Uue Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa, võta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere kuulama saadet veeerry eestlastest verre on Venemaa oblasti keskus Volga jõe kallastel 134 kilomeetrit Moskvast loodes. Kuni üheksanda 10. sajandini elasid nendel aladel soomeugrilased. Arheoloogilised leiud näitavad, et slaavi hõimude tulek oli seotud põletamistega ehk nad läksid praegusele theri maale väevõimuga. Loen Twerry eestlaste seltsi kodulehelt. Mõningate linnade nimed Tveri maal meenutavad meile veel tänagi seda soome-ugri aega. Võtame näiteks linna nime Kaljasin. Võib arvata, et see nimetus tuleneb eestikeelsest väljendist kala siin vene keelde tõlgituna rööbaidis. Tõepoolest, need inimesed, kes läinud Kaljasinis, teavad väga hästi seda kohta, kus Volga teeb järsu käänaku. See ongi see koht, kus kala eriti palju siin püüdsidki kala, vanad eestlased, tolleaegsed Volga aladelt. Tere mehed. Thierry piirkonda hakkasid eestlased aga välja rändama 1800 kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel ja tegid seda kuni esimese maailmasõjani. Toropetsi põhiliselt Tartumaalt, Sangastes aga nurme Kundesse. Näiteks mindi paljudest erinevatest kohtadest Eestimaalt, Tallinna ümbrusest, Pärnumaa ja Viljandimaa kandist. Tveri eestlastest räägib Eesti muinsuskaitse seltsi esimees, ajaloolane Peep Pillak. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Tveri maamärksõnad eestlaste jaoks on trapets Andreapol nurmekunde ja Ižuutina. Jah, Toropets on praegu üks väike provintsilinn Venemaal, et seal on elanikke kuskil 14000 ja see linn asub siis Pihkva Tveri oblasti piirimail, umbes 400 kilomeetrit Eestist. Aga sellel paigal on väga huvipakkuv minevik, mis on seotud siis Eesti ja eestlastega, et see oli rohkem paar aastat tagasi, siis üks suur eestlaste ümberasujate keskus. Ja see Toropetsi linn, et seal oli loomulikult kõlamas tihtipeale atel eesti keel. Sinna oli ehitatud eesti kirik, seal tegutses Eesti pool. Ja paljud poe sildidki oli kahes keeles, et nii eesti kui vene keeles. Ja igal pühapäeval oli siis seal eestlaste ehitatud luterlikus kirikus ka eestikeelne jumalateenistus ja eestlased rändasid sinna välja siis 19. sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel. Ja see protsess kestis kuni esimese maailmasõja Taani ja siiakanti, siis tuli põhiliselt ümber asujaid Võru ja Tartumaalt, eriti aga Sangastes ümbruskonnast. Tavaliselt siis asuti teele kevadel mitme perega koos hobuste ja vankritega. Tee läks Petseris, sealt Irboskas, sealt edasi Ostrovisse novoros Kiievi, Velikije Lukisse ja lõpuks siis jõutigi Toropetsi. Nii aga see teine kummalise nimega koht Andrea. Jah, tegelikult Toropeedzee André Aapol on päris läestikus elamast 50 kilomeetrit on see vahemaa aga Venemaal on tihtipeale nii, et et ühest kohast teise jõuda ei saa, otseselt ei ole otseteed linnavahel või on see nii halb, et see tänapäeval autoga ei ole läbitav. Et praegu tuleb sõita suurele, siis Riia-Moskva maanteele 50 kilomeetrit mööda seda maanteed ja siis uuesti 50 kilomeetrit, et jõuda siis Torop standraapolisse. Et Andrei pool on? Kõlab päris Vahemerepäraselt, aga tegelikult on, on see nimi tulnud sellest, et siin omas suuri maavaldusi Andrei kušellow ja tema mõisa siis hakati nimetama, on nii ja naa poole. Ja kui tehti raudtee, siis selle pooljaama nimeks oli Andrei jaapalla aja pärast mugandus haapoliks ja nii ongi siis selle koha nimi, mis sai linnaõigused alles 1967, Andrea Apollo. Ja siin elab ka umbes sama palju inimesi siis, kui Torop, et siis kuskil 15000 inimest on selles rajoonis linnas on, on 9000, et linnas on, on vähem. Ja samamoodi nagu Toropetsis pidevalt siis elanikkonna arv pidevalt väheneb. Et noored ja tegusamad inimesed lähevad kahte tõmbekeskusesse kas siis Moskvasse või Peterburi aga siis nende kahe praeguse keskuse ümber asusidki, siis omal ajal need Eesti väljarändajad ja nad elasid siis niivõrd külades, hoidvaid, taludes, eestipäraselt ümberkonnas, nad ostsid maad või, või siis esialgu rentisid ja kuna neil olid kohalike ka võrreldes eesrindlikumad maapidamise võtted, kasutati uut põlluharimistehnikat, samuti väetisi ja põllukultuure aiasaadusi. Nad hoolitsesid hästi hobuste eest ja, ja kariloomade eest. Nii et nende lehmad andsid rohkem piima kui kohalike ja eestlaste toodetud kaupa. Tonti kui kvaliteetset ja sellest kohalikud kaupmehed maksid ka rohkem hinda. Ja noh, näiteks võib tuua, et Pihkva kubermangus statistikakomitee andis oma aastaraamatut välja ja ühes nendest 1893. aastal välja antud raamatus nad nimetavad tunnustavalt balti kubermangude ste ümber asujaid kultuur treeneriteks, et hiljem nõukogude ajal sai see nagu halvatud majanduse. Aga tsaariajal nimetati seda just suure tunnustusena. Ja eestlased siis rentisid või ostsid endale talu, tihti võeti ka siis pangast laenu ja talude keskmine suurus oli 20 kuni 50 hektarit. Ja lisaks harjatele, eestlase hinnatiga kui sepi möldrid ja muid ametimehi. Ja kui nad talupidamisega olid saanud hea järje peale, siis nad ostsid tihti sealsamas Toropid siis maja rentisid selle korteriteks välja või, või näiteks on teada ka, et ühes eestlaste taas oli juudi sünagoog välja renditud pinnal. Siis nad pidasid kauplusi, erinevaid õmblustarvete toidukauplusi ja nii edasi. Ja tavaliselt linnamaja juures oli, noh, kuna tegemist oli väikelinnaga, siis seal oli ka juurvili ja siis ka turustati. Nii et 20. sajandi alguseks olid eestlased päris päris heale järjele saanud. Ja see kiriku kogudus siis, mis Torop, et siis oli, et seal oli kuskil 8000 eestlast, lisaks sellele veel mõnisada lätlast ja ka sakslasi. Ja kui nimetada mõnede ümberasujate nimed, et olid Eisen, Baumid, ilvesed, Jaagundid, jõgi, ojad, klaas sepatkult, sepad, küparid, luiged, luksepad, Lõhmused, määritsad, Partsid, Pillerid, harvad solvad, taldrikud, baskid, treialid, vähid ja nii edasi. Eestlased jõudsid väga heale järjele, Torop, et siis, aga eestlaskond hakkas ühel hetkel siiski hääbuma. Jah, et kui eestlased olid järje peale saanud, pannud, et selle esimeseks tunnistuseks on see, et otsustati ehitada kirik. Ja see on huvitav, et linnavõimud pakkusid eestlastele siis paari tühjaks õigeusu kirikut, et palun hakake oma seda teenistust pidama, et meil on tühjad kirikud ja aga eestlased otsustasid siiski, et nad ehitavad ise selle kiriku. Nii nagu luterlik traditsioon selle läheb, nagu see nende kodukohas oli olnud. Ja otsustati ehitada siis puust kirik. Ja selleks siis iga täiskasvanud luterlane pidi andma kas rubla raha või tooma palgi. Mitmed annetasid ka rohkem või tõid seda puitmaterjali rohkem ja tuhatkond 873, et et see on noh ehkki kohe peale seda ümberasumise algust alustati selle kiriku ehitamist. Kirik ehitati siis 12 meetri laiune ja 27 meetri pikkune. Ja valmis jõuti selle ehitusega toota 877 ja sel aastal siis toimus pidulik Toropeedzee luterliku Peetri kiriku sisseõnnistamine. Seda toimetas Herman presenski. Kes siis selle kiriku sisse õnnistas, oli Pihkva luterliku kirikuõpetaja. Kuni 8000 inimest Toropetsist linnaste ümbruskonnast oli koguduse liikmeid. Ja tavaliselt kui jumalateenistus peeti, siis oli kirik puupüsti inimesi täis ja, ja kohalikud eestlased siis leidsid, et, et nad tahaksid kirikuõpetajad, kes pidevalt kohapeal on, et jumalateenistused oleks igal pühapäeval. Ja augustis 1889 tuligi siis üks õpetaja, kelle nimi oli Johan baas, kes oli rahvuselt tegelikult rootslane. Pikka kasvu ja rahulik poiss. Eesti keele päris hästi ära ja lisaks sellele rääkis ta ju rootsi keelt ja õpi saraga läti keele ja loomulikult saksa keelt oskas ta. Ta oli kirglik jahimees ja, ja soetas endale ka purjeka, millega siis käis kohaliku järve peal purjetamas tema tellis ka Saksamaalt 700 rubla maksma läinud oreli. Aga siis Toropeedzee kiriku abi kirikud või kogudused tegutsesid veel Velikije Lukis, Velikije Lukis oli, oli ka luterlik kirik, aga seal oli siis eestlasi vähem kuskil poolteist 1000. Ja see kirik oli siis ehitatud ja põhiliselt olid seal sakslased. Aga aga need eestlased siis moodustasid seal omaette koguduse ja, ja siis eesti õpetaja baas käis siis Toropet, sest aeg-ajalt siis seal. Ja samuti oli abikogudus Holmis ja Krasnov poolias, kus oli eestlasi samuti kuskil paari 1000 ringis. Oh see Eesti kirik, siis tegutses väga edukalt, kuni kuni siis tuli nõukogude võim. Ja kolmekümnendatel aastatel Toropesse kirik suleti, viimaseks abiõpetajaks oli seal oobershnaider. Ja räägitakse lugu, et kui kirik kinni pandjad, siis taheti kirikuõpetajaga vahistada, aga tallale vaat õõnestanud siis pakku pääseda. Naisteriietes. Kirikuhoones avati siis petrooleumi müügipunkt, torn lammutati ära ja tegutses kuni peale sõda. Aastad, aga õnneks see maha ei põlenud. Ja peale seda siis alustas seal tegevust laste spordikool. Ja tänu sellele, et see spordikool seal tegutses, kirik ka ilmselt on tänase päeva Taani püsti. Ja väga huvitav on see, et kohalikud elanikud tahavad seda hoonet endiselt kirgaks. Et kui me esimest korda läksime seda otsima, see oli üheksa aastat tagasi. Ja noh, teadsime, et spordikool on seal ja siis tänava peal inimesed. Jah, kirka on siin, et lähed otse edasi, siis keerate paremale, siis ongi kirka. Ja kahjuks nüüd aasta eest see spordikool lõpetas tegevuse ja see maja seisab täiesti tühjana, aknad on kinni löödud aga seal on juba sisse murtud ja ilmselt on selle kiriku põrandat siis lõhutud ja küttepuudeks kasutatud. Et enne seda ja oli, oli meil plaan tähistada see kirik ja siis mälestustahvliga algus, tundus, et kohalike võimudega saime päris hästi jutule. Samuti aitas kaasa Moskva saatkond. Ja rääkisime siis skulptor Mati Karmin, iga, kes tegi siis ühe tahvli, kus oli kirjas, et see on eestlaste ehitatud luterlik Peetri kirik. Oli kokku lepitud, et avamistseremoonia seal toimub 2010 aasta 13. juunil isegi kuube päev. Ja siis pidi toimuma seal kontsert, et tuleb Eestist esinejad ja kohalikud esinevad ja siis väike ajaloo alane näitus eestlastest ümber asujatest. Aga siis enam vastatud meie meilidele, mis me siit saatsime ja ja, ja telefoni teel anti ka sihukesi imelikke ja segaseid vastuseid. Lähemale see kuupäev jõudis. Ja siis selguski, et kohalikus linnavalitsuses oli käinud õigeusu kiriku delegatsioon. Et härra usulised tahavad panna kirikule tahvli ja siis tahavad usulised alustada kirikutöödel. Ja et kui linnavalitsus laseb sellel sündida, et siis pannakse linn ja linnavalitsus õigeusu kiriku poolt vande alla ja seda siis loomulikult meie ei tahtnud seda linna ja ja linnavalitsust vande alla panna ja, ja siis otsustasime, et noh, me ei käi neile peale ja ja, aga tahvel oli juba valmis. Ja siis otsustasime, et see tahvel sobib väga hästi Sangaste kirikusse. Et kuna need ümber asujad olid Sangastes pärit põhiliselt või ümbruskonnast ja see mälestustahvel, mis oli mõeldud siis Venemaale Torop, et see on siiamaani, on kas ta kirikus. Aga vähemalt nende ümberasujate mälestus on jäädvustatud Aga kui nüüd õnnestuks ikkagi see kirik korda teha, näiteks kas siis oleks seal Toropetsis praegu eestlasi, kes selle kiriku eest edasi hoolitseksid? Jah, et eesti nimedega inimesi on seal päris mitmeid, aga need eestlased on kahjuks kõik venekeelsed, et kuigi neil on eestipärased nimed ja palju on ka vastupidi, et eesti juurtega inimesed, kellel on täiesti veneni nimed, on tegelikult ema poolt eestlased. Et nende emadel on olnud täiesti eestinimedel. Aga, aga nad enamus ikka üle läinud õigeusku ja seda kiriku küsimust ta on üles tõstetud eesti kultuuriministeeriumis ja samuti räägitud siis Eesti luterliku kirikuga ja luterliku kirikuga Venemaal. Aga just ongi see, et kuna kogudust seal ei ole, nii et see on kohaliku õigeusu kiriku asjatu kartus et osalised hakkavad seal oma jumalateenistusi pidama, et see ongi just see takistus, on, miks see ei ole see kirik saadud korda teha või kasutusele kuidagi võtta, aga olen kindel, et kui, kui see kirik saaks siiski säilitatud ja korda tehtud, et et see võiks saada kohalike eestlaste kokkukäimise kohaks. Et mitte pühakojaks, aga, aga eestluse kantsiks siiski. Nii palju, kui neid veel on, seal. Ja aga noh, loomulikult praegustes poliitilistes oludes on, on see jälle ka palju tahetud, et vaevalt, et see praegu õnnestuks. Teine väärtus, mida kultuuriväärtus, mida peaks hoidma, on Ižuutino kalmistu, mis on oluline. Jah, et, et siin ongi nüüd väga erinev suhtumine ka. Et kui me rääkisime OBC linnavalitsusega, kes ei olnud väga vaimustatud ja, ja lõpuks siis projekt ka üldse ei õnnestunud, et kui me käisime Andraapolis ja rääkisime Sealse kohaliku võimu esindaja, aga kelle juured on Ukrainast, kelle nimi on parannik siis tema võttis kohe sellest tuld. Et eesti juurtega inimesed organiseeruksid ja olgu siis tegutsebki eesti selts, Andreaapolise Toropet, siis kus on ilmselt rohkem eesti juurtega inimesi. Kahjuks säärast seltsi ei ole käivitatud. Ja üks selle tööd enamus siis ongi, ongi Sai suutina kalmistu kaitse alla võtmine. See ei suutina kalmistu, kuulsime kohalike eesti juurtega inimeste käest kuskil 2006. aastal, et on olemas kalmistuid, seal on eestikeelsed mälestuskivid. Et see on keset metsi ja värvi ja et sinna ei ole ühtegi teed. Ja kui me olime mõned korrad käinud, siis me leidsime siiski inimesed, kes olid seal käinud, kelle esivanemad on sinna maetud. Ja 2007. aastal õnnestus siis esimest korda käia seal kohapeal. Ja selleks peab tõepoolest olemas Ma soodsad ilmastikuolud, et ei oleks äsja sadanud rohkesti vihma peab olema nelja ratta veoga, kõrge roog ja, ja see on siis Andraapolist kuskil 40 kilo meetrit ja ja seal on tõesti nii, et kuskil tosin kilomeetrit on, on praktiliselt läbimatu ja viimased kilomeetrid tuleb siis sageli päris jala minna, et autoga ei ole üldse võimalik lähemale pääseda. Ja tõesti kohale jõudes avanes seal meeliülendav pilt, et see on looduslikult väga kaunis koht, et seal järve kaldal niisugune küngas on säilinud. Kalmistut ümbritsenud maakividest müür kalmistul oli puust, saavad need muidugi ei ole alles. Ja paljudel hauakividel on siis kirjad ladina tähtedega siis eestikeelsed kirjad ja, ja ka osa hilisemast ajast on siis kivid juba siis kirillitsas, aga nimed on eesti nimed. Et siin on siis maetud kõike ainult eestlased. Ja 2008. aastal, siis kaevasime väljamaa sisse vajunud kive, puhastasime nad mullast ja samblast kirjutasime ümber hauakividel olevat tekste, fotografeerisime. Mõõdistasime ja leidsime, et see ainulaadne kalmistu vajab kindlasti tähistamist ja kaitsmist. Ja Moskvas saatkonna abil siis alustasime kohalike vene võimudega läbirääkimisi ja kohalikud eesti juurtega inimesed, kelle vähemalt seal puhkasid, aitasid sellele kaasa. Ja 2009 aasta, kui siis kalmistu oli juba hästi korrastatud, võsa oli maha võetud. Siis korraldati üritus 21. augustil, kus oli sadakond inimest ja selle käigus siis paigaldati sinna infotahvel eesti ja vene keeles, et see on kalmistu ja kalmistuga uuesti pühitseti. See on ka võetud tänaseks päevaks kohalike võimude initsiatiivil Vene Föderatsiooni riikliku kaitse alla. Ja minu teada on see ainuke eesti objekt Venemaal, mis oleks riikliku kaitse all. Nii et riikliku kaitse all on ta 2010.-st aastast. Esimesest oktoobrist. Kas need on sinna maetud ka Anton soolamees? Jah. Kalmistul on 26 põllukivist hauatähist ja, ja osa neist on siis eestikeelsete kirjadega. Anton soolamees siis, kes on suuresti seotud, et see kalmistu ajalugu on uuritud ja et kalmistu sai kaitse alla võetud. Ta rääkis, et et kui ta poiss oli, siis niikaua, kui vanemad korrastasid, haudusid, et tema kiikus kalmistu väraval ja laulis uksed kinni, uksed valla. Et säärane mälestus ja Anton rulamees on uurinud seda eestlaste kohalike eestlastega ajalugu väga põhjas tegelikult ja tema uurimus on ilmunud kolmes trükis. Viimane trükk ilmus siis juba postuumselt, kui ta oli surnud 2012 aastal. Et meie esimest korda kohtusimegi Anton soola meiega siis, kui see esimene trükk oli just ilmunud. Ja see oli sel aastal, kui meil oli siin raudmehe ümberpaigutamisega seotud aprillirahutused. Ja see raamat oleks peaaegu jäänud ka ilmumata. Sest et kohalikud André, Jaapani sõjaveteran, Taanid tegid protestikirja, et tahetakse mingit fašistlikku raamatut välja anda. Ja, ja tänu sellele, et see kohaliku administratsiooni pea Annik oli arusaaja inimene ja leidis, et see on tavaline kodu-uurimuslik töö sai see raamat kaante vahele ja ta sai isegi ülevenemaalises koduloo uurim muslikes töödes korraldatud konkursil teise koha. Ja võib olla räägin siis selle raamatu autorist natuke lähemalt. Et ta sündis 21. augustil 1932 Luhnova külas, see on André Jaapanis päris selle Žuutina nädal ja tema mõlemad olid siis välja rännanud 1875 kui katsest Valgamaalt. Et ta õppis Androopalis keskkoolis ja lõpetas Leningradis inseneriteaduskonna elektriosakonna põllumajanduse instituudis, töötas konstruktorina, tegeles leiutamisega ja, ja ja sai mitu medalit ja rahvamajandussaavutuste näitusel ka preemia. Ja kuidas jäi pensionile, siis hakkas ta tegelema kodu-uurimisega ja ta on ka kogunud siis väga palju oma perekonnafotosid ja, ja materjale, dokumente ja ka trükiseid Sis varasemast pärast 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Ja André Jaapanis on ja koduloomuuseum ja seal on siis ka üks nurk, mis on eesti ümber asujatele pühendatud ja tema on sinna väga palju materjale viinud, et seal aabitsaid ja piibleid ja kandled ja viisud ja ja Sirbid ja, ja muud tööriistad, nii et päris huvitav muuseuminurk. Nii, ja selle raamatu pealkiri on siis väga omapärane vene riigi ajaloost ja eesti rahvast sellega seoses. Ja esimest trükki trükiti ainult 300 eksemplari ja see müüki ei sattunudki, et see jagati raamatukogudele koolidele ja kingiti siis linn aastapäevadel, siis kes olid linna ees teenekad, inimesed said siis kingiks selle raamatu ja meie innustusel ja ka rahalisel toel siis ilmus teine trükk. Ja on on väga kummaline, et me viisime siis venekeelseid raamatuid, nii palju kui õnnestus Eesti kohta neid leida ja mõned ka eestikeelsed raamatud, mida siis sõnaraamatute abil Anton soolamässis uuris. Aga, aga see kuna ajaloo käsitlus tundus talle natuke arusaamatu ja et kui nüüd võtagi see raamat lahti, siis nagu tihtipeale kodu-uurijad tavatsevad alustada maailma loomisest. Ja nii ka tema algab siis juba eelajaloolisest ajast pihta ja jõuab läbi, seal on siis kuni tänasesse päeva ja see ajalooline käsitlus meenutab siis tõesti Nõukogude aegseid ajalooõpikuid. Ja kui ta nüüd jõuab siis tänasesse päeva päeva või, või siis sinna aega, kui eestiümberasujate Venemaale Toropeedzee kanti elama asusid siis see osa raamatust kujutabki endast väga suurt väärtust ja ma usun, et ilma Anton soolame tööta ja, ja siis ka trükis välja andmiseta olekski see igavesti jäänud kaotsi see materjal. Et lisaks siis siin avaldatud perekondade lugudel on, on ka iga perekonna kohta kleebitud vahele genoloogiline tabel, et kuidas omavahel nad sugulased on olnud ja kes kellega abiellunud ja lapsed, nii nagu need genoloogilisi tabeleid koostatakse, et see on tõeline ajalooline allikas. Ja kuna siis nagu kaasabil on kokku viidud Need liinid, siis mis Eestis on jätkanud või tähendab, osa nendest inimestest tuli juba peale Tartu rahu väljarändajatest tagasi Eestisse, sest et peale revolutsiooni eriti need, kes jõukamad olid linnas elasid et nende Praat natsionaliseeriti ja need otsustasid tagasi pöörduda. Ja siis muidugi stalinliku repressioonide käigus palju inimesi tapeti. Ja peale sõda, kes olid alles jäänud, otsustasid ka paljud Eestisse tulla. Ja kuna Eestis olid elamistingimused ikka palju parem lähemad ja need, kes olid siis okteerunud, need omakorda 44. aastal ka paljud lahkusid ju Eestist, kui Eesti teist korda okupeeriti ja sattusid mööda maailma eelkõige Rootsi, aga, aga ka Ameerika ühendriikidesse ja teistesse maadesse. Ja, ja need inimesed on nüüd käinud ka siis oma esivanemate elukohaga tutvumas nii Rootsist kui Norrast kui Ameerika ühendriikidest ja eesti arhiivis olevad materjalid ja eesti keeles joogid. Et kõik koostöös on nüüd täiendanud seda esimest trükki ja eriti siis kolmandat trükki mis Anton soolamas välja andis. Nii et see on väga suurepärane, kena loogiline materjal. Ja kahjuks siis antosoolame kolmanda trüki ilmumist ära ei jõudnud oodata. Ta suri 28. novembril 2011 ja tema soov on oli, et ta maetigi siis sinna prosa järve kaldale eestlaste luterlikule kalmistule ja sinna on siis tema kalmulaga paigutatud eesti või ladina tähtedest siis tema nimi ja siis sünni- ja surmadaatumid. Nii et seal ta võib nüüd rahus puhata oma kaasmaalastega kõrval. Valmistun, mille ajalugu ta on põhjalikult uurinud ja tänu temale on suures osas ka kaitse alla võetud. Võib-olla mõni huvitav lugu Anton soolamise. Raamatunojah, võib-olla nüüd üks, mis on laiemat huvipakkuv on Aleksander harva. Tema oli raadiohuviline ja ehitas ise detektorraadio endale. Ja, ja siis Stahlil, millal see oli. Ja siis tema peale kaevati, sest naabrid nägid, et kuidas ta pani antenne üles oma maja juurde ja ja siis ta arreteeriti, konfiskeeriti tema raadioaparaati, vot. Ja, ja siis teda süüdistati sidepidamises piiritaguste spioonidega ja alati siis vangilaagrisse. Ja kuna ta oli ametilt raamatupidaja, siis loomulikult vangilaagris oli selle oskusega inimesi vaja raamatupidajaks. Ja rajal oli arreteeritud üks sõjaväe lane rokozovski. Ja siis süüdistati samuti baasis ja võõrriikide spioonidele andmete andmisega, kuna ta oli Poola pärit oru. Teda piinati, tal löödi hambad välja, aga, aga ta siiski jäi endale kindlaks, et tema ei ole andmeid välismaa spioonidele edastanud. Ja siis määrati talle samuti vangilaagri karistus. Ja ta oli füüsilised väga kehvas seisus tänu nendele piinamistele. Aga ta oli intelligentse väljanägemisega inimene ja Aleksandr sarva, siis võttis ta endale abiliseks ja tänu sellele, et teda ei saadetud metsatöödele või muudele rasketele töödele. Ilmselt jäigi ta ellu. Ja kui algas nüüd teine maailmasõda, siis sedasama rokassovski Konstantin Konstantin hoitš lasti vangilaagrist lahti ja temast sai siis Nõukogude Liidu marssal kellest sai veel hiljem Poola kaitseminister. Ja, ja et üks eestlane siis Aleksander Narva oli tema elupäästja Eurocussowski oli, kui ta juba sõjaväes oli siis teinud ka ettepaneku sellele sarvale, et ta tuleks sõjaväkke raamatupidajaks tööle. Aga see Aleksander sarv oli jäänud ikkagi oma kohale edasi. Kuidas tegelikult teie selle teema juurde sattusite? Üheksa aastat tagasi, kui üks minu Rootsi sõpru Peeter Luksepp ütles, et et tema isa on sündinud Toropeedsis ja nende perekond siis opteerus Eestisse, kui isa oli aastane. Ja et tema oli korda käinud oma pead seal Toropeetsessis vaatamas isa sünnikohta. Aga kuna ta vene keele oskus oli mitte väga hea, siis läksin Peeter Luksepa ka sinna kaasa ja, ja vastuseks siis selgus, et tõepoolest, et seal oli eestlastel lausa oma kirik. Et seal olid kakskeelsed sildid poodidel ja tänavatel eesti ja vene keeles. Ja siis hakkasime koos otsima telefoniraamatust neid eestipäraseid nimesid ja leidsime päris palju neid ja siis helistasime neile algus arvata, et me teeme nalja. Ja et me oleme käinud seal kõik need üheksa aastat vähemalt ühe korra, aga enamasti kaks korda aastal aastas ja vahest ka kolm korda. Ja, ja tihtipeale on siis Peeter Luksepp olnud meiega Kaasas, tähendab, mina olin alguses temaga kaasas ja, ja nüüd on tema siis meie muinsuskaitse seitse ekspeditsioonidel kaasas olnud, et et ma arvan, et see on nagu kasulik koostöö mõlemale poolele olnud ja jätkub siiamaani. Nii et sidemete Twerry eestlastega, Toropetsis ja mujalgi on täiesti olemas. Praegu jah ja noh, nagu ma siin ütlesin, et tihtipeale on need eesti juurtega inimesed vene nimedega nagu näiteks Vladimir Kozlov või Vladimir euro, aga nende näiteks ema poolt, ema nimi oli Pauline kogejad, mis on puht eesti nimi? Ja, ja neid esinesid ka, kes on nagu jõgioja mis on küllaltki keeruline ju venelastele välja öelda, aga, aga siiamaani nad on säilitanud oma oma nime ja oma huviga juurte vastu, et kuigi nad eesti keelt enam paljuski ei oska. Aga nad on käinud ka siin Eestis külas ja, ja Peeter Luksepp on siis oma sugulasi ka rootsi kutsunud ja nad on käinud Rootsis. Ja meie käime siis kord või kaks vastas neil külas. Ja minust, kes ma tegelikult nende sugulane veresugulane ei ole, on saanud ka. Kleri Toropeedsi andriaapoli eestlastest jäi suutino kalmistust, rääkis muinsuskaitses esimees Peep Pillak. Verimaal oli veel üks päris rahvarohke eestlaste küla. 1995. aastal oktoobrikuus püstitati ülem Volga eestlaste kogukonna initsiatiivil vald Hay kõrgustiku külas patsient. Mälestusmärk nurmekunde asutajatele. Nurme Kundes elas omal ajal kuni 2000 eestlast. Küla ajalugu on säilitanud kunagine Nurme Kunda elanik Richard Käär. Ta on kirjutanud nii. See sündis 19. sajandi lõpus kuival, tai kõrgeim tippkuulus eestlasele prantile. Eestlased ostsid prantilt maad järgmistel tingimustel kolonistidele eraldatud maali põhiliselt kaetud nii korraliku metsaga, et selle eest võinuks Tveri lähedal küsida kuni 150 rubla tiinu eest. Prantaga pidas endale kasulikuks müüa siin padrikus maad ümmarguselt 10 rubla teen kusjuures maksta võis kolme, nelja ja isegi viie aasta jooksul või teenida maa hind tasatööga. Peale selle andis Brandt kolonistidele maja ehitamiseks tasuta metsamaterjali. 1903. aasta 16. juunil kirjutatakse Postimehes Tveri kubermangus Nurme Kundast nurmekunde asunduses võsnivooleczki maakonnas elab üle 1000 eestlase, nende käes on üle 500 tiinuma. Maad hakkasivad eestlased juba 1865. aastal metsakauplejate pranti ja eo käest päriseks ostma. Maa on siin hästi rohukandja ja sünnis karjaga kasvatamiseks. Suuremaks sissetuleku allikaks on siin ka ja kasvatamine ja või müümine. Asunduses on 15 kuni 18 piimatalitust. Kõik piimatalitused on peremeeste omad või ostavad osalt ülesostjad ära, osalt saadavad peremehed selle otseteel Peterburis, kus sellest hääd hinda saadakse. Põllumaad on siin vähe, vilja saadakse ainult oma tarbeks, maa on savine ja vihmane suvi on põllumehele suureks takistuseks. Asunikud on suuremalt jaolt luteruse usulised. Luteruse usulistel on ilus väike puust palvemaja. Kahjuks ei ole nad tänini enestele mitte veel kooliluba saanud. 1901. aastal asutati siia Eesti Põllumeeste Seltsi, et seltsis on praegu 60 liikme ümber ja juunikuus paneb selts esimese põllu- ja käsitöö näituse toimeselts tahtis Eesti raamatukogu asutada ja ostis umbes 100 rubla eest raamatuid. Valmis. Ka siingi olivad omad takistused ees ja luba jäi tulemata. Asundusel on siin viiuli ja pasunakoorid, osalt riistu mõlemile kooridele tellitud. Paremat kirjandust ja ajalehti nõutakse väga vähe. Tänavune kevade oli siin ilus ja tuli kaunis varakult ehk rukis küll mineval aastal vihmaste ilmade pärast alles mihklipäeva ajal saadi maha teha. Siiski on nad nüüd kaunis ilusad. Enne nelipühi oli siin suur rahe ja vihmasadu ning see tegi suvivili orastele palju kahju. Paiguti viis voolav vesi seemne ühes mullaga põllult ära, nii et uuesti külvata oma pidi. Põllumeeste kevadised tööd on juba lõpule jõudnud ja mõned on juba heinategemisega alustanud. Selle väljavõttega 1903. aasta juunikuu postimehest lõpetame veri eestlaste saate. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kuidas näeb väljainsenerist kodu-uurija Anton soolamees ja seltskond heale järjele jõudnud Toropeedsi. Eestlasi saab vaadata Ta saate kodulehelt ja saate Facebooki seinalt ja mõlemas on üht-teist huvitavat veel, mis saatesse ei mahtunud. Kõike head.