Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on neurokirurg, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ja närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Personal. Personal. Ma tavaliselt alustan seda saadet küsimusega, kuidas elate, aga tee, kui kirurgi käest on sobilik küsida, kuidas käsi käib? No täna need üldse küsitakse. Ma arvan, et tervikuna võib öelda, et, Kas käed on tööd täis? Tööd on palju ja noh, eks kirurgile igasugune töö on huvitav, aga eks eks me eeldame, et oleks kui see sobiv sõna on huvitavat tööd. Selline, mis, mis pakub seesmist rahuldust ja kus sa saad enda õpitud asju siis teostada. Täna, mil me siin Tartu stuudios juttu ajame, on teisipäev ja kell on neli. Kui me kusagil viie paiku lõpetame, kas siis lähete koju? Kaugel kojuminekust veel tavaliselt ega enne kuut seitset ikka ei jõua kohe kuhugi. Ma lähen kliinikusse tagasi ja seal on administratiivsed kohustused, praegu veel järel, aga mitte ainult natukene on ka veel nii-öelda kohustuslikku lugemist ja. Aga tööpäev läheb edasi. Kui te koju jõuate kuskil seitsme-kaheksa ajal, kas siis on nagu vaba aeg või ikka raamatud ja paberid ja arvuti ja. Ei, väga raamatut, siis enam ei suudakski lugeda, haruharva natukene loed mõnda juturaamatutele otsa, aga aga noh, paratamatult selliseid üksikuid erialaseid lugemisi on ka siis veel tarvilik teha. Ja ma pean tunnistama, et ka mõnikord öösiti loen Kas see aeg on nüüd möödas, kui teid välja kutsuti? Haiglasse kutsuti. Jah, ma ei tegele praegu otseselt enam trauma küsimuste vahetu kirurgilise lahendamisega, et see ei ole praegu minu ampluaa. Aga ma olen tegelikult, et kättesaadaval ja valdkond, millega mina, mina süvendatud, tegelen, et see, see nõuab tegelikult ka nädalavahetustel tööd, nii et seda ikkagi tulu ette. Mis on see valdkond minu kui, kui arsti või kirurgi kitsam valdkond on aju, veresoonte haigused just sellised, mis kirurgilist vahelesegamist nõuavad. Ja kui see probleem tekib, või kui patsient saab, et siis meil on kohustus see ära lahendada? Mitte nüüd otseselt öötundidel, seda seda siiski suhteliselt harva, küll aga siis päevasel ajal ja siis, kui on see nädalavahetusel, siis on seal nagu paratamatus. Nii et ega te suuri plaane ette teha ei saagi? Plaane me teeme sellest sõltumata, iseküsimus, kuidas need teostavad. Aga ikka teine plaanid ja üldreeglina need on ka teostatavad. Aga jah, niisugune niisugune asi, et teed plaani ja nüüd see hetkega ära lõigatakse, et, et see pole midagi väga erilist. Teie abikaasa on ka arst. Ja tema on arst, kas töötajate koos koos selles mõttes, et Tartu linnas ja ja, ja kliiniline töö on ühes raviasutuses ehk siis kliinikumis. Aga me oleme eri valdkonnad ja erihuvid, millega tema tegeleb. Tema tegeleb kõnekoloogilise ultrahelidiagnostikaga. Tavaliselt öeldakse, kui pikad sõrmed on ja sale käsi, et oi, tal on klaverimängija käed, ma olen ise ka öelnud, et kuule, sul on klaverimängija väedrikas kirurgil on ka mingis suhtes erilised käed. Ma ei oska nüüd öelda, et kas nüüd see käeväline ilme midagi on, aga, aga noh, kirurgil eeldatakse üld, üldreeglina rahu, tasakaalukust ja käsi peab tugev olema. See tugevus on niisugune mõõdetud tugevus, et et eks see on, jah, on on ka tugevad liigutes tarvis, aga ta peab olema nii mõõdetud või kaalutletud dialektika paremakäeline. Ei, ma olen põhiosas vasakukäeline, vasaku välja, aga ma kasutan võrdselt mõlemat kätt. Nii et kirurg saab vasaku käega hakkama küll. Meil on isegi soovitav sellest, et me kasutame oma tööinstrumente võrdselt mõlema käega, siis on mõnigi kord on, see on see kasuks. Kui ma persona saates küsisin dirigent Anu talilt, kas ta hoiab eriliselt oma käsi siis ta ütles, et, et ta ei hoia, aga kui ta suusatamas tuleb, siis ta ikka mõtleb, et mis oleks võinud juhtuda. Kas tee hoiate eriliselt oma käsi? No kui ma suusatan, ma käin seal küllalt sageli, et siis tellerilt üle ei mõtle, seal rohkem on võhmale ja ja tasakaalule ja, aga mitte kätel ei käsi, ikka peab hoidma, käsi peaks nüüd otseselt ohtu panema, et käed on olulised, sõrme lõiganud. Ma arvan, et jah, kui taha aega kerida, siis on ka on ka selliseid asju olemas, kusagil mõnikord tuleb päris suurt jõudu rakendada ja teatud olukorras on see võimalik. Te ütlesite, et te käite suusatamas tegelikult Käärikul. Me oleme väga truud Käärikule koos abikaasaga, jah, koos abikaasaga ja no võib öelda, et läbi aastakümneteni Kes siis kõvem tegija on suusarajal? Noh, et kes ees sõidab? Ma arvan, et rajal me oleme suhteliselt võrdsed, aga, aga siin ei ole niivõrd oluline see rajal tegemine, aga et kelle initsiatiivil minnakse seost olulisem, ma arvan, et me oleme vastastikku siin. Moderaatorid, initsiaatorid. Te olete niisuguse pühapäevasuusatajad, ega siis seal kiirustamist ei ole. Ei, neil ei ole, ei ole olnud iial eesmärk sõita kindlat sekundid või minutid, aga aga me naudime seda ka ilma sellise konkreetse ajata. Lähete siis üheks päevaks või olete seal kauem? Need on ikkagi korra mineku suusatamised ja see on niimoodi selline oma rütm on välja kujunenud ja see on üks suurepärane võimalus ennast koormata ja siis kalevlased Mis te suvel teete, siis? Kui sedasama tegevust jätkata saaks, eks Me suusataks eelistatud, aga, ja kuivõrd on võimalik ratast sõita, siis me sõidame jalgratast, võtate kohe pikemaid, äkki käte mow, sellised jah, kahe-kolmekümnesed ja lastest, kes kaasa viitsivad tulla, et siis mõnikord võtame pikemad retked ette, aga üldreeglina ikka ühepäevased sõidud. Te ütlesite, et võtate lapsed kaasa, teil on kolm last. Ja meil on kolm last, kaks õpivad arstiks ja, ja siis noorem poiss on koolipoiss. Kuulge, kõik kordub, teie vanemad hoolinasid teie peres oli kolm last, teie arst, õde, arst ja nüüd on täpselt nii, jah. Kui see on nii, et nii kummaline kui see ka ei ole, et, et minu vanemad otseselt oleksid mind kuidagi sinna valdkonda tõuganud ja ja kaugel sellest, et neil oleks oma lastele kuidagi mingit suunamist teinud ju sellel ikkagi mingi seos peab olema. Võib-olla nad olid teie juttudest arstijuttudest tüdinenud, mõtlesid, et ah lähme ka siis. Kui palju teil lasteaia jaoks on olnud aega? No ma tahaks loota, et nii palju nagu on, on vaja olnud minul kindlasti nüüd vähem, minul kindlasti vähem. Aga, aga ma loodan, et et abikaasa aeg on olnud, on piisav olnud ja ma olen selleks küllalt veendunud, et senior null. Kuidas teil omal ajal oli, kas vanematel oli teie jaoks aega? Ma arvan, et küll mitte ainult vanematel, aga et kuivõrd mul on mõlemalt poolt nii isa, kui ema poolt on suhteliselt suured suguvõsad, siis siis üks on selline vahetu vanemate hool, aga aga eks seal on inimesi on väga palju ümber, nii et kogu see keskkond on selline omapärane, tore olnud. Kas te kasvasite? Me oleme ühest kohast teise liikunud, mõnelgi korral, aga, aga ma põhimõtteliselt ma olen ikkagi Lõuna-Eesti inimene, et ma olen oma keskkoolieelse perioodi Räpinas olnud, aga ma koolis olin tegelikult koolis. Kuidas nõu koosis tuli, tahtsite füüsikuks saada või? Jah, siis, kui sinna mindud sai, siis sai mindud nimetuse all. Füüsik. Ma olin, püsige klassis. Aga sinna me läksime koos hea sõbraga ja me läksime eri klassidesse. Sõber läks matemaatikasse, mina füüsikaklassi ja meie sellest nõo kooli füüsikaklassist füüsikasse läks suhteliselt vähe inimesi. Kas te praegu suudaksite ütleme, 11. 12. klassi füüsikaülesandeid lahendada? Ma ei ole seda hulk aega teinud, aga ma ei ole päris veendunud, et, et ma selle ikkagi nii noh, nii perfektselt ära teeksin, aga ma usun, et kui saali kui mõned mõned klassid allapoole, et siis vast küll paraku ei ole pärast sellist klassikalist füüsikat ei ole väga palju vaja olnud. Ma lugesin ühest intervjuust, et te olite ka kõva muusikamees, kas siis algkoolis või keskkoolis. Ja see muusikameesastele kõige õigem sõna, aga mulle on meeldinud laulda, eks kui mingi võimalus on, ei ütle sellest praegu ära. Ja et see laulmine on, on ka vanemate poolt, meil on, suguvõsas on, üldiselt on pillimehi ja lauljaid ja siiamaani olete koos mänginud ka mosselist suurt orkestrit, kes pole teinud, aga ühislaulmine kuulub asja juurde, mis pilsist e pill oli? Noh, mis seal ikka omalajal enamasti kitarriga ja on see olnud see üks niisugune saatepill. Kas operatsioonisaalis kõlab ka muusika? Me kuulame raadiot, seal üldreeglina mitte jutujutt ei ole väga hea asi operatsiooni ajal, aga muusikat kuulame ja minule endale ei meeldi, kui see on väga ärev või kui ta on selline noh, selline väga rütmikas ju, et, et see ei sobi selle mentaliteedi ja miljööga nagu hästi kokku, et parem siis midagi sellist. Natuke rahulikum. Te jätsite siis füüsika sinnapaika ja läksite arstiks õppima. Jah, see, see otsus tekkis siiski päris kooli lõpus, mitte alguses ja ma nii kujutasin ette siiski, et see peaks olema mingi närvisüsteemiga seotud valdkond, mis, mis mulle võiks huvi pakkuda ja, ja nii see on ka läinud. Ragistasite ju seal nõu koolis ka kõvasti ajusid, nii et ma hakkasin mõtlema, et kuidas siis see töötab. Noh, see ajuragistamine kuulus, ma ei tea, kas see on see õige sõna, et mis me seal nüüd ragistasime, aga aga see oli niisugune elustiil ja mõttelaad ja kuhu juurde kuulus siis ka ka mõnikord nii-öelda süvendatud reaalainetesse minek. Aga see kindlasti ei olnud põhieesmärk ja mitte mitte nüüd see kõige olulisem asi. Kuid ülikooli sisse saite, siis ei tekkinud enam kordagi sellist mõtet, et, et see ei ole päris minu ala. Ei kurdunud netu. Persona saatekülaline on neurokirurg Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ja närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser. Millal siis huvi konkreetselt neurokirurgia vastu tekkis? Kirurgia ei ole olnud sugugi mitte alguses nii põhiline ja ma arvan, et see on joonistunud ka välja niimoodi siiski põhiõppejärgselt, olles detseetsest neurokirurgiasse konkreetsesse valdkonda, et see sinna nii-öelda sisse minek, seal olek, et see kõik see teadmine ja arusaam, see tuleb siiski ainult aastatega, et tegelikult eks need esimesed otsused kirurgias olla, et, et see võib olla poistele, on nagu kuidagi mõistetavam, et inimene just kirurg peab olema, aga. Ma ütleksin, et see, see lõikamise osa on seal on ainult vaid vaid osa sellest asjast. Loomulikult on see teatud juhtudel on seal värv või peaaegu ainumäärav. Aga, aga kindlasti ei ole see nii-öelda ainukene komponent kogu selles ülimalt pikas ja komplitseeritud ahelas. Millal te siis esimest korda lõikasid? No mingil kujul on ka selle, selle põhiõppe käigus seal teatud komponente, aga ma pean tunnistama praegu, et ega mul vist päris ei olegi meeles, et mis konkreetsel kuupäeval need on, siiski põhiõppejärgselt on, need on olnud promooperatsioonid, mida me, mida me oleme teinud ja eks ka sellest sellise vilumuse kogemuse saamine, et ka see võtab aastaid tegelikult ja siis sealt edasi minna teistesse valdkondadesse. Aga esimene suurem operatsioon, see on meelest kindlasti. Operatsioonid ei olegi nii väga loomulikult on, nad on erineva kaaluga, nad on, on komplitseeritumaid ja nii edasi, aga et eks kirurgi eripära ongi see, et sul võib probleem kasvada näivalt väiksest asjast ja see mõnikord või vahelana kokku variseda, kõik see sinu lihtne tegevus ja sellest võib formeeruda väga suur probleem, nii et mispärast jääb sulle aastateks hinge või külge või sa tunned, et, et see asi ei ole päris nii et selles mõttes ei olegi nagu päris korrektne asi, et suured ja väiksed asjad loomulikult on nad keerukusastmed on väga erinevad, et nende ütleme, see, see tegevus, mis seal kirurgina teed, et, et ma arvan, et just eriti meie valdkonnas on, on, on haigusi, on selliseid konkreetseid hetki, kus need otsused käivad sekundi murdosadega ja, või siis, või siis noh, nii-öelda äärmisel juhul mõne minuti jooksul, kus sa võid kardinaalselt kõik selle asja täiesti teiseks pöörata ja selles mõttes meie vastutuse määr on ikkagi väga suur, aga sama olulised on väliselt näivalt hoopis lihtsamad asjad, need, et nad ei ole päris võrdselt vaadatavad, nii et lihtne ja, ja kerge ja, ja raske ja suur ja väike ja näed, siin on Nad võrdsustavad mingile Me oleme televiisorist operatsioone näinud igasuguseid, aga ega ajuoperatsioon ei ole eriti näidatud. Seal ei olegi väga-väga tegelikult väliselt näha, seepärast et sellest peab ka nagu aru saama, et mis seal konkreetselt tehakse ja see on pigem nagu selline sümboliks nagu muutunud, et see ju seal midagi keerulist on ja eks ta ongi keeruline, aga seda keerukust tegelikult näeb selles protsessis endas ja teadis, et, et millega me manipuleerima ja mis seal juhtuda võib ja mõnikord juhtub siis. Rääkige natukene kuulajale, mida siis patsiendiga tehakse, millised on need aparaadid ja kuidas see töö käib. Kui jätta nüüd kõrvale, kuidas diagnoosini jõutakse ja ja kuidas me seda patsiendile selgeks teha, et millega üldse tegemist on, mis haigus see on, missugused on võimalused seda, seda haigust ravida mida konkreetselt meie suudaksime seal teha. Ja siis on ka väga oluline aru saada, õieti aru saada, mismoodi patsient aru saab meie jutust, et me võime küll seletada ja arvata, et, et see on nagu kohale jõudnud. Et see olukorra, kas siis tõsidus või keerukus ja nüüd võimalikuks variandid, aga see ei pruugi nii olla. Ja selles mõttes on ka see, mis selle operatsioonieelselt toimub, et see on samavõrd tähtis. Et, et kui me saame kuidagi põhimõtteliselt erinevalt aru, mida tegema hakkame, mis sellest johtuda võib ja mis meiegi muuta võime kui need kuidagi erinevad, need arusaamad, et siis tegelikult tuleb vilets tulemus. Nii et selles mõttes on, on väga oluline aru saada, et kirurgia ei ole mitte ainult see operatsioonisaalis toimuvaid, samavõrd on oluline, mis seal enne operatsioonisaal, aga ka pärast ja et see tegijate hulka, kes seal suuresti ikka võrdselt määravad, seda asja ei ole ju ainult kirurgiat on samavõrd on õed ja anestesioloogi ja väga keerukate asjade juures on intensiivravi terve selle oma suure kompleksiga, kus on niivõrd palju detaile. Edasi aga operatsioonitoas isenesest jah, et mis on meie operatsioonide eripära, on see, et, Me opereerime mikroskoobiga me kasutame selleks väga võimsaid operatsioonimikroskoope, mis iseenesest teeb asja juba tehniliselt erinevaks, et sa oled sundasendis sellest ehitada. Ja kui see kestab sul tunde väga võimsa valguse juures seal, et et siis noh, on, on füüsiliselt natukene teistmoodi olukord, kui, kui teiste kirurgi tegevuste juures Noh, kui väga vaja, eksas, siis tohiks, aga, aga üldiselt ei toimu seda. Nii, et see on aste eripära ja siis meil on neurokirurgias on terve rida, on igasuguseid muid instrumente, küll on kohe eemaldamiseks instrumente, mis on eripärase toimega, näiteks ultraheli baasil töötav purustaja, mis siis võimaldab meil ilma aju kudemis on, on delikaatne ja ta ei, ei taha mingit erilist tõmbamist ja surumist ja et, et siis me saame mittevajalikud osad näiteks kasvõi osa sealt ära võtta, et detsembriks ei vaju, kui ta jääb siis suhteliselt paigale või puutuma. Ja neurokirurgia üks eripära on ka see, et, et me suuresti tegeleme tegelikult verejooksude sulgemisega, seal verejooks on üks väga suur aspekti, isegi kui ta on juba väikses hulgas väikses mahusest. Me operatsiooniväli on tilluke ja sellest tulenevalt iga otseses mõttes tilk verd, on, on probleemne, takistada reaalselt nägemist ja siis järelikult kõigepealt on soovitav teda üldse seal ei oleks, aga kui ta juba on seal siis ta tuleb kuidagi lahti saada. Et kirurgia tegelikult, millega me tegeleme, on ju sellise normaalse anatoomia tekitamine ja nende ajuosade närvisüsteemi Osada siis lahti prepareerimine ja siis normaalse anatoomia taastamine, see on selline väga jämedas plaanis. See tegevus seal, millega te õmblite tavaliste õmblusmaterjalidega, mis kirurgias on, et selles ei ole nüüd midagi väga eriperaalist. Aga teatud juhtudel me kasutame materjale, mida mujal ei ole nagu tarvis, näiteks kui on koljut efektidega tegemist, siis me oleme sunnitud et kunstmaterjale kasutama, et see defekt ära täita või kasutada seal mõnikord juhtudel on ajukelme vaja asendada, siis kasutame kunstmaterjale, osadel juhtudest ja üks kirurgias on väga palju selliseid kui nüüd peakirurgiast rääkida. Eripäraseid asju ja neurokirurgia alla kuulub ka tegelikult närvide ja siis lülisamba ja seljaajukirurgia ka, nii et, et seal on siis terve rida igasuguseid muid instrumente, mis mis on meil spetsiifilised vajalikud, et kas sinna minna või seal midagi teha v stabiliseerida. Selja operatsioonid võtavad vähem aega. Põhiajastise. Aeg ei ole põhimäärav faktor siin asja juures, et on komplitseeritud, seljaajuoperatsioone on komplitseeritud lülisamba operatsiooni, mis mis võib veel aega võtta. Aga aeg kindlasti ei ole selle noh, nii-öelda probleemi keerukuse näitaja. Kui palju operatsioone teostas, teete? Kõige selle juures, mis mul praegu on, kohustus täna kaelas, et ma jõuan kusagil 100 operatsiooni juures sellise noh, suhteliselt suurema operatsiooni juures siis ennast ennast realiseerida. Jah, tähendab, mul on natukene selline kitsam valdkond, millega ma ma tegelen ja see mainitud, see veresoonte, aju veresoonte haigused on nagu üks nendest. Aga on teatud kitsama ajukasvajate valdkond, millega ma tegelen, ajuripatsi, kasvajad siis teatud anatoomilise Lukkalisatsiooniga pea ju kasvavad, mis on või, või kui nad ei ole siis Enda kasvajad, aga siis igatahes kolju sees olevad kasvajad, mis mis lokaliseeruvad või asetsevad siin ütleme, eesmises, kolju. Üks kuulaja tunneb huvi, mis teemal oli teie kandidaadiväitekiri, mida te nõukogude ajal Moskvas kaitsesite? Ma tegelesin terve rea aastate vältel Parkinsoni, haigete Parkinsoni tõve, kirurgilisi ravi endaga ja nende ravitulemuste analüüsimisega, mis oli siis kombineeritud toona sellise huvipakkuva valdkonnaga nagu aju verevoolu uuringud, et see oli osalt eksperimentaalne töö ja osalt siis reaalsete kirurgiliste operatsioonide läbiviimine ja analüüs, sellega me tegelikult tegeleme edasi ja meil see valdkond on väga huvitavaks arenenud siin aastatega ja Eestis ei ole hetkel praegu suutnud veel päris viimaseid asju sisse tuua, sest et tegemist on suhteliselt kalliste raviprotseduuridega, mis me plaanime, aga ma olen kindlalt seda arvamust, et lähipaari aasta jooksul ilmselt me oleme võimelised seda Eestis tegema juba nii et et sellisel juhul see on jätkuvalt ka meie teaduslik huvi. Kus te olete stažeerimas käinud? 10 kuu vältel ma olin Jaapanis aga ma olen hilisemalt ühes ja teises kohas, mis on mulle huvi pakkunud oma valdkond, siis ma olen õige mitmel pool Euroopa maades olnud. Kus on need tähtsamad keskused praegu maailmas, kust on, mida õppida? Et need keskused on teemade kaupa juba see, et, et üks keskus on suur, ei tähenda veel, et ta on võrdselt kaasaegsel tasemel need kõikides valdkondades. Sest et meditsiinis on tervikuna on väga selge suundumused, haigeid koondatakse selle haigusse või patoloogia alusel näiteks Rootsis, Põhjamaades laiemalt näiteks jätebori, ülikooli haigla on siis enamus spetsialiseerunud aju veresoonte teatud just haiguste ravile. Aga ka siin tekivad muutused need sõltuvalt sellest, kuidas tehnoloogia edasi areneb, siis nelja-viie aastaga rõhuasetus natukene muutuda jälle. Või meie naabrid soomlased, soomlastel on teatud eripära näiteks Helsingi ülikooli haiglas tööles, kus on siis neurokirurgia keskus. Et, et seal näiteks on võib öelda, et maailmas praegu kõige suurema intensiivsusega neurokirurgiaosakond opereeritakse ajuarterite aneurüsmi, see, mida meiegi teeme. Aga see on maailma jaoks erandlik, päris kindlasti ka Soome jaoks erandlik, nii et sõltuvalt sellest, mis huvi pakub funktsionaalne kirurgia ei ole kindlasti mitte nüüd Soome selline välja arenenud valdkond, nutetakse jälle teistes Euroopa riikides ja maailma riikides ja ja väga hea varustusega keskusi on, on ju väga palju maailmas. See sõltub ka natukene, missugused teaduslikud huvid on ühes või teises valdkonnas jäätis, kuidas arstlik tegevus ja teaduslik huvi, et kuidas see kokku on pandud, et, et see on vaata et isegi olulisem, kuidas seda kombineerida, saada. Kui kaua te nüüd olete kliiniku juhataja olnud? Ma olen pärast seda, kui professor Kaasik oma juhatamise lõpetas, siis 96.-st aastast. Mis pani teid selle koha peale minema? Ka seda tööd tegema, see ei ole kindlasti mitte lihtne töö, sest juhina pead nagu sa hea seisma, et, et see et see reaalselt toimiks, tähendab vahetult toimiks ja eks see keeruline ahel on ju see, et, et kuidas ta edasi areneks. Minu eelkäija, Ta on teinud sedavõrd head töö, et, et loomulikult on võimalik õige mitme aasta vältel sellisel heal baasil olla. Aga see aeg ka saab kindlasti otsa, nii et näiteks meie põlvkonnalt oodatakse meie panust jälle. Iseloomustage natukene oma kliinikut, sest paljud ei ei tea sellest kliinikust midagi. Jutt on ülikooli närvikliinikust. Eripärane on kõigepealt see, et meil on erinevalt teistest maadest, on ühes selliseid administratiivseid, ruumis on kaks, osakonda, on neuroloogiaosakond ja neurokirurgiaosakond. Tavaliselt on need suhteliselt eraldatud asjad Est neurokirurgia, nagu nimetus ise ütleb, kuulub kirurgia valdkonda ja neuroloogia on, on väga klassikaline selline sisemeditsiini eriala, meil on nad koos ja see teeb kindlasti asjad eripäraseks. Koos on nad sellepärast, et professor Puusepp, kui tema Tartus 20. aastal kliiniku lõi siis tema tegelikult Nende põhikontseptina asutaski selle maja, selle teenistuse, et need kaks asja koos oleksid. Nii et, et see on omamoodi traditsioon, mida me ei ole, ei ole põhjust näinud kuidagi laiali lammutada. Ja ma arvan, et nii üks kui teine osakond on mõneti võitnud ühe katuse all oleme osalt selliseid noh, ühtemoodi neid haigeid käsitleme ja koos vaatama ja ma leian, et, et see on ka praegu väärt säilitada see on eripära. Me oleme õpetav haigla loomulikult, et me õpetame seega põhiõppe üliõpilasi ja oleme residentuuri juhtivaks keskuseks oma erialal. Seega siis neuroloogia ja ka neurokirurgia residendid, kes õppes on, et meil nagu lasub siis vastutus nende nende normide täitmise eest ja et siis kvalifitseeritud arstid lõpuks välja tuleks, seal eripära on ka see, et me peame ühelt poolt täitma siis nagu regionaalse sellise kohaliku haigla funktsioone ja teiselt poolt ikkagi formeeruvad kohati haiged, mis vajavad siis ekspertiisi, mida ma arvan, et mujalt Eestist ei saa need kõik siis küsimuste ring tuleb ära lahendada kuidagi. Mille üle te kõige rohkem uhke olete? Mina arvan, et meil on väga hea, ma ei tea, kas seesama meeskond on õige, see meeskond ei ole nagu päris, aga meil on toredad kolleegid, kes ma loodan, nii et, et me saame vastastikku enam-vähem ühtemoodi asjade tõsidusest, keerukusest ja võib-olla siis mõnikord ka lihtsalt sellest aru ja see tegelikult, et noh, võimaldab sul mõnigi kord asjad nii ära lahendada, et ja siis kõik kohe sõnastama, teed, asjad toimuvad. Ja see on üks oluline asi. Ega see iseenesest ei teki näiteks sinnapoole, siis peab koos püüdlema ja ju siis meie inimesed on, on, on leidnud, et selline töö ja elamisestiil on sobilik ja ma arvan, et see on kõige suurem väärtus meil. Millised teie lähemalt plaanid on, mida te tahate korda saata? Kliinikus? No eks siin on mitu asja, et kui nüüd vaadata erialade poolt, siis määrab, on loomulikult, et saaks uusi ja, ja kaasaegsemaid ravivõimalusi pakkuda. See tuleb kindla tempoga, et päris kindlasti me ei saa nüüd. Võib-olla nii kiiresti, kui see ümbritsev maailm neid omaks võtab ja kasutusele võtab. Aga ega ta alati nii kiire ei peagi olema. See annab natukene aega need siis strateegiliselt läbi mõelda, et kuidas neid kasutada, et, et see nii optimaalselt oleks või, või ka siis öeldi, et maksimaalselt ära kasutatud oleks need uued meetodid. Hetkel me oleme välja arendamas kliinilist neuropsühholoogiat, see on valdkond, kus on noored inimesed meil praegu majas ja see on valdkond, millega me tegelikult ei ole enne suuresti tegelenud, see on lihtsalt täitmata olnud meil. Ja nagu ma ütlesin, et minu enda vahetus sellises töö TÖÖ areaalis või kirurgias, et jah, meil on plaan, Parkinsoni haiguse teat uusi kirurgilise ravivõtteid rakendama hakata, et me oleme siin viimased aastad nagu selle nimel töötanud ja etapiviisiliselt selleks vajaliku siis tehnikat kokku komplekteerinud, aga seal on palju veel teha, aga sammud on märkimisväärselt, aga pidevalt on ju, tuleb uusi uusi võimalusi ja meditsiinis kõik see ju muutub niivõrd kiiresti praegu, et, et ja turul on loomulikult niivõrd palju asju. Minust, see tarkus on tegelikult see, et katsuda neid reaalselt ära hinnata, et kas ikkagi kõik vajalik on? Seda ma julgen kinnitada, et see, mida turul pakutakse, eriti meedia kaudu, pakutakse, et see on väga tugeva, kommertsiaalse varjundiga ja meie tarkus peaks olema see, et, et selle selle kommertsiaalse komponendiga nii kaasa minna ja siis välja selekteerida, mis tegelik kasu asjast võiks olla. Personal. Persoon. Aastal 2000 kandideerisite de arstiteaduskonna dekaani kohale ja te läksite sellele kohale, kus te võtsite selle jõu ja energia? Kolm kohta? Loomulikult. Võtab see ka oma aja, aga ega neid asju kõik ei oleks võimalik teha, kui kui ei ole sul sellist usaldusväärset kaasamõtlejate, noh, peab ikka seda sõna meeskond kasutama siis et see on eeltingimus ja ma arvan, et kui need on olemas vähemasti suuresti olemas. Et siis peab nagu oskust olema, et need lihtsalt koos hoida ja kui see mõte nagu ühes suunas töötad ühel meeskonnal, et Juudavast siis toimib. Mis alguses kõige keerulisem oli teie jaoks selle koha peal? Siin on väga palju erinevaid tahke, on, et kõigepealt taustana vaatama, et kogu see arstiõpe on ka dünaamiliselt muutuv ja 2000. aasta alguseks ja ütleme, see 90.-te lõpuks oli oli siis see olukord, mis nüüdseks praegu hakkab lahenema tõesti. Aga arstiõppesse võeti üheksakümnendatel aastate keskel, nelja aasta vältel võeti vastu circa poole vähem üliõpilasi kui eelnevatel aastatel. Mis omakorda tähendab, et materiaalsed võimalused langevad poole võrra sellest tulenevalt ka töömahud. Ja mõistetavalt tekitab see kindlasti noh, keerulisi olukordi, et tervikuna organisatsiooniga hakkama saada. Teine, mida ma võib-olla välja tooksin, on nii, nagu on väga paljudes kohtades. Tõenäoliselt on sellised põlvkondade kaupa tööle asunud kolleegid ja, ja paratamatult kogu selles taustas, mis Eestis siin on olnud selle iseseisvuse perioodis, et et ka see on kindlasti sellise noh, oma oma varjundi nagu asjale andnud, et, et siin on on küsimusi, mida ilmselt ei olegi võimalik väga hästi lahendada. Ja kolmas, mis on nüüd jätkuvalt praegu, aga ta on, on ka just viimase üks kolme aasta jooksul välja nagu joonistunud on siis kogu see Eestist väljas olev taust, et mis paratamatult jätab oma jälje, aga Ma ei oska veel öelda praegu, et, et kas see on nüüd on see siis hea või halb. Kindlasti ei ole see niimoodi, ühesõnaga vastatav see, et on väga suur tõmme kolleegidele minna Eestist välja noortele kolleegidele, osalt ka siis juba praktiseerinud kolleegidele paratamatult see pingestab sellist üldist tausta. Nii et erinevad faktorid, mis kõik on ja need võib-olla nüüd arsti seisukohast vaadates siis siin on eripära, on ka see, et, et me oleme kahe sellise avalikkuse tähelepanu all oleva valdkonnaga seotud. Üks on hariduspool ja teine on siis tervishoid. Ja mõlemad on noh, kõneaineks päris kindlasti. Aga kindlasti on ka igal veel arvamus selles suhtes, et mis tegelikult Peaks olema. Ja objektiivne on ka see, et mõlemad, paraku mõlemad valdkonnad on selles Eesti praeguses arengus siiski tervikuna. On nad alatähtsustatud, nad on alaväärtustatud. Nii et niisugune on see taust. Mis teid kõige rohkem ärritab, mis vihastab? Ma ei oskagi öelda mitte niivõrd sündmused, aga eks mõnikord ma usun, et selline noh, seisukoha avaldamine, kus inimesed ei tea tausta või, või, või nad ei teagi probleemi nii-öelda sisuliselt ja kui siis üritatakse selle ebapiisava või ka subjekt aktiivse informatsiooni põhjal mingeid suuri üldistusi teha või või selliseid määravaid üldistusi ja seda siis väga nii põhjendamatult nagu peale suruda, et see, ma arvan, et see ei ole õige Mis saab 10 aasta pärast, mis juhtub 10 aasta pärast meditsiinis kas aste on sama palju vaja? Arstide vajadus on ilmselge, et neid peab olema vähemalt sama palju, kui on praegu. Aga samas on ka selge, et mis sõltumata selle koolitustellimuse mahu ja siis nende väliste faktorite toimel mingi arstide arvukuse langus ilmselt siiski tuleb, see väga hea ei ole. Aga peaksid praegu just vist olema juba tingimused, mis siiski lubavad ennustada, et niimoodi see läheb. Et tõenäoliselt see probleem tuleb siiski enne kümmet aastat juba kuidagi välja. Aga ma ei oska praegu öelda, et kui Eesti tingimused paranevad, et võib-olla siis tekib ka arstide vool tagasi. Sa õpetajatega välismaalasi? See teaduskonnas on hetkeseisuga, kui me võtame kõik need kursused kokku, siis pealt 100 ütleksime inglise keelt. Põhikeelena kõneleva üliõpilase, inglise keelses õppes oleva üliõpilase Nendest on rõhuv osa, enamus on Soomest tulnud, tõsi küll, Nad ei ole kõik soomlased aga siiski Soome kaudu tulnud. Nemad on kaks pool aastat inglise keelses õppes praegu ja siis pärast seda küll reeglina valdavad eesti keelt pärale, mis lubab siis nendel suhelda patsientidega ja ja nad üldiselt valdavad keelt hästi. Mis on neid siia toonud? Ilmselt kaks asja, esiteks lootus saada endale suhteliselt kvaliteetne haridus. Ma usun, et see on esimene asi. Ja ilmselt ei oleks mitte vähem tähtis ka see, et, et see ei ole siiski nii kallis, kui on ta mujal. Teie ei ole tahtnud kunagi siit mujale minna tööle. Ei kunagi ei ole niipidi mõelnud, et ma läheks Eestist mujale töötama, püsivalt ära. Mis on siis kinni hoidnud? Ma arvan, et tervisekeskkond kolleegid ja siiski ükstapuha kui napid või kui kammitsetud need võimalused ka ei oleks, et kuigi argumendiks tuua, et siit ära minna, aga aga nad on olnud tervikuna siiski piisavad ja mina arvan, et, et ega siis nüüd kohad ei peaks tühjaks jääma, et eks, eks siingi tuleb tööd teha ja ma ei arva, et, et see töö iseloom väga palju erineb mujal. Kuidas ennast pedagoogi rollis tunnete, kuidas teile meeldib õpetamine? Ma olen tegelikult praktikumide osas natukene kõrvale jäänud, sest et et need kohustused, mis praegu on, ei võimalda mul siiski mõnigi kord oma plaanitud realisi selliseid veksleid järgida. Seepärast ma olen suuremas osas praegu loengutega olnud ja loengute kaudu olnud õppetööga seotud. Ma olen üritanud anda sellises arusaadavas formaadis teemast ülevaate, mis noh, ütleme nii, lähiajal on juhtunud ja ja ma loodan, et, et sellest on arusaadav Küsitakse, kas kirurgia osatähtsus hakkab vähenema seoses efektiivsete ravimite väljatöötamisega? Ravimite väljatöötamisega Mitta kirurgia osad valdkonnad jäävad ju paratamatult näiteks traumale väga suure tõenäosusega ei ole võimalik ka tulevikus ka nähtavas tulevikus mingeid alternatiive ju peale kirurgia pakkuda, juhul kui on seal tõesti nii oluline probleem. Võib-olla me saame mingite aastate pärast kaugete aastate pärast näiteks kuidagi kude kaitsta ravimitega tõhusamalt. Aga kindlasti ei ole võimalik, kui seal on verevalandus, et siis tuleb, see on ikkagi kirurgiline probleeme, seega selleks kindlasti head on ka minu enda erialasid, näiteks neurokirurgias on on siis väga suured muudatused, kus asjad, mida me tegime aastakümnete vältel ainult ja ainult kolju avamisega sellest tulenevate kõikide riskide ja keerukustega. Et, et see on asendunud uute, nagu me ütleme, praeguses minimaal invasiivsete tehnoloogiatega, et aju veresoone haigust, mida enne läksime väljastpoolt likvideerima saab praegu teha teatud juhtudel veresoone kaudu. Nii et, et see on üks näide, kuidas tehnoloogia muutub. Keegi küsib, millist tööd parema meelega ei tee. Ilmselt peetakse silmas koduseid töid, mida teile ei meeldi teha. Palju seal ikka seal kodus vaja teha on. Aga ma arvan, et need, mis mulle usaldatakse, need ma teen ilma tõrkumata ära. Remondiga saatega hakkama. Saan küll, aga aega selleks pole, aga varasemalt kui on vajadus olnud ja ma saan sellega hakkama. Kui teile antakse iga päev juurde kaks lisatundi mida te nende tundidega teeksite, kas ikka tööd? No võib-olla ka mingi osa tööd, mis iganes see ka ei oleks, aga ma usun, et mingi osa ma kulutaks võib-olla ihu turgutamisele ja võib-olla ka reisimisel. Ma arvan, et et see võiks olla huvitav. Kas tähtsate otsuste langetamine on praegu raskem kui nooremas eas? Nooremas eas administratiivset vastutust lihtsalt pole olnud, eks isanulat, teist laadi otsuseid, mis on võib-olla elus endale olulised. Aga ei, ma ei arva, et kirurgias on dilemmad, jäävad alati, et kas siis opereerida, mitte opereerida või nagu ma ütlesin, millal seda teha ja nii edasi. Aga praegu on, on siiski mõneti hõlpsam seda teha, et me suudame seda informatsiooni, mille alusel neid otsuseid teha, kui kirurgiast rääkida. Et siis see on meil suhteliselt objektiivne, nii et kui me mingi otsuse teeme ja seda nii suhteliselt veenvalt ka esitame patsientidele et ju me oleme selles ikkagi küllalt siis ka nii veendunud ja kindlad ja kui me ei ole, siis üldreeglina ka ütleme, et ei, teavad seda ja teist osa. Kirurg Aleksander Gabriilum on öelnud, et kirurg läheb halliks vähemalt 10 aastat enne teisi arste. Ja 50 aastasena näeb ta välja, nagu oleks tal eluaastaid juba 60. Te olete 51 loom. Aga ma ei ütleks küll, et vanem välja näeks. Ja muidugi noh, statistiliselt on teada tõepoolest, et kirurgide eluiga üldiselt on, on natuke lühem aga õnneks on ka selles erandeid olemas. Mis kõige rohkem närve kulutab kirurgi töös? Noh, kindlasti ei kuluta närvioperatsioon ise, seal võib isega probleeme olla. Aga eks kirurgi jaoks on ju alati, kui, kui asjad ei lähe sinu tahtest täiesti sõltumatult ei lähe nii, nagu oli plaanitud, nii nagu sa kavatsesid, nii nagu sa eeldasid, et see läheks isegi siis, kui see asi tundub nii ideaalne ja nii hea ja lihtne olevat, et siis elu näitab, et see ei ole kindlasti mitte erandlik, aga elu näitab, et et probleem sugeneb sealt, tõuseb sealt, kus sa seda iial ei oota. Ja vot sellistel juhtudel, kui sa oled arvanud, et, et see kõik nii hästi läheb ja nii probleemideta ja võib-olla põhjendamatult roosilise pildi tulevikust oled maalinud, et, et kui see asi läheb hoopis teisiti. Ja siis tunned, et see kindlasti jääb hinge natukene kauemaks ja sinna pole paraku midagi teha. Keegi tahab teie kolme soovi teada üks kirurgi soov, üks dekaani soovi, üks kliiniku juhi soov. Kirurgina ma olen seda juba tänase jutu sees mõned korrad öelnud, ma, ma tahaksin siiski uusi tehnoloogiaid, uusi võimalusi tuleksid, et see on kindlasti meie jaoks oluline ja ja ma ei, ma ei ütle, et nüüd hirmus palju peab olema, aga kindlasti midagi uut võiks olla, et see, see arendab su mõttemaailma ja sa näed, et siis oskad seda hinnata ja reaalselt pakkuda, et et ma tahaksin kindlasti lähiajal, et midagi, midagi uut tehnikaid ja tehnoloogiaid, mida me teame, et need jõuaksid ka meile teaduskonna jaoks. Absoluutselt kõige olulisem on praegu, et riik teab, et põhimõtteliselt toetama selle kliinilise poole toimimist, seega kliiniline baas, kus toimub arstide põhiõppe, see olnud täiesti ilma riigi toest. Ja selline olukord ei ole normaalne. Ei ole võimalik arstiõpet pikas plaanis sellisel moel tasemel hoida, kui riigi tuge ei ole see alus, kus meie üliõpilased käivad, see haige lapse baas, et see toimib Eesti tervishoiumaastikul täpselt võrdsetel alustel, kohati isegi natukene niru maalt kui teised haiglad on kõige olulisem asi. Ja kliiniku juhatajana. Meil on ees, otsused on tehtud, juba projekteerimine käib, et uus hoone tuleb. Paratamatult toob see kaasa endaga igasuguseid väikeseid hirmu ja ja määramatust ja loomulikult ka segadust. Et see võiks möödas olla, juba. Ma tänan teid selle pika intervjuu eest, öelge palun üks number ühest seitsmeni ma kasutasin ka kuulajate küsimusi, nii et üks küsija saab oma küsimusest väikese auhinna. Seitse seitse on tore number, aitäh teile. Persona saate külaline oli neurokirurg Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ja närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser. Persona saate auhinna saab Eldur Walta Pärnust, kes tahtis teada Toomas Asseri kolme soovi. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni, personal.