Tere tulemast kuulama keske Frogrammi Persona. Tänase saate külaline on Jaak Joala ja vestlust juhib Marje Lenk. Kas see, et sa möödunud nädalal kaalukal jalgpallimatšil kaasa lõid on selles midagi erakordset või oled sa seda asja varemgi teinud? Ma mängisin jalgpallielus esimest kaardama, tuletasin meelde, ma ei ole isegi kaugetel lapsepõlveaegadel jalgpalli mänginud, ei ole isegi kusagil hoovi peal jalgpalli taga ja ma olen küll jäähoki mängin päris kõvasti noorusest trennis käinud, aga jalgpalli mängisin esimest korda elus. Kuidas eksis? Ma sain ikka pallile pihta, Margordajana jooksmisega probleeme ei ole, seal mõned vennad olid ikka päris toss väljas, aga noh, minu jaoks oli vahe ainult selles, et ma see päev jooksin kaks korda päevas, tavaliselt mu jaoks on üks kord päevas. Ja sa esindasid siis jalgpalliväljakul topp, raadiot, juhid neid muusikaprogramme või vastutad nende eest. No meil ei ole sellist, sellist bürokraatiat meil nagu eriti ei ole, aga noh, nad nimetavad mind muusikajuhiks Toparaadi muusikajuhiks, aga ausalt öeldes meil praktiliselt teevad kõik seda, mida tahavad, oma äranägemise ja oma südametunnistuse järgi. No palju on räägitud Makarovi suurtest võlgadest ja isegi pankrotis. Kas sind tegid need jutud teatavas mõttes ka ettevaatlikuks, kui sulle seda kohta pakuti? Ei sugugi mitte sellepärast, et need jutud ajavad mind härma, siin on asi lihtsalt selles, et need on mõningate ringkondade viimased jõupingutused, et püüda kedagigi alla neelata ja Makarovi ilmselt ei suuda küll mitte keegi alla neelata. Nii et seal on korras kõik nagu Norras absoluutselt, kõik on korras, sest võlg on ju ka absoluutselt kõik teised kanalid ja mispärast siis tõstetakse üles tipp-TVd? Täiesti naeruväärne. Lihtsalt asi on selles, et Jüril on kõik, mis ta omab, on meil oma taskus ja see on väga magus tükk ikka tahaks natuke hammustada. Aga ei anta. Nii vaatame siis kuulajate küsimusi. Tele- ja raadiokanalite muusikaprogrammid on hämmastavalt ühte nägu. Millest see tingitud on, küsib keegi. Tähendab, võib-olla siin tahaks selgitust, hämmastavalt ühte nägu on, kas väida klapini? No selge, no seal see valus teema, millest ma olen kogemata kraaksatasin suvel korra ja sellest oli nii palju paksu pahandust, aga no eks see oli õige aeg ka. Täiesti juhuslikult sattus artikkel nagu õigele aja peale ja noh, eks siis nüüd selle ümber jahvatatakse. Loomulikult oleneb kõik sellest, kes seda muusika poolt juhib nii raadios kui teles, praktiliselt nemad teevad selle valiku, keegi ei sunni neid ju propageerima ainult niinimetatud vaiba muusikat. Meil on olemas ka igasugust teist muusikat. Tee suvigi käisid, noh, ütleme lihtsalt lääneriikidest käisid inimesed külas ja nemad näiteks imestasid, et miks meie niinimetatud diskoklubides on disc Chokid, et miks nad seal lobisevad, et noh, mujal maailmas nagu midagi eriti sellist ei näe. Mängitakse küll muusikat, aga no mis ta seal räägib, ta segab mind, oskan muusikat niisama ka kuulata, ilma selleta Öeldakse, et nüüd on see ja see ja kuulake seda, seda me jõuame otsaga nende raadioprogrammide juurde välja ka siis raadioprogrammidest praktiliselt lobisevad ja lasevad seda vaiba muusikat, needsamad, kes tegelikult selle muusikaga teenivad endale elatist. Ühesõnaga, nad sõidavad külast külla ja diskoteegist, diskoteegid teevad omale. Nad teevad tegelikult omale raadios nime selle odava muusikaga, et pärast selle pealt ühesõnaga teenida ja vot see on kõige hullem. Sul on siin jah, ette heidetud paljudes kirjades seda, et sa olid ikka selles ajaleheintervjuus väga ränk ja väga terav nimetasid meie muusikuid, muusikat prostituutideks ja kõike seda muusikat Entel-Denteli muusikaks. Loomulikult ausalt öeldes oli veelgi teravam, aga Toomas Liiv on nii tore inimene, ta mõningaid momente pärast tugevasti pehmendas sellega. Kas see on meie muusikaelu ei ole liialt esitaja keskne selles mõttes, et autorid jäävad tihtilugu tahaplaanile, näiteks siis, kui Silvi Vrait oli esinenud eurovisioonil, nimetati laulu sagedamini Silvi Vraidi lauluks harvemini raga Ivar Musta või siis Ivar Musta ja Leelo tungla lauluks. No üldiselt maailma praktikas on ka teada, et ega eriti heliloojaid jõe nimetata ikka kõik käib ikka rohkem artistide nime järgi, kui on ikka lugu populaar. Ma arvan, siis öeldakse, et see on tänu sellele artistile selle artisti teenena loomulikult seal on ju terve aparaat, aga mujal maailmas mitte ainult heliloojaga produtsendid ja režissöörid ja terve tööstus on seal, aga vahetevahel võiks. Ma ei tea, võib ja võib ka mitte minu meelest. Mis sa arvad, millal siis eesti laulja võiks selle eurovisioonile minna? No vot see on selline valus probleem, et no püüdma loomulikult ja kõik peaks püüdma siis see on ikkagi meie ainukene väljund üldse kuhugi nina välja pista siit Eestimaalt aga, aga no nüüd läheb vist võitluse eriti karmiks, kuna nüüd vist lähevad eelvoor absoluutselt kõik riigid, välja arvatud võitja ja eelvoor, minu teada toimub niimoodi, et saadetakse audiokassetid, nii et meie šansid vähenevad veelgi võrreldes sellega, milline tehnika meile, milline on mujal maailmas. Kui on ikka, ütleme otse live esinemine, siis on kõik võrdsetes olukordades, aga kui siin hakkab tehniline pool mängima, siis me oleme jälle mitu sammu teistest taga. Et ma ei tasub proovida. Kindlasti, aga ma kardan, et võtab ikka palju aastaid aega. Ma kardan, et me ei saa lähemal ajal isegi mitte sellest eelvoorust läbi. Kuulge lauljaid oleks, ei ole? Ei mina ei näe, tähendab ausalt öeldes mina ei näe ühtegi artisti praegu, kes oleks võimeline konkureerima sellisel tasemel. Kas siin õpilaste hulgas ka ei ole? Neist võib kunagi saada, aga praegu nad seda veel ei ole. Kogemuste puudumine. Lihtsalt, et kui nad satuvad nii suure auditooriumi ette, siis noh, vabandust, nad. Ma arvan, et neil läheb, lähevad põlved nõrgaks, Coheni, kui nad eesriide tagant välja astuvad. Kas õpilased üldse mingeid kogemusi saavad, kas nad pääsevad kuhugi või pead sa selle nimel väga palju vaeva nägema? No aga meil ei olegi saada kusagil kogemusi. Kui me vaatame neid suviseid tuure, mis mööda Eestimaad ringi sõitsid, siis noh, ütleme suurem osa siiski liigutas suud lindi järgi, aga see ei ole ka kogemus, see on täiesti andeksandmatu, kuulutatakse välja kontserdi live kontserte, siis liigutatakse suud klindi järgi. Ma ei ole neid kasvõi selle paljude rock summeri aastate jooksul, ma ei ole näinud ühtegi lääne artisti, kes oleks tulnud sinna suud liigutama. Tulemus ongi see, et see, kui, kui see, ütleme, mingi meil tunnustatud noor artist läheb kuhugi välja ennast esindama, siis ta ei ole kunagi olnud nii suure auditooriumi ees ja see on täiesti selge, et ta seal temal on liiga suur koorem. Vastupidi teistest, kellel ütleme, on täiesti igapäevane töö kusagil teha mingistes, noh, kes on teinud seda staadionikontserte ja suurte hallide kontserdiga, on kümneid tuhandeid inimesi ja kui ta tuleb siis mingile eurovisioonile, kus on saalis paar 1000 inimest, ta tuleb saali vohh, issand mis külaklubi seesinane, tal ei ole seda närvi sees üldse. Nii et praktiliselt esinemisvõimalusi ei ole õpilastel Ei ole ja ei ole kellelegi minemist. Ja kuidas nende luks restoranidega on, kas need ei ole ka pakkunud mingeid võimalus? No neid on esiteks niivõrd vähe ja noh õnneks on meil siin meri ümber ja seal on palju laevukesi peale, seal on ikka võimalus mingisugust leivaraha teenida ja asi ei parane loomulikult minu meelest ennem kui maadel makstakse muusikast rohkem kui mereda Vaatame järgmist küsimust. Te olete olnud aastaid aktiivsest lavatööst eemal kas väga suure raha eest ja rahva tungival soovil oleksite nõus kasvõi ühe soolokontserti tegema? Kasvõi ühe sõja on ilmselt täiesti mõttetu, sellepärast et selle jaoks tuleb teha väga palju tööd ja ühe kontserdi pärast seda kõike ei ole loomulikult mõtet hakata tegema, aga mis puudutab küsimuse teise poolde, et väga suure raha eest, siis ausalt öeldes raha eest mind laulma küll ei, ma olen, need ajad on juba ammu läbi. Kui ma raha eest peaks laulma, siis ma võtaks oma koti üle õla ja ja läheks lendaks Venemaale tagasi ja seal ootavad väga suured rahamäed ja ma ei lähe, ma ei taha seda lihtsalt üks ei taha enam laulda. Ma ei tea, momendil ei taha kõik, ma lihtsalt tunnen, et mul ei ole midagi öelda niisama laulda laulmise pärast, ma ei taha, ma olen seda teinud eluaeg olen laulnud. Me oleme Tõnis Mägi ka sellest rääkinud, et noh, et alustaks ka midagi uuesti, kuna vot siin on üks moment veel, me oleme olnud niivõrd kõrgel levelil ütleme selle aja kohta, et nüüd hakata siit midagi uuesti ehitama, seal nagu noh, natuke naljakas, natuke kardad ka? Absoluutselt, aga ma tean seda meeletut tööd, sellepärast et siis millest sa pidid vastutama. Sul oli bänd selja taga, seal oli terve see tehniline stafolid, aga kõik see aparaadid ja kõik see transa ajad. Terve see masinavärk. Tegelikult sa pidid üksinda üleval pidama tervet kollektiivi, sa pidid kindlustama, pered oleks jäänud, ütleme pilli, need kõik tehniline, see, see oli meeletu vastutus, tegelikult kõike seda saab edasi ainult oma populaarsuse tähendab kukil vedasid seda tervet seltskonda tagantjärgi, see ei ole niisama, teeme midagi. Võib-olla mõne aasta pärast mõtlesin ringi võib-olla, aga võib-olla homme hommikul ja mida mitte keegi teha, seda. Küsitakse, kus ja millal on teie lauljakarjääri jooksul kõige rohkem makstud? Pole ju ammu laulnud, aga kindlasti ma ei kujuta ette konkreetselt, kus või millal, aga ma kindlasti mitte isegi mitte endisest Nõukogude liidus, kus ma nii palju ringi sõitsin, no ikka välisriikides kusagil on maksnud päris korralikult, sellepärast et siin peab seletama seda, et välisriikides võetakse ka artiste kategooriate järgi. Millise järgu staar ta on. Aga kuna Ma olen esindanud nagu seda kunagist Nõukogude Liitu, kus ma olin päris kõrge positsiooni peal, siis ma mulle läänes maksti täpselt sama kategooria järgi raha. Kas olete olnud suur laristaja või olete alati ostnud ainult selliseid asju, mida tõesti vaja on läinud ja sealjuures kvaliteetseid ja kalleid asju küsib keegi. No, ega ma rahast ei ole kunagi elus probleemi teinud, kui mul ikka midagi vaja on ja midagi meeldib, siis ma seda ikka pean ka saama ja aga igasugust rämpsu ma küll eriti kokku ja laastatud seal, võib-olla see käib minu tähtkujuga kokku seal ma olen lugenud neid horoskoobile raamatuid ja seal on ka öeldud, et no ütleme, ta peab olema mingi pisikene asi, kuid kindlasti peab olema eriti kvaliteetne. Kas teie lauljakarjääri ajal on olnud kontserte, mis on täielikult läbi kukkunud, kas te üldse teate, mis on läbikukkumine? Küsibki? Vot ei tea ja ausalt öeldes see oleks päris huvitav kogemus, võin täitsa kätt südamele pannes öelda, et ei ole kunagi elusas läbi kukkunud laval. Aga noh, inimene on ju tulnud siia ilma õppima kogemusi just läbi halva minu meelest ja noh ma arvan, et tegelikult oleks võrdlemisi vajalik kogemus, aga siiamaani ei ole nagu midagi sellist läbi elanud. Kas olete kellelegi tänu võlgu selle eest, et saite NSV Liidu poplauljaks või tegite endale ise karjääri, kuidas see kõik tegelikult juhtus? Kui ma üldse kellelegi tänu võlgu olen, siis millegile kõrgemale, mille poolt mulle antud haruldane musikaalsus, ma võin sellest rääkida just tänu sellele, et see ei ole minu omadus, aga see on omadus, mida antakse inimesele kusagilt mujalt. Mõtlesin ainukene, millele, millele või kellele ma olen kindlasti tänu võlgu, kõik ülejäänud on läinud täiesti iseenesest. Mind on alati õigel ajal leitud ja ma olen alati sattunud õigel ajal tegema just täpselt seda, mida ilmselt oligi vaja teha. Kuidas on sellesse suhtusid, et sind omal ajal kremli ööbikuks kutsuti, kust see nimi tuli? Ma ei tea, kus see nimi tuli, ma ei kujuta ette, see on täiesti arusaadav, sellepärast et ma olen kunagi seletanud seda sellega, et kujutame näiteks ette, et teise maailmasõja oleks võitnud sakslased ja me oleks vene keele asemel pidanud kõik rääkima saksa keelt ja oleks meil olnud vastumeelsus igasuguse Saksastamiseks Saksanduse vastu, siis ma oleks võib-olla pidanud laulma saksa keeles ja siis oleks mind kutsutud, ma ei tea, milleks, noh, riigipäeva aednikuks või midagi sellist. See on täiesti arusaadav, keldris ikka käisid või? Ma olen seal käinud, no niisama olen käinud, mingit proove on seal tehtud, aga kaks ei tegelikult esinenud olema ühe korra seal mingi mingi suur komsomoliüritus, see oli kusagil seal päris lõpupoole ja, ja oli vaja esindada, keegi pidi Eestit esindama. Nii et ühe korra ma olen esinenud. Aga mõni suur isa on su kätt surunud. No ja no üldiselt terve see nõukogude aeg oli, selline artist oli ju niivõrd vähe ja neid, keda sealt kastist näidati, niinimetatud kesktelevisioon, need olid nagu pühad lehmad, neid rohkem ei olnudki, ütleme noh, kas tuli 10 tükki kokku või ei tulnud sedagi. Nii et noh, ütleme nii, et neid kuulsaid tähti või artiste oli ju märgatavalt, noh, ütleme sadu kordi vähem, kui oli mingisuguseid esimesi sekretäri treid, neid oli jalaga segada. Aga täht ei lähe, venelased tähti arvustanud oinad armastavad nagu sa igasse linna, kuhu sa lähed, olid loomulikult kõik see. No me nimetasime žbanaalseda pillimeeste vahel, need olid ju kõik kohal, sellepärast nad pidid ennast näitama pugema ja igaüks tahtis näidata, mis nende linnas erilist on. Sellest nii kõrini. Et vene linnapealinnas näidata kuulsa lauljaga oma oma populaarsust oma reitingutesse. Aga kui sa nüüd tagantjärele mõtled, kas, kas oli ka niisuguseid perioode nagu nüüd rumalalt öödet piss lõi pähe. Ei, kindlasti oli, ma arvan, et seda on päris mitu korda olnud, kõigepealt lööb ta pähe päris alguses, kui sa tunned ära, et sa, et sind tuntakse tänaval ära juba, et see oleks kellelegi saanud, et sa erined teistest. Ma arvan, et sellest ei pääse mitte keegi. Mitte keegi ei pääse sellest, võib rääkida, mida tahad, aga ei pääse mitte keegi sellest. Kuivõrd kursis oled praeguse Venemaa muusikaeluga muusika businessiga, kuidas Venemaal tähti tehakse ja kellele üldse neid panuseid tehakse? Ma ei ole päris täpselt kursis, umbes aasta aega tagasi ma veel midagi teadsin, mis seal toimub. Loomulikult on seal meeletud rahad mängus ja ma tean ka, mis rahandid on seal lihtsalt puhas raha pesemine, mis seal toimub. Nii et mul on pakutud ka minna Venemaale tagasi, ma tean, et see ei ole mitte sellepärast, et ma midagi laulaks. See on lihtsalt minu nime pärast, et selle selle varjus saksrahadest ei ole midagi lihtsam. Üks minu kolleeg näiteks eelmine aasta lasi välja CD-plaadi, ma võin isegi nimedes, on see glov niisugune paksukene hüppab ja laulab nik sinna tümpsu laule. Tunneta sa päris palju aastaid ja tema plaadi Presentation nimelt seisnes selles, et tahad sinna minna, kuna samal päeval oli hiiri Makarovi juubel. Ma ütlesin talle, et ma väga tahaks tulla, aga no sorry, ei saa. Mis ta rääkis, et tema plaadi Presentation seisneb selles, et selle päeva hommikul jagatakse Moskvas välja tasuta 80000 CDd. Kui me võtame tagasihoidlikult kokku, et noh, Ühendriikides on odavaimad plaadid ilmselt kusagil ütlemegi 10-st kuni neljateist-viieteistkümne dollarini, siis korrutame 80, kasvõi 10000-ga 15000, kes me siis on meil selge pilt, milliseid rahasid lihtsalt loobitakse? Jäädakse laiali, lisama. No ja seal on ilmselt ka nii, et kui sa tahad kuulsaks saada, siis sa pead maksma kuhugi või kellegile No pidavat olema jah, siis kui mina seal kruttisin, siis ma kuulsin ka neid jutud, olgugi, et mina sellega kunagi kokku ei puutunud, sellepärast et ma ei olnud nagu ma ei olnud nagu sellest huntide pesakonnast. Ma olin siiski väljapool seda slaavi kultuuripiire ja ma olin nagu öeldud, noh, rahvuslik kaadri, sest see on selge, et oli ju kõik paika pandud, et esindatud pidi olema iga liiduvabariike, siis mina olin see, kes esindas. Juhuslikult hakkasin esindama Eestit. Mitmes suitsusaun on nüüd juba kolmas ja päevas läheb palju. Oi, nüüd läheb jälle palju, nüüd on Pirital nii palju tegemist. Ma, ma juba jälle lõpetasin, vahepeal ma enne summerit juba pidasin neli kuud pausile osaga siis oli igasuguseid seal, noh. Ma olin natuke haige vanaema ja siis oli nii palju jooksmist tegemist, hakkasin jälle suitsetama. Tervis ei tõid võidu? Ei, ei, ei nurise. Ma pean lihtsalt momendi leidma, kus ma jätan päeval vihastan millegi peale päeva peatada maheri. Paljudel kuulsatel lauljatel on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Kas sinul on ka alkoholiga probleeme olnud? Ei, mul ei ole probleem, on man ta lihtsalt ära joonud ja kõik see nali naljaks, aga jah, ma olen ise imestunud küll tagantjärgi sellepärast et noh, ikka ämbrite kaupa seda kraami sisse kallatud ja ma, ma ei saa siiamaani aru, kuidas me sellest ei ole nagu sõltuvusse sattunud. Mingi mingisugune niukene, seitsmes meel on alati öelnud, et stopp, stopp, stopp, stopp, stopp, stopp. Töö tegemist ei ole seganud. Võin öelda, et kaks black ja oma elu jooksul olemas ja kuna need on ainult kaks, nad on mõlemad meeles. Üks oli väga ammu, kui viru tehti lahti ja noh, see oli nagu kõige kuumem töökoht ja mina laulsin halvarietise Mäks laulis üleval teisel korrusel ja meil oli vist esimene palgapäev, saime selle palgapäeval kätlesime, pumpasime ennast nii täis, ei olnud kumbki võimelised teisel korrusel laulma. Ei mina varietees, varietees pandi lugu käima fonogrammi järgi, otse laulma hakkama, seal ikke kaldtrepp, ma tulin sealt välja, prožektorid olid näkku varieteed, pidin laulma ja tegi, kui lähe kõik, pöörasin otsa, Ümera tulin loovalt ära, see on üks moment, teine moment oli Vladivostokis. Läksin hommikul hambaarsti juurde. Õudne hambavalu oli, siis oli veel esimese kontserdiaega kuhugi sööma, sattusin mingisse seltskonda, hambavalu jääks muudkui märkamatult täiesti. Jõudsin kontserdile, ma olin tõesti, oi, oi oi, kusjuures ma tegin selle kontserdi ära ja keegi praktiliselt ei saanud soola kontserdi tegin ära. Võtsin ennast niimoodi kokku, aga kuna iga päev oli kolm kontserti, mis 10 päevasel linnas siis teiste kolmandat ma ei teinud sind, aitab need kaks Iideele. Kaks momenti, mis mul on meeles, kas ma olen tõesti patustanud selle koha pealt, aga rohkem? Ei ma olen suutnud õige õigel ajal pidama saada, selles mõttes, et ma vaatasin oma kolleege Venemaal ka, kes, Hirm ihukarvad tõusevad püsti, kui palju seal jood ja mul oli üks hea omadus mind maha lüüa. Järgmine hommik. Ma ma olen võimeline ära tapma inimesi, kes tuleb mulle mingi pitsi viina, kriminaalmitte iialgi mitte kunagi. Sa sõidad palju autoga, ega sa praegu endale eriti napsuvõtmist ei saa lubada? Ei, ma ei mäletagi, ausalt öeldes, jääb harvemaks ja harvemaks ja siis kui sai nagu noored oldud ja no ikka väga noored, siis ma mäletan, et oli küll selline moment, et no et võtaks mingi, las mõni konjakipudel seisab kodus äkki keegi tuleb külla, ega, ega see pudelei seisnud järgmise hommikuni mitte kunagi, see on täiesti selge. Nüüd on nagu täiesti rahulik, kõik seisab. Ridade virnade viisi ei tule seda mõtet ka pähe. Võtaks mõne lonksu. Kas sa oled niisugune mees ka, kel meeldib vastuvõttudel käia, praegu korraldatakse palju vastu, absoluutselt ei, me sulle ei meeldi ennast. Ma ei taha üldse, ma kõik naersid seal. Telemajapidu oli, ma panin spetsiaalselt endale veel, panin ennast üleni musta, mitte nagu silma paista ja siis ma mõtlesin veel prillid laskesse, mul olid prillid, mustad prillid olid kogu aeg paremas käes, nii kui ma nägin kedagi kaamera fotoaparaadiga lähemale tulema, siis ma võin veel prillid ka ette. Ma tunnen ennast äärmiselt ebamugavalt seal, kus on palju rahvast. Sinu suudlus nisa kui. Ella veeb lauses. Vot nüüd tuleb niisugune küsimus. Kindlasti oli teil lauljakarjääri ajal palju romaane. Kas kuulusid tolle aja selliste meeste hulka, kes naiste pealekäimisele alla andis ja nendega kaasa läks, võimelistele ise valida ja ise kutsuda? Kuidas siis ikka, tegelikult oli? Tähendab no tegelikult oli muidugi niimoodi, et ega no mis siin salata ega ei pidanud nagu eriti küll kunagi suurt otsima. Tüdrukut tulid ukse taha. Nojah, ega ega nad eriti ei pääsenud, sellepärast et kiuriti ja ikka kontroll ikka väga kaua aega, eriti ligi ei pääsenud küll keegi kuhugi. Hunnik hakkas meeldima ka. No mis siin salata jah. Eks on sedagi olnud, jah. Kas seda ei ole juhtunud, et mõni kaugelt Venemaalt kohvikesega ukse taha tulnud? Ei kohvrikesega osa ei ole julgenud nagu keegi ukse taha tulla, aga vanasti elasin seal asula tänaval, siis oli siis seal sai ikka palju nalja. Noh ükskord ma vaatasin pimedas aknast välja, et keegi hakkab nagu autot ära ajama, aga see ei olnud sugugi niimoodi, sellepärast et mingid tütarlapsed vähemalt kusagil tämbri ja isegi sooja vett olid saanud vastast majaste. Paar päeva hiljem nad sellise niukene soe aeg tuli välja, et nad elasid üleval meie pööningule, neil ei olnud midagi muud vaja, kui ainult näha, kui ma tulen uksest välja või sisse, aga noh, mina ei teadnud, kellega tegemist on, helistasin kohe miilitsasse, siis nad võeti kinni, ma küsisin, et noh, et kes või mis nad olid pelga raadist ka sageli. On ikka, kui soe aeg oli, siis käis ikka seda kontingenti ümber maja pärispall. Kas sa oled saanud naistelt ka selliseid kirju, milles on teatatud, et teine laps sündinud ei ole modevatud? Ei ole. Sinul on üks poeg ja see on su esimesest abielust, kui vana ta on ja kuivõrd kursis sa oled tema eluga? 21 juba paistab, no kursis ausalt öeldes eriti ei ole kursis, ta vist ei ole ennast veel paika pandud ja vot see vanus on üldse selline õnnetu vanused, nad on jäänud sellise kahe nagu ma ei tea, aiaauku kinni jäänud, sellepärast et nad on teatud mõttes selle sotsialismiprodukt ja just see, see aeg, kus nad oleks pidanud, noh, ütleme, kus nad kujunevad välja, ütleme seal, mis ta siis oli kusagil 16, siis 15 16 17 kui see suur pööremil siin algas, siis seal on võib-olla kõige rohkem kannatada saanud, sest väga paljud ei osanud reageerida selle selle kahe ühiskonna vahel, kus nad on sattunud. Väga paljud ei leia oma kohta lihtsalt ega ei oska, nõuganne ei oska, mis siin noh, nõu võib anda, aga inimene peab kõik elus ise kogema oma vead üle elama ja selle jaoks me siia ellu tulnudki. Küsitakse, kust tutvusite oma praeguse naisega oma praeguse naisega tutvusin, mina. Almata lennuväljal Almata lennuväljal siis kui olid kultuuripäevad 80, oi mis oli nüüd 13 või kaks või kolm. Oi, see oleks päris pikk stoori, aga tema oli ainukene, kes oli võimeline mul sabast kinni hoidma, sest ma tegin igasuguseid trikke seal. Mis siis juhtus? Lakei ma püüan lühidalt rääkida, see oli aeg, kui me käisime bändiga, mille nimi oli radar, käisime Aafrika reisil, me tulime sealt tagasi, lendasime otse Sotši filmivõtetele, samal ajal tehti mul Tallinnas korter puhtaks. Mul oli kohutav närvipinge. Aga sügav nõukogude aega oli selline käsk antud, et meie tõrvese lennukitäied lendavad kõik korraga Tallinnast sinna Almad taas. No ma olin tõesti täiesti läbi, mul oli kiirabi, tuli sinna, tegi mulle rahustavaid, siis ma lihtsalt jäin sotsi ja sain, ühesõnaga ma sain siis järgmisel selle õige päeva hommikuks viidi mind lennukiga sotsist. Tõestasime taas, kuna eelmisel päeval oli avakontserdi peaproov olnud ja ma pidin laulma pistma. Kiker, kaunis maa või midagi sellist erilist, dirigeerisid ema olla puldist laulnud, seda aga siis mõelda, mulle väljak karistas Raul viies kes oli kultuuriminister asetäitja, mina, räime olevat mulle öelnud välja sellise karistused, kuna tema peaproovi ilmunud siis tema avakontserdile. No see oleks nagu karistusmurdva avakontserti väga vaja. Ja siis ma hakkasin seal lihtsalt tsirkust tegema, sellepärast et kuna kõik need funktsionärid olid seal kaasas kõik meie parteifunktsionääride kultuurifunktsionäärid, kellel ausalt öeldes ei olnud üldse õrna aimugi, mis loom, see Jaak Joala andmed, kes ta on, sest Eestis mind ju ei olnud, aga see, mida ma Venemaa jaoks tähendsin, sellest ei olnud meil õrna aimu, mõtlesin, ma näitan teile natukene. Sellepärast seal ei huvitanud, kas käik, sõikad seal mingi sekretär ringi või minister ringi see ei maksnud seal mitte midagi, seal maksis Jaak Joala, kes on jaak küll seda, et igaüks, kes on esimene sekretär, ei huvita absoluutselt. Ja siis ma tegin tsirkusesse, ma tahtsin sealt isegi ära lennata. Ma ma lasingi sealt hotellist jalga läksin sinna, noh seal olid need Deputatskev Inturisti tegu, noh, lihtsurelik sisse ei saanud, mul oli kõik mul juba pilet taskus, kott oli ala Moviasse, nii mõtlesin ma lendan siit nüüd minema minu jalga mitte kunagi enam Eestimaal ei astu mani, vihastasin selle peale. Aga õnneks ei läinud mul läbi sellepärast et keegi lobises hotellis väljakohalise Volgade rivi ja sireenidega oli mulle sõidetud sinna järgi lennujaama. No ma olen jäänud tukkuma sinna oodates lennukit ja siis oli filharmoonia direktor ja keegi oli seal veel kaasas, nii et nad rabasid mul näppude vahelt passi ära. Rahakoti ära, et mul ei olnud kuhugi minna. Järgmine päev olid siis soolokontserdid selles suures armata Lenini-nimelises hallis muidugi nagu igas linnas on ja no selle ma tegin ära täpselt nii nagu peab, nüüd selle koha pealt ei saanud keegi midagi 800 ja selle passi ja raha sain ma siis tagasi jõudsime Tallinnasse. Siis ma tegin muidugi veel tsirkust ja see ainukene, kes mind suutis vaos hoida, oli, ma nägin, et huvitav, et mis jama sa oled, kõik jooksevad, et saaks ta ikka kuidagi sinna lennukesed Me lendasime edasi veel kuhugi teistesse linnadesse laiali. Ainuke vaatasid, kes see musta jopega tütarlapsel on, et miks ta seisab seal niimoodi huvitama, et kas see on üldse välja ei tee. Rahulik ja rahulik. Oligi Maire kammerkoorist, kes on minu abikaasa, praegu saame tuttavaks, saimegi. Laulis veel kuni viimase momendini kammerkoor on esimesest koosseisust alates olnud kammerkooris, ütles üks vanimaid tegijaid seal, aga noh kuna see kool on ka nii palju ringi sõitnud ja maailma näinud ja seal, ütleme nii, et ma ei teagi, lugematu arv kordi, kas või jänkis käidud ja nii palju nüüd nüüd see, ma tean, ise reisimine tüütab ära juba tahaks tahaks kodus istudes midagigi teha. Millised on sinu kõige ebameeldivamad iseloomujooned? Küsib keegi. No, ma ei tea, ma arvan, et ma olen õudselt laisk, ma tean, et ma laisk siin on, siin on jälle vot nihukest kaks täiesti erinevat poolust, mul on kaks olekut, kas ma absoluutselt mitte midagi ei tee? Ma hakkan midagi tegema siis sellise tempoga, et mitte keegi järgi ei jõua keskpärasust ja sellist keskmist vindumist kannatelt. Kodus oled sa nisugune, toimekas ja töökas. Aga ma saan hakkama absoluutselt kõigega, ükskõik millega. Et süüa ja süüa löön, ma võin, ma olen remonti teen, süüa tähendab kõike, mida ükskõik mida ma kätte võtan, ma saan hakkama. Lihtsalt huvitav, kuidas ma ei saa sellega hakkama ja saan ma jända, nii kaua, kui ma saan hakkama, ükskõik millised ordeniga. Kas suur hundikoer on rohkem sinu sõber või või kuulub tema armastus Mairele? Oi, no seda on raske öelda, no koerad valivad ise peremehena, eks ma olen rohkem peremehe tüüp, võib-olla kui Maire, aga no mõlemaid hoiab väga-väga kade, oi kui kadedad, tema peab olema perekonnas kõige tähtsam. Ta tuleb, topib nina vahele, kui Maire tuleb minu juurde, võtab ümbert kinni, ta tuleb vingudes kohe, raiub oma ninaga vahele, ta ei või kannatada, tema peab olema kõige tähtsam perekonnas. Oled sa teda õpetanud ka? Päris soliidses eas juba ta sai kaheksa aastaseks, aga ta on käinud mõlemad ressursid läbida. Tavalised ressurss, erid, ressursiga on läbi käinud, et tal on kõik selge, jaga tark kaitseb ka ja täiesti noh, ei ole eriti olnud võimalust ja paar korda on siiski andnud võimalust proovida. Vot siin küsib keegi niisuguse küsimuse. Kui keegi mees teile tänaval ütleks, et Joala, ma annan sulle koiki, kas ootate ära, kui ta virutab või panete ise kohe nätaka ära? Ma arvan, et ma oskan reageerida siiski selle peale, ma arvan, et ma pööran, kui on võimalik, siis ma pööran asja naljaks, aga kui on näha, et no tõesti agressiivne muud ei aita, siis tuleb ikka esimesena hästi kiiresti reageerida. Hiljuti oli üks moment selline, kus ma läksin väga närvi. Ja ma läksin lihtsalt närvi selle peale, et ma hoidsin ennast tagasi, et teha mitte seda sammu. Kas Eestimaal on hea elada? On hea ja ei ole ka hea, noh, loodame kõik, et läheb paremaks, aga ma ei usu, et siin momendil midagi head oleneb, millega võrrelda. Eks me oleme kõik ise ära teeninud selle. Milline siis Eestimaa on üks meie, meie siin, elame ise. Me oleme ta selliseks teinud, nii et kaevata võib ainult iseenda peale. Kas omal ajal mõtlesid sa ka, et võiks kuskil mujal elada? Ei, huvitav, et ma ei ole seda kunagi mõelnud ja kunagi mulle isegi pakuti, et võiks nagu ära minna siit. Ei. Mul ei ole soovi nagu kunagi olnud. Ei, ei ma ei taha siit ära minna. On pakutud, lahend on pakutud Moskvasse väga headel tingimustel. Ei, ma ei ole seda teinud ja ma ei kahetse seda. Kas mõni erakond pole teinud Jaak Joala-le ettepanekut oma kampa tulla, küsitakse? Ma arvan, et ega nad päris nii puupäised ka ei ole, ma arvan, et võib-olla nad siiski mind nii palju tunnevad, et ma saadan igasuguse erakonna pikalt. Minu meelest oleks aeg juba, et oleks mingisugune noh vaimuinimesed peaks selle jämeda otsa enda kätte võtta, oleks ammu aeg juba seda kirbutsirkus sellest nii kõrini, kõigil kõigil on poliitikast kõrini. Kui ütleme viis-kuus aastat tagasi, kõik lugesid huviga ajalehte ja sirpi loeti, toimis, see ütles neid ei huvita mitte kedagi. Küsitakse, mis teile kui muusika inimesele meie kultuuripoliitikas kõige enam närvidele käib? Närvidele käib kõike, aga noh, ma ei taha sellest üldse heietada, minu meelest seda poliitika, seda kultuuripoliitikat tegelikult ei ole olemas üldse tõsised, teda lihtsalt ei ole olemas, igaüks vaadaku, kuidas ise hakkama saab. Mis tasemele on Eesti kerge muusika aastaks 2000 tõusnud või langenud? Oh, kes seda küll teha, kes seda teab, mis selleks ajaks üldse maailmas muusikas on saanud, noh mul on selline tunne, et kuhugi meloodia juurde peaksime hakkama tasapisi tagasi jõudma, aga kuhu see meie kergemuusika on jõudnud? Eks ta oleneb muidugi kiiremini kui kusagil mujal, sellepärast et nagu meil kõik kiiresti areneb alguses valesti ja siis ühte äärmusesse siis teise äärmusesse nende tapitabki küla elama. See, mis praegu toimub, see, seda võib võrrelda umbes millegi sellisega, nagu meil hiljuti kõik käisid seal. Hommikuti käidi seal selles, ütleme, Paldiski täika kõikus seal Nonii käiakse Kadaka turul ja seal on ka Kadaka turg ja, ja ma ei tea selle kerge muusikaga on ka niimoodi, proovitakse kõike ja igasugune odav kaup alguses läheb imehästi, sellepärast seda odavat ennem nagu ei ole olnud. Aga igasugune odav tüütab ruttu ära. Hoopis teistlaadi küsimus. Vähemalt 99,5 protsenti inimestest teab oma horoskoobimärki, aga oma veregruppi teavad vähesed. Kas Jaak Joala teab oma. Oi ei teagi, ei tea ja mitu korda, vahest isegi kunagi vist mõtlesin, et laseks isegi passi lüüa, kas on tegemata jäänud elu õrna aimu ka, mis on sinu horoskoobi nõrk? Oi väga-väga, oi, ma olen nii hädas nende horoskoobimärkidega, ühelt poolt ma olen vähke, salat täiesti sissepoole või ka midagi ei meeldi, siis tõmbab nii kesta sisse, teda ei ole kestani ümber, et teda ei ole näha kuulda üldse. Teiselt poolt olen tiiger ja metalltiiger. No see on nii õudne ja need kaks asja koos. Õudne inimene tegelikult on tegelikult jah, nii et see võib-olla seletab ka seda, et mul on kaks poolust, üks on täiesti mittemidagitegemine, teine, teine on lausa märatsemine. Kui ma hakkan tegutsema, tiiger ellu hakkab, siis ei ole mitte kellelegi armu, siis on hirmus tempodega. Mis haigust sa kõige rohkem pelgad, mida sa kardad? Ei karda midagi, tegelikult haigustesse inimesed, kõik ise süüdi, tulevad siis, kui sa oled midagi paha teinud. Mingi haigus on ära teeninud seal. Kas seda sulle suisa rääkinud isansu selgeltnägija? No on küll, aga ma ei taha sellest eriti rääkida, talle ka ei meeldi, kui sellest palju räägitakse, aga ma tunnen teisi selliseid inimesi ja kõik, mida sa teed, seda siis endale elus kõik haigused, sa oled ise süüdi kõikides oma haigustes ja iga inimene on võimeline oma haigustest ise lahti saama. On sul õnnestunud, jah? Davai, nurisema tablette pole neelanud, Hei, tabletid, Nix tassi tunnistelt, selle maa rõhud siis või? Mul ei ole isegi neidriti, mõtled ennast terveks? Jah, võib küll, jah. See on kõige õigem, siis on kõige õigem ja tegelen iseendaga. Saan endast jagu, toitub tervislikult. No ma ei julgeks öelda, et mul ei olnud, kui selle pika raameldamise peale tagantjärgi mõelda, mis ma ei ole mingit tervislikku toitumist, sellest ei ole undki näha, viimasel ajal püüan küll, ma hakkan järjest vähem ja vähem sööma ja märkamatult õudsalt armastasin ise endale vahest kõrvetada veel hiljuti siin nihukese ilusa värise fileetükiga. Ja millal me seda viimati tegin? Need võib aasta isegi, sest need mul on nagu kuidagi isegi peast välja läinud, et ei ole seda enam, et see oleks mõne lihatüki ära teha. Sest nagu iseenesest länki, kuidas nendega ja siis minu meelest ka, ja kui inimene ei ole ju liha, on selleks loodud, seal on ju selgelt leibidiga tervislik kaela punane leid, punane vein, mulle meeldida. Väga meeldib ka roosa meeldib. Selline küsimus, kui ühel päeval saate teada, et üks teie sõpradest on homo. Kas teie suhtumine temasse muutuks kardinaalselt? Ei, absoluutselt mitte sellepärast, et noh, ma olen selliseid inimesi oma elus kohanud väga palju ja, ja praktiliselt ma võin öelda, et nad on väga meeldivad inimesed, nendega suhelda on äärmiselt meeldiv ja ma ei ole nende hulgas kunagi näinud loll selle inimesi. Ma ei tea, millega seda seletada, suuremalt osatud on väga meeldivad inimesed, nemad elavad oma elu ja see ei puutu minusse. Siin on niisugune küsimus. Kas teil on palju selliseid sõpru, kellel te käite külas ja kellele te helistate, kui tuju peale tuleb? Ei, mul ei ole neid eriti palju, ma võin öelda, et üks selline inimene, kellega ma alati väga meeleldi kohtun ja kes väga huvitavatel momentidel millegipärast sajab minu juurde sisse, siis on Riho Sibul ja ma austan väga muusikud ja pillimeest ja võib-olla võib-olla mängib ka mingisugust tähtsust sellele, et me oleme ühel päeval sündinud 26. juunil mõlemad vähid ja vot seda ma võin küll oma sõbraks nimetada ja ütleme siis noh viimasel ajal ka loomulikult Jüri Makarov, sellepärast et meil on ühesugune mõtlemine lihtsalt kõige selles suhtes, mida me teeme. Jüri lendab praegu väga kõrgelt rock summer on ju väga kõrge lennuga üritus. Ja Meil on muidugi selles mõttes rasked noh me tahaks midagi enamat kui teised, ühesõnaga noh, kuidas seda seletada mind näiteks praeguse muusika tegemise või tootmise juures ei huvita see, mis toimub Eesti turul, sellepärast et ja mind huvitada, sest ma olen ise selle läbi elanud nii Eesti turul kui ütleme vene turu ja see ei paku mulle mitte mingisugust huvi. Minu huvi oleks see, kui ma näeks mingisugust objekti, mida saaks üles töötada ja Eestist kaugemale välja viia. Vot see oleks huvi, Jüril on täpselt samasugune huvi. See, kas mingisugune vaimuansambel teeb kusagil Põlvas kontserdi, ei paku mulle mitte mingisugust huvi. Ta teda võetakse sind hästi vastu või mitte, see, see ei ole nagu minu mängumaa ja selles mõttes me oleme leidnud Jüriga ühise keele ja vot see oleks see, mis meid huvitab. Et sellest on nagu see meie niuke sõpruse tasega. Meil on selles suhtes täiesti ühine keel. Kui Igor Gräzini käest küsisin persona saates, millise laulu helilooja ta tahaks olla, siis ütles ta pikemalt mõtlemata Jaak Joala, populaarseks lauldud. Arne Oidi suvelaulu autor, tahaksite olla? Ütle eak, millise laulu helilooja tahaksid sina olla? Ai vot see on küll väga hea küsimus. Selle peale peaks pikemalt mõtlema kohe, mis võiks olla. Ma oleks, ma oleks väga uhke, kui ma näiteks kunagi oleks kirjutanud sellise loo, millega sai hakkama Uno Naissoo Mu kodu. Vot selle üle oleks uhke ilus laul ja see oli keelatud. Vahepeal oli see lugu oli keelatud ka. Ja isegi võib-olla vot selle loo väärtus oli just sellel ajal võib-olla isegi tekst rohkem ei tegelikult noh, ei saa eraldi võtta meloodeteleksti säraldajate siiski kõik koosa. Nii ja nüüd on siis tähtis moment. Üks küsimuse esitaja peab saama auhinna, millise küsimuses auhinna annaksid. Kuna keegi ei ole minu käest ennem midagi sellist küsinud ja kuna ma ka ei ole midagi sellist läbi kogenud elus siis läbikukkumise küsimus oli hea. Kas teie lauljakarjääri ajal on andnud kontserte, mis on täielikult läbi kukkunud, kas te üldse teate, mis on läbikukkumine? Ja vot see on hea, sellepärast et ma tõesti kuna mul seda kogemust elus ei ole olnud, siis ma ei ole selle peale isegi mitte mõelnud. Vot sellepärast ma paneks sellele küsimusele tänasele jaak Key. Persona saate külaline oli Jaak Joala ja Persona saate auhinna võitis Terje Kirk Tallinnast. Kaudu. Või. Neitsi. Mis kõrguvad vere? Kaudu.