Tere, head kuulajad. Tänase saate külaline on Teet Stumbur, mees, kes 10 aastat tagasi läks Ameerikasse õppima. Päris mõnus üle pika aja jälle Eestimaal olla. Jah, mu ema juba ütles telefonist, et tulevad Eestisse enneolematult kuumad ilmad on Eestis, jah, me teadlikult ei pakkinud omale sooje riideid ja, ja siis astusin lennukist maha ja tundus niisugune jahe, oktoobrikuu ilmakene, sellised ilma tavaliselt on meil oktoobrikuu sees inimestega lahingusse põhjapoolsetes osariikides sõitnud lõunasse, et kui põhjapoolsetes osariikides on üks, ütleme sihuke tubane hooaega jaanuarist märtsini, kus on lihtsalt külma tõttu inimesed ei lähe välja, siis lõunaosariikides on kaks tubast hooaega, kus tavaliselt juuli, august inimesed ei käi väljas kuumuse tõttu. Nii et lõunaosariikides noh, kedagi nagu piiri peal, aga edasi minna Sootšiiasse lõuna- ja Põhja-Karoliina, Florida Louisiana Nende osariikidesse, õhuniiskus on väga kõrge suvel. Ja, ja tan palav, sauna eesruum parasjagu pärast leilivõtmis, kus särk kleepub, meeldivat ihu külge, tavaline päev meil käisime saunas, selle pika aja sauna ei ole nagu mõtet minna, sest kliima suvel on niivõrd soe, ei kutsunud sauna minema ja siin Salistis saunas käidud kentagi osalikus, mina elan oma laiuskraadil umbes sama Põhja-Aafrikaga suvel, kaheksaüheksakümne kottime. Helisid on, kuna seal see ilm on soe ja Sistikaid ja see elu on seal kõrvulukustav, ütleme üsna üsna kuuldav, tähendab putukad puudes ja, ja troopiliste kalade omapära ja akendel on kõigil võrkude ees. Ja mina oma köögiukse leppisingi tegema topeltvõrk ukse sellepärast et öösel need putukad lendab niivõrd palju lambi peale kokku, et lihtsalt umbes nagu läbi lüüsi pead välja, mina kõigepealt saavad ühe ukse ja suled ja siis saad teise hüppab kähku välja. Ma ma avastasin väga hea mooduse, kuidas putukaid püüda tahab, kaks võimalus, meil on üks niisugune võimas halogeenlamp on meil elutoas ja selle ma jätan tavaliselt õhtuks kavaks põlema siis noh, need putukad, mis on järgi lendavad lambi sisse ja noh, eelnevalt tõi, annad siis tolmuimega kinni lae, siis, tähendab see on väga hea moodus neid majast välja saada. Aga jah, linnuhääli suhteliselt vähe kuulutada, kus meie elame, aga noh, seal võib olla ka selles, et lihtsalt meil on vähe suuri puid ümbruskonnas. Ja, ja noh, võib-olla jah, et kõige kuumem hooaeg Meeldiv alternatiiv pikatel puhkustelt puhkust, ega on see asi jah, see ongi keeruline, sest puhkused üldiselt Ameerikas on lühikesed. Kuna ma töötan riigi valitsuse osariigi valitsusele, meil on, tähendab, et puhkusepäevi kogutakse ja seal ei ole niisugust asja, et terve osakond läheb puhkusele kõik. Et iga inimene kasutab oma puhkusepäev oma äranägemisel ja sina igal kuul, sa kogud ühe puhkusepäeva ja see läheb sinu kontosse ja siis palgatšekiga, saatke tšekid, puhkusepäevi, haiguse päevi on kogutud. Kui sa oled näiteks ületunde töötanud, sa neid võid ka puhkusepeades kasutada. Ja siis ta näitab ka seda, palju sul ületunde, mis on sinu konto siis kuu lõpus ja puhkused tavaliselt on, igaüks läheb ise omal ajal nii-öelda kõige sobivam on teatab sellest ette oma ülemustega, ütleb, et ma lähen puhkusele sellel nädalal. Ja meie kui riigi osariigitöötajad. Me kogume ühe puhkusepäeva kuus. Aasta lõpuks on mul 12 tööpäeva, mina usun puhkusena võtta nii, et see teeb umbes kaks nädalat ja kaks päeva ja see ei ole kolme nädalat. Kaks päeva jääb nagu ripakile, kasvõi siis kannad üle järgmisse aastasse. Või nagu mina sain seekord võtta omale kolmanda ukse mulle lihtsalt ületunde oli kogunenud oma töö juurest kus sa töötad erafirmas näiteks minu naisel, temal oli kaks nädalat puhkust lihtsalt 10 päeva. Ja temal oligi suur probleem. Ta oli nõus võtma ilma rahata seda ma tahaks lihtsalt lapsega meiega minna koos puhkusele. Firma ei nõustunud sellega. Teie aeg on kiire ja, ja meil on sinu tööaega vaja. Sa pead need tunnid ette tegema enne puhkusele minekut, siis sel juhul me anname sulle, et me ei anna isegi palgata puhkust. Nii et jah, et kui sa ükskord oled mulle töökoha saanud, siis see puhkuse saamine on keeruline. Esimest korda Teetma lindistasin sind siis, kui sa olid kuuenda klassi poiss ja sõitsid Marokosse, kus parasjagu töötas, suisa, kes on geoloog. See oli jah, esimene pikk reis. Sain Marokos kaks suve, veetvaid oli suur asi, 24 aastat tagasi. Kas siis ei tekkinud sellist soovi, et tahaks ka saada geoloogiks nii nagu isa? Ei tekkinud, võib-olla Maroko reis, mis ma endaga kaasa tõin, lihtsalt nägin, mismoodi see maailm elas. Ülejäänud maailm elas. Ja sellest see väike selline putukas või mingisugune märk hinged. Et miks siis meie niimoodi või. Aga ma tean, et väikse poisina peale selle, et sa inglise keelt õppisid, koolis usinalt, kuna käisid inglise keele klassis, meeldis voolida ja joonistada ja. Jah, mul oli, kuidas öelda, kunstikalduvused joonistasin ja tegin automudeleid omal ajal ehitasin, suur hobi oli maaliselt. Joonistasin paberi peale välja selle automudeli, kuidas need kokku pannes lõikasin kääridega välja, kleepisin kokku. Ja see tegelikult mul elus on tulnud väga palju kasuks, kunagisele Tartu ülikooli juures tehti IQ teest püks, sellest komponentidest oli sinu ruumiline ettekujutus ja seal olid sarnased ülesanded paberi peale joonistatud mingite kehade plaan ja siis viis võimaluste Sis ruumiline joonis kõrvale küsida, milline nendest plaanidest sobib kokku selle joonisega. Ja mina lõpetasin seal. Mulle jäi veel 10 15 minutit aega üle ja vaatasin aknast välja ja see inimene, kes seda testi tegi, seda minutit, kas teil on midagi juhtunud, et miks te oma testi ei tee, mis mul on valmis. Ja tema ütles, et kuulge, et see ei ole nii mõeldud ja täiesti valmis saada. Ja ometi oli valmis ja olin valmis. Mul lihtsalt, ilmselt eelnev kogemus tähendab nende asjade tegemiseks väga, noh. See oli jah, üks huvitav kiusaid, ruumiline mõtlemine oli tunduvalt kõrgem kui kõik muu. Olidki nagu loogiline jätk minna kunstiinstituuti arhitektuuri õppima. Ja kunstiinstituuti on tegelikult võib-olla vanemad ja, ja ise mingisugune aeg, nagu ma ütlesin, käsitleda arstiks õppida. Aga, aga noh, samas ma ei tahtnud lasta oma kunstikalduvusi raisku lasta ja mind huvitas ka tehnoloogia väga tähendab mitte ainult kunst, aga ütleme, otsisime mingisugust sidet tehnoloogia ja, ja kunstiga ja loogiline jätk oli, et linna arhitektuuri õppima kus need kaks tükki kokku tulid. Arhitekti diplom anti kätte aastal 1900 85 ja selle järel ma siis töötasin kaks aastat. Vajadus tegelikult või isegi kolm aastat Tallinnas arhitektina tol ajal oli ikka projekt, mis juhtivaid projekte instituute siin Eestis ja, ja siis tekkis mul mõte ennast veelgi täiendama minna, ma tahtsin teha tol ajal doktorikraadi arhitektuuris. Ja, ja noh, Eestis seda võimalust ei olnud ja seadsime sammud Moskva poole. Samal ajal, kui ma Moskvas õppisin, ma sain teada võimalusest minna õppima Ameerika ühendriikides. Ja sealt see kõik sai alguse. Ilmselt on lihtsam minna mujale õppima, siis kui mingisugune pagas olemas. Kergem on toime tulla ja kergem on ennast sundida õppima. Ja see on õigus, tähendab see, et ma olin lõpetanud siin kunstiinstituudi ja mul tegelikult oli juba kõrgem haridus, see aitas mind väga palju ja selle tõttu ma sain ka. Selle 90. aastal, kui ma läksin Mil voki ülikooli Wisconsinis, sain omale abiõppejõu koha, siin olin assistent arhitektuurikoolis ja see aitas mind läbi. Kaks aastat õpetasin tudengit professoritega ja samal ajal õppisin ise. Mis on see vahet siin õppimisel õpetamisel see esimene mulje Tol ajal, kui ma läksin ära, tähendab esimene, mis mulle tundus vahena võib-olla ütleme tudengielu suhtes oli see, et tudengid töötasid näiteks omal ajal oli Eestis, sa oled kelner, baarmen seal ei, tähendab väga noh, ütleme selline prestiižikas amet Sulbi Kulkaid rippuma nööbi küljes, eks ole, sinna kvalifitseerida ennast. Siis näiteks kursusega kaaslased, poisid olime päeval koolis, läks nagu jutuks, mida sa õhtul teed siis, kes oli siis kelner, kes oli paarimees, on väga paljud, ütleme restoranides, kui sa praegultki lähed Ameerikas ettekandjad, noored inimesed on tudengid tavaliselt. Ja see on tavaliselt nad tulevad õhtuks sinna paariks tunniks on väga energilised, neile meeldib, mida nad teevad ja nende jaoks isegi ütleme, kehaline harjutus, nii et nad saavad seal ringi joosta, laudade vahel inimestega suhelda ja kui nad on oma klientidega sõbralikud, nad saavad ka head jootraha seetõttu, nii et see on üldiselt suhteliselt levinud, on tudengite hulgas olla kelner. Tuleb ise teenida oma kooliraha. Mida sa teenid seal kõrval, see on võib-olla mitte nüüd kooliraha just oluliselt see on kuluraha teenida kooliraha üldiselt see on nagu suurem summa muudest fondidest kõigepealt 100 kooliraha, nad võivad anda avaldusi igasugustesse, fondidesse ja igasuguseid saada, ütleme auhindu või või noh, nagu näiteks mina olin, ma olin poole kohaga assistent õppemaksu ja seetõttu odavam ja see võinud võimaldas seal õppida, eks ole, see õppemaks jah, ta on suhteliselt kõrge. Aga noh, samas on ka väga palju võimalusi inimestel leida, et seda maksu tasuda. Üldreegel on see, et, et kui sul on rohkem nupud, kui su rahakott kõhnem olla ja, ja kui neil ülemisel korrusel seda värki vähem, siis peab rahakott paksem olema. Noh, omal ajal kui mina astusin kõrgkoole, oli see konkurents, sissesaamine oli väga-väga raske. Aga kui sa oled juba sisse saanud, siis diplom oli nagu noh, peaaegu et juba garanteeritud inimestele Ameerikasse asi on täiesti vastupidi, tähendab ma ei tahaks öelda praktiliselt igaüks, aga ütleme, enamus inimesi, kes ülikoolidesse enamiku ülikoolidesse oma avalduse tiivad on vastu võetud. Ja tavaliselt tudeng, ütleme, ta tahab osta, millisesse kooli minna, ta saadab laiali üks, 10 20 avaldust 10-sse 20-sse kooli ja siis pärast saab tagasi vastuseid, noh mõned võivad olla eitavad. Ja siis jaatavad vastaste vahel ta siis hakkab võrdlema, et millised on paremad võimalused ja, ja millised on, ütleme, soodsamad tingimused õppimiseks. Kui sa juba õpid, siis õppimine üldiselt on, ma ütleksin, palju pingelisem ja need nõudmised on, maitsesid, nad, kõrgemad tudengid peavad tegema tööd täpselt tähtajaks ja et ei ole midagi, ma toon homme või minu kodune töö jäi koju mul või unustasin rolli, või, või noh, sellist asja tähendab, suhtutakse väga halvasti, öeldakse teha, kui niisugune asi juhtus, et sa saad selle eest karistuse ja noh, kas sa pead siis mingi ekstra töö tegema seda asja tasa teha ja mul endalgi oli tudengina sel juhul. Me pidime tegema uurimistöö paberi kirjutama ja mul ei olnud ta valmis ja ma läksin klassiõhtul ja mõtlesin, et minul ei ole valmis, et ma tooksin ta homme. Õppejõud tegi suured silmad, ütles, et ei, ei, ei, seda see ei saa, et ma annan teile kaks tundi, et kuidagi võib-olla aega need lähete välja lõpetada ära, et ma olen nõus kahe tunni pärast vastu osa, mitte mingil juhul homme, nii, ja mis juhtus, ma ma ei jõudnud, tähendab, ma lõpetasin, nii palju, kui ma sain, andsin selle töö ära ja tulemus ei olnud head. Ja mis ma tahtsin veel öelda, et sissesaamisel tudengid võetakse väga palju, nad lähevad ülikoolidesse näiteks ütleme, see protsent, kes lõpetab tudengitest ülikool on tegelikult väga madal ja see on, ütleme, võib-olla paremate koolide nagu Harvardi eel, mis on Uus-Inglismaal, Massachusettsis suuremates linnades, seal 90 protsenti on näiteks, on Harvardi ülikoolis keskklassikeskustes ülikoolis võib-olla 60 protsenti inimesi lõpetab, on ülikoolid, isegi kuskil 20 protsenti inimestest lõpetab ülikooli astunud. Ta on see sõel tihe ja samas ka inimestel, kuna ta on õppima läinud, teised huvid ja, ja nad lihtsalt lähevad teistele erialadele, mõni leiab üldse kõrgharidust vaja ja ja vahe Eestiga oli omal ajal, et noh, Eestis väga varajasest keskkoolis pidi teadma, kelleks sa saada tahad oma ülejäänud eluks mis saama pidi, aga noh, seal on seal niimoodi, et kaks esimest aastat tegelikult ülikoolis tudengit, keda ma õpetasin, ma vaatasin, et Eestis, mis on keskkoolide tase, on, on 10. 11. klass, tegelikult tudengid lihtsalt tulevad kokku ja siis tehakse sellega aasta jooksul siis otseselt, kelleks sa saada tahad, mis saama peab. Ja siis nad lõpetavad äraütlemisel esimese astmelise neli aastat ja see annab meile selle bakalaureusekraadi sõltuvalt ülikoolist, aga noh, seda loetakse kõrgemaks hariduseks ja siis inimesed, tavalised lähevad tööle pärast lõpetamist ja kes siis tulevad tagasi, sinna võivad veel teha kaks aastat ekstra on veel on veel magistrikraad Sellist hetke ei olnud, et jätaks selle ameerikamaa, kus see ja teine ja mis ma siin ikka pingutan. Eks, eks neid oli ikka. Võib-olla jah, seesama see, mis ma rääkisin ennem seda uurimispabereid, mis ma kirjutasin tol ajal ju Eestis ei olnud arvuteid palju ja minu trükkimisoskused olid üsna nigelad. Ja siis oligi, trükkisin seda vähemalt ta pidi olema 20 lehekülge pikk tee ja ma trükkisin ja siis noh, ma olin vist 36 tundi jutti üleval ja mõtlesin ma seda paberit iialgi ära lõpetada, et see on, see on minu elu esimene, viimane viimane asi, mida ma siin Ameerika ülikoolis teen, et varsti sõidan koju, aga aga noh, sellist meeleheite hetki. Nojah, eks neid ikka tähendab. Ja aga nüüd on sellest 10 aastat möödas. Sellest. Ja hakkas meeldima? Jah. Kas küll huvitav nihe toimus, tähendab, et ma läksin omal ajal oli 90. aasta doktoriprogramm, kuhu mind vastu võeti ja öeldi, et see on kuni viis aastat või võtad seda oma kraadi kätte saada. Ja see tundus tohutult pika ajana ja noh, tähendab mul sellist mõtet ei olnud, et ma lõpetan ära ja see on juba pikka aega ronis tagasi. Aga noh, seal olles ka Eesti sai vabaks, siin vahepeal emaga käisin kodus, see oli 91. 10 teise aastavahetusel ja vahetasin ülikool Ameerikas ja vahetasin oma eriala kergelt ja asjad hakkasid laabuma teises suunas ja, ja kuidagi ei saanudki nagu aru oli neli-viis aastat mööda läinud. Ja siis esitasin endale küsimuse, mida ma teha tahan, eks ma stanis tagasi minna või siin edasi olla. Ja siis tegin endale otseses, Ma ilmselt jään siia edasi. Nii et miski oli, mis võlus niivõrd, et sai otsustatud jääda. Nüüd on kool läbi. Nüüd on kool läbi, ma lõpetasin tegelikult juba üsna tükk aega tagasi, ma sain oma diplomi neljandal aastal ja ma enne mainisin, et ma olin Mil Voogiliseline doktoriprogrammis, muutsin oma ülikoole ja otsustasin magistrikraadi, kasuksime, vahetasin ülikoole ja isegi vahetasin oma eriala kergelt ja tegin endale magistrikraadi. Arhitektist sai linnaplaneerija kitsam eriala geograafia, informatsioonisüsteemid. Ja, ja ma lõpetasin 94. aastal ja linnaplaneerija diplomiga. Tööd oli raske leida. Jah, oli küll. Tol ajal välistudengitel oli pakutud võimaluse aasta aega pärast oma diplomi saamist töötada Ühendriikides praktilise näite natuuris. Tavaliselt rahvusvahelised tudengid seda aega kasutavad Nad lähevad mingisuguse kompanii juurde tööle ja peavad ennast kõige kõige paremast küljest näidata. Ja lootusega, selle tulemusena nad saavad endale alalise tööpakkumise selle kompanii juurde. Minul oli natukene teisiti, sest minul tol ajal need geograafia informatsioonisüsteemid olid. Ja noh, siiamaani ta on riigiasutuste ala, sest nad on kallid ja sa pead olema pikaajaliselt inimesi tööle võtma, kes nendega töötavad. Erakompaniil, kes pakub põhiliselt teenuseid, nendele ei tasu ära sellisesse asjasse oma raha paigutada. Oma praktika ma tegin osariigi maakonnavalitsuse juures. Sealt ja sealt hakkasid asjad hargnema ja läksin edasi ülikooli juurde, tähendab, mind võeti uuesti tagasi, kui uurimistöö assistenti kuskil krahvi informatsioonisüsteemide teadmisi rakendasin jõgede vee kvaliteedi kontrollimiseks ja modelleerimiseks. Ja, ja sealt edasi mind märkas minu praegune ülemus hakkas mind enda juurde tööle kutsuma, see oli, tähendab geograafiliste informatsioonisüsteemide Office või ta ei ole osakonda Noffisse ütleme, kontor, meil on kolm inimest ja noh, me oleme praegu koordineeriv organisatsioon osariigile, kes püüab koordineerida erinevate riigiasutuste geograafilise informatsioonisüsteemide loomise katseid või noh, ütleme nende loomise protsessi ja nende majandamise protsessi. Et nad saaksid kõik ühiste standardite alla ja nad oleksid teineteisega. Et nad oleksid teineteisega vastavuses. Mina elan kentacki osariigis oma pindalalt umbes kolm korda Eestis suurema ja seal on ka umbes kolm korda rohkem elanikke. Koordineerime digitaalse aluskaardi loomis Kentucky osariigile. Ja see seisneb selles, et mitmed riigiorganisatsioonid, näiteks nagu transpordiosakond kaardistab teid ja ühendavad andmebaasid nende teede kaardiga selle teede laiuse kohta, mitu sõidurida, seal on kiirusepiirangud ja nii edasi ja nii edasi. Ja näiteks loodusressursside ja keskkonnakaitsekabinet, nemad teevad näiteks v ja loodusressursside kaardi. Meie osa on selles nüüd, et need-d ja looduse suhteliselt koorid omavahel kokku sobiksid. Süsteemid oleksid vastavuses üksteisega kaarte, peab pidevalt uuendama ja teed, tekivad uued probleemid ja see kaart, millest ta koos ja tal on nagu kuus kihti, tehti neid kooke ja sul on biskviidi kihte muus vahel, eks ole, et, et seal on üks kiht, on siis need autoteede üks kiht, on jõed ja kõik veega seotud informatsioon siis on, ütleme, administratiivsed piirid, linnade, maakondade piirid siis on, ütleme, geodeetilise kontrolli punktid, kus maamõõtjad saavad oma täppismõõtmisi teha. Ja siis on ka digitaalne kõrgusmudel, selle osariigi kohta, mis praegu teeme, on iga 10 meetri tagant on kõrguspunkt, mis on. Ja siis on ka see mustvalge õhufotograafia, millega me praegu tegeleme, tagatakse järve osariigi umbes pool on praegult tehtud, ütleme nüüd viimase kolme aasta jooksul on mustvalge fotograafia, nii et see on ühemeetrise lahutusvõimega, nii et noh, meie ees olev laudeta, kui ta umbes on üks kord üks meetrisse, võid sa selle foto pealtnäha. Sa võid selle foto peal siis suurendada ükskõik millises punktis. Ja seda kasutatakse väga palju. Nii teeotsa ei saa huvi töö vastu. Huvid jah-ei-ei, see jah, ei ole kummagi lõpu nähe. Kas seal on hea tööd teha? Jah, ma usun, et on, tähendab, see töö, töö, õhk on, inimesed suhtuvad sellesse väga tõsiselt. Ja ema oli külas ja tema oli väga segaduses, sest noh, alati kui ma läksin tööle, ma ennast riietasin igal hommikul nagu noh, ütleme ma läheksin kuskile pidulikule õhtusöögile või noh see iga hommikul ma panin värskelt triigitud särgi ja lipsu, tähendab pintsaku või noh, ütleme suvel sa pintsakut ei kanna salati paned igal hommikul endale puhtad riided selga, nagu sa läheksid peole ja samas kui inimesed tulevad, küll aga tulevad kulunud teksades ja T-särkides, see oli nagu temale tohutuks löögiks, et kuidas ja kas need meid ei austage ütelda. Suguses riietuses. Aga noh, tähendab see on, et see on siiski kõige tähtsam, eks ole, ja ja see on see, kui sul ei ole tööd, midagi terve Ameerika elab siiski krediiditähe all saiale paar kuud palka saanud, siis hakkab see väga tõsiselt mõjutama sinu elustiili, asju, mida sa endale võimaldada. Näiteks kui sul on maja ja sa kaotad oma töökohas, on tõsine probleem, sest sai enam ei jõua oma maja võlga maksta. Ja samas ka autosid ja, ja kõike muud, nii et töösse suhtutakse väga, väga tõsiselt. Ameerikas on see asi, on, öeldakse, et on see professional lokk tähendab, et kui sina oled ülikooliharidusega inimene, loetakse sina oled professionu ehk professionaal ja tähendab väga suur asi on selles, kuidas sa välja näed. Sellele toodetakse väga rõhku, näen, et sa pead olema triigitud ja viigitud ja, ja samas ka, ütleme, igal hommikul peavad olema muud riided seljas. Kui sa ilmud tööle samas riietuses, mis sul oli eile siis kõik vaatavad kaastundliku näoga sulle otsa. Küsimused, mis teil juhtus? Tavaliselt sa pead kapis omale võib-olla 20 särge ja 20 paari pükse ja siis sa neid kombineerida võib-olla peodes lipse ja mõned pintsakud ja sellisel juhul sa siis kombineerima, see annab sulle nagu uue välimuse hommikul. Sest inimese tavaliselt ei mäleta, mida sa paar päeva tagasi kui ainult sedamööda, mida sa eile kandsid, aga mitte ma tean, see on muidugi, kas sõltub, tähendab selline riietuskood see on võib-olla rohkem suurtes korporatsioonides suurtes kompaniides konsultandid, kes töötavad riigiasutustega ja nendel on see väga oluline, et oma seda imidžit üleval pidada. Ütleme Ameerikas õhukonditsioneerid on, kas tööruumis, siseruumi, õhk on konstantselt 20 kraadi juures ja noh, mingisuguse 60 protsendise õhuniiskuse juures, mis õhukonditsioneeri nagu leib, tähendab, et ilma selleta ei saa lihtsalt Kui sa oled, et on mingi suurkorporatsioon, sa tahad, et see sinu tegevus tundub väga selline professionaal, siis näiteks arhitektuuribüroodes ütleme, kus kliendid käivad ruumides ja vaata, kuidas inimesed töötavad, seal pannakse rõhku ruumide kujundusele ja kui sa ütleme mingit peenikest tööd, siis peab olema ka hea valgustus ja see täna päevitavad arvutidega, need, isegi arhitektuuribüroode ilme on väga muutunud suurejoonelisest lauad on kadunud ja nad kirjutavad inimesed, kellel on prillid niimoodi otse ajatel üles lükatud ja peeniks joonide paber, need on ammu kadunud, nii et noh, kõik on arvutite peal. Aga jah, üldiselt tähendab, see sõltub väga palju kohast, kuidas see tööruumid on. Ja noh, muidugi üldjuhul kompanii püüab võimalikult vähe raha paigutada, siis teha minimaalselt vajalikud inimestel oleks meeldiv töötada, aga seda ei saa kunagi nii, võtad iga kogu koha pealt kokku, hoiavad elulaadi juures, mulle meeldib see ameeriklaste organiseeritus ja see sõnapidamine ja kui midagi on öelda, siis seda tehakse. Ja ka näiteks organiseeritus ta kohati võib-olla üleorganiseeritud, tähendab, kui tahad mingisugust lihtsat asja mingisugust avaldust teha, siis sa pead täitma 10 vormi igale poolele kirjutama. Noh, igasugust informatsiooni asju, aga ütleme see elu organiseeritus just kuidas see töö on organiseeritud ja, ja kuidas ühiskond üldse organiseeritud, see mulle on väga veetlev. Ja ma usun, et Eestis oleksid väga palju õppida mida on eelkõige Võib-olla isegi ütleme olmetasandil näiteks liikluse organiseerimine ja asjad ja mul oligi Tallinnasse juhtumad, parkisin oma auto Pärnu maanteele ja elades Ameerikas, ma tean, seal on parkimine, koha leidmine pingeline, sa pead ringi vaatama ja leidma ja parkimine on väga reguleeritud igal pool. Sa pead siis maksma või sa pead olemas mingisugune kaart, et sinna oma autot parkida ja sellest peetakse kinni ja, ja ma just spetsiaalselt vaatasin, et ahaa, et siin ei ole mitte midagi head, olid parkimiskohad markeeritud tänavale ja parkisin oma autojaamal, kõndisin tast eemale kuskil 10-ks minutiks ja ma tulin tagasi ja mul oli juba parkimislipik aknaklaasi vahele. Ja see inimene, kes selle kirjutas, oli kõrval ja nagu pärast selgus, tema tegelikult pidi olema see, kes need parkimispileteid müüb. Teatas, et see maksuline kohta minul ei ole parkimise eest maksma selle eest 1400 krooni trahvi maksta. Ja, ja ma ei saanud siis arvamus on, kuskohast sind kirjutatud on see tasuline parkla, tema ütles seda ju kõik teavad, mõtlesin, aga mina ei tea, mina ei ole olnud Eestis viimased 10 aastat ja mul ei ole mingit võimalust seda teada, siis on tasuline parkla. Ja siis ta teatas mulle ninakalt, et ega siis seaduse mittetundmine ei vabasta teid vastutusest ja seda leheski kirjutatud, et lugege lehti, enne kui sõitma lähed, autoga umbes. Nii et ütleme, ma ei tea, mida ma sellega teen, ma pean ilmselt seda asja apelleerima, et niisugune asi üheski Ameerika kohtus ei, ei peaks vett. Kui mul ei ole võimalustest seaduses teada, siis ma ei saa seda täita. Ja kuidas seal oleks näiteks parkimiskaarti müüa, käitunud sellises? Ma üldiselt oleksid sulle, tähendab esimene asi oleks juurde tulnud ja öelnud, et siin on tasuline parkla, me müüme pileteid, see maksab nii ja nii palju. Ja mis, ütleme enamuses pankades esinesin Tallinnas näiteks ma olen balti jaama juures oma auto jätnud ja, ja mees, kes seal töötab, väga viisakalt astub juurde, tulemine on tasuline, parkla parkimine maksab nii palju, kui palju ajaks ei soovita osta pileti ja ja kõik, nii et pange, ütleme häid näiteid selle kohta. Et seal sai südame pealt ära rääkida. Ja aga ma kujutan ette, et selline mure võib tekkida paljudel, kes ei ole siin pikka aega olnud või kes satuvad siia esimest korda. Ja noh, see ongi jah, täpselt näiteks ütleme, tulevad välismaalased, Need on Eesti praegu väga aktiivselt, räägib Euroopa liitu astumisest kõigest, sest seal on, ütleme esmane kogemus inimesele, kes tuleb välismaalt siia. Ja, ja ta kohtab sellist vähe organiseeritud olukorda, siis jääb väga halb mulje ja teinekord võib öelda, ega ma siia enam tagasi ei tule, et sind niikuinii teinud. See asi on ligadi-logadi ütleme, sellised asjad peaksid olema. Me ütleme tähelepanu pöörama sellistele asjadele ja see ei ole mitte seda öelda, et Eesti ei ole edusamme teinud, tähendab, ma olin väga meeldivalt üllatunud, kuivõrd palju muutunud Eestis selle aja jooksul, aga siin on ka sama pikk tee veel minna. Kas oli mahti Tallinna linna nüüd vaadata arhitekti pilguga? Jah, oli küll, mis mul hakkas silma, mul oli väga hea meel näha, et vanalinna elustada, remonditud ja on väga palju uusi kohvikuid tekkinud ja noh, on väga palju tööd tehtud. Samas, mis ka hakkas silma. Ma tulin kogu perega, Ma mõtlesin oma naise ja väikese tütre kaasa, kes aastane tema veel ei kõnni, ütleme ta kõnnib, aga mitte kogu aeg temale, me peame ka väikese lapsekäru kaasas kandma ja millega ma ei olnud arvestanud, mille ma olin ära unustanud, me läksime lapsekäruga vanalinna ja üldse linna peale kõndima ja siis äkin, reaalsus tuli sisse, seda ka. Nagu ma ütlesin, on see väga raske. Kõnnitee plaadid, mis on katki läinud ja sa kõnnitee äärest üles ja alla ja samuti ka kauplustesse, sistaminekud ütleme ruumides. Ja noh, mitte ütleme ainult vanalinnas ja ka mujal. Ma usun, et on olemas need juurdepääsu võimalused, aga näiteks millele pannakse Ameerikas väga palju rõhku, on see, ütleme, puuetega inimestele juurdepääsupakkumine. See nõue on see, et igasse avalikku kohta peab olema juurdepääs inimesega, kes on ratastoolis ilma välisabita. Et sa lihtsalt saad sõita üle üle ukse sisse oma ratastooliga. Vanalinn seal muidugi turistide atraktsioon ja see, et sa pead küürutama sinna keldrisse minema, suveniire ostma, see võib-olla ongi tema tõmbejõuks, nii et aga, aga mis mind hämmastas, oli tasulised käimata, seda ma ei ole veel kuskil Ameerikas näinud, et oleks käinud asuline olnud. Igal pool on joogivesi ja käima no ehituskoodis on, inimestel peab olema ilma rahata joogivesi saadaval ja ka käinud, kasutada ilma rahata ja ma ei tea, kas on seadus ilma rahata, tähendab ühesõnaga avalikud käimlad on, ütleme, poodide kaupluste juures ja kaupmees, kes võib-olla ei taha ära peitnud, väikseks teinud, aga noh, nad on seal ikkagi lõppkokkuvõttes mähkimisvõimalused on ja see on suur asi, mis tegelikult teeb lastega reisimise väga lihtsaks. Piloodid, sõbrad Inglismaalt ja ka elavad Ameerikas nüüd. Ja nemad ütlesid, et Ameerikas on üks suur perekonna puhkusemaa tähendab, et Ameerika elulaad on perekonna puhkuse veetmine. Tähendab, et noored perekonnad väikeste lastega, see on Ameerika keskklass ja nemad on need, kes suurema osa oma rahast kulutavad atraktsioonide peale kaupade ostmiseks. Ja noh, seetõttu on iga äri kõige paremushuvis neile pakkuda tingimused, nad saaksid kasutada nende restorane, nende poode ja asju, reisimine, näiteks puhkusi veeta koos lastega. Väga heal tasemel organiseeritud, kõik see asi Hakkasid silma ka meie uusehitused. Ja ma olin meeldivalt üllatunud, nähes siin paari kõrghooneid Tallinnas, mis olid ilmunud ja ma ütleksin, nad on väga hea arhitektuuriga maailmatasemel arhitektuuriga. Ameerikas väga palju sa näed väga suuri, väga kalleid ehitisi, teinekord ei ole väga hästi kujundatud, kunstiliselt võivad olla tehniliselt väga hästi polariseeritud ja väga ökonoomselt ehitatud. Tundub, et Euroopas üldse pannakse rõhku rohkemale, asja välimusele, kunstilisele kujundusele. Väga meeldiv näha Tallinnas linnapildis kuusi hooneid. Seal näiteks kas moevoolud arhitektuuris vahelduvad kiiresti või ollakse mingites vanades traditsioonilistes asjades kinni. Kui ma omal ajal oma eriala muutsin, ma läksin tuuste ja linnaplaneerijad neil on nagu vähem minu peas mõlkunud, endamisi arutlenud, minu naine töötab arhitektina. Ja ta alles hiljuti sai endale Ameerikas arhitekti pitseri, nii et tal on nüüd õigus kinnitada projektides, mis on väga suur asi. Saab sind üldse, kutsutakse arhitektiks, ennem kuskil seda pitserit ei ole, nii et sa võid olla küll arhitektuurikooli lõpetanud, arhitekt. Aga noh, mis on silma hakanud, ütleme jah, stiilid tulevad ja lähevad. Ja, ja tavaliselt on mingi väike grupp arhitektid, kes on siis need eestvedajad, kes tutvustavad seda uut stiili. Ja samas ka siis ütleme, saab mingi hulk ehitisi nendega ehitatud näiteks instinaadi ülikool oli väga soosi selles kohas, nende arhitektuurikooli dekaan oli väga, kuidas öeldud. Tal oli palju mõju selle ülikooli juhatusele ja tema oli suutnud veenda Cincinnati ülikooli seda ülikooli mainet parandada. Me peame ehitama mainekatele arhitektidele uusi hooneid Ülikooli territooriumile. Mis muidugi mõnedes akadeemikutest kutsus esile protesti, siis eelkõige peaks siis siiski häid professoreid, palkame nendele rohkem raha maksma, kui uusi hooneid ehitama, jagaksin seda, ülikool läks seda teed, uus arhitektuurikoolihoone oli tellitud arhitekt Pieter on kes on maailmas tuntud. Ja paljudelt teistelt twitteri, oha ja ülikooli juures Kolumbuse soli teinud kunstimuuseumi juurdeehituse ja maailmaarhitektuuris olid omal ajal selline arhitektuuri, ajakirjade esikülje foto see hoone aga üldjuhul väga palju ehitatakse ja üldjuhul arhitekt kui selline on lihtsalt ehitusorganiseerija. Ja ka väga paljude juhtude äri organiseerija Ma vaatasin, kui mu naine valmistas ette oma arhitektieksamiteks seal ütleme, arhitektuuri projekteerimise kui sellise kunstilise koha pealt, nõuded olid väga väikesed. Väga palju tehnilisi nõudmisi arhitektuurse projekteerimise seisukohalt oli tegelikult ainukene nõue pidi projekteerima hoonete põhiplaane mingi teatud aja jooksul aga neid hinnatud mitte selle väljenduslikkuse poolest, vaid et kas uksed rakendatud õiges kohas ja kas olid koridoride pikkused, olid õigede koridori laiused, olid õiged. Ja kas treppidel oli vastav arv astmeid ja, ja ütleme noh, ohutustehnika seisukohalt siukseid asju. Sellele pannakse väga palju rõhku ja ütleme, et see arhitektuurne stiil. Ma ütleksin kahjuks väga paljudel juhtudel jääb, jääb tahaplaanile. Kõrghooned on üks, aga eks pered tahavad ikka elada ju oma majas. Ja individuaalmajade Ameerikas reeglina ei ole projekteeritud arhitektide poolt. Üldreeglina ei ehitajad, kas ta siis ostab mingisuguse tüüpprojektiga, kohandab seda või inimene ise, ta joonistab, valmis ja siis ehitajaga kooskõlastada, siis ta ehitatakse valmis saama ja ja peamiseks põhjuseks on see, et see lisab maja hinda. Inimesed püüavad oma maja maksumust hoida nii madalal kui võimalik. Ja nad ilmselt on rohkem nõus endale ostma moodsamad pesumasinad, pliidid ja külmkapid, kui ütleme, maksma ekstra raha arhitektile tema maja parem välja, näeks. Mis see maja juures siis oluline on? See on huvitav, tähendab jah, me just ostsime endale maja, ostsime pool aastat tagasi, rääkisime ka nende maaklerid ja kes need maju müüsid ja me küsisime sama küsimuse tegelikult nende käest. Ameerika perekond keskmiselt vahetub viie aasta tagant oma maja. Ja seda tavaliselt kolitakse uude majja, mis on üks põhilisi küsimusi, et noh, et, et kui ma ostan selle maja, mis on tema edasimüümise võimalused ja, ja me küsisime täpselt sama asja maaklerite käes ja mida inimesed vaatavad maja juures, et kui nad tahavad maja osta, tähendab pidades silmas, et kui me tahame tulevikus maja edasi müüa Ja mida ta mainis, ütles, et noh, et häid välisproportsioone, jah, ütleme see on, et mis mõnikord tõesti nõuaks arhitekti kätt ja peaks olema viimistlusmaterjalide kvaliteeti, vaadatakse ruumide suurust, kas on head avarad ruumid, õhulised ruumid on ütleme väga suur pluss majade juures. Kas ta nüüd on ühte või teist kindlat arhitektuuristiili, enamus inimesi tavaliselt ei tea, ilmselt ka ei hoolised, sest üldjuhul elumajad on väga sarnased üksteisele, tähendab, tavaliselt on mingisugused standardmaterjalid piirkonniti sõltuvad enamus maju julgeksin välja pakkuda 90 protsenti puitsõrestiku peale ehitatud väga kerged ehitised, väga kiiresti ehitatavad ehitised. Ja seetõttu võib-olla ka siin televisioonis, kui me näeme, et kui on Ameerikas on mingi loodusõnnetus tornaado või uputus läheb läbi ja siis on need puupilpad, põld, täismajad läinud, eks ole. Ta on muidugi suur katastroof sel juhul tõesti katastroofi inimestele, kes seal elavad. Aga noh, samas ka kõik need majad on kindlustatud, inimesed saavad endale uue eluasemeehitada üsna kiiresti pärast sellist katastroofilist juhtumit. Nii et majade juures, mida veel vaadatakse, ütleme jah, tubade arv, eks ole, hakatakse üldse kategoriseerida, kui sa lähed ostma maja, küsitakse, ja muidugi, kus see maja asub, maja asukoht on väga oluline. Ja see on isegi paljudel juhtudel kõige olulisem faktor maja juures mõnikord, sest ütleme, maja asukohast sõltub, kui koolis lapsed saavad minna. Aga kõik need turvasüsteemid ka jah. Paljudes majades on Johann turvasüsteemil sees ja ma usun, et nendel on oma oma koht ja kui vähemalt mitte muud, siis inimene, kes majas elab, et isegi kui õhtul magama lähed, ta saab oma turvasüsteemi sisse lülitada ja võib rahuliku südamega magada, aga teab keegi ümber maja, kõnnipuid läheb ust avada, siis süsteem hakkab tööle. Ja ütleme, kui sa elad mingis suurlinna äärelinnas, siis on võib-olla see tõenäosus on suuremasse majandusse sisse murtakse, et keegi sinna autosse sisse murrab. Aga kus meie oleme kontaktis, on suhteliselt maa, kohalik elukoht, nii et noh, inimesed oma uksi ei lukusta isegi majanduselu, kus ta, nii et noh. Ma võin rääkida kentakis, tähendab kolm korda nii suur kui eestlased, aga kolm korda nii palju inimesi ja seal elades ma hämmastusin, kuivõrd sarnane on tema loodus, Põhja-Eestiga taimestik, võib-olla lopsakamise, kliima soojem. Aga näiteks pinnase aluspõhjageoloogia on väga sarnane Eestiga, seal on paekivi kõrged paekaldad ja jõed ja see mulle väga meeldivaks üllatuseks. Ka elulaad selles osariigis on natuke teine, kui ütleme, et paljudes teistes osariikides indeks kentackeneks kõrgema protsendiga, kus inimesed, kes elavad selles osariigis, on ka seal sündinud. Ma ei tea täpset numbrit, aga ma julgeksin pakkuda umbes pool elanikkonnast, tavaliselt ei ole seal riigis sündinud või isegi vähem noh ja muidugi suurlinnades, eks ole, on see protsent veelgi madalam. Takjapääsu osariikides, kus selles osariigis sündinud inimeste protsent, kes seal osariigis ka praegu elavad, on suhteliselt kõrge. Ja, ja tähendab, see on hea ja see on halb. Sest kuidas öelda selliseid metropoli hõngu seal ei tunne, maalähedane elu ja kui sa küsid teed, et kus, kus ma pääsen kuskile sõita, siis umbes kuuled nende kolme sugupõlve eluloo ära, enne kui sa ütleb, et millise kivi juures paremale pöörata inimestel on oma kohaga niisugune tugev side seal. Millega need inimesed seal tegelevad põhiliselt? Kentacki on suuresti põllumajandusliku osariike põhiline tubakakasvatus. Üks suuremaid tubakakasvatajaid on kedagi ja nüüd ongi see majanduslik areng on tekitanud ärevust, sest suures suitsetamisvastase kampaania vastu Ameerikas sigaretti toodangu piiramise ja selle kampaania tähe all tekib probleeme, mida siis saaksid farmid hakata kasvatama, tubaka asemel ennast ära majandada. Sellega on tegelenud mitmed ülikoolid, püüdnud leida sobivat võimalust, mis pakuks alternatiivi tubakale. Kui ma ülikoolis käisime, elasime Sindsinääris, mis oli Ohio osariigis. Oya osariik on südamekujuline ja noh, Ameerikas auto numbrimärkide peale on iga osariigi raamatu viis, igal osariigil on omad numbrimärgiga, osariikidel on ka väike võistlus, nad kujundavad neid ja teevad neid ilusaks ja iga oma väike deviis, mis pannakse numbrimärgi peale tähendab deviisiks, siis selle auto numbrimärgil oli, et oh, Aivar, selle kõige süda. Har, David O ja noh, kedagi näha ja osariigist on ta lõunat ja ütleme noh, suurematest linnadest Chicagost Kendagi osariik on kui sõita alla otse lõunasse, on ta kuskil 400 miili ja New Yorgist on ta sõita lääne poole üle apalatsi, mägedeni 1000 kilomeetri kaugusel. Kui seltskondlikud te olete kui paljude naabritega või siis tuttavatega lävite. Kus me elame, Frankfurt kentacki pealinn ja seal elab umbes 40000 inimest mis on Ameerika mõistes väike linn, tähendab, tahan kõndida Eesti mõistes väike linn. Ma usun. Riigiasutused on meie linnas ja elanikkond kolmekordistub päeva jooksul, kuni kolmekordistub, inimesed sõidavad ümberkaudsetest linnadest ja asulatest tööle ja siis sõidad õhtul tagasi kus me maja asju. Me oleme tutvustanud oma naabritega, kes ümber on ja see on üldiselt ameeriklasega kombeks, on nagu inimene kolib uude naabruskonda, mõnes kohas võetakse seda väga tõsiselt, minnakse kohe külla kookide ja asjadega ja noh, nagu tutvust tegema oma naabritega. Aga noh, tavaliselt on see, et lihtsalt kui näed, et su naabri väljastega välja asja ja küsisin, kuidas käsi käib jalakad juttu tegema ja küsida, eks ole, et kus te töötate ja kellade töötute ja kaua te siin olete elanud ja need üldiselt jah, tehakse tutvust ja sellel on ka seesama sotsiaalse kontrolli funktsioon, et sa tahad teada, kes ümber elavad ja näiteks ära läheb kauemaks ajaks oma majas, siis naabriteenus on, et sa pead nagu silma peale mu naabrimajal ja siin tavaline. Jah, see on tavaline asi, et inimesed hoiavad kokku selles mõttes, et noh, inglise keeles on niisugune terminal, Neib rõhud, eks ole, naabruskond näiteks kui sa lähed peole, tähendab kaks küsimus, mis nukas, küsitakse, tavalised, mis ütlevad 90 protsenti ära, kes sa oled kellade töötajate, kus te elate, see määrab ära, see on sotsiaalse staatuse, mis mees oled inimese taga, pööravad rõhku sellele et sama naabruskonda seda imidžit säilitada ja tõsta võimalikult rahvusele. Ei, see ei ole proovinud probleem meie tänaval, kus me elame, on ja rahvus ja rass las elavad on, ütleme meist üle tee elavad inimesed, kes on tulnud Indoneesiast ja minul on eesti pass. Ma olen Eesti vabariigi kodanik, minu naine, naisel on vene poiss, tema on Vene Föderatsiooni kodanik. Ja meie tütar, kes on sündinud Ameerikas, demon, Ameerika Ühendriikide kodanik. Suur maa, palju erinevaid rahvusi ja inimesed on nagu rohkem avali ja, ja naeratavad. Meiega, see keep smiling ja see on võib-olla jah, see avali olekese keep smiling on, on lihtsalt ütleme selline ühine keel, mida räägitakse, tähendab, sa võid seda võtta, kui võltsija valeta, aga ta on ikkagi lõppkokkuvõttes meeldiv, eks ole, kui sinul, poemüüjad naeratavad sulle, head päeva soovivad poest ära ja noh, seda tähendab ei maksa, võtad sellisena, et inimesed seda teevad, sõidetud nad sinust ei hooli või ega tähendab seal. Ja nagu sa ütlesid, et Ameerika, seal on palju rahvusi, palju erinevaid kultuure ja ütleme, see keep smiling on võib-olla keelmine najal saadakse rääkida, üksusega suhelda. Ta on lihtsalt meelde. Näiteks kui oled peol või koosviibimisel inimesed räägivad sulle isiklikke perekondlikke asju ja detaile isiklikust elust ja siis Öeldakse ümber, öeldakse, meeldiv teiega kohtuda, meeldivat päeva jätku ja pühitakse minema ja sai seda inimest ei näe enam elu sees, nii et ütleme jah, selline avaldus ja niisugune sõprusavaldustes muudab selle koosviibimise meeldivaks. Me oleme käinud väga palju matkamas, rahvust, markide, Scentakis ongi väga palju osariigi parkija matkad metsas ja sinule satub teine inimene vastu, siis kõige vähem, mis tehakse, naeratatakse, öeldakse. Tere, kuidas käsi käib, kuidas teile tänane ilm meeldib, teinekord räägitakse mõni sõna juttu, mõni minut, kuidas rada on ja kust te tulete ja kuhu te minna tahate ja see on niisugune viisakusavaldus lihtsalt teise inimese suhtes, ma elan kentagis, aga nagu me olime tudengid, olime sündsinaadis iga suvi planeerisime minna kuskile. Ja nüüd ka, eks ole, isegi kui ma olen juba tööle hakkasime väikest lastemajas, siis me ikka oleme puhkused püüdnud veeta kuskile sõites. Ja noh, nagu ma ütlesin, alustasin oma elamist, ma alustasin, olid meil vokid, mis on Chicago juures. Pärast seda me kolisime Sintsionäärisse, seal elasime mõningaja, naisel oli New Yorgis, internatuuri tegi siis ta elas, jooksid is, tähendab Queensis, mis on üle jõe. Ja siis me elasime mingi aja bostonis aasta ringi ja siis me kolisime tagasi takisse, kuna lihtsalt töö oli saadaval seal. Nii et noh, me oleme selles mõttes päris Ameerika keskmine perekond. Oleme ringi liikunud ja väga meeldejäävates sõitudes oli, läänerannikule läksime 10-ks päevaks. Meie eesmärk oli võtta auto ja sõita mööda läänerannikut üles, Franciscus Seattle'isse tagasi külastada mereranda ja ujuda ja lihtsalt tunda elust rõõmu. Ja noh, väga ilusana Ameerikas kiirtee number üks, mis läheb mööda väga maalilisi kohti Vaikse ookeani ääres. Ja esimesel päeval San Franciscos me läksime alla ookeani äärde, olemegi sisema inimesed, nad esimese päeva veedame rannas ja siis hakkame edasi sõitma. Ja siis selgus, et social on külm ja üldse idarannikul oli külm, San Franciscos ka ei võtnud, nagu ma nüüd Eestisse tulime, sooje riideid, suveaeg ja seal hommikul oli külm udu ja siis me läksime ookeani äärde, vaikne ookean oli külm. Ja, ja siis mu naisel tuli väga hea mõte tagi lugenud nendest rahvusparkidest, mis asuvad üldse sisemaal mägedes on see just see, mida rahvusparki ja, ja siis lisa teisi. Tegime otsuse, et noh, selle asemel sõita mööda ookeani rannikut, Me läheme mööda rahvusparki, sõidame pidi ülesseadmetesse ja nii me tegimegi Yosemite parki sõitsime, veetsime seal kolm päeva, inimesed tuia sinna, teinekord lihtsalt modelkida asja seal, raamatus, nädalaks või paariks, isegi matkavad seal ringi looduses. Sa pead maksma pargist raha, et sinna sisse sõita. See oli vist 10 dollarit, oli? Jah, tähendab ligi või siis nad tõstsid nad hindasid. Ja muuseas nad võtavadki autoteed välja, seda metsikut loodust säilitada, seda paagisüsteeme hakatakse teetseebiliseerima, selles mõttes meeldib edasi, et me saime sealt siukse turisti kombel läbi käia. Igas rahvuspargis on mingisugune atraktsioon, on siis osad inimesed, näiteks seemned pargis, siin hiljuti suur tragöödia juhtus, kivide varing oli see mittepargis, said inimesed surma. Kaljuronijad, inimesed käivad lihtsalt kaljudel ronimas ja ütleme, üks asjadest seal seemnete pargis näiteks on hobusetallid inimesed saada enda hobustega tulla sinna lihtsalt seal pargis ringi sõita saada imetatud, näe, vasak, kuidas ma tunnen end hobusega ja siis sõidetakse selle autoga koos hobusega, rahvusparkija treiler haagitakse lahti hobusele, üritatakse talli kohta ja pannakse sinna tallijaida loole üüritakse hotellikohti ja, ja siis hoitakse end lagunemine sõitma sellega päeval. Eriti just need lääneranniku paariline, huvitavate vulkaanide park on näiteks, kus on igasugused vulkaanide, siis on igal sellel noh, loodusnähtusele seletus juurde pandud tabelikene, ta ütleb, mis ta on ja kuidas ta töötab ja tähistatud need rajad, selle, kus sa saad kõndida, ütleme jah, inimestele lihtsalt ajaveetmise koht, kus nad saavad käia. See elu üldiselt käib väga tempokalt ja samas ka see puhkus on sul väga tempokas, tähendab, et üldjuhul kui perekond läheb puhkusele, siis terve puhkusena ära planeeritud, siis on, mida nad seal teevad ja kuhu nad lähevad. Etteplaneerimine on üks Ameerika elustiili väga tähtsaid osasid, on, tähendab, kõiki asju planeeritakse väga pikaks ajaks ette, tähendab siukseid viimase minuti asju äkki tuli meelde ja teeme üldiselt halva pilguga ollakse niisuguste asjade peale. Kui keegi minu käest küsib, et noh, et sa läksid Ameerikasse, mis seal elad ja et kas sa teeksid seda asja uuesti, kui sa peaksid. Ma ütleksin, et jah, ma teeksin kindlasti seda uuesti, aga ma teeksin mõningaid asju teisiti, tähendab minu eelneval kogemusel oleks seda võimalik kasutada. Ma olen enda jaoks avastanud kaks Ameerikat, selles mõttes, et turisti Ameerika, kui sa lähed sinna lühikeseks ajaks ja noh, kõik on häbi paaris smiling ja tähendab see turisti Ameerika, mis on nagu see väline külg ja on ka teine Ameerika kus sa seal tegelikult elab, et alati ei ole päris, kib maaling, see, see elu ja seal on omad probleemid ja omad, ütleme asjad, mina saanud, õpid tundma siis kui sa seal kauem. No üldiselt loodaksin nüüd hakata tihemini käima elu saanud raja peale ja võimalust seda teha. Võib-olla isegi järgmisel suvel ja võib olla naasta pärast need noh, ei tea praegu, kuidas minu elu läheb ju kõik asjad. See on üsna-üsna-üsna pikk maa, et ookeanisõit.