Kallid külalised, lugupeetud raadiokuulajad, tänasel külalisstuudio on juba kuus vanemat venda arhiiviriiulitel. Nad on omamoodi sarnased olnud, sellepärast tahame täna teile väikest vaheldust pakkuda. Palju sellest muusikast, mis täna siin kõlab, on kirjutatud küünlavalgel ja nii on ta enamasti ka esmakordselt ette kantud. Meie külalisstuudioski põlevad täna küünlad. See on maailma kõige soojem valgus. Ja kui kasvõi väike osake sellest soojusest ka meie saatesse jõuab, on nad oma otstarbe täitnud. Reporteriks on Ivalo Randalu, palun võta vastu mikrofoni. Alustame peamistest külalistest. Muusikutest palun. Kes te niisugune olete? Laule ooperi ja balletiteatris Estonia Vilma Mallene. Töötan konservatooriumi kontsertmeistrina ja täna õhtul te saadate Urve Saadan, Urve Tauts ja Endel Lippus. Mängin viiulit ja õpetan ka. Ja täna olete kvartetiga esimene viiuldaja. Toomas mälest. Mängin sellesamas kvartetis tšellot. Põhitöökoht on õpetaja, kus muusikakeskkoolis Paul Purga keelpillikvarteti aldimängija. Töötan Tallinna muusikakoolis. Mati Kärmas iili õpilane. Konsis. Kas küünlad juba lõid vastava meeleolu, palume esimesena esineda. Urve Tauts, sil. Ennega loeksin ette katkendi kirjast, mille saatis meile Milvi Niilisk. Võtsin esmakordselt osa teie muusikaviktoriin, vist olen Pärnu kaubandusvalitsuse dekoraator, kuid nüüd viibin juba pikemat aega ravil Narva-Jõesuu Luut tuberkuloosisanatooriumis. Oleks siis vaja rõhutada, et just siin oma muusikaline tund minu päevakavas väga tähtsa koha ootan oma muusikalisi lemmikuid külla nagu kalleid külalisi. Nad toovad tavaliselt mälestuste paunas kaasa kontsertsaalide pidulikkust ja teatritulede sära. Ja lahkudes kindlasti kinnitavad, paraneb kiiremini. Elus on nii palju ilu. Ma arvan, et see on meie kõigi ühine soov. Mida te laulate ära läksin, Beethoveni laulu, neil soov, et hülgan armsama. Küsin Urve Tautsilt. Kuidas algas tema muusikutee? See peaks olema küll väga hästi ja lihtne vastata, aga tuleb välja, et see lihtsalt on raske vastata. Aga proovime, kas seal kasvõi Pärnus. Ja võib-olla juba siis, kui ma veel väike olin. Ja siis juba keskkoolis ja, ja hiljem Tallinnas siiani. Aga millised olid esimesed laulud siis, kui väike sai oldud? Ema süda ei siuksed, ta läheksid laulukesi edasi? Edasi ta koolipõlves algkool ise keskkoolis, muusikaringe pidudel ja põledzi sai aluseks keskkoolipõlves oli siis ka juba õpetaja olemas ja ma käisin laulutunnis Klaudia Taevi juures. Tali Meie ainukene lauljate hing seal pärnu peal. Ma mäletan, et muusikakoolide tulid 1954. aasta sügisel. Kas siis olitegi TEMA kooliga? Jah, olen küll ja üheksate joogsaimule alis rumalaid. Tema juures ma lõpetasin konservatooriumi. Kellel küsimusi, ei ole huvi, midagi teada. Saame tuttavaks Maiematel Tartust ja kui ma ei eksi, vist muusik, jah, ma õpin muusikakoolis ja teil on juba märk rinnas, nüüd te olete lõpetaja. Ja mis alal te õpite, näpin viiulite koorijuhtimist, kas te, Urve Tauts, teadsite enne nii palju, kui praegu kuulsite või juba rohkem? Põhiliselt teadsin, siis vist spordiga oli ka varem tegelenud, aga laseme sellest rääkida talle endale. Mis spordiaru see oli, mis nüüd laulmisel alla jäi? Esialgu oli riistvõimlemine ja, ja hiljem juba akadeemiline sõudmine. Selle Meelise sõudmise peale muidugi mõtlesin üsna palju ja tublisti kohe. Ja peaaegu et et olles laulmisel pole unustanud. Aga täiesti sätelludes teisiti, mina arvan, vokaalmuusika alal muidugi suur võhik, aga ma tean, et laulmine on põhiliselt seotud väga, suuresti hingamisega. Ja teisest küljest ma olen väga suur võhik ka spordialal, aga ma tean, et sõudmine on jälle kopsuvahule üks kasulikumaid spordi. Nii et omavahel niisugune seos ja kasu on olnud ja see on tõesti väga hea, sellega kunagi tegelesin, öeldakse, et paks poksijad ja sõudjad ja ujujad leppidel enam väga hea hingamisega, muidugi ma enne kohta seda ei saa päris öelda. Kas te praegu ka veel tegelete spordiga? Kui aega ikka jätkub? Ikka võrkpalliga tegelen, aga muu spordi jaoks nagu enam aega ei jätku, võib olla elutempo, on selline kiire. Ja muidugi siis kõne all olnud box ei tule üldse kõne alla. Saame tuttavaks, heliks oleme kunstikombinaadis insener ja ma kuulasin televisioonis, kui eksport vinnid, Urve Tauts väga pikalt ja kiideti ja selliste maaelu kõige raskem moment ja mul on sellest ajast meeles veel hiljuti alles oli Paul Mägi ja Tauts ja seal oli veel palju mehi, istusid koos ja siis. Aga siis te teate meile jutustada ka, mis on see uus osa, mida ta õpib ja ei vaat see tähendab mudeleid. Tuleks küsida. Mida Andres uuemat teatritöös praegu õpile, Tšaikovski ootajaid, Jevgeni Oneginit, Sänna tähel laulma, algat, eks selle osatäitmisega muidugi tuleb, natukene raskusele panete. Aga loodame muidugi, et kõik see näitab, see peab tulema välja aprillis. Ja kui kaugel praegu Türk esimesed seade kraavid. Nii et põhimõtteliselt osania paneel põhijooned on juba otsitud leitud. Ma ei leia kunagi õieti päris kindlalt Se etenduste käiguosale. Otsimine toimub kuju loomine, kõigepealt lavastaja näitab näpuga ja küsib, et hektariga DPD. Et kuidas tuleb lugeda jälle uuesti läbi materjalid. Materjali selleks on üsna palju ja muidugi, eks. Eks see nii-öelda lihvib üle. Meile lavastaja, eks ole, tee seal ise kusagil mööda lasknud siis seda parandanud lavastaja ja ja eks ise töö käigus ka leiab Elloosi uusi asju ja ega seda nagu kodus ei tohigi päris läbi töötada. Siis võib-olla tulevad mingisugused heade oma ranni oma liin tuleb juurde. Põhiliselt valmid ikka Tani proovide käigust. Mitu osa on, kui nii võib öelda, on juba 15, on kindlasti, nagu ma näen, on tirtuaalsus pimegaaria von kieli ooperis sekundaar. Palume teil siis esitada see, kuigi te laval küll teda mänginud pole, palun. Läheme nüüd nende vaiksete kvarteti reeglite juurde igas ansamblis on nii-öelda pea või juht või kuidas teil on ikka esimene viiul kvarteti seljale, Kalegi ei tihedega juhti seal segada, esimene võrdsete hulgas, nagu enne mind. Tehke aga ansambli hing. Kõigil peab olema see hine, muidu ei tule sellest suurt välja midagi. Nii et see on ikkagi niisugune äärmiselt kollektiivne looming, mis kujutab endast ansamblit, mis nõudeid esitab. Ta nõuab väga palju meeste käest, nagu võrreldes Esneks soolomänguga, ta nõuab distsipliini igas mõttes kvartetis olema väga ühtlustatud käik stressid. Eks hakkaks kõlama, et ta oleks tõsiselt kõlaks nii nagu üks mõte. Praeguses koosseisus olete üht kui kaua koos mänginud, nagu siin istume sel sügisel ja paljude selle koosseisuga olete nüüd esinenud juba ja mida mänginud? Ikka oleme mänginud loomulikult, nii, mitte nii palju, kui me oleks tahtnud mängida, Ani võimaluse piirides. Loomulikult veel on peale selle veel omad ülesanded, kohustused veel laialitaskule ansamblit, Andreil kaasus klassikast täna meili seed oriend veda Rimi 10. kvartett, Es-duur, oopus 75. Ta on küllaltki pika kestvusega mahu tõelist muusikalist tundi ära ja suur, mida te sellest kurtitist tõstaksite? Mis on temast teada? Teada on kirjutamisaeg ja käsi ettekandekoht 1809 enda kirjutatud. Ja samal aastal Viinis Etegastad kirjutatud paha tennise nii lähedal. Ja siis veel tuntakse teda Harhik kvarteti nime all. See on niisugune väga tinglik nimetus, kust pärineb see seal pitsikaato käigud, mis tuletavad meeleharfi? Lahe ja siis ilmselt sellepärast on hakatud kutsuma. Aga ma tahan seda taga, monumentaalne teos. Võib-olla ma paluksin, et üks arusa esitaksid tänasest kvartetis täna jäena, esimene osa on isegi juba hästi suur, praegu mängiks küll esimese. Muusikast on muidugi üldse väga raske rääkida, eriti eestlastel, kes ka kuuluvad põhjarahvaste hulka, kes on oma väljendustes väga tagasihoidlikud. Proovime siiski kõigepealt tutvuda, palun. Rein Sepa, Tartu riikliku ülikooli teoreetilise füüsika kateedri aspirant. Kui Tartus oleks kaks väga toredat kontserdisaali. Ühes saalis, toimuks sümfooniakontsert teises kvarteti õhtu. Kumbale te läheksite, see oleneb sellest, mis neil kavas olla. Kui mõlemil on kavas Beethoven? See oleneb jällegi sellest kumbat Beethovenit, ma olen rohkem kuulnud, siis ma lähen seda kuulama. Isal on vähem kuulnud ja loomulikult ka vastava õhtu meeleolust ja seda kavusegi. Kahtlemata üks raskemini mõistetav muusikažanr liik on kvartetimuusika, milles teie arvates seltsimees lipus seisneb põhjus? Vaidlen kõigepealt sellele vastu, et ta on üks raskemini mõistetavaid. No näiteks kui võrrelda, kui palju kuulaja tunneb Beethoveni sümfooniaid ja kui palju ta tunneb kvartett. Sümfooniaid tunneb palju rohkem, ta läheb neid meelsasti uuesti kuulama. Inimene on harjumuse. Ta on sealt juba midagi mingi elamuse saanud ja ta läheb seda kordama, kordama või kontrollima või ta teab, mis teda ootab. Aga kas te ei ole sellel arvamusel, et omamoodi siiski võib-olla sümfooniaorkester on palju värvikam ja võib olla ka see mõjutab kuula ja seda üldse kerge vastu võtta, sümfoonilised muusikud? Noh, jah, eks kvarteti kuulamine nõuab rohkem süvenemist. Sõnamisega tuttavaks, palun. Kersti Paavel, Tartu riikliku ülikooli üliõpilane. Sinise mütsiga tulite. Dialoog, tulevane teadlane, millised sidemete muusikaga on põhiliselt raadiot kuulnud, ise ei tegelenud, ei ole. Aga kontsert, käin ka väga meelde jätta, mulje jätma, see tuli interkvartett, saame partec ilusse. Repertuaar oli väga hea. Saame tuttavateks Margatoomre. Tallinna piimatoodete kombinaadis vanem laohoidjana. Aga töö siis väga isegi. Mis sidemete muusikaga? Armastan ikkagi üleni sümfoonilised maasikat. Ikkagi tõsist muusika ja minu arust kammermuusika on intiimne muusika, kuulub nagu just nagu siiani tuvasesse õhkkonda. Pere nüüd saabus meile veel üks külaline Viiu Härm noorsooteatrist. Hea meel öelda, ütlevad ju tal endal kunstiinstituut õpetaja. Ja mida te õpetate, kas seda savikat tegemist või dušiga tegemist? Metall, metallihaamer, aller ja on seal täitsa. Raske töö ei ole väga kerge. Kuidas on teie vahekord muusikaga pealine ainult kuulaja, millise muusika, kuulaja, pesugust, leerindega, kammermuusikat, ses musklit, ka seda, mis te arvate, mis on ühist ja niukene heal džässmuusikal ja ja hear kammermuusikal. Võib-olla pillimeetod appi, ma arvan, et nii hästi hääl džässmuusikal kui üldse hääl muusikal on just see ühine, see tunnetus on niisugune suur kontsentratsioon. Aitäh. Mallene. Mul on üks küsimus teile. Kas klaverimuusika kuulub ka kammermuusika hulka? Ja jäi, ma ütleks niimoodi, siis mõttes ei. Ma mõtlen näiteks klaverikontserdid sümfooniaorkestriga, ma ei pea seda kammermuusikaks. Mõnisada aastat tagasi mängiti klaverit, eriti see nüüd ei olnud küll päris samasugune klaver nagu praegu kutsuti siis klavessiini teks tšembaludeks seadmete haamerklaver. Neid pille mängiti kaheksa näpuga ilma pöialt, et kes oli see helilooja, kes tõi klaverimuusikasse revolutsiooni, muutis pöidla üheks kõige olulisemaks näpuks. Inglise vist oli Johannes Bastian Bach. Meenutaksime seda klaverimuusika revolutsionääri tema muusikaga ja selle muusikaga, mis ta kirjutas, enne kui pöial tuli kasutusele. Kuulame siis Johann Sebastian Bachi tsembala kontserti, Remy noor, teist osa seal esitavad Hans bisner ja Berliini kammerorkester. Kõrduvaid väädid. Märgne Tigel ja marjad, kabaree. Ja valgus igal marja. Teisiti suures Lubi Valges Majas. Ost kõikides akendes. Mis kordub maapinnal? Meie reel minu käel minu näol minu silmi. Korduvat tilgad, mis pudenevad klaasidel koost. Nõnda uuenevad minagi päevad. Üks teised taolised üksteisest erinevad. Kangas korduvad säilmeid. Tantsiti suures Lubi Valges Majas. Kordu valgus kõikide saaketis. Kubarais uuenevad marjad ja marjatel valgusheina leia õnn, kelle vastu minna ja õige ja õiglase eest võidelda. Ja õiglast ja tõelist vallutada. Su vaiksed pidajad su naeratas armsalt. Su hele naer, äärmsem suu, uus naer, valgeid säravaid hambaid, suu. Korduvad väädid kobara tüve tide marjakobara, issi valgus, Marfieden. Alguses minusse. Kõige uuenemise imearmsa onu kordumise kordumatuks. Mida annab teile muusika? Mina ei tea, mina leian, et minule endale on ta kõige paremaks puhkuseviisiks inspiratsiooniallikaks omade ees. Võib-olla sellepärast, et kui ma lähen teatrisse, siis ikka kuskilt tuleb niukene juba mingil määral professionaali pilk juurde vaatab kriitilise pilguga kõike aga muusikat kuulates ennast laste täitsa vabaks, lõdvaks ja täitsa minna kaasa tunnetaja ja mõtetega. Kas tulutu, sageli lugenud luulud muusikusse nagu praegu? Mitte kunagi. Kahe korraga. Kas oli ebamugav lugeda? Ei, ma ei ütleks, algul oli natukese niukene ebalev tunne. Pärast oli hästi mõnus, nagu teil on nüüd ka oma luuletusi kaasus. Mida te loeksite? Ma pistsin kotti hiiglasuure kiiruga ja jooksu pealt proovist tulles. Katri Vala luuletused. Mahmik ei tea, kas just lemmik, aga kui ma kuulsin teie tänasest õhtust ja sellest, et see on küünlavalgel kammermuusika, õhtusime millegipärast muinasjutte sissi tõusist. Kas helmes sissitõus kaunim häljes kuu all leidis takjalehelt, kas helme tohutu suur treeritas seda silmitses naerdes oma nägusa isiku pull naljakat pilti. Viimaks pildista sellesse oma pea ja kaste kaetud silmil nägi imelist maailma. Sissituus vaatas inimeste, tundis talle kaasa. Töö ja uni, hallid mõtted. See on inimese elu. Ja siis tõus läks inimese juurde kes laulis talle väikese laulu laulumetsast, valgusest, vabadusest. Inimene kuulates ja nõrk valgus tungis ta pimedasse südamesse. Kuid õhtul oli siis sidusin nälg. Kui inimene sega näkkas, läks ta kiiruga oma askelduste juurde. C doosi väsimesel ja. Ilu oli surnud. Ilm täis viha, leitsakud. Siifi doos läks mererannale ja viipas väsinud käega unele 500 kaugele ära. C tuus magas 1000 aastat. Ärgates ägedat äikest pesemas oma palet vaikuses metsas. C tuus, sõnas päike. Nüüd laula. Maa peal pole ühtki piiri. Kõikjal kõnnib meie vabavend. Sissituus tõusis õitseva puuoksale ja kõik puudu vaatasid teda. Viisid uus, sööstis taevas linasse, sealt kõlastab pärlendav laul. Le kirgas. Urve, kuidas teie vahekord luulemaailma tunda kunagise luuletis esitanud ja ei oska seda niimoodi väljendusrikkalt nagu viiul seda praegu just äsja neile serveeris? Ma väga armastan luuletusi kuulata. Lugedes võib-olla ise ei saa seda kõike kõike nii kätte. Aga siis nagu kerkib pilt silma ette ja ja mõisted kuidagi palju-palju rohkem. Luuletuse sisu. Viiu. Kuidas teiega on, kas te armastate ise laulda või armastate laulu kuulata, laulu kuulata? Võib-olla palu muretuid ja väga palun. Palun ära läksin Scarläti kannikesed. Meie aeg on nii kaugel. Püüdot tuleb kustutada, me õhtu hakkab lõpule jõudma. Meenutaksime mõningaid kõige ilusamaid ridu, mis on muusika. Kohta kirjutatud. Muusike kes säilitasid mu vältavat hingemuusika kes mulle mu hinge tagasi andsid, rahulikuna kindlana ja rõõmsana. Minu arm, vastus. Ja minu omandus. Ma suudlen sinu puhast suud, sinu mesi juustesse, peidan oma näo. Oma ühetavad laud, surun su käkke pehmesse peopesadesse. Ja ma joon sinud tumma suu naeratust. Ja sinu südame vastu käegardudes? Kuulen igavese elu tuksumist.