Tere kuulama klassikaraadioteatri saate pilk küünele varasuvist väljalaset ühtlasi ka viimast sel hooajal ja saadet juhtimas sellesse sooni saatejuht Sven Karja. Muidugi ei tähenda meie tagasihoidliku saatesarja puhkusele minek seda, et teater Eestimaal suvel suveks otsa saaks. Suisa vastupidi ju. Ja ehkki sel suvel ei paku meie suveteatrid kvantitatiivse mõttes ehk nõnda palju, kui eelmisel suvel ja mitmed teatrid jätkavad juba mullu sündinud projektide esitamist on valik ikkagi mitmekesine jah, väga erinevaid laade stiile esindav ning lootkem, et ka enam kvaliteedile ruumi andev. Kordan veelkord eelmises saates öeldud teesi, et raadio kaudu on vist üsna tänamatu hakata ette lugema, mida, kus ja millal suvekuudel midagi sündima hakkab, sest vaevalt suudaks kuulaja kõrv kogu selle info talletada. Ning etenduste täpseid aegu ja kohti on kindlasti mugavam jälgida trükipressi vahendusel. Ent täna tahaks tähelepanu juhtida sellele, et meie suveteater ei koosne ju mitte ainult üksikutest suvelavastustest vaid juba aastaid on meie teatrisuvesid, aga ka kevadet talvesid ja sügiseid ilmestanud erinevad teatrifestivalid. Juba järgmisel nädalal, 18. juunil algabki taas üks väärikaim nende hulgast kunagi Pärnust alustanud nüüd juba aastaid Rakvere pidama jäänud Baltoscandal mis kestab tervelt kuus päeva, kuni jaanilaupäevani. Taas on vist üsna mõttetu mul siinkohal ette lugeda kõiki festivali külalisi ja nende lavastusi. Sestap piirdun vaid statistikaga. Niisiis Rakveres külaleb ühtekokku 30 teatritrupi etendusi võime kokku lugeda 274. Ning olgu nimetatud, et eesti truppide kõrval on oodata külalisi USAst, Venemaalt, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt ja Sloveeniast. Meie ajalehed ilmutasid hiljuti Eesti teatriliidu juhatuse pressiteate, millest sai lugeda. Teatriliidu juhatus on oma koosolekul arutanud ka meie teatrifestivalide üldist kontseptsiooni. Ning saime teada, et juhatus otsustas pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga sihtasutuse Eesti teatrifestivalid moodustamiseks kuhu kuuluks siis rida meie teatreid ja mis tagaks järjepidevuse kahe suurema teatrifestivali Baltoscandali ja Tartus toimuva draama läbiviimisel. Ning teatriliidu juhatus Telegeeris draama kakstuhatkolm viimise Tartu teatrilaborile. Sestap kutsusin sellest otsust kommenteerima ja festivalide teemal arutlema Tartu teatrilabori direktori Margus Kasterpalu. Tere. Mõtlesin, et alustan kohe kiuslikult. Et milleks siis sellist sihtasutust nüüd täpselt vaja oli, sest süsteem, kus ühel aastal toimub Baltoscandal Rakveres ja teisel draama Tartus, on juba aastaid ju sujuvalt toiminud. Kas ilma sihtasutus, et ta ei oleks enam edasi saanud? Jah, küll see sihtasutus on kuidagi teatriilmas muutunud selliseks mõisteks, mida meile tulek ühest küljest näikse olevat paratamatu, teisest küljest on ikka tekitamas mingisugust ebamugavust või, või, või teadmatuse tunnet, et noh, põhimõtteliselt on ju on ju teada, et Triigi teatrid ja on võtnud suuna sihtasutusteks ümber korraldumisele. Aga, aga ma arvan, et seda ei maksa peljata, see sihtasutus iseenesest ei tähenda midagi hullu ega hirmsat. Praegusel juhul siis ainult seda, et ei oleks Baltoscandali ja draamafestivali puhul vaja tunda sellist sisekonkurentsi ja häid inimesi, kellel on piisav korraldus, kogemus või, või selge pilk festivali Aasiast või välisesinejate ja, ja, ja väliskriitikute ja, ja muidu teatri asjatundjatega suhtlemise kogemus, et saaks ära kasutada nende kogemusi ja selleks on ainuainuõige ja mõeldav, et et tegelikult oleks olemas kõige struktuuriüksus, mis ei ole kokku kutsutud ainult festivali korraldamise ajaks, vaid on püsiv ja püsivalt tegutsev. Ja põhimõtteliselt On lihtsalt nagu Baltoscandali draamafestival siiamaani toimunud üle aasta siis siis selleks, et seda püsivat, töötavat rakukest nagu kummagi jaoks eraldi ülal pidada, see oleks mõistlik. Kuigi ka ka mitte võimatu või vale, aga, aga niimoodi, et põhimõtteliselt on järjepidevust hoidmas paar inimest, kes seal sihtasutusse siis töötaks ja ja kelle korraldada ühel aastal oleks, oleks Draama festivali korraldamine ja teisel aastal Baltoscandali korraldamine. Et, et see tundus olevat mõistlik ja, ja ei ole nagu selles mõttes kindlasti mitte ühe inimese peast välja välja imetud minu peast siis näiteks vaid vaid see mõte on, on sündinud ja leidnud kinnituse väga paljude just nende festivalide korraldajad, aga ka muude teatriinimestega läbirääkimise järel ja küllap sellepärast teatriliidu juhatus selle ettepaneku vastu võttiski, et see oli piisavalt läbi arutatud erinevates instantsides juba juba nagu varem. No mis puutub nüüd festivali draama arengusse, siis see on küll mitu aastat edukalt toiminud, aga ikka on üles kerkinud küsimus selle festivali eesmärkidest. Ja on vaieldud, kas tegemist peaks olema Eesti teatri esindusfestivaliga või koguni müügifestivaliga eesti teatrit siis pakkuda mujale maailma või koguni hoopis peoga kitsalt eesti teatraalidele. Kas nüüd draama on kakstuhatkolm, mida hakkab korraldama Tartu teatrilabor tahab ka selle festivali üldist eesmärki kuidagi konkretiseerida. Ja seda tuleb kindlasti teha ja ja, ja kui ma Eesti teatriliidu juhatusele ettepaneku tegin, selle korraldamise võiks Tartu teatrilabor endale võtta, siis siis ühtlasi. Ma leppisin ka niimoodi kokku, et täpsem kirjeldus sellest festivalist, mida tarutud teatrilabor siis korraldama hakkab. Et selle ma esitan teatriliidu juhatusele või selle nägemuse selle ideekirjelduse esitan, esitan selle aasta sügiseks. Praegu tähendab see Tartu teatrilabor korraldab seda festivali ikka põhimõtteliselt sellist. Korraldustööd kui niisugust mitte mitte nii väga, veel kinnitatud või vastuvõetud ideoloogiat. Lihtsalt kui pärast eelmist Draama festivali on senine festivali peakorraldaja Jaak Villeri öelnud, et ta rohkem seda seda festivali nagu vedada või korraldada ei taha siis põhimõtteliselt oli ühel hetkel nagu selline oht, et see festival jääbki Tartus toimumata, traditsioon katkeb. Ja, ja härra Villeriga kõneldes sain ma aru, et tal ei ole midagi selle vastu, kui keegi teine sealtpoolt edasi läheb, kus, kus temalt praeguseks siis lõpetada on soovinud, et ma olen täiesti veendunud selles, et et draamafestivali toimumise õige koht on Tartu ja selle festivali senine traditsioon on, on mõnede miinuste kõrval osutanud ka hästi paljudele võimalustele plussidele selle festivali toimumise mõttekust silmas pidades, et oled sa olnud äärmiselt kahju, kui see traditsioon oleks, oleks katkenud ja sellepärast teatrilabor selle ettepaneku teatriliidule tegigi ja, ja me oleme väga meelitatud tegelikult teatriliit pidas võimalikuks see korraldamine meile delegeerida. Aga kui palju, siis saaks täna rääkida selle tulevase festivali külastajale üldistest parameetritest, kas jääb kehtima AEG etenduste valik? On olemas mitu sellist mõtet, mida võiks rääkida, üks on tõesti see, et et võib-olla on mõistlik muuta etenduste toimumise või selle festivali toimumise aega nihutades näiteks augustikuu lõpu põhjusi on mitmeid, alates sellest, et, et ülikooli ühiselamud ei ole siis veel tudengeid puupüsti täis, õnnestub ehk majutamine korraldada pisut odavamalt. Aga, aga sellepärast, et suvisel ajal on tundunud natuke lihtsam kasutada teatri tegemiseks mitte ette nähtud kohti, igasuguseid muid ruume, kuhu siis festivali ajaks lava üles ehitada, sest sest kuigi Vanemuisel on, on nüüd ütleme kolm saali ja teatrilabori lüks nukuteatril veel üks on, on sellise suurema programmiga festivali korraldamiseks ikka sellest veel nagu vähe ja, ja see tähendabki tegelikult, et just selleks, et võimalikult paljud inimesed saaksid festivalist vaatajatena osa võtta on, on oluline, etenduste arv vähemalt väheneks, aga mängukordade arv kindlasti suureneks, sest praegu on olnud mitmel juhul sedasi, et eriti väiksemates mängukohtades on, on selle ühe ainsa mängukorra seal olnud saalis siis ainult väliskülalised, teiste teatrite inimesed, aga aga huviline, linnakodanik ei ole lihtsalt nagu sisse mahtunud. Et eelmisel teatrifestivalil mängis küll festivali formaadist nagu väljas pisut hiljem näiteks aristokraati maatide etendus, Draamateater, põllumajandusülikooli klubis. Ei oleks olnud mõtet seda, seda mänguga ikka üles ehitada ainult ühe etenduse jaoks ja nii sai sellest suurepärasest tükist nagu tunduvalt rohkem inimesi, osa ma arvan, et midagi sellist võiks kindlasti olla, aga üks printsiip nüüd järgmise aasta festivali juures. Programmi valiku seisukohast näib olevat mõistlik mõelda nii et ei saa kahte kärbest ühe hoobiga päris päris kindlasti lüüa, et teha ühest küljest huvitavat festivali programmi põnevat värsket ja teisest küljest näidata kõiki kahe aasta jooksul nagu. Enim tähelepanu väärinad, tükke, mis Eesti teatris on, on meile tulnud kas või sellel põhjusel, et, et festivali toimumise ajaks on osa neist Artur juba külalisetendustel käinud või on, on selline teatri hindajatest publik nad varem ära näinud, mis on väga tõenäoline ja siis on, on võib-olla mõistlik näidata neid tükke seal noh, nii-öelda statsionaaris Tartusse tuua ja näidata neid siis nendele väliskülalistele, kes on Eesti teatri hetkeseisu nagu hindama kutsutud sellel, sellel konkreetsel aastal ja nii ei kaoks need tükid küll küll mitte arutelu objektiks olemisest, vaid, vaid lihtsalt festivali programmis ei oleks neil siin Tartus kohapeal sellist sellist kaalu ja siia saaks tuua siis tuua siis värskemaid ja vähem nähtuid. Ja, ja selles mõttes huvitavamaid tükke siin algama muidugi majanduslikud põhjendused hästi olulised, sest sest iga kord ei ole, ei ole lihtsalt võimalik ka väga head või suurt tüki selleks üheks korraks või kaheks korraks Tartusse sõidutada, kui see paneb küsimärgi alla kolme või nelja, väiksema, aga kunstilises mõttes sama veenva tüki toimumise sellel festivalil. Mõelda on siin veel tohutult palju ja täpsustada ja konkretiseerida rida, aga aga põhimõte võiks olla see, et kõik hea, mis draamafestival siiamaani on, on näidanud, et, et see saab kindlasti olema ka edaspidi ja mõned kitsaskohad, mis on ilmnenud, et neid üritaks siis siis siluda. Põhimõtteliselt peaks see festival kokkuvõttes on ikkagi lisaks teatrielamusele mida, mida naudid, publik, ja sellise kvalifitseeritud tagasiside Eesti teatritegijatele nagu kõrvalpilgu läbi, et need teatritundjad, keda, keda on siis kutsutud, näid tükke vaatama saaksid vahetus kontaktis öelda öelda eesti teatritegijatele, kuidas paistab see, mida me siin teeme? Mujalt vaadates võrdluses mujal tehtava teatriga, kas need probleemid ja, ja nende käsitlused, kõnetavad nad ka kedagi peale meie eneste ja, ja, ja muud sellised küsimused. Kui nüüd selle draama kõrvale asetada Baltoscandal siis see võib küll kõlada nüüd üldsõnalisena, aga minu meelest on, on tegemist küllaltki selge identiteediga festivaliga. Et pakutakse teatrit, elusat põnevat, mis kuidagi peavoolust eristuks. Kas sinu meelest Baltoscandal siiski vajaks väikest värskendamist või reformimist või aastal siis 2004? Võiks ta jätkata põhimõtteliselt samadelt alustelt? Noh, esiteks võiks käesoleva aasta Baltoscandali enne sellele küsimusele vastamist ära vaadata, aga mulle tundub, et et see kahene kooslus Baltoscandal, sellise festivali, mis näitab mujal tehtavat teatrit siin kohapeal ja, ja Eesti publikule ja teatri teatrist huvitatud ja teatritundlikule vaatajale siis ühelt poolt ja teiselt poolt draamafestival, mis näitab siin tehtavat teatrit võib-olla inimestele, kes kes vaatavad teatrit reeglina kuskil mujal ja, ja oskavad siis selle mujal vaatamise kogemuse pealt midagi olulist lausuda eesti teatri kohta. Et, et selline, nagu kahest poolusest koosnev koosnev paar on, on just eesti suuruse teatririigiteatrimaa jaoks selline paras ja sellises erinevuses üks aasta, üks teine aasta teine võikski olla selle katusega Organisatsiooni Eesti teatrifestivalide nagu, nagu mõte festivali oma ideelt küll erinevad, aga ajavad ikkagi ikkagi ühte asja, suhtlevad, suhtlevad inimestega, kes tunnevad mõlemat poolt või vähemalt huvi mõlema poole vastu. Kas julgeksid ka välja pakkuda mingi definitsiooni mõistele ideaalne teatrifestival, kas võiks seda määratleda sellise kooslusena näiteks, kus nüüdse loomingu osa ja ja pidutegijatele vaatajatele oleksid sobivas tasakaalus? Eks see tasakaalu küsimus ongi jah. Ideaali kirjeldatakse väga sageli just niimoodi tasakaalu seisukohast ja kui on tasakaal, siis on ideaalile lähedane et põhimõtteliselt. Peaks olema festival, siis kus näitlejad näitavad, vaatajad vaatavad ja kõik on rahul. Et ma oletan, et esimese jaoks ehk siis näitlejate ehk teatritegijate jaoks võiks olla oluline just just see, et esiteks aeg, kus festival toimub, võimaldaks suuremat osal inimestest vähemalt huvilistest disTartusse kohale sõita siinkohal olla ja seda selles teatris sellest festivalist osa saada. Ja, ja teisest küljest peaks selle festivali arutelud suutma nähtut analüüsida piisavalt adekvaatselt, nii et see tagasiside oleks veenev ja huvitav, nendele, kes teatrit on teinud vaataja poolest, siis, et kõigil huvilistel peaks olema võimalik seda, seda programmi või sellest programmist vähemalt näitabki vaadata siis mis, mis kõik, mis, mis kedagi huvitavad ja ja et seda, mis huvitab, peaks olema piisavalt palju, nii et see ongi vasteks mõte jah, et Draama festivalil Tartus võiks olla rohkem ka publiku festival praegu ta on olnud olnud tõesti natuke liiga tegijate või Eesti teatri enda keskne. Ja just sellepärast, et saalidesse ei ole mahtunud inimesi, kes kes otseselt selle teatrietenduse või teatriga seotud ei ole olnud. Lisaksin eelneva jutu juurde, et eelnevalt kõne all olnud Baltoscandal ja draama ei ole ju meie ainsad teatrifestivalid. Just äsja maikuus toimus noorte ja lasteteatrite festival noor sajand. Selle aasta lõpuks on Tallinna linnateatri väikesaalidesse taas oodata kammerlavastuste festivali talveöö unenägu. Aga ka veel käimasolevas suveks jagub festivali mõõtu teatri sündmusi, millest ehk nimetamist väärivad Kuressaare ooperipäevad või ka Haapsalus toimuv rahvusvaheline amatöörteatrite kohtumine. Pilk püünele saade aga lõpetab tänaseks teatrifestivalide teemal ajasid juttu Tartu teatrilabori direktor Margus Kasterpalu ja saatejuht Sven Karja. Jutu vahele kuulasime Rauno Remme ja Toomas trassi loodud muusikat ooperile Peeter ja seda Tartu teatrilabori repertuaari kuuluvat lavastust saab näha ka terve järgmise nädala Rakveres vältaval Baltoscandali festivali programmis. Pilk püünele tänab oma kuulajaid, soovib neile teatri elamusliku suve ja loodab kohtuda juba sügisel.