Tere, jälle on käimas saade, hetk helisem, täna tahaksime muusikamaailmast nina pihta natuke ka tantsumaailma, sest meie külaline tänases saates on Tiina olles, keda tantsuhuvilised inimesed kindlasti näinud, esinemas koos tantsuteatriga Fainfaiv. Tere tulemast ja minu esimene küsimus sulle, miks sa valisid tänase saate alguses looks just Traveli poole? Sellepärast et see lugu tuletab mulle meelde minu õpinguid Leningradis nüüdseks on see siis Sant-Peterburg Leningradi riiklikus muusikakoolis seal teatri juures oli üks vahva väike kool, kus õppisid tantsijad, akrobaadid ja lauljad ja sinu tantsuteesid nagu sai ka sealt alguse või sinu õpingud. Ning kindlasti on see üks väga tähtis eluetapp. Kas selle muusika järgi sõja seal siis tantsisime. Ja oligi küsimus, et miks ma selle eest muusika valisin. Lihtsalt selle muusikaga meenub mulle. Mu kõige esimene ja kõige suurem teater elamus, mida ma sain. Show business i show tantsualalt, nagu võib-olla sinagi, kujutad ette muusika, Allan, selline estraad, liitreid, sule, et kõrged kontsad, tüdrukud mõne selle järgi meid sinna ka üldiselt valiti. Aga aga heas mõttes šokk oli minu jaoks see, kuidas saksa koreograaf diisel, Balter, lavastas Äraveli boolero, just mesi kooli laval seal ei midagi müstilist, midagi fantastilist, lihtsalt ma polnud kunagi näinud, et show business, siis võib midagi olla nii dramaatilist, nii palju ütlevad nii palju tundeid. Midagi nii fantastilist. Kasutatud oli kogut, ruckneid oli, tähendab siis meid oli ligi 30, tantsijad pooled mehed, pooled naised orkester, lavavalgustus, kostüümid ja testib ma, kui ma kuulan seda muusikat, kuigi ma olen väga palju erinevaid lavastusi näinud sellele muusikale meenub mulle ainult ainult see lavastus ja meenuvad õpinguaastat Leningradis. Aga kuidas sa sattusid sinna üldse? Sattusid, kui nüüd ausalt öelda, siis. Ma kasvatasin kunagi kur, värske õhk ja me läksime Leningradi turule sööma. Ja siis ma nägin kuulutusi linna peal, et võetakse vastu ja selline teater on olemas ja, ja samal ajal oli väike probleem just sellega, et ma olin lõpetanud õpingud Vanemuise juures asuvas balletistuudios. Ja, ja, ja ma olin endale igasuguseid töötas, ainult et ma teen kõik selleks, et ma tahaksin tantsijaks. Ja kui ma neid plangu peal nägin silmal oli ilmselge, kuhu ma pean minema. Ja näed, õnnestuski. No sellest Leningradi Music roolist painfaini just seal vahepeal juhtus. Nahk pealt minu jaoks teater jäi siiski õpingute kohaks, sellepärast et et kui ma kooli lõpetasin ja mulle pakuti tee tööd teatris siis oli Mulle revolutsioon ilusad ajad, ikka koduigatsus, ma tahtsin tagasi koju Eestisse. Siis olid mul terviseprobleemid ka, vahepeal ma paar aastat tantsida üldse ei saanud. Siis hakkasin uuesti ennast liigutama ja leidsin ennast. Elannas pidi juurest gabarest Tallinn. Ja, ja sealt korjas mind üles just sellele teele. Ma nii väga tahtsin. Nordstaari looja Saima kraaning. Nimelt Peterburis olin ma kokku puutunud esimest korda elus moderntantsuga ning oma tegelikult selle kooli lõpetasin, ma sain aru ja ka pedagoogid said aru, et ma tegelikult ei ole selle muusikalitantsijad tegelikult. Minu teeks peaks olema nüüdistants ja moderntants. Ja, ja. Kui kuulsin Saima sama kraaningu plaani noot staar esimese eesti tantsuteatri loomise kohta ja tema pakkumist, siis ma arvasin küll, et, et no nüüd on käes seitsmes taevas. Aga edasi arenes nii, et saime kokku tänu nordstaarile. Need viis inimest, kes me koos praegu Fainfaivis tegutseme. Ning viis aastat tagasi lõime me siis oma tantsuteatri Fainfaiv mõni, et te olete nagu väikest viisi huvileriidiga. Ja, ning seda juubelit tahaks tervitada, meenutada või või kuidas seda paremini uhkem öelda tähistada? Manhattan Transfer i Loogataksida Chang seal sellepärast, et täpselt sama looga me alustasime viis aastat tagasi oma esimese džässkavaga. Nonii niivõrd hästi lauldud, loobus seal väga kerge tantsida. Ma just mõtlesin, et miks te, miks te just selle loo valisite ma siiski teatri kuidagi alustuseks? Jah, Me alustasime džässkavaga. Kuid ning me teeme seda praegugi vahetevahel. Kuid meie põhieesmärgiks sai siiski moderntantsu arendamine nii Eestis kui ka enda jaoks ja, ja iseenda leidmine moderntantsus sellepärast et nord Star Tantsuteater tegi küll esimesi katsetusi ning, ning see töö, mida nordstaariga sai tehtud, oli tegelikult väga tähtis ning ning kõigele sellele aluseks mis oli edaspidi fain faili töös. Kuid, kuid südamelähedaseks ning, ning tähtsaks sai iseeneseleidmine ning väga tore oli, et meie endi seast Võrus välja koreograaf Renee Nõmmik, et, et kogu põhiline koreograafia, kogu tants, kogu see mõttemaailm, milles me Songi, me otsime, on siiski meie enda, sest et Renee sellega tegeleb, et ei ole kuskilt välismaalt keegi imporditud, nüüd ta näitab sammudeta, me läheme järel. Vot see on kõige toredam. Aga kuidas te üldse muusikat valiti või kuidas tantsija kuulab muusikat? No võib-olla tavaline inimene, kes ei ole seotud muusikaga, ta kuulab muusikat nagu mingit tausta või nagu meelelahutust. Võib-olla laulja kuulab muusikat, seda, kuidas keegi laulab, kui tegemist lauluga või pillimees kuulab nagu oma pilli või kuidas tantsi muusikat kuulata, seal on mingi vahe. Võib-olla sellega, et tantsija hakkab siis tantsima kohe selle muusika järgi. Aga no ma seal päris ütelda, et ma kuulan seda muusikat nagu tantsija tegelikult ma kuulan vahepeal muusikat nagu lavastaja ja mõnikord ma kuulan seda muusikat võib-olla tund aega järjest ja ongi niimoodi, kui mingi lavastuse periood on, ma võin kuulata, kuulata ja siis korraga leida, et issand on mind nii ära tüüdanud, ma ei saa seda enam üldse, ma ei tea selle järgi ühtegi sammu teha. Ja siis, kui natuke aega läheb mööda, siis leiad, et aga see oli midagi tõelist, oli väga hea. Ning. Minu jaoks on vot see, just see hea muusika on see, mis tekitab minus kujutluspildid. Et ma elan selles muusikas, et, et ma vajan teda ja et kui mul on raskem, et ma kuulan ja, ja noh, võib-olla mõni praam käitub võlgu, et kuidas on võimalik muusika aitab, aga ta tõeliselt aitab. Ja tõesti ma ei kujuta oma elu ilma muusikata etta. Aga kui te teete mingisugust järgmist kavanetekstiaatriga, kas siis kas siis see ükskõik kes teatriliige võib tuua mingi muusika, ütelda, et näed, kas selle järgi teha midagi või on siiski ütleme, Renee Nõmmik, see, kes kes otsustab, kes valib muusika, kuidas ta, need tantsuprogrammid üldse tekivad? Krist igalühel on elus antud oma roll kes on hea pedagoogina, kes on hea millegi ülesleidmine, kes on hea ideede autor, kes on ja ideede teostaja. Nii on ka meil välja kujunenud, et, et selle nagu kohaletooja ja väljapakkuja on siiski René, aga just ühes ühes korralikus nagu meie inimesele organismis on igal elundil oma. Oma ülesanne, nii on ka nähtavasti meil teades igalühel oma ülesanne No kuulame siis vahepeal ühte lugu, mille järgi ka te olete teinud tantsu, mis oli teie esimene moderntantsuprojekt. Ja see on Richard laagri muusikale tehtud projekt Amma tuua puu. Vaata vahepeal siin Kadri, sa küsisid minu käest, miks selline nimi Ammaduva puu ta on täiesti abstraktne nimi, ei tähenda mitte midagi. Ta tähendab seda. Et, et seda muusikat kuulates lihtsalt tekib selline tunne, et tahaks öelda amma toa puu. Kogu lugu, aga miks ma selle loojust valisin pärast, et jälle kui tantsijana ta tuletab mulle meelde mingit väga kallist elumomenti, son võitu liitebski rahvusvahelisel konkursil, kus me oleme tegelikult ainult kolm korda ja kolm korda väga edukalt. Ning kuna see oli meie esimene moderntantsuprojekt ja minna sellisele suurele konkursile ja saada sealt kõige kõrgema auhind, mida antakse välja lühiballetti eest. Minu meelest see oli ikkagi väga suur tunnustus. Kui kaua teatri oli tegutsenud selleks ajaks, kui te siin elasid aastale aasta? Sa oled rääkinud mitu korda, kasutanud sõna, modern, keha, koolitus, nüüd ütleme, sa ütlesid, et ennem tegite džässtantsu ja siis läksite üle moderntantsu peale. Mis see vahe on või mis, mis asi see modern kehakoolides üldse on? Siin tuleb, ma arvan, natukene tuhnida sinna aja lavale. Nimelt vastukaaluks klassika rangetele reeglitele tekkis sajandi alguses. Liikumine liikumine nii liikumise mõttes kui ka mõtteviisi mõttes vastu klassikareeglitele tähendab, otsiti suundi, keha võib liikuda ka nii, nagu ta on looduse poolt loodud, et ta ei pea olema väljapool, ta ei pea olema kindlates klassikalistes reeglites ning selle põhjal on välja kujunenud väga mitu erinevat moderntantsustiili, nendest kuulsamalt Onlymoonideniga cream'i teeniga, Caningami tehnika. Ning nüüdseks on välja kujunenud ka niinimetatud nüüdistants. See tähendab, et antud tantsus lööb isegi kõige rohkem idee ning koreograafi eesmärgiks on leida idee üles. Ning kogu maailm praegu liigubki selles suunas, et lisaks väga heale tantsutehnikale tantsija peab valdama samavõrdselt klassikalist balletti kui ka moderntantsu peab ta pea olema tulvil ideesid, et neid vaatajale tuvad millegagi uuega jälle ennast tähelepanu orbiiti panna. Aga seda ohtu ei ole, et või ütleme, kas klassikalise tantsupoolt ei tule etteheidet moderntantsule, et noh, võib-olla ei peagi suurt midagi oskama, et teil on ainult hea idee, aga et ütleme, keha koolitus ei olegi nii heal tasemel kui klassikalise balletitantsija. Noh, see on nagu anekdoot, et pensionile läinud baleriin ütleb teisele. Kuule, ma lähen nüüd moderntantsu tegema, et seal ei pea arvestele tõusma ja jalgu välja pöörama. Aga et sellepärast, et ma kuidagi ei kujuta ette, et ilma vastava koolitusetaja tehnika tundma sedda saab tantsija tulla tantsima moderntantsu. No kas modell tantsu siis tehakse, ütleme, rohkem akrobaatikat või siis ma kujutan ette, et klassikalises balletis tõesti tõustakse varvastele ja tehakse nii sihukesi väga kindlaks kujunenud jooniseid käte ja jalgadega. Aga et kas siis noh, vabas tantsus on siis tõesti akrobaatilised elemendid ja, ja no mis, mis seal veel on, teistmoodi kui suhteliselt ilusti SÕNA vabas tantsus. Jah, nii on ka teda mitmel pool tõlgendatud, et Friidans, et see tähendab, see tuleb seestpoolt, sul on sees mingi sõnum, mida sa tahad öelda, et tähtis on see sõnum ja see see idee, millega sa tahad rahvete minna, mitte mitte. See tsirkus tasemeni viidud element, et, et rahvas tuleb vaatama, mitu Fojad teed sa nüüd ära? Ütled, et moderntants, mitte midagi ei saagi osata, käi, ei ei, ei suuda saavutada. Nimelt lihtsalt see kõik tuleb, on kokku viidud. Moderensuses on väga palju jah, kasutatud akrobaatikat ja, ja järjest rohkem ta Akropatiseerub. Kuid tõesti, ma ennem ka ütlesin, et tõeline tantsija on see, kes kes suudab läbi lüüa nii, džässis modernism, akrobaatika, tähendab need kõik asjad on kokku viidud ja, ja tähtis on idee, millega koreograaf välja tuleb. Tantsija keha peab olema lihtsalt nii andekas, et seda kõike väljendada. Aga ometigi, Teie, olete teinud koostööd päris ütleme klassikalise balletiga, mille hea näide on ka see sündmus, sündmus luigetiigil. Ja sellepärast, et heal tasemel klassika on sama, mis heal tasemel modern. Ning ma väga austan klassikalist balletti ja, ja ma võin vahepeal tundide kaupa seda vaadata, tõesti, mis on tõeliselt hea klassikaline ballett ning luigetiigis. See on, ma arvan, fain, Fay tantsuteatri kõrghetk. Sellega seoses tuleb mulle meelde võib-olla kolm märgusõna. Külm, märg ja meeletu rahvamass. Nimelt enne. Tähendust vahetult tähendab päev 100. 100. lakkamatult, laval oli juba üles ehitatud ja soov oli ka niimoodi, et kõik riided, mis seljas olid, olid märjad. Ja juhtuks läks piisavalt külmaks ka. Rahvas, kui tuli, siis kõik olid joped, mantlid, tisse, vihmavarjudega oli augusti lõpp ja meie Eestimaa suvi ei ole sugugi nii soe. Ning. Pool tundi enne etendust oli veel selline tunne, et kui palju seda rahvast ikka tuleb, et ilm ja esimest korda ja reklaam just ei ole. Igale ühele võib olla jõudnud ja kui siis päike natukese pilvedega piilus ja rahvas hakkas tulema ja tulema ja tulema. Nüüd kui videos, seda, kas salvestust vaadata kogu seda õhtut. Tõesti et selle nimel tasub tööd teha ja. Nüüd on seda, seda luigetiigi asja hiljem ka veel tehtud, aga, aga noh, muidugi selle esimese korra võlu ilmselt oli. Mis mulle tundub, mis esimesel aastal vist 95. aasta suvel oli, oli see, et ta oli kokku väga vaimselt tervik. Kasutatud tuli kai kartans surevat luike ja, ja selli koos. Sõdurtšenkova ning meie poolt oli kasutatud ju Pärdi muusika. Just praegu kõlab pahelbeli muusika ning peet muusika ning see kokku oli. Just vaimsel tasandil minu meelest väga hea kooslus. Ning veel seoses selle teosega räägiksin ühe seiga, nimelt me olime ka sellel aastal viitriski rahvusvahelisel konkursil ja kaasas oli meil just seesama teos. Ning seda rääkida, et, et kui palju inimesed isegi tantsuinimesed näevad asju ja tundeid, saavad nendes väga erinevalt aru ja, ja tahavad näha muusikast mingit asja väga erinevalt. Sest me tekitasime ju konkursil. Vaikselt öeldes Stahli sellepärast, et me lisasime sellele teosele, mille nimi on siis 1994, väikese repliigi, et see on pühendatud Estonia katastroofis. Hukkunuid. Millest kriitikud võtsid kohe kinni ning? Jah, väga paljud said aru asjast nii nagu meiegi. Aga osad hakkasid küsima, kus on laevahukk, kus on hukkuvad inimesed miks seda pole. Aga vähesed said sellest asjast aru, et tegemist on reekviem, aga reiki emiga mitte. Haiguse kirjeldasin just. Ning selles projektis vahel pillimuusikale 1994 on just toodud need tunded inimeste vahel. Austus igavesele armastusele, puhtusele ja lootusele, et kuskil on keegi kes alati sind aitab, kes on su kõrval? Vaatamata sellele, kas sa oled momendil siin ei ole. See luigetiigi projekt oli näide sellest, kuidas kaks erinevat tantsustiili võivad edukalt koostööd teha. Aga kas te olete ka teatrisiseselt, ütleme, ühe stiili raames teinud kellegagi koostööd? Ja kaks hooaega on olnud meil koostöös Šveitsi koreograafi Grosjean Ruliiniga. Nimelt ülemöödunud aastal avastas ta projektik kaotatud aega otsides ning möödunud suvel me esitasime projekti palest palgem. Pales palgi, selle muusik on küllaltki kuulsa prantsuse helilooja Pullengi küllaltki raskemuusika ning. Selle poolest oli seda, seda viimast projekti kuidagi raske teha, sellepärast et ta, ta on mõne koha pealt, seal on selles muusikas on nii palju tundeid selles, et ta on mõne koha pealt väga närviline, väga, väga selline, samas daatiline ja ja see oli kohe päris raske pähkel kogub teatrile, et, et see see asi välja tuua. Tuletan meelde, et me olime piisavalt närvilised sellel ajal, sest me ei leidnud kuidagi keegi oma rolli üles. Seal selle pooles lihtsamalt tuli meie jaoks projekt kaotatud aega otsides. Seal oli kasutatud küll küllaltki populaarset muusikat ansamblilt jala, kuid lisaks sellele oli seal üks väga armas mis ei olnud ka just eriti pika, aga väga armas, töötles Korsika rahvalaulust kuulamised. Jah, seda lugu kuulates tuleb meelde mu kunagine lubadus, et mul võimalus on, ma tean, ise väga, väga koolsikale minna. Sest kui ma seda lugu esimest korda kuulsin, siis hakkas mind huvitama, et huvitav, milline, milline see loodus võiks olla, et, et praegu on, kujutan selle muusika järgi kõrged mäed, sinine mererand, kaljud. Viinamarjaistandused, et, et noh, et, et kas, kas see kujutluspilt, mis minul tekkis, kas ongi selline? Jaa jaa? Ma luban, ma teen kõik selleks, et nii, et hästi läheb, kui nüüd alt ei veeta, dissellel soojemuse vist õnnestub. Aga reisimisest üldse tantsijal asi on tegelikult väga tähtis, kui on võimalus sõita ja, ja täiendada ja ja näha siis, et siin Eestis eriti midagi selles suhtes heas mõttes katastroofilist tantsumaailmas ei toimu, küllaltki vaikne on, et üldse näha, mis kogu maailmas tehakse, selleks on vaja, saadasid vahepeal välja sinuga vist paar korda õnnestunud? Tähendab, eks ta natuke rohkem ka õnnestunud, aga aga mõtlen seoses tantsuga, mida ma ise tähtsaks pean on see, et mul õnnestus natuke aega õppida Alintsioonzi eratantsukoolis jätte Boris oli siis rootsis, siis õnnestus mul näha tööd tantsuakadeemias Peterburis. Ja, ja kõige tähtsamaks ma pean projekti, mis oli Inglismaal National Wyatt kaudu organiseeritud, et see oli inglise tantsuteatrite külastamine ning Nende töö jälgimine. Mul oli võimalusena treeningtunde teha ning samas ma selles mõttes nagu assisteeriksin teatrite administraatoreid, mänedžer, et ma nägin, kuidas süsteem üldse töötab, kuidas, kuidas sellised väiksed teatrid nagu meie eksisteerivad. Alguses oli natukene kurb need võimalused, seega, mis neile nagu väiksemad võimalused. Jah, jah, seda küll, aga kuigi nüüd on juba natukene rõõmustav, et meil on ka neid fonde tekkinud, sest tegelikult kõik sellised väiksed teatrid, nad eksisteerivad fondide, munitsipaalasutuste riigiasutuste toetusel ning lisaks nende erasponsorid. Ja lihtsalt see olukord on võrreldes nagu, mis meile, mis, mis mujal on ikka öö ja päev ja samas lihtsalt tekib küsimus, et kas siis meie teeme kehvemini tööd või kas me teeme midagi halvemini. Et vähemalt sellele ma sain, tõestas, et ei, et me oleme enda suhtes sama ausad. Ja see, ma mõtlen, tantsutoodang, need projektid, mis me teeme, et need ei ole sugugi kehvemad, aga lihtsalt see on see olukord, mis on mujal ja, ja meil on hoopis erinev. Noh, eks see on igas vallas niimoodi, et ega me veel ei saa ennast ikka päris. Aga, aga, aga ma olen väga-väga tänulik rahvusooperile Inglise rahvusooperile selle eest, et see projekt oli võimalik ja see andis mulle väga-väga palju teadmisi. Aga ütleme, kui me võrdleme noh, niisugust suhtumist üldse tantsimisi või töösse noh, Eestis siin või kuskil mujal maailmas näiteks Reini Nõmmikuga käisime Ameerikagi treenimas, et kuidas, kas siin on mingisugune vahe just sellise elustiili vahe ka? Me oleme nüüd omavahel arutanud ja vaadanud, ütles et tänu millele jõutakse mingisugused tasemini või mis siin siis erinev on. Tegelikult Bon erinevust küll, sellepärast et mujal maailmas on tegelikult väga palju väga häid, ma ütleks seda sõna väga-väga, isegi viis korda järjest tantsijaid. Ja see konkurents on meeletu, et saada mingit tööd tantsijana ning tantsija valmis kõigeks, mida lavastaja ütleb. See tähendabki seda, et kui öeldakse, et sa pead seal mingi akrobaatilisi elemendiga hakkama saab saama, siis sa saad. Ning selle nimel treenitakse, tehakse tööd ööd kui päevad, vaatamata sellele, et võib-olla üks hetk, sest, et no mida ma veel, et kuu aega järjest teen, proovisaalis teen, teen, teen, kellele ma siis sellisena vajalik olen, aga aga neelab kogu tantsumaailm ja, ja niimoodi ootataks oma aega, millal, millal sinule sain äratab, sest eriti tantsija elus on siiski lihtsalt õnnel väga suur osakaal nagu valmisolek on nagu tahad öelda, et, et 100 protsenti selle nimel olema ja kuigi kui meil on käinud välispedagoogid on, on koolis nimelt Rainfi tantsukooli juures teatri juures tantsukool. Ja siis nad on tragid kiitnud meie õpilasi, et, et nad on valmis, nad on avatud. Aga, aga mis puudutab otseselt tantsijaid. Mulle tundub, et et mujal tantsija on, on palju rohkemaks esiteks võimeline ning teiseks, nad ei nurise nii palju. Jääb ainult soovida ka Eestisse sellist valmisolekut, vähemalt nurinat kuuleks siia vahele jälle mingisuguse loo, mis sa oled valinud. Jah, ma, ma nüüd võtaksin natuke mujalt kui tantsumaailmas, seda lugu sellepärast, et, et muidu terve see tunnike läheks selle peale, et ma lasen kogu fain faili tantsurepertuaari ette. Ja, ja natuke skandaalse kuju sellisel juhul võtaks võtaks madonna sellepärast et temast on nii palju räägitud, et küll tal ei ole häälte, küll ta ei oska ühte ja teist, aga mina ütlen ausalt, et et minu meelest see ei viita, ma kahjuks filmi ei ole näinud. Aga Ma võtan, mõtlen seda plaadina, seda muusikat. Minu meelest seal on nii palju tundeid selles muusikas sees ja loid veetber on kirjutanud selle muusika nii andekalt juba küll ju 20 aastat tagasi, aga nüüd praegu ta on niivõrd aktuaalne. Et noh, ma ei tea, võib-olla ma ei oska siis kuulata niimoodi, aga, aga. Ma ei oska ühtegi halba sõna selle muusika kohta öelda mitte ainult pealkiri. Ainult ilusa pealkirja, jumast lammi. Sa juba mainisid ka sõna cool, et teatri juures oma kool, räägi sellest natuke lähemalt. Kolmandat hooaega on meil selline rõõmus võimalus tegeleda lisaks enda teatritööga teiste õpetamisega. Antud juhul see on ju väga hea võimalus oma igapäevast teatritööd siduda ja siis nende nende teadmiste edasiandmisega. Ja sa pead ise ka süstematiseerime alati tunduvalt paremini excuse midagi, aga mind kogu aeg edasi haritki ja ütlen ausalt, et tegelikult vabandust, lapsed pandi terved kinni, mina õpin teie pead, mitte minu käes, aga, aga lihtsalt jah, selle eesmärgiga. See kool saigi nagu loodud, et et, et see, need teadmised, mis meie endasse oleme korjanud, neid edasi anda. Ning. Väga palju rõõm on sellega hea. Kui vanad lapsed ei leppinud alates kaheksandast eluaastast on meil kõige pisemad ning päris täiskasvanuteni välja. No kui kaua läheb aega, ütleme, kui te võtate need kõige esimesed lapsed, et nad juba midagi tegema hakkavad, kes on raske niukseid asju õpetada. Ma ütlen ausalt, et et midagi tegema hakkavad. Praegu on kolmas aasta ja me tulime just nüüd laupäeval välja esietendusega lastega ning enamus nendest on just need, kes kolmandat aastat tantsivad, vot nii paljana läinud. Kuidas Eesti laps üldse on, kas ta on niukene, paindlik ja avatud või on mingi niukene natukene ugri, et hulk aega ikka ennem raputame nagu kätega? No selles suhtes on öeldud, kõledad vene lapsed on kuidagi energilisemad ja tantsulisemat, aga ma ei ütleks pruugita eesti laps nagu kehvema see oleneb täitsa lapsest, kas ta on nõus endaga tööd tegema, sama küsimus, kas ta on nõus laiskusest lahti saama plaanitega niisugusi etendusi, kus ütleme teie suured need viis tükki siis tantsisid koos päris pisikestele? Seda ideed meile veel keegi näinud ei ole kasutanud. Et kui oleks midagi sellist sellest repertuaarist ka, mida te eest koolis olete kasutanud? Jah, see võiks olla Deep Foresti muusikale loodud õpilasteks jaoks üks projekt ja see projekt tuleb meile edendamisele 23. mail. Vene Draamateatris, kus esineb ka fain fail, tantsuteater aga suuremate tudengitega. Nonii meie seda praegu veel siin läbi raadio vaadata ei saa, aga kuulame siis seda muusikat. Kui ma seda teen ja selle nimel elan, siis ei jää mul midagi muud ju üles. Aga ütle, kui sa kui sa parajasti tantsivis, ei ole tegev selle kas millegi väljamõtlemisega või mida, kuidas sa lõdvestad? Ma kujutan ette ja sulle ka ühtlasi hobi, eks ole, muusikutel on ka tihtipeale töö, on ka hobi. Aga jah, kuna sa võtab niivõrd palju aega, elustati Te, ei jäägi aega muu millegi muuga tegeleda. Aga lõdvestun? Esiteks lõdvestunud momendil sellega näiteks, et kui ma tegelen millegi põnev, aga mis tavaliselt mu elus, millega ma nii palju tegelemiseks nendeks kompuutrid, arvutid, see on minu jaoks lõdvestus. Ning teiseks loomulikult jälle muusika ja nimelt selline muusika, mida ma iga päev raadiost ei saa kuulata. Momendi tuju näiteks kuulaksin šopäänik klaverikontserti. Jätame selle, no meie saadet lõpetama ja ma tahan sulle öelda, suur suur aitäh, et sa tulid meiega nii oma mõtteid kui, kui muusikaid jagama ja soovin sulle kõike, kõike kõige paremat sinu edasises tantsimise töös.