Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Meie seekordne sori harukordsetest elupaikadest ja elanikest muistse Lemuuria kandis on jõudnud oma viimase saateni, kellest täna juttu tuleb. Räägime siis ühest kummalisest hõimust Keenias maa saidest ja niimoodi saab ka meie ring täis ümber selle muistsele Moore ja ehk siis niisuguse Mandrimis olevat vajunud India ookeanipõhja ja mis tegelikult on praegusel ajal nagu teadlaste poolt küll ümber lükatud teooriaga see, et ümberringi ookeani elavad väga kummaliste elupaikades kummalised taimed, loomad ja huvitavad hõimud, see on tõsi. Ja täna siis maa saida juurde. See oli nüüd maa saide muusika ja sinna oli kuulda just seda, et põhiline muusikainstrument Masaide jaoks tänase päevani on nende hääl ja Pille kasutatakse vähe, aga häält kasutatakse väga paindlikult ja oskuslikult ja see on ju parim muusikainstrument, arvestades seda, et ma said, on alati liikvel alati rändamas. Sellist muusikainstrumenti saad ju alati endaga kaasas kand jalate muusikat teha ja sellepärast on, on näiteks seal meeste hääled tõesti nagu mingisugused pass, pillid seal tagaplaanil ja, ja kõik on inimhäältega tekitatud mitmekesine muusika. Ja üks tegelikult Keeniasse mineku tähtsaid põhjusi oligi, ausalt öeldes oli suur tahtmine puutuda kokku selle maa sai rahvaga, nad on niivõrd legendaarset ja, ja nendest on nii pööraselt palju kirjutatud ja filme tehtud ja huvitav, et see rahvas ise praegusel ajal isegi Keenias on kümnete hulgas suhteliselt väike. Aga temast kahtlemata on kõige rohkem kõneldud ja nad on kõige-kõige kuulsamad ja omaenda kokkupuuted. Esimene kokkupuude oli siis, kui me olime Mumbasa linnas ja kõndisime seal ringi, siis oli seal ajuti näha selle hästi kireva Paabeli segaduse hulgas. Selliseid noori mehi, kes lihtsalt pilk nagu naelutas nende peale, sest nad olid niivõrd silma torkad heas mõttes. Nad olid tohutult efektsed, püüan natukene kirjeldada, esiteks keha poolest sellised hästi pikad saledad nõtked, näojooned, äärmiselt korrapärased ja äärmiselt ilus nägu eurooplase pilguga mõõtes. Täiuslik ja siis nende juuksed olid Palmitud peenikestesse patsidesse ja need tulid nagu lõvilakk niimoodi selja peale hästi rikkalikult ja need olid värvitud punaseks. Ja siis oli neil kaelas ja kätel ja rinnal igasuguseid keesid ja ehteid. See oli, no midagi niisugune tunne, et kindlasti teevad mingid filmivõtted parajast. Aga tegemist oli Masay noorukit, aga kes olid sinna tulnud kõndima lihtsalt. Ja tegelikult peab ütlema, et et nad tulid natukene uhkeldama muidugi sinna nende võõrast pilkude ette. Ja natukene oli seal ilmselt ka seda, et äkki hakkab mõnele turistile silma ja äkki saab mingisugust läheb nagu kuidagi millekski ei tea milleks lahti? Aga igal juhul teatud niisugune enesenäitamise pool oli asjal kindlasti juures. Ühest küljest kindlasti, aga teisest küljest võis ka öelda, et see on peaaegu nende igapäevane riietus, kui seda maalingut Kariietuseks nimetada ka mitte peaaegu, vaid täiest ja niimoodi nad käivad, ma mõtlen, et mainisite siin niisugust enese eksponeerimise momenti ka, muidugi, aga, aga samas. Aga see välimus, nisugune välimus, on neil tegelikult seal kusagil kaugel savanni kolkas oma kodukülas on neil meestel täpselt samasugune iga päev ja kui nad panevad päris pidurõivad selga, siis nad panevad isalõvilakast valmistatud niuksed, tohutud peaehted ja siis paabulinnu suled ja siis nad muutuvad veel veel uhkemaks. See on niisugune niisugune tavaline. Ja, ja mingil kombel on see siis nagu täiesti autentne ja aus selles mõttes, et nad tänapäevani kasutavad seda. Ja teistpidi on, on, see eneseteadvus on seal ka taga, nad on uhked selle üle. Noh, natukene võib-olla see nagu meil võib olla laulupidudel, näete, ütleme, setu naist, eks ole, oma tohutu uhke sõlega ja, ja tohutu uhke riietusega, et see hakkab ka silma ja ta on selle üle uhke, et ta silma hakkab. Et, et tegelikult on see ikka ehe ja, ja see ei ole mingisugune turistile puru silmaajamine. Aga see on niivõrd vapustav välimus ja nendel igaüks, kes seda näeb, ta ei saa jääda ükskõikseks ja ja tõtt-öelda eurooplased satuvad enamale pöörases vaimustuses sellest välimusest ja, ja see eurooplane, see turist, kes seal kõrval käib oma kõhukoti ja lühikeste pükstega ja natuke lontis kõhuga. Ta annab selle kõrval õige Ale välja, ausalt öeldes pole siis ime, et, et noh, et mõnikord tekivad ka niisugustest kontaktidest õige pikaajalised suhted ja selles mõttes on üks äärmiselt põnev raamat ilmunud eesti keeles. Kui ma ei eksi aastal 2001 korin Hoffman valge maa sai niisugune raamat, paks raamat ja see on ilmselt tõestisündinud loo põhjal, sest ta on liiga ehe, et olla väljamõeldis, aga ta on võib-olla natukene sihukeseks ümmarguse maks tehtud, aga see lugu on väga võimas. See on siis, eks, šveitsi noor piiga, vot sellest esimesest pilgust armub nii pööraselt sellesse, et ta otsustab, et ta hakkab elama elu. Ta ei lähe tagasi kodumaale, ta hakkab selle maa Saiga elama, sest tunne on nii tugev ja ta hakkabki elama ja läheb sinna, maa sai külasse ja, ja elab nende kombe järgi seal seal külas ja et see on muidugi mingis mõttes niisugune vapustav ja, ja mõnes mõttes ka täiesti selline dramaatiline, sest et kaks kultuuri põrkuvad nagu otse koht, sest kui sa elad juba kuude kaupa ja ta isegi pidas aastaid seal vastu siis paratamatult ühesõnaga kumbagi kultuur nagu põrku teisega ja seal tekib igasuguseid situatsioone. Et aga väga väga emotsionaalne lugu ja tegelikult sellel lool oli siis niimoodi, et ta elas seal ja, ja sai selle ma sain noorukiga lapse. Aga lõppude lõpuks oli ikkagi nii, et ta mõne aasta pärast ikkagi lahkus Keeniast läks Šveitsi tagasi. Aga tegelikult on see raamatuid kindlasti tõetruu põhjaline ja selles mõttes aus, et kuidas see lugu võiks siis edasi minna, kui sa tõesti asud tõsiselt tõsiselt nagu kontakti niisuguse uhke noorukiga. Kas ta võttis oma lapse ja läks koos lapsed päriselt täpselt selle lapse nimi oli napi rai? See, see see on noh, selles mõttes tänapäevane sissevaade Masaidega kohtumisel. Aga nüüd see maze rahvas on siis välimuselt tõesti tohutu kaunis ja teistpidi, miks nad nii legendaarsed on, on ka see, et nende ümber on pöörane hulk igasuguseid lugusid ajaloolisi lugusid ja pärimusi ja veendumusi ja eelarvamusi ja need muudavad nad veelgi huvitavamaks. Kaua aega uskusid Euroopa uurijad, et said, nad näevad nii teistsugused välja kui need teised hõimud ümberringi, et nad peavad olema kusagilt kaugelt rännanud ja siis oli üks variant, Ta oli näiteks see, et nad on rännanud Iisraelist, et nad on üks kadunud Iisraeli hõim siis üks usk oli midagi sellist, et, et nad on rännanud kusagilt vaaraode maalt Egiptusest sinna ja siis üks, mida ma olen lugenud, on niisugune, kus püütakse tõestada siis nende maskide riideesemed selle järgi, et nad on roomlaste järeltulijad, sest kui tal on see tooga ümber, see on niuke punakat värvi, selline kangas ripub tal niimoodi kõrgelt üle. Et see on äärmiselt sarnane sellele, mis oli roomlastel kunagi omal ajal ja sandaalid sandaalon. Hoolikalt uuritud skandaalid on peaaegu nagu jäljendus Rooma leegionäride skandaalidest. Niuksed seosed on tekitanud nihukesi fantaasialende tohutult ja huvitavaid mõtteid ja kui mina seal olin, siis mina mõtlesin, et tegelikult võiks väga vabalt ka luua sellise uue variandi, et maa said on tegelikult ikkagi meie, meie sugulased, olete sugulased. Ja, ja saksa umbes niimoodi põhjendada, et, et meie oleme olnud maarahvas. Me oleme nimetanud ennast maarahvaks ja maa said ei tähenda mitte midagi muud, kui maarahvas. Tähendab maa on nende keeles täpselt nagu eesti keeles maa. Ja siis, kui mõelda, et, et meil siin on vist ajaloolastel viimasel ajal see lennukas idee, et eestlased on ühed vanimad eurooplased. Ago Künnap on siin niisugust nagu nagu propageerinud, et nad tulid ühed esimestena ja Euroopasse ja teadagi kustkohast Aafrikast. Aga Aafrikas jällegi seal Keenia kandis on ju just see inimkonna häll. Ja siis võiks niisuguse Uhke teooria luua, et, et kuidas tegelikult maa said, olid nagu nagu inimkonna hällist ja sealt tuli üks hõim Eestisse ja see sai maarahvaks. Ja meie oleme siis juba Aafrikast kõige vanem hõim. Ühesõnaga fantaasia võib uhkelt lennata ja, ja, ja tõestada annab seda ka täitsa vabalt. Nii et igal juhul on, on nad niisugused, kes panevad ütlema ja mõtte käima. Ajaloolased on selgitanud, et on tõsi, et nad lennanud Nathan rannanud kusagilt Niiluse ülemjooksult sinna sinna keemia kant kusagil 14. sajandil. Ja selles mõttes, kui vaadata näiteks Etioopia hõime ja siis maa sai hõime, siis nende välimus on suhteliselt sarnaneva, etiooplased on hästi sellised kõhetud uskumatult pikkade jalgadega ja sellised täiesti sellised kleenukesed ja, ja sitked, inimesed. Ja nad on tulnud ränd karjakasvatajatele ja nad on elanud kogu seal savanni aladel väga laialt. See on olnud hästi võimas hõim ja väga sõjakas ja uhke ja nende sõdalased olid kardetud. Nii et näiteks isegi rääkimata ümbruskonna hõimudest, aga isegi araabia karavanid ei ole nad sealtkandist eriti läbi minna või kui läksid siis maksnud korralikku tribuut sellest, et neid ei rünnataks. Ja nad olid tõelised vannide valitsejad. Ja õigupoolest muutus tuli alles siis, kui inglased hakkasid koloniseerima seda maad ja siis esialgu oli 1000 kaheksasajandat Nendel aastatel aga väga sarnased sõjad, ütleme, Põhja-Ameerika indiaanisõda. Et nüüd ma sain, muidugi astusid oma kilpide ja odadega püssiteele vapralt vastu, aga kaua nad eriti vastu ei suutnud panna ja, ja nii nende uhkus nagu, nagu murdus mingil kombel, aga kõige hullemini ei mõjunudki püssid vaid see, et valge inimene koos oma kariloomadega tõi kaasa sinna haigusi ja veis oli tundmatu haigus seal. Ja kui see nüüd hakkas neid lastama neid Masaid karju, siis sellel oli vaat tagajärjed, sest loomad hukkusid, inimesed jäid nälga ja surid massiliselt nälga, lihtsalt nii, et see veisekatk oli, oli kõige tapvam maa saidi jaoks. Ja praegusel ajal on elavad nad umbes sellel alal, kus on Tansaania ja Keenia piir. Nii et umbes pool rahvast elab Praegusest Tansaanias. Mis oli saksa asuma ja pool elab Keenias, seal inglise asuma ja neid on praegustel andmetel kuskil 350000 või kuskil pool miljonit, on neid järel. Ja nende praeguseaegne omapära on ikkagi selles, et nende traditsioonid on paljudes külades säilinud ja nad elavad tänaseni järjepidevalt seda elu, mida nad on tuhandeid aastaid elanud. Ja kui mõelda maa sai nagu maailmapilti siis maa sai, maailmapildi keskmes on kahtlemata üks loom. Veis veise ümber keerleb kogu elu kogu maailm ja näiteks igapäevane toit maa saidel, nii nagu meil võib olla leib, on olnud varasemal ajal nende jaoks olnud veisepiim. Seda juuakse täiesti võõrastes kogustes, kõik inimesed joovad iga päev hästi palju piima. Ja siis liha saadakse lammastate kitsedelt. Ja see on nüüd tähtsuselt järgmine toitu. Ja siis mehed joovad õige sageli seda kuulsat maa sai jooki, see on siis vere ja piimasegu vahel on meil siin näidatud televiisoris ka kujunema, saidi kohta käivad filmid, et kuidas selle veiseveeni lõigatakse kõike ja siis lastakse seal natukene verd ja siis pannakse see kinni, see haav. Ja siis segatakse see piimaga ja mehed igal hommikul ja igal õhtul joovad seda ja see on siis nagu kindel pant, et nad on tugevad, terved ja kartmatud jook ei kõla üldse isuäratavalt, meie jaoks tõesti. Aga midagi. Aneelise maitseb ka või nad lihtsalt võtavad seda kui ravimit või nisust. Ma tahtsin nende jaoks nagu niisugune peaaegu et sa ei ole mingi maa, sai mees, kui sai seda verega segatud piima lihtsalt, et et see on nagu mehe tunnus ja huvitav on ka see, et, et näiteks samal ajal on neil palju keelde maa sai, ei või süüa, kala maa sai, ei taha süüa linnuliha ja maa sai, ei taha küttida, savanni loomi ja nende liha kasutada. See on ühesõnaga nende maailmapildis ja uskumustes on, on see nagu keelatud tot. Et niisugune väga omapärane dieet tegelikult ja kahte looma tohivad küttida söögiks. Üks on, on see aafrika veis ehk see kahvli ja, ja teine on kanna, kuna Osaide meelest on need mõlemad veiste sugulased. Ja noh, loodusteaduslikult ongi see Aafrika pühvel ongi tegelikult veislane, ongi veise sugulane, kanna on, anti Lopp, ta ei ole veise sugulane, aga välimuselt natuke tõsti suuruselt ja niimoodi meenutab veist ja ainult neid kahte looma, siis siis lubab nagu oma sai usk küttida söögiks ja nende loomade kasutamine, see ei ole nüüd niimoodi, et ainult piim ja liha vaid nii-öelda sõrad, sarved, kõik kasutatakse ära millekski ja isegi näiteks sõnnik ja uriin veise, uriin lähedal käiku, see on täiesti kindel värk, et näiteks nõud toidunõud pestakse veise uriiniga. See on põhjus on ka muidugi selles, et pidev vee puudus ja igat grammi vett kaalutakse nii-öelda kaaluga ja urin lihtsalt ka desinfitseerib neid nõusid kuigivõrd ja näiteks lehmasõnnik veisesõnnik, sellest tehakse maju, aga sellest sinna me veel jõuame. Nii et, et ühesõnaga, veised on ka nende Masaid uskumuses nagu kõige tähtsamad, nii et nende peajumal n kai on neile öelnud, et nemad, Ta on maailma veisekarjade isandatega määratud igavesest ajast igavesti. Sedamoodi nad vaatavadki. Ühesõnaga, et nad on kutselised karjused ja kutselised veiste hoidjad. Ja me siin eelmises saates juba rääkisime, maa sai meelest näiteks ütleme, naaberhõimud sealt mõne veise varastamine tähendab hoopis midagi muud kui meie jaoks, et ta võtab selle, mille jumal talle määranud. Umbes midagi niisugust. Pere jõukuse mõõtan ka veised, nii et ka praegusel ajal, kui ma seal küsisin, et palju siis peab olema korralikul perel veiseid, siis, et 50 veist, see on niisugune korralikult jõukas pere. Ja 10 on siis niisugune kehvakene kehva pere. Ja kellel on siis vähem või, või üldse veiseid pole üldse arvesse, need ei ole need mõttetud kujuta eest Ja, ja esimene küsimus Masaidel alati see, et, et mitu mitu võistlusel on järgmine küsimus, et, et kuidas kari elab kuidas pere elab? Kari elab ja kuulame nüüd siia, siis veel Masay muusikat. Me läksime oma retkel loomulikult otsima, maa sai külast ja kui me lähenesime sinna kant, niisiis seal esimene kokkupuude oli selline, et millega sõitsime autoga ja tee ääres kuskil savanni avarustes seal selle suure alangu kandis oli kuskil 150 meetri peal olid niisugustest punastes toogades mehed olid lehmakarjas nendele opsistlik ja, ja seal olid lehmad ja tuul, puhuslike kuiv savanni tuul, need, need punast toogad nagu hõljusid tuules ja see oli nii ilus vaatepilt, et muidugi token alla keritud ja teleobjektiiviga pildistatud ja ja nii kui nägid seal 150 meetri peal, et, et keegi pildistab autost, siis tal on odad siiamaani karjas lõvide mode vastud võttest sooda peaagu alaks kiiresti jooksma, auto poole, kohe silmapilkselt kõhklema. Ja, ja siin on muidugi arvasime, et me võib-olla seekord suhtlema ei hakka, et sõidame edasi ka pärast me suhtlesime ka selle pildistamise teemal ja noh, mõnes mõttes täiesti arusaadav on Masaid suhtumine selline, et mulle ei meeldi, kui pildistatakse, et mina ei ole loom, et noh, et turistid tulevad siia savanni eksale kaelkirjakud, elevandid ja, ja siis satub Mazaiga vahele, siis ta pildistab seda nagu, nagu ka mõnda saaki seal. Et meie ei ole loomad, et me oleme inimesed ja räägime ja tänu rääkimine tähendab seda, et sa pead siis kauplema muidugi, et paljud raha tahab selle eest, aga aga siis sa saad kaubale ja pilti teha. Tegelikult täitsa täitsa mõistlik mõte muidugi. Ja, ja seda õieti me saime nagu, nagu siis juba selgeks, kui me olimegi, sai külas ja rääkisime sealt pikemalt see küla, kus me pikemalt käisime, noh, teistpidi ei olnud see kuigi pikalt mingi osa päevast, see oli seal Kilimanjaro mäe lähedal Tansaania piiril. Ja seal lihtsalt tee ääres oli selline maa sai küla, et meie kohalikud saated ütlesid, et, et see need andma said, seal oli kui linnulennult vaataks, siis oli ühesõnaga onnide ring oli hästi, niisugune suuronnide ring võib olla umbes 50 tonni ja nende vahelt nagu siis sai sinna sisse sinna külasse ja, ja kui me hakkasime sinna minema, siis ilmusid nagu nõiaväel kuskilt algul pass pole üldse inimesi. Et rühm naisi ja lapsi ja üks mees. Ja siis me hakkasime siis nii-öelda läbi rääkima, et, et me tahaksime vaadata seda küla. Jaa. Jaa, et ühesõnaga jälle oli küsimus rahas ja noh, tegelikult sealmaal nagu paljudes muudes maades on see, et see raam, mis sulle öeldakse nagu ei loe, et sa pead ikka kauplema, kannatakse, on kogu asja ilu tegelikult ja mõlemad teavad, et hind langeb selle tulemusena meie raha eest mingi 100 krooni eest, siis saimegi selle loa. Et, et me võime sinna külasse minna ja vaadata, mis seal on. Ja siis oma ainus mees, kes seal selle naistega oli. Sa ütlesid tema külavanem, et ülejäänud mehed on loomulikult veisekarjas iga endast lugupidav mees lehmakarjus eesti keeles ja naised on kodus ja, ja külavanem ka. Ja siis me vaatasime seal sees oli seal sees oli ühesõnaga, selle onnidesse mingi sees oli niuke ringtee ja, ja siis päris seal keskel ringi keskel oli jälle omamoodi markivatest põõsastest tara umbes niukene meetri kõrgune ja seal oli hästi palju olnuks tallamise jälgi ja see oli tegelikult see, kuhu aetakse loomad, kui nad tuuakse külasse. Et loomad on nagu kõige tähtsamad, neid hoitakse, kaitstakse nagu küla keskel nagu kuid pudru silmas. Ja kuna see kari on nii tähtis ja seal näiteks selles külas pidi kokku elama külavanema jutturgi 200 inimest ja siis meil oli kokku 500 lehma ja 400 kitse ja lammast ja see ei ole kuigi palju, see on niisugune vaesevõitu küla tegelikult. Aga ära elavad ja, ja siis muidugi need onnid nendest tonnidest Nad olid kandilise kujuga, võib olla umbes üks, üks neli meetrit korda neli meetrit ja pealt lameda katusega ja seal mõne koha pealt oli pudenenud natuke seda savikat katet ära, siis oli näha, et seal niuke roigaste okstest niisugune kas oli seal all ja tegelikult seda onni ehitataksegi niimoodi, et pannakse kõigepealt vaiad vaiade vahele, pumbatakse vitsad ja siis mätsitakse mõlemale poole lehmasõnniku ja savisegu ja niimoodi saab maja valmis, maja pidi valmis saama kahe päevaga. Ja üks maja pidi vastu pidama kaks aastat, aga niikaua teda ei kasutagi. Umbes aasta pärast kolitakse uude kohta, ehitatakse uusküla. Noh siis me muidugi läksime kasin onni sisse. Õnn oli nii madal, sihukese ümara kujuga nagu ovaalse kujuga. Kas nüüd tuli kummargil nagu sisse minna, seal sees tuli ka täitsa kummargil liikuda. Ilmus pime oli, sest ühtegi akent ei ole ja siis, kui silmad nagu pimedaga ära harjuvad, siis näed, et seal kanni keskel on niukene lee ase, kus lihtsalt tehakse süüa. Ja siis servades on niisugused magamisasemed. Ja siis ma muidugi tahtsin seda lõhna, et mis lõhn on lemma lehmasõnnikust onnil ja nuusutan ja noh, täiesti üheselt selge, et see on niisugune kuiva savilõhn meie jaoks ja mitte midagi muud. Ja see on ka loomulik, sest see paik on niivõrd-kuiv. Et ta tõesti kõik, see kuivab seal tohutu kiirusega ära ja püsika kuivana tohutult kaua aega. Ma ei tea, kui, kui tulevad suured vihmad, mismoodi see siis lõhnama hakkab, aga, aga kui teda ehitatakse ja siis on kindlasti väga vänge lõhn kahtlemata, siis mis olekus ta siis on, kui Estan täiesti vedel ja noh, värskem, jäta, värske kraam. Aga nojah, seda segatakse, savisõnnik segatakse ja neid ehitustöid kell ja ehitajad ei ole mitte mehed, vaid ehitajad on ainult ja alati naised. Et see on nagu nende rida, need kavalad ka ei tea, noh, see võib-olla ei oskakski. Teine lõhn, mis oli, oli nõel õhn ja see on ka loomulik, sellepärast et kostet seal ei ole, seal on ainult üks pisikene auk selles seina sees suitsuauk ja kui hakatakse tuld tegema lõket lee kohal, siis terve see ruum täitub ikka õiget, tõelise suitsu ja vinguga tasapisiläätsed suitsu augustis välja. Nii et, aga nad on sellega harjunud ja peavad seda mõnusaks loomulikuks. Ja siis ma küsisin, kes, Klaane, mõtlesin, et no et siin elab minu esimene naine oma lastega. Ja ongi nii, et tähendab, et igal mehel on omaette ON ja igal naisel lastega on omaette õnn ja ühel mehel võib olla mitu naist. Et see sõltub sellest, kui palju jaksab mees suid toita. Selle järgi see käib. Naise võtmisel tuleb maksta lunaraha. Lunaraha on keskmiselt umbes kümmekond lehma. Nende jaoks ka kõva sõna. Ja pärast tuleb seda peret siis toita. Aga et et noh, põhimõtteliselt võib-olla seal neli naist ja kuus naist või 10 naist koos lastega. Lisaks veel oleneb siis sellest, et kui palju suid jaksab Mess toita ja laste arv on ka üsna suur, et, et seal võib-olla ikka vabalt kolm, neli, viis ja isegi kaheksa üheksa last naisel. Nii et niukesed, peresuhted on, on sedamoodi, et mehed elavad eraldi ja, ja naise on palju ja siis me selle külavanemaga siis selgitasime ka seda, et, et niimoodi on see soengut asi, sest seal külas oli näiteks nii, et sellel külavanemal endal oli praktiliselt tõesti kiilaspea ja, ja naised olid ka kõik täiesti kiilad üldse juuksed olnud. Et kuidas asi käib ja siis ta rääkis, et, et see on niisugune vanuse järgi, et, et kõigepealt poisid kuni 16 aastat on enam-vähem kiilakad siis kui nad teevad oma meeste riituse läbi ja saavad meheks pühitsetakse meheks, siis nad kasvatavad endale selle lõvilakka ja see on siis nii-öelda see sõdalase seisus kõige paremas eas, kõige võimekamad noored mehed on sõdalased ja neil ei ole siis peret. Ja sedamoodi elavad nad kuskil seal 25 eluaastani umbes välja ja siis võetakse esimene naine ja esimese naise võtmise tseremoonial ema põeb siis selle Livil laka poisil maha ja sellest alates kuni elu lõpuni on tal siis jälle ilma jõustatuse pea. Ja siis nad saavad nagunii-öelda vanemateks või, või pereisadeks ja, ja hiljem siis ka vanaisadeks ja siis on neil alati lühikesed juuksed, et siis meil muidugi näidati need igapäevaesemeid pöörases koguses kõiksugu võimalike kõigepealt muidugi ehteid, igasuguseid odasid ja ja, ja igasuguseid tubakakotte ja, ja kaela riputamiseks igasugust kili, nende kulinaid ja ja muuhulgas siis ma nägin seal lõvi kihva. Sellele oli muidugi pöörane hind ja, ja loomulikult ma poleks ka seda ostnud, kui ta oleks odav olnud, sest see ei ole hea, tähendab, kui ma sai külas on lõvikihv, siis võib enam-vähem kindel olla, et Lõvi on salaküttimisega kütitud ja lõvide kehaosi niikuinii ei saa üle piiri viia, ei tasu viia, et see, see lihtsalt ei ole hea. Aga nagu see külavanem jälle nägi minu lõvi IFA huvi siis ta tõmbas kohe kiiresti oma vasaku varruka üles ja näitas, et tal oli siin õlavarre peal viis niisugust armi jooksid ülevalt alla väike lõvipoiss, see oli lõvi küünejäljed, kahtlemata ma olin seda enne minekut nagu endale selgeks teinud, mida see tähendab, see tähendab seda. Et ta oli selle rituaalset meheks pühitsemise käigus tapnud lõvi. Ja siis, kui lõvi oli tapetud, siis võtnud sedasama käppa ja tõmmanud ise endale siia niuksed, sügavad küünejäljed, et see on nagu tunnus, et ma olen lõvi tapnud ja meheks saanud järsku ja et nad niimoodi peavad meheks saamiseks lõvi tapma. Ma see veendumus on neil tänase päevani. Ja varasema niisuguseid traditsiooni järgi käisse jaht sedamoodi, et, et see rühm noori, kel polnud õigust isegi veel seda pikka lõvilaka pikki juukseid kanda kogunesid harjutasid algul ja siis läksid savanni otsima. Lõvi. Ja kui see noorterism siis leidis lõvi, sest nad piirasid selle sisse, nad olid varustatud veisenahast, pide ja odadega, need lõviodad, neid me nägime ka, need olid niisugused pika teraga poolemeetrise teraga niuksed, võimsalt terariistad piirasid lõvi sisse ja see, kes need siis tahtis nagu ütleme, sellesse Itaalid saada nagu selle läbi teha selle rituaali sele odaga ründas lõvi. Ja, ja muidugi, kui ta lõvi ründas lõvi teda vastu ja siis siis ta nagu jooksis lõvi eest ära ja siis pööras talle vastu, hakkas võitlema ja sellel hetkel, kui ta hakkas lõviga võitlema, pidi ta kõva ja selge häälega hõikama enda nime ja klanni nime, kuhu ta kuulub, ja siis hakkas võitlus ja teistel oli õigustada aidata selles võitluses. Aga siis, kui ta oli lõvi tapnud ja mitte ise surma saanud, sisalda meheks saanud. Praegusel ajal tehakse seda sama rituaali aga enam odadega vaid püssidega. Ja selles mõttes on ta varasema ajaga võrreldes ohutum. Aga teistpidi, kahtlemata üldsegi mitte ohutu ka praegusel ajal. Ja mis kõige raskem selle asja juures, et see on illegaalne, keelatud valitsuse poolt selline rituaal. Ja kui me nüüd mõtleme selle vastuolu peale, et need maa said, kes on olnud, sa vannide kuningad, saavad olla ainult vannide kuningat, kui nad on rinda pistnud vannide kuningaga, loomade hulgast ehk lõviga. Ja muidu ta ei saa olla see, kes ta on. Ja samal ajal praegusel ajal ei saa iga nooruk maa saidi hulgast lubada endale seda, et ta lõvi tapab. Ja selles mõttes on see niisugune keelatud tegevus. Ja mingis mõttes ma ütleks isegi nii, et ma ei näe siin üldse mingit välja pääsesin, ei ole, ei saa öelda. Et kui teeks niimoodi, siis oleks kõik korras, siis ei olegi niisugust varianti, see on igal juhul mingi vastuoluline olukord, kuidas tänapäeva oludes on seesama vana traditsioon selle säilitamise võimalused tegelikult täielikult ummikus. Aga lihtsalt, kui mõelda selle peale, et nii või teisiti on sonde kuningad, loomade hulgas, lõvid ja inimeste hulgas maa said. Ja nende maailm muutub iga staga Aina hapramaks, see on küll kindel. Ja kuulame siia lõppu veel ühte maa, saide, meeste lõvijahilaulu. Selline oli siis seekordse sarja viimane saade, sari, mis siis teatavasti rääkis harukordsetest elupaikadest ja elanikest muistse Lemuuria kandis. Järgmine kord nädala pärast me alustame kordustega ja mõistagi on esimeseks korduseks avasaade Avasaade ja see läheb muistsele Murrie põnevaimasse paikkamata kaskarile. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.