Tänases saates kuulame Kauksi Ülle lauldud tänupalveid esiemadele ja ema jumalatele. Enne unenägusid on meil kõigil võimalus mõtiskleda selle üle, mida tähendab sõna tänu ja sõna palve. Kui oledki juba nii kaua elanud, et juba esimese tütrepoja isa ener hoit sest taipad, et elu, elu, edasiandmine, umbsääne asi, et tuist, tule, Tenneda ja ballel. Tegelikult 10 ime ja suud Luumine kuna ta tagasi mõtlema imele ja siin ütlema sügise sünnipäeva ilusal haol time imele sünnile Mu ime imepool kartulivõtmise vahel septembri tasel nädalil ja ime ime imelehk ja sünnit 15 last, minu vanaema oli neljateistkümnendas toosama vanaema Elizabeth sündi enne jõuluvälan, külm suur lumi ja tuisk. Nii nime pandmine jäigi järgmise aasta jaanuarikuusse. Ja siis võisidki sünnipäevas, viies jaanuar, mis kuupäev detsembrini tegelikult sündinud minu vanaema tud ei tee, ehkki keegi ei mäleta kellegi käest, ei ole küsida. Ja nalja miile ja tõi elusädeme läbi mitmide sandide halu ongi pühendat imeplaat. Aga peale noide, lihaste immi, kelle nabanööriga oleme seotu palju, palju aastatuhandeid juba ja mitmeid põlvi umma, viil ütte ime ilma kelleta meid olemas olnud ja milles nime ime ummava Sance olendi, et keda eesti keeles tuntakse haldjate nime all, aga Lõuna-Eesti usundin ja ka hõimurahvastemann üteldes naid Valdjate Kotsile, ime kõge tähtsapu ürgime ehk ime, kelle looming ongi suur maailm ja teda balleldas, ennetas tuist. Et maailma kõran hoit ja saamis seal elama. Sellepärast et kogu suur ilm tüütas vil täpsemalt kui kellavärk vaiviil. Täpsemalt, kui suur arvutipark, kui seal mälegi üldse asi kõrrast aru Vaikoskilt viiruse taolist midagi, tule, sõsmi oleni, kõik ohun, Cami esid peani, ime ime tema maailma kõran hoitmisel etni, mitte ei koolessi, solgi ega hulluse ega ahnuse surma. Võtsime, kes on hästi tähtis, Untule aina tuli andmeile lämminud ja tuli või ollaka ühega kuri tulle ime ballemiki niimoodi, et Olessi Vao on, et ta oleks paras meid, lämmistame. Aga Josis seogjev Inemise tule ime peale, liiga vähe mõtliva ja liiga vähe time eest hoolitseva, et nii palju metsatulekahjusid ja Palamist ette tull. Et kas siis ainult tollest, et aastan kõrra või ka neligard, ballett tuist pead mõtlema ja hoolitsema nagu kõik haige. Ka tuul on väga oluline, tuuleime Undu, jää viimi palvit, käte ja kehahoid maailma liikumisel ja värske veteime ummi, hüve ime. Hoit Vii kogub puhta, vii meile puhta juua. Praegu sääne õnn, et meil vilu puhast vett ja tegelikult viime nii lahke, et missassiga Umale deviga läbi meil olnud, kes vaja kuskilt teistelt Mandritelt pudeliga vett siia sisse osta. Annas jummal, et tuum lihtsalt sääne ajutine rumalus ja tui muutus kunagi Sances vajaduses, et meil lihtsalt ei ole mitu pärast pea vett kuskilt sisse ostma. Mõttes saime nii hüva mara memmekene puudeandja Umm, paljud Ennu ja ballemist rätiin mõttes anud meile puid, andmeile, tolle ilu andmeile lämminud andmeile Marju andmile siini Jandmile hapnikku, mida me saame hingata, olgu mozzaimegi terve maa ime Kohilast mullast sünness puutaim, mis söök, juurvilja ja kevaja ummiks hinne Küldmist, maa imele, pantu virgsele, kas muna, kostu, maailm sündine haiga tahes ummil väga vanadel inimestel. Meelen, et neile kõnelduvainemmeski latsena näen, kuis Peremist olla Edimakse Küldmise tegi esi ja nii, et otse mütsi pääst ära. Vila ime austamist umbNil, viil Siberis salale Setumaal kui jumala hol kirik ärakiilse Peko kultuse, kes ongi põlluviljakuse jumal esanud siis käkiti tubeco külvile, salve või rõivaid, Ta aga vile külgmised hiil viidi täks kõrras põllu peale ja koristushaigus niisama. Ja siis Perand toimetati vaikselt tagasi. Gara ime hoit terve ja sigiva, nii kodulooma, et lambil olles Kaczygu tallekese et seol Olessi põrsakas, et nii ei peassiga liha kuskilt mujalt sisse ostma, vaid sassi esid oma karja eest huult bitten. Ja on väga tore, et viimasel ajal humootsituga eesti tõugu lambid eesti tõugu Hobessik. Et nii nagu eestlase ei lõppessi, ei lõppessiga eestlaste hinde aretati tuhandet aastat kõrvus olnud loomaliigi. Isa ütles väega tähtis lähedane ime, kellega tule igapäi suhelda Homsis le ime kodukolde hoidja. Et kütta, et lämmistada ütles süük. Et siduda verevid Bay lugu, ahi ei tõmba jalati Tenneta etu mõlema kodu ja koduime sisse kammu pere aset. Egatuste immi mäletamisest hindel tegelikult ei huvitagi tegelikult Untu sääne suhe loodusega ja oma esimiga ja looduse immiga midagi, mida tule edasi anda ka oma latsile ja tuum, sääne asi, et toda tuledeta päev läbi hommikuvarrast yld Ani veel Kaia latsest sööstsid tervislikku sööki, etne pillusti toitu ära ette Süssi rämpstoitu. Etna kustutas elektri Guineletra kodust ära või säält arest minema, et elada kokkuhoidlikult. Etne hindas looduslikku kangast. Ja et nahas elada looduslikest materjalidest elamist on juba vaiksest pääle anda mänguasju, mis loovust arendas. Ütte värvilisi puuklots Sa opata neid tüdrukuid puppidegema ja puupulgast ja käbidest väikseid elajaid. Ja väga tähtis sõnum, et unetasi latsiga kõnelda kummuku, neile häält, soovi ja õdaku neile unejuttu kõnelda ja oodata. Ta loodusen nägema illu ja edesi kestmist. Hummuga tere, Hummagust pomillas päev ja mina tähilveste müüda taha saata. Kõik Ilom jääde, too ma valmis vastu võtma ja naerata, sest nii palju kui vaia välja jagama. Ma valmis kõika kärat tundma kui söe, kui käsikivi rinnu, hääd lõppemaldan, manoia uhas, njotsi vahtsid, terri. Nii valva, et kurjast kaedusest ta seisma jääb. Lämmi valge päiv, las tulla. Kaoman kosija. Kosilane ehtsa Hobest kulda, karda kosilane ehtsa hinnast, kaap, saapa läts ämma palvel lindu, sirku lääts aia palvel. Piinapiipu võttas vana palvel sirku päiku tulli tarest kosilane vett, vilet. Huule tahtis anda janu, kaaru, nüüdse Naiu kao verest lindu tšenko. Armas neidu, illust sirku, anna juua, anna juua. Saalterekat kosilane, anna, anna. Male kögöš müüdage. Anna juua, anna juua. Vaata nakas palmid, sõdu Anna. Kerkas tule Kodole, anna juua, anna juua seal oma kinda koos ja kirja. Anna. Anna. Anna juua, anna juua tuule mulle tuule mulle. Nii kui kaval meel, ütleme nii, olnud Virkathbandma. Hanna, tule malasemada suure val Kõni, tule äratule ära. Üles lüüt varra Valgan, tule. Tule. Söödefinnatsiaali halla, tule ära. Tule ära. Kui akus karaskidki, tule. Tule. Anna juua, anna juua tuule ära, tuule ära anna. Tule. Tuulemulle Hobest ehtme handa, linte Palmitsama. Näitsakita kirjatama. Jah. Tüümistule tüüpi panda või jah või jah või tädi panda või, või? Lase oriaal õigust pita. Lase las las meid pappi, paari panda musta kuube kuulutada. Neiu Aavik ehki hoost, kulda, karda neiu ehtsa hinnast karda kulda. Lätsi ime palvel vaja minna Esa viina vastavat imega last alla, vali. Cap kiik kõra, näki Rägakaku, Kaaessi, äkin äkki näessi. Kozano hukka, mõtsa Nuka Kaiv kav, Palo põua, kak ik, näkk, närp, näost. Inne täiudusest solgi pangist kuule päevas kanapessa kuma su käest musu saa esiti jätku ei usu ka pöisi kuu kutsikis Partsi tütrid päevaskis Kuljulatsi tähe põrssis. Innem tera otsa saava sulitses söövad kardakit kuma su käest muisuza esitiiet, mis sa usud lamba lehme Pärdist vai kurja silmaga ehtamist vai põhust päävedasemist? Mis sõskoole, pihla ma keskuma mäkke ja ega siukest kingi palju marju ja kutsu vihma, istu hinda varju ja näida sulle marja kobaride küüdset näkku sest sirgusse väära osa marju ja suurem peaaegu viies kokkuostu. No mõni Hüdsik ladva varjo võt sõski varajase talve vasta. Võta vaid paneb pahas õks maga, kas sinu tahas? Silmetsus, kast aiva tähiskire tähis Vaiva mähis? Võttas kuusso, võttas Taivast võttas päevas kuuska võttas aastast vast küll külandsa, võta hääs, vaid paneb pahas. Vana ime lehmel Vistmest tulle hüttel. Tüdruk, minekus, kutspütte Beatütscard uskma. Oldsa näen, et pulli minema puskas. Üts kõrdelec, üts, kõrt sünnit, arm nagu suuremgi võt nagunii. Jaa, päiv Suitsu seoburskajaga ei Castlikas Mobige Heose ja päi näid sammu, vihmachilkud aka kiusas so sõnugul nagu purjeklaid Juusk mööda jõge Piusa ja Päi. Suelo Kuismaa ütlevaim, las jõgi jooskma ei kiusa ja päi kas tõtt muune häkuubelt, näkk? Seto näiun näitsukese kullakarva kabasse. Võtke minna hinda seke Kuljatama kergotama, sõõrige küüre jooskma. Einakule eine võtta Keergotaseculjatase küüre jooskma pudrus kitse pudruskaala õppe, Helme, esiJaava Humma Hello, ummagargust kargas. Kosanov hukka fina ja nuka. Sina, kes põrmandutsaisa suke omad taos Muuma vehmere. Sõna lõõtsa, kiitmiste, kaose jalapaigal ei, Saisa Kaera-Jaanile polka pääle Reilendrile Waltzeri hääle. Koza naerlat, söe sulio siia jääs sina ja nuka Kosanov hukka. Seoilot Hummuk, tulnuk, kin haarde, õrna olemise tasa, liigu hälli. Kas jääd sirgu? Koorium Heretaja Ui puhe, Elmu elugis, kas jääd sa rõivile jääl sisse astud trepist alla lööjat? Kas jäätmaa ülestule tütrid Hereda ja astu Uiboyavale õhuse kätte? Sa lõõtsa tõmbad aida trepi pääl, kas jääd? Kas tõesti on võimalik tunni? Päeva palve omillas päi ja tahma ole, jää minna Ilosana ilma luudi. Ma taha hääd ja hääd kammul São osas. Kui ütle midagi sinnale mõttel, noh kui piima midagi sinna ole tahtma. Kui tõrele silma vihalda, Mahalva Hinel ei taha ja ilma seal ta ei raiska. Male, illus ja Kymes nii väärt yks kõige paremat ei ole hirmu, mu imiime, esivere, heli, hõimukutse hoitma, minu hinda kõik hääskit, Ilo usk ja hindel teed omahind. Nii nagu muinasjutu Hobesellol kabja all on muldu silmis ülevan omilos päin ja kõikne ja too las olla häitsengus. Ja Elo nimel, kui on vaja kahe angule, ma vasta laada taha. Mutsu Mutsu muidu kkne kutsu Kutšõukuid, Jukene Hutsioon futsu Hudukane Mutsi Uudžuudukane do tüdrukuna näidžuunäitsu näiukene, imetütar, tillukene, Siliuliulil niukene. Sinna uikama. Jaa. Jaa. Sinna on ikka mõni keskpäive ööd, kesklustivaid ööd. Ei. Ei. Ääre. Kassil üteldes Zaitse ellu ja nõial üttesse hinge way naasel Katõsa kavalust way Hussil üttesse ellu vai hiiul ütsa mehe jõud. Aga sinul mu valitul Hoietul vabal ja pööratusel uidul, ärat, tegijal, tüdrikkide tantsutajal, naised, köisi, noorutajal, mässas rinnu ütsa mehe söe vahel, kui Zaitse naist palavide silmi, kas söövad Katsadad kässi, vahel joovad fil mulle hiita kuuma õhkavad kaetust, mis korgal ennast, lakk, vaim madalas vaatas maad. Kassil üteldes seitse ellu ja nõial üttesse hinge. Vain asel Katõsa kavalust vai Hussilitesse ellu hiiul bütsa mehe jõud. Aga sinul, mu valitul Hoietul mässas rinnu üldse mehe süve. Hei-jaa. Ei ei, ei ja ei saama. Lausu, ei. Ei, ei, ei, ei, ei, ja kui tähistaeva kingit mul. Ei, ei, ei ei, ei ja sa ainus mul massaa sul eieieiei ja sellideni pihla Buy. Ei, ei, ei, ei ja kudegeid lähtad sirgu. Uraan. Eieieieiei ja soovi on mul viil. Ei ei, ei, ei, ei, ei ja et oleks jälle harit, ma Epini häste Kütsessaaz haina Rõuke põlde pääl sääl olla olnu eieieiei ja ilma haina Rõugelda ja säästameldama. Ei ei, ei, ei, ei, ei ja ei taha, ei näegi Aiessaa Ungusi, Raudikidema aia ja, ja, ja, ja, ja, ja ajaka jalga saama. Bronzi ümbreze eieieieiei ja. Paababraasnik 14 10 imestinemist Hanyria ballemale yht tütreid ilmale kandnu imenda Taka tütre esinelatestist neljani. Köis, läkke tiitiid, Marichen tõugjas, lita, sadakond kutsikut sünnitati imet, pudrupada taht põualaulu ja hümni noore mehe Noopest vasarast Paababraasnik Ulitut valla. Andke tähendaja vere vett, viina muidu mehe surnu spiina, Tiiaidi jäi Tiie ja Tiia ka, nii et poja saad Kuima tähendaja poisi isa sisestada lahkelt kõigil ja asi Tiiaidijaid, iie ja Tiia ka, nii et poja saata. Dada tagasi tulles mõtsa Ra Danzi linnuparvmeeste ette linnas. Kohestinoled Kurekas kohesti Hannah Tõlle koheski Luiga looga kulgete. Kild on päev päev kokku tulnud naiste, räägi veel, Aado kaabakoko, kutsudu liinik, anda haaret, tahab põtru, kiideme, Jauhhaasis, lask lööma, suulaasis kitsama kõrnid, siis kööristama tulejaid lihtsalt puuder Egatule, Ruugarutuuline ega liinil Ahjak. Beeži jummel Eeefficannet pudru, Joukko kuumad uud, suulumootsid tuumaagotust, kõrna Sipiines lõigud Tastule neid killaputru, naiste väeanni kraami ning täie liidu andi immi iile hoobid kandja Candida. Muuseas tõe loedendises nii kyllave võtus, kild on, tähendab kokku tulnud naiste vägi veel vaata kaaboku kutsudu liinik, Anda haaret, handaa ööd. Tere, immii, imege, imege, ürgeybekene eideke, ilma Elo hoidjalemm, valge jaota ja siinolemeeguumardaami kummarda nii sõlma sulle Valgajalanga kutsuse väkke putru kiitma, neid Ruaal väkke andma ilma edendi seedend, ööse, immi mäe imege, imege. Tere, tere, tuuleöine, oled terved tuuleiilid, sinu nii kuumardaamigi, sa oled valgust andnu, ei ole meile mingid nülazett rutust, Ruugagida, Ello saat külmäe kähki, Kööda sul vere väelanga vere väelanga kutsu suveke putru kiitmäe, meid, puud rullväkke andma, Eeeffi pudrust suudavad maitsma, suudavad maitsma. Tere, tuuleimegeene tuuleid, saa eide geene, õhu vallavaalid, söja viilekesel vihmadu ja palveköisi kätte viia, kätevi. Sõlma sul sinisel angas sul nii-naa kuumardaami kutsus sureke putru kiitma, neid pudruväkke andma, väkke andma. Neelad niisama ka maaseen kostsule teevel Juusqva jõekas, Merde Juusqvasinole nii kuumarda, nii kummarda. Tööda sulle siini pailud, jää Samaadi teele hooandjas kutsuvad käeputru kiitma meede puud rullväkke andma, väkke andma. Tere mõtsa imekenegiesa meile varjupakud puu oma oma hell Welle, Helle Well. Tõusesteere Maarja ime Maarja ei näe ime geenegi saagingid Kütsem Maarja magusambama hakaid säugassinole mee kuumardal kuumardel köide sulle halja alanga kutsu väkke putru kiitma, putru keetma. Tere, ema, ime geenegiaza Ellomaale annadki ässa vilja kandma, Paaned sulle Miinaaguumardol köida sul Kõllase baila Kõllase Baylor. Kutsu väkke putru kiitma, meid pudruväkke andma, esid pudrust suudet võtma, suuded võtma. Tere vile, imekene vile, imäe, memmekene, Elo hoitja kasvatajad, jää sa Kohila mulla, elad siinne Omaari, võtad vileke, sel kasvu, annad sinnominaaguumardaami kuumarda, nii. Kööda sul Kõllaslanga kutsu suved käeputru, kiitmäe, meid, puud rullväkke andma, esipudrust suuded võtma, suudad nutma. Teregaarea imekene karja hoiti asigi jäädiesakaid, saatmiigaaria saadad siile varsa põrsa, Kaczyk talle lehmik vasikat sinule, nii kuumardaami kuumarda, nii. Kööda sulle baila köisi kutsu Subeke putru, kiitmäe, meid, puud Roolvet andma, esipudrust suudad võtma. Suudad. Ma tere, imiinekesevana immii vähekese, kõik. Nii ei teki ees, et eile nii nagu mardaamid eile hiidsuure teenogjäävalt, Meidasin nüüd nüüd aha ilma illo Aadada Ello edasi kandma. Nii nagu mardaami kuumarda, nii Köödajad eile valgid langu kutsuti väkke putru kiitma, neid pudrulveke andma väkke andma. Palad palatulekene sütti, sütti söögigiite kirbule kirbule leegid, gene huvisa huvisa hüdrekene pala, palatulekene sütt, süte söögigiite Kirbla Kirbla leegikene huvisa huvisa vitsakene, palav, palatulekene, sütti, sütti, söögigiitja, myypane, tule Palama õhka kirgelema, Kibena kiima Katra keerust sangar eksama, katlarauda sanga pupeldama, paabu Naatse pala palatulek kõnes ütles, ütles söögigiite kirbule Kerbole leegikene huvisa huvisa vitsakene pala, palatulekene sütti, sütti söögi kiita Kirbla Kirbla leegikene huvisa huvisa hüdrakene palad, palatulekenes ütlesite söögigi. Viid hui ta nii ma haaval ta või. Piike. Ja tuuleväega ka käen hoita hoida. Buttoosista tuuli toore me nüüd nii see ei viida, ei näegi. Kui ta oma kõigil on ta kui ta saaga, Soova oi ta ta ju. Ja. Vele teega ja Reek Viid hoida oma daami kui jaga inde la löömal ka nyyd ja oi ja meeleni teeb viita hoitaamaval ta. A veeta? In mehine? Veeta? A viitage meid, oi oma valla omi. Ei näegi, see v ta ei näegi, see ka ei ma alla. No öelde keeli see suur maastva naldi. Miseista paar jaak nüüdinaal ja seda hoid hõnguga venda. Nii ei näegi. See ei tee. See on ma olla helby. Nyyd triid kaid saava ja myyboige Paadava ja maana see hoid nii siin nii ravida, kui ta oma valla viis ta suu uriinis. Too koorejuus eesta, kuid ma alla põllul see nende ööl Ki eest. In nii veeta. Nii viid nii Queeni-Fi oi, nii veeta. Nii. Viikhoid ma haava alla. Ei, odkaits soori ja hoid koore ja keele eest. In nii viita, et saast näi jaak hell läki hingel Ki bee neegee Se meelde Ki Laali meelelde Ki piir, kaak see v too ja aru Tuuli Roosma haagi ja veest ja äke ja et jõuastu olla naist. Nii et jõudu ellu teekonda, et saas väkke, naistööli tulestuk ka poogantsi. Nii näe, viita. Viid kaid saama alla, ei hoid ma alla. Harmsa esivanem pahitendooni Mayerdal kääben kivikalmete suru vaidlen tarand ikka niisama pihukad matma, jätend, kõik meesimekese teile kummardama, teile heida suuredeno, jäädi meid, tahad tahid, sigitit meid siia ilma seostilost osa saama, Elo väkke edesi kandma, jäädies lase valla minna, nabanüüre sõlmuk reisil tollel pik igal elusoonel Elo langu käästes lase halu rängel hääletisel Elo kangast edesi koi, et kasvõi ilma kangas Builda käädi asugahjuvalt kütnugiaadiviigalt putru, kiitne samblid leivale sega Aitiuma esiheidekesekijadel, Jaku eluväkke käed lolli, Elo väkke tahta, me ei taha ilma Aitiumaitiumaitiume esime, kes aituma aituma aituma. Oh, nii imekese imege, see, mida tiika putru ja ka putru ja ka nii nagu tiimiga tahad niigada. Toodergevad Elo väkke Elove Jaagemiga innistillo innistillu hävitage kanda igavest hallu, igavest hallu, ank väkke edesi, Elle edeseeell, Anka yodo Ello valla, Ello valla seemendumumaariv võtta rüppe. Ta Ellova ehitajad eid ette evangus lasteõlina ette ei kõigustid kantsi Ta Elonabavarias või ebaeteigaakas teibid süstseeoo ilma sõtmise a'la sõtmise ja iine immii, nägese väkke ja Käämiga ja miga ja iilo. Vaata ta Isonamiidiga putru kuumaid saada maitsvat ta Ohmi, Eeeffi imege, imege Se oodetooleti rätetole toodeto. Et teile kuumardaami kuumareda omi. Imem imede imekene sulleni küüne kummardama küünide andi andama puhemi pudru maitsmises, valimi mõdu, mõdu, samba kütsini piiraku pehmenda, ime ime, Teimekene sinnumi kummarda, ballelden ärsad, ku nälge, näri mehe. Hoia meid Viliaadist, vilast, kaid, viledist, naasest. Anna meile Luigalise tarenukanaarma põlve peale põtkama, laua manu, Luizzas tõstma, tare ette tantsu lööma laanevirde laulma, sinna juba etteden, ime imede imekene. Imemi, tule, imekene sinnumi, kummardab, alleldan kutsumi Ruuga võtma meile Impil, andma aia halukatest, halb Hassada Kotost Murabelt tarest tõrjele. Lämmi meile jätta Elokest valgust, kanna varjet, et sinna juba ette teen, imemi, tule, imekene, sinnumi, kummarda. Balleldan. Uku. Näitasin tuuleimeimena vihride valitseja valgias vesil Taivad silgi sinnomy, kummardab, alleldan, kutsume roast osa saama, annab nii palvedesi, aule, päävele, ehale, tulevana hinda, tarekesta silludassigidest naisin juudile, saadas surija tormiga. Puhub pehmehe, paitan, kui valan ville lõikama. Vaige illast, Kododid siin juba ette. Tenn Uku näitused, tuuleimeimena, vihride valitseja. Viime imem, imekene merenza, Marutan elaja, Maasen mulla hämmetaja läteten, lahkahelõkleja sinnumi kummardab, alleldan, kutsume roast osa saama, et sa niisutas ville kandma kõge pala numbamaagi, et sa vetetas nilbeks kõge kuivemba Vitugi rikkalt saaki ja tervist saada põski Hellaste untsega kaid salgemiselekest loan, hoia marus, võlu liba. Mõtsa eideke Mariaina imekene, sa kingid Kütse, magus hambamakett säuga sinule balleldan kummardel kutsume roast osa saama topelt andma tagasi, salgutada Mesi Marri, vaaritada Vabernid, kupatada kuremarju, maiustada maasikat vatsa, täita overnit maa ime ime, myymekenek, jää sa Ellomaale annat. Sinule balleldan, kummarda, annab pudruanumast. Anna vasta meile vilekust, annad terri põllule, et ei tulest nälge, närime saadalatsi, laululisi etiks, Elo edesi, Jakus Etsas põllu harida, eksas maa pidajaida. Karja ime imekene Synolemi kummardan, pakun sulle putru, maitsa sinult minu balleni põrsid põhku, tema lambile, katsikud allekese kitsile, terve kidokese lehmile, tragi vasigu hoosile, drugsa varsakese immile, tragipujad. Tere Meile tervist, küsi põldu, pita karja, kasvata latsis sünnite üles kasvanud. Vileime myymem, imekene, Elo hoitja kasvatada taia külit üle väeandjat ja sa Kohila mulla Helazziimne oma rüppe. Sullemi balleldan, kummardas, hullem, ei anna putru küünüüda, annab Jazda vila kasvu, paks, olge rase, hid päid. Nii nagu miis suis looga, olgu vili looga täial, anna naisile tervist, anna jõudu ville kanda nagu mis sulle hääd rooga, anna Lyles salvega latsiga imago kummardamist sulle immina, võtame pudrust osa. Nii, anna vilekust edes immist, immile, kummardamist sulle Kodoime leedekenegyazakodokollet kaitsjat, myycodolem hoiak pakkus sulle oma pudrust palle sinult kodul õnne kummardamist sulle imegija sa hoolitsed, mis söögilaua eest võtab putrumi käest, andnud tagasi Ruuga, nii et liud oleks Lion kinni kaustugana kaussi. Kummardamist sulle imekaitset, meid kaetajaist hoiad sorimisega, võtan pudrust, maitse võtami, halvaist kaitsekummardamist sulle ime ja sa hoiad, kaob Kärt ja piksed nii kaitset, vile ja gara. Võta Osami pudrust ja jäta meid Hinele kaitsa kaitse villaressaist hoiak karja taudist. Kummardamist sulle ime Valdjasse oled valgide üle võtta pudrust osa ja võtab meid kaitsa noideistki, palutas, lahka uputas, nakatas viljatust, külveni, õnnetuisi, hoia meid ja kaitseb kummardamist sulle, ime hoiatele haigust surmani tõved audi zoomi surma takistad, võtate Osami pudrust, hoia hinge, haudun Maalutsem ananan, hoia kaitseb meid kurje tõbist, hoia haigust, surma-ist kummardamist sulle imegi toimetad hingetooni maile, võtame pudrust, osa tooni, mailegi saadet, kummardamist sulle, ime sutajale päitseid pähe. Võta Osami pudrust, hoia karatsuracheravel Lazacaral süünest saia kummardamist sulle ime, sa viid circa kaitsja, olete Hanide karjata, jahekane luiki laulutaja, lustiline sullemi, anna pudrust osa, sina kaitse, ame tsirka, viitsirka, lõigukesi, Hanikaisi, hallikas iludokeisi Luigatajaid. Sulle kummardamine, gene ja kaitset munesid kannu pesa peal, haudid tulema, sünnitajaid võtta Osami pudrust kaitsva muneid, hoia elu, Andid sulle kummarda maa imesadamat, tugevast hoidadki Saka valgena hoiad kõiki taimi, ilman tallita, vaat sulle, anna pudrust osa, hoia Puuputmalda mõtsa mõttes lasin laastamalda teile kummarda imekese kääde nime, ole unetanu, ärkki meile pahas pank kurasterkki meelde, tuletage putru saameile saaga teile avitage Mei taimekesed. Sulle kummarda mäe imekesa meile loovust, anna nii Elole Kibenat hiidet, Ello edendad nii laulel ritta omanunud Milloiski Aavik Sulle kummarda, immime, kinke, miis, sam, esas mõõtsale, Tõne puu lisas põllule kaasa esas Kodole kodu küündlas Valdjale vele, küündias õllele, suitse küünlast naasele Elo andjale. Võta Osami pudrust, hoiaummamistetu hoitnu häälisenemi mõõtsa peremehena põllul, kaasana Mikkodo häälena, sõsar hägasana, naase oeh, aituma aituma, aituma, aituma. Kuulsite Kauksi Ülle lauldud tänupalveid heliplaadilt imeplaat. Samas kõlasid ka Robert Jürjendali kaks kitarripala lapsepõlv ja ballaad taevasele Mariale. Aitüma riiklikule programmile, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Head ööd.