Päevatee suvekülaline päevade suvekülaline on Ain kiviseb, keda teatakse omaaegse võib öelda skandaalse ansamblirakki liikmena ja poliitlaulu ansambli aprilliklubi liikmena. Ain Kivisepp on terve elu tegelenud muusikaga, ehkki muusikat õppinud ei ole. Mina olen Ülle Karu. Tere päevast. Tere, jälle ei ole jah, tegelikult mind koolitati välja isa eeskujul. Panne pinsileminekut oli siin nõukogude liidus lubatud vartellitardellid olid sellised pisikesed tootmisettevõtted, kus oli lubatud maksta rohkem palka ja selleks, et ta oli elukutseline riigipanga ametnikkonnad eesti ajast juba peale, nii saksa ajal kui ka siis pärast sõda. Ja siis ta läks tegema niukene natukest, küll must ja tolmune töö oli, seal tehti värv, vist oli tootmisel teil pioneer ja seal keemiapisiku reaalkoolis poiste koolis 53., mis viimast aastat tuli siis poiste kool oli mul väga hea keemiaõpetaja. Peil, Visnapuu Raudema põrmule, kes pani mulle kogu aeg ühtesid, sellega tekitas, suhtlesid aga sellepärast, et kas ei osanud või ei viitsinud. Selline huvitav detail, kes on täiesti lootusetu, sellele pannakse kolme, nendega ei ole midagi rääkida. Aga kus on midagi peidus, ta tahab selle maksimaalselt välja tuua ja see oli vana klikiaegne õpetaja, kes minuga saavutaski, selle tripi sain nagu nalja, keemiaosakond, kus seal kuna suur keemia loosung oli, sai palju kõrgemat stippi ja selle ma lõpetasin ja pool elutööd saigi sellega tehtud, et ma läksingi pensionile tehasest tarbeks taas, kus ma olin töötanud ühtekokku 59. aasta veebruarist kuni 1990. aasta oktoobrini puhas klaasi eriala juhtida mitte leiva küpsetamist, vaid klaasi keetmist. Paber oli mul konkreetne insener-tehnoloog ja analüütik ja võib laborid juhtida just nimelt klaasjala, kus siis see muusika ja laulu või see pidi ka ju lapsest peale ikkagi olema. Ja Tore ongi see, et kui ma olin pisike põnn, ema laulis mulle sellist laulu, teist häält ja minul hõbedase esimese hääle mao lendaike Ainiki, kelle loodud laulja keel, ma laulan nagu linnuke. Rõõmus nihinumeel õpetas mulle esimese hääle, ise pani teist ja siit tuligi see hirmus tahtmine igasugustes lauludes hakata ise juba improviseerima teist häält, kas Sisters kõrgemal tirts madalamad ja siis ristiema Gustav Adolfis oli elukutseline kantseleiametnik Eesti aegadest peale pani oma rahade eest õppima klaverit. La tundis väga hästi eriklassi ema Anna klassi. Tema kodus me olime ja siis ma mäletan, eri oli siuke pisike poiss. Nad on muidugi aega ei olnud, aga ta pani oma liibiale mind jälle õpetama. Tähis kõva õppus käis eesti ema, kuulab üleval korrabel, mida poiss mängib. Poiss hakkab juba proovima, teriidideerib kirjutatud. Aga eks ta sellepärast andiski mulle põhiõpetuse, et ma hiljem võiksin minna, ükstaskõik, mis stiili peale siis üle Onti Chardasi pidin tegema lõputööks oi-oi. Ja sellest ma saingi selle pisiku. Ja lõpuks ma hakkasin alati neid võimalusi otsima, kus midagi teha, aga muusikat õppima ei tahtnud minna. Vaat selleks ma ei olnud liiga ja sellepärast ma veel kord ütles, et ei olnud hea, mina ütlevad, ise ütlesid, oi, kuidas ma seda montituupisinud. Mitte tehnilisest küljest, aga just et ikkagi noodikirjast otsida need noodid kõik välja, sest seal tuli kõvasti anda mõlema käega. Ruthi sihukest lendamist ei tule, aga niimoodi Amatööriks ja hobina teretulnud. Iga isa ema arvavad nende lapse Vunderginud. No loomulikult. Ja oligi nüüd, venelased tuli sisse 44. aasta sügisel juba Mustpeade majas vilistati mind koos teiste lastega üles ja selleks, et kingipakki saada, tuli üteldes salmi jumalanna trennisid mindist, kuu aega aga pakkusid üle, ristiema oli toodud õpetama iis õpetaja, terve perekond, aga nad võitsid sihukesi oopus ette. Ma ei tea, kas Romulus, Tiitus ja nimi või midagi ja oi jumal, ta tegi mingilt oslemilood, tundub, et ta isegi kirjutas need värsid ka oleks võinud ju Ernst Enno lühikese lasteluuletusi lugeda seda teksti ütlemine, neljarealisi, neid salme oli seal oma 50 lehekülge ja siis hakkas peale ilusti küll, et toslem läks metsa, aga mets ei lõppenud otsa õpetati näärideks, mitte korralik nääriluuletust, hüljes, suuradilasse, lapsi hiilgab kõik isal kiki ees, ta laulis ka meeskvartetis Reili pangas ja vaatavad, kuidas Wonder kind hakkab peale. Ja Ma pidin häbi silmad täis lahast jooksma ära üheksa aastase poisikesena ei jäänud meelde see ei no taial koduski ja kohe. Ma sain ilma kõrvalise abita töötlemiseta selle lõpule olnud ja ma panin tähele, isa ema ei tahtnud minuga pärast enam seal olla. Nii lõppes minu esimene artisti katse, teine oli täitsa ja Arno Kallikorm rauda põrmule ja Linda tema abikaasa samuti Linda Kallikorm oli minu lauluõpetaja poiste koolis. Ja kaheksandas klassis, kujutad ette, kus juba hakkas meie realistide meeskoor laulmas, oli igale poisile auasi, kui häälemurre olnud, nemad juba laulavad ja isegi maituli Mai võitis, see ongi pühendatud meie kooli meeskoorile. Mina vaatan nukrana, aga reaalkooli rõdult, mu klassivennad vaatavad nii ülesse kuulemissina poisike, tead, ja teate, milles oli see alaväärsusefekt? Mul ei tulnud ega tulnud häälemurret ja Linda Kallikorm pani mind laulma minust neli aastat noorematega, kuna nendel ei olnud sellist ees kanti kui minul. Ta arvas, et ta tegi suurepärase teo ja tutvustab mind neli aastat noorematele jõmpsikatele. Vaadake, kus siin on mehe poeg, ta käib juba kaheksandas klassis ja ta teeb palju kõrgemad, kui teie. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Naised risti jaga algavad meeste sihukest. Nii et just nagu saavutus, käisime juba esinemas kõike, see oli üldse mu esimene koor laulnud üldse kokku 10. amatöörkooris nendest osa selliseid, kes nagu tipi, meeskoor, kes võistlustel amatööride osas isegi 103 meest 53. aastal sinna valiti esimese tenorisse. Seal ei ole kaugeltki esimene sõnu, eesti mehed, nagu te olete tähele pannud, on kõik mõnusad baritonid, aga keegi peab ju selle välja pigistama. Kui tipi läksite, siis kohe. See oli nii, populaarkes läks spordiklubisse, kes läks meeskoori, ma mäletan, seal keldris võlvide all oli. Aga 50 selli võite mind uskuda, kes kõik tahtsid sinna seal ma hakkasin juba omaniku pleesid ära kasutama, lasin teha valguspildi Browskin uudismaal ja ja niisugune tõmme jälle sinna sündmuste kohta, et aeti sinna 25000 neidogavidki poisi põlde, siis need pidid püüdma neid mehhanisaator, kes siis kodustada, kes sügiseks tulid sinna appi. No vot, aga siis vajaduseks tegime Järvakandis olete klubis ansambli oma rühma poistest, kes praktikal olid seal neljandat kursust EBSis akordionimees, siis klarnetimees. Mina olin siis klaveri peal, kes siis püüdis Mambosid ja puugisid välja mängida ja kujutate ette? Kontroll ei tulnud, me ei pidanud ühtki kava kinnitanud. Ma tegin oma poiste jaoks kavad teada, mis mängida, neli setti mängisime bussitäiest, rahvas tulid Vändrast, Pärnust nad lõid, tantsutiigi voolas kuskil, keegi ette ei kandnud molekas ja vaatan siin nüüd 31,3 protsenti elektron. Bogist ladina rütmid, aga muidugi valsi ja ikkagi rahvas oma nõukogude laule polnud ühtegi Solovi aktsetoliide, ühtegi, kes nihukese pühaduse saatelt ons lööb siis seal olid ilusad valsid Solovjov. No kassi, uhke parteiline sõnum oli sees ikka hirmunud, võtad juba valvelseisak, Andres, tule seal väljale, tango tango vaja kahte tango ei olnud ka väga lubatud ja, ja no igal juhul oli kaks tangot ka siin kirjutanud akordionimees selle kava meile, et me teaks, teave mängib ja iga laupäev meil oli teenistuseks garanteeritud, vahetustes käisime tööl, tipp jooksis, paistab ikka, et iga ühiskonnakorra ajal peab, inimesi ka ei ole ja ta peab lihtsalt läbi närima kalliskivi, ta peab leidma need nišiks, kus ta saab olla kasulik jätta loomale ka meeldiks ta lõpetasite kooli Stalini sama aasta ja alles olid küüditamine. Meie klassist pärast seda märtsiküüditamise tehti väga kavalalt kooli vahel kolm pinki jäid, siis ütleme nii, et kolm perekond oli ära küüditatud, kindlaks midagi teha, õnnestumisest jälgede segamiseks katkestati isegi õppenõukogude koosolekud. Neid ei peetud. Olen uurinud paljudest arhiividest, keegi ei teagi, kes tuli sel aastal klassi või kui ära läks, sest oli vaja varjata seda patutööd. Aga lapsed ju küsisid, et kuhu need poisid jäid küsisimega. Õpetaja oskab vastata. Teile laulab duett rakki. Ei mina ja mina ootajaid. Kui. Ajane aktuaalne probleem, nali, nalja praegu. Iga sõna ei. Räägi. Mida? Nad ei. Ottawa. Päevade suvekülaline on Ain Kivi, Sepp. Aga nüüd jõuame rakki juurde satiirilise kuplid ja tol ajal ja millest kõik hakkas jälle taevaste valitsejad, sokutasid minu partneri, minu klassivenna Vello bändi rahuda põrmule, ta suri eesnäärmevähki juba 1990 A koolis veel valmis vaheaegadel, seal ei tohtinud muidugi puugipugi teha, aga koolkond mul oli olemas. Eelmisest klassis oli üks, teen nüüd patu kastele, Joakim, ava Jevdokimova muusikaklassis klaverit nelja käe peal teinud krediidilimiidi. Palju huvitavam teha, ära jagada partii, paned nelja kaevalisele Pugi kõlama. Ja uksed. Ta oli soliidne kogus, et ei tekiks niisugust jama, et keegi läheb klaverit torkima. Kas siis poliitiliselt ebatehnilisel põhjusel? Lõhub löövad klaveri ära ja ükskord oli uks lahti, mina lähen sisse, kukun vaheajal pukivoogitav rõdu täitub huvilistest ja muudkui panen. Muidugi, mõni ergutab täheks, banaani vugi saabuvad klikiaegsed, õpetad. No nad pidid reageerima. Üks oli Tooming, kunstiõpetaja ja käsitöö puutööd, õpetas meile ja teine Sist, kes pidi otseselt vastutama selle pühaduseteotuse eest, sest tema oli lauluõpetaja ja mängu ilu oli nende silmis. Nad tassisid mu välja, aga nende pilgus oli mulje kuskile asja edasi antud, ajutiselt pandi kinni, formaalsed, nad olid oma kohuse täitnud. Ma siis lähen niimoodi ka, nagu vaene patune, täielik kino, seda sa ei tea, nõukogude ajal küll, ma sain kohe aru, et need klikiaegsed õpetajad püüavad meil nii palju päästasest, vanad ajad. Kas te saite nii omale, poleks eluohtlikult. Kahe nädala pärast tegid selle vilu jaoks jälle. Uks oli kinni, aga ma sai ta lahti ja seisva valime nelja. Mu esimene publik oli rõdudel ja kummid ära tassiti, muidugi ootad, ja siis olid veel sõjast jäänud need raudtee sõjasaapad taoti neid vastu seda võrrelda, et nad võiks meid ära vilgi. Aga 57 läks asi tõsiseks. Mitte niisugune värk oli veel, et Riias Berliin, see oli raadiojaam, tähendas Rump Vunk, Ameerikaanisse, sektor Berliinis. See oli selline kommertsjaam, et ta andis isegi need edetabelisaateid iga peada meie aja järgi kell 10. Seal olid laagrid Wochi saksakeelsed Lääne-Saksas laagri ja teine oli siis Ameerika neid müügimenuki. Tollel olid Mikid ja bigbändid ja nende need tegelased, aga Mudku püüdsid sõnu teha ja juba paari-kolme tavapäraselt juba mängisid need pundid neid lugusid, et pidi olema eestikeelne tekst, ei keela bigbänd ega keegi mängisid nihkeid meie koolipidudel, kus isegi viru Ansse niukseid lõngused tulid, siis nad tõid kassasse raha ja nad käitusid seal viisakalt. Aga racing oli asi nii, et me võtsime vahel poisid kokku ja. Mulaid panime kolme hääle peale, panin hääle paika, patiivab papa, papa paabu ja vaheajal jal demonstreerimine kolmekesi omavahel paneme suunal kaitsel. Ja nii need asjad. Ja nüüd tule brändi minu juurde, tema õppis elektrikuks, Läksime kõik tipi, väga paljud tehniline haridus oli muide isegi Euroopas hinnatud, meie neid õppejõude välja lastud, aga siin käisid tegelased, kes tegid märkmeid, ütlesite, tase on kõva. Tuleb minul ütleb, ma ei tea, kas ma tegin hästi või pahasti, ma vedasin oma rühmakaaslasega vist Paikrellida nimi kihla, et meie mõtlesin, mis tähendab meie, jah, ma sinu nimel ka ütlesin, et meie täidame isetegevusõhtu, niisama ei tohtinud tantsule teha isegi rühmade vahel, nemad võitsid Nõukogude kooperatiivtehnikumi kaunitarid, kes õppisid müüjateks kuskil seal Tõnismäel ja nemad siis tippi poisid, eks ole seal, et üks tüdruk oli rühmas, ma kujutan ette, kui appudel elu Visul ja ütles, mis sa sellest arvad, et me oleme siin sinuga sina laulnud, me laulsime ja Ülemiste vana ja niisugune noh siis olid poistel isegi salmikud, kus olid kõik nende poplaulude seitse pikka päeva sõnad olid üles ja nii tore oli neid laulda, kui olid veel veel raadiost kuulnud veel nii palju, kuidas sai võimalikuks, et oli võimalik, muidugi te kuulete, aga see oli nii peenelt tehtud sellid, kinnitud 290 meetri kõrvale 52. 51. aasta ainukese eestikeelse saate kõrvale ja siini ja nad ei sega, et peale panna. Ta oli üks millimeeter kõrvale, siis oleks saanud nõukogude propagandat kuulda. Nii et see oli üks taeva õnnistus, paar-kolm hooaega kõige pulli mulisema panime kõik need kirja kuulmise järgi jäänud esimene tund selleks nahka pärast oli veel vene keele tund, ainult tabelid poiste laual, kõik arutavad, kuidas seda kirjutatakse. Kuidas vist mitte. Nii et sai tegutseda küll, kui sa ainult, ma ütlen otseselt pikalt parteid ja valitsust ja nüüd ta tulebki selle palvega, et kuule, teeme selle kamar, oli kinnine üritus, aga juba nii kaugele see tuli, julgeolek ikka vähemalt nõudis, teevad, teevad, aga kava pidi olema. Ja ma mäletan, et tegime suure hädaga intermeediume ja mõned minutid eris huvitavalt tõmbasime neid raadiomänge. No siis tehti ka niisugused. No saatejuht hakkab küsima. Öelge palun, mis värvi on sinine silmakivi? Randy siis hakkab kokutama, mõttetum hakkab. Kas ta ei ole mitte kollane? Mõtlesin paluge lisa, küsin korragi küsimust, mis värvi on sinine silma kinni? Ma ei küsi kollast maa, küsi, mis värvi on siin nii. Too venna stend appi, tegime avarust ja, ja see on päris tobe, kui nüüd lihtsalt näitlejameisterlikkus välja kandsin. Lõpuks ta koputab jälle, siis ma ütlen, et kuulge, kuulge kuulaja kollane, ta ei ole jõude päris lähedale juba. Ja lõpuks ikkagi jõulaneetide sinine, ma olen siis õnnelik käänadele plussungi. Selliseid Me ter meediumid, impraviseerisite koha peal või kondikava oli küsimus oli välja mõeldud, aga tekkis niisugune vastastikune sünergiat, siis me võisime oma arust imesid korda. Publiku reaktsiooni järgi näeks lootsi põneva ulmekino võis ka läbi minna ja siis suur üllatus saali saabub ja istub kuulama eri klass. Pisikesena ükskord nägi ja eile me tegime kontserdi camu. Neeme Järviga tegime, kui me välismaks sõbra sidemete ühingus olid, olid Mozarti kava, mis tehti Tartus Tallinnas, nii et me koori hinnati päris palju, seal panime koor pika SA, ei välismaale kultuurisõpra sidemete arendamise Eesti ühingu segakoor Valdo Ratasepp jõudis, tema kutsus Raivo Tammiku sööri džässi kavadki ja siis ükskord tuli eriklass tegema, tuleb, vaatab natuke neid meie amatöörkoorile, tilk minuga peatame see lend, siin on tuttav rohkem midagi, ütleb ta, tuli trummariks, rühmade sõprus ees tantsuõhtule ja tuli millegipärast kohale ja kuule meie lollused ära ja siis läks käsi lahti. See oli kolmandal märtsil 1957, see oli siis rakki algusaeg. Sealt hakkasid kõigepealt intermeediumid ja ka laulud. Jackuplega tegi meiega noortestuudio, Eesti raadios oli 59. satiiri see ainuke olises keelati sära tänaval tööl ja kodus puhkehetkel teed jälgib valvas silm satiiriline kuplerake esituses jälgiteid. Siis tulime küllakutset isegi vabariigist ja käisime siis niimodi Kubleesid Jomendi meediumi tegema. Ikkagi jälle, mind hämmastab see, kuidas siis lubati sel ajal, kui pidi olema iga sõna kontrollitud ja tee läksid ja improviseerida ja jumal teab. Ei, seal tähendab kõik, oleneb kohalikest võimelised. Tundub, et iga ühiskondliku korra rajal oleneb väga palju kohalikust võimsast tehase võimust, kolhoosi võimust. Seal on ikka õudsed pugejad, kariristid, sihitule, mõõk, Te juba eos sureb. Inimesed tunnevad need, kes kutsusid, et kultuurimaja. Seda küll, aga alati oli saalis ka mingisugune tore inimene, kes hoidis silma kõrva ja me oleme sellega alt läinud ja me oleme saanud keeldusid, aga seekord jälle ei läinud, et paar korda ja kõik olid rõõmsad. Tõmbasime põgusalt valitsust piirides, niimoodi. Üsna optimistlik toon oli ka Hoodetud umbes noh, need ratsiotiir ongi. Ulmest on asi kaugel, me tegime näiteks Kaagaarinis stardieelse mõtiskluse noorte hääles ilmusse jaga Kaarin näitas seal üles inimlikku kartust, mis on täiesti arusaadav, kui ta seal ette valmistab ennast selles Onlise, kuidas me nimetame seda. Ja seal me interpreteeriks vabalt, et enne seda ei, ma mõtlen kaua, äkki leian ma kosmoses hauakaid selle kohta meie partei ütleb resoluutse ei, ütleb medpartei ja tal on, lõi koos kosmosesse veinid-ita. Tegelikult kinover riigi kulul, teeme rõõmsad näod ja ülireipalt, partei lahendab asjad täielik mõningaid. Joona ana Nalja recta ei ela, ta ei taotle allvee alla jäämine. Kiirusta, et aga ta ei uuri peale. Lubidu see on väljahüppangi auto kinnilappi laeva järgi Venaadi Pöide heita, keda ei, ei jõua Riiga. Päevad suvekülaline on Ain Kivi, Sepp. Tehases tarbeklaaskunstikomitee kutsub, kuna ma töötasin tehas, mõtlesin, et kaotan tüür kutsub välja minu. Ma arvan, et te kutsute tõend ei töötanud meie juures, tema töötas vasardas, tema töötas välja need autode turvavööde tehnoloogia kogu selle kupatuse nii-ütelda, lindi linditootmine. Ja siis hakkavad mul raske nende otsus. Kui Ameerikast laulavad, siis kõlab lootustandev väljendus. Üks kobe oli meil selline, võitsime muide, lääneviisid needsamad Mises. Berliinis kuulsime ja Soome üle Itaaliast. See oligi uus sõna, vaat eesti ajal ja veel. Need olid Eesti igas teises külas niinimetatud lauda luugi lault kestablit kanneldasid ja mängisid banaane ja ja kohaliku huumor, kindlasti tõmmati seal kedagi, kes ei lasknud kedagi heale ja toom juugor tormaalne, eks ole. Aga see käis kõik läbi rahvusliku viisi. Me tõmbasime sisse julmalt välis meenudki, kiitsid ja tegi oma teksti sinna juurde. Ja ongi meil üks niisugune lugu, mis tegelikult mõnitab Ameerikat Ameerikas alles elu Ameerika alles elu jääb munapulbri tööleegi ma selleni viigist levitanud, õlu kui ainult leidub, lollisid. No umbes nii, et Ameerikast lasti siia igast pakke saata sugulastele ja siin tihti nendega äri. Tegelikult neiu mõnitame. Kas see tobe niinimetatud kunstikomitee sai Arud Lootust andev väljenduse, tähendab, ei saanud asjale üldse pihta ja nüüd tuleb kõige hullem. Kui lauldakse parteist, siis on asi hoopis hull, väljenduslaadal hoopis teine. Nad ei julge isegi öelda, mismoodi mõtlesime, mürkidega tuli rakis tegeleda, muide rakkisime, saime kolakaid kõvastil. See oli 57, kuraki algas 77 78 hääbuma. Üle 600 sai kontserdi, antud vahepeal läks olukord nii teravaks, et ei lastud läbi ühtki lugu, mis on omalooming? Sellega meid amputeeriti, noh kõik teadsid, et ainult omaloomingut kogunesime meie kui võib nii öelda fenomen püsis ja pidanud midagi muud, ma mäletan, ma otsisin mingit Ernesaks, ENSV tore mees. Ta tegi käsikäes, kus siis külajoodikute, kui praegu parmud kogunevad, külapoe ta ja siis seal trimpavad. Ja siis oli niimoodi nõudev, džässis drifti tingimata, vaata neid, ainult see, sa ei ole vaenulik, see oli ju välismaine värk. No sisenemiseks pingutus ja tegi siis, tirib tuppa lappa niukse loo ja siis oli seal mingisugune tekst ta ikka, mis positiivne ka nõukogude ühiskonnas ja suure häda, aga me õppisime mõnede Ernesaks, ov. Rikad. Mina tuhnisin välja ja kutsutaksegi sinna kultuuriosakonda Nad mõtlesid täitsa. Aga me olime sunnitud hädaga esitama, oi kui pikaks läksid, nende näod pidid andma jälle selle esinemisloa. Sõitsime Ernesaksa teosed. Ja poisid andurit esindavad ooperikoori vastu ei saa äärsed pelglikud, oma omapärased interpreteerivad ja siin kõlab ikkagi lootustandev väljendus ikkagi nõukogude korra suhtes. Kordagi muide ei tulnud meil seda teha, eks meil olid omad piirid ka, me pidime ikka vastuluuret rakendama. Nii et päris põnev ekse kahtlemata. Ja, ja kui oli märgata mingit katastroofi, nad olid nii lollid, ta ei ostnud piletit ka, ta tuli mingisuguse omapärase kutsega, ega seal polnud öeldud, et ma olen nuhk, mis pidi läbi minema, aga meile kanti kohet, tüübid tulid. No me lõpetasime igasuguseid partei, Ameerika eluga, Kerdamise meloodiaid, sõitud olme kupreesiga. Üks kord saime kolaka Märjamaal pärast. Me naersime. Jumal tabas ära, et meiega tehti ülekohut ja lõpuks viilima parte, kaugelt isegi Märjamaalt mööda. Küsimus, milles tuleb välja, et parteibossid olid mitu nädalat joonud, minul oli hammas kuuldavalt haige, tähendab juba lavale tulles oli viril nägu kogu selle süsteemi suhtes peas selle süsteemi, mis mul möllasin, hammas. Ja siis, eks ole, Merisesime neid nõukogudevastaseid kupeed maha küll tõmbasime kosmosevallutajaid ja küll tõmbasime põllumajandus, kusjuures me tegime kohapeal luured, mul on, ajalehest oli see väljavõte risti isegi kaasas enesekaitseks. Märjamaa kolhoosi sead ronisid virtsavee sees, ronisid üksteise otsas enne kontserti. Me kuulasime ikkagi kuskil õllesaalis või niimoodi istutud, seal räägitakse sundimatult, ma ütleks, et sa oled oma ja saime niuksed asjad teada. Ilmselt see neid kõige rohkem solvarski. Me laulsime seal korralagedusest loomakasvatuses ja kõik, nad pidid aru saama asjad. Ja siis, kui neil see viinapohmell oli kadunud. Kahe nädala pärast saatsivad kaebekirja, et on mõnitatud eesti põllul majandust, ausaid kolhoosnikud, noh no ikka kohe nii klassikaliselt kokku tehtud. Me tegime kaebekirja põhjendasite ja et see ei ole õige, et meil on süüdistatud alusetult, et see on täiesti arusaamad. Ei saanud ütelda ka, et see on pahatahtlik. Mingit keeldu ega sanktsioon, tuli, tuli, tuli ja me pidime ikka pillid terveks aastaks koti panema ja vaariustessori viil, miks rakki siis lõpetas 77, siis muutusid aru, arvaks juba kontserdi, et me jõudsime tea kuskil 475 avalikku esinemist. Oli õhtuid, kus tormises sügistuules jooksime ühest klubist teise, andsime õhtu jooksul neli esinemist, sama kord naabriklubiga ka hiljem vene avarates oli festivalidel seda lihtne saada, hakkad hommikul varakult peale ja ongi 40 aprill huvigi tegime Viljandis, nii. Hakkasime koolilastele kuskilt päeval peale ja õhtu kell 11 kuskil linna intelligentsi kohvikklubis lõpetasime. Miks määra lõpetasime, eks see asi hakkas ilma käima teie endi jaoks ja eks me olime sukeldunud ikka juba tööellu ja igasugused asjad ja Mullen koorile laulmisega mitmes koori korraga ja et vahest oli nii laulupeole, läksin ka kaks kohved käes vaja päriedet meeskoori rahvusmotiividega mundrisse, siis vaeval riietad jälle sega kuri rahvušeedeesena, eks ta hakkas lõpule väsitama, see koormus, kas ta ikka tuli 77, mis ma siis oli 42 juba, eks ole, ja tulid juba muud huvialad. Muide Me lindistasime tema randi kodus. Ta mängis sinna kuidagi passi peale, nii et kohati kostab nagu kitarristide orkester esimeseks, sest ma timmisi niukseid, bandžo stiilis kannelt, kaapi tellitud digi digiütleme, tikitud niukse peene peene kõlapildiga kostab endale polkast väljarakki saatekirjas, ma ütlen ka, et minu unistus ükskord kupletistritegooriga laulda neid laule ja koopredistide toortuligi aprill kruviga välja, siis seal on meil olnud 50 lauljate aegade jooksul ja koos oleme niimodi Lõvi äärselt laulnud omatehtud seadeid. Nii unistus täitus koplitestid, rahvakogu aprilliklubi, seda on ka nimetatud poliitilise lauluansambliga. Jah. Kuidas sündis aprilliklubi, kui sündisid seal Värnis võlvide all Live, siis meie sündisime tarbeklaasi pööningul, kuidas ta üldse sündis, Venemaa avarustel sündis, sünnitasid teda seal Toivo kaid küll mooni estraadistuudio lõpetanud hästi niisukese, maheda häälega laulja ja siis teine kulg, sooli siis n love, kes oli suur teadlane. Ta oli juba programmeeri, ta lõi väga huvitavaid Tamme ja nemad said Venemaal kokku kolhoos abistades käitigi seal maha jäänud kolhoosi abistamas Meli oraatoritena. Tegelikult nad ise kaevanud, mitte labidatäitki, aga kohalik traktorist magas seal norskas, kuuleme, maksame sulle korrule, päev, kaeva, siiagraaf käik oli, ta oli tulnud nõukogude armeeteenistusest, kus ta oli siis võitnud sõjaväeringkonna igasuguseid kõikvõimalikke laule, kuradi diplomid. Viskasid nalja, et mees laulis seal netti Türgi sõjas orgati laudi sai poliitilise hariduse eelsoodumuse ja siis need olid, rõhutan, teeks midagi uut ja teistmoodi, vaat kujutad ette. Venemaa avarustel Klasma jõe sogaste voogude suline saatel tulevad vennad niukse hullumeelsel ideel tillukesel ideel ilmet. Päevani veel laulame oma sünnipäev, enne oli näinud mind seal tibi ühikates liikumas, ma olin ka parajasti nii-öelda töötu kanneldaja ja, ja saime siis kokku ja ta ütles, kuule, et mis sa siuksest asjast arvete bändi tegema võtsin, ain Walkmani pointist. Asutame poliitlauluklubi, ma mõtlesin natuke, mõtlesin, et issand jumal, mul on juba samas olemas juba nende kopeede näol. Siis ma hakkasin Venemaalt ostma kokku. Esiteks, et näha, kus midagi toimub ja paaril olid siis tagumise kaane peale oli mugu näiteks ja Rovesnikus olid praktiliselt need võitluslaulud Ladina-Ameerika omad, nende fun Statistika ju sisu sisuks, aga milline meloodia, milline harmoonia, milline rütmika ja meie ladinatunnetus ja. Ma ei julge küll hoobelda, aga meile siin ei istu, järelikult peavad need asjad siis esitatakse välja ka tuleb see oligi viimane plokk alati meie esinemistele viimane sõit, a- ja peenikud saime alla tänu sellele. Meil on praegu siin avalikult Aleksei Martinit, kes oli tollal väga kõva mingi niuke ametist oli Ministrite nõukogu asjadevalitseja või peaaegu nagu USA riigisekretär ajab hirmu nahka niuke nimetus, eks ole, ja tema kaudu saime jälle surnaale, Ameerika poeg seal tassis müügile, nüüd ei tulnudki antigi bosside juurde. Köeti taheti näidata demokraatiat, me ikkagi tellimine ja seal saime asju Ameerika töölisi õigluslauludest. Tasapisi hakkasime repertuaari koguma ja oi millised liikmed meil on olnud. Praegugi üks elav legend on Peep Raun. Need on jube kõva poiss ja meil on lauluvõistluse võitjaid nagu Putškov on olnud Baiba ja tõmmanud omale, sest me saime ilma rahata reisida. Me oleme 11-l maal esinenud, rääkimata Venemaa, arvestades kuidagi Ladina-Ameerika lugu, kuulate näiteks vaara. See on ikka sihuke oopus. Oleme ühel lainel, kui me seda Ameerikat põletame, see kaheksandana, vaata minu juubelit ja niisugune avapauk oleme, eks ta oli ka, paugutamist oli. Maha ei lasknud. Ja ahelendso on meil kaheksa haruldane laulja, haruldane laulja. Ta on eluaegne trükkalunud mürgisel tööl punane täht ja kõike. Mina leian seda töölisnooreks, Tani nooruslik, ta on võitnud laulukonkurssi valge daami, oi oi. Ja tal on ka täiesti omapärane tämber. Margaliidas ma üldse ei räägigi Margariidemale tükeldamine opereti kiusu nii vägevalt ja rikub mõne luu ära. Ei saanud, kui ma näen seda, kuula siis ma panen ta madalat Launa laulu. No vot, nii et ma olen nii rahul, et mind on õnnistatud sellise kooslusega, kus me kõik ühtemoodi mõtlema, meil ei olnud ühtki sellist lugu, mis oleks siniste nägudega hümni parteil. Võitluslaulud on, on jazz, lausimegi tegeval, romantiline, tundub, et Eestis tal on järjekordne tulemine, praegu ei häbenesin mitte midagi, sest me ei ole padupropagandat teinud. Me oleme aprill, siis alati väike, aprillinali on veel lugudes sees. Eriti huvitav on Mustafa, näiteks Mustafa, teeme kuskil seal Toljetist töölismassidele 3000 4000, nagu käisid meie need rock ja popmuusika Eesti gurud seal ja järsku ühel päeval karjuvat. Mustata Mustafa mõtest teenini Tikenemine nii üksjagu lugu, mingisugune liibanoni grafaviis, kuigi temal on pretendeerinud sakslased Harry taga ei ole, see on raudselt sealt ja karjutakse ikka. Aaž Mustafa, no siis ta ei ost, tuligi anda neile. Issand, siis hüppas 50 kultuur proletaarlased välja ja lõid vene rahvatantsu kõige parimate traditsioonidega vaheliselt idamaist. Lugu tüdinud. Löövad tantsu vaenu? Tal polnud päeval olnud popult. Kokku lõi. Viis ka veel Stol rei. Ja ma ei. Rei Moostab osta. Olen targem. Kogu selle värgi lõpet, hoia, hoia, hoia, hoia. Mul on siin laua peal selline paber, mis ütleb, et kivisse paineri Hardovitš on lõpetanud suure vägeva marksismi-leninismi universtiteedi kaks aastat seal käinud ja tal on antud noorse propagandisti tunnistus, tähendab, tema võib anda partei noorema venna ideid vastavale noorsooauditooriumis, miks te sinna läksite, aeti või vabatahtlikult? Ausalt öeldes aeti. Aga ma valisin märgi, millest võib tõusta kasu ja tõusiski. Kasu tõusis, kui ma hakkasin tegema 68. aastal Salmes koos helitehniku ja suurepärase sõbra, Popp Karla, ta sai selliseid hüüdnime. Ta oli juba kõikide Tallinna koolitüdrukute hirmuks suutnud kujuneda 68.-ks alates kuni 70 kolmandani Mil Me Salmes lõpetasime. Seal me tegime kuulamisdiskosid ja seal juba kulus see paber ära, sest me tegime ainult inglise ameerika lugusid. Valt kontrollid käisid, küsisid ikatega. Et miks ikka ainult need ja siis ma ütlesin, et meil on helitehnika kaunis viletsa järjel, nappugesin tehniliste võim loonud kalale varem kuulamisi ikka neid otseesituses ja et seal on ikka raadistamis tehnika ja kõik see on ikka hoopis midagi muud. Ja aeg-ajalt keelatike isegi põhjust öeldud. Teder oli see, kes jälle meie mentor seal ja kes oli nooruslik ja väga võitlus sellest, et me saaks sihukeste asjade sai aru, et see on ajatasemel ja mittepoliitiline värk vaid tutvustab seda sama muusikat, mida sai vabalt kuulata. Meil polnud sihukseid raadioidki. Ükskord läks asi traagiliseks, seda ma tahaks küll rääkida, kui sellest tõusis tõsine, tulid tädikesed, kas siis olid ametiühingute parteikomitees väga tähtsad, kaks, kolm tädi istusid siis kutsuti meid sinna liideeder kabinetti. Barroso üsna paadi, sest ma nägin sellest juba küllaltki kuulsat džässpianisti Enn kailverammi, kuulsa laulja poega, kes nii-öelda kliimetatus klaveril päris hästi jätsu mõtlesin, oi jummel, sellel võivad olla suured teadmised ja ma mõtlesin tühjade muidugi seda ameerika poppi, aga need jaurasid seal natuke parteipoliitikast ja see siis hakkas oma rest asjast rääkima. Ütles kuidas te võite öelda. Lasime piits, poisid laulavad nagu inglikoor, see on viidud täiuseni ja ma ütlesin nii ja ma olen ka praegu veendunud sellest, siin kõlavad lausa inglikoorid, ma ütleksin veel rohkem maisemalt. Need asjad on tehtud USA koorilaulu parimate traditsioonide järgi ja kukkus mõnitama seda lauset. Mina jäin oma seisukoha juurde, ma ütlesin, ma olen kooris laulnud juba nii ja nii mitukümmend aastat, me oleme võitnud auhindu. Ma arvan, et koorilaulu ma tean, millest ma räägin. Ma tegin nii, et ma tean, et Janist siis peitsid partei tädid väärakad häälitsema ja siis ma tõusin püsti, ratsuke Vabelnud, kõvad kaaned, diplom ja ütlesin, aitab. Ma läksin endast välja. Kes siin räägib parteipoliitikast. Mina olen see mees ja lugesin selle ette antud talle lausa käsk ja ta teeb seda hea meelega partei poliitikat viia noorsoopropagandisti ellu sellise auditooriumi ees, nagu me täna olime. Ise ka imestasin. Aga kõik oli õieti, paber on loomulik, kõvade kaantega, punane. Oi, oleks näid nagu jaapanlased tõusid püsti, lõuad värisesid. Hakkasite tagurpidi käiguga, nägu minu poole, kui partei ellu viia, kohtadel noorte hulgas minema välja. Ma tahaksin ühe skandaali võimaliku skandaali skandaaliks, ta ei läinud seoses lauluga parkarool, see on Londonis sündinud Rod Stewardil repertuaarist ja viisi tegi Keilin Sasterlenud. Säiling, tähendab purjetamine või, ja kuna purjetamine paadis nappar karul on ka vistrike paadiluu pani pealkirjaks, mis toimub, kuna ta on inglane, mina lähtun nüüd laulja elab Inglismaal, siis on mina vormis ajem säiling Carooste voodel, kloostri ajem säiling sinna, kus Tubi häppi Tubifi panid selle ka veel omalt poolt, et et igaüks saaks aru, et inglane Meil on see, kes sõuab merel ja otsib omale, tähendab, kus vabadus tähendab sotsialism ma ei ütle seda välja. Kuula ja mõistatada nagu piltmõistatus, aga kuna tegemist on vina isikuga ja ma loen selle jutu inglise keeles siis ei saa partei ega muigega KGB kuskilt kandist kallale. Tema sõuab, aga ta hukkub merel, kuna ta on üksi, tal ei ole nüüd annan tõlgendust, kuigi mul ei ole seda olnud kuskil ütelda, tal ei olnud inglise töölisklassi toetust ja üksiküritaja paraku ta upub, Teoobub ja mull mull mull mull mull mull mull mull mull ja ta ei jõuagi vastaskaldale. Kujutage nüüd ette olukorda. Inglise tööle hakkab siis nüüd sõudma läbi La Manche'i väina, et jõuda tema unistuste tippu sotsialistlikku sadamasse nimega Tallinn. No vot selline kino, aga mul ei olnud seda vaja kuskil seletada. Novosibirskis, juhtusse, kord seal on niivõrd tark, haritud publik, see Siberi Teaduste Akadeemia võitja, samale enneolematu autonoomi mälestus aastal 79 kutsuti, kutsuti, ei mingit kavade kinnitamist, plekid, need ustavad parteipojad, mida laulavad inglane jälgavad tegelikult jagati seda asja väga hästi. Saadi aru, et see on tegelikult ohu Laur see tähendab seda, et kes siit hakkab üksi. Kuna Lepajõe ja need oma neljakesi tulistasid kummipaadiga, noh aga see on ka üksainuke joon. Ja vot niisugune huvitav. Aga Ma räägin plaanidest, kuna ütleme, see andmepank on minu juures käik nägite pakkima teilegi kaasa, andke andeks, kaasa sooles teha siis tal on vägev nimetus ka AB L ajaloo lühikursus paroodia NLKP ajal oli kursusel. Sest kõigest ma ei saa kirjutada aastaid, kus meil oli üle 100 esinemisi, lihtsalt andmebaas, nagu seal öeldi, et vaat see päev, kas oli mikreid, ei olnud, kus sõideti, kelle transpordi oli, kes olid lavanimelised, mida lauldi vot lihtsalt sellist statistikakogumik, aga see lihtsalt silla, tooge niukseid lõbusaid ja kurioosseid juhtumeid, nagu ma rääkisin roolis geeni, vaata, ma ei saa vedama pärast pidama. Ja need Molco trügin ja trügin ja trügin ja võib-olla osa jääb sügisesse. Tehti natukene videot ka meenidessettidest, mis kõlbab näidata, eks ole, ja siis juba niisugune väike lühikursus ka juures. Ja kui me jõua, siis see asi venib muidugi. Aga igatahes avapauk on tehtud ja sel teel me jätkame, et see saaks kaante vahel. Et jääks meis mingi mingi väike mälest, aitäh mängiliselt jõudu. Suur tänu teile. Päevade suvekülaline oli Ain Kivi Sepp, mina olen Ülle Karu ja nüüd kuulemegi seda parkarooli, milles tingiviseb väga värvikalt rääkis. Tegelikult on see Sazelendi laule säiling, mida tunneme Rod Stewarti esituses, aga siin siis parkarool Väiksest. Rooba. So ta, no ta tööle Siis ajaks koor? Ta sinna, kus on mu lõppenud Ei ma ikka me. Free eksima. Ta. Meeli. Uus. Seeme. Sooja.