Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva üheksanda juuni sündmused, mina olen Mari Rebane. Rajal põleb Silmeti hoone ning tulekahjust leviva mürgise suitsu tõttu palub päästeamet kõigil Sillamäe elanikel siseruumidesse varjuda. Valitsus kinnitas, et ei toeta Euroopa komisjoni plaani pagulasi sunniviisiliselt ja kvoodi alusel vastu võtta vabatahtlike vastavate samaga vastavuses Eesti suuruse ja võimetega. Peruus hukkus lumelaviini Scolm eesti alpinisti ühel õnnestus eluga pääseda. Enne aasta lõppu ei tohiks Venemaa-vastastest sanktsioonidest tulla mingit muutust, ütles äsja G7 tippkohtumiselt naasnud Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Eesti Mul on teineteisele olulised partnerid nii majanduskoostöös kui ka poliitikas, tõdeti täna Tallinnas kahe riigi peaministrite kohtumisel. Täna tunnustati kahtekümmend nelja Eesti festivali, mis pälvisid Euroopa festivalide kvaliteedimärgi. Märk antakse innovaatilistele festivalidele. Eesti naiskond jõudis Šveitsis toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel finaalile ilmast. Ka ilm tuleb seal. Kuiv. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, kohati maapinnal kuni miinus üks kraad. Homme päeval on vähese pilvisusega ning olulise sajuta ilm. Tuul puhub viis kuni 11, rannikul kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 14 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna pärastlõunal sai päästekeskus teate, et Sillamäel Kesk tänaval on tulekahjutööstusettevõtte hoones. Küsisime lähemalt päästeameti pressiesindajalt Helen Tammeltsilt. Põleb tööstusettevõtte Molycorp, Silmeti üks hoone, sealt siis tuli paksu musta suitsusündmuskohale saadeti päästjad Sillamäelt, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt. Eritehnika kohal on ka kiirabi, sest esialgu pole teada, kas inimesi on hoones või mitte. Ja esialgsel vaatlusel tegid pääset kindla kindlaks, et hoones põleb kile ning ilmselt on seal ka ladustatud mingisuguseid keemilisi aineid. Esialgsel hinnangul võivad olla mingisugused happed, mis täpselt pole veel teada. Ja ida päästekeskus on hoiatanud ka Sillamäe linnaelanikke et tuleb varjuda, siseruumidesse, sulgeda aknad ja uksed, kuna seal tulekahjust tõuseb. Suits on mürgine, mis paneb silmad kipitama ja ninas ja kurgus võib tekkida selliseid ebameeldivaid kipitusnähte ja praegu teevad seal kohapeal tööd, päästad. Täpsemat infot hakkame jagama siis, kui see on olemas. Viimastel andmetel on hoone katus sisse kukkunud. Silmeti endine omanik Tiit Vähi ütles Delfile, et tema teada sai tulekahju alguse Molycorp Silmeti hoones remonditööde käigus. Ma usun, et probleem on olnud selles, et hoones number 51 tehti suuregabariidilisi remonditöid, kaasa arvatud keevitust. Ma olen kuulnud, et tööpäeva lõpupoole läks midagi põlema ja tulekahju arenes. Olen saanud Silmeti inimestelt infot, et inimesed ei ole kannatada saanud, rääkis Vähi Delfile. Valitsus kinnitas täna seisukohta, et ei toeta pagulaste kvoodipõhist vastuvõttu, jätkab Indrek Lepik. Nii peaminister Taavi Rõivas kui siseminister Hanno Pevkur lendavad lähinädalail Brüsselisse seistes kindlalt vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule Eestisse 1064 pagulast ümber asustada, ümber paigutada Rõivase seisukohale Komisjoni plaan proportsioonis Eesti võimetega. Kui rahvastiku ja majanduse poolest moodustada Eesti-Euroopast umbes 0,2 protsenti tuleks kvoodi järgi siia pagulastest umbes 1,7 protsenti. Me kavatseme töötada selle nimel, et sedavõrd suurt hulka Eestisse ei tuleks, sest lihtsalt see ei oleks võimalik meie jaoks integreerida ühiskonda, tekitaks probleeme pigem juurde, mitte mitte ei võimaldaks neid lahendada ja, ja selle nimel on loomulikult vaja väga palju veel vaeva näha, aga ma siiski usun, et et kui meil on tugevad argumendid, siis küllap me suudame neid ka oma kolleegidele põhjendada. Eesti seisukoha järgi peab igasugune vastuvõtt olema vabatahtlik ning sellise korralduse kohaselt oldaks valmis ka võimetekohaselt pagulasi vastu võtma. Siseminister Pevkuri sõnul peab olema esmaseks eesmärgiks aga piirivalve ning põgenike probleemi tagamaade lahendamine. Toetame Frontexi rolli laiendamist ja Frontexi võimekuse tõstmist tõhustada just nimelt operatsioonilist tegevust Vahemerel. Samamoodi me toetame seda, et Euroopa liit tervikuna pööraks suuremat tähelepanu inimkaubanduse smugeldamise seotud kuritegelike ühenduste vastu võitlemisele. Samamoodi me siis toetame seda, et, et keskendutaks tegevustele ka kolmandates riikides pöörata senisest suuremat tähelepanu rändeprobleemide algpõhjustele. Tuumprobleemi lahendamise vajalikkust näebki rõivas. Et loomulikult me peame tegelema ka probleemi tuumaga, aga loomulikult me saame ka aru, et, et tuumaga tegelemisel noh, on vaja rohkem aega, see võtab väga palju ressurssi, et, et see ei lahene üle ja seetõttu meil peab olema valmisolek ka sellist akuutset kriisi vähemasti mingil määral leevendada. Valitsuse plaani peab 12. juunil kinnitama riigikogu. Eesti peab suurendama oma võimekust pagulaste vastuvõtmiseks, ütles ÜRO pagulasameti Põhja-Euroopa esinduse kõneisik Marko haigumus Maria-Ann Rohemäele. Väga oluline on seejuures kohalik kogukond, kelle abiga saab näiteks luua vajalikke toetusgruppe. Abi on haigumuse sõnul Eestil oodata mujaltki. Mis seal samuti on ÜRO pagulasamet valmis abi pakkuma. See kõik saab täiesti selgeks, aga siis, kui on kindel, palju pagulasi Eestisse tuleb. Võtame näiteks Rootsi olukorra. Eelmisel aastal sai Rootsi üle 80000 asüülitaotluse. Nad ei olnud selleks valmis, kuid pidid olukorra lahendama ja suurendama oma võimekust. Loomulikult on pagulaste vajadused erinevad, kui nad saabuvad hästi, vajavad nad esialgset elupaika, mis võib olla näiteks vastuvõtukeskus. Seejärel peavad nad leidma päris koha, kus oma perega elada samuti ja neile õpetada kohalikku keelt ja kultuuri ning võimalik peab olema ligi pääs haridusele ja tervishoiuteenustele. Kui vaadata teiste riikide näitel, siis kõik pagulased ei ela tavaliselt ühes piirkonnas vaid nad on üle riigi laiali jaotatud. See võib samuti aidata neid integreerida ja nendega paremini hakkama saada. Oluline oleks ka kohalikke kogukondi kaasata, sest paljudes riikides on just nemad suureks abiks pagulaste integreerimisel. Näiteks loovad nad toetusgruppe. Peruus hukkus sealses mägipiirkonnas lumelaviini Scolm eesti alpinisti, neljas mägironija leiti elusana. Aktuaalsele kaamerale selgitas olukorda Peruu jalgratta ja mägironimise ekspeditsioonide Ühingu asutaja ning teejuht juhendina albiino kalduva. Kahjuks, ülejäänud kolm on surnud. Kohe laskub suurem päästjate grupp lõhesse ning nad tuuakse välja. Meil on nii, et läksid ilma kohaliku tee juhata 6034 meetri kõrgusele merepinnast. Arvatavasti oli jääsillas pragu. Ronijaid polnud köisi või vähemalt polnud need üksteise külge köitega kinnitatud. Sellisel matkale võetakse minimaalselt raskusi kaasa ja peab olema julgestusvarustus. Head kasside kirkad. Lume olid olid sellised, et kaks nädalat oli sadanud vihma ja oli tekkinud jääklomp. Jääsilda oleks pidanud ületama ükshaaval, rääkis teejuht. Enne aasta lõppu ei tohiks Venemaa-vastastes sanktsioonides tulla mingit muutust, ütles äsja G7 tippkohtumiselt naasnud Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Komisjoni tippametniku sõnul on ebatõenäoline, et Minski lepe aasta lõpuks täielikult realiseerub, mis tähendab, et valitsusjuhid peavad leidma lahenduse, kuidas Venemaaga jaanuarist käituda. Suhete normaliseerumist Hololei praegustes tingimustes ette. Eine. Hendrik Hololei küsitles Johannes Tralla. Kremli pressiteenistus aktiviseerus kohe, kui kee seitsmelt tulid sõnumid liidrid on valmis Ukrainas olukorra eskaleerumisele Venemaale uusi sanktsioone kehtestama. Kremli pressiteenistus ütles, et nemad näevad ikkagi riikide vahel erimeelsusi. Teie olite seal väga lähedal juures. Kas kremlile on mingisugustki alust sellise avaldusega esineda? Kremli avaldusi, nagu me teame, tuleb alati võtta väikese ettevaatlikkusega, et see nende soovunelm paraku ei reflekteerunud kuidagi G7 riikide liidrite arutelul ja väga selgelt jäi kõlama aspekt, et Minski lepp Ta ei ole mitte kuidagi täidetud selles mahus, nagu me kõik tahaksime, ehk siis, et oleks ikkagi Ida-Ukrainas tulevahetus lõppenud, iga päev on relvarahu rikkumisi ja kõige selle taustal oldi väga meelsed, et olemasolevat sanktsioonid tuleb igal juhul jätkuvalt edasi pidada. Minski kokkulepete täitmiseks on antud aasta lõpuni ja et vähemalt selle perioodi jooksul ei tohiks küll mitte mingisugust muutust sanktsioonide režiimi tulla. Kõik seitse liidrid olid selles mõttes väga üksmeelsed. USA president Barack Obamat on nähtud siin selge eestkõnelejana karmimat eksvõteteks Venemaa osas, kas oli tunda seal ruumis ka, et Obama avaldab oma Euroopa kolleegidele natuke survet? Itaalia, Prantsusmaa ja tegelikult ka Saksamaa ei ole sanktsioonide karmistamise osas varem just kuigi entusiastlikud olnud. Mingis osas ei olnud kuskil näha, et oleks väga suur vahe, on väga suur kuristik nende vahel, kes tahaksid teha justkui vähem ja nende vahel, kes tahaksid teha justkui rohkem, et tegelikult see lähtekoht on praegu väga selge ja seda öeldi ka kommunik ees. Olemasolevat sanktsioonid tuleb pikendada ja mis veelgi olulisem, kui olukord peaks märgatavalt eskaleeruma, siis ollakse valmis kehtestama uusi sanktsioone. Selle valguses on ilmselt üsna keeruline tõesti ette kujutada, et juuni ülemkogul liidrid otsustaksid sanktsioonid peatada küll, aga kui natuke ette mõelda tuleviku peale, siis kui palju seal aruteludes keskenduti sellele, mis siis aasta lõpus ikkagi saab. See, et Minski lepped aasta lõpuks saaksid vajalikud määrad realiseeritud, see on praktiliselt ebatõenäoline ja kindlasti on vajadus nii, Euroopa liikmesriikidel aga G7 liikmesriikidel omavahel arutada, mis need võimalikud järgmised sammud peaks olema. Aga ma arvan, et eks sellest annab ka mingis mõttes pilt just nimelt see, et ollakse valmis ka vajadusel sanktsioone karmistama ja, ja see näitab, et mitte mingil juhul ei soovita olukorda, kus olukord peaks hakkama ka suhetes Venemaaga normaliseeruma sellel tingimusel. Tegelikult Ida-Ukrainas reaalset pööret paremuse poole ei toimu, jätkuvalt on piir, ei toimi jätkuvalt voorivad, erinevad raskerelvad üle piiri ja nendes tingimustes olukorra nii-öelda normaliseerumist Venemaa ja muu läänemaailma vahel on natuke vara rääkida. Soome uus peaminister Juha Sipilä tegi visiidi Tallinna pärast kõnelusi Eesti valitsusjuhi Taavi Rõivasega andsid peaministrid ühise pressikonverentsi. Mall Mälberg käis kohal. Mõlemas riigis. Peaministrid rõhutasid, et Eesti ja Soome on teineteisele ääretult olulised partnerid. Taavi Rõivase sõnul näeb Soome uus valitsus paljusid küsimusi sarnaselt Eesti valitsusega ning kahe riigi lähedus majandussuhetes on unikaalne. Koostöö süvendamiseks on meil ruubi peaaegu kõikides eluvaldkondades, vaatamata sellele, et me oleme juba praegu Soomega väga lähedased, aga, aga ma usun, et, et see vajadus ruubide kõige laiemas mõttes ühtlustumine on igal juhul mõlemale riigile kasulik. Sama rõhutas ka Soome peaminister Juha Sibyla, osutades eriti inimeste sidemetele. Me reisime kahe maa vahet väga palju, ka poliitiliselt oleme teineteisele väga olulised naabrid. Majanduskoostööst rääkides ütles Juha Sipilä, et ta peab üheks tähtsamaks projektiks infotehnoloogilist koostööprojekti XD, milles Eesti on Soomest ees, ootab sellest koostööst palju ja see kujuneb tema sõnul Soome valitsuse üheks tähtsamaks projektiks. Juha Sipilä kinnitas, et Soome uus valitsus jätkab eelmiste valitsuste poliitika pikad ka NATO suunal, mis tähendab, et Soome eelistab end sõjaliste liitudega mitte siduda. Mõistagi küsiti Soome peaministrilt tema suhtumist pagulaskvootidest. Äsja Tallinnat külastanud välisminister Timo Soini sõnul on Euroopa Komisjoni määratud kvoodid vastuvõetamatud. Sibula sõnul on Soome valitsuse seisukoht selles küsimuses veel lahtine, see otsustatakse reedel. Vabatahtlikkuse põhimõte on seni olnud valitsev, ütles sibile. Eesti ja Soome peaministrid rääkisid ka Ukraina olukorrast ja selles kontekstis otsusest, mis tuleb varsti langetada Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta. Taavi Rõivase sõnul on kahe riigi seisukohad selles väga sarnased. Kui märtsis tehti otsus sanktsioonide pikendamise kohta, siis lepiti kokku, et see otsus peale jaanipäeva saab põhineva, kas minski rahuleppe on täielikult jõustatud või mitte. Loomulikult võistab, et minski rahuleppe täielikust jõustamisest on praegu ilmselgelt liiga vara rääkida, mis minu silmis tähendab ka seda, et meil ei ole muud valikut peale jaanipäeva kokku tuleva ülemkogul, kui minda sanktsioonidega edasi usume ja loodame, et see saab olema Euroopa liidus taas kord konsensuslik otsus. Ning vahetame teemat. 24 Eesti festivali pälvisid Euroopa festivalide kvaliteedimärgi ja täna tunnustati FM märgise saanuid. Euroopa Komisjoni Eesti esindusest jätkab Riina Eentalu. F kvaliteedimärk antakse välja innovaatilistele festivalidele tunnustamast korraldajate tööd. Eff Eesti festivalikeskuse eestvedaja leelo lehtla sõnul on F märk täiesti uus tunnustus festivalimaastikul. See on Euroopa festivalide liidu eestvedamisel aset leidev, võib öelda esialgu pilootprojekt Euroopa Komisjoni tellimusel, et siis tekiks üks selline platvormsüsteem, millega natukene lihtsustada siis festivalide maastikul orienteerumist, et Alexis nii publikul kui ka võib-olla rahastajatel kõigil niisugune lihtsam aru saada, et mis nüüd on siis tõesti need paremad, seda võib taotleda, aga seda ei pruugi saada missugustele kriteeriumidele, peab vastama kolm kriteeriumi, mida selles esimeses voorus hinnati, oli rahvusvaheline haare, kogukondlik, kaasatus ja kunstiline kvaliteet. Mis nüüd saab nende festivalidega, kellel see märk kenasti rinda panna, on need takse ühte rahvusvahelisse veebiportaali tekib ka trükis ja hulk kommunikatsioonitegevusi, nii et kindlasti on neil suur eelis teiste ees siis silma paista ja uut publikut leida ja 2016 siis sügisel hakkab uus taotlemine järgmiseks kaheks aastaks, nii et ta ei ole igavene. Kuid tulemus on ka festivali preemia, millele kandideerivad kõik need kvaliteedimärgi saanud festivalid. Tuleb ka festivali preemia eff projekti raames ja näidatakse välja oktoobris Pariisis ja kuskil kümmekond festivali, siis üle Euroopa valitakse erinevates kategooriates, et ootame seda oktoobrit, siis ka, kui saab, ehk x Eesti festival sinna 10 hulka. Üks tunnustuse pälvinud hoida on kirjandusfestival head Read mis just äsja mai lõpus toimus. Mida annab see märk festivali korraldustoimkonna liikme Krista Kaera arvates? Informatsioon, ütleme Eesti festivalide kohta läheb Euroopasse, Eestisse tuleb rohkem informatsiooni Euroopa festivalide kohta, tõenäoliselt on kergem teha koos tööd ja muidugi annab ka sama eesmärk juba mingisuguse kvaliteedi tagatise, milliste festivalidega tegemist teha või koostööd teha ja eksis teistele meie kohta ka, aga tegelikult sealt natukene edasi on ka ilmselt võimalik minna, sest et antakse veel mingisugused eriti julge kavaga põnevatele festivalidele eraldi märgid. Eestis said märgi näiteks Viljandi pärimusmuusika festival, head Read, jätskaar, arvamusfestival Birgitta festival. Viljandi folk, seto folk, Viru folk, Tallinn, Treff, Tartu tudengipäevad, kui mõned nimetada. Käimas on iga-aastane päästeameti veeohutuskampaania, millega püütakse inimestele selgitada, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku. Lisaks teevad päästeametile muret kalurid, kes ei kanna merele minnes päästevesti, jätkab Juhan Hepner. Soojemaks muutuvad ilmad toovad mere ja siseveekogudel üha enam puhkajaid, kes üritavad võtta Eestimaa lühikesest suvest maksimumi. Samas juhtub sageli, et kaasa võetakse alkoholipudelid, mida siis varemalt tühjendatakse üle meelikus meeleolus. Seejärel ujumaminekul võivad olla ka fataalseid tagajärjed. Tele- ja raadioeetris ning internetis alanud päästeameti veeohutuskampaania tuletab inimestele meelde, et nad hoiaksid oma purjus sõpradel silma peal ning ei lubaks neid vete, jätkab Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Piret seire. Kui seltskonnas on inimesi, kes alkoholi tarvitavad, siis et seltskonnas oleks heas mõttes korravalvur, kes seltskonna silma peal hoiaks, et ükski napsune sõber ei kipuks. Sellepärast et alkohol ja vesi kokku ei käi, et alkoholi toimet, siis kas inimesed ülehindavad oma oma ujumisoskust, kaob ohutunne ehk et tihtilugu tehakse napsuse peaga selliseid asju, mida päris kaine peaga ei, ei tehtaks. Haapsalus elav Ingrid jagas päästeameti seisukohta, et alkohol ja ujumine tuleb teineteisest lahus hoida. Tema tutvusringkonnas pole siiani selle teemaga probleeme olnud, jätkab Ingrid. Õnneks minul selline juhus puudub, aga kui peaks juhtuma selline asi, kaste takistaksite või pigem vaataksite lihtsalt pealt oma ikka siiralt usun, et ma takistaks siin, et see on ikkagi piisavalt ohtlik ja kuna ma ise tegeleb viset teraapiaga, siis ma olen näinud, mida see võib kaasa tuua endaga. Lisaks teeb päästeametile muret, et paljud kalurid lähevad merele päästevestita, jätkab Piret seire. Tänaseks on uppunud Eestis sel aastal 10 inimest ja kahjuks tõesti väga mitmed nendest on kalamehed, kes siis ei ole kasutanud nõuetekohaselt päästevahendeid ehk päästevestid, kas on olnud küll kaasas, aga ei ole olnud seljas, et alati veekogule minnes tuleb kas päästevest selga panna, et sellest, et kui päästepaadis kaasas on, on vähe abi, et õnnetusse sattudes siis vees seda päästevesti väga raske juba selga saada peaaegu võimetu. 2014. aastal uppus Eestis kokku 68 inimest, alkoholijoobes oli neist üle poole. Viimase nelja aasta jooksul on purjus peaga uppunud 163 inimest, neist suveperioodil 102. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner haapsalu. Ja ilmast räägib nüüd Helve Meitern, tere. Tere, ilma teeb kuiva jaheda õhumassiga kõrgrõhuala idaserv, seetõttu püsib öösel veel öökülmaoht. Nädalaga suureneb üle Skandinaavia itta liikuva madalrõhkkonna mõju ja edelatuul tugevneb. Eeloleval ööl on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, maapinnal langeb kohati miinus ühe kraadini. Homme päeval on samuti vähese vaheldust pilvisusega, peamiselt sajuta. Puhub edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis ja sooja tuleb 14 kuni 19 kraadi. Neljapäeval suureneb veidi Koola poolsaarelt itta liikuva madalrõhuala mõju. Samas on lõuna pool kõrgrõhuala põhjaserv ja meie jääme nende kahe piirimaile. Päeva suureneb ka hoovihma võimalus. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja neljapäeva öösel seitse kuni 12, päeval 14 kuni 20 kraadi. Tänased spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich jõudis Šveitsis toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel finaali. Päeva esimeses matšis alistas naiskond kindlalt 45 30 Hollandi. Veerandfinaalis oli Eesti 37 30 üle Prantsusmaast ja poolfinaalist orgetega 43 31 Itaaliast. Õige pea lõppevast finaalis on Eesti vastaseks Rumeenia. Enne viimast minimatši juhtisid rumeenlanna viie torkega 32 27. Päevaseks Euroopa meistrivõistluste valikmänguks San Marino valmistuv Eesti jalgpallikoondis kohtub täna Turus maavõistlusmängus Soomega. Eesti algkoosseisu kuuluvat Sergei Pareiko, Markus Jürgenson, Ken Kallaste, Ragnar Klavan, Artur Pikk, Rauno Alliku, Aleksander Dmitrijev, Ilja Antonov, Joel Lindpere, Sergei Zenjov ja Ats Purje. Kell 19 algavast kohtumisest teeb otseülekande ETV. Astana rattur Rein Taaramäe tõusis Prantsusmaal toimuval tofini velotuuril üldarvestuses 62.-lt kohalt kuuendaks. Astana sai meeskondlikus eraldistardist sõidus täna teise koha, kaotades piiem siile nelja sekundiga. Kolmas oli movi Stari meeskond. Velotuuri juhivad BMC ratturid Logan Tennis ja tiitšei van Garderen. Astana viisik, kuhu kuulub ka Taaramäe, kaotab liidritele nelja sekundiga. Jäähokiliigas NHL asus Tampa Bay Lightning Stanley karikavõistluste finaalseeriat kaks. Üks juhtima, alistades võõrsil Chicago blackboxi kolm. Kaks. Nelja võiduni mängitava seeria neljas kohtumine peetakse homme Tampa Bay kodujääl. Aitäh. Kuulsite Päevakaja number 19763. Mina olen Mari Rebane. Soovin kaunist õhtut.