Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid, sisekõned. Neis avaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Kui president rannaliivale jõudis, oli lehm muuli juures vees seisnud juba tunde. Lehma peegeldus oli selgelt näha. Juba mitmendat päeva püsis vaikne, soe ilm. Vesi väreles tasa. Lehm seisis liikumatult. Ainult ta selg võpatas aeg-ajalt, kui kaldalt nähtamatuks jäävad. Tiivulised. Teda puresid. Võib-olla see närviline tõmblus keret läbides jalgadest vette jõudes tekitaski tuulevaikuse kiuste väreluse. Nii või teisiti, seal ta seisis. Aeg-ajalt teda häiriti, muuli lähedale jõudnud jalutajad tahtsid käsi plaksutades ja hüüdlauseid karjudes lehmakaldele ajada. Mõnede uljaspead sumasid lehma külje alla ja püüdsid teda vägisi peaga kalda poole keerata. Aga ükskord hakkas loom selle peale puskima suma jaamale vette ja hakkas ujuma. Ära rootsi läheb, ütles keegi vaikselt, kui lehm keeras ümber ja ujus tagasi ning jäi lõpuks vanale kohale seisma. Eesti tõug, ütles sama mees, kes oli arvanud, et lehm üle lahe Tra ujub. Tekkis viljatu vaidlus, kas lehm on kohalik või sisse toodud. Ning selle lõpuks ei olnud keegi targem, kui enne. Pikapeale kaotas rahvas on huvi. Ja kui lehma juures seisatavad üksikud kaelastiku armastajapaarid välja arvata ei olnud õhtupoolikuks pealtvaatajaid. Praegu elan jäänudki. Aeg-ajalt algas kerge vihm. Siis pilved taandusid, päike ilmus jälle korraks välja. Aga lehm seisis ikka liikumatult vees ning ainult võpatas aega Alt millest vahel kilksusta kaelas olev crap. Õhtu eel hakkas varakult Aimuma loojang. Läbi pilvede kumas kummalist valgust ja kogu rand värvustasapisi roosakaks. President tuli randa kõige ees, ta sammus mustades ülikondades saatjaskonna ees, pikal sammul liiva laiali paisates joonelt mere poole. Ja silmapiiri poole viibates seletas prantsuse keeles. Et siin kitsas laheski võib aimata, võisid inimesed tunda. Kui nad 5000 aastat või isegi veel varem mereni välja jõudsid siis oli v kõrgus teine, ütles president. Nad vaatasid seda kaunist loojangut sealt. President näitas tagasi linna poole kui sealtki, sest see kõik need luited seal, rannahoone pool, linna võib-olla terve linn, võib-olla pool meie riiki oli vee all. Hüüatas president. Kas nad elasid küngaste otsas? Küsis keegi daam. President seisatas äkki, naeratas omaette ega vastanud. Talisaatjaskonna unustanud. Ranna ääres vees muuli lähedal seisis lehm. President ligines talle niipalju kui vesi lubas nagu tahaks kontrollida, ega seal nägemus. Ning lehm pistis äkki ammuma. Nagu öeldud, oli vaikne. Ja nii nad seisid loojangukumas. Vaikiv vabariigi president ja ammuv lehma. President ei ole vist varem lehma näinud, pomises saatjaskonnast veidi eemalseisvas ülikondades ja õhtukleitides inimrühmas keegi pealtvaataja ja seltskond Pugises naerda. Üheks ta peab, Tutuva, kogu rahva president, torkas keegi abi ka ühte tundma. Ja seltskond turtsus jälle. Aga president seisis, silmad lehmas kinni, nagu oleks näinud selginud tõde. Kellele hallo ma räägin teiega, kellel ehk see on? Küsis keegi presidendi saatjaskonnas veidi eemal seisev mees, kelle silmatorkava enesekindluses oli seda hoolega varjatud valvsust mis on omane eriteenistuse töötajale. Aga tasapisi suurenevas uudistajate summas ei teadnud seda keegi kusagilt ära jooksnud, arvas keegi. Me saame sellest isegi aru, kostis teine irooniline hääl. Ega teda päevitajad vastika kaasa vea hulgub roju sihuke vahenekene. Mina küll ei saa aru, miks nad hulkuma lähevad tänapäeval neil ju ninaesine, nii rikkalik, et ninaesine Talon hing, raske inimene läheb ka hulkuma, kui tal kodus kehvasti on. Suurfarmid. Nüüd on jälle suurfarmid, loomad, kogu aeg ketis, mis ime see siis on? Mis jutt see on? See oli nõukogude ajal, nüüd on nad kõik vabalt ringi kalpsamas, eks ole. No kas keegi siis ei tea, kust lehtla pärit on? Päris mustas ülikonnas mees edasi. Ja hakkas oma mustal telefonil numbreid valima. Kui president kükitas äkki tema kõrvale jäänud pisipoisi ja tüdruku juurde ning küsis poisile otse silma vaadates. Mis sina arvad, kuskohast see pärit on? Poiss, kes esimesel hetkel vaataspresidenti ammuli sui nagu tema kõrval seisev väike tüdruki astus sammu tagasi, nagu oleks kohkunud, mõtles hetke. Aga ütles siis kõvasti ja selgelt. Ma arvan, et merest Ma silmis nägin, seletas poiss, see on merele, ausalt, mis see muud on? Saurused tulevad tagasi maailma päästma tuleb sauruste aeg. President vaatas ikka kükitades poisile ja tüdrukule kordamööda silma ajas end püsti ja küsis rohkem lehmalt kui tüdrukult. Ja mis sina selle peale ütled? Maailm on hulluks läinud. Vastas tüdrukuke tõsiselt. Ja president klient kükitas uuesti maha ning võttis korraks väikestele inimestele ümbert kinni. Taamal jooksis presidenti ümbritseva saatjaskonna poole veel uudistajaid. Võib-olla ärritas lehma inimsumma sekeldamine. Igatahes hakkas ta jälle ammuma sumas sügavamale ning jäi seisma ainult pea veest väljas. Presidendi adjutant püüdis presidendile midagi vaikselt rääkida. Ka president ei pannud seda tähelegi ning ainult vaatas lehma mõtlikul pilgul. Ega märganud Risti üldse, mis tema ümber toimub. Kui nad olid ehk veerand tundi seisnud, hakkas võõrkeeli rääkiv saatjaskond sumisema ja oleks ka kõigi mitteverbaalsete märkide järgi otsustades tahtnud ehk lahkuda. Aga see oli võimatu, sest president seisis, muutkui, seisis ja seisis ning vaatas tardunud pilgul lehma. Presidendi adjutant noormundris, mees närvitses juba silmanähtavalt. Vabandage, härra president, me peaksime liikuma hakkama. Kui president pead pööramata viskas. Ega me lehma siia jätta ei saa. Nii et keegi ei tea, kellele see on. President pöördus inimsumma poole, aga mõned raputasid, teadjad, teised ei vastanud. President vaatas kella. Kas keegi lehma lüpsta oskab siis president peoriietes ja lüpsma, pomises keegi uudistajatest. Nojah, mina usun küll, et lehmalüps mata. Ehk oskab keegi teie seast lehma lüpsta? Küsis president saatjaskonna poole pöördudes järjestikku mitmes keeles. Välismaalased hakkasid naerma. Lehm keeras end vees äkki ringi, nagu oleks kavatsenud sügavamale minna. Aga otsustas siiski kaldale lähenemise kasuks. Ja hakkas äkki jälle pikalt ammuma. Noh, nagu laulupidu, keegi ei oska lehma lüpsta, ütles president ja hakkas jalgu lahti võtma. Taamal kogunes veel rahvast. Euroopa liidus lüpstaks ikka masinatega, pomises keegi pealtvaataja. Härra president, meie läheme, päästame lehma ära vabariigi nime. Nii jääks noortegampsumas kingi jalast ära võtmata vette ning ümbritses lehma. Tsee liigutanud ja Camptorites lehma ümber tammudes teda kaldale nügida. Käes ääres käisime ääres, lehmal Me jäme äärel lükkallüüd, sea, sea. Aga see oli lootusetu üritus, millele lehm reageeris lõpuks sellise lõugamise ja jälle kord puskimisega. Et üritus tuli pooleli jätta. Kui eemalt lähenes Joostes ja juba kaugelt hüüdes keegi mees oli presidendile juba üks jalg paljas. Härra president, politsei tuleb kohe ainult neile kraana katki, sõitsid vastu posti? See oli linnapealinnapea, oli üleni higine, sest tema mobiil ei olnud töötanud ja ta oli jooksnud auto, nii et sealt helistada. Lehma Me kõrvaldame ta. Lööme maha. Härra president, tapamaja on ainult mitmekümne kilomeetri kaugusel küll, mida võin, tema tuleb siia, kus on inimeste koht. Ja linnapea jooksis kaldale edasi tagasi ning vehkis kätega. Kuid sellest ei muutunud, muudkui, et lehm laskis pea alla ja näitas kõigi mitteverbaalset Janerbaalsete märkidega jälle uskimine on tema lemmiktegevus õrni tõrd veeööl kisas vees käinud noortekamp. Ei, ta tulebki kaldale, siis võtame ta kinni. Aga lehm, temal paistis olevat midagi sellist ütelda, et linnapea pidas paremaks rohu kummastesse taganeda. Püüdis noortekamp lehma narrida aga neile keeras lehm lihtsalt selja ega ammunudki enam. Taagi oli lõplikult selge, et lehm kallale ei tule. Ta resident oli ka teise kinga jalast ära saanud, püksisääred üles keeranud ning plaanitses parajasti vette astuda. Kuid tema ja lehma vahele tekkis keegi. Kusagilt arvatavasti muuli poolt oli ilmunud keegi naine, kes läks midagi ütlemata kõigi riietega vette. Ja veel enne kui president jala märjaks sai, oli juba Sumanud lehma juurde ning sügas selle kõrvade vahet. Naine rääkis loomale vaikselt midagi. Ja oh imet, see hääl tiris lehma kergemini kalda poole, kui kogu noortekambajõud. Perenaine sahilisid uudistajad, noh, ongi kõik. Aga madalamas jäi lehmi jälle jonnakalt seisma ja naine kükitas udarad juurde vette ning hakkas lüpsma. Pealtvaatajad jäid vaikseks. Serv, sar serv, sor. Tekkinud vaikuses kostis heli kaugele, sir. Sor. Inimsumm vaatas piima nagu võlutult. Piim jooksis ots emmerre. Laine Wires oli hetkeks heledam laik, aga see hajus kohe. Ning vesi viis selle endast silmapiiri poole. Siis oli üks valmis ja naine tuli kaldale. Las ta olla, ega ta praegu kuhugi lähe, ütles naine kellelegi pole vaatamata justkui endale. Ja hetke veel. Lehma pole vaadanud kaduse enne, kui keegi temaga rääkida sai. Härra president, me peaksime nüüd minema. Politsei tuleb kohe ja ütles adjutant kus mas seda naist näinud olen ka siis president ja panin kingad jalga. Noh ja küll kõige hullem on praeguseks möödas. Aga kuule, Ta võttis oma adjutandi kuuenööbist kinni, kus mas seda naist näinud olen. President hakkas liikuma, äkki hakkas peale, praegu selgest loojangutaevast jälle vihma tibama ja rongkäik jooksis pintsaku Jake pea kohale, tõstes rannahoone poole varju. Ülikonnad ja kleidid raputasid end korraks seenekujulise rõdu all ning sisenesid siis hoonesse. Ainult president seisis veel mõnda aega, tõstis vastu tibavate pilvede vahelt paistvat valgust käe, et vaadata kaugusse, kus ikka seisis liikumatult lehm. Mulle tundus, nagu oleksin seda lehma, seda naist, seda rahvahulka ja kogu seda õhtut juba näinud, ütles president saalis lauda istudes. Oleks pidanud naist tänama. Aga õhtusöögimasin läks käima, keegi lehma enam ei meenutanud ja peagi tuli presidendil pidada kõne. Tuli ilus kuupaiste. Ma pean ütlema, et ega selle suvituslinna ööd ja õhtusöögid nii lamedad aeg ei olegi, kui neist romaanidest ajalehtedes kirjutatakse. Ning see käib ka rannaromantika kohta. See öö oli aga üks neid kus vesi kipub käärima veiniks, veri soontes hakkab ärevalt tukslama ja tasasahisevaisse puies tikkesse. Uppunud majades põlevad kaua sumedalt põrandalambid sest need on unustatud kustutada ja võlutud rahu ei suudab purustada, ei alateadvusega, ärritus kortsu läinud linadest. Valitsuse residentsist ei kostnud ainsatki häält. Ta võis olla ehk neljane. Ta jooksis mere ääres. Päike oli selja tagant, jalad takerdusid vette ja vesi pritsis. Oli tugev, kohin kõrvus, ta kukkus. Ja vesi lõi hetkeks üle pea. Ta püüdis pinnale tõusta ja hüüdis. Aga keegi ei tulnud. President ärkas, ajas end istukile. Ajas ei tundunud olevat hingelistki. Kas te olete mind üksi jätnud, mu lapsed, pomises president, ei, anna ära. Kas ta kahetses, et oli oma läptopi paberilt pealinna jätnud ning põrnitses valguses kuumavat akent, millest tulvasid voodilinadele tamatud, ometi ihus füüsiliselt tajutavad lained? Ta läks akna juurde ja tegi selle pärani. Aga oli veel nii sügav öö, et isegi linnud ei laulnud ainult pargid kohisesid jämeri, taamal laulis oma sõnadeta laulu. Presidenti süüdanud valgust, leidis kohmitsedes oma riided, tõmbas pintsaku otse paljale ihule krae üles ja läks tasaukse juurde ning kuulatas. Ei tundunud olevat kedagi. Raudaed oli niiske. Kui president ust lükkas, kriiksatas hing lõikavalt ja president vaatas ehmunult ringi. Aga majas jäi kõik vaikseks. Valve kass magas või vaatas televiisorist öiseid pornofilme, nagu tavaliselt. President tõmbas veidi kühmu ja läks kiirel pikal sammul mööda mere poole viivat puiesteed otse randa. Lehm seisis endisel kohal nagu kuju. President istus lehma lähedale liivale maha, tõmbas põlved konksu ja vaatas merele kusagil kaugele ulguvesi. Ja president mõtles, et kui visata väga tugevalt. Teoreetiliselt muidugi võiks hästi valitud lutsukiviaeg-ajalt suunda muutes lennata ümber maakera. Aga ta pidi endale tunnistama, et reaalsuses on sirgjooneliselt liikuval kehal alati mingi takistuse ees. Ja ta viskas pihu alla sattunud kivikesed usaselt vette. Kivi sulpsatas ootamatult valjult. Lehm võpatas ning tõstis pea. Vabandust, pomises president, ma ei tahtnud häirida. Lihtsalt tunde ei ole. Ta vaatas piki tühja randa ja tundis, kuidas temast Tulluvad laused, mida ta ei suutnud pidurdada. Mul on läinud liiga hästi, rääkis president. Ma olen terve elu tahtnud presidendiks saada, aga vaata, kus ma nüüd olen. Kui inimesel läheb liiga hästi, siis ta ei märka seda, mis on talle tähtis isegi iseennast. Seda, mis on oluline. Teadmisi. Mul on seina peal üks pilt. Seal on väike põlvpükstes, poiss, Sa võib olla ei tea, aga kunagi enne sõda käidi riides. See poiss olen mina. Aga ma ei taha rääkida sellest endast, kes seal näha on. Seal pildil, seal on veel midagi, mida ei ole näha. Aga mis on ometi olemas. Kas sa tead visi? Just selline nagu sina lihtsalt on pildistatud lähedalt. Ja seepärast on pildil ainult poiss. Aga kui oleks pildistatud kaugemalt, siis oleks näha peale poisiga tema lähedalseisev lehm. Ja see lehm on selle poisiga seotud, kuulub tema ellu. Ainult me ei näe teda. Kuid kuigi me teda ei näe, on ta olemas. President vaatas hajameelselt silmapiirile ja jätkas sellest lehmast. Tean, ma ei käitunud temaga hästi. Ma ei armastanud piima, ise lasin sellele ära tilgastada ja ütlesin siis, et see ei kõlba juua. Piima pärast ei tahtnud maga karjapoiss olla. Või mis karjapoiss. Mind pandi üheks päevaks lehma hoidma ja pidin lüpsma ka. Aga ma ei tahtnud, ma olin linnapoiss, mulle ei meeldinud lehmad. Ma tahtsin presidendiks saada kogu rahva presidendiks. Ja kartsin, et lehm lööb jalaga ja minust ei saagi presidenti. Panin talle ühe okkasaba alla. Ning ta jooksis minema. Kodus ütlesin, et jooksiskiini. Ja tead, lehm jäigi kadunuks. Aga ma ei ole teda unustanud. President vaatas jälle silmapiiri ja ohkas. Kuuvalgus langes lehma niiskele küljele ja looma karv läikis. Kas sa tead viisi, et president olla ei olegi nii suurepärane, nagu võib tunduda? Kui keegi kunagi küsib, mis on kõige ilusam päev mu elus siis mida ma avalikult ka ei vastaks? See oli toobe, Aas, päike ja hiiglaslik vissi. Too päev oli kõige ilusam mu elus. Mitte mõni nendest päevadest, kui ma olen olnud president. Kui ma seda pilti vaatan, siis seal olen mina. Aga elus? Vaata elus keegi ei räägi minuga nagu minuga, vaid kõik räägivad nagu presidendiga. Varsti ma vaatan hommikul peeglist, nii, mitte iseendale näkku, vaid presidendile. No kuule, kas riieteta paljas olen, saab siis olla president? Ei saa, see on ikka toosama põlvpükstes poiss sealt pildilt. Aga ta ei tunnista endale seda ega lase ka seda teistel tunnistada, eks ole. President hakkas äkki endamisi itsitama. Kas tead, mis ma tegin täna? Ma ütlesin oma kõnes, et linnapea on küll kõik teinud, et linn oleks täis vaatamisväärsusi. Aga et siin puudub mälestusmärk lehmale meie toitjale Kas on jälle lüpsiaeg? Ei ole, ei saa olla normaalsetes oludes sa juba põõnaksid ammu. Tule nüüd ära. Tule, heida ilusti siia liiva peale ja puhkeaeg siis näe. Hommik on õhtust targem. Mees ta siis öös, targem ei võiks olla. Tule. Ja president ajas end püsti ning hüüdis valjusti läbi VC VC vissi, vissi, vissi, vissi, vissi, vissiAga leht. Me ei liigutanud ega vastanud. Ning president sai pahaseks. Ei või siis vastata. Ta lõi käega ja põrnitses jälle silmapiiri, ise valjult pommi selles, et ei saanud need tohmakalt lehmarannalt ära varju alla viidud. Kui naine seisis äkki tema ja lehma vahel President ajas end liivalt püsti ja sai aru, et istumine on märg. Mis siis? Eks lehm tuleb ikka koju viia. Kas see on sinu Teele? Ei ole. Aga süda ei, and rahu. Kus sa lased samas edasi? Mõtlesin, et varsti hommik käes, tal võib ju udarapõletik tulla. Mõtlesin, et lüpsan uuesti ära, kuni asi selgub. Praegu või mitte praegu paari tunni pärast. Vaatan, äkki tuleb teine selleks ajaks maa peale, kui ei tule, eks siis näe, tuleb jälle sealsamas lüpsta. President vaatas naist kerge hääldusega. Naise undruk, sall selle peal ja pluus olid kulunud. Kust kandist olete? Ei ole mina, kust kandist, vaid siitsamast maalt linna ära tulnd. Maale ei meeldinud. Miks ei meeldinud, aga saanud seal ju enam elada, kui kõik kaotsi läks? Mis siis? Loomad tuli ära müüa? Toetust ei saanud, kus sa jõuad siis? Piima müümisest ära, ei ela? Seal vaja noort peret, mitte minusugust ära peetud tükki. Võib-olla need oskavad midagi mõistlikku peale hakata. Maa on, aga mis tast seisab niisama, mina teda välismaalasele kani las seisab. Põrutas naine, äkki, las võsastub ja eks siis näe. Naine istus kohmakalt, ma. Mis te siin linnas teete? Kas te ei näe siis? Eks ma ole valves. Mitte siin ehitust, valvan sinna teisele poole muuli lüüakse ju maailmahäärber püsti ikka kõrgem, kui tohib. Ega mujal valvata ka ei ole. Ma valvasin juba enne, mis aeg maa tööst üle jäi. Maal ehitatakse ikka ka. Hakkasin valvuriks. Ma võin teie varaga valvata, ega mina vargaid ei karda. Naine istus meetri kaugusele maha. Nad vaatasid vaikides merele. Üle lahe paistis kauge, kaunis poolsaar. Mida päike mõne aja pärast esimesena säratava pidi hakkama. No kas härra president tuleb siis nüüd vette või üks lükkab takka ja teine tõmbab ees. Ega õigupoolest pole vaja, ma nägin enne küll, et härra president võttis ainsana jalad paljaks, tahtis vette minna, sellal kui untsakad niisama vahtisid ja noh, ma niisama liiga vara veel, küll tal endal ka ikka terve mõistus pähe tuleb. Kust see lehv siia räägivad, et Euroopast mess? Naine hakkas naerma? Noh, ega see võimatu ka ole, tuleks Hollandis näiteks läbi Poola, Leedu, sealt Läti ongi, mis ühel tervel lehmal visata ei ole. Aga mina mõtlesin ausalt öeldes ikka tõugu, et pole kohalik. Eks nüüd ole teised kõik ikka Euroopast. Eks ta sellepärast nii pirts olegi. Maateadus on küll selge, ütles president haavunud poisikese häälel. Kus ta siis selge ei ole. Isa oli Saksa sõjaväes onu, Siberis, ise olen kahe elandist igas Eesti otsas, enne kui kodumaa tagasi sain. Ma võin maateadust õpetada sama hästi kui mullateadust. Mullateadust õppinud presidendi hääles oli kummastust. Ei ole siin palju õppida midagi kui südameharidust ja tervet mõistust, nagu isa ütles. Kui vitsa sain keskkooli või õieti siis olid gümnaasiumid sainika ja lõpetada aga mis tost. Ega ülikooliharidus ainult kuue samba vahelt ka tule ikka elust. Nad vaikisid veidi aega, siis küsis president, vana, siis ese, mehel must ülikond seljas ja küsib, kui vana naine on? Vabandust ja mis musta ülikonnaga mees siin öösel rannas teeb, süda paha või südametunnistus must? No on ikka terav keel. Jah, ma olin juba lapsepõlvest selle poolest kuulus, et ei anta armu ei vaimule ega võimule. Härra president sai vihaseks või? Naine ütles seda pigem, nentides kui küsides. Mis siin ikka kogu aeg presidendid teda. Ega seda saa pahaks panna või on antud, siis tuleb kanda. President hakkas naerma. Ma pean nüüd minema? Jah, ma saan aru küll. Sära tolle pärast muretse, küll ta ära kaldale tuleb. See käib ikka vahetevahel siin. Kes ikka see lehmakene, Õhvakene, seesama või? Võib-olla ka seesama üks käib seesama või toosama, kui nad igal aastal kinnisest laudast ära jooksevad, ega see ikka õige asi ole, siis on vale asi ja kui ühes kohas on vale asi, ega siis mujal ka päris õige asi ei ole. Presidenti vastanud kaua. Mida härra president siis mõtleb, nüüd on õige asi või ei ole? Ma mõtlen, kui kiiresti kõik möödub. Kas on hirm, et ükskord vajud unustusse. Seda hirmu ei ole. Aga kõhedust vananemise ees on küll. Hirm on väljamõeldis ja inimesele tundub väljamõeldis ikka tõelisem, kui tõde ja mida vanemaks saad, seda vähem jääb väljamõeldis. Et jutud ei loe enam nii palju. Jutud ei loe ja silmade sees vaeva kaerajaan naeratuste tagant viha. Kuule, ega sa liha ei pea? See sööb südame seest ära. Ei pea. Enam ei vea, vanasti pidasin aga hulka aega juba enam ei pea. See on hea. Enamik inimesi tegeleb mõtetega kättemaksust ja vaata, kui rahutud nad on. Ära maksa kätte, siis on süda rahul. Ära jaga kamaluga ordeneid neile, kes sind hirmsasti kummardavad. Usu need, kes sulle väga külje alla poevad, need on hullemad kui ausad vaenlased. Aga see oli kõige hullemini pole ka läinud, mis sa siis muretsed siin? Eks ole ikka mõtella omad lähevad ära võõralli lasta liigi oskustöölised tõrjutakse, mets müüakse juhuslikele inimestele kalaranna lähedal üha vähemaks. Ega teda kaugemalt ka palju ole. Maa on ka varsti võõraste käes, rahast jääb üha vähemaks. Ma mõtlen sellele, kes me oleme 30 aasta pärast siis kui me vajaduste rahuldamise poolest ja üldse oleme samal tasemel kui muu Euroopa. Mõtlen, nii palju on mõelda, ega muredest puudu, tule jah. Aga ära sa liigaga muretse. Minu isa ja ema rääkisid ikka, et kõik tuleb mõtlemisest, et kuidas mõtled, nii ka on. Et tuleb neid mõtteid mõtelda, mis vanemad enne mõelnud. Et see peab enne selge olema, kui midagi muutma hakkad. Aga just need mõtted on ununenud, on nii? Jah. Kui on puhast magedat vett ja maa sees huumust ja meestel rammu titte teha, saab ka kuidagi, härra president. Naine vaikis ja lisas siis ja kui rahvast lüpsilehma ei tehta ning vaatas härra presidendile otse silma President ei vastanud, aga vaatas omakorda pikalt naise poole. Aga naine vaatas sedapuhku merele. Ta kulunud undruke väsinud jakk olid sellised, nagu neid kanti enne sõda. Aga tead, mis mina olen mõtelnud. Mina mõtlen, et inimese elu on nagu pikk suvi ja mina varsti kardan suve. Inimestel on juba suvest ka vist mõru meel. Sest seda ma mõru meelt on vaja peaaegu vahetpidamata, lahutada peaaegu osadeks. Kõik on aga ärimeelelahutusäri, narkoäri, seksiäri. Mis sel meelel siis nii kangesti viga on, et kogu aeg peab meelt lahutama ja mis meelelahutus või meeleliigutus see on, kui meel segi läheb? Ois trahhi festival tuleb ikka ka ja siis orelifestival. Euroopa kultuur on meile nüüd kättesaadavam, pomises president. Aga naine ei kuulanud. No kas Euroopast tuleb, et jaanitulele pääseb ainult raha eest samamoodi nagu summerile ja festile, millest pead on lõpuks neid promille nii täis, et järgmine meel on veel mõru. Ja rand? No miks ei võiks rand niisama olla, no kas ei pääse siis vette või miks peab siin olema see rannateeninduskompleks ja vetelpääste ja ilma ja mett punkt ja kiirtoitlustuskompleksi rannatarbed, nagu inimene oleks nüüd kohe päris päris abitu. Kujuta ette, enam ei pääse niisama paljajalu vette, tuleb ehitada puidust teerada veeni ja sissepääs rannale. No kas me enam ei oska mere määrde tulla või peab värav olema? Inimesed istuvad toas ja naudivad kaunist vaadet rannale ja selle asemel, et väljas kuulata, kuidas lained laulavad, lasevad silmarõõmu juurde tümpsu. Vanemad ei saa enam laste järele vaadata ja nendega mängida, vaid tuleb rajada rannalasteaed kelle pärast rajatakse. Kas laste pärast ütles inimeste aru, aga seda siis ära korraldada ei anna, et inimesed ikka inimese moodi ja oleksid. Naine rääkis ja rääkis ning president sulges silmad. Kuu alguses paitas pead ja president tundis raamestust. See jäänud naisele märkamata. Sa mõtle selle peale, ei ole sul siin korrutada midagi, nüüd oleme rääkinud kahja. Härra president, läheb nüüd magama. President peab olema alati välja maganud, kus ta muidu mõtelda mõistab, hakkakaga minema. President tegi silmad lahti ja vaikis enne kui öelda. Ma ei saa aru, millest. President vaikis jälle, enne kui ütelda. Ma ei saa aru, kuidas sa nii noor oled. Ema, ära nüüd. Ma olen ju juba vanem kui sina, aga ikka nagu poisike, vaata misuke, su särk on, sul ei ole, Erki, kust te selle siis panid isegi alussärk ei ole uhke ülikond, presidendi tiitel ja ei ole alussärki ja kingad ilma sokkide ta paljaste jalgade otsas krae üleval, juuksed sassis. Neid seal küll enam palju järel ei ole, aga üksikud karvad püsti, see ei lähe. Lase netis piirata, ära lõigata. Aga hakka nüüd minema. Külmade ära lüpsan. Kas sul raha ikka on? Kui president valitsuse residentsi eesruumi astus, kargas valves olev nooruk kraed kinni, nööpidest püsti, härra. Öösiti. Revident aga vaatas noorele poisile otsa ja ütles rangelt. Sellest ei tohi kellelegi rääkida, aru saite? Just nii, härra president. Tasa, mitte nii valjult, ütles president. See on riigisaladus. Just nii, härra president, riigisaladus laiuspoiss ja president leks käega lüües oma tuppa ning seisis akna juurde. Ta kuulis öövaikuses, kuidas eesruumis ja kusagil koridorides algas mingi mõmin ja pomin. Kostis jooksusamme. Ning naeratas. Vastas oli ame ende villa. Veel sõjaeelsest ajast pärit Ilus restaureeritud maja mis kunagi oli küll olnud ühe saatkonnahoone ja mööda tänavat. Mööda tänavat voolas piim. See ei olnud pudrutaoline tilgastanud mass, mida ta oli vahel oma unedes näinud vaid selge puhaspiim, mis uhas tänavaid ja kerkis, kerkis üha tulvas residentsi territooriumile uhas aknaid ja täitis valgusega terve ruumi. Kusagil lahtise aknaga vilksatas Kell Ei kra. Lehm, makra ja ülalsärast tähtkuju, mida vahel nimetati kad, piima teeks, oli vaik Algne. Lõpmatav vaikne. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg