kogu näedsa kohaga vaatoliku juures. Olev, ole, oleme kus, ära maga, semu, ära ära maga, laulame, laulame koos. Kas sa tead seda laulu? Sina tulid jalale ilmale ja sinna sirgusid mäe rinnad. Peaksid tema. Kohutav õnnetus kui te siit edasi läheks. Kuulake mu sõna ning eta gaasikustetunud. Kui teile elu armas on siis kuulake muhoidjatusse. Kui nad tulevad su enda peale säril, nii läksid need alla. Kas ikka tõesti mina väega kokas selle mäega, mis poleks tavaline? Mägi on vulkaan. Vulkaan on nagu suhteliselt hingav olevus, kordunda kuuri, rahulik töölisraevus, hirmuäratav, kuid mina tead, kui ta valmistub purske. Ilus sats nad varsti Sanjad suud tükis. 1977. Teel teest. Ärge. Teen. Ja oi. Sa jätad üksinda, teen mingil Joori. Ei sina neist lahti saa, ookermassaa olen. Vaid. Pääs välja, see siin ei ole minu piirkond, sellepärast me ei pääse korralikult edasi, aitäh. Peetrice aitasid hädast välja. Tõepoolest. On see alles tee see on vesi vähemalt sama rumalad, kui on. Soov saada hakkama. Natuke natukene veel. 1978. Kõik elustama. Kust sa võtsid, et ma ööd ja kus ei oleks, kes kõrvalka ei ole? Temal mõtlen. Pidin Raasik. Louis Ma tegin seda sinu pärast, et sind välja. Aga kujuta ette, et pärast seda ära need, mis pole siinkohal, kui helistatakse Moskvas Maha lasta kogemata arvavad, et oled mingi piirile. Kuidas nad ei lase tema parooli, ütleb tuul. Päike. Kuhu lähed? Läheme, see on tähtis, et kuule, sa ei tea, kuhu jõuad. Vehkume, seal ei ole ju mõtet lõppema. Mõtle edasi. Edasi mehedes kõikidel relvas, kõikidel on relvad. Paljud laetud surmatuisus. Millega te olete Walesi nädalate jooksul üsna palju jõudnud korda saata, korda saata pina, kes siis veel? Del austasid oma mehe, tegid lisandiks Tavidi, Allani tõukesite porri. Ja, ja teie? Kui poleks olnud teid, oleks kas kiusanud praegu elus? Hiiumaa? Ees. Kuid ainult teaksite, mida ma praegu. Andke mulle andeks. Palun teid tema pärast. Ma ju armastasin teda nii väga, kamine, armastan youghi. Kogu mu süü olla. Nüüd te näete läte, mida te armastus talle andis. Kui te teda armastate? Tõepoolest armastate. Sõitke tagasi varda. Kas ei lasta? 1979. Mis siin sees on? Kirjad? Pealegi aitab, kui sa oleksid lihtsalt inimene. Inimene sel juhul soovin õnne. Enda ausalt öeldes on mul siin oma kahtlused lääne minema mõelda. Õigema võistluse järgselt ta kõrvale kinnistamentsi, kedagi mitte mingil juhul. Ma ei näe teda. Aga kui näitasid, aitab, kas tõesti ei tea, mismoodi, kui ta palub sinult andeks. Ja anname andeks. Kas sina tead, mis asi on andeksandmine? Vaimus kusagil pärast seda, mis seal kuberneri juures kuulsid. Ei hakanud mõistma, mis asi on suur mulle. Siis oled sa küll viimane, kui ma oleksin kõige viimane näru poleks asi veel nii hull. Aga ma olen täiesti tavaline inimene, kes ei mõista enam midagi. Mitte midagi. Ma lähen, onu Kevin. Anna mulle andeks. Mine koju, mille paki juurde. Põleta need kirjad ära. Ja siis siis võib-olla tuled sa tagasi, 1980. 1981. Saab ehk midagi hamba alla? Õhtusöök tuuaksegi juba. No mina tahan. Miks ei anta hommikuks õhtuks leiba? Õige Kuu meie leivaportsud lähevad või miks portsjonid on nagu tirts titasita. Miks teie leitnant siin olite? Meil on komandöride palad ka mingi sinna. See ei puutu asjasse. Mina sõin eesliinil võitlejatega, ühest kataloogist läksime ühes ajalikus rünnakule. Mis vahet seal on, kus ma olen? Ma räägin kõikide eest. Miks siin korralagedus valitseb? Seltsimehed, te olete ju kõik teadlikud võitlejad ja peate aru saama, et praegustes tingimustes esineb meil veel ajutisi rasvaseid teede lagunemine, transpordiga teatud häireid, aga pisipuudused kõrvaldatakse. Varsti. Mõistan teid, mehed, te olete pärast eesliini ja teekonda nii näljas, et võiksite ka lihase ema nahka pista. 1982. Palun astuge sisse. Vadki talla teie siiamaani otsida juba vaiba ära. Esinevale, palun, mida te ootate? Istume ühistul? Istugu. Muidugi kallid sõbrad. Ma olen nüüd kaks nädalat arvutuspsühholoogia instituudi direktor olnud. Ja praegu kutsusin teid kokku sellepärast, et mul on üks veidravõitu jutt. Asi puudutab ainult juuresolijaid ja mitte teisi instituudi töötajaid, vähemasti esialgu mitte. Kahe nädala jooksul olen saanud seitse kirja. Need on siin kõik anonüümkirjad. Tundmatud kirjutajad teevad Instituudi töötajate kohta mitmesuguseid seiku teatavaks nende kohta, kes praegu siin on. Ja ma otsustasin, et loen need kirjad teile ette. Kehidetab, näitavad seda, aga ma tahan juba ette rutates öelda, mis ma neist arvelt tohib vaadata. Pärastpoole sul Ivanov nii kiire ja nendes kirjades tahavad end kuuldavaks teha signaalid mis on võltsid ka siis, kui nad on pooliti või tervenisti õiged. Ja mul ei ole niisugust petliku tõde vaja. Miks ta tahab vanuritele? Et meie vahel ei oleks saladusi, et ükski alatus ei tabaks kedagi ootamatult ja kui see on tõsi, mis seal kirjutatakse, tõsi, ma ei tea. Tõde ei ole isikupäratu, jaga kohatu tõe peab keegi välja ütlema. Aga kus on siin tagatis, isik, allkiri? Ma loen kirjad ette selleks, et vastav uudis leviks. Teadku see, kes nii alatult tahab teistega arveid õiendada. Et ma ei kuula teda sellises vormis küll mitte, väga ilus. Tore. Niisiis. Kellest me alustame? 1983? Eks ole, sina tuled minuga sügisnäitusele, Gazasarlotte. Ei ma arvan, et ma jään parem koju. Katsun siin paari asjaga toime tulla, mis asjaga? Munad tarvis muneda. Aeg on juba nõnda kaugele, et mul tuleb kookon teha ja see mune täis muneda. Ma ei teadnudki üldse muneda oskad. Ascanica Ma olen mitmekülgne. Mis mõttes mitmekülgne? Kas selles, et sul on palju muned? Ah, ei, ma olen selles mõttes mitmekülgne, et mul on hõlbus ühe tegevuse juurest teise juurde minna. See tähendab, et minu tegevus ei piirdu üksnes võrgu kudumise putukate püüdmisega. Miks sa ei võiks minuga näitusele tulla, seal oma mune muneda? Hiiglama vahva oleks ju? Ma kardan, et munemise asjus oled sa täielik võhik, hõlber. Ma ei saa oma perekondlikke kohustusi näituse ajakavaga kokku sobitada. Kui mul on munemise aeg, siis tuleb mul muneda, olgu näitust või ärgu olgu. Aga seda ma küll ei taha, et sa muretsema hakkaksid. Sa võid kaalus maha võtta. Kui asi vähegi seada annab, siis ma tulen selle. Ma teadsin kohe, kui mul sind kõige rohkem vaja on ja keegi, kes lugeda mõistab, peab kaasa tulema. Ma arvan, et see peaks olema tem, don. Mul võid käskjalga tarvis minna ja võib-olla peab veel üht-teist õiendama, mina jään igal juhul koju. Näitusele ei paku mulle vähimatki huvi. Hävitusel köinud laadaplatsidel paradiis igaühe käest kukub toidukraami maha. Kui pimestavad laternad on kustunud ja inimesed koju magama läinud, leiad sa laadaputkade vahel. Toshiba liikus haaksuvaisi, kreemitilkasid väsinud, laste käest maha kukkunud suhkruõunu besee koogipuruga. Laadaplatsil vedeleb nii palju kõiksugu toidujäätmeid, et neist jätkuks tervele roti armeele. Sinu kõrgutist ehitus peab ikka paika, peab küll paika, pile, näitusele, temportoni, sa näed, et tegelikkus ületabki mu pöörosemadki unistused. Ämbreid nisul haaplevokaga koos rasvaseid paberikotte, mis on täis kuule. Aga räägi enam midagi. Tubli aga nüüd ei ole enam aega raisata, viige, varsti tullakse volbrikasti panema. Tembritan ja mina pean end sinna enne ära peitma. Halba, mis ma sulle ütleb, et kui nad kastilaati teevad sind sinna sisse tahavad panna, siis hakka vastu. Punivad alati vastu, kui tahetakse kuhugi viia ja vabatahtlikult kasti lehed võib suu German hakata kartma, et sa oled ära juttu ja julgegi sinuga näitusele minna. Palun ära siiski üht äsja unusta, mina olin siin kastis peidus ja ma igatahes ei soovita mulle peale astutakse. Nii et ma tädi white Fenton, peidame pea ära, juba tullakse hülga trumme madalamaks. Charlotte, atage Kaagata kehane. 1984. Nii kohtume siis jälle kohtume siis jälle. Tõsgilis mehiseks Me peame jääma Carlus. Tasuri teejaks. Ta kalli elu tõi ohvriks teie elu eest. See on talle hauakivi, missugust ükski kuningas ei ole veel iial saanud. Paradiis, ta põrmust peab puhkema. Nii tahtsin näha teid. See oligi ta surmas sügav mõte. Ta pidas vooruseks Me armastust. Ma teda usaldanud ja kauem südant ei ärge lõpetage kuninganna. Ma viibisin kui pikas raskes unes. Ma armastasin. Nüüd ma ärkasin, las unud olnu, siin on teie kirjad, te hävitage need, mis minul saide maa oma tunnetega iialgi ei tülita teid enam, suur läks marki, ma tulin ema. Et jumalaga jätma. Nüüd ma lõpuks näen seda, mis on ülevam, kui õnn sind omada. Eks lühikene öö mu elu loidunud lendu kiirendades on enneaegselt meheks teinud mind yks ei toonutofi lipik, kellele midagi ei ütlenud rauga noorukile ohver. Ärge hoolige Lubizarest madise Tiisuda. Kuid uskuge, ma imetlen teid, Carlos Sõprus liidu ainus usaldatav te olite. Ja selle nime all nüüdsest peale olete mulle maailmas kõige kallim. Sadundasin hoolikalt oma tuule ning hüppasime sadulasse. Ei olnud palju maad. Kilomeetri poolteist. Oli varajane hommik. Noor kuusik levitas värsket okkalõhna. Oli niiske ja jahe, nii et pidin õlgu väristama. Väike hakkab metsaalust alles keskhommikul soojendama. Kodumaiselt tuttavate häältega nähtamatud linnukesed suitsetasid nii rahumeelselt ja asjalikult nagu poleks kuskil maailmas sõda olemaski. Sõidan sammu mööda soove ja hoian silmad-kõrvad lahti. Nii me läksime ettevaatlikult, nagu käsk oli. Peatusin iga tükikese maa tagant, uurisin binokliga sood, kuulatasid. Nii nagu luures ikka tehakse. Ei midagi. Esimene, mida nägin olid tuulesilmad. Suured pruunid ja kruut, silmad, hobuse kael õieli, higisena Aldukslase ägedalt üks soon. Kuid rinnakorvist otse sadula higise päält voolas sosinal verd. Ma olin terve, aga tuul sai pihta ja kõvasti. Nägin tuulehäid tuttavaid silmi. Ta püüdis pead tõsta, rapsis kogu jõudu kokku võttes kõigi nelja jalaga kuid ei suutnud enam. Aga silmad olid veel elus. Maalin külili rahus, vaatasin otse neisse silmadesse ega osanud muud teha, kui suriele kaela peale patsutada. Kordasin ja kordasin nagu lolliks. Ütle, ütle. Ütle. Aga mida saida? Keeleka loomul öelda? Tuulesilmadest kustus elu. Veel kord käis neist nagu välgatus läbida püüdis veel pead tõsta siis korska seda viimast korda ning tuul oli surnud. Aga selles oli tardunud nagu etteheide ja süüdistus. Talakalita. 1985. Ka nüüd kullakallis usu, usuke. Magad karmas Joosukene õhtu, sa ise ütlesid, et õhtuõhtut hommigrist, mis sa tõesti is õhtul lubasid. Missa pime, võin praegu pingutad, et lapsed võivad tulla näiteks hommikul vaatajakse. Tehakse tööd hommikul ka tulla. Oli Need, kes lõpetas eile nii hilja, et nad magavad nagu nutid. Aga kui sa kardad, Ma panen ukse veel riimi. Loen. Lapsed võivad mujalt ka tulla, kui uksest kallis. Siis kolmega peale hakkan. Meil on sinuga kaheduke tegemist, tuli väega singi tõmmet viia, aeda saada kuul. Kell on veerand kaheksa. Miks sa mind varem üles ei ajanud? Küll mis ajasid nulli jutuajamisi tükk? Nüüd ometi ükskord ei pane kohvivesi keema ja kuule ajajaan üles. Ja vaata, kas vannitoas wet tuleva. Kuule, pane raadio mängima. Koerast täiesti soe vesi tuleb valgustama, töö algatas seoses Lasnamäe südalinn, kus selline remondiga on sellest suurest lõhestatud trammid koosid Cave edasi. Adetaja. Kuule, kallis, ma ütlesin, et pane kohvivesi keema, ajajaan üles. Neli valida tuleva ja muuses Aved vaid töö juures ka ajad aga vannide paigale. Teine asi muidugi võid, jaa. Kuule, kallis, aga lapsed kasvavad nad need kabja juurde pelutsevai. Pühade ääres passinud juba nädal aega, mida saaks need vannipiste kord, pole sooja korpole, külma vett, kumbagi kallis, tähendab, need on nii. Kui täna tuleb sooja vett, liid, lapsed vanni, eks. Aga kui leiutis loputab minagi kiiresti üle ja kui tuleb külma käidisemannisele. No see on üks nohu selle kõrval, kui sa käid ringi nagu korstnapühkija. Mine ometi üks kordi aja poiss üles, paneb kokk keema. Tahaksin endale ka ehk elu siis. Kui too ei taha tõusta? Ükskõikselt pilgul vaatled maad kus õõnest jäänud ainult vari kus ilu närbub õige pea kus elutsevad ainult vead. Seal karistusest hoolimata on Võidul ikka kuriteod ja väiklane kirg, mis seob kus ilma kartuseta keegi teist armastada ei saa eal. Ning nende viha. Arg on seegi. Kas sa siis ei tea, mis on see hetkeline puhang? Noor süda armastusest taob ja veri kuum. Aeg aga kaob. Kõik jahutab ja muudab tuhaks. Kas suudab lahusolule ja uue ilu võlule teist keegi kaua vastu panna? Kirg rahuneb ja ruumi annab pea igavusetundele. Sild. Saatus kõrgemale kannab. Teha sulle pole määratud Dorianna lõpuks mingis maapealses kadedate ringis kus kõik su ümber vääritud kesku, vaenlasi, argu hingi, kes kartusi ja lootusi ja täitumatuid, ootusi, kesktühisust ja ränka vaeva. Sa silmakirjalike seas. Võid palveid läkitada taeva, jääb siiski ilmumata troost. Siin jumalast ja inimsoost ühe võrra kaugel oled. Ooey Sa puhas kaunis, olen muuks ette määratud, on sind teistmoodi kannatust, surin saab tunda, pea. Sinu päralt. Teistmoodi. Covid senised jäta vilets. Esenersioon kui neid vägevaid väitlesid, vaadata milledega, meid relvastate, siis lõhnab küll seatapu või millegi seesuguse järele. Ansene roll. Tabariistade hulga ja toetuse põhjal võib oletada, et oleme sattunud mõnda Chicago tapamajja. Insenerid, oo, ma soovitaksin jälgida toda daami punases, kellel kõpskingad jalas temakene vist küll lisaseatapukatse eest hoiatama, relva käes väga pidulikult tema olekust, uhka, ootusärevust. Insener toomrelvad põõsasse sibulast, mis loodetavasti on seal veidi ohutum töö, kullake, enne nädalapäevad kapsas, kui tunnike mädanenud sibulat aroom sisse kakkuda. Usu mind, olen ju teadupärast meie firma alaline ja täievoliline suursaadik asukohtadega juurviljabaasis, kolhoosis ja pidupäevaeelsetel kodulinna tänavatel. Siis saadetakse eriliste teenete. Mis sa siis mõtled? Esmatingimus on see noor, kõrgesti koolitatud spetsialist? Kõige tähtsam? Viis esimest tööaastat mööduvat seesugustel kapsast, tulite sibulate ja porgandite seltsis. Mõistagi ja see kraam kõik enne olema mädanenud. Kevadhooaeg algab sedasi. Siis käiakse raks õitsengu kolhoosi põldudelt kive korjamas seistule nädalake õitsengu Vissidele einele. Sügisel saab loomingulist initsiatiivi kartuli- ja kapsapõldudel üles näidata. Kevadel hakkad jälle mädanenud kapsa ja kartuliga pihta ja täpselt nii insener roll. Pluss veel mitmesuguste tähtsate sündmuste puhul tegus kaasalöömine kodulinna heakorraalaste suur üritus ja sellest nagu võib üsna kindlalt oletada, kasvab noorest spetsialistist, mida siin väga tähtsat. Mis see just on, seda ma veel ei saa täpselt aru, kuid midagi väga olulist, kindlasti töölisklassi parem osa jääb sellest ilma kahju. Väga kahju. Väevõimuga õnnestus mul siiski täna ennast teie hulka sokutada. Seal on ainult need kaks unikest tavalisest poole vähem. Ja keerulist pole siin midagi. Läks ja ongi ilus kapsapea valmis. Sule, tulge lähemale, kellele Asjon võõras näge. Ja ongi ilus kapsapea valmis. Kümnekesi on see töö kahe-kolme tunniga tehtud. Lähenege, nad on lähel igavesed küll, aga ega kapsad ammustatule ja kesta. Me olime rajooni kõige parem kolhoos. Tundsin huvi missugusele järjelkontšenko nimeline kolhoos, praegu. Sõitsime siis koos endise esimehe Ivan koogasin imeilus vaadet neprile, külades aga palju maju lagunemas või tühjad. Suurim mure vahel on töötegijate vähesus. Minnakse linna. Olmekultuuriasutusi on maal vähe, seed on kevadeti läbipääsmatud ja Septšenko nimelise kolhoosi kontor asub siin vanas kivimajas, siis aga see paistab üsna halli armetu olevat. See oli kunagi uhke maja. Küla kõige rikkama mehe Belov kriisi maja. Ukraina külades ehitatakse maju tavaliselt õlgedest ja savist. Belov kris ümbruskonna kuningas, kelle sulaseks oli ka minu isa. Tema ehitas tellistest, temal oli oma tellisetehas. Lähme sisse. Palun. Ja krohv pudeneb, lauad, toolid nagu ära näritud. Tol ajal oli kord majas kas esimehe kabineti seinaväärsem. Palun tere päevast päeva. Me sooviksime esimest esimest metro Petrovskiste oblastikomiteesse, aga kas peaökonomist on kohal? Mina olen hõivega, rõõmustage siia, sõitis ajakirjanik Eestist Tallinnast? Küsisime, võrdlesime istuge, kolhoos oli umbes samal tasemel, mis Puškov ajale tagasiminek oli loomakasvatuse produktiivsuses ja eriti seakasvatuses. Käisime farmides ja põllul ja sealt otsisin asjatult kasvõi sõrmeotsa suuruski. Putškov ehitas need farmid Eestist toodud metsast. Meie tormimurrust sõitis Loksale ja teda abistasid seal alevinõukogu esimees Lembit Põhjala ja keskkooli direktor Robert Adamson. Aga põllumassiivide vahel Lepri kõrgel kaldal oli mälestusmärk, mis oli püstitatud jõe forsseerijatele 1986. Mis see siis on, mis etendusse on? Tuleb välja, et me istume siin ilmaaegu juba üle kahe tunni. Kõik, me oleme inimesed tööga koormatud, aga mis siin toimub? Isiklikult teile ja teile, seltsimees, neid joodav, tegin ma ülesandeks järelevalvet komisjon üle ja on, millest selline korralagedus. Miks kogu komisjon ei võtnud osa ettekande ettevalmistamisest, kui te olite laupäeval koos, nii, mispärast ei jõudnud ühisele arvamusele, tähendab, oleksite pidanud veel kord kokku tulema, mis lapsetembud nüüd on, gets Sevtšuk mängida peitust või? Mis on siis siinsamas, olete nõus, siis jälle ei ole nõus istuvatkas kätte, nagu oleks suu vett täis. Aga tarvitses siin ühel ainult sõna võtta, palun Te hääletasite juba, ma ju nägin ise, kuidas teie, seltsimees Sevtšuk, teiegi hakkasite kätes. Ah niimoodi meid eksitusse viia, panen ette avaldada teile seltsimees Nebjoodov, noomitus hoolele ja lohaka suhtumise eest oma kaustu. Kes pidi komisjoni ükse, kes veidi komissariks algusest peale siis viime ausa, kindla ei ole, kui mitte teie, kus üks minut, seltsimees Nazarov partei liikmena ja komisjoni liikmena ma olen, ma olen seltsimees joodoviga täielikult ning tervenisti nõus. Tema, kinnitan teile omalt poolt, et see, mida, et see, mida need Fjodor on teinud komisjoni töö organiseerimisega väärib kõige suuremat kiitust. 1987. Ta räägib tõtt. Kõik reetriskeks on juba mis teha? Ma pean siis tõesti ootama, et mindki mässulised kinni seoksid. Kas poleks targem ennetada Turminikis aga murda vandetõotus ja põlvest põlve autost, pälvida nii hirmsa teoga, kuritarvitada menu, kroonikandja usaldust, maapakku vahetul, põlatolon, aju mõeldav mässudest ja vandenõust, ent minul? Minul olles tsaarisoosik Bojaar saatis meile tsaaripoeg. Kuulake, mis hääldan poja heiduse siia, tulge siia. Ei tervitada, käskis tsaaripoeg emeetri. Teada, kuidas taevaime päästis med tsaari poja mõrtsukate käest. Kõik teavad palju õnnetust ja hädad julma võõrsilt tulnu vaimuaastad maapagu tapmi alandusi, makse, vaeva nälga tunda, saite köik emeetrilt armulikust, võite loota. Ojari. Rudolf. Nende juurde salopoliit Mozalskija Suiski traletsid on neil kaasakest tõest aula, missugune kära. Maria kodu laava ja tema poeg, Theodor olendid, mürgitanud ööd Helaguzza, Dmitri Ivanovitš. Vaatamata hilisele ajale sai Trotski samal õhtul ühenduse saksa väejuhatuse staabiülema kindralmaks Opmanniga ja küsis temalt, millal on võimalik anda ette vedur Jabade tee rongile, millega delegatsiooni juht peab sõitma konsultatsioonile omavalitsusega. Vedur anti ette, poolteise tunni pärast oli keskkahe vaguniga spets. Rong kihutas läbi pimeda ja vaikse talveöö kita. Tere õhtust, härra Sutter. Pealinna kunstielu pulbitseb, taastub pärast ajutisi arusaamatusi oktoobris, mida mõned on võtnud pähe nimetada revolutsiooniks taas külalislahkelt teele oma uksed, meie plaseerunud laostunud ja seetõttu igikestev varietee, kohvik, punane latern, orkester, tuss. Ma ei hakka teie eest varjama, härrased et me saime loa ainult selle eest, et härrased seltsimehed kohalikust võimuorganist lausa juubeldasid, kui kuulsid, mis värvi on meie latern, anna neile volija. Nad süütavad niisugused laternad üle kogu Venemaa. Kui teil aga meie juures igal võite minna naabrite poole seal sünnib suur taarne kunst. Loen teile ette uudise tänasest ajalehest. Tööliste ja talupoegade saadikute nõukogu ning kultuurvalgustuseks sektsioon etendavad klubis punane täht. Esimese prolentaarse näidendi mitte rahas ei peitu. Õnn ja vodevill. Kallivõitu on võimalik valida, härrasid on võimalik valida. Ma pöördun teie poole sõnaga, härrasid midega. Endised härrased, nagu seda vahetevahel teevad. Tõelised seltsimehed. Milles siis peitub ajalooline paradoks, sõbrad aga selles, et praegu saavad vaid endised härrased olla tõelisteks seltsimeesteks. 1988. Ma tahaksin teiega rääkida, Vladimiri seletan, Jessepessar Jaanovits, meil ei ole teiega millestki rääkida.