Tallinn algab muusikaline tund. Siin Haapsalu algab külalisstuudio. Et me oleme ise siin Haapsalu kalurikolhoosiklubis külalised, siis neil ei sobi öelda neile tere tulemast. Ütleme siis tere olemast. Peamised külalised on täna Tõnu ja Kaarel alguseks paar laulu. Ta ka. 27 Eesti oma loodu vees kiusatust, mees. Vaata kui kena. Ta ei ole need, nii ta ta armudule ega ei hakka ju tal võiks juhtuda. Korra. Ta Maasa töist jõuku, kelle me koju jääma Marka tanud Toicewa ka ei, ta jäi Yaleneesiga eksida. Nii armutulega ei hakka ju tal võiks juhtuda. Kare ta elu. Youtube'i sain. Aga ma armu ei saanud ja vaata. Ma ka, et ta on toike, aga ei, ta jäi ja nii ta ka ei ta kee armu udulega lekka jo tarbeks juttu ta. Juku kurvaal staabiaale nab Juku noorust vääna käe. Juu on ärihai sedagi kui nadu. Ei. Ma ka, et ta ei ta iial meeldida, aga ei, ta ei armunud tulega nii jätta, juuda võiks juhtuda. Aga skordometi, Juku lootus täide läks. Õnn Talvi maks, vargatalda armastust ja palju. Barca Tagooleenaga, sest ta süü, ta nõudis, armuda ka asju. Kord olin ma maas ja kaar ju. Ma. Vaid jaa jaa, väärna. Vaari maasi olisi. Ja kaarna. Maasigu hoidsi oo. Seal tuli. Siin, kuulsin, ei minda hästi. Sest päevas, no nii ma ta Ja roosiveiniga. Sest päeva, seda olin ma. Ja roosi. Kolm päeva siis arm ta. Siis olin loosist põldu. Kas. See sirge ja väe kapra Roosi jäära, Meeli ja naabri Ruukki õlu. Roosid hella. Ja priiroogi loona Mu noosi hella, aga. Ma paar ja ma jäätsi. Ja siin. Ma siia ja jääd siia. Kõrgel voo rine pukki. Siduda. Ja mis mu Kinni ja see ma kuu ja mu vaeva mees, mu. Heinas ma. Ehk mõne sõnaga sellest, mis üldse on külalisstuudio. Me ei taha, et see oleks tavaline kontsert. Külalisstuudio sündis 1966. aastal muusikalise tunni ettevõtmisena üks selle algatajaid, muusikalise tunni vanemtoimetaja Edgar Selberg seisab siin minu kõrval ja siis toimus üsna väikeste vaheaegadega järjest 16 külalist stuudiat. See oli raadiokuulajate otsene kohtumine meie heliloojate ja interpeetidega. Neid toimusid tol ajal raadiomajas sõna otseses mõttes stuudios. Ja külalisi oli seal muidugi väga vähe ja lahtisest meie ruumid ei võimalda nii suurt külaliste hulka kokku kutsuda, kui on täna siin ruumis. Vahepeal ei olnud külalisstuudio, ei, möödunud kevadel tahtsime seda elustada, siis ei jõudnud kaugemale kui ainsani. Loodame, et tänane külalisstuudio on jälle esimene tulevaste, paljude külalisstuudiate hulgas. Aga me tahaksime, et see oleks publiku ja esinejate vastastikune kohtumine. Kusjuures publikust igalühel on soovitav nii palju esitada esinejatele küsimusi, kui ta ainult jaksab, sest küll esinejad suudavad vastata. Ärge siis kohtuge, kui ka esinejad esitavad teile küsimusi, olgu see siis vastastikune vestlus vahepeal laulud. Ja kuna siin on selleks piisavalt ruumi, siis võib jutul ja laulu vahele ka tantsida. Ma tutvustasin alguses esinevat Tõnu ja Kaarel, nemad esinevad just niisuguse nime all, aga muidugi meil on ka perekonnanime. Ansamblis laulab kaks meest, Tõnu Tamm ja Kaarel Kilvet, mõlemad on riikliku noorsooteatri näitlejad, niisiis mitte professionaalsed muusikud. Aga ometigi ma ütleksin seda ansamblit võiks peaaegu professionaalseks pidada, sest armastus sina magus mesi käib just teie õlgade peal, seda küll, jah. No meie ei pea ennast professionaalideks lauljatena, sellepärast et noh, meie eriti ei üritagi puhtalt laulda, sest me teame, et meil ei tule see välja, tähendab aga professionaalsed lauljad kindlasti üritavad ja vahest neil tuleb ka välja, selles on ilmselt vahe. Julgeks nimetada ennast ansambliga, kaks meest on nagu võrra pärasema sõnaga, võiks öelda duo üks meessolist, aga kaks on ju ansambel. No seda ka meie nimetamine luuoks. Aga praegusel juhul muide paistab, et kõige parem ansambli koosseis ongi kaks meest, sest kõik need suuremad ansamblid, kes olid lubanud täna siia tulla, jäid selle pärast tulemata, et nendest vähemalt kaks meest olid gripiga pikali. Nojah, meil on tegelikult ka kvartett, kusjuures kvartetti kuuluvad kaks elusolenditega eluta olendid trumme, kitarri, mina ja Tõnu võib-olla siis mõni sõna kõigepealt sellest mis teie kollektiivi kokku ajas kahemehelise kollektiivi. Ma ei oskagi päris täpselt öelda, kus, et sai see mõte alguse. Võib-olla on selles süüdi Tõnu isa, kes hästi palju teab sarnaseid laule, nagu me praegu laulame, ja ja, ja sellest laulude hulgast, mille me oleme ette kandnud ja selgeks õppinud, on paljud ka Tõnu isa laulurepertuaarist. Võib-olla see on üks niisugune võimalik tõukejõud. Teine oli, aga see oli siis juba niukene mõttejärg sealt edasi oli nagu vaja kiiresti ja, ja odavate vahenditega teatrile ühte niisugust etendust. Seal on juba Carlase. Ja selle, selle etenduse me niimoodi kokku sobitasime, klapitasime, ma ütleksin kommentaari selle märkuse kohta, sest Kaarel Kilvet on ka ühtlasi roosa teatrilavastaja. Jah, tegelikult ma olengi ameti poolest paberite järgi lavastajana esialgu veel. Nüüd me oleme jah, Tõnuga neid laule lausa kogunud juba ja ja püüdnud neid selgeks õppida. Nende laulda ka on ainult see häda, et neil on tihtipeale väga pikad tekstid. Me kiire kiire tööjuures kiire liikumise juures ei ole lihtsalt alati võimalik kõik need laule pähe õpilasest laule, mida me võiksime laulda, on palju, aga siis peaks panema noodipuldiga salmiku ette. Aga raadios oleme me neid terve rea linti laulnud ja eks ole neid vast raadio vahendusel ka kuulda olnud. Näiteks niisugune laul, nagu me kindlasti tunneme seda laulu, aga teame sellest laulust ainult paari-kolme salmi. Üks vanamees raius üht jämedat puud ja kui me hakkasime töömeili otsima ja äkki enda suureks üllatuseks avastasime, et sellel laulul on hoopistükkis 15 salmi ja seda viite teist salmi, me ei ole siiski praegu veel jõudnud pähe õppida ja väga ilusa sisuga on see laul veel täitsa tõsimeelne lugu, kuidas mees, mees jääb magama, vana puuraidur näeb unes oma unelmate pilti, et kõik, mida ta käega puuduta, poleks kullast ja siis tuleb tal üks metsavana tee peal vastu ja siis see lubabki. Et kõik, mida sa käega puudutad, saabki olema kullast ja siis kuidas see vanake puuraidur siis kõigepealt proovib puulehte ja see muutub kullaks ja siis proovib puude puu on ka kullast ja jookseb vaimustuses koju ja tahab enne seda, kui ta kõik kullaks teeks, tahab natukene keelt kasta ja kahma põllekannu järele ja õlu on ka puhas kuld ja siis tahab leiba süüa. Leib on ka puhas kuld ja lõpuks ta sureb nälga. Hommikul ärkab üles ja avastab, et see oli unenägu. Niisugune kena moraaliga tore lugu tegelikult. Siia võiks juurde lisada see, mis ajendas neid laule meid selgeks õppima. Oligi tegelikult ühe põhjusena see, et et kui palju saab Eesti rahvas koos istutud hakatakse siis laulma, siis teatakse ainult kahte rida, näiteks sinu ilusad sinised silmad ja rohkem ei teagi keegi laulda ja siis me hakkasime neid laule üles otsima, et missugused need laulud siis algusest lõpuni välja näevad. Ja, ja see oli ka nagu üks suur põhjus, miks me neid vanu uusi laule uuesti laulma hakkasime. Uued laulud on nad sellepärast, et neid nimetatakse uuemateks rahvalaulud, eks nad on pärit nii möödunud sajandi lõpust ja käesoleva sajandi algusest ja hilisemast ajast ka. Aga kui me nüüd astuksime üks 100 aastat ettepoole? Ma ei ole mitte kindel, et võib juhtuda umbes analoogiline asi, et 100 aasta pärast kaks või kolm või neli neli noort meest võtavad äkki kätte ja hakkavad Kukerpillide praegu lauldavaid laul üles soojendama, inimestel uuesti tutvustama. Aitäh on kõik kuulavad väga hiirvagusi, kas on kellelgi küsimusi tekkinud saalis? Ma ütleksin seda, et kõige aktiivsemale või kõige terav meelsemale küsijale on meil kaasas üks suveniir Eesti raadio vimpel, millel magusale meele järgmine ja seda on paar korda nagu veksli välja lubatud ja ma olen võlglane. See oleks võib-olla äärepealt juhtunud juba sellel kevadel, tähendab see, mis nüüd meil ees seisab. Aga ei juhtu, võib-olla see juhtub tuleval sügisel või tuleval talvel. Aga ma ei usu, et ta, ta tuleb samasugune etendust päris nagu. Oh armastus, sina kallis magus mesi. Siiski ma julgen ühe veksli veel välja pakkuda, kui ta tuleb, siis ta tuleb, etendus karskuse teemadel joomisest ja jäi oma pahedest. Ja karskusliikumisest, mis ka ei ole mitte üks eriti vale asi, mis selle pealkiri võiks olla. Kes viina joob, teeb vähem patu. Kes viina joo? Ma ttu, a'la ta küll. Ta oli ja needus. Sa no ta, ta on see kuu Ta. Aga jaa, tärgooli keedusiis ta ei liigu. Tiiva pra kla. Osa ei, no seda ka see kuu Et meil on alati kombeks olnud külalisstuudios rääkida mitte ainult esinejate poolega, vaid ka teise poolega, siis kõigepealt palungi kolleeg, alustaks sellega. Ma esitaksin Haapsalu kalurikolhoosi klubi juhataja Helga Roobergile kõigepealt ühe küsimuse, kes siin saali poole peal on, tema peaks seda kõige paremini teadma nii klubis praegu viibivate Haapsalu galerii töötajad. Ja siis on täna vastsündinud laps, külvaja, kolhoos, kolhoosi rahvas, ühesõnaga siin on siis nii kalamehi kui põllumehi. Saalis viibib ka Eestimaa Kommunistliku partei Haapsalu rajoonikomitee esimene sekretär Peeter Kaasik. Aastad ei ole vennad, nagu öeldakse. Ja mõni aasta annab paremat saaki, mõni halvemat sellest aastast muidugi on väga palju räägitud põllumajandusel aastast, aga kuidas see Haapsalu rajoonil korda läks? Saakide osas? Jah, ega teate meile, Läänemaa põllumehele. Ei muutu tüütavaks kordamast seda, mida me saavutasime äsja möödunud mööda läinud aastal sest ikkagi 28,7 tsentnerit teravilja hektarilt. See on meie uhkus saada kivistelt Läänemaa põldudelt, see on tore. Ja tänu muidugi sellele saagikusele meie rajooni põllumehed tulid edukalt toime selles osas ka riiklike kohustuste täitmisega. Me oleme täitnud edukalt ja ületanud teravilja müügi osas omad kohustused kartuli osas näiteks teravili osas täitsime plaanid viisaastakuülesanded teravilja osas, nelja aastaga täitsime 121 protsenti. Samuti kui rääkida nüüd mööda läinud aastast, siis on ta läinud tervikuna igati hästi meie loomakasvatajatele. Piimaülesanded on meil täidetud väljalüps lehma kohta, plaaniline muidugi kahjuks sotsialistlikku kohustust saada igalt lehmalt keskmiselt lüpsta 3150 kilogrammi ei tulnud toime, plaaniline, aga 3050. Saime kätte. No millised, millised eesmärgid on, millised ülesanded seisavad praegu meie põllumajandustöötajate ees? Kõigepealt Me taotleme või seame sellise eesmärgi, et me saaksime kõikuma majandid tuua paremate või äärmisel juhul keskmiste majandite tasemele selliste majandite tasemele, nagu meil on rajoonis sõpruse näidiskolhoos, Linnamäe Kirbla sovhoos ja rida teisi majandid. Täna me olemegi üritusel, mis ongi üheks sellise suuna lahenduseks, nimelt äsja toimus koosolek, kus ühinesid juba nüüd möödo möödunud endine Marxi nimeline kolhoos ja külvaja ja vastsündinu istubki praeguseid laudades kelle uueks nimeks on külvaja. Mul on siiralt hea meel, et me täna kohtume nii tõsiste, nii arusaajate, nii tublide naabrite inimeste seas, kes nii hästi mõistavad meie eesmärke meie ülesandeid oskavad arukalt mõelda, mõista meie parteipoliitikat ja kõik eranditult nii Marxi, kolhoosi kollektiiv kui ka endise külve kolhoosi kollektiiv üksmeelel. Ja ma ütleksin käsikäes, võtsid selle ettepaneku vastu ja lahendasid selle küsimuse Äärmise äärmiselt suure vastutustundega ja maa kasutades seda võimalust, ütlen aitäh nendele tublidele inimestele, aitäh sellele suurele suurele, nüüd parteiorganisatsioonile, kus on arvel juba enam kui 60 kommunisti. Ja ma pean ütlema, et see saab olema esimene põllumajanduskool, kus, kus meil luuakse parteikomitee. See on suund selle poole, et Meie majandid ei oleks meie seas maha jäänud majandit, vaid et nad oleksid võrdsed, see oleks üks asi ja see on tehtud ja tehakse rajooni parteiorganisatsioon teeb seda selle nimel, et meie kõik majandid täidaksid oma ülesanded. Praegu me seadsime sellise ülesande kõikide majandite ette, et käesoleval viisaastakul lõppaastal me peaksime selle ülesandega toime tulema ja see oleks ka meie nii-öelda panus. Meie heakskiitmine toetus Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee üleskutsele parteile Nõukogude rahvale. Võib-olla nüüd jõuab jällegi aeg lauludeni küla noormehe õpetamine, mis peaks küll üks väga õpetlik ja vajalik lugu olema. Oh küla noormees, kuule jaabanedasele kui sind on maha ja suvale pruudi säärane vaade emal, saar, MUU, Väägisi, Vaigreenebaremmed, Jaagus ja paabu. Seal nutta oma turdus käik välja südame. Ja ta seal otsi teist armsad uudipoisi haava arukülas jõudegi teisiti. Kuulge, mis suur läbi sai sellest maale? Läks öösel aidaa juurde, kus magas armuke ja ütles, armas maa riidest lahti. Kas mari kostis vastu? Ei lahti, ma ei, te juu teine mees on saanud kuusi taandooma. Poiss kiskus aina akna eest ära, vihaga, siis mari kargas välja ja kas sõimama poiss võttis mari kinni, sai tüdruk vihaseeriks ja hammustas sel poisil kolm p. Ris. Pärast noormees, kuule ja pane ta ära, nõuan sa armu. Ki. Küll poiss või ilus olla. Külma ma astu ja ta. Armastuse ta nii kui ka Poiss väldi ju alla ja, ja. Ta hakkab veemaa, kui ta. Oo jaa, aga kui on asi jooga ja ja jooke hällis, kus ta ka Ma ees naasi ta maailma oli külmpoiss või USA alla. Armastuse näeliss anti kuu, kui ka nii pais ilus olla. Tõnu ja Kaarel, kas te kalamehed olete, ei ole mina kaevama, olen elu sees kaks korda kalal käinud. Esimene kord oli kusagil. Kui ma olin vist kuueaastane või, või niiviisi siis suuremad poisid vedasid kaasa, see oli siis, kui ma elasin Saaremaal. Aga teist korda ma käisin möödunud kevadel. Käisin kalal Kurgjal ja seal käis meie teatrirahvas, sõitis bussiga vabal hommikupoolikul kallale, kõigil olid spinningu kaasas ja siis mulle anti kah armupärasteks spinning. Kõik, kes me olime, jagunesid kiiresti mööda jõe kallast laiali ja mina jäin siis üksinda proovima. See oli veel muuseas väga peenspinning, see oli Meie autojuhi spinning, Rootsi spinning, Abu firmal spinning, automaat, et, aga, ja, ja kõik, ja see pidi olema nii lollikindel riist kui vähegi võimalik. Ja mina kaks korda sain teda visata, ükskord jäi ta mul kuskile põõsasse kinni ja teinekord ma viskasin niimoodi nii oskuslikult, et rull oli lootusetult segamini med iriseme seda tamiili välja, sealt 200 meetrit ja arutasime pool päeva ja see, see kalapüük lõppeski niimoodi. See kallis roosi tamiil lõigati veel tükkideks pärast jah. Ja sellest kettast ei saanudki seal kohapeal asja, ilmselt pärast parandati ära, nii et minule rohkem ilmselt tänasest piningut kätte ei anta. Aitäh. See oli siis üks pühapäeva kalamehe jutt, aga nüüd võib-olla ehk päris kalamehejuttu natukene. Ma palun siia kolhoosi. Plaaniosakonna juhataja asetäitja Jaan puskari, kas te ka Kalamees, oled? Väga vähe lubamolonna kava. Säinast käin kevadel püüdmas, rohkem pole käinud. Nii et olete siiski ikka tublisid saake, ise kasvanud ja me saime ükskord viis seinast. Viie mehe veel muidugi no ja muidugi nüüd tulevad vist võrdlemisi aukartust äratavad arvud, sest nüüd me läheme kolhoosi kalapüügipeale. Kuidas siis on, kas me saabusime siia niivõrd hilja, et ei olnud aega isegi pilku mere peale heita, kas meri on juba jääs? Ja siin lahed on jääs, aga veel meriavameri on ikka veel lahti. Mehed käivad väljas veel. Ja nii palju, kui tuuled lubavad. See aasta on ju väga tuuline, üldse päevi on väga vähe, kus saab merele minna. Eriti raske oli möödunud aasta meile eriti neljas kvartal ta siiski tänu tublile kollektiivile oma ülesande täitsime. Aasta plaan oli 7235 tonni, täitsime 7500. Nii et üks selle sajaprotsendiline iga aastaga plaanid muidugi suurenevad. Ja näiteks kalatöötlemise plaan veel möödunud aastal oli kolm miljonit doosi, me täitsa 103,2 siis käesoleva aasta plaan meil on 4500, juba poolteist korda suurem. Plaan on kindlasti reaalne. Nojah, peab olema ikka ja me teeme kõik selleks, et me selle plaaniga täidame. Kas kalapüük oleneb ainult meeste tublidusest või on siin ka küllalt palju õnnemängu? Põhiliselt ikka mehed peavad ikka tublid olema ka meelde, tublid oleme arvestades eriti selliseid ilmu nagu tänavu aasta meil on nii, et kui kalad on kavalad, siis mehed peavad nendest igal juhul kavalamad olema. No ja muidugi soovime järgmiseks aastaks siis kivi kotti kolhoosile. Aitäh. Üksainus kord nägin maane. Sinu kullakarva läikiva lokki. Iial ei unusta. Sinu kullakarva läikiva laki. See oli ju talistinistes tuua armastus plastist, siis ilusaid silmi. Armastus plastist. Saatsin tuld ruuduvuse sana siin üksinda, aga seda andma ja söödagi, riisusid. Ja jätsite neid leida. Ja seega ära ja jätsid leinama. Minu viimane valve ohmule koopad üks farmi mõjuga. Mõtlemiseks piinad, oks, süda, süda, miks luksu? Uurinoosnevaliastiive ja verilyniksoodeses jookse. Kõik kadunud. Ja veri, miks see kõik kadu, hull? Sind salla ja mõtled maa saaga? Ma läheks maa, mitme neid ei oleks mustamäe otsata, aga ma ei ole, suudame otsata, aga. Kui tunne, et sa kuule Siis mõtle ka, et me ju kõik soovid sul. Siis mõtle ka minu poolt kõik soovitsu. Kuni viimaks armsama rinna On tunda, et ta siis ammu unustatud õnne soovima, suur samm toole, Tõlleseksoovi. Minu kolleeg Helve, võsamäe, kellega me siin kahekesi neid jutu otsi oleme kokku viinud, on küllalt kaua saanud istuda, nii et ma palun nüüd temal tulla ja see teatepulk ehk mikrofon üleval. Mina palun siis endale kohe siia kõrvale ka Tõnu ja Kaarli sellest meil oli juba juttu, et peamine innustaja nende vanade laulude ülessoojendamiseks oli Tõnu isa. Aga ehk siis pisut täpsemalt, kui ta moodise innustus tuli, kas kodus lauldi neid või isa kogub neid või, või mismoodi? Ei no meil kodus lauldi ja lauldakse hästi palju ja just taolisi taolisi laule ja ju nad seal tulid meelde jäänud. Aga ma muidugi tahan siin kohe ütelda, et ei, ei olnud mitte peamine allikas, kustumine, laule saime. See ka muidugi jah, ütles, et nad olid nii mõistetavad ja armsad laulud ja nad on praegu armsad laulud. Sellepärast et et eks me kõik nii teie saalis istujad, kui meie siin seisad, oleme nende laulude peal paratamatult üles kasvanud. Ja ja üks suur õigustus, miks laule laulma üldse hakkasime, oli veel see, et me käisime neid laule otsimas keele ja Kirjanduse instituudis, seal on väga suur fond, kuhu on neid laule kokku korjatud süstematiseeritud ja seal on üks väga tore inimene, Ülo Tedre, kes meile üks kord, et kui me jälle sinna läksime, ütles niimoodi, et et vahet dolla aegsete praeguste laulude vahel ei ole mitte midagi. Et ainus vahe on selles, et olgugi et armastus ja igaveseks minu juurde, aga nüüd lauldakse ainult korraks vaid. Ja muud vahet nendel lauludel ei ole ja see oli meile väga suureks innustuseks ja kindlustundeks. Ja teine koht, kus me käisime laule üles kirjutamas ja otsimas oli Tartu kirjandusmuuseum, kus on nende laulude kogu veel suurem ja sinna on on neid laule veel rohkem kokku kogutud ja oma suureks hakatuseks näiteks me avastasime kasvõi niisuguse fakti, et tuntud laul, siidilipp ja hõbepurjed, et sellel on vähemalt seitse erinevat viit olemas, nii et et laula, missugusel viisil veel tahad, ikka on õige. Mismoodi te sattusite üldse koos laulma, kas ennem olid laulud ja siis tulid lauljad või olite te ka enne midagi midagi muud koos laulnud, kus niisugune duo? Ei, me koos laulnud ei olnud küll mitte rohkem kui vast mõnel niisugusel peoõhtul või või kui laua taga laulmiseks läks, aga aga üksinda nagu oleks asi nagu hõredaks jäänud ja, ja kahekesi nagu seltsis nagu segasem, julgem ka ja ja kuna Tõnu oli nende lauludega rohkem kokku puutunud kui mina, siis siis oli Tõnu vast sobiv paariline, kellega kellega me koos hakkasime tegema ja ja peale selle, kuigi Tõnu ei ole kunagi elusas muusikat õppinud. Mina olen kogemata kombel sellega kokku puutunud natukene. Koolipõlves on Tõnu osutus, et ta peab viisi ja, ja tal on hääl ka olemas, nii muud ei olnud vajagi. Nii, ja miks te valisite siis oma kvarteti kaheks elutuks liikmeks just nimelt kitarri ja trummi? No see on vist nüüd niimoodi, et, et päris kahekesi on ka jälle nagu hõre laul a cappella, nagu öeldakse, või nii et peaksin mingi punkt olemas on, aga ja, ja isegi nendes tolleaegsetes ringmängulauludes on ka kogu aeg ikka ponks Vallera ja punkt, ballera refräänis lauldakse ja, ja noh, me otsustasime selle pumpsu asendada trummi pumpsuga ja, ja et noh, natukene harmooniat selle küllalt primitiivse visikese juures meid abistaks, siis võtsime kitarriga kätte, nii et ega rohkem muud põhjendust ei olegi. Päris nii need ei olnud sellepärast et et Karla oskas kitarri mängida, aga mina ei osanud, ei osanud ühtegi pilli mängida. Trumme riietatud pump, sõika lööd ja ja esimene aasta juhtus väga harva, kui õige koha peal pumps tuli. Karla käest sai ikka tihtipeale lahutatud, nüütab punks lööma, aga mul kast tuli funks juba hilja või, või vara ja pidi pumps tulema? No nüüd ma olen selle sellega ära harjunud juba. Ja nüüd ma juba hakanud Raamat trumm on ka pill. Aga mis ta siis esiotsa olid, eks Tallinn. Küll oli. Missugune oli esimene laul, mis ta üldse lähete siis natukene suuremale avalikkusele kui ainult teie kahekesi ette kandsite. Mis see küll vist meil ei tulene? Hendrik Kelso mäe jahtumist oligi vist jah, pikk, kurb lugulaul Hendrikust eeldast. No kas me kuuleme Kaaksa armastajad kohtusi, kord kaob kuumed, saade Kaksa armastajad kooksusi, kord kokku. Saade Woodsan emaga, endisi, julgen rääkida. Vot nemad kõndisid, ei julgenud rääkida. Viimaks Hendrik ütles. Saale sa poole õlgu ei vajaks. Indrek ütles Elsa, sa poole välgu. Sest homme meie söesta me püha aula, see esto homme meie saida. Me laula see pommid ja kuulid rahaga Elsa kandmise omada. Õudse kuld seda ära ka Elsagamise oma, aga ei maksa külast räägi tuulevaade trikood ja pulmaroom. Ei maksa külas nägi tuulevaade Hendrik luud ja pulmaloo. Elsa viis kasvatuga käest jääks. Elsa VS kasvatugammy käes, läheks välja vaatama, elusaal tema toast välja, läks kanti tagasi. Tema toast välja läks surnud kanti gaasi. Hendrik ütles oma naisele, ma nägin saast halba. Henri küll ütles oma naise. Ma nägin Elsa. Elsa Wood oli veel nagu, no see uus Reese saavoot Oliveri puuna. See ei töötle pulmarahva-le maale, neel saad raada. Töötle pulmarahva emale autama. Elsa seitsmest vennast noorem vend, tegi ukse lahti ta insenerist, vennas, noorem vend tegi ukse lahti, ta tahtis anda surnud aga vennake laasi suuta siis anda surnule, aga venna Laasi eine Aadu Annana. Lase surnud, aga ta ei näe. Naise suudlase surnud Ma laada. Kui ta suri moore sees, suureni vaalu see, kui sa suri juure sees Sulel minna maa-aluse Henryga. Istu toolil asi, et ta ei söö. Võttis põuest piistu Liilaasi enda süü. Kaoks. Tuul rinna siin on. Ma ta, see su silub. Pea. Suu. Tuul. Seel. Röösli kuulduma saastuma ka. Kuule, kui stuuksu sööda. Tuul uurinna Ra. Siis see. Rinna sinu. Ta su. Kui peahaava su Uuri son truudust. Mul on üks küsimus, Kaarel Ilja, Tõnule, seal õieti niisugune mitmekorruseline küsimus. Te olete oma esinemist kuulanud raadiost lindilt, ise ka. Öelge, palun, kas teile meeldib teie esinemine? Kui meeldib, siis mille poolest? Ja kui ei meeldi sismiks? Kui enne siin sai välja pakutud selline tingimused kõige paremale küsimusele saab antud vimpel ja me Tõnuga omavahel leppisime kokku niimoodi, et küsimus, millele me ei oska vastata, saab, see on kõige parem küsimus, siis minu meelest templi omanik istub seal. Võib-olla on vara veel aplodeerida. Sest selliseid küsimusi võib veelgi tulla. Ei maksa veel võistlust lõpetatuks kuulutada. Palun. Kas Tõnu ja nende kaareli repertuaaris on lutika viu 77? Me laulsime lutika viiult tõesti? Jah, ainult Me laulsime sellest laulust, kui ma ei eksi, siis kümmekond salmi. Kahjuks me peame teile, ütleme niisugust asja, need, meil on olemas selle laulu täielik variant, 168 sall. Kordelas mehekülaseks nägu, keda meie Loti ja, ja see oli alles siis Hoidis kõik poisid oma tükke ja vaelatsiaadeti rippusid mina ta kaelas. Jõuatlejaajale käsna alus, siis kord rääkisin sellest oma isale ja emale nutiviiul tahan poisina oma. Ja vot see oli alles. Siis tõi tüli. Kärpis aednalisestuma nutikaid Maiana tuba. See oli alles käsna alus, siis tõi tüli ja riid, kuid mina ei kohku tagasi, isa oli kõrvu silmi ja vaat. Ei ole saanud siis tüli ja ma ütlesin. Lähme linna või seal siin tõmme pooligi, vaata. Ei ole, ei saanud siis. Oli paljugi linnas käidud, kuid Viiu poolt linna veel kaugelt näinud ei ole see kes talusse sisse ja suu ammuli vahtis ta häppadel näkku ja kõnnin, jooksis Taavi. See oli alles v ja vot see oli alles veealuse siis. Kuid ta toibus ja linnaga harjus, siis hakkas ta, ütles voodivaim. Ei ole see, kes ma alusel siis nii kaua ta minu käest urus jaama, kuni viimane kauppi kuuri. See juhataja ei ole veealuse, siis. Ma ütlesin mina. Ja armastan sula maa. Ja kui te lubate, siis meie täna lõpetame märgitava lauluga. Külasimele. Jookse siiski. Ka käe Prahas ja. Kui kaks. Korda k. Jalgstaare, kes metsa, kes sesse nurka paka laudas, lamp, lauka ta räägiks ta ei või siis asi. Kasi õuna, haigekassa. Lasva. Rohkem ma ei taha usu. Ta põõsas taevas läinud röögaks, igaüks siis kaalutata. Nonii kuna Tõnu ja Kaarel ütlesid, et see on lõpulugu, siis see oligi lõpulugu ja mingu niimoodi, nagu see viimane Paul ärgitas või kui mitte päris, niisiis umbes nii, nüüd üks tõsine küsimus on kaks enam-vähem lahendamata küsimust, mis Tõnule ja Kaarlile esitati. Kumb nende küsimuste esitajatest saab nüüd Limkli esimene või teine. Nonii. Naudime nüüd, teeme rahvahääletuse teel või anname Tõnule ja Kaarlile endale veel otsustada või. Minul on üks tagasihoidlik küsimus Eesti raadiole. Kes te siin esindate, palun, kas teil on veel üks vimpel kaasas? On küll, palun andke see mulle. Ma võtaksin selle vimpli üheks üheks minutiks enda kätte. Isegi palju ja minul on palju nii. Meie Kaarliga otsustasime niimoodi, et mõlemad küsimused olid toredad ja kuna meid on kaks, siis las olla vimplid kaks ja Pimpli saajaid kakaks. Ma tänan vimpli eest aga mul on üks küsimus Kaarlile ja Tõnule, kas te olete nõus kirjutama sellele vimplid oma autogrammid? Aitäh lahkele pererahvale, kes kõlki neid siia külla kutsus, aitäh haapsalu kalurikolhoosile, selle kolhoosiklubile ja võib-olla me kohtume veel.