Kuula. Rändajat tere kuulajad, tere, rändaja, tere. Uus hooaeg on alanud, ehkki stuudios on endiselt Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Ja no mis siis alates sellest sügisest juhtuma hakkab? Me kodule lähemale, vaat mis selleks ei pea maailma lõpp Brendamaid looduse imesid näha. Meil on juba suurepärane kogemus selle kohta, et neid leidub piisavalt ka Eestis. Ja vastalanud sari keskendub oma imede otsingul, Euroopa ülejäänud osale on nii. Jah, see on nüüd siis niisugune meie pop küllalt pikka aastatega sari on ju käinud ühel aastal lausa eesti koduõuel jäärapäiselt ja polegi sealt kaugemale läinud, seal on ka väga huvitav olnud, aga seekord siis Euroopa looduses rännak. Ja tegelikult on Euroopa, kui mõelda seda sellise ühtse tervikliku tükina, siis ta on tõesti omamoodi ju väga kodune. Vähemalt minu ränduri jaoks on toonud kuidagi selline, et et Euroopast nagu lähed üle või läbi või mööda, et siis minna tõeliselt kaugetele maadele. Aga teistpidi on Euroopa kahtlemata väga suur maa ja siin on väga palju põnevaid nurki. Ja siin looduses on tõelisi imesid. Aga kui vaadata seda meie maakera ja seal peal siis Euroopat gloobuse pealt, siis, siis ta on tegelikult maailma Jaano neuroop suhteliselt pisikene ikkagi et ei ole üldse võrreldavgi Ameerikaga, rikaga ega Aasiaga ja isegi Antarktikast on Euroopa maailma ja on väiksem. Ainult temast väiksem on veel Austraalia. Eks veerandi võrra. Ja teistpidi on, on siiski Euroopa vahvalt suur ja siia mahub palju. Võib-olla kõige algatuseks? A võib-olla nimetame ka selle muusikapala missid. Ta tuli kõige alguses oli üks norra rahvamuusikaansambel ja, ja siingi on tunda nagu seda, et, et noh, ei ole päris eesti rahvamuusika, aga kõlab kuidagi koduselt. Ja nii on tegelikult paljude euroop papa kultuuri ja loodusejoontega. Kui näiteks mõelda Euroopa riikide rahvuslillede rahvuspuude ja rahvuslindude peale, siis noh, need on selles mõttes huvitavad, et, et iga maa, iga rahvas on valinud endale oma lemmikliigi. Aga enamik nendest liikidest on olemas ka meie Eesti looduses täiesti. Et sinust tuleb see ilus põimumine nagu, nagu välja, et niisugune väga hea näide on rahvuspuude osas, on on tamm Euroopa rahvastest on valinud tamme oma rahvuspuuks tervelt kolm erinevat rahvast. Moldaavlased, teiseks inglased ja kolmandaks sakslased. Ja mulle tundub, et kui eestlastel lasta vabalt valida, et mis oleks eesti rahvuspuu ja kui inimesed tausta ei teaks, et kuidas on teistel maadel rahvust puud valitud, siis võib-olla eestlased valiks ka kohe tamme. Sest meil ju tamme perekonnanimi on näiteks kõige levinum perekonnanimi ja tohutult armastatud puu ja tamme puhul tuleb just väga kõnekalt välja, et tegelikult enamik Euroopa rahvaid peavad seda oma lemmikpuuks ja meil on Tamme-Lauri tamm, meil on Tamme-Lauri tamm ja Euroopa suurim tamm kasvab hoopis Rootsis ja kreeklased ja roomlased on tammele pühendanud jumalaid ja, ja see on meie ühisväärtus, ühisosa, see vägev tammepuu, nii et ma olen mõelnud, et, et huvitav, et ei ole välja jõutud Euroopa liidus selleni, et valiks Euroopa Liidu rahvuspuu Euroopa Liidu rahvuslille Euroopa Liidu rahvuslinnu. Aga kui peaks valima, siis puu oleks, oleks kõige paremini sobiks kindlasti Euroopa Liidu rahvuspuuks tamm. Nii et omamoodi on, on see, on see meie Euroopa ikkagi ka ühine ja, ja ühtne. Ja kui tegelikult mõelda selle peale, et, Tema loodust on, on vorminud minu kujutluses kaks ühist ja väga tähtsat jõudu. Esimene on looduslooliselt see, et, et napilt üle 10000 aasta tagasi oli väga suur osa Euroopast jää all. Mis tähendas seda, et see mandrijää lükkas enda ees platsi puhtaks, tegi tahvli täitsa puhtaks ja isegi need osad, mis ei olnud otse jääga kaetud ka seal oli väga-väga karm kliima. Ja mõnes mõttes Euroopa elava looduse ajaarvamist võib arvestada ühest samast joonest. Saan pärast jääajajärgne aeg, kus kõik hakkas see arenema ja jõudis kuhugile sinna välja, kus ta praegu on jõudnud, nii et see looduse, elava looduse arengu stardikriips minu kujutluses Euroopas ühtne natukene üle 10000 aasta tagasi. See on noh, oluline, kui võrrelda siin teiste teiste maailmajagude ka, et seal midagi sellist ei ole olnud. Ja teiseks oluliseks tegijaks on minu jaoks olnud niukene suur ja võimas looduse jõud nagu golfi hoovus või siis Põhja-Atlandi hoos, nagu seda nimetatakse. Kui me vaatame jälle tervet seda maamuna ja mõtleme kõigi nende hoovuste peale, kuidas nad käivad mööda mandrit, et maailmajagude servi siis ei ole ükski maailmajagu õnnistatud sellise hoovusega, mis saab alguse sisuliselt ekvaatorist jõuab polaarjoone taha välja. See on nagu hiigelsuur soojapuhur, mis on muutnud Euroopa kliima tohutult palju mahedamaks. Kui ta muidu oleks, et selle peale üldiselt vähe mõeldud, aga kui selle peale mõtled, see on tohutult tähtis tegur, et ma olen mõelnud, et see on umbes niimoodi, et see golfi hoovus või Põhja-Atlandi hoovus see on nagu, nagu niisugune inkubaator, milles on hautud välja Euroopa looduse eripära ja ka Euroopa kultuur kui selline täitsa vabalt olla selle tõttu, et siin on nii soodsad olud olnud klimaatiliselt. Et näiteks kui me mõtleme kasvõi polaarjoone peale, kui ta läbib, noh, käib niimoodi ringina ümber selle põhjapoolus, eks ole. Polaarjoonel mujal igal pool maailmas on, on meeletult külm jääväljad, loodus meil polaarjoone taga on, on suured uhked linnad, mõnel pool karjatus, vaadatakse lehmi ja lambaid, peetakse põldugi. Et, et see on vapustav. Milline mõju on sellel sellel hoo kuusel tänase päevani välja, mille soojas hinguses me siis siin oleme ja ja see on väga-väga tähtis tegija tegelikult. Ja kui mõelda nüüd Euroopa lootuse peale veel edasi, siis muidugi on seal palju vägevamaid, mägesid, palju uhkemaid, jõgesid ja jugasid ja maastikke, kui on Eestis, et, et on, mida vaadata ja mida leida. Kuigi jälle, kui maailmaga hakkad võrdlema, siis ikka see maailma kõrgeim ja suurim ja vägevaim enamasti on ikka jälle väljaspool Euroopat, et noh, niisugune niisugune tore maa on see Euroopa sihukene lävepakk muusse maailma. Ja ilmselt meie praegusel ajal suhtume ka Euroopas tohutult tohutult teisiti kui kuskil 15 20 aastat tagasi, et, et see on, see on ikkagi tõeliselt kodune paik, ütleme, tunneme ennast eurooplasena ükskõik kauges eesti külakolkasse elatada. Mina elan Kose ristil metsa ääres ikkagi Euroopa mõistes Euroopa. Täielik Euroopa, eks suur osa eestlasi on ka pärast taasiseseisvuse tulekut ikka oma nina ühte või teise riiki saanud just nimelt. Ja see on ka oluline, kui me siin hakkame rändama mööda need Euroopa maid. Et kindlasti nii mõnelgi on, on äratundmisrõõmu ja, aga teistpidi rõhutama seda, et meie iie rannas, kui ta on niisuguse loodusekallakuga alati, et et selles mõttes selle, need looduse imed ja, ja looduse eripärad, neid me rõhutame eriti, aga aga niisugune kindlasti ka seda kultuuri ja ajalugu, mis on vorminud seda kultuuri selle looduse sees. Aga ma tahaksin nüüd mõttes teha niisuguse kiirhetked Euroopa erinevates servades, et need on niisugused oma kogemused, ma lihtsalt katsun mõelda. Kus siis ma olen olnud ja milline see koht täpselt on olnud sellel päeval, kui ma seal olen olnud ja kui aline väike stoppkaader, stoppkaader igast Euroopa ilmakaare kõige kaugemast nurgast ja võib-olla hakkaks sellest idapoolsest pihta. Et see oli kord, kui sai sõidetud Siberisse rongiga võrkud taast sale Hardi üle Uuralites oli detsembrikuu. Ja see oli muidugi elamus, sest sel ajal oli väljas kuskil miinus 36 kraadi. Lumi oli vööni seal rongijaamades, kui rong peatus ja, ja ümberringi need Uurali mägede nõlvad kaetud siukse okasmetsaga ja puud omakorda raske lumekoorma all. Ja, ja kui sealt siis mõnikord rongijaamas sai ringi käidud, siis vaatad ringi, no seesugune vene külad, väikelinnad isegi Venemaa kohta ikka tohutu kauged Kolk, kad, ääremaad ja noh, see tunne just, et, et kas see on siis ka Euroopa. Aga geograafiliselt on, sest kõige idapoolsem punkt Euroopast on ametlikult siis polaaruralid. Niisiis lähme mõtles sinna, kus sai oldud kõige kaugemal läänes Euroopas see oli nüüd alles eelmisel aastal aprillikuus varakevadel ja seal Iirimaa ja linn seal Moheri kaljudel. Need on siis niisugused uskumatult kõrge kalju, järsak, üle 200 meetri püstloodis kaljut võrreldamatu peadpööritav kõrgus. Ja selle taga siis niisugune täiesti noh, kummis Atlandi ookeani tõesti, et, et see on piiritu avarus siit edasi ei ole enam midagi peale ookeani ja sa tead, et sa oled nüüd Euroopas Papa mandri lääneääre peal ja noh, sel hetkel aprillis oli seal selline 18 kraadine ilm, niukene, paras niukene särgi väel olla ja, ja tuul ei olnud ka väga vali, sellel päeval. Päike kergelt paistis. Ja see avaruse tunne see oli, see oli võimas. Ja no see on üks kõige läänepoolsemaid kohti üldse euroop, past, kui ametlikult võtta, siis Mandri-Euroopa kõige äärmisem läänepoolne punkt on Portugalis rokane neemel. Ja saarte peal assori saared, need on seal veel veel Iirimaast kaugele edasi, seal kuskil ookeanis, aga aga see on umbes umbes Atlandi ookean ja sellega see Euroopa lääne poolt piirneb lõuna pool. Jällegi omaenda elamus oli siis üks tegelikult tõesti kõige lõunapoolsem punkt? Võimalik üldse kogu Euroopas soli Kreeta saare lõunakallas ja see oli Elafon niissose rannal. Te olete ka Kreetal käinud? Jah, aga lõunakaldal Ma just hakkasin praegu meeleheitlikult meenutama, kus ma olen käinud ikka seal, kus tavaliselt need tuli Eestis käima ja aga see ongi võib-olla see võis olla lõunarannik, sellepärast et mina olin seal oktoobrikuus ja sel ajal Eestis on ikka juba puud raagus, igavene kole ilm. Aga, aga näiteks seal lõunarannikul see oli ideaalne eestlase suve nisugune rannailm oli seal sel ajal just. Ühesõnaga, praegu mul see mäluauk on ja mul on selle koha nimi meelde ei tule, kus ma olin, aga Kreetal olen ma olnud just ja, ja Kreeta lõuna rani väga põnev saar, väga fantastilise loodusega, seal sai päris palju oma etega ringi kolatud väikestes külakestes ja ja, ja ta on väga eriline ja see tunne, et noh, jälle teistpidi, et sa oled kusagil Euroopa äärel ja et alati tasub püksiringi kolada, eks ole, just kõigile ja mitte ainult need konkreetsed ekskursioonidega. Jah, see, see tundmus on mul siiamaani meeles, aga mitte ükski koht ei tule meelde. Suurepärane, lihtsalt. Ma olen uhke enda ja et see oli. No ma just vaatasin neid neid taimi seal. Et need olid ausalt öeldes lausa seal elav on niisuguse juures lausa noh, nihukesed natukene aafrikaliku hõnguga oli see puude lopsakus seal ja see lillede küllus oktoobrikuus et ta on noh, selles mõttes tõesti ka juba peaaegu et aafrika piiril. Teistpidi ta on ikkagi Euroopa ja, ja see, see piir ongi tegelikult siis Euroopa jaoks tõesti saarte osas just Kreeta lõunarannik ja mandri peal on siis Hispaania niisugune mark kui neem Ibeeria poolsaarel. Muide, Ma natukene üritan ennast rehabiliteerida, mis puudutab Kreetat, mul on seal lihtsalt meeles üks fantastiline vaatepilt ühest ürgvanast väikesest kössi, seedekesest, kes oli oma ees liiga hädas noh, nii nagu me oleme kuulnud piltidel näinud anekdootides, ta sikutas seda eeslit e seal oli kangekaelsus ise. Ja see nali kestis, ma ei tea, ligi 10 minutit me tegime seal pilte, mille peale tädi pahaseltsisises, aga see oli väga tore pilt seal ühes väikses mägikülas ja terve Need vahemeremaad on tegelikult mõnes mõttes jällegi ka omaette piirkond, euroop, pass ja võib-olla eestlase jaoks noh kogu Euroopast siis kõige erilisem, kõige erinevam, kõige eksootilisem põnevus selles mõttes, et ta on kõige kaugem neist. Me jõudsime Hispaaniasse just, aga Hispaanias on jah, see mandri kõige lõunapoolseim punkt ametlikult Marqui neem, Ibeeria poolsaare lõunatipus. Kuigi sageli niisugused võib olla, no ütleme natukene mitte tähelepanelikud turistid käivad Hispaanias ja kui nad käivadki pralt Darryl, siis nad kujutlevad, et see on nagu kõige lõunapoolsem punkt üldse. Geograafiliselt ta niimoodi ei ole, kuigi seal võib olla kohapeal isegi reklaamitakse natukene seal Gibraltaril seda paika sellisena, aga, aga tegelikult on just see mark, kui neem seal otse Aafrika vastus, vastus seal just selle Gibraltar Tatari väina kõige kaugemas punktis, siis Aafrika vastus. Nii, ja siis jääb see põhivel mälestus. Äärest ja see on minul isiklikult on ta jällegi Põhja-Jäämere äärest Venemaa poolelt, seal on niisugused väga kaugelt jubedad kolkad, kuhu minnakse ainult laevaga ja seal me siis ükskord reisisime, rändasime mööda neid rannikuid ja no see oli augustikuu. Pidevalt tibutas vihma, oli sihukene, sihukene hämu pidevalt hästi niiske ja nihukesed jäämeres rand oli seal sihukene kaljune, hästi järsud kaljud, aga üllalt madalad ja nende vastu raius siis külm, jäine jäämerelaine. Ja kui läksid nagu sisemaale, siis seal olid täiesti puuded. Ta on niisugused lauget nõlva, mille peal kasvasid üksikud madalad kase jässid. Hästi palju, samblikke oli maas, igaüks ise värvi, hästi palju kive ja kui vähegi kõrgemal kohal olid, siis nägid, et ümberringi oli kõik koosnes ainult järve maastikest, meeletult pisemaid ja suuremaid järvi. Need on tundra. See tundrate vöönd on, on väga-väga kitsas seal jäämere ääres. Ja see ongi kõige põhjapoolsem maastik, ütleme, Euroopa mandriosas. Ja siin peab jälle meenutama seda, et jälle sihukesele, noh, ütleme Ta massituristile püütakse alailma nagu pähe taguda seda, et euroop kõige põhjapoolsem punkt on nordkapp Norras. Tegelikult geograafiliselt ei vasta see tõele. Siis püütakse, olgem ausad, seal see tõeliselt põhjapoolsem mandripunkt on umbes 40 kilomeetrit veel põhja pool, kuid sellesse tegeliku põhjapoolsesse punkti tuleb minna ainult jala 24 kilomeetrit ilmad teedeta või, või sõita paadiga, mis maksab hullu raha, et kui sa tellid salme kalurite sõiduta mind, aga nordkappi viib uhke lai asfalttee. Nordkapis on ilusad restoranid, viie tärni hotellid, tohutud näitused, sõud, iga kodanik saab endale sinna jõudes isegi passi, et ma olen käinud Põhja-Euroopa kõige põhjapoolsem. Ühesõnaga äriturismimassiturismimasin töötab täit täiel tuuril, tohutud massid käivad seal kohad, aga asi on selles, et, et see nordkapp ise asub saare peal. Ja sellepärast ei ole ta mandri kõige põhjapoolsem punkt. Sinna võib-olla turist ei saa eriti arugi, kui paar õlut ka veel joonud, sest sinna minnakse üle silla. Buss sõidab mürinal kohal täismugavustega, eks ole. Aga tegelikult see on mage rööja saar, mille põhjatipus on siis nordkapp. Ja, ja see mage rõia. Saar asub natukene põhja pool, kui see mandri kõige põhjapoolsem tipp. Aga see selle koha peal sellesama poolsaare tipus, see kõige põhjapoolsem tipp on omakorda 40 kilomeetrit lõuna pool, kui see tegelik Euroopa mandri põhja tipp ja see tegelik Euroopa mandri põhja asub Nurtšini poolsaarel, so jääb nordkapist üle järgmisele poolsaarele ida poole. Ja võib-olla veel see, et siis näiteks juba kui minna saarte peale, siis on jälle Euroopa kõige põhjapoolsem punkt on hoopiski Franz Joosepi maa. No see on hoopis hoopis kaugel põhjas, Venemaal. Sinna turist naljalt üldse ei pääse, aga see on siis nii-öelda maismaa punkt väljaspool mandrit, mis asub kõige põhja pool kogu Euroop. Nii et kui niimoodi võtta, siis selle ida lääne põhja-lõuna kaugemate punktide vahel mahub ikka ikka terve lahmakas vägevat ja põnevat loodust. Ja seal me nüüd hakkame rändama nendel järgmistel kuudel mõttes. Ja tegelikult me alustame põhja poolt. Esimestel kuudel me rändame siis Põhja-Euroopas ja Põhja-Euroopa on ka omamoodi tervik, nii nagu nagu Lõuna-Euroopa. Et need klassikalised Põhja-Euroopa maad või Põhjamaad, nagu neid nimetatakse, on muidugi siis Norra, Rootsi, Soome, Island ja Taani. Aga mõnikord ja viimasel ajal aina sagedamini loetakse nende hulka ka Baltimaad. Sest kui mõelda ka selle laiuskraadi peale, siis ütleme, Taani jääb enam-vähem nagu Leeduga samale laiuskraadile, et selles mõttes niukene terviklik tükk Euroopast kõige põhjapoolsem osa ja, ja muidugi ka Venemaa loetakse mõnikord Põhja-Euroopa hulka, ka Venemaaga on sügavaid, keerulisi raskusi. Geograafilises mõttes. Ühtpidi ta on nagu ju kõige suurem riik Euroopas. Teistpidi võib täiesti küsida, et kas ta on Euroopa riik? Seda ei ole tegelikult, sest suurem osa Venemaast asub ju Aasias. Osaliselt siis ikka on, osaliselt on ja ütleme, looduse mõttes on, on ütleme kas või kas või Euroopa suurim jõgi, Volga asub Venemaal, eks ole, Euroopa suurim järv Laadoga jälle Venemaal. Nii et, et väga suur lahmakas väga uhket Euroopa loodus tasub küll Venemaal igal juhul. Selles pole kahtlust, kuigi kuigi riik ulatub väga-väga kaugele gaasiasse välja. Aga nende põhjamaadega nendes on, on ka looduse poolest selles mõttes palju ühist, et, et siin on kõigil ühine see, et siin on suhteliselt hõre inimasustus ja suhteliselt palju loodusmaastik kõikidel Europa põhjamaadel, see, see ühendab neid noh, võrreldes Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopaga. Et näiteks kui mõelda kasvõi Euroopa kõige metsarohkemad maad. Esimene Soome, teine Rootsi, noh, siin vahepeal on millegipärast huvid Dual kombers, Sloveenia hoopis lõuna pool, aga siis neljandal kohal oleme meie, Eesti enamik metsariik Euroopas asuvad Põhja-Euroopas Norraga ikka Norras on vähe metsa suhteliselt jah, võrreldes nende nüüd meie meie ja Soome ja Rootsiga. Siis näiteks kui mõelda rabade peale, siis rabade poolest Soome Euroopa kõige rabarikkam, siis järgmine, Rootsi, kolmas Eesti, noh see on siis kõik muidugi suhteliselt võrreldes seda rabade osakaalu muu maismaaga. Nii nagu metsade puhul, nii et ühesõnaga neid loodusmaastik, palju järvi ja selliseid kõnnumaid, kus, kus liigub vähe inimesi, kus loodus saab oma pead areneda, see on kõik idele Põhja-Euroopa maadele ühine joon. Ja, ja noh, kui ma mõtlen nagu selle peale, et et kuidas ma eestlasena nagu iseennast, nagu nagu määratlen või mis muuhulgas mind tõmbab Euroopas siis ka niisugune tunne, et Lõuna-Euroopa on põnev, kui eksootika ja seal on tore külas käia. Aga noh, minu jaoks see sihukene sihukene tõsisem tõmme on ausalt öeldes ikkagi Euroopa Põhjamaad. Võib-olla see on sellepärast, et ma olen looduseinimene ja see Põhja-Euroopas on seda loodust ikka ikka palju-palju rohkem kui, kui mujal Euroopas. Võib-olla see on ka Eesti inimesel üldse omasime lähedasem ja arvestades meie enda käsuga just nimelt ja natukene isegi peaaegu et jõuad nagu loomuseni välja, et see niisugune niisugune teatav tasakaaluvajadus ja, ja selline vajadus nagu mitte olla liiga kiirustav, niisugune rahu otsimine. Ja see, et sa ei taha väga nagu tihedalt olles tahab mõnikord olla nagu oma pead rohkem, see on kõik väga põhjamaine tegelikult ja selles mõttes me oleme me vist ikka küll või tahan ennast eestlasi ja Eestit mõelda nagu, nagu Põhjamaade hulka kuuluvaks. Ja, ja sinna me tegelikult hakkamegi oma esimeste rännakutega minema. Ja kõige esimene maa, kus me siis hakkame siin rändama. Järgmistes saadetes on Norra Mida ta nagu eestlasele silma ette toob? Ardjas, käärid, jäetrollidia ja mäed, ookean, liustikud ja kindlasti ka see, see, see pööraselt suur ala, kui hakata mõtlemanõuna Norrast kuni põhja norrani välja tuhandeid kilomeetreid, on üks ja sama riik. Kogu aeg kulgeb, et niisugune omamoodi see, see suurejoonelisus, mis kuulub Norra looduse juurde, see selline on see kujutus ja sinna me siis järgmistes saadetes läheme ja kuulame siia lõppu siis veel seda Lõuna-Norra rahvamuusikat, mis kõlab meilegi kuidagi natuke koduselt. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja järgmises saates siis nagu öeldud, astume üle Norrale. Läheme põhja, Norras. Seni nädala pärast kuula. Rändajat.