Keelekõrv 312-st saade siin Mari Tarand. Ma olen kohvilauas filoloogia üliõpilastega. Me saame täna osa nende esimestest sammudest teaduse teel. Emakeele selts nimelt korraldas üliõpilaskonverentsi. Ja praegu on siin pärast konverentsi lõppemist üliõpilased ja neid võtavad vastu emakeele seltsis heljuga Maal. Helmineeter ja Eevi Ross. Helju Kaal ütleb, et niisugused konverentsid ei ole mitte esimest korda. Esimene üliõpilaskonverents toimus juba 1988. aasta maikuus. Seal esinesid Martin Ehala, Tiina Leemets, Hendrik Kärne ringi aaloe, Ulvi, Ave kukk. Nüüd me oleme tõepoolest viimastel aastatel püüdnud, et see kujuneks traditsiooniks. Nii, aga täna oli Tartu siin esindatud kolme tööga Tartu Ülikoolis. Minu kõrval istub helminetter. Teie olete murdespetsialist ja üks töö oli neid põlva murrakust. Teis äratas see küsimusi ja huvi. Te arvate sellest täna kuuldust? Minu meelest paratamatult äratas huvi, sellepärast et mina tegelen selle vene emakeelega ja just enne seda lugesin põlva murraku kohta. Ja olen metsadele ikka näinud ja huvitav oli kuulda, missugune on siis põlva murrart päeval milliseks kujuneb. Ja muidugi läheb keel edasi, lähevad keele uurimismeetodite edasi ja on meeldiv, et ikka leidub inimesi, kes veel tahavad murte tuleb tegeleda. Ja Põlva murrakust rääkis meile mari mets, Tartu ülikooli eesti filoloogia, tähendab, see on bakalaureusetöö. Aga te rääkisite EDT, teil oli ikka päris hulk keelejuhte, rääkige natukene, kuidas te selle alusmaterjali saite endale? Juhendaja pakkus välja, et piisaks kuuest keelejuhist ja siis oluline oli see, et keelejuhtide vanemad oleksid põlva murrakualalt pärit. Et ei oleks tegemist mingi segamurdega. Ja siis oluline oli ka see, et oleks esindatud eri vanusegruppide eri soodet, saaks vaadata ka soolist ja vanuselist erinevust. Ma arvan, et päris puhas murdekeelt Põlva alal enam ei räägitegi tänapäeval ja ilmselt ei räägita kuskil Eestis sest muren paratamatult segunenud. Seetõttu ei saa väita, et tegemist on puhta murdega. Tänapäeval on ikkagi segakeel. Ja muidugi see on nüüd siis pilt sellest murdest seisuga aastal 2000 aga teie lõpetasite oma töö tutvustamise. Sellega te ütlesite, et kohtasite päris noort inimest, kes ilusasti murret kõneles? Jah, kohtasin küll, ja see oli väga üllatuslik. Sest tavaliselt on vist nii, et räägivad vanemad inimesed paremini ja noored nagu halvemini muret. Aga kust see noormees oma hämurde keelealisanud? Ta on kasvanud koos oma vanaemaga ja ta on püüdnud teadlikult oma keelt kujundada, jälginud vanaemakeelt, sest ta ise on väga murdest huvitatud. Kas te olete märganud ka seda elevust ja murdekeeles suhtumise muutumist, mis eriti ju Lõuna-Eestis praegu käimas on? Jah, see elevus on eriti märgata, just noorte seas olevad inimesed mõtlevad, et ah, mis nad ikka seal teevad ja et lihtsalt on nagu selliste instituutide loomine ja nende jaoks ei oma see nii erilist tähtsust kui just noorte jaoks, kes tegelikult tahavad muret säilitada. Aga nüüd räägime teisest ettekanded ja selle esitad. Reet Hendrikson. Ma olen ka Tartu Ülikooli eesti keele tudeng ja kaitsesin enda bakalaureusetööd ja nüüd tutvustasin siis seda, kes siinsamas. Mihkel Muti geel laias laastus oli selle teemaks. Võtsite, siis lugesite muti loomingu kõik läbi, nii palju, kui seda on või? Ei noh, loomingut ma lugesin loomulikult, aga teletöömaterjal põhineb kuuest teosest. Ja need olid romaanid põhiliselt umbes 10 aastat, ligikaudu 10 aastat, vanade kuni 95. aasta romaani no see oli eripärane sõna sõnakasutus olid kindlad kriteeriumid, mille alusel muna Kotsutasingatuna on eripärane või ei ole. Ja muidugi mängib rolli ka minu subjektiivne keelevaist ja intuitsiooni. No keele kõrva kuule, kellele ma seda asja siin lindistan, ootab kohe neid kümmet erilist mutti sõna jänose fran siis või kuidas seda öelda, tuleb kohe kõigile meelde agana, laske kuulda, mõned. No tegelikult jälle selle sõnadega ütlesitegi ära ühe väga suure eripära, Mihkel Muti sõnavarast on võõrainete igakülgne ja kõik võimalik kasutamine küll tsitaatsõnadena, laensõnadena, rahvusvaheliste võõrsõnadena jaga palju keeli on esindatud. Aga noh, näiteks. Huvitav Mul on meeles musta pundlike selline. See oli üks selline sõna, mida ma nimetasin morfeemi Adaks. Et Marko välja, Mihkel Muti sõnavara kõige olulisem joon tähendab iroonia vinesus ja ta kasutab kõikvõimalikke võtteid selle selle intensiooni realiseerimiseks, näiteks libahunditund. See on e-kosmeetika, ema kosmeetikategemise aeg näiteks. Perekonnaaltar seal niisama selline kujund, näiteks niisugune fraas nagu reporteri ammust nooli lendu laskma. Siis näiteks tunde või tunde lähtumine tähendab tunda või sellised. Ajage tunded teise iroonia viledega, mõttega öeldud siis härra hommikutablett, mingi selline väga peentablett, mida, mida võtavad peened härrad hommikul nagu rohkem peenuse pärast? Siini jaama kuninganna huvitava tähendusega näiteks kadunuke seelik, mis te arvate, surija tähendab tillakeselooja selline ebaausal viisil sõprussuhete sõlmia? Ja nüüd kommenteerib kolmandat ettekannet Kristas trantsoni ettekannet Eevi Ross. Kolmas huvitav ettekanne oli kõnekeelest kõnekeelt ei ole meil enne nii intensiivselt uuritud, kui seda on Tartu Ülikoolis hakanud Tiit Hennoste juhendamisel uurima tema tudengid ja ja magistrid ilmselt ja ja näiteks Keeles ja Kirjanduses on meil avaldatud juba terve sari kõnekeeleuuringuid mis on siis hoopis midagi muud kui staatilise murdekeele uurimine või või ka. No ongi uurimine või mida või siis kirjakeele uurimine, vaid see on puhtalt kõnekeele uurimine ja nüüd spetsialist räägib seda. Mina uurisin siis teise vooru rehvarmuleeringuid Eesti vestlustes et selle uuringu aluseks olid 116 suulise kõne korpusest saadud vestlus. Gadget ja meie eesti keele korpus on siis meie kõige suurem sõna dehoidla või kogum, mida praegu Tartu ülikooli juures seal kogutakse, nii või keele korpus koosneb seal litereeritud tekstidest ja ka siis lindistustes, see on nüüd see kõnekeele, oma kõnekeelega ühesõnaga tohutu materjali hulk seda kõnekeelt kokku korjatud ja sealt võite valida, mida siis tahes etama, oma asja tõestada ja mida me siis sealt, mida teie sealt välja noppisitlesis, järeldustena tähendab minu valitud vestlused olid selles mõttes üsna suvalised. Et võtsin argivestlusi ja ametlikke vestlusi ja vaatlesin siis, kuidas vestluskaaslane eelpool kõnelejad parandab ja pisut ka seda, mis põhjusel ta seda teeb. Ja siis sain konkreetsed parandusprotsessi algatamise tüübid. Ma arvan, et ma ei hakka neid siin üles loetlema, sest mõned lugege ikka üles, näiteks kõige lihtsam võimalus on, et vestluskaaslane algatab parandusprotsessi küsimusega või siis mõne partikliga näiteks ah, segab vahele või, või siis väljendab mingeid ja ja siis olin need parandusprotsessi algatamise põhjus ei pruugi olla mitte otsene grammatiline või semantiline viga, vaid see probleem võib olla suhtluslik. Näiteks, et vestluskaaslane ei kuulnud hästi, mis eelpool kõnelenud, ütles. Muidugi võib see olla ka lihtsalt mingisugune viga, traditsioonilises mõttes minu meelest see peaks olema ilmateadlased, tegi selge, et vestlus koosneb sellest, et üks midagi räägib ja siis teine teda millegipärast katkestab. Kas sellepärast, et ei kuulnud või tahab midagi küsida või vestlus edasi areneks? Ja kui ma provotseerin ja ütlen, et see on lahtisest uksest sissemurdmine? No selles mõttes ma usun, et see uurimine on vajalik, sest need meetodid on üsna konkreetsed. Ja tulid välja täitsa konkreetsed kombinatsioonid, mille abil vestlejad seda parandusprotsessi algatavad. Et see ei ole päris suvaline asi. No mis oleks näiteks see, mida mina ei oskaks välja mõtelda, kuidasmoodi see. Et kui see ei ole küsimus, et kuidas ma ei kuulnud või ütle uuesti või see on vale või, või väidan vastupidist või nii edasi, mis oleks väga üllatuslik, mida ma ei oskagi välja pakkuda. No näiteks võib-olla see, kui vestluskaaslane ei haara vooru, et suulise kõne või konversatsioonianalüüsi termineid on alati kahekõnevoor vahel voorusiirdeala ja seda ei olegi täpselt välja selgitatud, et kui pikad võivad seal pausid olla, see on suhteliselt intuitiivne, mille teised vestlejad tajuvad ära, et millal need võivad oma vooru haarata. Aga kui see paus venib liiga pikale, siis eelpool kõnelenud võib seda tõlgendada, kui arusaamisprobleemi oma öeldud, siis täpsustada või täiendada, siis samuti on, võib parandusprotsesse vallandada, siis kordus erinevad korduse kombinatsioonid. Siis vestluskaaslane võib pakkuda omapoolseid tõlgendusi eelpool öeldule. Ja siis, nagu ma juba ütlesin, siis erinevad küsimuse kombinatsioonid ka. Põhiline või pigem mängimpu. Mulle tundub, et see ei ole niivõrd keeleline või lingvistiline probleem. No üldiselt siiski ma vaatasin, praegu kasutasin küll konversatsioonianalüüsi meetodeid ja konversatsioonianalüüs tegelikult vaatabki keelt ja kuidas seda kasutatakse. Et minu lähtepunkt oli ikkagi see, et ma keskendusin keelele, see tähendab vahendeid, vestlejad kasutavad milliseid sõnu või milliseid kombinatsioone. Et selles mõttes oli minu uurimus siiski keeleline. Selge? Huvitav töö ootab ees, kavatsete seda jätkata, seda oma praegust uurimust? Kindlasti ma usun, et ma jätkan. Ja need kõik kolm noort, mida teete, kuhu edasi lähete. Ma loodan, et mul õnnestub jätkata oma õpinguid Tartu Ülikoolis. Ma loodan sama samatunud nagu ma aru saan, mõni testivad töötabki õppetooli juures. Jah, ma töötan Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli juurde loodavas murdekorpuses. Kas te olete rahul, et valisite eesti keele oma õppeaineks, sellel pikal ja huvitavalt ülikooliteel? Olen küll pakkunud mulle rohkem, kui ma lootagi oskasin talle, mina olen rahul sellega, et ma olen mõlemat kuulanud ülemastest nii keelt kui kirjandust. Ja see töö oli mul ka selline hübriidalal ja ma just loodan tulevikus nagu stiitikaga edasi tegeleda ja just ühendlane kakk, teadus teadusharudest tuleneb puhtlingvistiline käsitlus ei suuda näiteks tellite ilu, kirjan kirjandust, ilukirjanduse keelt täielikult adekvaatselt, nagu analüüsida, et tuleb mingi hübriidalal, töö peab olema või, või tuleb niimoodi ühendada, integreerida neid teadusi? No see on see, et piirialadel sünnivadki kõik huvitavamad nähtused ja asjad. Ja kui mina neid meenutan, et küll olid minul head õppejõud Gerda Laugaste, Paul Ariste, Arnold Kask, Huno Rätsep ja nii edasi ja nii edasi siis midagi Teie, ütlete. Mina ütlen eelkõige suured tänusõnad kõikidele oma õppejõududele eelkõige muidugi oma bakalaureusetöö juhendajale Tiit ennastele. Ka mina soovin tänada kõiki õppejõude ja samuti oma juhendajat Karl Pajusalu. Ja samuti mina olen tõesti ülikoolis leidnud väga toredaid inimesi, õppejõudude seas on väga toredaid inimesi ja enam-vähem kõik on nad sellised, aga kõige kõige suuremad tänud rohkem meelde jäänud algusest saadik mind toetanud teda pilte üliõpilasi toetanud kõige rohkem, keda ma tean, dotsent Paveli kingistab, suhtub lausa emalikult nendesse lahtestaja, nendesse tudengid noortesse tudengitele tulevad esimesel aastal ülikooli. Ja teiseks loomulikult, kes väga-väga sümpaatne, kes on väga tore õppejõud, on Arne Merilai. Kuuldu oli kohvilaua vestlus noorte filoloogidega pärast nende esinemist hiljutisel emakeele seltsi üliõpilaskonverentsil. Ja kahtlemata kuulsite siin ka keele kõrval toimetajalt ehtsat kõnekeelt täispause, õige sõna, otsinguid ja täitesõnu. Ärge pange pahaks, et ma seda väga palju ei reageerinud. Järgmine keelekõrv on nädala pärast kuulmiseni.