Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Diselav Moldaablane Jon praga, tere, kuulsime praegu ühte lüürilist Moldaavia rahvalaulu ja see oli teie valik. Ma arvan, et kõik moldovlased peavad laulu, sest me õppisime koolis seda ja ma mõtlesin, et see on nagu rahvale. Ja kõik me teame, see laul Thorne laulab, kägu on siis selle pealkiri igaüks Moldaavias teab seda ka. Aga rääkige oma sünnipaigast, see minu kodune Kihnu lähedal, see umbes 30 kilomeetrit, see on üks küla tõesti suur küla, seal elab rohkem kui 7000 inimesed ja ma arvan, et siin, Eestis see on nagu vaikeliin. Mis elu seal külas oli. No see on tavaline elu, see on väga huvitav. Ja mina ei tea nii palju nagu minu vanemad nendele paljud sugulased, et kui midagi juhtub, üks piidu, siis palju inimesed tulevad koos. Kui keegi ehitab maa ja praegu ei ole niimoodi, aga enam 30 aastat tagasi siis saadaval 200 inimesed tulevad koos ja aitab ehitada üks maa ja kui on vaja. Ja kui sa lähed kuskil, ma ei tea, poodis või koolis, kogu aeg on vaja rääkida nagu tere tereid, sa tead kõike hinemisega satutud nendega ja nagu ma ei tea, väike kogukond ja mitte ainult pere, vaid kuidas läheb ka seal hukka, kui haige, meil on vaja rohkem suhelda. Inimene teab, et sina teab teda ja no paar sõnad on vaja rääkida, midagi veel oma lapsepõlvest, mäletate, ei, on. No see oli väga miilus aeg, kui ma vaatan, kuidas siin Eestis on Sandra, jälgida, et kui mina olin laps, koga ime, mängime, mängisime kuskil pargis või tänaval ja suial õhtudes on nii soe. Moldovas ja lapsed tulevad koos, et me olime 10 või 20 lapsed mängida erinevad mängides. Ja isa või ema, kogu aeg oli vaed kutsuda kodus, et see on juba pinne. See on väga huvitav, kui sa olid laps ja sa elad maal. Aga teil oli siis oma ja ma ja seal on kõik, on maajad, viis lapsed. Kusjuures siis see tähendab, et meil oli vaja nagu suur maja. Seal on puud igal kevadel munad, aed, bana üks puu, et ta kasvab ja nii ma tean, et see puu on pannud see aastal Sepov teine aastal ja seal kasvatab ja kõik, mis on kurki, tomat, britid ja niimoodi suvel meil ei ole vaja minna poodi keegi, mis sina tahad seal minna ja võtta, kui sa tahad, kirsid, Inaajad võtta, kui sa tahad ploomid poole probleemid ja kui lapsed tulivad Liinas nendele meeldib väga-väga hea mängida ja süüa nagu tervisliku söök me räägime. Ja sest minu isa ema tahab, et kurk või tomaadi kasvatada Tapa oma ajaatri, et ei ole vaja kuskile minna ja osta Eestis siis tuli selle asjaga nagu ümber harjuda, jahutakse, kuidas kooliaeg teil välja nägi ja mis keeles te koolis õppisite mapis sinna vene keeles, sest see on minu emakeel ja ja ma saan, räägib, et seal seal on väga suur kool, et rohkem kui 1000 lapsed pivad ja mis mina, ma nüüd õnne ja oli huvitav, oli aeg. Kõik foorumid on toimunud, see tähendab, et üks asi, mis ma mäletan, et ma olin viimasel aastal lasteaia ees ja neel oli see aabits. Aga see oligi miilitsa tahtidega siis ja Taiwalla pedaja tuli klaasi ja ütles, et lapsed, kõik, panime klini aabitsa ja viskame àra natukene imelik, aga ta ütles, et sees meele ja rohkem. Siis andsid meile Uiad aabits ja hakkasin epidi Ladinataktiga ja olid täpselt aeg, kui Moldova riik sai vabadusi ja palju sarnast Eestiga. 1990 võeti Moldovas vastu suveräänsusdeklaratsioon 91 kuulutati välja iseseisev Moldova vabariik, nii et see langes sellesse aega, kui lasteaias öeldi, et nii seda aabitsat me enam ei vaja, vaata, tuleb uus ja see oli niimoodi. Aga mina juba hakkasin Lungida kirillitsa taktidega ja see oli natukene imelik, et mul on praegu vaheldada aga moletsi, uuend, aabits olid uued raamatud ja rokkim pildid seal oli siis ja väga huvitav oli. Aga see oli aeg, et oli vaja õppida kirdleja või lugeda Vlatiining taktiga kogu rahvusPayPal koolis olin plaani ja õhtuti olin pedaja kodus. Ema-isa oli vaja ka ära ja nendel oli vaja ka lugeda ja raagida kirjutada. Et no muidugi võtsin nagu salatit väga ruttu, sa õpid seda. No see oli väga huvitav, et kui mina olin pedaja kodus ja ma näitan endale, kuidas oma kilda võitmist tahtja, mis tähendab ja seda mamali tamis koolis uuridavas asjad oli. No ütlesite, teie emakeel on rumeenia keel ja täiesti tead, et kogu aeg me räägime, et me oleme pooldoblanen. Aga see tähendab, et niisamaaegne ulme, rumeenlane, et neeger on rumeenia keel. Ja 100 aastat tagasi me olime üks ja sama riik. Rumeenia üks territoorium praegu Rumeenias on ka üks, nimetatakse Moldova ja kuni teine maailmasõda, me olime üks riik ja siis juhtus, mis, mis juhtus. Probleemid, instjad ja keelse on kuidas öelda, tundlik teema. Et nagu meie põhiseadus on kirjutanud, et riiklikel on moldova keel. Kolis raamatu peale, on kirjutanud rumeenia keel ja ajalugu on rumeenlastega eluga ja nii oli see kogu aeg. See tähendab, et koolis me ütlesime vene keel aga kuskil, kui põhiseadus on kirjutanud, et see on Moldavagi. See on poliitiline teema, aga see tähendab, et me räägime niisama, aeg, meil ei ole vaja nagu sõnaraamat, et kui elame Rumeenias ja, või teine asjad on vaja tõlkida midagi seonsamad keeli ja võib-olla aktsenda natukene erinevad, aga jah, ühesõnaga, kuni teise maailmasõjani olid Moldova ja Rumeenia üks riik ja selline ajalugu, siis aga tänasesse tulles räägime mõne sõna näiteks ka teie keeleoskusest. Olete lisaks vene keelele, mis oli teine keel, õppinud ka prantsuse keelt ja Moldovas õpetataksegi rohkem prantsuse keelt, et olete frankofoonia. Lihtsalt õppida prantsuse keelt, sarm ning kell ja saame vabalt maid esiola vabalt, aga me, me saame palju asjad aru itaalia keelde, et kui praegu Itaalias kuskil Hispaania see, ma saan aru, mis nemad räägivad ja see on, see on väga lihtsalt õppida see kell, ma arvan, et mina saan aru, 30 protsendid juba itaalia keeles, ainult Kula raadio või vaadan divee. Ja niimoodi see Peeesson, ladina keel. Meil oli selline päris hea stardikapital, nagu öeldakse, on laia maailma käkuks pärast Moldovas siis keskkooli lõpetamist, jah? Ei, ma õppisin ülikoolis ka ja mida te õppisite, ma õppisin ma rahvusvaheline suhteid ja onu teda sinna, ülikoolid ta sinna Moldovas. Ja siis 2008 aastal tulin siin Eestis nagu July plaani. Sain stipendiumi ja õppisin Eesti diplomaatide koolis siin Tallinnas. Kuidas see otsus sündis, et vat elusalt Päeval sai selgeks, et nüüd te tahate Eestisse tulla? Mul on väga hea sõbrana, ta on eestlane ja koguaegne raagis koos ja mina mõtlesin, et tuulasin Eestis tutvuda teemaga ja rääkida rohkem. Ükskord ma vaatasin, et siin olles endium, tegime taotlus ja siis täpselt nii, niimoodi tulin siin Eestis. Paradiis neli aastat. Ma maadlesin ainult diplomaatide kool su nagu üks aastat programm, aga pärast ta ka siin elada ja ma mõtlesin, et mis ma saan teha, et ma tean, et see on väga oluline pidaja keel. Et väga oluline, et sa tead Kuulsused aga rohkem kodus Pedasin eesti keeles õppisite Eesti diplomaatide koolis ja meil oli terve rida igasuguseid kogemusi. Teadsite, kuidas tegeleda erinevate probleemidega, sest Moldovas töötasite ja mittetulundusühingus ja mis siis edasi sai, millega te nüüd praegu tegelete? Praegult on integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus. Meil on seal olla, eks nõustamiskeskus ja ma olen nagu nõustaja ja ma aitan need inimesed, kes on vahem lõimunud ja nendel on vaja infoabi peni endale on vaja rohkem informatsiooni, kuidas siin Eestis kohaneda või integreeruda, saame rääkida niimodi. Et ma tean, milliseid probleeme nendel on ja kui nemad Tulevad saameraagida suhelda ja leeme koos nendele lahendusi. Et võib-olla ei ole kõik inimesed, kes õpivad nii ruttu eesti keeles või leiab töö või integreerub siin Eestis, nendel on vaja kem appi ja siis tüüdhanna ja aitama selle integratsiooni, Nonii ja migratsiooni sihtasutusest ja töötajate alates aastast 2014. No ma tegin erinevad koostööprojektid. Keedan projekte, mis on rahvusvaheline projektid siin Eestis kui ka Moldovas ja et mulle meeldib väga hea, et siin Eestis on väga huvitav asjad, mis toimuvad, ja ma tahtsin naerda, seda ka, et meie kolleegid Moldovas samal ajal on Eesti rookima harjunud, nagu ta on Euroopa Liidu liikmena. Siin on toimunud palju reforme, siis väga huvitav tundus teha rahvusvahelise kogemuse vahetamise projekte. Siis hakkasin kirjutama erinevaid koostööprojekte kohtute nende inimestega, kes tahavad tulla Eestisse elama ja eks ole kogu aeg, kui palju neid on, kes tahavad ja, ja mis, mis on need põhjused, miks nad tahavad erinevat aitäh. No nuta on elukaaslane või ta vana abielus koos kellega, kes elab siin või inimene ainult tuleb siin õppida või töötada. Kõikidel inni meestele on mõningad põhjused, miks nemad tulivad siin. Aga mis Need on need, mis on huvitav teed, kuid täpselt inimene, tuuled, ma ei tea, Ukrainast või Venemaal või ameeriklast ta tahab tapselt, teenib vaeva, õppida eesti keelt ja tahab teada rokini informatsiooni, kuidas integreeruda, mida teha, mis võimalused on siin Eestis. Ja kui me räägime, me vaatame, et inimesed tahavad midagi teha, et ma arvan, et 90 protsenti inimesed, nemad ütlesid ülikoolis ja kuidas nemad tulevad siin Eestis õppida või töötada ja niimoodi teie puutute kokku siis tõesti sedalaadi inimestega, kes tulevad näiteks õppima või siis tööle, ühesõnaga, neil on mingi kindel juba eesmärk ka olemas ja nad teavad, mida nad tahavad. Tegeleme ka, aga see inimesed, kes on vähem lõimunud, aga niimoodi elavad siin juba mitu aastat nendele, et rokkima abi Arnile ta eesti keelt, nendel on Waylejat või teine probleemid, mis nendel on nendega gaamine. Me tegeleme, et neil on nõustamiskeskuse siin, Tallinnas ja Narvas ka ja me töötame kõikidele inimesed, kes tahavad, et nemad rohkem teavad. Nemad tunduvad rohkem halvasti siin Eesti ühiskonnas. Seal, nii piltlikult öeldes ei teki sellist tunnet, näiteks et neid on nii palju, kes tahavad siia tulla, et tekib küsimus, et kuhu nad ära mahuvad. Sellist ei ole nii palju, inimesed, kes tahavad, siin tuleb, aga inimesed, kes, kes tahavad tulla, teavad, mis nemad tahavad. Ja kui nemad otsustavad siin, ma tahan täpselt siin Eestis elada, see ei ole niimoodi, et hooned tuleb 1000 inimesed, Raiglad, me tahame siin elada. Niimoodi ei ole. Aga inimesed, kes nendel on mõnippusi siin elada, nemad tahavad rippida või nendel on öösi või elukaaslane või abikaasa on siin ja sest nemad tahavad siin elada. Ja nii nad siis satuvad ka teie juurde ja teie annate neile siis nõu ja abi ja kuidas siin hakkama saada, aga tuleme nüüd teie enda juurde tagasi, et kui te ise siia tulite 2008.-le aastal, et ma saan aru, et teil oli siin hea sõbratar ees ootamas, jah. Ja see oli niimoodi, et siis oli kohanemine ka kergem või kuidas te üldse kohanesid? Sa ütled praegu ma tean, et see võtab aega ja mõnikord võtab palju aega. Et mõnikord on vaja nagu leida informatsiooni, et no kui sa küsid, sõber, et kas sa tead, kus see asub või kas sa tead, kuidas ma saan seda teha, siis ta saab kaks või kolm ja selgitada sulle kõik informatsiooni, mis sul on vaja. Kui sa ta isse leia, võib-olla võtab üks nädal või üks kuu ja minust määrakkima aitas mind, aga siin ka vaikigu Moldova kogukond ja. Või mis rokkim võimalused on. Ja siis sa teed oma sotsiaalnagu võrstiku võrgustikku võrgustiku ja sa saad rohkem leia nagu sa tulid, hästi. Siin räägime natuke sellest Moldaavia kogukonnast, kes siin Eestis on, kui palju neid ühtekokku Eestis on? Umbes viimane aasta tee statistika näitab, et see on umbes viis rattainimesed, kes räägivad, et nemad on Moldolane terve Eesti peale kokku ja ja umbes niimoodi, aga mina tean rohkem kui 100 inimest, kes on rokkim, aktiivne ja kes tahavad midagi teha. Ja meil siin on ka väga aktiivne Moldova suursaatkond ja Me tahame kuidagi aidata ka Moldova. Ja siis me teeme erinevaid uuritused. Näiteks kultuuriuudised. Põhjala, mis on Raplamaa ja me teeme nagu vaiki, Moldova, Eesti piidu teeminangu rahvustoitmine ja laulame Iqos, need tantsime ja me teeme erinevad nagu ilusad Väike-Aasiat. Me õpime, rokkim, kuidas Eestis on ja eestlased õpivad rookima, kuidas moldovlased on. Ja niimoodi see ei ole, ainult, mis me needeemiaga me teeme ka erinevad asjad, mis panevad Moldova ja Eesti koos nagu kolme aasta tagasi, minu küla, kes on Moldovas ja Kohjala Kelanis on Raplamaa sõlmisid koostöölepingu ja nemad on nagu sõbrake üllad, saame, räägiti, käiakse vastastikku üksteisel külas ja muidugi ja see aastal ma tean ka, et Raplamaa maakondi ja minu maakondades on Moldovas nimad. Koostöölepingu kui palju eestlased on juba käinud Moldovas ja niisama moldovlased. Ja nüüd siin Eestis. Ja üks huvitava asjata oli, et ühel aastal kevadel üks aasta tagasi. Et lapsed, kes on kovi elase, nemad kogusid palju helkurid ja saatsid lapsi Moldovas. Et niisama iga lapsed Moldovas tegid ja saatsid Eestis keevad siin polnud, mis on märtsis. Ja see on nii ilusa asjad, mis toimub ja mulle meeldib rohkem aida ja osaleda. Mis kevade sümbol oli. Te ütlesite ühe huvitava nime, see on mõrtsi shour mise tähendab, oh, see on raske selgitada, aga see on valge ja punane. Kevadel sulle ja kõik inimesed on nii rõõmsad, et nendel on see väike märg, et kevad tuleb ja Moldovas on, aga pikk jäävad. See, mis ma vaatasin, siin Eestis käivad ei ola nagu külm, külm, külm sees on. Pärast kaks või kolm nädalat, siis on kõik roheline ja juba suve, aga Moldovas neil on nii pikk, käivad ja millal algab, algab February lõpus. Ja siis tähendab kuni kuni mai lõpus ka, et ma vaata neid, kuidas ploomid, kirsid, kõiki õitsevad ja sõnu meeldib, pigem meeldib, Moldovas on keevad. Et kõik on nii huvitav. Muidugi Eestis on ka roki. Eestis mulle meeldib, suurel on sügisel ka, te olete siin päris palju rääkinud neist asjadest, mis on nii või naapidi seotud teie tööga, eks ole, nii on, aga ütleme, kui te puhkate, kuid ei pea tööle minema, te olete kodus, kui teil on puhkepäev, arvad, et kas te lihtsalt niisama saate ka kokku siin oma rahvuskaaslastest tuttavate või sõpradega ja kui saate, siis mis te üheskoos ette võtate, kogu aeg, meie kohtume, on vaba aeg, siis saan kuskil linna. No mulle meeldib metsas jalutada või mere ääres ninna osa meie minna külla kuskile. Meil on siin vanalinnas üks Moldova restoran lõutari ja folklooriansambel mängib seal ja mõnikord mängib ja siis saate seal selles Moldova restoranis kokku, aga mis te veel teete teil selliseid koduseid pidusid ka on, kus keegi teeb moldova sööki? Ilmub, aga ei ole nii sageli, ise teete kodus süüa. Ise teen, muidugi, teen nii, ja mis te teete, mis õnnet Moldova road, mida te ikkagi Eestis ka saate teha, kõiki asju vist pole nagu kohe käepärast võtta, aga kui ema teeb rohkem ja parim toit, aga kui mina teen, siis meeldib salatit, ma tean täpselt salat, mis Moldovas meie tee, mis on väga lihtsalt, aga mulle meeldib seda teha. Ja ma teen ka Platšindi mis on raske selgitada, aga see on ahjus mingi ahjuroog ja seon ahjuroog lihaga. Ei, see oli, aga see on kohupiimaga või saami kapsaga või ilmnevad, sa saab panna siis kõik, mida tahad, aga ei, liha, liha ei ole vaja seal aja panna ja muu rock n meeldib kohupiimaga ja kui tekib isu sellise toidu järele, mida Eestis pole võimalik saada, siis Moldovas käite väidetavalt üsna tihti samas mõistagi mitte vaid kõhtu täitmas. Et see võtab, ma ei tea, neli või viis tundi koos lennukiga, et see ei ole otse, meil on vaja Riias, mina siis pärast Vienna või Riias, täpselt me elamegi sinna. Ja Moldovas on mul kõige suurem veinikelder. Ja paljud eestlased, kes on juba laenud sees, vajavad saale, kujunemine, räägime, nemad räägivad sellest, et see nemad vaatasid, see suur veinikelder ja vaatasid, kuidas soone ja see on väga huvitav asjad. See on väga oluline, et ma laiem Moldovast ja ma suhtlen oma perega. Ja ma räägin enniga, ma vaatan, mis toimub, kuidas toimub. Paljudel õdesid-vendi on mul on üks vend ja õde ja nemad elavad kõik Moldovas. Ei, üks õde elab Ameerikas ja. Moldovas ja ta tahab ka, tuleb ja vada, kuidas kodu on, kodu on kodu, aga teised elavad Moldovas ja muidugi nemad on kõik juba täiskasvanud ja nendel on oma elu. Nii et iga kord, kui te Moldovas käite, siis te ka külastate neid kõiki. Kui mul on aega ja aga tavaliselt kolm või neli päeva, et ma lähen oma väga ruttu, et me teeme ka erinevad projektid Moldovas jaamale, enne kui ma kogu aeg ainult puhtama ja, aga ma lähen aidata Sa võid ja mõned asjad või mõni uuritused, mis toimub Moldovas. Et äkki mõnikord ma laen koos eestlastega Moldovas ja siis mul on vaja reisida kuskile. Et kui ma lähen kaks või kolm tundi kodusse ja te olete väga hõivatud inimene, on, see on täiesti arusaadav, aga teie vanemad nüüd on siin käinud ja teised ja nemad on ainult siin, vaatasid, kuidas Eesti on. Et nendele Aga nälgib, siin see oli, suu vele nendele meeldis, see ei ole nii sooje siin, et see loodus on nii roheline ja sa salati Jaldada ja puha, tam siin Eestis. Ilmselt arvestades seda, kuidas te kirjeldasite, kui pikk on Moldovas kevad ja kui palju seal igasuguseid puuvilju ja kõike head-paremat kasvab, et siis ilmselt need on need asjad, millest te siin Eestis ka puudust tunnete või olete nii hästi ära harjunud, et võtate seda paratamatust? Ei, me mõtleme, kuidas teha, aga ma tahan, et mõnid, puuvilad kiporast aega mehele teeme ka eesti poodides, et nemad tõesti on, väga maitsevad, see on väga-väga hea, et kui sa prooride, sa vaadat, et ökoloogiline toit seal on ja loodame varsti kirsid või ploomid v viina, Maarjat saame leida ka eesti poodides. Kas nii ei juhtu, et nad tulevad siia natuke toorelt ja siis ei ole ikkagi maitse see mis on Moldaavias, et noh, päris küpselt nad ei saa tulla, nad lähevad ju tee peal. Aga kui logistika töötab, aga aasise võtab kaks või kolm paevadeta, auto tuleb Moldovas siin. Aga ma arvan, et keegi proovinud keegi pole seda seni proovinud ja et, aga praegu loodan, et Moldova, et see on nii lähedal, et tahab olla nagu Euroopa Liidu liikmed. Ja mõni asi ja too oli juba Toimunud, ja meil on niimoodi, et sa saad nagu teha friibisnes ja see on nüüd hoopis teine teema. Kas teil lapsepõlvekodu oli, ütleme selline kodu ka, kus olid mingid kombed ja rituaalid et noh, näiteks vot täna on selline rahvuspüha ja siis me teeme seda seda ja seda. Ja siis näiteks seal võtame kevadet vastu, siis on meil vot sellised rituaalid. Oli teil selline rituaalide ja traditsioonide kodu ka lapsepõlves muidugi hooneid, sigu koega, sedda venda, bit? See ei ole nii rituaalne, nagu me mõtleme, et see on tavaline asjad, mis juhtub, onu kui ta, see on jõulupidu, see on nagu siin Eestis jõulu jõulupidu. Muidugi inimesed paistavad, et nemad tõestavad erinev muust, aga me teeme nagu kõik inimesed teevad, et ma ei tea, kas on erinevad või ei ole, paljased ei ole erinevail. Ühesõnaga, ma saan aru, et te ei ole siia mingeid selliseid rahvuslikke tseremooniaid iseendaga kaasa võtnud, et neid oma kodus teha. Ei te elate nagu tavaliselt ja Moldovas oli lapsepõlvekodus sama moodi, et et ei olnud selline väga traditsioonidest kinni pidav kodus. Ta ei olnud nii, et palju asjad on muutunud, aga võib-olla ma ei tea, 50 või 60 aastat tagasi oli rokkim traditsioonid, aga praegu ei ole nii nii palju. Et me olime ju rahvusvaheline. Maalid, ja kuidas võib-olla minu vanimat teavad rohkem, aga kui mina olin laps see olnud nii palju, räägime niimoodi. No muidugi nagu kiik. Munadepüha, see on täiesti oluline. Paev, mis püha minutit püha. Et inimesed Laiva kirguse ja, aga nemad näevad ainult see paev. Ja meil on ja see on väga huvitav pae Maranisonkige taktsama paeva, mis on Moldovas, et kõik inimesed, kes elavad kuskil välismaal, nemad AC Paivad tule tagasi koju ja tähistama koos oma sõpradega või peredega. See on hästi tore, et siin on teil selline oma rahvuskaaslastest tuttavate ja sõprade ring täiesti olemas, eks ole. Väikesel Eestimaal on ka inimesi väikesest Moldaaviast, kes siin elavad ja kes on siia tulnud ja elama jäänud, nii nagu teiegi ja väga mis põhjustel siis teised inimesed võite mõne näite tuua, teised moldaavlased töötab, praegu ei ole nii palju moldovlased, kes tulevad siin, et ma ei tea, miks, aga inimesed, kes elavad siin niimoodi, elavad juba ma ei tea 30 aastat või rohkem kui 30 aastat siin nemad tulivad nõukogu aeg ja nemad hakkavad siin elada. Inimesed, kes tulevad praegu ja nemad on iiliblased või kes tulivad siin töötada suurtes firmad sinna Eestis aga ei ole nii palju inimesed, kes tahavad siin tule ja elada, nendele meeldib rookimine Itaalia või Hispaania kuskil seal minna. Jaoks on midagi sellist, mille puhul te olete mõelnud, et vot see on asi, millega ma Eestis elades vist ära ei harju või ei ole teie jaoks mitte mitte ühtegi probleemi, te olete kohanenud kõigega? Ei, muidugi mõnit probleemi tooneid, et see ei ole nii lihtne, et ma mõtlen, et eestlased, kes tahavad elada Austraalias, nendel on veega kohaneda seal. Ja mis sinu raske murret, tolvan raske ja natukene, et ma tahan, et paike. Moldovlased, kes tulevad siin, ma rääkisin nendele, kui esimene talv läheb hästi, siis te saate siin kohaneda. Kui teile meeldib, siis teil on natukene raske ka, ma arvan, et see, see ei ole nii suur probleem. Siin. Mulle meeldib siin Eestis on siin, et see on väga huvitav riik, Eesti nagu Moldovat aeg ja see on väga hea. Et ma ei tea, kuidas elada kuskil Ameerikas või Prantsusmaale ja niimoodi mis veel, mulle meeldib siin palju, Kuijenduslikud ideed on rakendatud ja lihtsalt laiendused. See muudab Eesti atraktiivseks riigiks ja mulle meeldib, kuidas Eesti kasvataks infotehnoloogia vahendeid selles suunas me oleme vist päris kõvad tegijad selles IT valdkonnas ja see on ja mina kodasini, ema kastan ka, palju asjad. Moodusin, kuidas toimub ja ma tahan, et Moldovas laevade nii saama. Et palju inimesed, kes tulivad siin nemad vaatavad Edajad. Nagu e-riik ja, ja ma tean, et Eesti riik palju aitab moldovlased reformid. Et meil laeva ja niisama ja kogu aeg iga iga kaks nädalat keegi, eestlased on, Moldovas jääb, töötavad seal või teevad mõned aastad ja niimoodi. Suur tänu, aga et saite aega meile siia saatesse tulla ja soovin teile palju edu teie tänuväärses töös integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuses. Kas te olete ilmselt tubli nõustaja ja aitate väärt inimestel, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda kohaneda ja mida me kuulame? Lõpetuseks sellelt teie rahvamuusika plaadilt kulane ka üks rahvuslaul. Loodan, et teile meeldib, see on natukene erinev, mis Me kuulasime. Ja see on ka, et rahvalaul, mis me kuulame Moldovas nagu kogu aeg sa nii-öelda niimoodi. Et kui seal ajada autoga või kuskile või sa, sa oled kodus, siis õhtuti sisu sulle meeldib kodase muusika, vaatame ja loodan, et teile meeldib ka seal veno sarjast pärit Jan praga ja veel oli stuudios Haldi Normet-Saarna Maristomba kuulmiseni.