Rass on too om sääne ja läheb meelest ära. Nii kui Kanane tyyp, et kulatsemarssinted siis mõtlete, et too on nii nii rass. Kõrvalt ana Paaba, ütles tütrekene tütrekene, kõik Hummann. On meeles, tärlen, Yaleid, Videgi, näpp meelähtust, Aivast ja do kasumine. Nii tipp- või nii illuas. Tuumis näide haiglat tubele tasandada. Tere õhtust siin maris Johannes seto naise lugu ja laul annest õieni on meie tänase saate sisu. Kes on Anne ja kes on õie Need, kes setu kultuuri sees või lähedal teavad, et see õige ja ainus anne on Vabarna Anne seto lauluema, kelle eluaastad 1877 kuni 1964. Anne Vabarna ande avastaja oli soome folklorist Armas Otto Väisäneni. 1923. aastal suvel juhtusse. Anne Vabarna loomingu uurija ja seto elu asjatundja folklorist Paul, hagu On kirjutanud. Tsitaadi algus. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse. Aga veel laiemat teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku kirja panema. Aga Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Ja nii kogunes värsse tervelt 8500 muuhulgas ka seto esimene pulma epas. Tsitaadi lõpp. Teine mees, Tartu Ülikooli toonane üliõpilane Paulo, priid voolaine ergutas annet eepose kirjutamisel ja nende koostöös sündiski Peko. Nii et 1930.-ks aastaks said setod omale kangelaseepose. Aga täna hülgame kangelased ja epased, et rääkida anne Vabarnast kui naisest. Mida tema võis mõelda ja tunda, kui loomulik oli toonane laulu maailm. Ja loomulikult teeme seda juttu seto keeles. Teejuhiks üks naine, kes ise pärit Anne Vabarna soost. Tema nimi on Õie Sarv. Põgusalt lubame seda naiste maailmajuttu ja laulu kommenteerida ka ühel mehel. Folkloristid Andreas kalkunilt. Ja saates kuuleme ka Vabarna Annet ennast tema laulujoru, mis on salvestatud 1959. aastal ja pärit Eesti raadio arhiivist. Aga kuidas ikkagi meie saate peakõneleja Õie Sarv Anne Vabarna ka seotud on? Too nii muutuannega, et mu vanaime Matrjona olla anne, kõge paneb tütar, esimene lats. Ja ma ole siis Mationi kui seto time, pojatütar naine, ime nagu mu väikene lapselats, neil on Koto mu tütrel maarjaalamkotta anne pilt ja siis timesis luge niimoodi vana vana vana vana vanaema. See on juba täiesti uhke sugupuu Anne surma aastal 1964 nomaale 55. aastal sündinud, nii et maale vanaimega sealgi autonio, palju tuut muidugi meele hom ja ütle Holaid nimega Elena. Küle olnudki aut, vana imega elli ütte Edimelt eski, ütte tare helli, nii et maale Wana imehällilauluga üles kasvanud. Kui loomulik see laul on nüüdse setu kodus, setu naisele nooleidu laulineb Kohki siiski setomaal oleidu eesti keele Hildas, loomulik, aga päevene. Kui muud on nii palju toleiski haigu olla Es hindega ja ja mõtelda läbi laulu oma Elo pääle mu vana ime time tud eesti keelt, opi sar siiski arstaga ma Tiia, kuis timest arvu sai kõnely seto keele, nii nagu ta kõnely ja vana ime, mis tas Luka time, Al kõige vanem plats, jäätime rail vaia. Emme, aita nagu tuul haigega oli. Et poigele nulle, siis Püvetjaks, nii teete nimessaaess koolike av ja targa bana ime Marvad oleksid tahtnud Kolkja võttu pärast, et mullade Küütelet, kas oleks kooli asja ometi ette, et ma tahtsin time käest laula saia ja kere siis seal Timeman õdakide vadimäeks olnud uued, ah neist laulastat. Et kas oleks kooli asja oma, et ja vana imel männegi raadiogi, loll Ta oli mu meelest rohkem jaga hukka, nii et Väiga veidi, kui ta midagi säält raadiost kulla Ell time küll elli oma laulumaailma, kui nii modu, ülde, isten midagi jorot, pobisi ja täks mõttel, ummi, Asju oma Ello, kus oma ja mille omal nagu kõik nii, mõtle, mida rohkem neid aastaki mana tule. Kus saab üldse folklorist teadmisi selle kohta, kuidas oli elu ennevanasti? Andreas Kalkun, võItsluga. Ajalooraamatuid täna võimalus on minna, sest nagu rahvaluule manu, folkloori manu ja nii ongi, et näiteks seto minemisi kotta lasevad palju rohkeptiida rahvaluulest alust sele. Aulu kujuneks kirjutatu suurinemis ja Michigotale ja tähtsainemise Omaolo rahvaluule lihtsainemisema, kõnelnu omajutaja omast elust ja argielast. See on kõige lihtsalt muidugi lugeda Sandsid laule, kohinemise kõnelus esindajast, omalatsist mehestuma, naasiast oma noorusest, oma vanadsust. Et muidugi, kui võrrelda eesti naise seto naise, siis näeme, et seto naase, ütle muud Essinaalsemaid muudu. Aga kui kaija setu naisi ütle pundi siis me näeme, et kas seto naase erinev ja näide elu ja saatus oma olla erinev ja tuum, selge, et kusagilt rikka perre Bernane kuse Alt latsime. Kui sul on miis nii haiguse Alt vana tütreke, et siis seal on väga erinev Elo olnu, Ena autobiograafilise, laulame Kazanced, sealt saad tõkva Tiide Mäeletunanya mollu, kui ta on vaene naine, kui ta rikas naene, kui ta abielulaaneplatsiga naene, kui ta ilmulatsil tänane, et et no ma väga suure erinevuse olnud naiste naiste hindi, jaost, Pääle tuuendu, küla ka väge tähtsa olnud naaseke oma abielujaama, rikka naise positsioon kordab, kui palju nendel naistel oli asja sellega, mis toimus väljaspool peret. Kodus üks Koto, aga muidugi olime Kirmasse kerik säänse suure praasnika tuuel, tuugotosco väle näidasinast suuressaaja, pulma ja küla Kirmas vai surekkeriko tähtpäeva tuuel Kotos naist, Vaidze nätaka kodust väljaspool olevat. Ma ei saa Anne saas. Teete midagi kõigil töö kui kõik tões, naasi ja laulja Tuueldu laulu, laulmise maailm või süsteem, najatu reeglistik ja anne Oleskan midagi tõissagaminenaane, ütskõik ja kätele õnne nii kui kõike naisiga kede omm rohkem tähelepanud, keda lindi peale mõõdet kinke Helium Lindi pele, vaadet, keda üle kinke Sõnno üles kiratat. Aga kui palju on nuid naisi, nüüd on ju palju rohkem, võid, tervetus seto rahvas, üts mõist, suut, rohkemat õnne mõist. Veide vaest mõnigi hea sõnaline jäi Usada VÕIB pandas tähele tuuberest Timme vaest Kotost lubatas suure töö haigu siin mäntsigi mehe nõnala ummi mõtit laulma, too olleks sääne haiku toodmida, tiit, tämber, tuuga, Humme Nelet pole nii, et pea ei Hummannist päeva peale mõtlema, joostasin maksimarket tihe ja, ja pantkaardi lava peale ja süükum olema, too Elol hoopis teist Sagamane. Ja mille on ka rohkem vannu naisi Linsti, et noh muidugi nokia seal mõtlejad nime saavad siis rohkem baasianest vanemat kraami ja siis too pärast taheti, eks vannu naisi, aga noor ka oli vahest rohkepadüüman. Neil ole Saigu ja saastu võõra mehega sinna tull Me Olki eks Edinalt. Ühest küljest tõist. Tuttam rasse rasson, seleta, aga noh, nii on ka teisi asju ka kõgerdus setu asjaga, et kuuel haig ja otsti õnnetud säänest, et panna ja tõissagamaist. Ja võib-olla tahetigi mõiski Tiiekas taheti, et me ei ole siin niikuiniisiis MISA teavu ja kaija, kuis me oma ja mida tegev siis tuli laiku Bronti neid muuta või etne Olesi sant segu töös oma. No oleme tuha kutu seto omm ütlepite tähtse ja tõstpite Brontest imega mängida ja no jäätusi elese ineb saaja arvu, kui sulle üldes halvastas isegi Nendes halvaste bonsene mett näärtus sulle sinna moka pääle. Mide sena Taka mõteldas Tustan rasse parvus, hair. Iela saigi jää. Milline oli see naise positsioon, meil on ettekujutusi, et need setu naised on sellised võimsa olekuga ja ennast maksma panevad ikka sellest mingist seto koorist on see ettekujutus mulle ju silma jäänud, noh, kaunilt riides ja kuld ja kard. Ümber, ja noh, mulle tundub, et see setu mees on selle setu naise kõrval olnud üsna Marginaalne nähtus tõmbumist välja paista tujale midagi võlts. Setu naine ongi väga väärikas ja uhke olla, aga tuues esindust ei kõnele midagi. Küleway ühiskonna kotale. Et tänane on küll ilusaid rõivid kannu ja Ilos välja näen ja hästi laulu ja ühesõnaga olnu, aga seto külamaks olnu sääne, naase kodus omanuks. Alanud mehe kodus. Naisime kutsutu mehe nime järgi või ese nime järgi vele nime järgi või siis talu nime järgi laanemaks kellelegi oma ollu. Säärast asja nagu üksiklaane, sellest ei ole olema. Maatüdruku positsioon on olnu seto küla väga-väga õel. Ja ei ole ollus Lääne elu, mida inimesed on endale tahtnud ja kõik seda tütrikumaks tahtma mehele saia ja ina pestud mustri way seto naisi Elomgi sääne olnud kõigepealt nagu Koto ese, Koto tütriku nooretütriku Skuna jõudva mõrsja ikka siis on oma kõik tütriku lootma, et ennetada suure osa palju asju. Ja siis on saaja näide ela, mis muutnud naise kuuluvust tähendab ühtest perest ainult perre ja ta ütles positsioonist läinud öise positsiooni tütrikust saanu naasest siis perre muidugi muutus naasia positsioon peale tuur. Kuidas sünnitas Ladze poja mahutanu ja küla sääne seto naase elumustri olnud normaalne betoomlikkusena ja mida oodates kõigilt tuh mõttes ei ole, see on asi, palju võimalusi, et kõik see täna see mul läks perenaisele. Et sa andsid ütsikid, way, esistaisid, tantsid, naisi ei ole olnu olema, et kõiki naasia mul seotud nende perrega ja nende Mihke Taarka pani küll ennast maksma või vähemalt see on see folkloor, mida ma nägin etenduses, eks ole, et kui palju see nüüd ajaloolisele tõele vastab, ma ei tea, ei, ma arvan, et on väga hästi etendus mõnes mõttes tarkal tõesti Laanekija kasu, tüdsi, jumala latsi ja selles olev meest, aga ta oli pigem erand, talvega surevad ja Dima positsioon seal küla olekama nägi seal sääre, mida olles tahetu time põleti ja nii et Dimeloojusale lihtsa ott all seal on suur laulikaga, muidu imest. Aga ei taheta ja käesolev läänegi laane kinke, sõbrannast tahetas või midagi säänest, et ta oleks imelik naine. Laulma ja Sandki äge küla ja omalatsigaja Tuues olema nägisane, ihaldatav positsioon, see on lihtsalt meie vaade praegu sellele ajale, mida me võib-olla romatiseerime seoses Taarka ja kõikide nende puusate laulikutega, Anne Vabarna ka, ja kui palju muutis nende naiste positsiooni näiteks see, kui hakkas 20. sajandi alguses tekkima see huvisele setu kultuuri ja rahvaluule vastu ja kui tulid need Armas Otto väisused ja, ja kes seal kõik käisid, et, et kas see väljaspoolne huvi nagu ka kuidagi nende positsioonile mõjus. Ma arvan, et muidugi maotanu setu külla ja setu naise ja setu kultuuri tähelepanu. See on väga loomulik, et kultuur muutus tulevamalt kinemise. Ta ei ole suletu, et see on loomulik, et kultuur muutus kõige haik. Seto kultuur on ka väga paindlik olnud nagu Inemise midagi tahtma, siis tõusta, aru saanud midagi tahetus ja mõnikord on väega palju kultuuri muutma ja ja mõne vana tuubrest ära kaunu ja mõne asja järgi on Elo saanud endale No it's asi ammeldu, näitemäng või Taarka, mida kõik nimetatud kultuuri inemised, dramatki Avusi sobinitsa Ja mitme otsaga asi, et kas toomhüve või ole yhe, kui mõteldatud haigukudu naisterahvas Taarka elli siis Timme nokivil mälehtedes ja kõneldas time Elol tõist moodu ja ta elli, nii kuis seto naisel lubata sellega ja tuvastu lava peale, et Mistusi somm, kas tuud tämber kite ühest kas mind taha näide, noh, niinimetatud küllane kirjandus, Kuu on üttest kõrrelitsest, santsest naast kinke on palju latsi sis tuud tunnusjääki kaema, mis siis, et seal on seto naer laulma tenn ummi Ultuysi või ükskõik mida. Aga kui seal on Takatuur atom, nane oma tõist sadama näol, siis minnes tuut kaema ja kui siis sall, too tuul haiga, et Zetasid peetes sama ühest kui tõisi ja jätiti ust sõdade, aga siis no olai on ka sama moodu. Õnne detajaidudvast nii moodu lätt, mõtle mitmekümne aastaga edesi ja siis Natast tämbetsest päävest kõnelema. Jaa, tuvas jälle nuid inemisi välja. Oma tõissagamatseb Gidemel pandas tämber ajalehe kaashõbele Kinkest Kirotades kestuks kiratas vaid taht näide. Kinkel läks kõik nii Heste kusele, Väige Väiga tõist moodusest või lätsul halvast Tootsis näidates. Maa ilmamisene suuda. Mina nägin Taarkas siiski ühe looja lugu. Lugu sellest, kuidas üks inimene on oma lauluga pääsenud kõrgemale ja kaugemale kui teised naised. Me vaataksime annet või taar katkuloojat, kuidas see sobib sellise traditsioonilise kultuuri mudeliga ei või selle mõttelaadiga, et äkki see Targoli hoopis selle naise rehabiliteerimine, see näitemäng? Ta ongi ükskõik, kuis võid selleta, et kudu näitemäng, olnu, systet kudu, tarka elli, et siis ta ongi nagu tõisile Midemi tämber taha või kuismi taha, et nii kultuur, edesi, lätt kõik tahtma. Näide latsil lääs, pare pahe, kui tuul, haigu Väiga kindla mäntsigi reegli mide Tull tahata taha. Kaia ja tuuga tuli, arvas ta. On kõik too, mis nii ümbre hom, noh, maailm on nii tõist Sagamane, et too asi, mis siis olla. Halv On vahest Teiski normaalne, et eeskätt mõistetayni mo tunneb mõtelda, aga kui me mõtle tuud ku üte kultuuri sanist Väigokeyst ballava inemist siis Sandu, näidates Dust kultuurse aks metsigi negatiivse märgiga asja ja kui tuud, nii ma mõtlen nüüd seto noori kui nime mõtlasega, et too hom hüve Tubrastatud näidetes nagu kultuuri üts, oppamise Kots võib ka niimoodi mõtelda ja muidugi nii Taarka kuuanne kui ütskõik, Lääne tõene küla nime oli kõik loojana tongi tuuet, Kinkmann, Geouti rohkeba mõist see niimoodi olla, et sinna taheti vahtsest tulla kaste elli seansse kotuse pääl, et sinna on lihtsam jõuda tuua. Nii kui ela hõkset ütleinemist pandas tähele ja tõstminemist panda tähele ja Tuutkede pandas rohkemat tähele eteiski mõtelda, et kas imemine, mida ta tegi, jätkas Tom hüve ja ja illas õnne Dust kõneldes näidetes kõneldast näidata siiski kui tuua seal ei ole nii hüve või mõiski halv, Minkastega päi kõneldas või üle päeva tun nagu reklaam tuias sulle kohegi sisse tunniku valimine, too ongi parem kui kõneldas halva pahe Tubrastetsistujas pare pähe meelde. Aga muidugi kõik seanssi asja, mida ma kõnele ja ja võib-olla õnne mulle Väiga meeli ja oleme negi ütleja, mängi kohtumõistja, too on kõik asi, kuis lätt, haig, edesi 10 20 30 aastat ja mida siis teetes, kus siis soldas ja Sisku Oldu Külevilsane Elo, ütleme siis katud tark haiged siis nagu lihtsa parvus aia siis oli ju, no tänapäeval kriitiku, küla Yolkinu Hoi ütte Liirt ja tõist viirt, kui nime ütles, esineb nagu omm, siis ongi tuvaike võit, ütskõik mitte, teete natu lainet, ütleski külanaine sulle ütlema või mõni tule õnnekooki nurga taga, et kae, seol hammagi aus olen niimoodi ja seal oli nii Tuudituudiste Heste tuuel siis igapäevane asi, et uut kontroltituut kõneldi jummal Tiid kui kava. Et ka, et kui seolam linik kui riba Hoysi pääl Kinkale Moro pühkmelde ja too pärast sa tütersel mehele, no ole sugugi tähtsa kastu oma uduask seal pliidi jussey maa, kas tud Pühtes, kas nulga hom, ütskõik tuleneb tähtsa hops seansse asja nide kaetas see või ükskõik mida kõneldaja Joost nagu käega vastasaina Tubrast, et oma oma täitsa kamad ja tood, mida nii ka seal televiisori, näe, too perre Eletesse käsiski, äkki need ei lähe too perre, mida sealkotta kooki, vana ime või, või imesul kõneles Tubrast, et plats nii jala sallani on tõisi inemiste hoole all ja uma tuutu Kodone kaemine ja mentsigi oppamise andmine noorele või latsele heaski, väikobast, tuberastud taheteid kullalda ja siis ongi kadu, mu jutt on seene. Muutunud kas on muutunud ka nagu setu naist? See roll ja koos selle rolliga ka need laulud, kui avatud on üldse setu naine olnud sellistele muutustele ja kuidas ta on oma sellest traditsioonilisest rollist kinni hoida. Ma arvan, muutuna ause vanasti olnud nagu haiglaselt hai pain muutuses Evani Kippaste kohale, seto mehe olliva rohkemat nuukja võtavad uut Kippest vasta naisile, tööjõud nagu pill tappa, loomulik nael Kotov mehe käreda küla pääl ja Laatu pääl ja kaupa tegema. Ena seal Koto hea meestele ja otsa kõik too vahtsep nagu kipam vahekohale ja tuu om ka Tiided poisi panti, eks ine pidi kooliku tütar, lase nagu seto mehe sajuga haridust, hinnaku seto naase, aga muidugi kõigil laulu ja kombama. Ja kui sa laulad kooris, laulmine oleks natukene teistmoodi kui Salaulat esihindiale või kui sa laulad oma perre, omalevad oma tütrega või oma naabrinaisega sidunud Õist muidugi salat lihtsalt Tallinna või Tartu Liinevalt kokku tulnu seto naisiga, too esimene kindlasti ei pea kuigi halvem olema aega, et umbes tõest muutunud. Kui meilt tähendab jalatud võimalust, et ma lähen oma naabrinaise juurde, elavad imega. Vähemalt sõsar on Anu lihtsalt võimalus oma muutuna ja ja kui neid kajamist laule laulda ka koorega tämber, siis tuugenevitas suudad, kõik on muutunud, et ühelt poolt on loomulik tuua, et, et lauldes rohkem nagu neid praasnika viise ja praasnika laule ja kui meil elatud konteksti ja meil ei ole seto saaju, millele setotöid ei ole, neid töölaule vaja, ei ole 100 laulu vaja. Et see ongi loomulik, et aga mul olid laule, mis on nagu niisama rahvastiku laulu ütletult, ongi loomulik, et koorilaul on väga palju neid praasnika lauluseletum, plane, loomulik kontekst, et koorilaul või kui omanik tähtsa sündmus sõimelikesena praasnika, siis see ongi loomuliketud lauldes. Aga ütelda äkki halle, et Ta Iloza laulu ärka aastaga siin ei saa midagi ette, et ei saa kuigi Takas sundi ütleme korjama ka nagu, nagu inemisegi erineva ja aga ütle tumma Tiidja ja ei ole võimalik kuigi juhti või ei ole mõtet kuigi juhti, et kui mõnel laululiigil homsena surm silme ees, siis ei ole midagi. Järelikult Elo nii lähen ja, ja kultuur on nii palju muutunud, et tulevad lauluses. Kas olid mõned teemad, millest setu naised üldse mitte ei laulnud olitel, tabuteemad laulus ja muidugi kõigest ei saa elada? Bababraasnikul või majandusliku situatsiooni, kus sa võid laulda tsents, laule, mida sa muidu ei tohi laulda Vistantsitel teemadel mida sa muidu ei puututa kunagi. Komsituatsioon, kuhu mõne naaseb või oma oma sugulase Sis laudas tõstnud laule, punu laulu minema praasnikul või haigohki küla pääl laulu me jääme jõudnud folklorist yle laulumia, Marhiivihtu müts, valikene, Noh, ma olen ka seal Setomaal ekspeditsioonil nüüd laulaja Juta korjama ja siis ykskord oligi, et sihkile müts, mis seal on kõik stiid ja saa laulupargi kokku leppida. Et võtu, kellaaeg, tule sulle perre ja sulle perre ja siis, kui haige on käe sisa müts, mis ka onu tõenemis ka onu ja kolmas, mis ka mõista ei tundu Michi maailm ja Dust saaja arvu mõtlase, kuis mõtles ja peabki Järva saama naisi ka. Do lihtsa nonii, kui kooli hom kui oma, no tüdrakas oks tege värkas meels või meeli, aga nõida poiss aga on tõist moodu. Mul hingel on kakolpoiga näidega, Kunema kasus on näidega rassepp perest kui oma suurmehe, siis on too arga ja nendega saad Väiga häste kõnelda ja olla jäine, hoitva oma imme. Ja pärast ma mõtlen, et ka nõide meesiga oma setomaal oma seto mehe hoidva Makoto nime, kui ma olema omatiid, Tiid näideti jääb naist, tule, hoitav. Mul tule sääne asi meelde, et mu ime ja tädi mõis niit ei saa siiski Nimudu jääki üles kasv, et mõnestki tööd mõistas katool seened seal või lehmele vaiakostki mõni igaatide live siis teitu, arg, aga tuua selle raske töö ja tutimehed naisile tõsti ennast köisi ja tuu, mille netas neid naisi on võib-olla ka niimoodi, et no mehed tahtvagi, et neide, naisi pandas tähele ja kas siis on nii, et naas oma, kuigi tähtsa ma tahaidud tud asja uskuga peataks olema, et mõlemavõtu kodo ja elemine füüsisi oma tähtse, kas siis seal oleid kunagi tuut arvestad, et Iideedeeüü või tegemine on kuigi tähtsaku Tõsauma rohkeba kodad ja me siis käive, kava, pahe, tusadki, teisilde olla Kuitunane Kotohole siis Fi sõidu Kodoga kuu ja too vastu kodo hoitmine, kuu hoitmine, ongidu naisel nii tähtsa ette tantsin kogu oma jõu ja vastantuumide näge ole õnnerõivaga tuperast, et rõiv oma ka tõi esile ükskõik keda sa kaet noh, vahest et sedda seal kaubatõi sil oma Iloza rõiva, et kui tule, tuvaid kuju. Ta rõiva- ja omm ees koet, no häälise ja Natas poodi Stostet rõiva pääle tegeme nuid kirju, siis tule too täiv ka seto naasi, Olaine, no tämber. TÖÖ Elo om rasse ja ka rõivaseto naisel ras anda omakat õisi olnu ras. Ja too on too ja kõik paistis läbi do mõttetöö ja oma kodo tudule kõik läbi Inemise ja me oma olema kaes kontroll, et midagi sa isal halvast min nägev kõikatiidvega mõistvad mõista lautab, mõistla veste laultab õnne näide, nishimaailm on nagu Tõsa kotuse ja no ongi tuua, et kas too lättedesi toom, too, mida sa opadab, on peaaegu, et näete, et kas inemine omm nagu kalliskivi ehtsa või on perre. Sa võid panda tões sirgu sulahindele pääle kujutud Sirk on tõissagamane, siis sule nakai, pilisime vastandu. Nii. Meie, mis on see, mis peab teist teie lastesse jõudma, kuidas seda setu olemist hoida, et mis on see, mis aitab, on see keel, on see rahvarõivad, on need traditsioonid? No kõik naisterahva taht näid latsil lähesid pare pahe, kui nälhindel Amjatu, Dodo Väiga rassaar vaatab mõned tahtva lääs kohe Kärkab et kavand on kõik Parep, tõsta jää sinna hinde manu, et siis ei ole. Kõige parem olen mõtelnud, et mu lats home seansse, kui kõigil poisil eeski ole haigu Tiie mitte. Kuigi tõisilde detab nime oma Miika ütte kasunu üte kasuse välja Tõsgasuse sisse nagu mäntsigi häiermiga ja kastu häierm tulla samas sääne, kus tule tõissagamane tutt, MIDI jäige pindre peal ka, et, et mõnikord on küll sama sort. Komme 11 Sagamane ma või ülde, et platsil oma jalamaa näidega ongi nii et ole. Määne oled teisi ka tõissagama, Saingalats olla, tähen täiet kõik tahtva olla Setomaal tämber vaest kunagi tahtva paist taha duolai eeski, nii lihtsa eestliku tahasid kui pärast tõttu setomaa Olayneptuur ja Mu vanepide ja vana vanepide haigu nagu maalõks Hildes, et seal oli midagi, teete ja, ja sai olla nii, et päästerõngas, turism, Pätu, tule ja kõigil on, mida te teete ja kõik näitise ja elase võõride inemistega üte ja nii satan Elle nii taha kõikkinemised, mis Elle ja vahest Lats näitise hinnest rohkeba siis mehibine pole siis tuleva mäntsigi seltsi asja välja mide meiski Tiie, mis neide see on mentsest näha, omakasu on, aga kas on tähtse tugiil kuu Latsast pääst oled midagi kuulnud? Midagi tahata taha? Sul on midagi meelde jäänud, tähendas midagi Alt, Arop, no kas palju. Aga too pers kohegi ärkaoid või jumal tiitkuna esindest näide välja tulla ja kiirsaatka kõõm. Kuna seto kiil nii ärkaos, et Ole Einar sentsid kinemisi, Põga päi kõneles mõist. Nii Modopada Sistu, kiil, teist sadamat, sest, ja siis Sammenegi tõist Sagamanedžut tõissagamine, rahvas ja ka kõnele jaga Macanele tõist moodu. Vana juba ja vanema kõnely teist mõõduke näide vane ime ja kõneljad, näed vana ime sense sõna, sentse sõna. Kaos ärkas sõna too pärast, et olai noid asju ineb nink sõna. Ja tuleva sõna nagu iga keelega tule tõi siis rännu ja mõningalt halgahas meelde, et näed, meil om tuu uma sõna vot sääne aku nuid, töisi ole Tiidvetud tõist sõnatud, vane patson, sismistust kasu on, kui ma üksinda õnnes arvuetu sõna tähendas, stuudia sai musta arvu ja muidugi kõik muutus rõiv muutusega maja muutuse elumuutused. Nii või tahta, et no ma ole seltse kui kunagi, kui palju on siis Nuidki tahtva Sance maja hell ja latselle ja Cami vanepide ja vanevale pidev maja oli tõist Sagamatusliku näide. Pane pide oma, nii et siin ei ole midagi tekkeks. Agu kaos, ärkatuur, et tahetas olla Too Kinkas salt sündinud siis kaastu, rahvassart, kadu eesti rahvaga ja kõik suur rahva mõtles, et nime kohegi kunagi ära, aga noh kost mitut Tiie. Kuna arhes või ja tuleve tulen loota, et tämbene päiv Olesi džuut, rohkeba tuut, näkoomia olla eelene, päige, Hummaninud, päiv, Olesi ka kämbesse pääveneco ja tuberest beat tubele mõtlema, tuberest tuua haigu, Lats võidu vahtsane põlvkond olla tämbetse pääve. Nägo Hummen Tutule opadab tuperast Brontas kuule kuigi sisse viia tud, kumma too ja on kunagi nii rahvast välja puhastad siin tagasi, kuigi panda tuua palju rassepp, tutiid, aga inemine, et midagi lahku on, lihtsab broomi tuud vahtsest üles ehte või tahtsast ette või vahtsest Kutab tuttav rassepp ja too vahtsand tule. Kunagi näeb sama sääne Olinnine ja Tutule tule Tiideb ja vahtluse tegemine. Rätsep tuberest Ed nuid, kopai või Tiidjat on Veidebe olla kunagi mitu põlve tagasi. Imemine on ju nii, et too mul tämbe omm, tuu om sul olemas nagu ime ja ese homsolõgeb, ei olema. Ja mõtletatu, kao kohe. Sest nime oma ime ja ees. Kui tule, do haig, kui neid ole, siis saad arvu, et nime ime ja ese muidu nime ütsmüts Palazu elast. Ja mõista tuut hinnada ja meil on olema see imemine, jäiskliku mõistad hinnata, ega sa siis sa neid kuigi rohke paga Väiga hoita. Igal asjal on Maig ja kastu seto. Kas jää, jää, mentsemilats, kasusetud jää, kui ma kae Umadud tütre poiga, sa nokate aastagatsust, täht kõkke, mida te näge kuult perre teete? Perre televaid tüts, kõik, mitte ülde või opada. 10 mõistaidud sort, nagu Lätia suurebast ja nägi ja sa arvu nyt tõst tegev siis Guyslat, mida ta mõtles, mida ta kõneles midagi jääst kime sisse tämbedest päevest, Tuutma pill käib. Et midagi Edeisile? Midagi jääb lapse sisse ikka neist vanaema juttudest ja lauludest. Õi ei pelga seda, et seto traditsioon katkeks ju mõistavad setoemad-vanaemad abiks võtta nii kavaluse kui laulujoru. Et oma väetikesi kurja ilma eest kaitsta. Et kultuur ei katkeks nii nagu emis, kaitseb oma põrsaid kurja hundi eest. Vanast Hollymudu kõigele ja targad. Ja siis seal veega tärkimissall, Imms enis, Seacedeks igal pool küll läbite ja saluni põrstidega, ööse vele läts põllu pääle müüde mõtsa nigu üks käre lääne susi, ole seal mitu päeva ja Väigene Lääne käeseal ja juhtusin mõtsa veerde kaes ojakene inspurssidega põllu pääl lätsis imisemano ja ütel, et anna mulle inspurss atool Tarkins töötellimudu Hannasi külg Kasaini laulab mulle. Ja mis ta suhelisest Lukas laulma. Hannak nipsi napsinänn geene. Annanak mulle ekspors, no anna küll inertsi suur jälle susin, hakkas laulma. Annak nipsi, napsi, nänne geene. Saaja põrsa või anna anna laulawelidzuur jaalsusi laul. Annak nipsi näeb siin enne geene. Aga niikaua kui susi laul, läts, ims ummi põrssidele, ökodo toole ja nii kaua Lassistus Soel laulda, kui otsad kodo ja susile. Kine Läätse kõtuga ja mõtsa vot näiduts. Seto naiste lugusid ja laule anne Vabarnast õie sarveni ei jõuagi me täna lõpuni kuulata. Jätkame kolme nädala pärast, 15. märtsil. Siis räägime setode eluloolauludest. Selle idee sain ma tegelikult meie tänase saate esinejalt Andreas kalkunilt. Aitäh ka õie sarvele. Temaga kohtume samuti järgmises saates ja siis lubas ta meile rohkem laulda. Aga Judki ei jää tulemata. Aitäh ka riiklikule programmile. Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Tänu neile me seda jorosin ajada saame. Saate seadsid kokku Külli tülija toimetaja maris Johannes.