Tere kuulajad, tere rände Pöör stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Jätkuvalt Peruus ringi vaadates oleme jõudnud ühe eriskummalise veekogu juurde, mis on väidetavalt maailma kõrgeim laevatatav järv. Ja niimoodi võib öelda ja sealsetel Roo saarekastel elab jälle väidetavalt juba aastatuhandeid üks eriline rahvas, ka väga eriline kultuur. See muusikapala tüüpiline Peruu rahva viis pühendatud Titikaga järvel ja seda mängis meile ansambel Uuros loss Uuros ja see ongi see Uurose rahvas, legend, sealne rahvas, kes anditikaga järve ujuvatel saartel mäletamatutest aegadest elanud. Aga iseenesest sinna järve juurde jõudes, kui me nüüd üle nende mägede esimese pilgu sinna heitsime, siis esimene mulje oli niisugune, noh, ilm oli niisugune, et kõrged kiudpilved, vahetevahel kerge päike ja siis veepeegel ühesõnaga sinine, natukene vahvat peegel. Silmapiirini lähimatel randadel, künkad näed aga eespool täielik veeväli nagu Meris. Jaa, Titikaga ongi ikka koletu suur. Kui meie Peipsiga võrrelda, siis, siis annab võrrelda küll tähendab laiuselt umbes nagu peipsi, aga pikkust on kõvasti rohkem, kuskil 170 kilomeetrit pikk ja kõigist Lõuna-Ameerika järvedest on ta suuruse poolest teisel kohal. Esimesel kohal on üks Venetsueela külas asuv järv ja selle nimi on Maracambo Agadiitika ka, asub siis väga kõrgel ja see on siis tõesti, ta on ikkagi mägijärv. Ja nüüd, kui me sinna rannale lähenesime, seal oli, seal oli puuna linna lähistel siis seal sadamakail seisi üks niisugune aurik, see oli kui keskmise suurusega musta-valge värviline, üsna värskelt värvitud, kohe näha, et hoolikalt hoitud. Ja kohe muidugi tuli meelde, et see peab olema see legend, Aarne aurik, mis oli esimene laev, mis toodi Titicaca järvele kunagi. Ja praegu on sellest saanud muuseum. Ja nüüd see laev ehitati aastal 1862 Birminghamis, Inglismaal ja ta toodi siis üle andide, see küll kujuteldamatu siis 1383 eraldi tükina laamade seljas. Ja siis, kui ta sinna puksi järve äärde need tükid kokku saadi, siis muidugi nende kokkupanemine oli palju keerulisem kui mistahes pusle, et, et see võttis aega kuus aastat. Siis saatis laev ilusti kokku, hakkas sõitma ja see oli esimene niisugune tõsine laev tütikaga järvel. Esimene sellel Titikaga laevastiku laev, ütleme niimoodi ja ta oli mõeldud söega kütmiseks, aurukatel aga peaks selgus, et sütt nagu ei jätk ja laamadega jaks kuidagi kohale tuua ja siis mõeldi välja, et parem kütame kuivatatud laama sõnnikuga, et seda jätkub. Kordame veelkord üle, millal see oli, see oli aasta 1862 ja no kuskil 1914 pandi talle siis juba diisel. Ta töötas vapralt aastakümneid seal, aga lõpuks väsis ära ja nüüd on temast muuseum saanud. Aga see on küll tõsi, et laevad seal sõidavad, no ausalt öeldes, kui sa seal vaatad, et millised need alla, ega nad väga suured ei ole, aga nad ei ole paadid, nad on ikka väiksed laevad jätkuvalt on ju tegu sinna, seda laevaehitusmaterjali või laevatükke või ma ei tea, tervest laevast rääkimata Vedida ja võib-olla isegi praegusele seal on pigem see, et, et nii nagu paljudes maailma nurkades, et tegelikult maa elanikkond väheneb sealkandis ja minnakse suurtesse linnadesse, Didi kaka järve äärest kaugemale ja pole nagu vajadust enam, nii palju ka selle laevaliikluse järgi, kui võib-olla üks pool sajandit tagasi. Aga siis, kui me ise järve peale sõitma läksime, siis oli nüüd esimene asi, meil oli teejuhiks, oli üks kettio mees ja tema ütles, et kas te olete mõelnud, mis kujuga see Titikaga järv on ja siis näiteks kaardi pealt, et tõepoolest joadel ja nendest sealsetes kultuurides on hirmus tähtis juste mägede, kaljude järvede kujud ja, ja ta näitas, aga vaadake on ju puuma, kes on hüppel haaramas jänest ja fotot kaardi pealt ongi. Ja see on huvitav, et, et see üks osase hüppa puuma, see praegusel ajal siis kuulub nagu Peruu-le ja sealt vahepealt särleb tohutult kitsaks, seal on pisikene väin ainult ja siis tuleb see nii-öelda see küülik. Aga see kuulub poliiviale. Nii et ta on nagu kahe riigi tegelikult ja seal selle järve kohta tohutud lugusid võib olla see, et ta maailma kõrgeim värv on, kus toimub pidev laevaliiklust, polegi nii tähtis kui see millised võimsad kultuurid on siin kallastel elanud ja ja milliseid võimsaid kultuur on sünnitanud see andide keskel. Peruu ja Boliivia piiril asuv mägijärv ja selle kohta on on võimsaid lugusid ja, ja üks niukene väga vägev lugu on umbes niisugune, et kui maailma looja sealsetes kultuurides tihti öeldakse, et maailma looja nimi on viracodža ja see oli ka inka kultuuris niimoodi, et see maailma looja lõi päikese ja kuu, siis päike, kuu tõusid tihti kakajärvest ja selle koha peal, kus nad tõusid, on praeguseni Päikesesaar ja Kuusaar. Need asuvad Boliivia poolel praegusel ajal. Ja siis, kui see looja vaata kuidas seda kuud ja päikest, siis läks ta meel väga kurvaks, sest tuli juhtus niimoodi, et see kuu säras tugevamini kui päike ja looja leidis, et see on täitsa nurjunud loometöö heaks kurvastama ja hakkas pisaraid valama pisaraid kuks tiga järvede tikaga järv tõusis üle kallaste ja tekkis ülemaailmne veeuputus, kus uppusid kõik inimesed ja ainult üks mees ja üks naine jäid ellu, sest nendel oli tehtud Kaislawartest paati, Kaiseloni sihuke kõrke sarnane taim sealkandis. Ja, ja nüüd teine niisugune väga võimas lugu siitkandist. See on juba puhtalt inka kultuuri üks tähtsamaid müüte ja see räägib sellest, et jälle hakkab sellest virac otsast ehk loojast pihta, aga et erakordsel ehk loojal oli siis poeg päikesejumal selle päiksejumala nimi oli inti inteali, nüüd üks tähtsamaid jumalaid inka kultuuris ja seesama inka jumal päikse omal kerkis sellest saast Titikaga järvest ja selle koha pealt, kus praegu on siis see päikesesaar ja see päikesejumal lõi siis kaks esimest Inkat mehe, kelle nimi oli Mandžok pakk ja tema õe mama Oklo. Ja nendest sai siis esimene inkade paar ja nii nagu tegelikult ka ju egiptuse kultuuris on olnud niimoodi, et vaaraod abielust oma õdedega siis siin oli midagi umbes sarnast ja ka nende olid puhtad niuksed, müütilised tegelased ja niuksed, jumalikustatud olevused inka usundis. Aga siit said nad alguse ja, ja siis matsiaga back ja mama Oklo kõndisid tykki kaka järve äärest, neil oli sellel mehel oli käes kuldne sau ja ta oli saanud korralduse, et selle koha peal, kus ta lööb saua maasse ja so vajub üleni maa sisse, sest see Mahani viljakas ja nii pehme selle koha peale tuleb rajada riik. Ja nad ründasid praeguse Cuzco linnani ja selle kohapealse kuldne Saul läkski maa sisse, sinna rajati siis inkade pealinn sellesse. Me rändame oma järgmises saates, tegelikult aga siitsamast Titikaga järvest sai see kõik alguse. Ja meie läksime Ta ma neid, neid rahvaid, kes siin elavad siin selle järve kallastel on aastatuhandeid, saate jooksul on vaja erinevaid rahvaid ja kultuure. Ja mõned nendest on kadunud, mõned on alles. Aga praegu on seal põhiliselt ikkagi jällegi keedživad ja Emaarad. Ja me läksime ühele saarele, kus elavad kattuvad praeguse takk, villasaar. See on niisugune kaljusaar, mägine ja siis sealt niimoodi paadisadamast nagu üles mäkke minnes tuli kuidagi tuttav ette mõne Vahemere saarega üsna sarnane, et lähed, lähed vunklevad teed ülespoole ja muidugi ava avanevad sealt siis hunnitud vaated ümbruskonnale. Ja see nimi on tulnud lihtsalt sellest, et seal elab kee keedžoa hõim, kelle nimi on ta kullad. Ja siin me vaatasime eriti põhjalikult, et ka Peruu rahvuslill me oleme seda ennegi näinud, aga siin tali õitsemas. See Peruu lahvus, lill on Boliivia Incalil eesti keeles ja see on niisugune kahemeetrine põõsas ja tal on sellised sõrmepikkused, trompetikujulised õied, need võivad olla kas punased, kollased, valged, aga on kummaline, et et seal Boliivia Incalil mõistaksin mõtlema ju Boliivia rahvas öeldakse, meie rahvuslik ja ongi nii, ongi mõlematel mõlematel nad üldse ei kakle selle pärast, nende mõlemal on üks ja sama rahvuslill. Ei, aga miks nimi Boliivia siis ja no ta kasvab nii Boliivias kui Peruus need kõik need riikide piirid on ju endise kolonisatsiooni aja pärandus, tegelikult Need rahvad elavad mõlemal pool piiri Peruu ja Boliivia piiri kunagi nende, kui need riigid olid sündimas, siis olid seal vaidlused üldse selle üle, kas teha üldse kahte eraldi riik ja, või mitte teha. Siis otsustati või läks niimoodi, et tuli ikka kaks eraldi riiki, aga nad on paljuski väga sarnased ja ja ajaloo jooksul ka mõnikord aga koostööd teinud ja ühte hoidnud nagu kaks, kaks sugulast. Ja sellepärast on siis köhine rahvuslill. Aga sellel saarel oli kõige kummalisem eripära. Et tal on see seal, kui mõni mees kusagil oli istumas, siis tingimata ta olid käes kudumisvardad ja ta kudus midagi villast, mingisugused teised sokke, lapselastele, sokke, kes salle, kõige rohkem mütse ja nende inka meestel olid seal erilised mütsid peas, need olid hästi kirevad. Natukene päkapiku mütsi meenutasid niuke pikka peikat suure tutiga otsas kõrval apatsid siin külje peal väga uhked, väga värvilised ja see on nüüd selle taku Illa hõimu üks niisugune eriline tunnus, tegelikult, et neil on alati nii olnud, kunagi ei küsi, et, et miks mehed jäävad kuduma, ütlevad selle peale, et aga nii on ju alati olnud naise tegu seal üldse naised teevad muud näputööd kudumisega, nad tegelikult tegelevad ka ja aga mehed tegelevad rohkem. Ja noh, need meeste, need värvilised mütsid, no mina näiteks sealt muidugi oleks saanud selle osta, aga, aga ma ei, ma ei taha, vot seda, sest see oli niivõrd värviline, niivõrd uhke ja kirev ja ja nagu noh, ma ütleks, tsirkusemüts meie jaoks hea ja külmal talvel vähem ja, või, või jõuluajal päkapikumütsis küll olla. Et aga nende takk villade jaoks on seal mütsi sees kirjas andmed selle inimese koht, see, mida ma ise selgeks õppisin, oli see, et kui on ainult punane värv, siis on vallaline mees, kui on punase ja valge mustriline, siis abielus mees, aga seal on veel iga muul värvil, on veel mingi tähendus, nii et, et see on, see ei ole niisama, seal on lugu on mütsi peale kirjutatud. Ja noh, teistpidi nisukesi müts läheb seal tõesti vaja, sellepärast et tykki kakajärv asub 3820 meetri kõrgusel merepinnast saanud tõeline kõrgus, seal ei ole metsa, seal on ala tugevad tuuled. Tihti on väga külmjärv, ise on küll, ehk siis järvevesi ja järve ümbrus ka järvevesi on aasta ringi kuskil kuni 13 kraadi ja järve ümber võib olla talvel ka miinuskraade. Ja suvel ei ole mitte kunagi soojem kui 15 kraadi. Nii et üks sihukene villane müts kulub hästi ära. Aga siis me läksime aimaarade saartele ja need arad elavad siis nendel maailmakuulsatel, eksootilistel ujuvatel, saartel, mis on tehtud taimevartest. Ja sinna liinid, see niukse looduse, inimese rõõm, avastamisrõõm, et kirjanduses oli alati kirjutatud, et need on kõrk ja saared kõrkijates tehtud saared sai lähemalt uuritud, ma ei olnud, kõrkes, oli Kaisel Kaislad on kõrkijatele küll lähedased, aga ka Eestis on Kaisla liik erinevad näiteks järve, Kaisel Sis, Kaislal on need õisikud on niisuguste pruunikateni suguste tupsudena, et, et nad on ikka teistsugused taimed ja kahtlemata ei ole see kõrkjas ja, ja seda on, nüüd siis oli tore niimoodi avastada ja täpsustada see, see Kaisel, mille najal on üles ehitatud tegelikult terve inimkultuur. Ja me läksime siis seal on neid ujuvaid, saari, hu hulbib seal ringi kümnete kaupa. Ja siis meie oma teejuhiga läksime siis ühele, mille nimi oli tupiiri kiili ja see tähendab vahimaara keeles hõljuvad juured. Ja see oli niisugune läbimõõtpidu kümneid meetreid, aga võib-olla mitte läbimõõdult, mitte sadat meetrit vähem. Aga kui sa sellele paadiga lähenesid, siis oli küll selgesti näha, et, et on tõesti nagu parv. Et selle seal all tõesti ei ole midagi, ta ujub, aga tema all on niisugune nagu niuke pruuniks tõmbunud juba natukene noh, lagunenud taimne materjal, aga kõige peal on paks kiht, noh, niisugusi nagu helekollaseid õlgi ütleme niimoodi. Ja siis, kui sa sinna ettevaatlikult peale astud, mõtlesin, et ei tea, kas ikka kannab no kannab väga hästi siis esimene asi, kui ma sinna seal vahele vaatasin, et kõrte vahel olid jääkristallid. Oli suvine aeg. Aga oli hommik praegu ja öösel oli olnud öökülma. Ja nüüd, kui see peremees ja perenaine meile vastu tulit, teine asi, mis ma vaatan, nemad kõnnivad paljajalu ja nii on nad seal alati kõndinud paljajalu ja öeldakse isegi nad näitasid ka, et nende jalad on tõesti väga siuksed kutselt. No teistsuguse kujuga suguse kujuga, ütleme niimoodi sobivad väga hästi kõrkjate või Kaislate peal kõndimiseks ja niisugused nagu laiemad paksu tallaga ja paksu tallaga jalatallad on karastunud just. Ja teine asi, kui sa vaatad talle näkku, ta täiesti päikesest põlenud nägu ja kõik, ütleme käed, mis, mis ei ole riietega kaetud, kõik on tume-tumepruunid. Sest sealse päikesekiirgus on väga suur. Esiteks on ta mägedes ja teiseks järve vesi peegeldab tagasi seda, seda kiirgust. Nii et niisugune noh, välimus on kohe nagu, nagu selles mõttes teistsugune ja riided on, on väga ilusad värvilised, nii nagu ikka Peruu rahvastel, aga natukene teistsugused teistel ja villajakid kindlasti seljas, nii meestel kui naistel, sest tegelikult on seal ikkagi kogu aeg jahe. Ja siis me hakkasime suurimat, et mismoodi see nende kodusaar siis on ehitatud. Need Kaisla, kuidas öelda saared, need on niuksed, kamarat, tihedat kamarat, mis tegelikult ujuvad juba looduslikult mööda seda järve pinda ringis on meil mõnikord rabasaartel nihukesi ujuvaid saari tegelikult ja, ja siis nad köidavad kokku omavahel ja saavadki ühe niisuguse suure saare ja panevad sinna peale niukse, umbes meetri paksuse niidetud Kaislate kihi ja, ja sinna peale hakkavad nad siis ehitama omale maju ja kõike muud. Ja näiteks selle saare peal, kus meie siis olime seal hõljuvate juurte nimeline saar, seal elas kuus peret, 36 inimest. Majad olid nagu ringiratast mööda saare äärt ja mõned olid niuksed, püstkojakujulised, aga mõned olid täitsa niuksed, majakujulised. Ühes oli näiteks siis köök. Ühes oli ait, kolmandas magad, tee igaks elu tarbeks oli niuke Kaislast maja ja see maja omakorda oli veel niisuguseid kõrgema noh, kuidas öelda Kaisla parve peale tõstetud, sest võib-olla mõnikord, kui väga kõvasti sajab või on suured tormid, et siis majaalune oleks ikka kuiv. Ja siis mõtled, et noh, et kuidas ta ikka magab, aga aga me saime sinna sisse ka vaadata, et, et missugune nende elutuba välja näeb. Tegelikult see oli tehtud Kaisla Kubudest, need olid taraator niimoodi noh, üks kiht ühtepidi teineteistpidi ja seal peal niisugune kirev villane villased tekid, ma arvan, pehme oli ta igal juhul. Ja võib-olla ka ikka üsna kuiv. Ja siis ikkagi mõtled, et kuidas saab inimene elada niisuguses kohas, et nad kõige hädavajalikum toimingud näiteks sul on vaja süüa teha, solvaja tuld teha, aga kogu see saar on ju nagu püssirohutünn, üks kõrs läheb põlema ja kogu sahver läheb põlema. Ja siis meile näidati seal siis niimoodi, et ette nendest Kaisla kamarast nihukesest niiskest kaisa kamarast on tehtud niukene väike kõrgendus ja sinna peale siis on laotud nagu savist selline pliidi moodi asi. Perenaine istub seal kõrval ja ühekaupa paneb need kuivanud Kaisla varsisin alla, ta kogu aeg jälgib, et tuli oleks nagu kontrolli all ja saadakse oma oma toidud keedetud ja joogiteed tehtud. Et tegelikult on võimalik niimoodi. Ja see üks saar, muide selle ehitamine pidi aega võtma üheksa Kuud, üks saar kestab üks kümme-viisteist aastat. Selleks, et ta kestaks, tuleb igav paari nädala järel laduda jälle üks värske Kaisla kiht sinna peale ja altpoolt kogu aeg kõduneb jälle vähemaks. Ja niimoodi siis saad 10 aastat seal elada, enne kui selle saare mahajäetud pead uue saare ehitama, siis jätnud vana maha niisugusi Maarja on seal tõesti kümnete kaupa, sajad inimesed elavad sellisel viisil. Ja siis, et noh, et kuidas saad kõik oma toidusid kandist kätte. Väga lihtne, seesama Kaisel selle varre alumises osas, kui see pealt ära koorida, seal keskel on valge säsi ja see on põhiline taimne toit, mida süüakse sisuliselt Kaisla marte sassis ja uudishimust sai maitstud, et mis maitse on, no no, vaimustatud maitset ei ole ja vesine. Aga hammas hakkas peale küll. Aga mis need veel söövad, siis nad ütleme, taimsest toidust oli minu jaoks suurim üllatus see, kui selle Kaisla saare keskel oli tehtud niisugune vanast Kaislast niukene kompostihunnik ja selle peal kasvatati kartuleid. Kartul on ju sealtsamast andidest pärit. Meie reisikaaslane viskas nalja, et huvitav, et kas nende mugulate korjamiseks tuleb sukelduda saare alla. Aga ühesõnaga on võimalik kartulit kasvatada seal saaredal. No ma arvan, rohkem küll maiustuseks, et ja, ja noh, tänapäeval muidugi nad käivad ikkagi sealt paadiga siis kuival maal ja toovad sealt mõnikord poestada vajaliku juurde. Üldse peab ütlema, et ega see, ega see tänapäevane nende kodu seal kõrke saarel, et seal elektrit seal tõesti ei ole, aga näiteks patareidega töötavad raadiod on neil küll ja mõnedel ka televiisorit isegi nii et seal niuke segu tänapäeva tsivilisatsioonist ja vanadest kommetest. Kõigil aga mõnedel on ja siis käib terve küla vaatamas. Oleneb vot kuidas saared on erineva rikkusega, mõned pered on rikkamad, siis on igalühel, teisel saarel jällegi ei ole ühtegi, nii et need seltskonnad nad on, tihti on omavahel sugulased seal saare peal süks suguvõsa, mäekne rikk ja nendel on siis rohkem, aga teistel on jälle vähem seda tsivilisatsiooni hüvesid. Aga nad ei tunnegi sellest puudust. Nõi. Jah? Ei, ma isegi küsisin, tähendab, nad ei saa niimoodi, et raadio peab olema, tähendab, televiisorist tuhka sellest, aga raadio peab olema, seda nad vajavad külge just. Ja siis toidust veel nii palju, et noh, et seal seal need taimne toit, ütleme seal see Kaisla varred ja, ja natukene siis kartulit ja muud, aga loomsest toidust no kõige tähtsam on, on muidugi kala, kala püütakse sealt järvest ja seda seal jätkub ja on alati jätkunud. Aga vahel nüüd tuleb lihtsalt ära või tuleb puudu, siis näidati mulle siis sea lauta, see oli siis eemalt vaadates nagu sihuke õlekubu. Ja loomulikult need sead, kes seal ümberringi sebisid, need ei olnud mitte kodusead, olid merisead. Merisiga on, eks tähtsaim ütleme niisugune koduloom, keda sealkandis kogu andide aladel on aastatuhandeid kasvatatud kui lihalooma. Ja õieti ta kodustatigi selleks, et oleks liha ja alles noh, ütleme viimase sajandi jooksul on sellest saanud siis siin, Euroopas ja Põhja-Ameerikas niisugune lemmikloom. Aga enne seda on ta tuhandeid aastaid on siga kui siga. Antid, pisikene. Ja meilgi, siin on ta koduse lemmikloomana. Ja lemmikud olnud loomana ja olen küll käinud kodudes, kus pisike karvane tegelane vastu võdid. Kurb mõelda. Ja mõnel puhul, ja kui ma pärast hoitakse teda hoopis muudel põhjustel, jah, aga tegelikult see komme teda lihaloomaks pidada on tohutult palju vanem kui, kui see lemmikloomana pidamine. Nad on natuke väike, mis sealt ka saab või peab, siis pidigi niimoodi olema, et läheb tööle, siis pistab ühe merisea taskusse lõunasöögiks. Nojah, ei seda juttu või nagu muidugi pikalt siin Eestis. Pilte nendest röstitud merisigadest ei ole siin Eestis ka kuigi mugav näidata aga sealt on see merisiga õieti pärit ja, ja merisigade nimigi tuleb sellest, et et meremehed hakkasid siis sotsid selle kombe üle ja ja võtsid siis meresõitudele kaasetasidki kiiresti ja, ja ikka ikkagi toiduks, mitte selleks, et teda silitama. No ütleme siis niimoodi, et, et toiduga ongi niimoodi hakkama saadud seal ja see rahvas on elanud sellisel kombel puhtalt nii-öelda järve armust väga kaua. Aga seda tuuri, kes niimoodi seal Kaisla saartel elab, on nimetatud Uurose kultuuriks ja, ja urose kultuuriks, sellepärast et tegelikult see rahvas, kes niimoodi hakkas elama, see oli Uurose rahvas, nad kõnelesid oma Uurose keelt, see oli suur rahvas, aga nad tasapisi hääbusid. Veel 1900 viiekümnendatel aastatel olid viimased Uurose keelt kõnelevad inimesed, need on see keel täielikult hääbunud. Aga praegu need inimesed, kes elavad nendel saartel, seal need on aimaarad ja väga tihti noh, tekib seal siis kohapeal niisugune arutelu, et kas nad siis on uruse kultuuri kandjad või ei ole. Kui nad kõnelevad hämara keelt. Aga noh, tegelikult oleks õige ütelda, et nad siiski on nooruse rahvas, kes on siis võtnud üle lihtsalt teise keele. Aga kõik need kombed, kõik see iidne toimetulek, see, see on pärit Tuuruse rahvalt. Ja noh, siis võib muidugi veel mõelda, et mis häda on neil olnud elada niisugustel saartel. Et hetkeks mõtlesin, et kotkas jääks siia, hakkaks elama samal viisil. Ja ma arvan, et enamik meist lihtsalt ei peaks seal vastu. See kogu aeg niiske, kogu aeg külm. Muide see vesi, mida tuleb, jõua titi kaka järve jäävesi on kergelt soolane. Seal on üks promill soola, see on umbes kolm korda vähem kui meie Soome lahes aga ikkagi soolakas vesi, ühekülgne toit ja nii edasi. Ja on inimesed juba tuhandeid aastaid just neid paiku oma elamiskohaks valinud, vaatamata kõikidele nendele raskustele, millega seda seletada. Nende jaoks on see kodune paik ja nad ei taha sealt ära minna ka praegu. Eks rõskus, ja kõik see ei sega siis loomulikult see segab, nendel on palju haigusi, mida teistel rahvas, Tal ei ole seal ümbruskonnas, loomulikult on neil radiku liit, külmetushaigused ja, ja nii edasi, teatavad seedehaigused. Et, et see kõik on tingitud nendest rasketest elutingimustest, aga nad ei taha sealt härra minna. No praegusel ajal võiks öelda, et nende elu on isegi kergemaks läinud, sest maailm on nad avastanud. Ja D ütleme, suurem osa nendest, kes seal ujuvad saartel titi, kakajärvel praegu elavad, saavad ikka päris priske osa oma sissetulekutest just niisugustest uudistajatest ja kaugete maade külalistest, kes ei väsi imestamast selle üle. Aga seal, muide teises järve ääres on terve piirkond, kuhu turist üldse ei lubata. Ja seal nad elavad samamoodi. Nii et selles mõttes ei ole see turism nagu põhiline, mis hoiab alles seda kultuuri. Aga see on, need on traditsioonid ja kombed, need on nii-öelda juured, omaenda juured ja tegelikult, et miks nad kunagi üldse niimoodi elama asusid. See on üsna täpselt teada, see, see rahvas oli kunagi ta elas seal järve kallastel nad elasid seal Kaisla soodes ja ikkagi kuival maal. Aga siis, et kui need valgud, pojad ja eriti just inkad hakkasid neid tõsiselt ahistama, tahtsid vabadust võtta, siis nad leiutasid, need ujuvad saared ja põgenesid kaugemale vee peale ja sealt ei osatud need üles leida. Ja ühesõnaga, nad eelistasid vabadust kõigele kuule ja olid valmis ka selle nimel siis elama kesisemates tingimustes, peaasi et olla vabad. Aga mis. Kohad siis need on küsima uudishimulikult, te mainisite siin, kuhu turiste ei lasta. Sellel samal diktikaga järvel on saanud hiigelsuur järv ja seal on teised järveosad, kus elavad samal viisil inimesed kes lihtsalt on otsustanud, et sinna turistid ei tule seda otsustanud ikka kohalik omavalitsus, sest turistid ikkagi mõjuta tahad seda kultuuri ja, ja mingi osa sellest rahvast on parem, kui ta ei ole mõjutatud turismist, see on nagu see põhimõte. Aga, aga selline jah, on siis tikk, hakka Järvamaa imetabase kultuuriga, mille sarnast ei ole tegelikult olemas mitte kusagil mujal maailma nurkades. Ja sellega võiks siis ka selle titi kaka järve loo lõpetada ja kuulata siia lugu siis vana ketsi rahvamuusikat, Titica järgmist. Seesugune oli siis tänane saade Tigaga järvest ja tema ümbrusest, millest tuleb juttu. Järgmises läheme musse inka impeeriumi südamesse. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.