Tere õhtust, meie külalised stuudios ja kuulajad raadioaparaatide juures. Eesti raadio, muusika, osalete toimetuse külalisstuudio avab teistkordselt oma uksed ja palub kõiki sisse astuda. Meie esimene saade kohtumine Artur Rinnega leidis küllaltki elavat vastukaja, on toonud palju kirju ja nende kõikide eest tahaks öelda. Suur-suur aitäh. Ka tänane kohtumine sai teoks raadiokuulajate soovil. Meie stuudios on ansambel Estonia ja lauljatar leelo karp. Peale selle veel raadiokuulajate esindajad. Võib-olla alustaksime sellest, et ma paluksin teid panna see ansambel, näete, neli meest on siin olemas. Pange iga mees oma pilli juurde, millist pilli võiks mängida? Nii, olge nii hea panna, omapoolsed ette panema ja omapoolselt, millist pilliga mees võiks mängida, tervendas? Vaikses klarnetit nii, Edasis. Teie, palun vabandage, ma ei tea nime täpselt, kui ma ütlen, siis ma võin eksida. Trummi taha. Täitsa võimalik kontrabassi nii edasi ja viimane mees jääb sibaja, teie klavereid. Olge head, palun. Selgitame teile nüüd olukorda, lugupeetud kuulajad. Ansambli asetus momendil on veidi erinev tavalisest, kuna noormees paigutas liikmed veidikene valesti. Kontrabassimängijal tuli istuda klaveri taha, klaverimängija aga asus kontrabassi tõmbama. Tundub, et te olete siiski koos mänginud aga kõige raskemale klaverimehel. Ei ole, velo, said hakkama? Ei saa. Peab õppima värvetena konservatooriumis, sest seda sai nõrgalt ja seal oli üldklaver, seal ei olnud ansambli klaveriga. Võib-olla neid tutvustama siis ansambli liikmed. Klaverimängija Raivo Tammik, löökriistad Riho Joonase, kontrabassimängija Ants Tomingas ja klarnet Aleksander Rjabov. Ansambel kannab siis nimetust, nagu kuulsime Estonia ja solistiks leelo karp, vabandust, me eksime. Teil oli vahepeal väga rõõmus sündmus olnute ja abielust ja vot. Nii võib-olla saaksime teada teie uue nime, neid uus nimi, lumi. Kas see ansambel on teid õnnitlenud juba seal ja nii, aga võib-olla siiski meie kuulajate poolt palume ansambel mängib siiski korra veel dušiga saab. Nüüd juba siis õiges koosseisus järjestuses, eks ole. Nii suur tänu, rikk tahaks tuttavaks saada ka meie külalistega, lepime selliselt kokku, et igaks tutvustab end ise, ütleb ka oma ametile, jah, elukutse. Alustame kõige noorematest. Ja särav ametiala õpilane, elukutse, samuti õpilane selgelt. Kehra keskkoolist. Hendriku Stiina Kehra keskkooli õpilane. Minu nimi on Elm, ei anna see mina, töötan vabrik Keila dubleerijana. Ja teie Rannus tselluloosivabrikust Aakjana, minu nimi teen tööd on ühendus ja mul on hea meel, et ma võin Sid osa võtta sellest kohtumise suhtes. Kas teil tihti on tulnud pildistada muusika, meie ansambleid? Esialgu vähe, sest ma töötan umbes ainult taastat fotograafina. Kuidas ansambel tekkis ja miks ansamblil selline nimetus on? Me teame praegu Estonia suusad on olemas, Estonia klavereid on olemas ja raadioaparaadid ka, millest kuulavad meid kuulajad, aga ansambel Estonia? No me mõtlesime, et kuna juba klaverit raadioaparaadid on need, siis võib ühele ansamblile ka Estonia nimeks panna. Et oleks tasakaal ja sedasama kitsa eesmärgiga. No muidugi, teine asi ka veel. See tuli täiesti juhuslikult see nimetus. Kui me olime esmakordselt välismaal, siis küsiti, mis ansambel te olete ja kuna me nimetust ei olnud, siis et näidata, kustkohast me pärit oleme, siis sai selline nimi valitud. Ja huvitav on just see isegi paradoksaalne, et teie ansambel on rohkem tuntud väljaspool Eesti piire, kui Eestist olen käinud. Selles koosseisus oled tegelenud ja väga palju esinemas, väljastame koduvabariik, eks ole, jah, seda küll reisida on saanud päris tublisti. Kui kaugel on ära jõutud käia? Vast kõige kaugem koht oli Sarajevo suhteliselt võtteni mööda kaarti. Üldiselt muidugi, Jugoslaavia reis oli praegu kõige kaugem, kus me selle ansambliga oleme käinud? Meil jäi veel nimetamata ansambli loomise aasta täpselt ma ei oska öelda, aga mulle tundub, et solist aastad paar tagasi, siis me hakkasime koos mängima, meil tuli mängida loeng kontserditel, mis olid planeeritud riikliku filharmoonia poolt. Võib-olla neid kuulajatel on tekkinud mõni küsimus seoses ansambliga esinemistega, et kas te olete tihti kuulnud neid mängija, olen päris tihti kuulinit mängijatega, eriti lauljate leelo karp. Teda ma kuuleks küll koos ansamblil kohe taate ja laulma panna. Nende leelo laulab teile siis, kui te olete esitanud talle kolm küsimust. Kolm küsimust. Missugune on teil parastada helilooja? Asjad on kõik rohkem rahvalaulud rahvaste laulud, nii, üks kolmandik on lunastatud. Ka paljudel nendel on väljaspool Eestit 62. aasta märtsis ja siis aprilli alguses ma käisin Soomes särnerisme, käisin Ungarisse, siis olid Ungaris olid eesti kultuuripäevad, sorry, 63. aasta jaanuar 64. Ei jah, mul oli siis kooli lõpetamine. Ma käisin kergendus tehnikumis kooli lõpetanud, siis ma kuskil ei käinud. Ja 65 algas siis festivali konkursiga peale siis läbi suurte pidevate pingutuste õnnetuste õnne õnnede, mis meil seal vahel oli. See konkurss läks meil hästi. Kalseljas festivali ära ja siis sõitsime sügisel Ostaaviasse, tulime tagasi. Ja veel üks küsimus, palun, kui ta hakkas laulma. Ega ma ei oskagi selle asja peale midagi vastata, mul on hea meel, kui, kui minust lugu peetakse ja ma püüan kõik anda, aga vot poisid. Eks ma püüan nüüd parandada ennast ja ma läksin nüüd õppima, õpin laulmist. Konservatooriumi err kursusel. Ei tea, mis sellest veel välja tuleb, et kas midagi on, see tuleb, aga eks tulevik näitab. Aga laulma hakkasin. Sellepärast, et mulle endale väga meeldis laulda tehnikumis isetegevusringides ma seal laulsin. Sööd konkursid, seal ma sain esimese koha. Kuulge, vaata nüüd jälle pandi laulma istuli. Raadio. Ta oli juba raadio ja televisioon. On teil meeles, mis oli esimene laul, mida te laulsite raadio Tbilisi? Ma arvan, et, Külalise soov on nüüd täidetud, võib-olla üks laul võib olla erisoove eesti rahvalaul valust. Ärka. Üks ülikool ükski on. Mis on veel, teie sooviks pannakse midagi päris rahvaste laule. Laul oli hispaaniakeelne. Kas on raske õppida selliselt? Ega ta hispaania keelt ei räägi? Ei räägi küll. Suhteliselt raske, nagu mina kuulsin seda laulu kõigepealt plaadi pealt ja laulis minia Martinez, mul see laul meeldis ja mind aitas edel nurme kes ise valdab absoluutselt vabalt portugali hispaania keelt, nii et te kuulmise järele õpite ühesõnaga jah, põhiliselt vot see laul on küll põhiliselt ots kuulmise järgi. Ära vähemika sisu, teatriga, laulud, mida te laulate ja muidu isa. Mitmes keeles Te olete 19 laval, ma olen laulnud rootsi keeles, soome keeles, eesti keeles, vene keeles. Ungari keeles, gruusia keeles, hispaania keeles. Rinki, itaalia keeles. Millises keeles kõige raskem? Kõige raskem oli? Laulma hakkasin, siis ma õppisin, õppisin neid Realis, ma laulsin siis ma rikkusin oma diktsiooni nii ära, et kõik tugevad häälikud, mis olid näiteks teegaa muidugi-d ja g ja siis tuli välja, muidugi mitte eesti keel, see oli eesti keelt uuesti õppima, ühesõnaga jah, lavale ei saa kõiki laule laulda, aga meie külalisstuudios sellist keeldumist ei ole, nii et kui saaks ühe ringi. Ja teate, mis asi on need minu ansambel praegu ei saa seda saata ju kuidagi. Mina ju teha ei saa, et nendel on niisugune niisugune pill, mis koosneb ühest traadist, ainult niukene. Mul on lihtsalt arusaadav. Tõlge, et ma kõnnin mööda suurt metsa ja ma pean leidma loomi, päästa oma pere näljast, ütleb, et see õige koht püssipauku tulemusel. Olevas püssilaskmises pilli pillime sõnades püssilaskelaudas. Prio. Sa ei teegi. Ma panen sulle pillidele. Ta võiks olla ka, keda huvitab seal väike miniatuurne koopia Jugoslaavia rahvapillist näete, ja kui väga asja ette kulus, ära meil siin mingi laulu juures, kuidas see pildis Eestisse sait? Me kõndisime mööda Zagrebi turgu ja vaatasime seal väga mitmesuguseid suveniire. Mulle hakkas kangesti meeldima, aga teda tuleb kasutada praktika, selle peale ma muidugi ei tulnud. Milliseid suveniire veel reisidelt? D ansambel on kaasa toonud. Kõiki neid kaasas ei ole, mul on siin ühed väiksed sussid veel. Seal on üks suitsupits, see on pärit raevust. Ma annan sulle tuld, proovid ise, võib-olla mina jälle suitsumees, ma muidugi hea meelega prooviks. Hakkan läkastama Vera. See on eriti mugav klaverit mängida, siis suitsile silma. Elektri puudumisel võiks. Selle peale ma ise suitsu ei, temaga on päris mugav, ma annan siit edasi ka veel Riho, võib-olla seal tulebki proovida Athanegi rahu. See sõber võib-olla jääd jätamegi. Kas te olete statistikat ka pidanud, milline lugude ansamblil, kõige populaarsemad, mida te kõige rohkem olete mänginud? Me oleme mänginud Uno Naissoo Eesti tantsu, seda eesti tantsule mängisime siin enne kui me üldse jõudsime välismaale üks korda 35. Meil tuli tihti esineda vabariigis Saaremaal, Hiiumaal ja kõikides teistes rajoonides. Ja muidugi siis igal pool, püüdsime mängida ikkagi oma heliloojate loomingut. Mängitav 30 kuuendat korda eesti tantsusena keeldumiseks ei peaks olema mingit põhjust. Olge head, siis. Loodame, et see jää siis viimaseks ka veel. Nüüd me võtsime kavasse Saulskykazlovi loomingut. Võib-olla labane võimalus isegi natuke tra mängida neid teine härrastimer. Kui me räägime kerges muusikas ja eriti džässmuusikast sest teie ansambel siiski sellise kallakuga, siis me ei saa mööda minna improvisatsioonilist kui sellisest. Ma arvan, te olete nõus sellega, kui me laseme külalistel öelda mõne populaarse laulu teema, teie juba oma maitse oma tunnetega. Töötate selle balander, olete nõus? Ootamatu, kui te pole veel täna midagi öelnud, järsku midagi, mees? Muusika on rõõmu jaoks. Kas jäite rahule, kas tundsite meloodia ära? Ja oli küll väga ilusaid, kas teil prooviajad on kindlad või d mängiti ju veel väga paljudes orkestrites sümfooniast, eks ole, minagi isiklikult mängisin kunagi Ants Tommingas, Riho Joonasse näiteks mingi ka sümfooniaorkestris ooperiteatri juures taevad hommikul, mil tulevane, võib-olla isegi helilooja. Ja sellepärast on kindlasti proove aeglased, raske koos laste või on teil ja Island enne Jugoslaavia teisi, me oleme tõesti paljud, ütlesid. Aga nüüd natuke puhkame, see tähendab, et kui palju aega võtab ühe loo esimese küpseks saaja? No ikka mitu proovimata. Sest siin on ikka vaimu küsimus ka. Teinekord on nagu räägitakse, vahim lahti, siis tuleb kohe. Aga teinekord teinekord isegi ei saagi asja, see on muidugi džässmuusikas on selline asi, et et lugu improviseerida, peab ta öelda nii-öelda veres juba olema. Ja sel ajal, kui sa improviseerid, peab see harmoonia fraasi tunnetus olema niivõrd omane, et selle peale mitte ei tule enam mõelda. Ja selleks on lihtsalt vaja ikka kolm, neli proovi kindlasti, et saadada esinemisküpseks. Võib-olla lepime kokku, et iga mees ütled järgmise kolleegi kohta tema nõrgad küljed. Enesekriitikat. Sarajevo, kelle kohta? Sa kõige ohtlikum ausalt. Eks meil ole kõigil. Aitäh, aga nüüd lähme edasi. Ma pean Riho Joonasega ja ma mõtlesin, et Riho ei pane pahaks, kui ma ütlesin, et ta teeks vahet kolme neljandiku neljandiku vahel. Selle loo me räägime ükskord hiljem, milles asi oli? Ainult sellele, et matemaatikaga siin tegemist ei, ei matemaatika mingil juhul. Kelle kohta mina pean ütlema, Ants Toominga kohta? Ei oska midagi paha ütelda. Ma pean ütlema ainult seda, et mul istub temaga koos mängida nagu neid sellest kolmest neljandikuste neljast neljandik, kust edasi minna. Ma usun, et temal seda viga ei olevat. Nii ja nüüd on siis ansambli pesamuna kohta võimalus öelda muud kui vahest liiga kärsitu. Seda saab ta aastatega, seletaks aia. Leelo ütleb kõigi kohta. Need on kõik toredad poisid ja neid kõiki väga armastan. Kuulasid. Trumme käitute vahel tassida? Teades neid on, neid on väga vähe, aga Pille on väga palju, nii et siis ei anta mulle armu mitte kuigi otsitakse tõesti kõige kergemad asjad sealt ma ükskord unustasin onni jämediseks kaan prügiga, unustati ITV, sinna tuli maksta üks rubla, mis ma veel siiamaani oleme võlgu. Teil on muidugi lihtsandil oma instrument on pidevalt kaasas eakas instrument vahest veab alt. Ta aitab ka nutult pääle, jah, nüüd on niisugune juhus. Meil oli konkurss seal Moskva konkuse Maynan kiinas 39 ja viis palavik proovis laulda või mis sa teed seal laulda, tulija laulsin ära. Kas te igavikku harjutate kahtede? Treeningute sellega ongi viga üks üks suur viga, et ma seda mitte ideega Ohmikul. Kui kaua teil võtab aega nii ühe laulu omandamine, siin tuleb veel tekst ka, eks ole, ja need võõra naised nimede, see areneb, oleneb meloodiast. Ja oleneb laulust. Kaua sul läks? Laulu potentsiaal, mis oli Kuubast? Jah, see oli tegelikult üks kõige raskemaid, mis on mul üldse olnud viis neljandikku takti ma ei oskand seda rütmiliselt välja sealt noodist lugeda, nii et siin tuli mulle appi kõigepealt isa, proovime seda lugu siis seal. Huvitav kuulda. Tulen meelde, kõigepealt. Ühesõnaga viis neljandikku takti. Üks, kaks, kolm, neli, viis. Meeles on niivõrd rasked, mida pidevalt pingutame plaanis meil ka tükk tükk aega enne arutada, kui sai lõpuks sotsevale saite. Aga milline kõige armastatum laulamast? Võib-olla laulate südamele. Tõde kõige armastatum laul on niisugune, mis on kõigil juba tuntud laul pilissist. Tema jääb minule niisuguseks kuidagi nii esimene laul ja peale selle Jugoslaavia suhtes muidugi ka kummaline lugu. Selle lauluma sain üheksa aastat tagasi, kui ma alustasin kirjavahetust gruusia kooli õpilasega, vaneerib ahtaatsega ja siiamaani me kirjutasime, kui mina ei olnud keeles ei, no Gruusia, et ma nii palju hobisid ei tähti ja siis üksikuid sõnakamad, Soovannafantistik, varu nimega proove ja nii edasi, aga tema käis juba siin neli korda. Et mind üles otsida ja kohtuda siin, kuid ta ei saanud mind kätte. Ja siis nüüd selle pika aja jooksul, siis kes oleks võinud ette seda unes näha, et me lähme Jugoslaavias, saame seal kokku ja see maailm on ju nii väike ja tõesti väga väike. Kohtumises üllatus oli muidugi suur ja kuidagi väga niisugune tore mälestus sellest. Nii et teie laulmise juured ulatuvad Gruusiasse. Ühesõnaga jah, julgeadvast laulate meile. Nii sooja vastuvõtuvest pole teil kusagil olnud KME külalisstuudios tänagsele. Skaalaga publik kõige meelde või kuidas vastu võetud? Minule meeldib kõige rohkem meie Eesti publik kõige rohkem, kui ma olen siin kuidagi harjunud ja koduseinad aitavad kodus täiesti kodusel ansamblil olete nõus sellega? Me oleme ju nii vähe esinenud, Wabariigi püüdis siiski mulle tundub, et kõige soojema vastuvõtu saime siiski Jugoslaavias mil kontsert ei olnud palju. Aga esineda tuli raadiost, televisioonist ja kui seal peeti, mis lugu see oli muidugi kõige suurem tunnustus. Seal te tegite improvisatsiooni, lindistasime seal mõningad lingid, teeme ise, kes ise kaasa ehk paneksime ühe neist pöörlema. Võib-olla vahelduseks üks laul. Meie poolne palve siin arutasime, ansambel teeks meile näärimeeleoluks ühe imporatsiooni aisakella teemadel. Tänu lubage soovida ansamblile Estonia palju head tuult muusika purjedesse. Järgnevatel aastatel daamidega.