Me teeme reisi Itaalia Aadria mere rannikule. See on itaallaste nägemust pidi nende Riviera. Ja seal on lisaks päikesele ja merele. Ja suurepärasele rannale on ka palju vaadata. Kuulakem kõigepealt Robertiinoloreetilile. Itaallane on laulja inimene. Nii nagu see väike poiski, kes imeilusasti laulis. Nõnda armastab itaallane laulda igal pool. Öeldakse, et eestlane on laulev rahvas aga peab ütlema, et itaallased võib-olla siin on meist küll tubli tükk maad, et ei jõudnud, sest ma ei ole küll näinud, et keegi sõidaks meil tänaval jalgrattaga ja samal ajal laulaks. Keegi jookseks oma tervisejooksu ja samal ajal laulaks. Aga Itaalias võis seda kohata igal sammul. Ja itaallane oskab pidada lugu ka teiste laulust ja itaalia kui ooperi sünnimaa on tõesti läbi ja lõhki imbunud just nimelt nendest meloodijatest, mis on aastasadade jooksul loodud. Aga Itaaliasse minnakse siit põhjamaalt ikkagi päikese kätte ja puhkama ja sooja vett ja merd nautima. Ja nii ka meie võtsime ette sellel vihmasel suvel teekonna sinnasamasse Aadria mere rannikule, Itaalia Rivieras. See liivarand iseenesest algab peale Riminist ja jõuab välja kuskile pees Aroni ja oma tubli sadakond kilomeetrit pikk ja liivarand iseenesest on ka mitu ja mitu meetrit lai. Ja kuid just selle see vali. See kohavalik on niisugune, et ei jaksa ju hommikust õhtuni rannas olla, ei jaksa pidevalt selles 26 28 kraadises pisut sogases pisut soolases vees liguneda ja päikese käes olla vaid seal peab olema ka meelelahutust. Päeva teiseks pooleks. Peab olema õhtuti kuskile minna ja just see piirkond on selles mõttes väga huvitav, et ta on nii ajaloost läbi imbunud kui ka kaasaegsest kultuurist muusikast, diaatrist ja muudest vaatamisväärsusest vaatamisväärsustest täiesti ääretasa täis, nii et turistid on kõvasti tegemist, kui ta just ei taha õhtuti peamiselt restoranis istuda või mööda seda suurepärast kalda äärt jalutada ega edasi-tagasi. Ja kui me alustasin oma saadet sellega, et me rääkisime päikesest, siis päikesest tahaks rääkida nõnda palju veel, et sellel ajal see oli siis augustikuu algus siis oli seal küll väga mõnus soe, umbes 27 kraadi oli varjus ja naljakas vihmasadu külastas vahetevahel ja see vihmasadu oli selline päike ikkagi paistis, päris lõõmavalt paistis, aga taevast kukkusid üksikud tibad, üks, kaks, kolm, neli sabinaks ei läinudki, kadus ära ja mingil hetkel kukkusid need tibad uuesti. Ja samas ma mäletan, et terve suvi räägiti, kuivõrd palav on Itaalias. Kuidas inimestel on raske, kuidas soovitatakse tubadest keskpäeval üldsegi mitte välja tulla. Sest päike on koormav, ränk, isegi kohalikule, rääkimata siis veel põhjamaalasele. Aga see kohalik, vaatamata päikese ränkusele kiidab teda ikkagi hommikust õhtuni. Aga see piirkond ei ole ju muidugi ainult päikeselõõmas, vaid seal käivad ka tormid ja tuuleiilid ja suured vihmas agarad üle ühel päeval istudes ühel õhtul istudes pitsarestoranis oli nagu sinna restorani minnes kõik selge ja kena, aga kuskilt kaugelt nagu öeldi katoolika poolt hakkas tulema sügavmust ja tinahall vihmapilv. Restorani omanik, kes ütles, et nendele oli naabruses olevas 12 kilomeetri kaugusel asuvast teisest restoranist helistatud, et korjake rutama lauad ja toolid kokku sellepärast et neid tuleb tõeline orkaan. Ja siis oli vahva vaadata, kuidas kogu see kollektiiv jooksis, väljalauad olid välja mere äärde kaetud. Suvine päev ju korjati kokku kiiresti nõud, laua pealt pandi need päikesekatted kokku, pandi nad pikali maha toolid ja lauad hunnikusse. Ja inimesed, kes istusid laudade taga, nende taldrikud ja, ja toidud viidi kiiresti-kiiresti sisse ruumidesse, kus kaeti kiiresti-kiiresti lauad. Ja siis see pilv tuligi nurka pidi üle selle meie restorani. Ja see pill tuligi ja see oli tõeline tormipilv. Palmid olid sirged sõna otseses mõttes ja kui oleks midagi jäänud sinna restorani terrassile, siis oleks koos sure tormituulega jumal teab, kuhu ära lennanud inimesed varjusid ja sellel hetkel oli küll selline tunne, et midagi hiiglaslikku ja kohutavat tabab meid kohe ja mõte hakkas isegi sinna kanti liikuma, et oot, et kus kalme praegu istume, et kus kohal need tsunamid käivad, et kas kohe kohe kib mitmete kümnete meetrite kõrgune hiidlaine ja viib terve ranniku puhtaks. Hea on muidugi selliste natukene koledate mõtetega ka mängida, aga läbi restorani klaasakende oli siis seda tormi tore vaadata, mis tõesti rullis üle ranna oma paarkümmend minutit ja siis sama äkki ja ootamatult, nagu ta ilmus, nõnda ta ka kadus. Turisti puhke ja tööpäev algab hommikul suhteliselt vara, kell pool kaheksa hakatakse hotellis hommikusööki andma, aga kuskil kella poole üheksa üheksa ajal on juba hea olla kohal ja minna ja panna oma käterätik hotelli basseini ääres olevatele lamamistoolidele, sellepärast et mõnevõrra hiljem minnes veidi ilma jääda. Sellepärast et need rannad, mis seal on, need on kõik rannad või õigemini munitsipaalomanduses ja munitsipaalvõimud on üürinud need või rentinud need eraomanikele, kes siis neid randasid peavad. Iga hotellikohapeal on või paari hotellikohapeal on, ütleme oma paar-kolmkümmend meetrit randa, mis on hooldada ja majandada ühele inimesele edasi teisele, kolmandale ja neljandale rannas on siis pandud liiva peale lamamistoolid samuti päiksevarjud ja meile öeldi kohe oma rätikuga sinna randa niisama minna ei saa. Et sa selle sinna liiva peale maha paned, vaid selle eest tuleb maksta, tuleb osta endale see koht või see lamamistool pool. Aga ujuma võib minna küll merre, aga siis jah, paned rätiku ranna äärde ja lähed, käid ujumas ära ja tuleb tagasi, kui totellim Laan omal suurepärane bassein ja, ja sooja veega ja seal on igati mõnus olla. Jagan kohtade pärast väikene konkurents, sest et juba rannas läheb elule tihti kuskil kella üheksa poole 10 ajal, sest et keskpäeval kella üheksa on päike nii kuum ja nii üleval kõrgel et siis ei ole see tervisele kasulik. Rannas olla ja päikese käes peesitada. Niisiis kui sa lähed randa, siis sa pead sellega arvestama, et sa võtad endale selle lamamistooli või lavatsi, laenutad seda ja see maksab kuskil 6000 9000 liiri. Nii et kui kahekesi randa minna, siis umbes 100 eesti krooniga saad sa ühe päeva rannas olla. Rannas võid sa muidugi juurde saada veel kummist krokodilli või mõne veesõiduki või ükstaskõik, millise ranna palli, millega siis oma aega viita. Ja rannas on ka muud lõbu, sinna tulevad suurte kottidega odavaid rannariideid kleidikesi müüma, kaupmehed tulevad sellised kaubasellid, kes pakuvad ehteid. Ja siis ühtäkki ilmub sinna tänavakunstnik, kes on teinud väga kenad pildid ja uudistajaid jätkub ja ostjadki jätkub. Muidugi. Meri on ju selline, mis põhjamaalast väga meelitab, tahad ju minna tõeliselt sooja vette ujuma, aga kui sa oled harjunud oma põhjamaa kristallpuhta veega, siis natukene sogane on see vesi tõepoolest isegi mingid paberitükikesed ujuvad seal ja vaatavad natukene kõõrdi, kuigi vesi on soe, mis soe, aga soolane. Nii et kui veest ikka välja tuled, siis oled väikese soolakorraga kaetud ja tuleb minna ruttu-ruttu duši alla ja ennast ära loputada. Tõele au andes küll seda rannaäärt ja seda vett puhastatakse iga hommik küll ja õhtul siis, kui see aktiivne päikesevõtmise ja ujumise periood on läbi isegi vees oli näha mehi, kes mingisuguse kotikesega püüdsid kinni sinna visatud või laine poolt kantud prahti ja pudeleid. Niisiis need eraomanikud ikkagi hoolitsevad selle ranna eest, seal on muidugi kõik väga hästi paika pandud, on dush, kus sa saad ennast pärast soolast veest väljatulekut ära loputada, on jalgade jaoks on kraan, kus saad liiva maha pesta ja nii edasi. Põhiline on muidugi see, et ka rannas tekib päevas paus. Kella üheni on rannas, siis tuleb ka rannaelus siesta. Ehk niisugune lõunavaheaeg oma kahe tunniga ja see siesta. Hotelli basseinis, kui giid oma grupiga hotelli poole sõidab lennuväljal, siis ta muidugi loeb kõigepealt sõna peale meie olime koos soomlastega Soome grupiga ja soomlastele üldse nagu kogemused näitavad tehakse ikkagi kõik asi väga ilusasti suurelt ja puust ja, ja kirkaks punasest värvituna ette, et soomlane peaks täpselt teadma, kuidas ja mismoodi ja siis neile öeldi, et kella ühest te ei ole basseini ääres, vaid te võtate oma asjad ära ajalehe tänasest gaase, basseini hooldaja sel ajal peab lõunavaheaega ja seal ei ole kedagi, kes jälgiks teid selles basseinis, kus ühes otsas on vesi tõesti üle pea ja teises ei ole sugugi ära ei upuks. Ja soomlased distsiplineeritud rahvana loomulikult pidasid sellest kinni. Aga just nimelt ühest kolmeni on kõige parem ujuda, sest muidu muul ajal oli see bassein ääretasa täis ja eriti noori inimesi ja lapsi, kes muidugi küllaltki aktiivselt ennast vees ülal pidasid ja ujumisest kui niisugusest ei tulnud seal eriti palju siis välja. Nonii, siesta on Itaalias püha üritus. Ja ja siesta kestab täpselt kella poole ühest kuni kella poole neljani ja siis on kõik välja surnud, nii et kuhugi sa sisse ei pääse, midagi ette võtta ei saa. Nii et ole aga lahke ja puhka ka. Sest ajaks pannakse kauplused kinni, sest ajal ei tööta muuseumid sest ta ajal pannakse kinni ka suuremad restoranid. Siesta lõppemise ajal siis kella kolme paiku, restoranid pannakse kinni, eriti pitsarestoranid ja avatakse kuskil kella kuue-seitsme ajal. Nii et seda ei ole. Kui kõht läheb kella nelja-viie ajal tühjaks, et siis lähed restorani, sööd pitsa või midagi muud, ei tuleb oodata kuni kella seitsmeni, vähemalt. Niisiis meiesugustele, kes me oleme harjunud päev läbi ringi käima ja oma aega planeerima ja, ja ütleme, kui ei jaksa enam rannas olla, siis mööda poode või muuseumi käia oli see tõeline kannatus ja piin. Et pead ootama, kuni siis itaallane jällegi pärast kosutavat lõunasööki tööle tuleb turismilinnades või nendes ja linnades nagu toolika retsioone. See ei ole päris täpselt nii, sest et kaubandus töötab ka siesta ajal. Kuid bee Saroya riimini, need tavalised Itaalia linnad, kus nagu öeldi, elab tavaline itaallane oma tavalist igapäevast elu. Vaatamata sellele, et sajad sajad tuhanded turistid tulevad tema juurde sellesse linna, selle linna randa puhkama nendele ei lähe. Vaata, kas turist tahab muuseumis käia, kas ta tahab poes käia kinni ja kogu lugu. Aga turiste võib jalutada seest õhtuti väga kaua ja õhtuda nimelised, nad on tõeliselt soojad. Nii et sa naudid üdini seda hetke, et sa võid minna pärast kella kaheksat välja ja sa ei pea kogu aeg mõtlema, et kas ma mingi kampsuni või mingi jaki endale kaasa võtsin ja siis avatakse taas jällegi poed ja ma olen mõelnud, et kas see süsteem, mis tundub, et on väga armastatud, et kas ta ei ole siiski nendele poemüüjat teleisegi küllaltki koormav, sest et ega kõik ei ela ju sugugi kaupluse kõrval tulevad jalgratastega, nad tulevad mopeedidega, mis viimased nimelt võivad olla väga-väga toredad ja suursugused. Aga nad tulevad kusagilt ja nad teevad just nagu iga päev kaks tööpäeva, kusjuures ma kujutan ette, et kui see pereema seal lõunaks koju läheb, siis ega ta sealgi kindlasti moelehte ei sirvi, vaid ta asub seal nobedasti oma perele toitu pakkuma. Ja siis tuleb ta jällegi pärastlõunal oma jalgrattaga taas tööle. Aga kui sa oled turist ja sinul neid kohustusi ei ole, siis sa lähed õhtul jalutama näiteks supelrannarajoonide kaunitesse Villa tänavatesse ja siis näed sa seal tõesti väga ilusaid rajoone ja väga ilusaid puiesteid. Jahedaid, lahedaid lilledesse, pügatud põõsastesse, uppuvaid ja siis raud. Kõrgete sepistatud raudaedade taga on kolmekorruselised tornikestega vään kasvudesse upuvad muinasjutulassid. Seal elavad ka tavalised võib-olla mitte väga tavalised itaallased. Aga nendel majadel majad, mis on seal nendel tavalistel itaallastel, nende aknad on kõik raudselt kaetud päeval ka siis, kui nad sestap peavad, on väga tõsised ja tugevat kardinat, mida seestpoolt tuleb niisugusest rihmast tõmmata ja üles kerida ja mida keelitati meid ka, et vaadake hotelli aknakardinat ei lase Larracy niimoodi alla kukkuda, vaid hoiate seda ilusasti tagasi. See on sellepärast, et päike tuppa ei tuleks, sellepärast et ei peaks panema konditsioneer. See on sellepärast, et mitte kulutada elektrit ja nii edasi ja nii edasi. Nii et päikese vastu tavaline itaallane iga päev ikkagi natukene nagu võitleb. Niisiis, minnes Itaalia Aadria mere rannikule päikest võtma, ujuma puhkama, tuleb siiski silmas pidada seda, mida teha. Ja see piirkond on selles mõttes huvitav, et seal lähedal. Ükskõik siis kas puhata katoolikas, Reiminisritsioones bee Saros on San Marino maailma kõige väiksem iseseisev riik mis on 60 ruutkilomeetrit suur. Aga see 60 ruutkilomeetrit on jagatud üheksaks administratiivsekspiirkonnaks, seal elab 23000 inimest ja tema võlgneb oma iseseisvuse. Itaalia südames, kus tubli, 100 või rohkem aastat tagasi ühendati väikeseid kuningriike ja riike siia ühtseks terveks Itaalia riigiks. Tema võlgneb oma iseseisvuse tänase päevani sellele, et seal ühel heal hetkel olulisel hetkel anti varjupaika kari Paldile, kes organiseeris ja viis läbi siis võitlust austerlaste vastu ja San Marinos käik võtab täpselt ühe pool päeva. Ja see on organiseeritud üritus igast linnast mida ma nimetasin, lähevad sinna bussid, muidugi loomulikult need turismifirmad kelle kaudu sinna tulla ka soomlastel oma matkad organiseerivad San Marinos reise ja, aga see on tunduvalt kallim. Ja kui ikka natukene keel suus ja, ja viitsid natuke ringi vaadata, siis kohalike bussidega kohalike rongidega liikudes tuleb asi palju odavam kätte ja, ja saad palju rohkem vaadata ja on palju rohkem vaba aega ja enesemääramisõigust kui turismigrupiga kaasa minnes. Niisiis, San Marino on väike riik, võib-olla tillukesemad veel on Vatikan jaamana, aga need on hoopistükkis teistsugused riigid. Igal juhul. San Marino on väga vana ja väga põline iseseisev vabariik. Jaa, ta laiub mäe otsas, mida kutsutakse Monte Titana. Ja seal siis asub linn ja loss ja riik. Ülejäänud riik ise küladena sama mäe jalamilt. Ainult 750 meetrit on too mägi kõrge, mitte eriti kõrge mägi, aga kui vaadata ümbritsevatele küngastele, siis nende taustal tundub ta kõrgena ja bussika tõuseb ja tõuseb mööda looklevad teed, kuni jõuab siis San Marino linnaväljakule ja sealt edasi tuleb minna juba jalgsi. Kiira Käära mööda trepp tänavaid pidi mäeharjale ja mööda mäeharja kulgeb müür, mis ühendab kolme kindluse torni. Ja see kujutis on kantud ka San Marino vapile. Mäe tagakülg on aga selge sein ja see on nii kaval, et San Marino esimestel elanikel tuli ennast kaitsta ainult ühest küljest. Legendi järgi olevat San Marino riigi rajanud kiviraidur Maarius, kes hiljem pühakuks kuulutati. Ta tuli siia Aadria mere teiselt kaldalt vanast dalmaatsia riigist koos oma müürsepast sõbra Leoga ja nad asusid elama siis Monte Titana tipule. Peatselt aga ühines nendega paarkümmend inimest. Nad rajasid vaba kogukonna, ehitasid hooned, ümbritsesid need kindlusemüüriga ja lõid iseseisva riigi ja see toimus 301. aastal. Tänapäeval on see nagu muinasjutulinn oma keskaegsete losside kääruliste mäkke tõusvat tänavat romantiliste söögimajadega lugematute poekestega, sellepärast et San Marino no on ju tegelikult ostuparadiis, sest hinnad on tõesti tunduvalt odavamad kui Itaalias ja ta on lähimast Itaalia sadamalinnas ainult 22 kilomeetri kaugusel. Ja kuigi tänavad on paksult täis turiste, leidub seal ka küllaldaselt Itaaliast tulnud rahvast, kes on tulnud odavat kaupa ostma. Ja San Marino on siis vabariik ja tema riigikorraldus on omalaadne. Kunagist iidset kogukonda juhtis rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud kodanikud, nii mehed kui naised. Siis läks võim rahvuskoguge, aitäh, mille liikmeks said ainult perekonnapead, mehed. Ja muide, naised said taas valimisõiguse alles 1960. aastal ja õiguse olla valitud 1973. aastal ja 1986. aastal valiti esimene naine kapitaani Regendiks. See on siis ühest-kahest kõrgest võimukandjast, sest San Marino vabariigis valitakse nimelt kaks korda aastas kaks presidenti, nii-öelda presidenti, keda kutsutakse kapten Regentideks ja üks neist on linlaste ja teine maaelanike esindaja. San Marinos on väga palju ajaloomälestisi ja kõige enam austatakse siis muidugi maja, kus peatus Garibaldi kellest oli juba juttu itaalia revolutsioon väärist. Ja väga oluline on ka see, et 1740. aastal olevat paavst Clemens XII sunnitud kirjutama alla Pullale, millega ta tunnistas San Marino sõltumatust ja paavst olevat siis öelnud. See vabariik võid kui nael kurku kinni jääda. Ja mäletatakse ka üht uhket kapten Regenti, kes olevat Napoleonile pastanud. Kui too tegi ettepaneku laiendada väikesel riigil oma territooriumit olevat, siis too kapten regent vastanud nõnda. Võõrast ei vaja. Vabariik rahuldub oma vaese aususega. Aga San Marino, jah, tõesti on ostuparadiis. Ja seda võimalust ei jäta ükski turist kasutamata, kes sinna läheb. Muidugi, poode on palju nendes kitsastel mäkke ronivatel tänavatel. Ja kehtib seal itaalia liiv. Aga oma Liir on ka olemas, kuid oma liiri kasutab, seal ei ole näha, vaid nad on pandud ilusasti pakki pandud ühe niisuguse pappaluse peale ja neid müüakse turistidele ja selle liiri väärtus on vähemalt 10 korda suurem, kui ta oleks tavaliselt mündina käibel. Väga hinnatud, väga kõrgelt hinnatud on San Marino postmargid, aga need maksavad ka tõhusat hinda umbes kolm korda, nii palju kui meie postmargid siin praegu selleks, et saata kaarti või kirja välismaale. Ja see 750 meetri kõrgune Titano mägi on selles mõttes ka huvitav, et kui teil veab ja ta sinna läheb, jaan pilvine taevas ja pilved liiguvad üleval, siis teil võib olla šanss, et kui te ronite kõige kõrgema mäe tippu, selle kõige kõrgema torni juurde, et siis oled pilve sees. Meil vedas, sest et sel hetkel, kui me seal olime pilved liikusid päris kiiresti ja sattusime me niimoodi, et võis täitsa peoga pilve võtta ja seda käega edasi-tagasi liigutada. Kurb on ainult see, et kui sa siis sellest enda meelest nii toredast asjast pildi teed, siis kui pildijaled ära ilmutanud, siis vaatad Te ei olegi päris nõnda, et sa kasutad pilve, vaid tundub, et udune on natukene nagu see ümbrus ja sa oled natukene nagu udu sisse sattunud, aga ise tead tegelikult, millega tegu on. Ja kui siin oli veel sellest ostuparadiisist juttu, siis nendele inimestele, kes peavad plaani minna väikesesse riiki võib siis öelda, et kõige tuntumad on siis seal nahktooted. Siis on väga head veinid, erilised San Marino Likeerid, mida võib osta ka väga huvitavates pudelites. Seal on omapärane keraamika ja kindlasti tooge näiteks kaasa kelmikas kukekujuline kannukene. Aga üldiselt meie minek sinna augustikuu alguses oli põhiliselt põhjustatud sellest, et augustikuus alates viiendast augustist toimub igal aastal bee Saros tšakino Rossini ooperifestival. Seda festivali korraldatakse 1980.-st aastast ja korraldatakse pees arust sellepärast, et seal kino, Rossini on sündinud bee saras elanud seal kolm või neli aastat ja alles siis läinud nende laia maailma või mujale Itaaliasse. Ja B Sarazan, tema majamuuseum või see maja, kus ta siis sündis ja need esimesed kolm aastat. Kasvas maja muuseumidega oli seotud veel üks niisugune tore lugu. Läksime muuseumisse ja ma küsisin siis sealt valvelauast või kassast, et et kuidasmoodi, teie suhtute pressikaarti. Et kas ajakirjanikud, kellel on ajakirjanike liidu vastav kaart, et kas nad võivad ka teie muuseumi külastada tasuta selle peale määratleti lahkelt öeldi, et ei, et kahjuks mitte, meie naeratasime samuti lahkelt ja ostsime piletid ja kui me olime siis jalutamas ruumides ja seal omavahel vaikselt vestlesime, vaatasime väljapanekuid, siis ühtäkki tuli muuseumitöötaja meie juurde, ütles, et oi 1000 1000, vabandust, et me helistasime ja küsisime järele ja tõesti-tõesti ajakirjanikele on meie muuseumi külastus tasuta. Ja kui ta nüüd sattus veel kuulma, et me oleme tõesti üsna tõsiselt huvitatud prossinist tema eluloolistest andmetest ja tema seal nootidest, mis oli välja pandud ja küsisime üht-teist, siis kutsuti veel üks inimene appi ja siis kesinad aina seletasid ja rääkisid ja nad olid tõesti õnnelikud, et nendel õnnestus kahele üsna kaugelt tulnud võõrale inimesele rääkida nii palju omamuuseumist ja nendest väljapanekutest. Aga Pedro, Rossini festival on üks ülemaailmse kuulsusega ja väga populaarne ürituse, selleks ajaks sõidetakse kõikjalt maailmast. Ja selle kolme nädala jooksul misse festival toimub, mängitakse siis kolme maestro teostuks on koomiline ooper, üks on tõsine ooper ja üks on ühevaatuseline farss. Ja seda peab küll ütlema, et välja müüdud on kõik need etendused ja meil oli tõsiseid raskusi piletitest amisega. Ainult juhus tahtis, et me saime tema tuhka Triinule piletid, muidu oleks pettumus olnud suur. Sellepärast et üks asi on maestro Rossini suurepärane muusika ja suurepärane looming, aga teine asi on kuulata seda keset spetsialiste, neid inimesi, kes jagavad ooperit otsast lõpuni, kes oskavad täpselt ära hinnata, kas tenor või sopran täna hääles. Kas ta laulab selle noodi õigesti või paneb täiesti mööda, kes reageerivad igale igale sooritusele kõrvu lukustama aplausiga ja see reaktsioon ja see elamine seal saalis kaasaelamine on hoopis midagi muud, kui me oleme sellega siin harjunud ja just sellepärast ma üritasin ka lindistada seal Tuhkatriinuetendusel ühe aaria järgi, kuidas siis saal reageerib ja siin ta on teile kuulamiseks. Nonii tuleb siis häid lauljaid kiita selle eest, et nad oma tööd suurepäraselt teevad. Tasuks õppust võtta ja kui te juba järgmine kord Estoniasse lähete midagi kuulama, siis katsuge reageerida, nii nagu itaallased reageerivad oma Lauljate heade soorituste peale. Aga meie saime siis vaadata seal kino, Rossini väga head koomilist, ooperit Tuhkatriinu, latsenerentala, mida omal ajal mängiti, vaata et rohkem kui see viljahabemeajajad. Ja kõik see asi on omamoodi elamus. On elamus vaadata, kuidas dirigent juhib seda kollektiivi kuidas dirigent laulab, praktiliselt kõik aariad, ansamblid, duetid kaasa. Kuidas lauljad jäägitult elavad, oma rolli, kuidas nad annavad endast parima? On väga mõnus vaadata, kuidas publik saalis, kellele on Libretod. Ma tahtsin öelda, välja jagatud, ei, nad on kalli raha eest selle ostnud endale väikeste lampidega. Lambikestega jälgivad laulunumbri ajal libreto, et mida siis solist parasjagu ette kannab. Kuidas asjatundlikult arvustatakse. Omavahel rääkides. Ooperis kõiki osapooli, nii orkestrit kui ka soliste. Ja loomulikult oli sellel etendusel kohal Itaalia televisioon, kes sele mingile kanalile üle kandis ja ka need, kes piletit ei saanud. Need saavad seda etendust nautida. Piletit on muidugi kallid. Piletid on mitmes erinevas kategoorias ja hinnas olenevalt sellele, kuidas siis selles saalis sanson kohta saada. Ei saanud kahjuks teatrosiinisse, sest et Rossini nime kannab pesateater. Aga seda etendust kanti ette suures spordihallis, kus on 1100 kohta küll kõigest, aga spordihall väga hea akustikaga oli siis kohandatud selle koomilise ooperi ettekandmiseks. Ja seda peab ütlema, et kuulajad-vaatajad olid tõesti hingega asja juures ja kui siis etendus läbi sai ja kui hakati taas tagasi plaksutama kõiki soliste ja teisigi tegelasi, kes olid ooperiga seotud siis ei olnud plaksutajad ja braavo hõikajad oma tänuga kitsid, nii et korduvalt korduvalt, korduvalt tulid nad taas ja taas ikka üksinda, ikka paarikaupa jällegi kulisside tagant välja, jällegi jooksid lava ette jällegi kummardasid ja oli küll vist 10 15, võib-olla enamgi minutit, kui kestis, siis lakkamatu käteplagin, hõiked, jalgade põnksud ja, ja trumpimised, mis olid siis sügava poolehoiu märgiks. Festivali üritused muidugi üksnes ei ole ainult ooperite kuulamine, vaid seal selle festivali programmis on ka muid asju. Mainekad lauljad esinevad soolokontsertidega või kohtuvad oma kuulajatega vaatajatega sel ajal tänavu aasta oli seal Renato Debaldi. On instrumente raalmuusika, kontserdid on loengud, mis on pühendatud Rossini elule ja tegevusele, nii et tõeline klassikalise ja ooperimuusikaparadiis. Ja seegi ansambel, siis on Rossini poolt kirjutatud ja sellest samast tuhkatriinut. Kahetsusväärne muidugi, et Estonia meil Tuhkatriinut mängida ei taha, mitte kuidagimoodi, mis on väga hea ooper. Kuus või seitse korralikku ansamblit, aga igal juhul soovitan ma teile, kui te Itaaliasse lähete, siis pöörake tähelepanu ooperimuusikale. Ja kui me rääkisime, et itaallased on väga emotsionaalsed ja annavad kõigega välja paista oma tundeid, oma poolehoidu, oma heakskiitu, siis samasugused emotsionaalsed on nad ka oma igapäevases elus. Ja kui me itaalia filmidest oleme neid vaadanud, siis ma pean ütlema, et minule isiklikult Itaalia filmid eriti ei meeldi, sest mind natukene koormab see väga lärmakas omavaheline suhtlemine. Ja peab ütlema, et paar korda me sattusime ka seal analoogsest olukorda. Lihtsalt bussis satuvad sinu ümber istuma ühe perekonnainimesed, kes üle sinu pea emotsionaalselt vestlevad, omavahel hõiguvad, naeravad, räägivad ja siis hakkad mõtlema, et Sa armas taevas küll kuidasmoodi ikkagi suur jumal on nii erinevalt need rahvad inimesed teinud, et küll siit kasvaks välja palju häid spordireportereid. Sest et selline tunne on, et keegi võtab peotäie herneid ja viskab krõbinal vastu parketti. Nõnda kiirelt tulevad sõnad üksteise järjest huulilt ja võib küll ütelda, et nii nagu vahel öeldakse, et küll tema ikka räägib, et ühes ajaühikus tuleb neid sõnu nii palju et ei jõua kohe äragi mõõta. Ja üks kord oli tõesti selline olukord, et üks kooli lõpuklasside seltskond tuli rongis samasse vagunisse ja nad olid nõnda lärmakad ja nii jutukad ja nii emotsionaalselt käis kogu suhtlus. Et Me pidasime vastu minutit 10, siis vaikselt tõusime üles ja vahetasime vagunit, sest et puhkus on puhkus. Ja niisugused need itaallased on ja filmides te olete ka kindlasti näinud, et pesu kuivab väljaspool maja aga see on piirkond, kus me nüüd käisime, kus pesu väljaspool maja ei kuivanud. Ja see tegi nukraks, sellepärast et mina ootasin kogu aeg, et millal tuleb pesu, millal tuleb pesu, sest ma tahtsin nimelt, et oleks tõmmatud üle tänava just nöörib plokkidega niimoodi liigutada, nii nagu jällegi oled ette kujutanud, aga just seda nimelt ei olnud. Aga samas oli hästi palju tillukesi poekesi ja suurt korraliku toidupoodi polnud aga nendest tillukeste poekestes olidele hiiglaslikud vorstid, nii et vorst oli selline, et ei jaksa ümbert kinni võtta. Samasugused hiiglaslikud olid singid ja samasugused suured olid ka juustud. Nii et mida väiksem pood, seda suuremad vorstid. Aga ma imestan, et kui ka siin teevad neid pitsasi inimesed õppinud inimesed itaalia retsepti järgi aga ta ei kuku ikkagi nii välja nagu sealse tainas ei ole ilmselt nii õhukeseks käte vahel pööritatud. Ja no ilmselt on see see, see kokku olemise kunst igas piirkonnas erinev pitsad on muidugi suhteliselt samas hinnas, kui meil siin oma 70 80, isegi 100 krooni tükk, aga selle eest suured, nad on nii suured, sellest saab ikka kõhu päris hästi täis ja pitsa kõrvale juuakse, kas siis majaveini, mis on suhteliselt odav, mis tuuakse Karafiniga laua peale, sest pudeli veinid on palju kallimad või siis tavalist akvat vett kas siis gaasiga või ilma. Ja pitsamenüüd on pikad, üksikasjalised on kõik ära räägitud, mis sinna peale pannakse, algab ikkagi menüü peale selle kõige odavam pitsaga pitsa, Margareeta, siis tuleb pitsa, Naapoli ja, ja nii edasi ja nii edasi. Kõige huvitavamaks oli pitsamis, koosnes neljast osast ja oli erinev oma. Iga osa nendest neljast oli erineva kattega. Aga alati tuleb küsida, kas pitsa on terav või ei ole. Täna on sest et vahetevahel, kui satub ikka sinna üks tõsine korralik paprika hulka, siis tuleb läheb ikka väga palju veini üles. Seda tulekera, mis suhu tekib, maha kuidagi jahutada. Ja on ka selliseid pitsarestorane, kus menüüs on 80 erinevat pitsat, nii et siis ole ikka mees ja, ja mõtle ikka, et mida siis sealt välja valida. Aga Itaalia on tõesti väga mitmekesine maa ja nii nagu need pitsad on erinevad, nii on erinev ka see Aadria mere rannik vanast ilmast või iidses tompeist või unikaalsest Veneetsiast. Nii et Itaalia ei ole selline paik, kuhu kohta sa sõidad, ükskord sa pead. Või sa võid, kui sa soovid sinna sõita ikkagi korduvalt korduvalt. Ja siis võtad ühe nurga, ühe paiga ja naudid seda tõeliselt.