Kooli Kree. Tere, taas on käes kuu kolmas laupäev ja kooli priil kavas heliajakiri triangel. Et aasta alles algab, siis pole laste muusika veel hoogu sisse saanud. Sestap on tänane tri Angel ühest noorest heliloojast, kelle autorikontsert toimub 25. jaanuaril matkamajas. Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust Tallinna muusikakeskkooli klassivälise töö juhataja ja 25. jaanuaril Tallinna matkamajas kell 15 null null toimuva kontserdi organisaator tor härra Truu väärt ja ütles, et temal on pakkuda välja üks väga põnev helilooja. Kellaga meil täna on siin võimalus saada tuttavaks tere, Mihkel Kerem. Sind on nimetatud meie Eesti Mozartiks. Nojah, see on jälle selline panud pandud nimi, kuigi ma ennast ise selleks ei loe. Mozartit minu arvates on siiski üks ja jääbki ainuke ainukeseks. Looja, isiksuse ja heliloojaga tutvumine algab kindlasti eelkõige tutvumine tema muusikaga ja võib-olla alustame ka sinuga siis sellest. Aga kõigepealt pakuks välja ühte sellist toredat lugu nagu trio fagoti le joolale klaverile, mis on tellimustöö lätlaste poolt. Lätlase tellisid selle ja ma kirjutasin selle augustikuus. Ja sealt võib-olla esimest osa kuulatud, on see selline suhteliselt kiires tempos tore hüplev luguna. Sa ütlesid, et lätlased on tellinud sinult selle loo kestnud lätlased. Ma võib-olla alustaks fagotimängijast, kes on Andrei sarnitsanss, väga hea mängija, väga kuulus mängija, kuigi seda võib-olla lääne poole, mida rohkem ida pool. Ja tema naine nooraluse ja siis vanem tütar Sandra, Arnitsans ja tähendab, see tutvus on minu ema kaudu. Nad õppisid koos Moskvas ühel ajal ja sealt on see tutvus niimoodi jäänud viimasel ajal kirja teel või õigemini vahepealkirja teel viimasel ajal siis aasta tagasi umbes tekkis idee kontserte ja tehtigi kontsert siis Tallinnas, nemad tulid siia. Ja siis nad tahtsid vastuteenet teha ja pakkusid meile kontserti ja muuhulgas said ka teada, et ma kirjutan natukene niimoodi muusikat ja tellisid siis lood, tellisid ka kolm prelüüdi ja siis selle fagotitrio. Ja siis nad siis nad esitasidki seda sellel kontserdil, kus siis nagu mina läksin sinna mängima neil nende poole. Ja see on nüüd üles võetud novembrikuus siis kui see kontsert toimus. Ja vähemalt koostöö oli seal küll väga meeldiv ja Ma usun, et parim paremat esitust lähimas tulevikus üldse on võimatu saada. Praegu oled sa 15 aastane, kui vana sa oled, kui sa selle loo kirjutasid? Ma olin ikka siis 15 aastane, see on eelmise aasta augustis kirjutatud. Millal sa sünnipäev on? 23. jaanuaril. Nii et varsti-varsti oled sa saamas 16 Nonii noore mehe kohta oled sa tõesti jõudnud väga palju juba muusikamaailmas korda saata. Sinu lugusid mängitakse kontsertidel, sina lugusid võetakse kriitikute poolt arvustada, see tähendab seda, et sind on tähele pandud. Kuidas sinu esimene kokkupuude muusikaga alguse sai? Minu kokkupuude muusikaga on seotud ikka jälle vanematega. Siis kui ma veel väga-väga väike olin, mängisid nad koos koos teiste sõpradega nii-öelda kes kõik professionaalsed muusikud koos pilli ja neil oli väga palju kontserte. Siis loomulikult ma kuulasin proove, saaliproove ja kontserte, helistasin ka. Ja seal noh, sealt saigi algusliku üldse minu kokkupuude muusikaga. Kui väike sa siis olid? Ma ei teagi. Võib-olla alates sellest, kui ma aastane olin või kuskil moodi. Ja kas sa mäletad ka seda, kui sa päris õppimise mõttes esimest korda pilli kätte võtsid. Esimene esimene kord pandi mulle pill kätte. Kui ma olin nelja aastane siis niimoodi natukene proovisime emaga ja tahtnud hästi istuda kuidagi ja niimoodi natukene natukene pool niimoodi mänguga pooleks käis see asi aga kooliaastaselt, astusin siis kuueaastaselt ja siis ma hakkasin tõsisemalt viiuliga tegelema. Ja praeguseks oled sa väga hea viiuldaja nii nagu see on kuulda ja lugeda, olnud igalt poolt. Nii et viiuli, see pill, milles alguses kätte võtsid ja selle juurde ka jäid. Jah, ja viiuli ma võtsin kätte, sellepärast et ma tahtsin just viiulit mängida. Kas sa mäletad ka, miks? Ma ei oska öelda täpselt, miks, aga aga ma siiski arvan, et see on sellepärast, et mu ema mängib ka viiulit ja isaga peaaegu viiulid, naelte riiulit. Nii et perekonna traditsioon lähme nüüd kuulaksime ka mõnda lugu veel, mis võiks olla? No ma usun, et võiks pakkuda minu sellisest esimesest eksamiloost, kui ma õppima hakkasin, siis kevadel eksam ja see oli sanatiin klaverile ja sealt võib-olla teist osa. Ta esitab helin kapten. Kui vana sa selle loo kirjutamise ajal olid? Viiendas klassis. Kõlas teine osa Mihkel Keremisenatiinist klaverile ja Mihkel Keremiga, jätkame nüüd ka juttu. Mihkelson olid päris väike poiss, kui saastasid Tallinna muusikakeskkooli, hakkasite õppima viiulit. Viiul on teatavasti vaata et kõige raskem pill õppida. Kas sinul oli ka raske? Mul on siiamaani raske ja ma usun, et need raskust ei lõpe enne, kui ma tähendab, need raskused on nii kaua, kuni ma viiulit mängin, üldse. Aga kuidas sa nendest raskustest üle said, ma mõtlen, et niisugune väikene esimese klassi poiss pidi ikka päris tubli olemas. Tahtmisega suure kavalusega õpetaja poolt. Nii et õpetaja oli kaval. Nojah, õpetaja, mis on ühes isiksuses minu emaga? Kui suur on üleüldse olnud võib-olla vanemate osa või saab olema ka tulevikus vanemate osa ühe muusika kujunemisel? Ma arvan, et suurim et millist, mida siis peaks vanematelt ootama? Vanematelt võiks oodata mõistmist, mida soovib muidugi iga laps. Aga karmi kätt, kui vaja on, sest väiksel lapsel ei ole eriti välja kujunenud mõistus veel, sest paljusid asju tuleb just mõistusega. Ta mitte mõelda, et ma ei taha mängida, ma ei taha täna harjutada ja ta on ära harjunud soome jälle ei taha ja nii edasi. Lõpuks käed lähevad kangeks ja pea ei tööta enam ja asuksid pahasid asju. Juhtub. Ma tean, et see jutt on natukene nüüd sinu teemast kõrvale, aga võib-olla sa oskad siin head nõu anda. Paljud vanemad on hädas oma pisikeste poiste ja tüdrukutega, kes vaidlevad nendega tõepoolest ei taha harjutada kahte-kolme tundi päevas. Ja vanemad on küsimuse ees, et kas peaks oma last siis sundima või mitte või laskma inimesel areneda vabalt, mis sina soovitad? Kõigepealt ma soovitaks lastele hoopis, et sellist asja, et vanematel on peaaegu alati õigus. Ja vanematele ma soovitaks seda, et mitte kaks-kolm tundi ei tohi neid sundida harjutada vaid viis-kuus tundi. Aga kahjuks ei teinud seda ja ma kahjuks ei saa ka praegu teha, lihtsalt aeg ei luba seda. Ja siis veel, ma olin päris hämmingus, kui ma kuulsin, et sa elad ju tegelikult Lasnamäel esimesest klassist peale oled käinud koolis muusikakeskkoolis, mis tunnid on kivimäel. Kuidas sa seda vahemaad ületasid? Bussiga ja autoga. Et vanemad alguses aitasid seal käia. Ikka jah, kuigi tähendab alguses käis ikka põhiliselt bussiga sõit muidugi koos emaga kooli, tema läks tööle ja temaga tagasi ka alguses ja kuskilt keset esimest klassi hakkasin ise koju tulema ja varsti hakkasin ise kooliga minema juba siis, kui emal ei olnud tunde samal ajal või. Nii et ikka üks päris tubli poiss niukene loomingu juurde tagasi tulla. Kas sa hakkasid loomingut iseseisvalt proovima või kuulusse õpetaja juurde? Loomingut ma hakkasin iseseisvalt proovima siis kui olin umbes kuue seitsme aastane. Kirjutasin ühe klaveripala või õigemini mina ei kirjutanud seda, selle kirjutasime visa üles, mina mängin klaveril, seda see oli õudne, nägi Pealkiri muidugi pärast teose kirjutamist juba. Ja see jäi siis tükiks ajaks mine ainukeseks teoseks ja siis mul tärkas huvi barokkstiili vastu, nimelt Vivaldi hakkas mulle väga meeldima, ma hakkasin kirjutama kontsert Vivaldi stiilis, neid ei tulnud eriti palju, seal rohkem, nii viiulipartii tegin valmis kuskilt ja. Aga ühe sain täitsa valmis ja üks on poolik, ilmselt jääbki poolikuks. Ja siis, kui ma neid seal kirjutasin, siis järsku tekkis õpetaja Niina murdlal meie koolist ka mõte, et võiks panna loomingut õppima koos tema pojaga, tema tegeles ka sellega. Ja siis valisimegi välja õpetaja Mati vulbergi. Ja, ja siis alguses hakkasime koos tema poja Mikuga käima kahekesi korraga tunnis ja ja nii läkski edasi, siis hakkasime eraldi käima tunnis ja nüüd ei teagi eriti, mida üks või teine teeb loomingu alal. Millest see tuleb, et üks pala saab valmis, teine pala jääb pooleli. Mis siis puudu jääb? Pooleli jääb pala ainult sellepärast, et ei taha enam edasi kirjutada. Ja see põhjus, miks ei taha, on see, et sest selles stiilis see oli selline harjutamiseks tegelikult kirjutamine ja selles stiilis muusika juba ammu ära kirjutatud, seal ei ole enam palju võimalusi. Kui muusika areneb, on päris loomulik, et proovib kätt ühes ja teises stiilis. Sa alustasid vana muusikaga vaimustasid sellest mis on praegu. Praegu ma kirjutan seda muusikat, mida praegu üldse kirjutatakse. Võib-olla ma olen moodne, kirjutan sellist muusikat, mida kirjutas Dmitri Šostakovitši, võib-olla tähendab poole, ma loodan, et ma väga teda väljendab, muidugi. Aga üldse tee vanamuusikast uue peale oli väga lihtne, ma hakkasin tunnis käimata demonti Kulbergi juures, siis esimene tund, ma näitasin seda, mida ma enne olin kirjutanud, teiseks tunniks sobistuste klaveripala kirjutasin, see ei olnud enam vanamuusikaga, see oli selline nagu romantiline muusika ja siis ülejäänud selleks tunniks varustajaid. Ma kirjutaks kaks lugu loomadest, et üks lugu on üks loom, teine lugu, teine loom. Ja andis ideed, võiks järgmisest kirjutada ja nii ma siis kirjutasingi. Aga kärbest ma kuidagi osanud teistmoodi kujutleda, kui ainult. Nagu Rimski korsakovilgivist oli kimalase lend ja ja, ja sealt tuligi, sealt tuligi see suur Mulle nagu. Ja siis mul hakkas huvi pakkuma rohkem selline uuem stiil ja hakkasin kirjutama tasapisi minema üle sellise nii-öelda klassikaliselt armoonialt, uuemale, harmooniale ja igasugused võõrhelid hakkasid tekkima ja mul hakkas asi meeldima. Ja võib-olla järgmiseks Kuksingi oma esimesest sonaadist viiulile ja klaverile teist osa. Kõlast teine osa, Mihkel Kerem esimesest sonaadist viiulile ja klaverile Mihkel, kes olid muusikud. Viiulit mängis mu ema Mirjam Kerem ja klaveril Riina Joller. Me rääkisime ennem sellest, et noor muusik oma teel käib läbi mitu sajandit. Tal on päris mitu eeskuju. Vanamuusikast jõudsid sa muusika, Noomani oled sa jäänud uue muusika juurde pidama? Peaaegu kuigi ma olen ka natukene tagasi läinud Sest tõesti, see ilu on meie vilu meie maailmas kuidagi väheseks jäänud ja ilu ei saa väljendada suurte tissarantsidega. Selleks tuleb kasutada mahedamaid, kooskõlasid just ilu endaga väljendamine, seda selle ilu. Ja ja seal ongi selline. Kuna oma sümfooniat kirjutasin, siis kolmanda osani jõudes mõtlesin, et miks mitte kirjutada aeglast osa tõesti väga ilusti vähemalt püüda seda teha, ja siis ma rakendasingi Mahleri stiili seal Mahleri stiili just muusikaliselt, mitte kompositsioonitehniliselt või midagi sellist. Ja ta tuligi selline üdini maroorne ja oli korralikus helistikus ja kõrvalekaldeid peaaegu ei olnud. Ilu on iga inimese jaoks individuaalne mõiste. Mida sina, kuidas sina kujutad ette ilusat muusikat? Ilus muusika peab eelkõige inimesele meeldima sest mõni mõnele inimesele on ilu ka võib-olla see, mis teisel on midagi väga koledat. Aga minu arvates ilu kuni muusikas võtta, siis on tõesti selline. Väga harmooniline muusika ja ja võib-olla selline mitte väga Tyson, Antnergid, muusika. Kus ta siis seal on, see võib ka muidugi sees olla, see annab head värvi teinekord juurde. Aga just, et see põhiline muusika ei käiks mitte ainult selle peale, et mida koledamini saaks, seda parem on. Mida praegu mõnikord võib-olla tuleb ette. Aga et Tiru just säiliks, Helena, mis ta oli natukene aega tagasi. Vanades ilusates rüütliromaanides selle ajastu muusikas puhtad kolmkõlad, puhtalt kooslused. No mitte ainult puhtalt kolmkõlad selles mõttes kasutada natukene, aga kõrvalhelisid, aga mis ei häiri kõrva vaid vaid inimene mõtleb, et vot just seinud peabki seal veel juures olema, sest muidu kand puhaste kolm kalade peal mängida ja muusika võib-olla natukene tühjaks meie kaasaeg arvestades meie kaasaega arvestades. Jah, kuigi praegu on võimalik kah, no üleüldse on võimalik kirjutada väga väheste vahenditega väga head muusikat. Kas sul on olnud ka tõsiseltvõetavaid muusikalisi eeskujusid heliloojate interpreetide näol? Kui interpreetide näol võtta, siis loomulikult on eeskujuks mulle kõik väga head viiuldajad, kelle poole ma üritan pürgida, ma ei tea, kas see õnnestub või ei õnnestu, igal juhul ma üritan. Ka heliloojate poolt kõige rohkem mõju on, pole avaldanud Dmitri Šostakovitši ja kõige rohkem ilmselt sellepärast, et mitte Šostakovitši mõju avaldab siis alati väga palju. Ja olen ka vahepeal väga palju kuulanud. Nüüd olen ma niimoodi mõistusega ta natukene kõrvale jätnud, sest ta hakkas natuke juba häirima, mõned teosed tulid tema muusika sarnased ja see noh, kuigi tema muusika on hea muusika, ei pruugi, tähendab muidugi seda, et minu muusika oleks sama hea. Ja inimestele üldiselt ei meeldi, kui varastatakse. Nojah, sest see on juba ju kuuldud. Jah, tema muusika muidugi selline, mida kuulaks jälle ja jälle muidugi mitte iga kord. Kas ta ise pead ennast rohkem heliloojaks või interTrediks? Kuidas kunagi oleneb sellest, kus mul parasjagu hästi läheb. Kui mul täiesti interpredina läheb, hästi, mingi, seda ma väga veel ei ole, ma alles õpin pilli mängima, õpin veel väga kaua. Ja kui heliloojana teinekord hästi läheb, siis, siis tunnen jälle ennast rohkem heliloojana arendama. Kas on ka vastavalt see, kellena ma tunnen pool alati mul peas ja puha, tunnen ennast ka sellena. Nüüd on tulemas sinu esimene suur autorikontsert 25. jaanuaril matkamajas kell 15, null null. Mis seal ettekandele tuleb? Seal tuleb ettekandele. Minu uuem ning umbes alates kaks aastat tagasi või kuskil seal sealtmaalt ettekandele tulevad suuremat suurematest teostest. Neljas keelpillikvartett, teine sonaat viiulile ja klaverile. Tulevad ka ettekandele trio rotile, Aldile, klaverile ja ka kolm palli müüdi üle ma ära mainisin enne seoses lätlastega. Ja sealt tuleb ka ettekandele neli palavad tšellole ja viiulile, mis on kirjutanud tatud Ivo Juulile 55.-ks sünniaastapäevaks. Ja, ja ka fantaasia sooloklarnetit. Ja kes on interpreedid, kes sinna loominguga üles astuvad? Interpreedid on ainult professionaalid. Ma olen selle üle rõõmus. Sest selline kui helilooja on õpilane ametis, tema muusikat mängivad tavaliselt ka õpilased. Kuigi, mis sest, et õpilased teevad seda alati väga hästi teevad interpreedid tähendab professionaalsed interpreedid, seda alati paremini. Loomulikult on iga helilooja väga õnnelik. Mida parema interpreedi ta saab oma loomingut esitama. Kas sinul on olnud raske? Siis pakkuda oma loomingut professionaalsetele interprättidele. Ei ole olnud raskem ja põhjus on väga lihtne monotutvused. Sest kuna mu ema ja isa mõlemad on professionaalsed pillimängijad, isa töötab Estonia teatris ja siis sealtkaudu saab mängijaid. Ja ema on koolis rääkinud ja alati nad on nõus olnud vähemalt siiamaani. Kas sul on olnud ka juttu mõne interpreedi ka et kuidas? Tabavad sinu loomingut, on neil see raske või, või on kõik lihtsalt aru saada? Nii palju, kui ma rääkinud olen, on muusika tabamine alati nende jaoks lihtne olnud. Ja, ja minu arust on nad ka alati aru saanud, mida ma olen tahtnud juba enne, kui me oleme midagi ja öelnud. Ainukene asi on, et interpreedid kurdavad, et väga raske on mängida, et väsitab. Kui nüüd veel siis lähemalt teada saada, siis mis on see raskustehniliselt? No tehniliselt ilmselt kah, aga raskus on ilmselt just muusikas, sest ta on ilmselt kuidagi nii maha surutud olekuga. Kogu aeg ja rõõmu vabakul yldiselt suhteliselt vähe oma muusikas, sest rõõmu kirjeldada see tavaliselt tahab natukene labaseks. Komöödiat teha on alati palju raskem. Jah. Ja nüüd küsime arvamust Mihkel Keremi loomingu kohta, noorte interpreetide Eurovisiooni võistluse kolmas koht, mis toimus juunikuus, Hanna Heinmaa. Kuidas jõudes Mihkel Kerem looming sinuni? See oli möödunud aastal kõige paks mulle mängida koldelleedi loomingu õpilaste kontserti, mis toimus aprillis. Te olete mõlemad muusikakeskkooli õpilased. Ja Mihkel on sinust noorem. Jah, kes nord Eurovisiooni võistlusel mängisid Mozarti Pärti realisti. Kui nüüd selliste suurte nimedega võrrelda Keremi loomingut, siis millise mulje on jätnud sulle minu meelest Mihkli looming väga omanäoline ja iseasi kas ta. Kas ta on kellelegi eeskuju võttele, mida ta taotleb, aga ega seal väga originaal, ehk niisugune omanäoline mustikal. Mihkel väitis, et tal ei ole olnud kunagi probleeme sellega, et interpreet ei oleks tabanud ära tema taotlust. Et seda, mida tema muusikast taotlenud, seda on interpreet alati hästi ära tabanud. Kas mihkli muusika on sinu jaoks kergesti mõistetav? Kuna ta ise on juures kuue, mind ei lähe ennem kui midagi mängin tema loomingust, siis siis kui ma millestki aru ei saa, siis ta ütleb mulle seda võltsilt. Kyll mulle mõistet. Nüüd, kui natukene lähemalt niimoodi proovida seda asja veel süveneda, et sa ütlesid, et mihkli looming on originaalne, mis teeb selle sinu jaoks originaalseks muusikat on ju nii palju maailmas siis sa ei saagi nagunii seletada mingit poodiumi või lõigud tema teostes on kuidagi. Nii omanäolised või veed, mis ta, mis ta nagu on mõelnud, et need ei ole nagu ma ei ole varem kohanud. Meil ei ole kedagi teist inimest, kelle käest küsida, sellepärast ma paluksin sul natukene rääkida sellest, milline Mihkel inimesena on tal väga südamlik inimene. Ja võib-olla oma vanuse kohta küps tan oma arengute pila nagu teistest omaealistest ees. Ja. Muusikas väga palju ja. Tark poiss ja väga töökas meili. Mihkel on tulemas 25.-le jaanuarile oma autorikontsert kus sina esinenud samuti, mida sa mängid? Mänge mihkliga koos tema teist sonaati ja mihkel kui muusik. Kui interpreet on see erinev mihkel kui heliloojast. Ja kindlasti, Mihkel on väga hea intervjuusid, väga täpne, teed on väga head siis see, kuidas ta interpreteerib muusikat ka mitte ainult muusikat. Temaga on hea koos mängida ja sina, Hanna, oled astunud üles väga suurel ja tähtsa auditooriumi ees, nagu seda on noorte interpreetide Eurovisiooni võistlus. Kas pärast seda tunduvad teised esinemised väga palju lihtsamad? Esinemine on ikkagi esinemine laisinenenuog Jaksust Helaadee ja seal on vastutusrikas ikka. Kas esinemine tähendab ainult seda, et muusika ja noodid on vaja saada selgeks või tähendab see ka veel mingisugust sisemist valmisolekut? See ongi kõige sisemine. Et saavutada sisemiselt hea tasakaal ja millega sina selle saavutad aitab see, kui seda lugu kuulatav mõnest ees esitades. Ja, ja seda lugu nagu endale omasemaks muuta. Kas selle peale lihtsalt mõeldes? Mihkel Kerem loomingut mängides ilmselt ei ole sul ühtegi eeskuju kuskilt võtta ja kuivõrd see on originaallooming. Kas see teeb asja sinu jaoks lihtsamaks, põnevamaks? Raskemaks? Aga aga see on lihtsalt selle võrra nagu Ella ise elab. Ja saab ütelda, mis talle ei meeldi, et wifi ehtsuses küsida. Kas ta mõtles seda kohta nii, kuidas ta seal mõttes oled sa alati mihkliga nõus? Ei ole sul kunagi tekkinud? Ei, ei ole. Kõla. Ma ikkagi pean nagu tema mõtteid rohkem varastasid võtma, kuna nemad on seda lugu mõelnud. Aga kas mõnikord jääb sinu arvamus ka peale ja? Et siiski alati ühe teose esitamine, interpreedi ja looja koostöö ja kindlasti Hanna, sinu esimene tutvus Mihkli loominguga kaalid prelüüdi, mis sa mängisid eelmisel aastal ja esitad koos mihkliga tema sonaati. Kas selle aasta jooksul on toimunud ka mingisugune areng või muudatus tema loomingulises käekirjas? On küll. Jah. Mulle meeldib praegune rohkem. Ja kuhu poole on ta liikunud, liikunud minu arvates niisuguse hea kõla, hea kõlalisema meloodia poole. Just siukse omanäolise poole. Ikkagi veel, ma tahaksin muidugi, muusikat on väga raske lahti rääkida. Aga kui veel saaks natukene täpsemalt, milles väljendub Mihkli omanäolisus. Asi on selles, et ta kirjutab palju kurba muusikat. Ebakindla lõpu või või siis on seal mingi lõik sihuke? Väga. Mitte masendavaid vaid on tunne, nagu helilooja. Just nagu milleski pettunud või on kurb et võib-olla tema hea koht on see väga kummaline, et et see Nukrameelsus milliste mõtete või millises meeleolus sa soovitaksid tulla kuulama Mihkel Keremi loomingut. Kõige soovitaks tulles on huvitav muusika. Et võib-olla siis, kes näevad elu natukene avaramalt ja kui ainult selle plusspoolt. Vaata, see on väga huvitav muusika. Kerem sinuga hakkab lõppema. Palju on olnud juttu sinu heast viiulimänguoskusest, praegu on meil võimalus seda kuulata. No ma ei tea, kui hea see viiulimänguoskus need on vist sest hinnata tuleb ikkagi salat tuleb tõsta nii kõrgele kui vähegi võimalik ja hinnata selle järgi. Ja kui tõstada nüüd kõrgustesse, siis viiulimäng on päris kes. Aga ma loodan, et see läheb paremaks aastatega. Üritan väga palju tööd selle selle peale nagu kulutada. Ja noh, ega õppimine lõpeb muidugi kunagi ära, aga niikaua, kuni teda on võimalik veel jätkata, nii kaua tuleb teda teha. Ütle Mihkel, kas sina kui interpreet ja sina, kui helilooja armastad või armastate ühesugust muusikat, kas sulle meeldib esitada seda muusikat, mida sa kirjutad ja vastupidi? Seda muusikat, mida ma kirjutan, seda meeldib mulle küll esitada ja sellesarnast muusikat mulle meeldib ka väga esitada. Ja mulle meeldib muidugi esitada seda muusikat, mida ma nagunii kogu aeg mänginud meeldib mulle tõesti väga, kuigi kirjutada ma seda muusikat muidugi ei saaks. No üks põhjus on see, et on juba ära kirjutatud. Ja siis teine põhjus on see, et milline muusikana ära kirjutatud. Ja kui veel kolmandaks põhjus põhjuseks võiks tuua selle, et ma juba kirjutan teistmoodi muusikat siis ma ei saa sellist muusikat enam kirjutada, lihtsalt mul ei jätku selleks aega ega mõistust. Nagu me enne ütlesime, on seal 25. tulemas oma täispikk kontsert oma loominguga. Ütle Mihkel, milline on see tunne, kui sa esimest korda kuuled lavalt professionaalsete muusikute esituses oma teost. Tunne on muidugi vägev. Jaa. Aga see ei ole muidugi kõige suurem tunne. Kõige suurem on ta siis, kui esimest proovi tehakse. Süda lööb küll väga kiiresti. Ja see on tõesti midagi erilist. Mihkel need sina oled praegu 15 arvatavasti valinud oma tulevaseks elukutseks olla muusik. Ja seda ma olen teinud. Kas on lihtne olla muusik? Lihtne lihtne kaugeltki mitte ei ole samastada väga raskeks ei saa ka pidada, kuigi samas jällegi saab teda pidada üheks peaaegu kõige raskemaks ametiks. Tähendab raske on ta just vaimse külje pealt, siis peab väga palju endast andma kogu aeg ja andma mitte füüsiliselt seda, et lihased töötaksid kuidagimoodi, aga just seda oma mõtteid ja oma tundeid väljendada kogu aeg. See võtab päris võhmale. Mihkel, me soovime sulle kõike ilusat ja ja edu ja ma loodan isiklikult väga, et me saame sind veel päris mitmete mitmete aastate ja aastakümnete jooksul sinu loomingust osa saada. Selline oli tänane triangel, kus külaliseks oli Mihkel Kerem.