Täna kordame 1997. aastal salvestatud Persona Saadet Anne Veskiga kell 27. veebruaril, ümmargune sünnipäev. Saatejuht on Marie Lenk. Anne, kui sa tuleks kõiki oma esinemisi alustada ühe ja sama lauluga nii siin kui sealpool riigipiiri, mis laul see võiks olla? Aga ta ongi juba väljakujunenud laul, jah. Ta on selline laul, mida ma saan laulda alati nii siin Eestis kui ka näiteks Venemaal seal. Eesti keeles on ta eilne päev. Vaata, kuidas see käib, eilne väe reetlikult. Einer parandaks. Ja samamoodi ka Venemaal algabki kontserdi ühe sama lauluga, esiteks tal on testiliselt on ta sobiv kontserdi alguseks ja teiseks oli ta noh, Venemaa jaoks loomulikult. Aga Eestis ka siiski inimesed. Kes seal põhiliselt neid venekeelseid tekste kirjutab? Vene autorid on ise väga aktiivsed, igas pealinnas tuleb sul keegi kohalik juurde ja kasseti peal on juba laulud kõik valmis ja loomulikult on seal ka tekstid olemas. Aga nagu juba sellised kuulsamad tegijad on olemas, sõnade tegijad, no ma ei teagi, Larissa Rubalske näiteks tuntud inimene või siis rihmaga Sakkoova, tema luuletused on eesti keeles ilmunud, ma olen näinud. Ja noh, siis on heliloojad, nendel oma tandemeid juba väljakujunenud, kes kellega nagu lugusid kirjutab või, või siis on minu käest küsitakse, võib-olla sul endal keegi, keda sa tahaksid tekstid, eks muidugi, lihtsam on kuulata lugu, kui ta on juba helilooja ja poeedi poolt nagu valmis kujul olemas ja siis sulle näidatakse kuus, mitte ainult seal eraldi vahel tuuakse, mul on hunnikute viisi tekste, lihtsalt loed luuletust. Ilus luuletus, aga siiski sa saatest paremini aru, kui ta on juba koos mingi viisijupiga ja siis, kui on väga hea viis, siis annab mõne sõnasel andeks, et ei olegi nii huvitav või siis vastupidi, aga peaasi, et ta kuus, lihtsalt. Kui palju on sul neid laule, mille sõnuse oskad momentaalselt peast öelda? Momentaalselt luuletusena minu arust ei oskagi üldsegi midagi veel. Aga siis, kui hakkan laulma, siis ma ei tohi enam mõelda, et äkki mul see sõna läheb meelest ära ja kui ma hakkan seda mõtlema, mingit sõna paaniliselt nagu kuskil meelde tuleb, siis on teada, et siis läheb kõik meelest ära. Aga kui ma lihtsalt lähen lavale ei automaalsedaga laulma, siis nad nagu iseenesest tulevad meelde, need on seal peas kuskil seal seal all lollus juures kuskil nad on peidus. Aga põhimõtteliselt jah, ei tohi närvi minna, on, muidugi on läinud meelest ära, küll ma mäletan, oli kontserdi alguses, kui ansambel hakkas mängima ja ilus pikk eelmäng minagi, seisak. Ei tule esimesena meelde, vaatan seal aine. Ütle keegi ikkagi ja siis on nagu, nagu kiuste, mitte kellelegi ei tule ühtegi sõna laulust meelde. No siis nad mängisid või eelmängu minu arust mingi kolm, neli korda ja siis ma võtsin kätte, jooksen lava taha, vaatasin, kaustikus tuli välja, laulsin laulule. Ei saanudki ära, nende arust võib-olla, võib-olla oligi nii pikk sissejuhatus nihukesele teosele ette nähtud kus harjutad kodus, kuidas neid sõnu pähe õppida, saunalaval ka harjutad või? Ei saunalaval ma järeldan tavaliselt no me, kui me juba stuudios laulu valmis teeme, siis stuudios meie niikuinii juba laulame teda, seal kümned kahekümned korraldad, praktiliselt hakkab juba nagu meelde jääma, aga siis siis esimesel kontserdil laulab nada suure ehmatusega, õieti maha, teisel, kolmandal läheb natuke sassi ja siis on juba peas, kas spikrid sead ka kusagil niimoodi kasutada või? Ei no kui on päris ikka uus laul, kus ka sõnu tõesti ei tea, siis, Loomulikult kirjutatud suure läheb jälle välja ja paned kuskile monitori peale seisma, et inimesed seda ei näe. Nii, siin on selline küsimus. Paljud lauljad kasutavad kontserditel fonogramme. Kui minu teha oleks, keelaks silma selle ära või vähemalt nõuaksetafissidel oleks kirjas kas on elav esitus või tuleb kõik klindil. Kontserdikülastaja peab teadma, mida ta oma raha eest näeb ja kuuleb, milline on teie arvamus fonogrammidega. Mõtlemise koht, olen teiega absoluutselt nõus, ma esimene, kes läheks hääletakse, ütleks, et kõik peab olema kirjas ja lavalt tuleb nii nagu reklaamiette nähtud elavat orkestrit otseselt meie tingimustes Eestis küllaltki kallis lõbu viia ühest Eestimaa otsast teise ja see nõuab ka kohe hoopis teistsugust aparatuuri, et seda kõike üles võimestada ja teiseks, ta nõuab ka aega. Ja siis peaks esinemistasu kaks-kolm korda suurem olema. Et seda jätkuks pillimeestele siis kõigile aparatuuri-le ja teiseks selle ülespanek ja transport, ega see ei ole enam, et lähed ainult väikse autoga tuled edasi-tagasi. Kuna elu on siiski niivõrd kallis, siis on mingil määral see sellest tingitud ka, et kasutatakse, eks me ise kasutame palju valmis fonogrammi selles mõttes, et muusika nagu taust tuleb, et või siis on olemas, tuleb seal klahvpillimängija koos oma kompuutriga, kus siis praktiliselt seal iga inimese jaoks seal vahet ei ole, kas ta tuleb seal kompuutris, mis muidugi võib nimetada antud ajahetkel sündivat taustmuusikat, mis võib öelda, et see on elav ettekanne, eks ju, ainult ühe mehe ja kompuutrid kaasabil, aga praktiliselt mitte kunagi me ei luba endale põld, kus te noh, on muidugi juhus, et kui on mingi väga külm õues ja, ja ma ei tea, aga praktiliselt me ikka laulame alati ise ja, ja pean isegi väga suureks pettumuseks iseenesele teed. Meil need eesti noored lauljad absoluutselt, mina ei kuulegi, ei kuulnud, et keegi laulaks ta küsida, minul lauljast arvad, ma sain endast midagi arvata, kui ma pole kuulnud, kuidas ta laulab linti kuulata raadiost, võib-olla kõik väga toredad, aga kui ta ikka, kas ta üldse kontserdil sellega elavas ettekandes üldse maha saab, see on omaette küsimus, nii et sellepärast ma ei oska paljude kohta kunagi üldse midagi öelda, kuidas Moskvas asjad käivad fonogrammid või mitte täpselt samamoodi, kes nii kui palju keegi ennast austab, armastab või noh, tahab inimestele mida näidata. On lauljaid muidugi, kes ei saagi kunagi otseesituses millegagi maha. Aga eks no lihtsalt taustu, fonogramme kasutatakse palju, kuna see on lihtsalt kõigele majanduslikult rohkem kättesaadav ja siis aparatuuri seisukohalt ta nõuab, noh, vähem ülespanemist. Aga no ütleme, et uued noored, praktiliselt väga vähesed neist laulavad. Siin on selline küsimus, videoklipi tegemine Moskva telestuudios võib maksta 10 kuni 50000 dollarit võib-olla isegi rohkem. Kas teie olete klipi tegemisel kallid stuudiaid kasutanud? Mul? Klipp üldse ei olegi tavaliselt nende klippide tegemine, jääbki selle taha, et ei ole sellist rahahulka oma taskust võtta või siis sponsorit leida. Eesti firmad nagu eriti raha alla panna ei taha. Aga Venemaal jälle mingil määral siiski ma olen nende jaoks välismaalane, mis nad peaksid mulle seda raha andma. Nii et sellepärast ongi jäänud see asi kuidagi nii kahe vahele mõned odavamad klipid, me oleme siiski teinud. Kõige kallim, võib-olla mingi 50000 Eesti krooni, eks ju, aga aga see on noh, iseenesest praktiliselt noh, ütleme neli-viis 1000 dollarit, aga noh, sellega ei võeta Moskvas eriti nagu ei taheta, jutt oli nii, et, et see pole veel rahasumma, millest rääkima hakata. Aga. Kvas tuntud lauljad leiavad sponsoreid kergesti või kuidas need asjad käivad? No kuidas see on ikka kes kellega käib, kes oskab raha välja rääkida ja kes ei oska, see on, sest tavaliselt minu peale vaadatakse. Kuna ma ei ole mitte esimest päeva straadile. No tal ju raha küll ta tuleb neid veel küsimusi. Ja siis ma muidugi teen ka uhke näo. No loomulikult, teate, ega mul teie polegi vaja. Vähemalt uhkelduks Kall. Juulikuus oli ajalehes argumenti fakti intervjuu. Venemaa lauljatari Anastasija ka, kes kritiseeris teravalt Moskva show business i. Ta ütles, et on oma karjääri jooksul maksnud ligi 120000 dollarit selle eest, et ta televisioonis esineda saaks. Iga liigutuse eest tuleb televisioonis maksta maksta selleks, et mõningad inimesed saaksid Miamis pidutsemas käia. Laulja nimetas viiekohalisi summasid, mida ühes või teises saates kõlanud laulu eest tuleb maksta. Kuidas selle maksmisega siis televisioonis lood on? See on täielikult, ta ei ole isegi mitte avalik saladus, ta lihtsalt on nii, seda nimetatakse, et sa maksad nagu reklaamiaja eest, aga iga reklaam maksab või oleneb muidugi, kuidas kaubale saad. On olemas suured firmad, nagu näiteks on ars, kui te teate Venemaa televisiooni, siis on olemas sellised saated nagu Business ja Business, ostsin täpselt, see teine ja kolmas. Ja sinu osalemine rea saates maksab 2000 dollarit. Minul paar aastat tagasi õnnestus leida, mul oli üks firma, see oli kindlustusfirma ja siis üks aasta andis mulle natuke raha ka Eesti lennukompanii. Aga noh. Ei olnud niivõrd suheldes paar-kolm korda ja kõik, aga ütleme, Udrene poiste maksab seal poolteist 1000 või 2000, Tobre Udras trana poolteist 1000. Kõik saated ei võta raha, on olemas kindlad saated, mis on kõige prestiižsem ad ja kuhu kuhu saamiseks käib loomulikult konkurents ja tänu sellele on nad saanudki teha, sellised tingimused on väga palju saateid, mis ei ole nii prestiižsed ja sinna alatihti kutsutakse, nii et ma võiksin öelda sedasi, et isegi pool või siis 45 protsenti siiski mina olen ekraanil ilma rahata. Aga mis on sellised jah, tähtsamad saated, seal me kõik maksame ja on olemas näiteks kui tahad uue aasta saadetes saadavad, need on muidugi kõige kallimalt saadab ja noh, seal oleneb jälle kui vajalik sa ise tead, vaata, sa oled näiteks minule tehakse kohati ila Alendust, aga sellisele, keda keegi veel ei tia, noor artist, see on makstud seal seitse dollarit, nii et aga selle eest näeb sind korraga nagu terve vene majas on prestiižne sade, järelikult sa siis midagi oled väärt. Ja kui kutsutakse sind kontserdisaali, siis makstakse sulle loomulikult, ega ma muidu ju reklaami alla raha ei paneks. Kui ma praegu televisioonis ei ole, siis ei ole neid inimesi, kes teaksid mind kutsuda nii, et see on praktiliselt võib võtta nagu iga toode, mida turule tuuakse, seda tuleb reklaamida. Keegi kirjutab, räägitakse kontserdil. Korraldamine Venemaal on teatud grupi inimeste käes, nemad jagavad inimesi ja raha, on see tõepoolest nii? Põhimõtteliselt on küll nii sellepärast, et võib kohata igas linnas ühte linna, viib artiste üks teatud inimene või üks teatud firma ja, ja siis on muidugi suured territooriumid nende omavahel ära jagatud ja ega sa naljalt niimoodi, et sa neid kohaliku kultuurimaja direktori, kes ja kokkuleppeid, et ta tahaks sind näha ja, ja me oleme nõus minema. Ja siis mingitel teatud asjaoludel äkki see asi jääb ikka katki, nii et noh, tegelikult on territooriumi ära jagatud, aga noh, Välja päästavad veel tellitud kontserdid näiteks tehasel on pidu või rohvilaste päev või tallurgide päev. Nii et need on täiesti niuksed, noh, nemad ise kutsuvad, keda nad tahavad. Nii siin on selline kiri omadele võõras, võõrastele ikka oma sellist pealkirja kannab 11 kirjutatud ajalehe artikkel. Kuidas teile meeldib niisugune? Pealkiri värvis ütles mulle absoluutselt ei, sellepärast et need ütlused on välja mõeldud ju see lause võetakse kuskilt x kohast lihtsalt selleks, et keegi hakkaks seda artiklit üldse lugema, nii et ega need pealkirjad ei peagi midagi nii väga tähendama, need on lihtsalt pilgu püüdmiseks. Kas sul on midagi ette heita ka nendele ajakirjanikele, kes sinust on lugusid kirjutanud nii siin kui sealpool Eesti piire? Otseselt ma ei saa öelda, et keegi oleks minust kirjutanud, mingit väga nii määrinud mind Hopaga seal kõvalt, ei, seda ei saa öelda, aga alatihti just need uued noored ajakirjanikud ei saa sellest üldse aru, mis sa neile räägid. Sellepärast juunil on elust teine arusaamine ja, ja, ja võib-olla ma ütlen, kolme sõnaga oleks pidanud talle rääkima pikalt ja laialt. Sest et pärast lehest loed. Aga ta pole musti üldse aru saanud, kirjutanud hoopis selle teistmoodi või siis püüab niukseid väljendeid jälle, nagu need kaasaegsed neil on, et noh, ikka rahvas loeks, väike, mingisugune kuskil peab ikka sees olema ja vaheline kellelegi, mis sa üldse kirjutad, kui Samost tegelikult aru ei saa või, või kui tuleksin sinu käest intervjuud võtma ja tegelikult sul loomadest absoluutselt midagi teatagi hakkab nagu aastasest, millal te ikka lavale tulite, mis olite esimene laulja, kuidas siis kõik ja nii ja naa. Selliste inimestega on väga raske rääkida ja sealt ei olegi oodata, et sellest artiklist midagi head ja põnevat oleks. Kas mõni Venemaa tuntud muusikakriitik on sinu lavatööd ka põhjalikumalt lahanud? Ma ei oska seda öelda, mingit sellist uurimistööd ma ei ole näinud. Nii küsitakse, kuidas Venemaal tähti tehakse, kuidas tähed sünnivad, kuidas vabrik töötab. Naabrid töötab nagu ta Eestiski töötab, aga põhimõte on üks ja sama on plaadifirmat, kellele noored jalga saadavad oma demokasseti ja siis, kui firma leiab, et neist võiks midagi teha, siis nad panevad sinna nagu öeldakse, raha Allalinistavad seal paar-kolm lugu. Ja siis saadavad selle raadiojaamadele laiali ja kui see asi hakkab nagu diskuritele meeldib ja asi hakkab liikuma, siis pannakse veel naha alla, tehakse juba videoklippi, lastakse plaat välja ja nii see täht sünnib või ei sünni, eks võib muidugi riskida ja mitte sündida. Teine variant on, kui on, mina olen sündinud toiteks pankuri perekonnas ja isa on nii lahke ja minul pole ka suurt midagi teha, siis, siis annab mulle raha, mina lindistan laulukesi raha selleks, et teha klippe ja siis annab ka raha selleks, et neid hommikust õhtuni näidata ja nii sünnivad sellised laused, nagu näiteks on seal Sossima. Tema isa on plaadifirma omanik, jaga kanali omanik ja, ja ta on öelnud, et te tahate või ei taha, aga ma teen tema staare ja kõik sellest, et algul, kui ta turule tuli siis küsimus, kuidas seni oli veel lasteaia talvel, eks ju. Ta ütleb. Ma tunnistan, et ma teen lasteaiad ja kõik teavad, kes seal leinas otsima ja kõik teda näevad hommikust õhtuni ja klipid on üks huvitavam kui teine ja nii nad sünnivad või siis kui on lihtsalt, et abikaasa on mul pankur, kaladel pole kodus midagi teha, siis annab jälle raha ja naine laulame hästi või halvasti, aga kui seal hommikust õhtuni pähe taotakse mõnel äkki võib-olla meeldibki? On erinevaid variante, on muidugi täiesti omal käel läbilööjaid, kes on kirjutavad mingi põrandaaluse kasseti mis siis läheb nagu nendes putkades või kuidas neid nimetatakse, kus, kus hakkavad juba siis lihtsalt inimesed ise märkavad ja ostavad ja siis tekib nendele nagu väike nõudlus ja siis nad koguvad esimese raha ja siis oma raha eest juba plaadistavad korralikult selle plaadi ja teevad juba läbimüügi järgi endale videosid, nii et teid on igasuguseid. Kas teil on olnud kriisiperioode töös isiklikus elus, küsib keegi. Kriisiperioodi täna mehega kakled ja ongi kriisiperioodi, homme on kõik hästi ja siis on jälle helge periood. Ei ole ju nii, ilmselt mõeldakse pikemaid perioode. Loomingus on alati mõõnaperioodid, et üksvahe nagu lood tulevad paremini välja, teine vahel nad ei tule, lihtsalt sa võid need teha teha ja ja sa oled inimene, mingil momendil saab nagu tühjaks ja siis võib-olla jälle mingi energia sinus koguneb ja siis sul jälle on midagi öelda ja, ja see käib kogu aeg lainetena ja vahel võtab minu tuju mustaks. Ei lähe, ei lähe hästi. Ei tule enam nii välja, nagu ise tahaksid, aga laias laastus kokkuvõttes kõik oleneb sinu endast, kui palju sa töötajaid ja kui palju sa vaeva näed ja kõik su edu sõltub ainult sellest, kui palju sa ise vaeva Nii kirjutab lauljakarjääri, võib jagada kolme perioodi, esimene periood on see, kui küsitakse, kes see on, teine periood on see, kui öeldakse ja sealt tuleb. Kolmas periood on aga see, kui öeldakse, jumal küll, kas tema ikka veel laulab. Kas teile, On kolmas periood endast aeg-ajalt märku andnud ka ma ütleks vastupidi, jumal külm, vot kui tore, et ikka veel laulab. Kursuste puhul on kummaline see, et nad on elus teinud kõik selleks, et saada kuulsaks ja tuntuks ning siis, kui nad selle on saavutanud, panevad nad ette mustad prillid, et keegi neid ära ei tunneks. Kuidas sellest aru saada, et ei peagi kuidagi aru saama, see on selline noh, kõige hullem. Kui sa kunagi ei jõuagi selles taimed sind ära, tuntakse vaid populaarne see järjekord, järelikult sind ei olnudki vaja, eks ju, said populaarseks. See on ju tegelikult õnn ja öelda, et mind on ära tüüdanud minu populaarsus, ma ei saa midagi teha, see on kõik tänase momendi jutt. No tõesti, võib-olla tahad, mina lähed piimapoodi ja ei ole hommiku ära värvinud ja siis ma annaks jumal, et keegi mind ära ei tunne, mütsi tugevamini vähe ja jõle mage tundis ära. Ma ei olegi nii ilus nagu ikka. Aga suures plaanis ma arvan, et iga laulja tahab, et teda ikka tuntakse, ära tuntakse, aga see muidugi kohustab sind kogu aeg olema mingis vormis ja kogu aeg. Et ikka seesama ilusana ka tee peal talle vastu tuled, sest inimene arvab alatihti tihti. Poes käin, issand, kas teiega, et ise poes suured maailma staarid loomulikult võib-olla ei käi, aga võib-olla käivad ka, ma ei tea, nad on ka inimesed tahavad ju kuhugi kaheaa meil minna mitte ainult istud oma lossis. Nii kirjutab laulja ja näitleja, imontaan on öelnud legendaarse laulja iiliti peafi kohta. Ta tahtis olla pidevalt armunud, kui ta oli armunud, olid õnnelik ja laulis jumalikult. Kui romanss oli lõppenud, oli ta väga kurb, aga siis laulistega jumalikult. Millal õnnestuvat teie laulud kõige paremini? Siis, kui mul on kodus kõik hästi selles mõttes, et kui ei ole kodus kellegagi kaklust, ei ole seal tütrega kaklust ei ole. Et ma olen rahulik ja siis ma saan nagu keskenduda kõige paremini ja siis minna, kui ei häiri miski ja, ja siis, kui ma olen tööplaanid ees, et ma tean, et sellel ajal toimub see sellel ajal see, et mul on kõik nagu paigas ja vot nüüd on see moment nüüd meil on siin neli-viis päeva aega, nüüd me võime minna rahulikult stuudiosse, rahulikult luu teha. See on minu jaoks kõige tähtsam rahu. Millal ütlesite oma mehele viimati? Ma armastan sind. Või enam-vähem vist olen öelnud. Ei tulegi meelde? Minulegi veelgi. Kui keegi maksaks teile krooni iga sõbraliku sõna eest, mida olete teise inimese kohta öelnud ja samas küsiks 50 senti ka ebameeldiva sõna eest, kas oleksite vaene või rikas. Eks ma vist keskmiselt elaks. Mida teeb teie abikaasa, kui ta väga pahas tujus olnud, küsid keegi oi? Ta kurjustab minuga. Ta valab kõik kurjuse minu peale välja. Aga noh, naised on ju need, sulle öeldakse kõik välja, sina kannatlikult, kuulad ära, siis lapsetu sadu mööda, siis on jälle kõik hästi. Mida teda sinu puhul kõige rohkem ärritab, mis talle sinu juures ei meeldi, nagu ma ei tee täpselt nii, nagu tema tahab. Küsitakse, kelle maitse järgi on sisustatud teie kodumehe abi, kaasandinudki disaini ja tema maitse. Kes asjad on muretsenud ikka lima. Tal tuleb see koduse majapidamise ja selline noh, tugevama poole juhtimine palju paremini välja, mul nagu mõtet, video, kus, mida te ei söö, mis toidud ei maitse ja kas olete millegi või kellegi suhtes allergiline. Üldse allergiline tüüp, ma ei kannata, ma ise ka ei tea, mida ma ei kannata alatihti. Erinevad asjad, mida ma ei kannata rohkem nagu villast seda villas ma raudselt pidanud, siis ma hakkan kusagile. Ma ise ka ei tea, millest see on rohkem Mullen närvidestest kogu allergia närvid ei ole neid proove lasknud teha, olen lasknud teha need asjad, need, mida te sinna panid, need, need ükski minu peale ei mõjunud, aga ma olen aru saanud seal lihtsalt närvidest ja kui organism ära väsib, siis lähevad närvid nõrgemaks ja siis kuskil lööb ka midagi välja. Aga noh, et ma nüüd mingi allergia oleks, seda ma ei saa öelda. Aga mida ma ei söö, on piimakissell lumepallisuppi vist seepärast mööda lasteaias. Võib inimesele jääb midagi, lasteaiad kylge, miskipärast mul see lumepall ei maitsenud ja siis kõik läksid lõuna ajal magama, siis ma olin sunnitud terve lõunavahe uneaja, pidin seda lumepallisuppi siis diagiga Klofaindamist sokutasin, love valiv Giblid oskaks endalt lahti saada. Ja pärast seda oli ainult, seda ma küll ei taha. Kaebsühholoogilmil. Aga põhimõtteliselt, mida ma ei söö. Ma ei ole selline pipar. On asju, mida ma lihtsalt püüan teadlikult mitte süüa, kuna see mõjub kehakaalule halvasti. Mis koerustükke lapsepõlves kõige rohkem tegite, küsib keegi. Koerustükid, mina mängisin poistega, sulisid võisid jääje pidevalt. Me olime tänaval minejalt, olime metsas ja jooksime ringi ja mängisime rahvastepalli ja uisutasime ja suusatasime ja kõike, mida vaan, võib laps teha õues. Seda kõike tegime, aga mingeid hirmsaid koorus tükkijad, nüüd ainuke ükskord ma mäletan, saime kodus küll suure pahandusega hakkama, mis ei olnud minu arust mõeldud üldse mingi pahandusena. No see on ikka lapse mõistus täielik, meil oli kodus ümmargune laud ja seal oli nagu see linik oli peale, aga seal oli õnneks oli klaas ka veel peal, suur klaas. Ja ema tegi isevatist tekki, vatiteki diviise ja kogu see suur ümmargune laud oli kuhila täismati. Ja mina tulen mina tuppa sinna, ma mäletasin, kui vana ma olin ja kuskil aga pidin hästi põlema, millest ma proovin seda asja ja läksin, võtsin täitsa mõistusega tikud ja panin sellele suurele matihunnikule tuule all. Issand, kuidas ma ehmatasin, ma ei kujutanud ette, et ta nihukese leegiga ja nii ruttu läheb. Ja siis ma muidugi ehmatasin, hakkasin suure häälega karjuma, sellesuvine aeg. Ja aken on lahti, muidugi tõmbas hästi, sellest ma selles mõttes aken oli lahti ja õnneks tuli mu pinginaabriga kalja ema juhuslikult sel momendil meile ja nii, kui ta ukse lahti tegi ja nägi, sest vaata, ta põleb pealt, eks, sest ta läks, panin storyt käega, võttis ja viskas selle kõik aknast välja ja pääsesin suure ehmatusega. Sest meil oli veel ka toas oli suur kahe toa vahel oli ka kardin, nagu, kui sa sinna oleks läinud ja kui ka oli, ema, poleks tulp, poleks mina, ei tea, mis siis oleks võinud, keda saab, ja siis ma mäletan, et ma ootasin, kui ema koju tuleb, sest liniku äär oli mustaks natukene läinud. Värisesin Mati tuli, see oli mul kõrval siis abiks, et ma ei tea, mis nüüd juhtub. Tehakse ei, ma ise värisesin nii kõvasti, et mind oli vaja maha rahustada, mis sa siin pole saanud? Haing olin 16, kuus teinud. Siis tegid, ma ei mäleta ju, mina olen seal korda, saatsin, aga ma mäletan, et mul oli üheksandas klassis käitumine, pandi ühel veerandil kaks sellepärast, et järjekordne klassiõhtu poisid Bruckisid veini ja läksid koju ja keegi oli siis nagu ma ei tea, kas siis vähe vintis olnud ja siis ema nagu taevas asja koolja ja siis otsiti üles, kes organisaator saator on kindlasti paha ja siis oli süüdlane, olin mina lõppkokkuvõtteks? Jaa, jaa, aga siis ma suure ehmatusega sain, sain kõik ülejäänud hinded viied ja siis ongi mul kunagi igal need kõik on viieni käitumine kaks, aga noh, pärast tuli jälle viis, ega me ilma lauluta ka ikka ei saa, siin on üks plaat, kus on kõigest neli lugu peal, mis laulu mesid, siis mängiksime ma õnne jagama, pean. Venemaa tuntud lauljad teevad reklaami paljudele toodetele ja teenustele, teenides sellega head lisaraha. Kas Anne veskil ei ole Venemaal tehtud ettepanekut midagi reklaamida? No Venemaal otseselt ei ole, aga nüüd kui te olete tähelepanelikult vaadanud programmi, siis olen mina seal, osalen mööblireklaamis, käes olid kohe nõus või palusin mõtlemisaega jalgu. Ütlesin sellepärast, et ma ei olnud ennem selles osalenud, kunagi on olnud jutte ja pakkumisi, aga siis nad on mingid teatud asjad äravooludega taga seisma jäänud. Aga siin kuidagi kõik laabus väga loogiliselt ja konkreetselt ja oli kokkulepe ja kohe oli televõtte ja, ja kohe oli ka tasu tehtud, nii et kõik jäid rahule. Kas oleksite nõus väga suure raha ees poseerima vene keeles ilmuvas erootikaajakirjas? Playboy küsib keegi. Ma olen isegi vaadanud, vene artistid osalevad selles tõesti penthouse'i olen näinud, ma ei tea, kas playboy Snalist on ja küllaltki suisa ikka peaks ütlema halvasti, mõni on seal väljas, eks see oleneb jälle naisterahvast endast, kui tal on ideaalne keha, kui tal on midagi näidata. Ja kui ta ei ole häbelikud hulgast, sest teada nii palju, kui mina kuulnud on, selle eest makstakse ikka väga hästi. Ja kui sul on väga ilus keha, miks ka mitte, oleneb muidugi, millises poosis või millises asendis, aga noh, mina kahjuks elus pole nagu, nagu just selle jaoks loodud, kui oleks ideaalne, võib-olla siis küll, kui ma ise oleksin ideaalne, aga paraku enam ei ole nii ideaalne, mille peale ei ole teil kunagi kahju raha raisata, küsitakse. Mis on sinu nõrkuseks igasugu tehnika ja kõik, mida oleks vaja tööks. Ja selle peale on raha palju näinud ja selle peale on kõige rohkem leida, kuidas stuudio töötab. No nii palju, kui meile endale vaja on, töötab ta küll ja peab ütlema, et Amazon on pidevalt nagu edasi ennast arendanud ja arenenud ja, ja meie enda jaoks oleme rahul ja need lood, mis on läinud plaatide peale, ei ole ka kuskilt kunagi mingeid pretensioone olnud, kui meil seda stuudiot ei oleks, ei saakski. Väga palju läheks, raha läks ikka väga palju. Kas teil on karjääri jooksul olnud ka selliseid aegu, kui rahast on väga suur puudus olnud? Ma ei taha nüüd ära kaeba, eks oma elu elutee või selles mõttes, aga päris ilma rahata pole kunagi olnud, sest et ma tööle hakkasin juba üheksandas klassis, kui ma hakkasin, üheksas 10. 11. mängisin ma kohalikust perekonnaseisuaktide büroos ja siis, kui oli rubla ikka rubla ja oli suur raha, siis ma mäletan, paremad päevad olid, kui reedesel päeval oli ikka 15 baaris oli 15 rubla, eks ju. Ja kui sul oli laupäeval, siis ka veel siis onu oma taskuraha on ulatunud ja ma ei saa kunagi öelda, et ma oleks rahapuudust, on kui raha puudu olnud, siis järelikult ma pole jälle midagi Pinkman, kuhugi midagi üritan teinud, instituudi ajal ka teenisid, loomulikult siis oli meil isegi mul tibi naiste, meie kolmanda ühiselamu all oleva Eva klubi president teatud aega ja me saime isegi palka 15 rubla. No aga kui sul stipp oli 40, siis see 15 rubla, sealjuures oli väga suur raha, kas sind suunati ka kuhugi? Mind suunati tubakavabrikusse lõik, tööraamatus on mul kirjas, et ma olen pool aastat olnud seal meistri abi aga kuna ma olin selline usin inimene, kes saatuse tahtel abiellus viimasel kursusel ja sai kohe nooreks emaks siis ma mõtlesin välja oma akadeemilise puhkuse jooksul töötasin hoopis ema kaasa, põlgas tüdrukuga istes, töötasin filharmoonias, nii et pärast seda kohe filharmooniasse tööle ja lasti tubakapublikust mind minema. Ja küsitakse, mille nahka läks teie esimene abielu. Nooruse nahka noor noored inimesed on väga noh, nagu ei anna teisele järele nagu ja igaüks ajab oma joru ja nõuab seda, mis tema ise just õigeks peab. Ja ja eks teises abielus on inimesed palju nagu targemad ja tõmbavad palju kordi mõlemad suu ennem kinni, kui päriselt liugleb. Tee tütart Girliton kasvatanud teie vanemad, kas olete mingil hetkel kahetsenud, et teil tema jaoks nii vähe aega on olnud? Ma olen seda ise mõelnud ja võib-olla Kerli on olnud kuri minu peale küll, et see on, teistel on nemad lihtsalt kodus ja sina muudkui kuskil ringi ei ole veel. Ja siis ma vaatan jälle teisi perekondi, kus on ema, isa, lastega hommikust õhtuni kuus ja kõik nagu 11 kasvatavad ja lõppkokkuvõttes ikka läheb see poiss huligaanid. Tüdruk läheb halvale teele. Nii et seal ei ole mingit garantiid selles mõttes, et kui ma nüüd istun hommikust õhtuni kodus, olen kõige korralikum ja toredam lapsevanem, et siis tingimata kasvab minu lapsesse kõige ideaalsem laps. Ja sellepärast nagu ma ei oskagi öelda, lapse seisukohalt võib olla küll, aga iseenese seisukohalt, noh ma ei oska öelda, ma ei ole selline tüüp, ma ei ole kodusistuja kodukanatüüp üldse, nii et ma ei ole selleks loodud või küll minu emast sai väga vanaema, võib-olla saab minust ka väga vanaema, ma ei tea, sellepärast ema käis samamoodi tööle, isa, kes kogu aeg tööl, nii et ma ei teagi teist nüüd ema-isa-ema kodus oleks ainult laste peale, mõtleksin nendega tegeleda. Kuulsate vanemate laps olla on uhke ja hääl kirjutab keegi, kuid teiselt poolt toob see ilmselt kaasa terve rea probleeme, ükskõik mida kuulsa ema või isa laps kai saavutaks, jääks ta ikka kuulsa isa või ema varju. Kui teie tütar kusagil laulis, ütlesid kõik ühest suust, Anne Veski tütar laulab, selle asemel, et öelda Kerli Veski laulab. Nii need asjad käivad ja muuta neid ilmselt ei saa. Milline on teie arvamus sellest asjast? Vaat see oleks parem küsimus Gerlile endale, et mis ta sealjuures on tundnud. Eks ta tegelikult nii on, nagu, nagu küsimus on esitatud, et rahvas ikka kipub võrdlema ja ei tea, kummale poole vaekauss nüüd just kaldub. Aga eks kindlalt psühholoogilised probleemid on. Ma ei oskagi nagu oma tütart selles suhtes aidata, et tal on kindlasti raskem, alatihti ta nüüd võib-olla sellepärast vähemalt ta ei tahagi ta unustage nad ära, et nad mind ei oleks televiisoris näinud ja mõelgu, kas üldse on mingi nimekaim või keegi, et et olla lihtsalt see ise, nagu ta on, ilma et oleks. Oma ema tütar. On väga palju andekaid inimesi, kellel elus lihtsalt ei vea. Nad ei satu õigete inimeste peale. Neil ei ole raha, neil ei ole võimalusi. Ühesõnaga ühel läheb õnneks, teisel mitte. Teil on elus vedanud, tänu kellele või millele? Mina isiklikult usun saatusesse, kas sulle antakse see võimalus või anda seda võimalust ja ja võib-olla mulle lihtsalt elus vedanud. Ema isa on aidanud ja vend on aidanud ja, ja abikaasa oli nõus, et sedasama tööd edasi jätkatas, palju lähevad ju mehele noored lauljanna diapärast, mees ütleb, nüüd istud lastega kodus ja ongi kõik, eks. Et mind on kogu perekond selles mõttes aidanud ja toetanud. Aga vot neid tunnustamatu tunnustamata geeniused nagu osa on selliseid nagu viriseja tüüpi, kes räägivad, et näeb mind, keegi tunnusta ja keegi mind ei aita ja mul ei ole seda emale. Pigem ta, vaadake ise, mida ta on teinud valesti, et miks need võimalused temast nagu mööda lähevad, et see alati ei ole, ainult et kõik maailm on paha ju siis ise midagi valesti teinud. Sa rääkisid saatusest, kas sa unenägusid kausud? Ma näen harva ema, unustanud kohe ära. Natuke kordusunenägu on olnud küll noorena või mitte, noorena aga OMA liha 28, kuuega. Keegi ajas mind kogu aeg taga ja mul jalad ei kannude, põledasid nõrgaks ja siis jalad olid nagu vatist ja tahab minna ja ei saa edasi ja nad juba tulevad sulle järgi, fännid, fännid ei tea mina, ja siis ma alati leidsin mingisuguse koopa, kuhu ma läksin nagu peitu ja siis nad jooksid mööda. Aga nii, et und näed sa harva millele pöörate võõra mehega kohtudes kõige suuremat tähelepanu, mis teid meeste juures kõige rohkem paelub? Küsib keegi. No eks esimese hooga vaatad talle ikka peale ikka viisakas välja, näeks esiteks ta muidugi pikka kasvu olema, teiseks peab ta ikka enam-vähem hästi riides olema nagu mehelik ja tark mees, noh, kas viinanimeliste meestega on sul elus tulnud palju tegemist teha? No pillimehed pole kunagi erilise karskusega nagu silmaga loba. Kas enne kontserti on tulnud mõnda meest turgutada ka? Kõige hullem oli kunagi tas kinni linnas. Kui minu kaheksaliikmelisest kollektiivist ainult kolm lavale jõudis, kolmekesi ära tegid, ma ei tea, mismoodi see kõik kõlas, aga konter Toivo. Kätlemine ja kallistamine pidi tervisele väga kasulik olema. Pealegi aitab suudlemine kehakaalu vähendada. Arvestades venelaste suudlemise kommet peaks teie igati terve olema ja ka kehakaalu pärast ei tohiks muret olla. Kas on ikka nii? Kõige andekam küsimus vene kombe kohaselt kohtutakse siis musi põsele, et see ei ole ju lausa suudlemine, noh, et nüüd kõigiga kohe suudlema hakkab, võib-olla sellepärast pisiprobleemid kehakaaluga ongi. Kas mehe mehed omavahel ikka suudlevad? Oleneb, millisest sõprusastmest nad on, noh, ma ei oska neid suuri poliitika mehi vaadata, minu jaoks on küll naljakas, need suured vanemad mehed seal hoolega. Aga kõik oleneb kui surija sõber ta, sul on siiski. Ja mida teha siis, kui hääl kipub ära minema või on juba läinud? Kuule, aga päris ära läinud on, siis peab ikka suu kinni panema, lihtsalt vait olema, sain kõige paremini. Ja andma talle aega terveks saanud. Aga ma olen ise käinud ikka, kui vanasti ikka oli mingi konsolo kontserti päevas, siis me algas hommikul päev sellega, et mindi arsti juurde ja arst valas seal mingit ülimulle jälle kurku ja sain jälle päeva õhtule. Aga nüüd on lihtsalt, kuidas nüüd öelda, sellist töötempot nagu vanasti meil oli, ma räägin vanasti ikka olid tõesti ilusad ajad, kui sai isegi ühe päevaga jooksul kuus soolokontsert peale tehtud, siis oli muidugi õhtuks toss väljas. Et sellist ei ole ja, ja praegu kui sellise töötempo juures ei lähegi, ära su hääl kindlustatud ei ole, küsitakse, kas olete laulutunde võtnud? No laulutund ja ma olen mingi pisteliselt võtnud, et kunagi, kui sain otseselt estraadistuudiot, ei lõpetanud, aga aga Kaljo saarekese juurest noh, lihtsalt neid tunde, mida nemad võtsid, käisin nagu eraldi võtma, siis ma käisin Ljudmilla Dombrovskise juures olen natukene käinud ja ja isegi natukene olen käinud Uno Loobi juures ja noh, nii natukene siit ja sealt. Nii et oled iseõppija? No põhimõtteliselt küll, küsitakse, mida teete oma vanade esinemiskostüümidega, seisavad kõik lae all reas. Oksjoni võiks korraldada. Ja kahju on kahju, on nii, siin on selline küsimus, te olete käinud laulmas Ameerikas elavatel Venemaa emigrantide mida kujutab endast venelaste linnaosa New Yorgis ja kuidas nad seal elavad? Erinevalt ju täiesti see õhuteed kellelegi rahakott kannatab, nelja elabki. Aga üks tuntud linnaosa muidugi on, sõbraitan, kus nad siis seal pitsi peal jalutavad, eks ju, see on omaette, vaata särss muidugi, on olemas ka Biden. Tan tanderenikel, linnarajoon on uhkemate majadega rajooni, aga on ka, on ka selline tänav, mis mul küll suu lahti ja mõtlesin, mida siia Ameerikasse nüüd keegi ära kaotanud küll on. Et selline tänav, kus on siis metroo on nagu maa peal, sõidab selle tänava pealse kogu aeg, kolisime müürisse, seal all on siis tänaseni prahti täis ja siis need poekesed, need, kus siis noh, need on nõnda nimed nagu. Ma ei oskagi öelda nagu garaažid Beatroomiku lahti. Pood, no see oli küll õudne, aga mida, lähed kaugemale sellest, siis jõuad nagu tänavatel, kus on juba eramajade rajoonid ja seal on juba nagu kogu maailmas on, siis elab ilusti, kui raha pole, siis ükspuha, oled sa Ameerikas või Venemaal või Eestis ma ei pea. Kui ka pole, siis ei ole, on pahaeluga. Mis inimesed need on, kes on sind kutsunud? Erinevates esimene kord, kui me sõitsime, siis oli tema, olime Ukrainast, lennuki oli seal juba 20 või 25 aastat tema omas keefirivabrikut, tema läks naisega sinna, mõtlesin tükk aega, mida teha, eks ju, ja siis naine avastust kuule, aga see niuke üldse ei ole. Ja siis ma tea, ta oli seal muidugi kõrgharidusega insener, aga aga kuidagi nad siis hakkasid tootma keefiri ja nüüd võime nimetada kohalikeks miljonärideks ja elavad ja siin on veel lisaks omal suur restoran kuhu nad siis meid esinema kutsusid, uue aasta öösel me olime ja siis loomulikult kõik, kuhu nad hoiavad kokku, nagu eestlased käivad omavahel läbi, nii, venelased käivad omavahel läbi, noored juba lähevad eraldi, nemad nagu eriti ei taha, sest et noh, nendel on juba uus elu. Ja siis alati peetakse suuremad peod, tähtpäevad ja ütleme, uued aastatest kutsutakse jälle nostalgiliselt artisti, keda nad mäletavad ja küsitakse. Kolm Eesti tenorit, Joala, Mägi ja Linna võtaksid ette Venemaa turnee. Kas neil õnnestuks edu saavutada? Noh, see on jälle see, et neil pole ammu nähtud ja nostalgiast tulevad kindlasti vaatama ükskord kindlasti, aga edasi juba venes Nii siin on teist laadi küsimus. Kas kuulusitega kommunistliku partei ridadesse. Pean ütlema, et ei kuulu nende inimeste hulka, kes varjaksid oma minevikku, olen olnud parteil igatahes ma ei tea, kas üks või kaks aastat nõmmelt palju seda. Ja võin ka öelda, miks täiesti sihiteadlikult otstesse mina kommunistlikusse parteisse sellepärast et siis me sõitsime hästi tihti ansambliga välismaale, aga pillimehi oli palju, aga kohti alati vähe ja siis pandi juurde kusi Urmas parteilasi ei olnud, siis pandi juurde rühmajuht, kes pidi olema parteilane. Ja siis lõppkokkuvõttes ma ütlesin, aga ma võisin sisese parteilane olla, siis me vähemalt ühe pillimehe säästame, kes saab siis koos meiega jälle välismaale sõita, nii et selle nimel siis ma mingit süüd enda hingel küll ei leia ja maas nüüd eesti rahval siin kurja teinud, et ma peaks midagi varjama ja ma olen seda teinud sellepärast, et mul vaja teha ja kas mõni erakond pole püüdnud teid poliitikast ja tõmmata küsitakse? Ei, ei ole. Ei saa öelda. Kui keegi tuleks niisuguse jutuga, kas ütleksid kohe ei või mõtleksid alati mõtleksin ja võib-olla siis, kui ma ütleme aktiivsest laulmisest nagu eemale lähen, et siis me olime mines nõulude. Kuulus tennisist Steffi Graf ütles, et kui ta tennisisti karjääri lõpetab, ostab ta loomaaia või looduskaitsealasest. Armastab kohutavalt loomi. Mida teie ostaksite, kui teil oleks sama palju raha nagu kuulsatel tennisistide. Aga mu loomaaia või safaripargi vastu ka tõesti midagi ei ole ja ja alatihti ma vaatan, et artistidel on üldse nagu kalduvus loomi kodus pidada, võib-olla saab inimestest isu täis või mitte halvas mõttes lihtsalt, et loomad on kõige siiramad, aga artistid oma elus ju ja kõik näitlejad kohtuvad kirjalikus siiski alatihti, sa kunagi ei tea, mille pärast inimene sulle naeratab, miks ta tahab su kasutatavaks saada, mingi kahtlus on hinges tahab nagu kuulsuse kõrval olla lihtsalt, aga loomad on selles mõttes kõige siiramad. Aga mida ma ostaks omale hirmus palju raha või? Mina ei tea valeks, paariks kuuks ümber maailmareisile ja siis tõesti laristaks vasakule, paremale. Mõtlesin millelgi. Hetkeline esimene mõte, aga midagi suurt mul nüüd elust puudu pole olnud, et ma võib-olla ostaks mingi hästi viimase peal helisalvestus stuudio näiteks. Siis ongi selline küsimus, et neil on elus peaaegu kõik õnnestunud, teil oleks nagu kõik, millest inimene võib unistada, mida te veel tahate? No nii ei saa ju kunagi öelda, et sul on kõik, mida sa tahad kunagi inimesi Sul ei ole kõike ja siis võib see inimene pürad peale panna ja lihtsalt ära minna, kui ta ütleb, et tal on kõik olemas. Alati on midagi teha ja tahta. Nii et ma ütleksin seda, et mul pool on ikka saavutamata jäänud või saamata jäänud või ma ei oska öelda. Nii et on, millest unistada. Unistada. Aga osa unistusi on nagu reaalsed osa juba saad aru, mis enam ei ole, reaalselt. Aga peab võtma ka niukseid, hullumeelseid, ideid endale pähe, siis on nagu põnev ma käe, mine tea, äkki õnnestubki. Persona saates esines Anne Veski. Saade oli esmakordselt kavas 1997. aastal. Lugupeetud reisijad, olete ohvrite laeval, kus vaid ühe viibida seal, kus on keelatud kõik halb. Tuletan teile meelde, oletasin vaid üheks. Tänan teid tähelepanu eest.