Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku reede, 12. juuni sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Euroopa Liidu asjade komisjon andis riigikogu nimel ministritele volitused Euroopa komisjoniga läbi rääkida põgenike vabatahtlikku vastuvõtmise üle Euroopa Liidu põhiõiguste. Ometi eestvedamisel läbi viidud uuring rõhutab senisest lapsesõbralikuma õigusemõistmise vajadust. Euroalaametnikud arutasid esmakordselt ametlikult Kreeka lahkumist eurotsoonist. Tõenäoliseks peetakse siiski seda, et praegust abiprogrammi Kreekale pikendatakse. Prantsuse kohus mõistis kupeldamisest süüdistatud rahvusvahelise valuutafondi endise juhi dominiks troska Nonii õigeks. 66 aastane mees ise väitis, et vajas orgijaid lõdvestumiseks haridust. Ministeerium algatas debatti, kas õpetajad vajaks koolis õpilaste korralekutsumiseks senisest rohkem õigusi või mitte. Erinevate osapoolte hinnangul ei saa kooli kasvatustöö toimida vaid politsei abiga. Paljude Eesti valdade jaoks oleks kasulik ühiste ametnike palkamine, kuid see eeldab omavalitsuste koostööõiguslike aluste senisest täpsemalt paikapanemist. Viljandi kultuuriakadeemia 10. lend ehk teater must kast alustas RING reisi oma humoorikas võtmes tehtud lavastusega juunituur. Lavastusega minnakse tagasi näitlejate kodukohta, mis tähendab, et läbi käiakse 11 paika üle Eesti. Spordist nii palju lööte seitsmenda kiiruskatse võitnud Ott Tänak jätkab Sardiinia rallil kuuendal kohal ja ilmast. See püsib meile tuuline ja soojem. Kui öö tuleb selge ja sajuta, siis homme päeval võib tulla hoovihma ja oli äikest. Õhutemperatuur tõuseb 26 kraadini, meretuulega rannikul on jahedam. Ja nüüd kõigest järgemööda Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon korraldas täna avaliku kuulamise pagulaste ja Euroopa rände tegevuskava asjus ning kujundas riigikogu nimel Eesti seisukoha. Sise- ja peaministrile anti laialdased volitused läbi rääkida põgenike vabatahtlikku vastuvõtmise üle. Kai Vare teeb kokkuvõtte. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm märkis, et aruteludes komisjoni ettepaneku ülejäänud liikmesriikides domineerinud kvoodid ja 90 protsenti ettepanekust on jäänud tegelikult tähelepanuta. Tema sõnul rõhutas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et tuli tahtlikult välja väga jõuliselt. Kui liikmesriigid pole nõus kohustusliku süsteemiga, võivad nad kokku leppida vabatahtlikus süsteemis. Aga ettepanekuga saavutati vähemalt hoiakute muutus riikides. Nendes riikides, kus siiamaani ei tehtud mitte midagi, ehk et 11 Euroopa Liidu liikmesriik ei ole võtnud vastu mitte ühtegi pagulast viimase viie aasta jooksul ka nemad on aru saanud, et see poliitika ei ole enam jätkusuutlik, kui kohustuslik süsteem neile ei meeldi, siis liikmesriikide laator võimalus omavahel aumeestena kokku leppida vabatahtlikkuse süsteemile, aga siis süsteem peab ka tõesti hakkama toimima tegudes, mitte sõnades nagu siiamaani. Eesti pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ütles, et riikidel on võimalik vabatahtlikult sõjapõgenike heaks rohkem ära teha ka ilma Euroopa komisjoni otsuseta. Lahendus on ka humanitaarviisade väljaandmine ilmselgelt kaitset vajavatele inimestele või siis üldine viisatingimuste lõdvendamine gruppidele, kes näiteks sellest ei ole. Eestil on tegelikult strateegilistes kohtades kasvatanud selle jaoks olemas. Jaanson tuletas meelde, et paljud põgenikud on hea haridusega või valmis õppima nii, et neist võiks Eestile kasu olla ja just neid võiks töö ja õpperände kaudu siia kutsuda, nii et lahendusi on. Minu ettepanek oleks mitte kaasa võtta Euroopa Komisjoni olla minnes negatiivset sõnumit ainult see, et meile kvoodid ei meeldi ja, ja kohustuslikest samamoodi, vaid võtkem kaasa ka positiivne programm nii selles osas, mida Eesti saaks kohe hakata tegema, kui ka laiemad ideed selles osas, missugune ikkagi Euroopa Liidu ühtne varjupaigasüsteem võiks välja näha. Pärast avalikku kuulamist arutas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon põgenike teemat isekeskis ning otsustas anda sise- ja peaministrile laiad volitused pidada Euroopa komisjoniga läbirääkimisi põgenike vabatahtlikku vastuvõtmise üle. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul on hea, et Eestis on tekkinud tõsine debatt. Tegelikult peaks ka Euroopa Liit laiemalt põgenikepoliitika üle vaatama. Ega ka see, et kui põgenikud saabuvad Euroopa Liidu pinnale ja täna teadaolevalt kaks põhilist nii-öelda järgmist sihtkohta Euroopa liidus on Saksamaa ja Rootsi inimesed saavad siit Eestist pärast rahvusvahelise kaitse saamist lahkuda mis ei ole kuidagiviisi jätkusuutlik. Riigikogu koalitsiooni ja opositsioonierakonnad olid seekord põgenike küsimuses ühte meelt. Põgenike vastuvõtmine peab olema vabatahtlik. Telekanali TV3 ei lahku vabalevist täielikult, vaid osaliselt. TV3s saab esimesest juulist tehnilistel põhjustel jälgida ligi 90 protsenti elanikkonnast. Aprilli alguses teatas TV3, et on otsustanud lahkuda vabalevist, mille tõttu 100000 selle kaudu televiisorit vaatavat inimest seda kanalit enam esimesest juulist ei näeks. Seepeale alustasid arman Viasati Elion aktiivsete reklaamikampaaniatega, et püüda seni vabalevis olevaid kliente viidata sellele, et inimeste armastatud telesaated võivad jääda nägemata. Mai lõpus teatas ka Kanal2 soovist vabalevist lahkuda, kuid mõtles nädal hiljem ümber ja kaitseamet taunib TV3 käitumiste ja veab seda kahetsusväärseks. Ühtlasi loodab tarbijakaitseamet tarbijad, kes avaldavad soovi maapealsete firmadega juba sõlmitud lepingutest taganeda, saavad seda teha leppetrahvi maksmata, sest otsus on tehtud valedel alustel ja eeldustel. Selleks, et TV3 ja kanal kahte vabalevis näha, ei ole tarvis liituda ühegi tasulise operaatoriga. Starman, Viasat ja heli on on juba teatanud, et langetavad otsuse iga sõlmitud lepingu puhul eraldi edasi. Välissõnumeid ja Tõnu Karjatse teeb päevast, kukuvad. Euroalaametnikud arutasid esmakordselt Kreeka võimaliku maksevõimetust olukorras, kus läbirääkimisi rahvusvaheliste laenuandjatega on tabanud senistest tõsisem tagasilöök. Järgmise nädala euroala rahandusministrite kohtumist ettevalmistamisel arutati siis Bratislavas kolme võimalikku stsenaariumi, mis võib Kreekaga enne juuni lõppu juhtuda. Kõige vähem tõenäoliseks pidasid euroalaametnikud võimalust, et järgmisel nädalal jõutakse uue, seitsme kohaga kahe miljardi euro suuruse laenumaksja tegemises kokkuleppele. Teine võimalus oleks pikendada juunis lõppevat abiprogrammi, mille kohaselt peab Kreeka kuu lõpul maksma Rahvusvahelisele Valuutafondile 1,6 miljardit eurot. Seda peavad ametnikud ka kõige tõenäolisemaks. Kolmas variant, mida esmakordselt arutati ühenduse kõrgemate ametnike tasemel, näeb ette Kreeka maksejõuetusega nõustumist. Sellisel juhul peab Kreeka vältimatult kehtestama kapitali kontrolli, et ära hoida eurode väljavoolu. Mingeid otsuseid kohtumisel vastu ei võetud. Saksa majandusministri Sigmar Gaabrieli hinnangul läheks Kreeka lahkumine eurotsoonist kallimaks, kui seda praegu eeldatakse. Münchenis peetud majandusinstituudi aastakonverentsil avaldas Gaabriel lootust, et eelolevatel päevadel pääseb ratsionaalsus võidule. Ka jää eurotsooni tulevikus oleks see katastroof mitte ainult Kreekale, vaid kogu Euroopale, hoiatas Gaabriel. Saksa majandusminister tõdes, et see ei tähenda ainult finantsilist kahju, vaid see tähendab ka kogu Euroopa muutumist. Majandusminister tõdes ka seda, et Kreeka ei pruugi jääda ainukeseks lahkujaks. Kreeka finantskriisi lahendamine sai niisiis järjekordse löögi eile, kui rahvusvahelise valuutafondi esindajad lahkusid erimeelsuste tõttu läbirääkimistel Kreeka valitsuse esindajatega. Euroopa Liit manitses Kreeka peaministrit võtma vastu vajalikud otsused, et võlakriisi vältida. Suurem osa sakslastest on vastu Kreeka jäämisel eurotsooni näitavad värsked küsitlustulemused. Küsitletutest 51 protsenti ei toeta Kreeka eurotsooni jäämist ning seda on 20 protsenti rohkem kui aasta alguses. 41 protsenti ainult toetas Ateena jäämist eurotsooni. Saksa prokuratuur otsustas loobuda kantsler Angela Merkeli telefonikõnede pealtkuulamise edasisest uurimisest. Väidetavalt luuras märg kere järele. USA julgeoleku agentuur NSA saksa riigiprokurör Harold range ütles, et NSA-lt pole saadud piisavaid asitõendeid, mis õigustaks kohtuasja algatamist. See aga läheb vastuollu varasemate sõnadega, mille kohaselt on prokuratuuril need tõendid olemas. Telefonikõnede pealtkuulamine tuli avalikuks kahe aasta eest seoses NSA endise töötaja Edward Snowdeni lekitustega. Prantsuse kohus mõistis kupeldamisest süüdistatud rahvusvahelise valuutafondi endise juhi dominixtroskaania õigeks. Sellega jõudis lõpule neli aastat kestnud kohtuprotsess. Õigeks mõisteti ka ülejäänud 10 kohtualust. 66 aastane Stroskaan väitis kohtus, et seksiorgiat Prantsusmaal ja USA-s, millega seoses teda kupeldamisest süüdistati, olite talle lõdvestumiseks hädavajalikud. Pealegi ta ei teadnud, et neist osa võtnud naised olid prostituudid. Ja edasi kodustel teemadel täna esitleti Tallinnas uuringut lapsesõbralik õigusemõistmine, milles hindasid spetsialistid, kui hästi on õigusemõistmisest tagatud laste õigused ja huvid jätkav Indrek Lepik. Euroopa Liidu põhiõiguste ameti eestvedamisel viidi nii Eestis kui veel üheksas Euroopa Liidu liikmesriigis Stalini uuring läbi esmakordselt uuringu kaasautori. Praxise analüütiku Marre Karu hinnangul jääb Eestis kohtuprotsessides lapsesõbralikkusest puudu. Hea meel on tõdeda, et Eesti kohtuprotsessidega seotud spetsialistid peavad lapse kaasamist kohtuprotsessides väga oluliseks aga teisalt nähakse erinevaid probleeme, millega peaks tegelema, et lapsed ei oleks sedavõrd häiritud ja traumeeritud sellest kogemusest selleks oleks vaja, siis mõeldakse koos, mida saaks teha, et muuta süsteemi lapsendamis ohtlikumaks. Kuidas tagada see, et lastel oleks info selle kohta, miks nad on kaasatud protsessidesse et välistada seda, et satuvad olukorda, kus nad nii et osapoolte vahel huvide konfliktis ja selle kaudu mõjutatavad ja manipuleeritavad Karu sõnul kaasatakse vaidlustesse vahel ka väga väikseid lapsi. Seal ei ole piiranguid, et kaasata põimprotsessidesse üks kõiki väikseid lapsi. Teinekord käivadki vaidlused päris pisikeste kahe kolme aastase osas või ka kui on näiteks vägivallajuhtumid, kus ohvriks on paari-kolmeaastane, et siis tegelikult tuleb ka ikkagi neid kaasata, aga kasutades selleks ikkagi lastele sobivaid viise Kui Eestis osaleb kohtuvaidlustes igal aastal mitu 1000 last, siis kogu Euroopa liidu peale on see arv umbes kaks ja pool miljonit. Euroopa Liidu põhiõiguste ameti laste õiguste osakonna juhi Astrid potsiat lovski väitel on aga laste kaasamine liikmesriigiti väga erinev. On olemas kindlad rahvusvahelised normid, ainult küsimus on, kuidas neid rakendatakse. Liikmesriigiti on näha suuri erinevusi, samuti ka riigisiseselt. Ka Eestis sõltub tihti konkreetsest lapsega töötava spetsialistist. Kas ta on koolitatud, kas on määratud kindlad juhised, kuidas last teavitada, kuidas temaga rääkida ja kuidas teda toetada. Kui praegu kahtlustab õpetaja, et mõni õpilane on kooli toonud alkoholi või mõne keelatud eseme, ei tohi ta ise õpilast läbi otsida. Tulevikus võib aga õpetaja teiste õpilaste huvides saada õiguse politsei asemel ka ise õpilase kotiga tutvuda. Mirko ojakivi lugu. Haridus ja teadusministeerium saatis partneritele ettepaneku anda kooli töötajatele senisest paremad ja selgemad õigused õpilase ning kooliturvalisuse tagamiseks ohuolukordade ennetamiseks ja vajadusel sekkumiseks. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul pole praegu koolitöötajate õigused ohtlike olukordade ennetamiseks kehtivates seadustes piisavalt selgelt kirjas. Õpetajate ameti prestiiž on langenud suuresti sellepärast, et nende õigused on reguleerimata, pigem öeldakse kaitse seadus koolis ei kehti, kool ei ole avalik koht, järelikult õpetajal on õigus ainult rääkida ja ennast hädakaitsevormis kaitsta või kutsuda politsei. Aga noh, on selge, et pedagoogidel võiks olla muid võimalusi. Õpetajate Liidu juhatuse liige Peeter-Eerik Ots ütles, et õpetajad ise tunnetavad vajadust saada õpilaste kasvatamisel õigusi juurde isegi kui reaalselt neid ei kasutataks ja igapäevaselt poleks tarvis. Me ei eelda, et kasutaks kuidagi kurjasti, kui tal on mingisugune vabadus rohkem kätte anda, aga tal peaks teadmine olemas, on, pigem on sellise muudatuse mõte selles, et õpetaja saaks teadlikuks, et tal põhimõtteliselt on ta ühiskonna poolt usaldatud, et kui tal on vaja mingi äärmuslikus olukorras, siis ta selle sammuga astub või võib astuda. Kutsute kohe mingeid advokaate kuskil kooli, seda asja klaarima vaid et see käibki tegelikult emad professionaalsusega taanset oskab seda teha. Lastekaitse liidu president Loone Ots ütles, et kõige parem oleks muidugi koolis see, kui keegi ei pea kellelegi politseid kutsuma ja õpetaja ei peaks kasutama erilisi õigusi lapse korral kutsumiseks. Just selles suunas peaks kool otsa sõnul ka püüdlema. Samas lisas otsed kõige lihtsama vastupanu teed on mindud praegu, et tegemata töö on jäetud politsei lahendada. Otsa sõnul kasutatakse ka välismaal näiteks võimalust, et korda rikkuv laps saadetakse rahunema ja toimunu üle järele mõtlema. Ent see kõik peaks tagama ka selle, et lapse väärikus säiliks ja karistus oleks teoga proportsioonis. Loone Ots. Ta praegu uus lastekaitseseadus ju tegelikult annab võimalused, kui last on tõesti tarvis tema enda huvides kohelda tema vabadust piiravad sisse peab muidugi olema väga mõistlikult põhjendatud ja proportsioonid lapseteoga, aga põhimõtteliselt ka praegu need võimalused muidugi onule. Jürgen Ligi sõnul püüab ta suve jooksul osapooltega läbi rääkida, kas ja kuidas õpetaja õigusi koolis muuta. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinna halduskohus rahuldas osaühingu Valdar Eesti kaebuse ja tühistas Tallinna linnavalitsuse mulluse korralduse, millega kehtestati Tallinnas alkohoolsete jookide müügikeeld pühapäevadel. Linnavalitsus võttis mullu novembris vastu korralduse, mis keelas alkoholimüügi Tallinnas pühapäeviti ajavahemikus tänavu esimesest märtsist kuni 31. augustini. Kohus leidis, et linnal ei olnud seadusest tulenevat pädevust kehtestada alkohoolse joogi jaemüügile ajalisi piiranguid ja sellest tulenevalt on korraldusõigusevastane ja tuleb tühistada nii selgitas halduskohtu pressiesindaja. Täna kogunes Stenbocki majas esimest korda haldusreformi valitsuskomisjon, kus arutati kohalike omavalitsuste reformi liitumistoetuste suurendamist. Plaanitava haldusreformi valguses on üha olulisem küsimus omavalitsuste võimekus. Võimekas omavalitsus pakub heal tasemel avalikke teenuseid ning on juhitud asjatundlikult ja arvestavalt, seisab eesmärkides. Üks võimalus, kuidas vajalikke ülesannetega ka väikeses vallas senisest paremini toime tulla, on valdadele ühisteenuste arendamine. Juhan Hopneri lugu. Eesti vallad võivad olla väga erinevad, on kohti, kus elanikke on paarsada, jaan ka omavalitsusi, kus elab tuhandeid inimesi. Kõigi nende omavalitsuste jaoks on aga oluline, et kohalikud tunneksid end hästi ja saaksid oma koduvallas kasutada võimalikult paljusid erinevaid teenuseid. Üheks valdkonnaks, kus vallad saaksid seljad kokku panna, on ühiste spetsialistide palkamine, sest sageli ei jätku väikevaldades sellistele ametnikele piisavalt töökoormust, jätkab Läänemaa omavalitsuste liidu esimees ja Ridala vallavanem Toomas Schmidt. Tegelikult peaks kõik omavalitsused neid kõiki ülesandeid ka tegelikult täitma, kahtlemata osadel on seda võimekust ja jõudu, vähemalt ilmselge oleks üks lahendus küll see, et palgatakse ühiseid ametnikke, tehakse mõningaid asju koos, lahendatakse mõningaid ülesandeid koos, et see on ilmselgelt loogiline ja mõistlik tegemine. Noarootsi vald on palganud koos nelja teise Läänemaa vallaga omale ühisehitusinspektori lisaks kaaluv Valka teiste spetsialistide sarnasel põhimõttel tööle võtmist jätkab Noarootsi vallavanem Triin Lepp. Koos oleme siis kulusid jaganud ehitusinspektori osas nii palgakulu, küte autoliisingukulu, et väikesel vallale pakkuda erialaspetsialistile ei täiskoormustega ka piisavalt motivatsioonipaketi, et oleme ühiselt kaalunud nii lastekaitse, spetsialisti, logopeedi kui koolipsühholoogi palkamist. Selles osas mõlgutama mõtteid edasi ja kaalume, vaatame võimalusi. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on spetsialistide ühise palkamise puhul praegu suureks takistuseks segane seadusandlus, mille korrastamine on eelduseks, et vallad saaksid sarnaste ühisteenuse praktikad laiemalt ellu viia, jätkab Mikk Lõhmus. Võetakse tööle inimene näiteks 0,1 kohta on ühes omavalitsuses 0,2 kohta on teises omavalitsuses, et noh, kokkuvõttes inimesel 10 ülemust ja 10 erinevat tööandjate ja küsimus, et, et kas sellisel kujul see on nagu mõistlik või ei ole, et arvatavasti ei ole. Mikk Lõhmus leidis, et omavalitsusliitude vahendusel tasub arendada pigem kogu maakonda haaravaid ühisteenuseid nagu jäätmevedu. Omavalitsusliidu poolset vahendamist pole aga tarvis, kui kaks valda tahavad võtta näiteks tööle ühise logopeedi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner läänema. Viljandi kultuuriakadeemia 10. lend ehk teater must kast alustas ringreisi oma lavastusega. Juunituur esimene etendus anti täna Rõuges, Mirjam Nutov käis kohal. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 10. lennuetendus juunituur sobib kohustuslikuks vaatamiseks kõigile, kes kordki mõelnud või unistanud näitlejaametist 10. lennu 17 noorton etendusega lavale toonud ning puust ja punaseks teinud selle misse teatrikool tegelikult on, jätkab juuni tuuri lavastaja Kaija Maarit Kalvet. Etenduses leiavad kajastust väga paljud numbrid, mis me oleme tegelikult teinud juba esimesel ja teisel aastal ja millest on kahju, et need ei ole jõudnud laiema publiku ette, kui me üritame kindlasti jah mõtestada seda, et mis tähendab käia teatrikoolis, aga muidugi me räägime sellest, mida me tõeliselt tunneme, arvame, ma tahaksin, et temas oleks pigem selline üldistav toon kõikidele inimestele, kes millegist unistavad ja selle nimel ka tööd teevad. Pealtvaatajate hulgas olnud eelikad sara jäi etendusega rahule. Ja ikka andis ülevaate paremini, et ei kujutanudki ette tegelikult ju need väga meeldivad. Sellel, et juunituur täna hommikul just Rõuges ta alustas, on ka põhjus, jätkab Kaija Maarit Kalvet. No see mõte tuli meil vist aasta aega tagasi juba esimese, nagu me mõtlesime, et võiks ju teha midagi, et me oleme kooliaja jooksul nii palju pingutanud, et jaajaa ringreis, kus me kõik oleme koos viimast korda, aga siis lisandus sinna veel see mõte, et käime läbi kõik oma kodukohad, kus me need neli aastat keegi käia pole jõudnud. Rõuges pärit 10. lennu näitleja Rauna Bulmani sõnul oli kodus mõnus olla. Ma kohe, kui juunituur lõpeb ka ja see lõpuaktus on läbi, siis ma tulen kohe tagasi, hakkan maad kündma ja panen võib-olla mingi hilise kartuli jõuab veel maha panna või kannate sisse tuua. Aga kuidas oli isegi kodu, publikud on tööpäevi on vähe kohal, laval olla? Väga tore, ma polegi kunagi Rõuge publikus varem olnud. Jooni tuuri saab juba täna õhtul näha Tartus, kus liigutakse edasi paidesse, kokku käiakse 11. kohas ning tuur lõppeb Viljandis. Siiski ei jää Seaga 10. lennu viimaseks ühisprojektiks, sest ühiselt on loodud teater must kast, kus peale kooli lõpetamist teatritegemisega jätkatakse veel kord. Kaija Maarit Kalvet. Ja me oleme käinud seal juba mingeid oma asju näitama selle ja nüüd sügisest me lähme sinna täie jõuga. Inimene saab öelda, et Viljandi kultuuriakadeemia 10.-st lennust sünnib uus teater Eestile? Jah, seda me Sammeldagel Rõuges. Mirjam Nutov. Sünoptik Kertu Vait teab, milline ilm tuleb nädalavahetusel tere õhtust. Tere õhtust. Eelolev öö tuleb Venemaale taanduva kõrgrõhkkonna loodeservas selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval jääme üles Põhja-Skandinaavia liikuva madalrõhkkonna lõunaserva ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega, Kagu-Eestis võib hoovihma sadada ja äikest olla. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul läänekaarde. Õhutemperatuur on 20 kuni 26, meretuulele avatud rannikul 16 kuni 19 kraadi. Pühapäev möödub üle Rootsi lõunaosa Soomerel rannikule liikuva madalrõhkkonna lõunaservas. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, vastu hommikut sajab kohati hoovihma. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Päeval on pilvi rohkem ning mitmel pool sajab hoovihma, võimalik hange äike. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10, õhtupoolikul saartel edelatuul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17 kuni 22, Eesti ida poolses osas kohati 25 kraadi. Esmaspäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ning ilm on vahelduva pilvisusega ja kohetiste vihmahoogudega. Öösel puhub edela ja lääne-päeval lääne ja loodetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel 11 kuni 15, päeval 13 kuni 19 kraadi. Juhan Kilumets saab nüüd kokku võtta tänase päeva spordis, palun. Ott Tänak on autoralli maailmameistrivõistluste etapil Sardiinias seitsme kiiruskatse järel viiendal kohal. Seitsmenda katse võitnud Tänak kaotab liidrile Hyundai sõitja Hayden pädonile 42,6 sekundiga, Jari-Matti latvala jäetadonist maa 19,9 ja Sébastien Noshee 23,4 sekundiga. Tänaku ette mahub veel Dani Sordo. Kümnevõistleja Maicel Uibo võitis teist aastat järjest USA üliõpilasmeistrivõistlustel kulla uue isikliku rekordi 8356 punktiga. Mai keskel püstitatud eelmist tippmarki parandas George ja ülikoolis õppiv Uibo 30 punktiga. Teisel päeval läbis Uibo 110 meetrit tõkkeid ajaga 14,99, heitis ketast 46 45, ületas teivashüppes kõrguse viis. 20 viskas oda 62 25 ning lõpetas 1500 meetri jooksu ajaga neli, 28,48. Rattur Rein Taaramäe sai Prantsusmaal jätkuva tofini velotuuri kuuendal etapil 38. koha. Võitjale Rui kostale kaotas Taaramäe ligemale kaheksa ja poole minutiga. Velotuuri üldliidriks tõusis täna teisena lõpetanud Taaramäe meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali, kelle edu Costa ees on 29 ning Alejandro Valverde ees 30 sekundit. Taaramäe jääb Niibalist maha 20 minuti ja 18 sekundiga ning on 34.. Eesti esireket Jürgen Zopp avalikustas täna, et tema treeneriks saab Märten Tamla. Maailma edetabelis 156. kohal paiknev Zopp treenis aastaid soomlase Pasi Virtanen käe all, kuid mullu juulis lõpetasid nad koostööd. Tamla sõnul on Zoppi füüsiline vorm hea, ent ta on saanud enne Wimbledoni suure slämmi kvalifikatsiooniturniiri muruväljakul mängida vaid kaks mängu. Miinimumeesmärgiks on Zopp Wimbledonis seadnud põhitabelisse pääsemise. No eelmine nädalavahetus mängisin Hollandisest ATP turniiri ja nüüd treenin Rocca al Mares kunstmurukattel päris üks ühele muruväljakuga ei ole, aga ta on kõige lähem, mis meil siin on ja järgmine nädal oli neli päeva, treenin siin ja siis sõidan Londonisse, mõnes mõttes on suure slämmi turniir tuleb nii nagu iga teine, et üritan lihtsalt olla hästi ettevalmistatud, heas vormis ja minu puhul jah, praegu on turniirid suht võrdse tähtsusega, et mul võib-olla kui ranking oleks kõrgem, siis proovida rohkem sellist vormi ajastamist suuremateks lammideks, aga nii kaua kui ma olen kvalides, siis ma võtan seda tööd turniiriga igeteist. Anett Kontaveit alistas sööbitanist toimuva 50000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri veerandfinaalis hispaanlanna Georgina Garcia-Perezi kuus. Kolm, kuus. Kolm. Aitäh ja selline sai Päevakaja reedel, 12. juunil, saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut.