Ahjualune joonime, tervist, mina olen Urmas Vadi. Kohe kohe lähen ma külla Sveta Grigorjeva vale kes lehvitab mulle enda koduaknalt ja seal akna peal on veel Jürgen Rooste üks pikkade valgete karvadega. Kas head kuulamist? Tere, Sveta Grigorjeva, tere. Tulin sulle külla. Kahjullusena käin ja vaatan, seal on sellised lapselikult joonistused seina peal ja siis on kirjutatud, et kes kardab Sveta Grigorjeva, et mis on ka sinu luulekogu, mis tuli kaks aastat tagasi välja pealkiri ja kes kardab Sveta Grigorjeva? No ma loodan, et mitte keegi tegelikult selles suhtes, et see luulekogu noh, mingis mõttes kindlasti ei pandud kirja sellise väikse provokatsiooni näoga tegelikult kui, kui me loeme seda nimi luuletust, siis noh, seal ongi. Tegelikult ei ole ma vihane ega kuri vaid noh, see lihtsalt teatrull võib-olla ei tasu kartagi. Aga sa võtad väga selge rolli, kui sa kirjutad või luuletusi või öelda, kui sa oled luuleta, on see roll. Mingit pidi kindlasti, et sa autori mina ikkagi, et Ta on võib-olla natukene viha täpsem ja, ja sarkastilise on kui ma ehk nagu, kui mina päriselt olen, et noh, väga paljud asjad on võetud muidugi isiklikult pinnalt, aga samal ajal ma alati panemegi vungi juurde sinna, et noh, tekitada sellist võib-olla suuremat natukene plahvatust või jah, et ma mingi vungi balanaat juurde, et, et päris nii ei ole, et ma lihtsalt nii, kuidas mõtlen, kõik läheb nagu kirja. No see on tunda ka tegelikult su tekstides, et, et jah, seal on see oma eluline kogemus hästi selgelt olemas, aga et ta ei ole lihtsalt kellelegi päevik, vaid et nad on ikkagi luuletused, et nad ikkagi vormistatud ja väga selgelt luuletused. Aga ma hakkasin mõtlema niimoodi, et noh, kes võib Sveta Grigorjeva karta, et mingis mõttes oled sa väga selgelt seal kogus ja muidu ka kui sa oled rääkinud, taotlenud selle, et et sa oled eestivenelane või venelasest eestlane või kuidas isenesest naeratad, seda oleks huvitav kuulda. Sel juhul need tekstid paljuski tegelevad ka sellega, et kuidas sina ennast siin tunned või, või kuidas sina Eestis siin seda eluna lähed või või mingisuguseid suhtumisi peegeldad. Ja selles suhtes mulle tundub, et meil kõigil on eestlaste ksenofoobia ikkagi selle. Sveta Grigorjeva, noh, paneme selle jutumärkides ees ikkagi kordame. Noja eks Taulavast nii, aga noh, ma ütlen, see selline suurem selline identiteedikriis võib-olla oligi, mul. Võib-olla oligi tegelikult paar aastat enne seda, kui sa luulekogu valmis sai, et siis ma hakkasin tõesti nagu mõtlema või kuidagi nagu, et kas, et kes ma nüüd olen, eks ju, et, et kas see on oluline tundub teiste inimeste jaoks just ongi jube oluline. Mulle tundub ka, et see on oluline, et see sai ka see kogu see sellist olulist vastu ka ta näitas ära, et ahah, et vot see on mingisugune teema, et, et selline nagu läheneminetut Mulle tunduski, et et seda päris sellist teemat ei olegi käsitletud, võib-olla nagu eesti luules varament, sellist Eesti-Vene mingis mõttes identiteedi, lahkaid asju, et kuigi pikalt peale mul endal tundes, et, et kui ma nüüd väga pikalt Jurutan seal eestivene teemaga, et siis saabki selline mingis mõttes järgmine Igor Kuit juhetud või, või näiteks Hvostov täpselt, et igale poole kutsutakse rääkima jälle eestivene teemast, et sa oled eesti vene teemaspetsialist. Jaa, jaa. Et, et noh, mis hakkaski juhtuma tegelikult, et kuna sa oled, puudutan seda teemat nii, okei, nüüd inimesed hakkasidki kuidagi nagu võimendama seda, et nad hakkasidki, et meil ongi nagu Eestis võib-olla kolm, neli inimest, kes räägivad sellest, eks ju, ja nüüd kogu aeg, kui millestki on vaja kuskile rääkima minna, siis ikka Igor, kuid jõhv või, või täpselt kus toov Grigorjeva. Et see natuke selline, et endal on juba natuke nagu kopees sellest eestivene teemast, et sellest, et just, et noh, praegu on see uus ka, et selles suhtes, et seal natuke noh, mul on natuke kuidagi, et raskelt mõjunud, et mõnikord mõtlen, et no oli, oli vaja, nüüd oli vaja nüüd päris sellest niimoodi kirjutada. Aga aga võib-olla oli vaja jällegi, et noh, maid, May kahetseda selles suhtes lihtsalt jah, sellega käib selline kõrvalmaik selline, et noh, et jälle instimine teemast. Tule midagi, mis kommenteerid, mis arvad, ära laad, rada, see on natuke tüütu juba. Aga see vastad sul tõele, mis on sul selles luuletuses, kus sa passis oled? Sveta ja koolis pidid olema vea, on see tõsi? No paisi sõralised Ghana aegses veedan, ma panin lihtsalt Segopoidiliseks, on üheks. Aga, aga tegelikult oli jah, niiet noh, mulle tundub, et minu Emagunud on eestlane. Et ta natuke kartis, kui ma, et kui ma läksin kooli, et mind nagu valmistasid ette selleks, et nii, et need eesti voolet äkki lapsed hakkavad kiusama, et ja siis ta kutsus mind veaks kogu aeg ja isa kutsus ikkagist veedaks ja, aga ma läksin kooli niimoodi, et ma tutvustasin ennast veana, sest et ema kutsus mind peaks, ma tundsin, et okei jah, et ongi võib-olla kui sa oled väike, muidugi sa uld vanemaid ja ema on võib-olla tõesti natuke kartis. Ja ma põhimõtteliselt käisingi jah, niimoodi nagu ma seal loots, kirjutan ringi ja esitan ess veana ja, ja ma arvan, et kuskil gümnaasiumis ma hakkasin mõtlema, et kuidas sellega on, et kas ma varjan kuidagi seda, kas mul on häbi olla nagu venelane pool venelane. Et, et et tegelikult ju ei ole, aga, aga, aga see selline pealesurutud nii-öelda nimi. Ma tundsin mingit ebamugavust, kui keegi kuskilt kuulis, aitavad Svetlana ja siis kõigil olid suured silmad, et aga miks ennast vean, esitati mulle nagu, aga ma ei teagi, mis ma ennast veana esitan. Et ja kui ma läksingi ülikooli, see oli esimene kord, kui ma näen sind, ma ütlesin, tere, monen seda ja ma tundsin ov. Nii kergelt ennast, äkki ma tundsin, et voo, et ma nagu ei Vorjagi, tead midagi, et ma ei varjagi, et ma olen pool venelane, et et see, et see oligi just see ülikooli, ma läksingi 2008 ja arvates kuskil seal ma hakkasingi tegelikult kirjutama, et võib-olla see nime selline nii-öelda tagasi oma nime juurde, eks ju. Oligi mingi mingi pöördepunkt maaelus, et ma sellest ma ei tahagi mingit pseudoma ei tahagi mitte midagi niisugust, et mul on nii hea meel alas, veeda lihtsalt naera. Mul on, ma ei taha kunagi enam Sweeaa olla, kuigi mu ema kutsub, siiamaani peaks mind, aga see on nagu tema või ütleme niimoodi, et kui, et kõik inimesed, keda ma praegu alates ülikoolist kohtan, ma ütle ilusaid teramas vea. Eiei Ma olen seda. Ja see on niisugune natuke tugevam, nii ka mõtlen, Sweeaa, noh, ma ei tea, mulle sobib väga hästi vedama. Kui sa nüüd kirjeldad seda, et sa hakkasid siis, kui sa esitlesid ennast Sveta võistlejat Laanana kirjutama, et kuna see on ikkagi hästi keskne see identiteedi küsimus, selles kogus, et võib-olla see on ka vajadus sellest lahti rääkida. Tegelikult oligi, ma arvan, et et võib-olla praegu tudengi natuke sellist distantsi juba sellest, et tundsin, et tol ajal see oli minu jaoks väga-väga oluline asi, mis väga aktuaalne, et, et praegu niimoodi veedame elades jälle ei tunne nii suurt sellist. No loomulikult, kui ma loen mingisugust sellist praegusega aktuaalne teema, eks ju see Venemaa ja Ukraina ja kõik praegu mul on mingisuguseid selliseid väga imelikke pealkirjadega artikleid, mis jälle kuidagi rõhuvad sellele, et kõik venelased on, ma ei tea, kremlimeelsed ja nii edasi, et siis siis ma tahan natuke pahaseks jälle. Aga. Palju seda Eesti ajakirjanduses on? Tegelikult vaata, kui sa, kui sa ei mõtle selle peale, siis väga ei kohtagi, aga kui sa üks, et hakkad nagu lihtsalt jälgima, siis need nagu korduvad mustrid tegelikult täiesti nagu pidevalt, et, et kui, kui ma lihtsalt ei mõtle selle peale, siis võib-olla oil Aegi välja ei näegi. Et aga kui, kui ma olen juba teadvustanud endale, et siis sa hakkadki nagu märkama tutatutelt jälle jälle mingi pealkiri, mis on nagu väga kahtlane, noh, reaalselt juba sa tead, et see on tehtud kas klikkide pärast või, või noh, et sellest ongi, et jällegi nagu lõhestada kuidagi, et ma ütlen, et ma jäin kunagi auto alla ja ma olin karkudel maksnäki nägema ainult karkuleerimises, mõtlesin, et kus ma kõik välja tulid, kus nad enne olid ja nüüd, kui ma olen kaks aastat karkude vabanenud, ma ei näe kedagi enam karkudel, et vot see on see, et kui sa ise oled selles olukorras, sa näed seda rohkem, sa näed, see on kogu aeg nagu esile sulle kui see, kui sa kulat karkude avab. Ma pole ühtegi inimest näinud, kõikjale kõnnivad, jooksevad ilusti. No ütle, kui ma hakkan sulle närvidele käima selle vene lasteteemaga, aga mind tegelikult huvitab see ka, sest et minu jaoks on see üsna kuulge nähtus või et ma ei kujuta ette, kuidas kuidas näiteks tänapäeval üks vene perekond elab, lahknevused võivad minna isegi nagu perekonna seest sellel pinnal, et, et kes on Putin või kas ta on õige mees või ei ole või et ma olen kuulnud, et, et just nimelt venelastele endale, ma kujutan ette, on see olukord veel jubedam, et et noh, näiteks minul on väga selge öeldud, näed mingisugune pool valida, aga aga seal võivad minna need pooled kuidagi perekonna seest tekitada mingit pinget. No minul on, minul on nüüd rõhkkond, et minu isa tegelikult, ega ta väga eesti keelt ei räägi, et minu kodune kodune keel oli eesti keel, sest et ma tõesti emaga suhtlesin eesti keeles isaga vene keeles, et kunagi ma käisin Eesti koolis lasteaias, seda eesti keelt oli lihtsalt niivõrd palju igal pool. Ja venelased ütlesime ka eesti keeles, aga jah, et see on niisugune huvitav olukord, et tõesti, et kui vene inimene, kes võib-olla ei oska nii hästi eesti keelt, ta vaatab neid vene kanaleid, mis on loomulikult täis propagandat. Ja noh, põhimõtteliselt mul ongi nagu natuke raske idagi rääkida nendel teemadel, et et ma kuidagi positsioneerinud ennast niimoodi, et lihtsustatult öeldes, et ja et nii see putin, halb, eks ju. Aga minu isa on natuke teisel arvamusel tema nagu väga selline, hea et et kas see on nii lihtne. Aga kuna ta on selles mõjusfääris, siis noh, ma ütlen, et see tekitab need pinged, aga lihtsalt ma näen väga, ma näen kõrvalt, kui, kuivõrd lihtne on see tegelikult see see propagandamasina, et kui sa oled selle sees, siis saab põhimõtteliselt usutki nagu ja mina võin öelda, mida iganes ma tahan, ma võin rõhuda ükskõik millal seal aga lõppude lõpuks lihtsalt ei usuta mind, eks ju, et et seen. Aga see on niisugune, ma ütleks, et see on mingisugune valulik koht, aga see on lihtsalt huvitav jällegi, et et ma näen inimest, kes nii kindlalt usub Putnisse näiteks, et ta, et selles suhtes ta armastab Eestit ta selles mõttes, et ma ei ole kunagi näinud teda rääkimas eestlastest halvasti ütlemine on, abiellusid seisu. Aga just see selline kindel veendumus, et tegelikult tsendatud Putin teeb, on õige, et seen noh, et kui ma näen seda nii lähedalt, siis ma ei, sa ei oskagi nagu midagi teha, et sinu argumendid lihtsalt nagu, nagu need ei mõju, et selles suhtes sa võid rääkida kui, kui adekvaatset juttu enda arvates, aga, aga sealt tuleb ikkagi täiesti nii-öelda adakate jutt vastu ja sa saad aru, et okei, see on vale, aga demondad samamoodi minu kohta, et see, mida mina, raiun, on vale ja ta ei kohtugi, et see ongi niatest ei kohtagi. Et ma, ma olen vist, aga noh, õppinud leppima kuidagi sellega, et, et me saame kokku, et kui me räägime poliitikast, siis me läheme nagu niimoodi üksteise vastu, et siis me siis hakkavad karvad lendama ja, ja, aga, aga noh, jah nii sain kunagi oleks tuttavat, kes käis Venemaal vahetusüliõpilasena ja temal olid ka hästi palju need venelased, sõbrad seal ja kui sa seal olles ta kusjuures hakkaski nagu mõtlema enam-vähem nagu noh, need niisugused. Noh, ma ütleksin, kremli-meelsed Nordega ikkagi, nad olid ka sellised. Putin on õige mees ja ta hakkaski seal all noh, tõesti nagu mõtlemegi niimoodi, kui sa oled seal keskkonnas ja kui sind ümbritseb ainult see selline noh, seesama propanganam, esimese mõjusfäär, saad selle sees sa hakkadki vaiksemalt. Ka neil ongi õigus, et mis need teised räägivad, eks ju. Ja kui ta tuli tagasi, siis talle jälle tutvutud, kuidas ma nüüd enne sain niimoodi mõelda, et, et see ongi see, et kui sa oled, siis ühes mõjusfääris sa võid, sa võid täitsa adekvaatne arukas inimene, aga lihtsalt sellel lämmatab see niimoodi, et sa hakkadki uskuma. Lõpuks. Vot see ongi huvitav, et kui me oleme kuskil erinevas keskkonnas, kuivõrd keskkond, mõjutab need inimesed või see meedia või kõik see, millest inimesed räägivad, eks ju. Mis infol see sinuni jõuab? Et et noh, see on jah, huvitav, aga. Sveta Grigorjeva, ma mäletan, kunagi võis olla paar aastat tagasi küsiti Andrei Ivanovi käest, et et milline on sinu selline vaimne kultuuriruum siis tema ütles väga selgelt, et noh, et, et ta peab ennast ees või noh, ütleme ta elab siin Eestis ja nii edasi. Aga et, et tema, selline kultuuriruum on vene kultuuriruum, mis on ju väga-väga okei. Milline Cinamon. Noh, õnneks või kahjuks on see Eesti kõige rohkem vot mulle tundub, et kuna noh, ütleme käisin Eesti koolis ja, ja kuidagi on juhtunud, et suurem sõpruskond on kõik eestlased ja või noh, mingit pidi, ma olen hakanud mõtlema, taander mõtlen, et ema on mind lihtsalt niimoodi vaikselt ära, kuidas ma ütlen nagu eestistunud eestindanud, ma ei teagi, kuidas seda öelda, et et. Pigem on see Eesti, Eesti Eesti kultuur on see, milles ma elan, aga noh Ma arvan, Eesti kultuur on päris rikka skulptuur, et ma ei selles suhtes okei, seal kõrval on küll vene kultuur, aga see on kuidagi ajaga ajaga väiksemaks jäänud, et kuna ma loen väga kiiresti näiteks eesti keeles ja ma loen nagu suhteliselt aeglasemalt Vene keeles. Nii palju lihtsamate Eesti raamat mugada näiteks Rostovi Sinaabersiooni progisin alguses eesti keeles läbi ja nüüd ma ostsin endale venekeelse variandi, siis mõtlesin, ma pean seal vene ska läbi lugema, et ma noh, see on nagu teadlik programm, tuletada endale meelde, et Hei, tegelikult Mul on see baas olemas, et, et võib-olla ma ei tunne neid reegleid, aga see keela vaist, kuna ma ikkagi rääkisin väiksest alates ikkagi isaga vene keelt. Et mul on see keela võist nagu noh, väga tugev. Et ma pean lihtsalt kurgu hoidma seda nagu käigus. Mul on nii raske seda teha, sest kui sul on võimalus lugeda eesti keeles sama asja siis ja sa loed seda kahe päevaga läbi ja siis sa võtad sa venekeelse variandi, siis sa lihtsalt muudkui veeridia veerida v riide mõtletud. Aga noh, vaata, kui sul juba on see taust, siis ma mõtlen, et ma ei tahaks seda ära katta ka vene keel ei ole üldse lihtne keel ka, et koolis oli näiteks niimoodi, et kuna loomulikult mul vene nimi, kas õpetaja andis mulle alati raskemad ülesanded ja mõnuga. Aga ma ei oska neid niimoodi teha. Tõeline venelane, eks ju, et mul oligi, et kõik muud Kuitseid viisi ja mina sain kolme, esiti mul on nagu ja kõik vaatasid, et miks, miks ta kolme siis saab ise merenimega ei ole nagu ma sain kogu aeg raskemad ülesanded. Lõpuks ma läksin, õpetaja ütles, et tegelikult ma ei oska nüüd nii hästi ka seda, et te võiksite mulle ikkagi võib-olla natuke raskemalt kui teistele ülesanded on, aga no mitte päris niimoodi, et ma olen nagu täis mustast nagu mereperekonnast ja ma olen nagu ainult vene keele peal olnud, vaata et. Aga noh, Eesti, Eesti kultuur on see põhiline või ma ei teagi, kas on, kahjuks minnakse. Aga noh, ma hoidsid ennast tagant, ma olen nagu, et ma pean selle vene kultuuri kuidagi sisse suruma endale. Et no mitte sisse tagasi lihtsalt et see oleks ikkagi olemas, et kui näiteks ma saan lapsed, ma kindlasti tahan, et nad oskaks vene keelt ka, aga kes neid õpetama, kui mina seda ei oska, ise? Mod? Ühes oma luuletuses kirjutad, et hakkaks vene keeles kirjutama. Aga sa võiksid kirjutada vene keeles. Või vaatan, et sul on r-i tass mulle mind just ERR-i auto siia. Olgu tänatud. Kus sa, kus sa see tassi said? See on Jörgen neid asju, nii et mina ei tea, kas tema selle tassi sai, aga noh, selles mõttes, et ma, mul mul aimdus, kust ta seda sai, aga selles suhtes ei ole minudesse minu tassi siin ei ole. Vaatan, et minu tass on Tallinna Saksa gümnaasiumides. See on kindlasti esinemiselt saadud. See ongi koolides esinenud esinemise suur pluss, et kui ma kolisin Telliskivi alguses, mul ei olnud ju üldse mitte mingeid Mik taldrikuid, tasse on ja siis hakkad koolis esinemas käima ja siis vaikselt niimoodi kogunevad tassid ja pastakad ja. Tegelikult enne seda tassi juttu ma tahtsingi küsida, et kas sa võiksid kirjutada nende luuletuse vene keeles. Kui mul oleks täiesti suva, mida ma kirjutan, mida mul ei ole siis ma võiksin kirjutada, aga see oleks selline väga halb luule, ma arvan, et, et selleks, et vene keeles luulet kirjutada või üldse kirjutada oma, peaksin ikkagi, ma arvan, oma viis aastat seda keelt nagu niimoodi nagu süvitsi õppida, et et kui see baas on mul olemas, et lihtsalt meelde tuletada ja kõike seda, aga ma tõesti ma peaksin seda. Noh ma, ma ei julgeks lihtsalt kirjutada vene keeles, ma mul nii palju austust selle hella vastu on, et ma ei, ma ei hakkaks niisama, täpselt nagu ma ütleks, inglise keeles kirjutama. Et ma ei, ma oskan seda keelt, ma võin rääkida sellest, kes kirjutada selles keeles. See abstraktne mõtlemine, ma ei, ma ei suudaks arvates seda paberile niimoodi kirja panna, nagu tahaks. Aga mida sa praegu kirjutad, kui tihti sa kirjutad luuletusi? Või mis on su viimane luuletus, võiksid lugeda seda. Mis on viimane luuletus? Ma kirjutasin oma kassist tuled. Ja tegelikult ei ole need veel värin, armas luuletus. Ei mäleta, ma tean, millest ma kirjutasin sellega, sihuke lühike lühike luuletus oli. Ma võib-olla jutustan ümber, ma täpselt mäletan sõnaga, ütleme kassilan, tagakäpad lühemad. Ja ta ei vist, ma ei tea väiksena, kas ma ei tea, mingi niiduki, ma ei tea kuhu olla. Et ma sain ta väiksem, nimelt oli tagajalad lühemad ja, ja iga kord, kui, kui ma sügan teda näiteks kõrvadega, siis tal hakkab see tagumine jalgse lühem könt hakkab nagu tegema seda tegema neid kratsimis Riivutasi, nii nagu ta ise kretsiks ennast jälle jalaga. Sigvard kompratsine, me teeme nagu kahepeale temaga sihukest kratsimise tööd ja siis mõtlesin, et vot see vist ongi armastus. Et see oli niisugune luuletus, ma täpselt ei mäleta, mis sõnad ma seal olid, aga et mina arvan, et see on päris hea. Ja, ja ei, no kui esmane tunne aseid kassikesed kõigil noh, et see on umbes nagu, et keegi paneb õlle Facebooki endale nagu kassi pildid. See on väga hea, isegi ümber jutustatud klotse väga hästi. Ei, oot, mina ütleks ka, aga ei, tegelikult ma ei, ma ütlen, ma ei kirjuta väga tihti, et. Mul on mingid perioodid, kus ma kirjutan palju ja siis ma olen kuidagi välja kirjutanud ja siis ma ei kirjuta herra, et ma teen, mõni kirjutab näiteks Jürgen või kaur riismaa, et nad kirjutavad kogu aeg kirjutanud väga palju. Mina ei ole selline, et ma kirjutan üsna harva tegelikult, et, et sellepärast ka ei ole mul ka see teine raamat ja ma ei kiirusta teise raamatu, kui ma tunnen, et see eksi debüütraamat siiamaani on nii tugev ja kummitab veel mind, et ma, et jaa. Peab natuke julgust ka vist koguma, et see esimene raamatut, see tuli välja, et ma elu sees poleks oodanud mingit tähelepanu sellest ei kiitust ega laitust. Et teise raamatu välja andmine pärast siukest tähelepanu saate püüti, on väga raske, kusjuures ma tunnen, seisa veel mingi, ma ei tea, mis niisama välja antud raamat olla, et see võib ka niuke noh, tugev raamat olema ja et ma sellega ei kiirusta. Ja samas ma kirjutan ka niimoodi, et kirjutajana. Ma olen aeglane kirjutaja, kuigi mõni vara, et ah, mis seal ikka, aga ma tõesti ma ei mina, ma näen kõrvalt, kuivõrd mõni inimene kirjutab hästi palju annab seal 100 raamatut aastas välja. Mina muidugi. Hirgenid Kauri Kivisildnik selles suhtes, et ma, mina mõnikord mõtlen, et kurat, aga miks mina ei kirjuta nii palju, ma tahaks ka viis raamatut välja anda ka? Ei ole, et, et ma ei saa niimoodi. Mulle tundub, et ma olen selline, et ma valin, millest ma nagu kirjutanud, kui miski mind või kuskil mingi mingi mõte nagu, et ma ei ole selline mõtte tulebki, kirjutan kohe üles, et jumala eest, et see ei tule, et äkki ma kaotan selle mõtte ära. Mina olen selline inimene, et ma tuleb mõte ja mul on okei, kui on piisavalt hea mõte, tuleb mulle tagasi ja, ja vot siis, kui ta tuleb tagasi, siis ma kirjutan, aga ma ei ole üldse Haassennid nii geniaalne, kirjutame kõik ülesse, et jumalast kirjutage kõik üles, majulapsus, niisugune munand, Hei, tuli mõte, siis on väga tore, kui ta tuleb mulle tagasi, kui parasjagu vihikut või midagi arvutit käest. Ma lihtsalt lasen tal omasoodu minna, tuleb tagasi, siis ta tuleb, kui ei tule. No mis siis, eksju, mul ei ole ikkagi seda tungi, võib-olla, et ma pean kogu aeg ennast tõestama ja kirjutama ajad luuletaja või nagu, et inimesed ikka teaksid, ma olen, et mul 1000-l tekste ja et ma kuidagi jah, võtan rahulikult raamatuid tulla, mina ainult viie aasta pärast või 50 aasta pärast, aga võib-olla ei tule üldse, eks ju. Et aga mind see nagu väga ei, et noh, siis on nii, et ma ei, ma ei aja taga seda, et kuidagi mingit kirjaniku luuletaja staatust, eks ju, et ma lihtsalt vahepeal ma kirjutan, mul vahepeal kirjutan täitsa hästi, siis ma ütlen, ma võiks seda jagada. Et see ongi kogu moos. Jätkame vestlust Sveta Grigorjeva ka. Inimesed, kas teod sind kui luuletajat? Ei tea, et sa oled õppinud korraga graafiate, sa teete tantsulavastusi, mul on kahju, et ma ei ole ühtegi sinu tantsulavastust näinud, aga ma lugesin pealkirja, pealkirjad olid juba juba väga kõnekad, üks pealkiri oli sõpp Russ Est. Et siis mul tekkis paratamatult kohese assotsiatsioon, et kas, kas need teemad, millega samal tantsulavastustest tegeleda, et need on samad teemad, millega sa tegeled nende luuletustes või on midagi muud? Mõtlesin sõprusest tuligi, välja, tulid Kakset 11 vist ja see oli esimene selline noh väljaspool kooli esimene premeeri raames tehtud lavastus ja Premier Primera noorte koreograafide sarinda sõltumatu tantsu lava, nüüd siis teeb sõltumatu tantsu maatid, mis ta enne oli, et ja siis põhimõtteliselt ma mina särkide püüd nagu laastus ja, ja tollal mind ikkagi see identiteedi ja kogu see Eesti vene värk niivõrd noh, mõtlen, raputas igatepidi, pani mõtlema, et ma mõtlesin analüüs on väga palju asju ütletud, miks ma mõtlen nii, miks ma mõttena, miks inimeste jaoks on nii oluline, kui ma olen et siis võib-olla tõesti mingit pidi on asjad nagu haakunud või näiteks eelmise aasta hoiak rääkis mulle põhimõtteliselt. No see oli natuke selline, noh, ma ütleks, lausa feministlik tükk, aga see oli ikkagi suurelisti sellest. Sellest naisliites naisluuletaja, sellest mitte võib-olla päriselt nagu naisluulest, aga see oli väga palju sellest teatud retseptsioonist tingitud, et ma sain teada, vaos on esimene naisluule on olemas naisluuleta, mis tähendab, miks see, miks ei, nagu eesliide mõjub alati kuidagi nii, kas alandavalt Ülandavalt, et miks ei või nagu võrdväärne kuidagi olla võimekas tsunamis meis, luuletajaid, mees, poliitikuid, et miks, miks naisliide seal alati kuidagi nii täpselt ma ütlesin, ühendab, alandav on. Et, et mingit pidi on kindlasti haakunud need asjad. Aga ma nagu teadlikult see, see, ma ütlen, see nagu, mis ma nagu tantsuga teen, on ikkagi hoopis hoopis teine maailm, et ma arvan, et kui sa oleks, mul tuleb sügisel välja uuslavastus, et ütleme seda, siis see on hoopis teine maailm, et see on tõesti mõni küsitakse, et kas need asjad käivad nagu käsikäes kunagi Karoliinaga siis värske roojaksime, ütlesin, need on nagu nagu noh, ja ma siiamaani jään selle juurde kaks nagu uda, kes elavad erinevatest linnadest ja väga üksi. Räägi tegelikult, aga kui mingid asjad haakuvad, noh ma arvan, see loomulik, eks ju. Noh, aga ma teadlikult üritan ikkagi üsna laos hoida, et kui, kui on mingid teemad, mis haakuvad, siis ma üritan välja mängida hoopis teistmoodi, et no mis mõttes välja mängida, nad ongi erinevad meediumid, eks ju. Et et jah, aga ma valan teadlikult, üritan ikkagi need noh, need ei ole väga raske lahus hoida, tegelikult aga lihtsalt mõned asjad haakuvad sõprusest näiteks hoiak. Aga tegelikult jah, need on kaks täiesti erinevat. Aga see uuslavastus, mida sa teed, et räägi sellest, et milline on see esteetika või või see tantsukeel, mismoodi lavastused välja näevad. Ma olen selline ja mõtlen, et nagu selline puhas kehakeskne tants ei ole väga nagu minu pärusmaa. Et mind väga häirib, et tänapäeval kutsutakse seda näiteks etenduskunstiks, et väga pikalt olen võimeline rääkima sellest, sest see on väga nagu pikk ja lai teema, aga põhimõtteliselt see millised mu enda lavastused, ma kasutan teksti, aga ma kunagi niimoodi, et ma lihtsalt võtan kuskilt enda kirjutatud, vaid see tekst alati haakub kuidagi selle tegevusega, mida ma teen ehk siis või mingi liikumisega, et kui sa mõtled nagu tants tantsupeole, et inimesed mõtlevad kohe, et okei, et kas siis mingi ballett ja justjust, et minu lavastused võib-olla väga kehakesksed selles mõttes, et see ei ole nagu selline koreograafiline jada niimoodi abstraheeritud mingit käte, jalgade MBA liigutustest. Et noh, see on selline eksperimentaalse, et see vorm, mis mind huvitab, lihtsalt puhtalt selline tants, ütleme niimoodi, et ma olen küll paragrahv ja ma nimetan ennast koreograafiks, olengi koreograaf. Aga noh, selline nagu puhas kehakeskne liikumine, mind ka ei huvita, et mulle meeldib selline interdistsiplinaarsus ka üks kole sõna minema tahtis, aga noh, mina ei tea, kust ta praegu. Ja no jah, et sealt need etendused, mis ma teen, et ma ikkagi võin kasutada vabalt teksti liikumist ja mitte niimoodi, et üks, üks tuleb, istub teine, et hoopis nagu sest on nii keeruline rääkida, et kui kõigest saaks niimoodi rääkida, siis võib-olla noh, ma ei, ma ei liiguks Vii tantsiks või noh et aga noh, tantsinud ma olen nagu terve oma elu, et ma alustasin rahvatantsuga eesti rahvatantsuga. Jaa, jaa. Läksin ise sinna ja mulle väga meeldis see, et ma ei tea, et ma tahtsin siiamaani, aga meil läksid lihtsalt põhikõik poisid ära nagu meiegi tantsida, et me läheme. Me läheme breiki tantsima. Ei läinud nad midagi ei teinud mitte midagi, pärast seda enam ja siis meist sai selline show tantsutüdrukute rühm, eks ju, sest okei, meiegi rahvatantsuet ja sealt edasi tuli siis Eesti tantsuagentuur, ma olin seal aasta otsa ja siis ma mõtlesin, et aitab tegelikult, aga. Ma olin, niivõrd köidab see, et ma olen nii õnnelik seda tehes, et ma enne ei olnud kunagi selle peale, et ma võiks nagu seda õppima minna, siis mõtlesin Danieli juures on selline nagu nagu õppekava ja, ja, ja siis ma andsin hingame sisse ja oligi see noh, paga esimene aasta täiesti meenutavat oligi hommikust õhtuni seal jooksitajad, seal peamaja ja meie meil oli laial tänaval see kunstide osakond, et seda vahet ja tulid õhtul, ma ei tea, allest koju tagasi oli meeletu drill peal, et et see, jah, see oli, see oli vägev aeg ja ma ei kahetse, et üldse, et tantsimine ja üldse liikumine minu jaoks on selline väga. Noh, tõesti, see on mingi mingi minuga alati kaasas käinud, et ma ei oska ilma selleta, et, et see oligi see, et kui ma vaatasin auto alla ja mul oli nagu, et et käisin karkudel ja siis arst ütleb, et noh, mul mul pilluja sääreluumurd ja mul pandi selline metailitaksisse säravalvaid segaseks kinni. Ja pärast operatsiooni mul oli väga selline väga konkreetne arst, et tema ei Nuinutanud mind üldse pärast operatsiooni oli kohe niimoodi, nii need asjad tavaliselt kinni ei kasva, mis siis, et me panime tellise metallitüki sisse ja, ja mul esimene reaktsioon, aga ma olen tantsijad nagu, no ja mis nüüd siis teha, et ja kanulatud siis ja kusjuures oligi, kui ma lamasin seal voodis, eks ma luuletasin, ütleme niimoodi, et siis mul oli aega, mul pole mitte midagi teha muud, kui eeste teine kirjutas, ütlesin et aga jah, et selles suhtes, et see esimesed kaks kuud olidki sellises, et aga auto, ma olen terve tantsinud, mis ma ütlen, et ma ei ole kunagi, ütlen miks mulle meeldib luuletamised. Ma ei pea ennast nagu väga selliseks, oh, ma olen nüüd luuleta vaid see ongi tore, sellepärast et saangi seda teha kuidagi nagu kõrvalt või vaata, kui sai, nagu ei võta mingit a, ma pean tõestama ennast kuidagi selles maailmas ei võtaks seda kuidagi natukene nagu teistmoodi, et sa teed seda siis, kui sul on, meeldib, kui sa tahad seda teha. Aga kuiseks nagu mingit põhiasi, vot kui ma peaks nagu kogu aeg, mõtlen, et nii ma pean kirjutama, võib-olla teeks üldse, kusjuures kui mul olekski nagu seda tantsu luuletakski üldse, et see peab alati olema kuskil Me genis, et kuskilt ei tule mingisugust. Ah et nüüd on see ainus asi mu elus, et mulle see mõte ei meeldinud tegelikult teda nüüd hakkan siis, nüüd hakkad siis luuletajaks väga tore, et et Molgooligi seal ootused ei, ei, mul on, mul on, ma olen noor inimene, terve tegelikult ma olen terve elu treeninud seda keha, et ei ole võimalik, et mul see kinnikasvav ja kasvaski, et aga lihtsalt sa arstesti Dainiminud on selline. Ma ikka tulin igalt röntgenit tagasi niimoodi, et silmad olid punased ja nutsin kui autosid simmo veeru all läbi, ilma nüüd et, et see oli, see oli tõesti õudne aeg ja see oligi see aeg, mis ma rääkisin, et sa kõnnid karkudel ja see on ja ma hakkasin ihal poolekkineema karkudel inimesena ma mõtlesin, et nagu zombimaailma, et kus nad kõik välja tulid, äkki kõnnimeks vastu ja mingi hetk, kusjuures ma hakkasin kartuli nii kiiresti kõndima, mida ma mõtlesingi proua karvutajaks. Ma kõndisin inimestest, kes kõndisid täitsa tavalised niimoodi. Nagu ma oleks mingi sprinter, siis mõtlesin, okei, äkki peaks nagu aeglasemalt, kui inimesed näevad, et noh, tegelikult ma olen, mul on valus ja isegi ma tõesti muutusin nagu. Aga see oli jah nagu huvitav, ma hakkasin igal pool nägema ja kui ma lõpetasin selle kui mu jala jalgsi terveks ma ei ole enam ühtegi näinud, et see, kui sa ise oled mingis maailmas, sa näedki seda maailma väga nagu lähedalt teravalt. Et see oli niisugune väga huvitav kogemus. Küll aga sõitsid ühel aastasel teha sellisega, kus karkudega on, toimub mingi liikumine, zombie, etendus, karkudega. Ja kõige tegelikult karkudel on tehtud etendusi ja ja täitsa mitte nagu haiget saanud inimesed. Ma olen siukseid näinud ja nüüd on ikka päris hullud etendused olnud, et see, see sellised asjad võivad alati nagu kahte teed pidi minna nagu vaated, mida nad teevad või siis vastupidi tuua, aga õnneks oli selline, see oli väga hea, et on lihtsalt väga hea tantsija, tulid et ei muutunud kordagi selliseks. Mis, miks, miks nad teevad praegu? Aga aga, aga jah, mul on, mul on tunne, et minu, minu kargu etendused jäävad ära. Ma olen nii palju arvutanud välja, sest mul on tunne, et ma ei taha enam, et jaa jaa näiteks juga kiivi eit on olemas selline tiivi eitasiniku, füüsin tantsuteatrikompanii ja nemad on ka teevad igast väga. Neil on nagu üks põhitantsija on, sellel ei ole nagu kellel on noh, jalad amputeeritud ja tema siis ongi, ta liigub nagu käte peal ja, ja ta jagas. No see on praegu väga, kuidas ta liigub, et see ei ole niisama, et ma nüüd kõnnin vaid, et et noh, selline kompanii, et jah, ütleme niimoodi, et tegelikult, et kui sul ei ole seda niinimetatud tantsulist, sest noh, ideaalset nii-öelda keha siis saad, tänapäeval on nii palju võimalusi, kuidas sa saad, sest neid liikumisi on nii palju erinevaid, et näiteks miks kaasaegne tants mulle meeldib, ongi see, et ta ei lõhu keha. Et kuigi ballett mulle mingis mõttes meeldib teises mõttes balletiga ikkagi on see, et kui sa oled seda väga pikalt teinud, siis ta hakkab ikkagi lõhkuma teha, aga kaasaegses tantsus nad kõik need sidekoed, neil on nagu kõik välja arvestatud, mis, mida sa võid teha. Nii et sa põhimõtteliselt võid tantsida terve elu ja, ja ei kavatse seda vormilise katse seda nagu mingit mingit Põlvad hakkas kunagi üles ütlema, eks ju, et see mõjuks sümpaatne, et ma ei retsi oma keha, et, et ma, ma võin panna erinevad süsteemid enda keha jaoks tööle mitte ma ei suru enda keha mingisugustesse raamidesse mingi süsteemi ja siis hakka muudkui painutama selle süsteemi järgi oma keha, mis võib-olla isegi ei ole loodud selle süsteemi jaoks. Et selline et see on see kaasaegse tantsu juures ma väga sümpaatne, et sinuga nagu mängumaa, et sa, sa vaatad, mis sulle sobib, mis su kehale sobib ja siis sa hakkad seda nagu arendama. Et, et see on väga äge. Ma olen ka selles samas saalis, kus sinagi, õppisite. Ma õppisin ka samas selles laia tänava majas Tallinnas vanalinnas ja Melil kehatehnika ja noh, iseenesest kui seda juba tegid, siis oli nagu tore, aga minu jaoks oli meeletu pingutus minna sinna hakata ennast väänama või et, et mulle noh, kõik need inimesed, kes kes tantsivad ja, ja viitsivad nende keha niimoodi treenida. Ja noh, ongi ilmselgelt hoopis mingi teine liik, et nad neil tulebki nagu välja või et see ei ole mingisugune läbi läbi mingisuguse enda kannatuste mingi kangutamise. Aga see, see kehatehnika, sa pead kuidagi painduma ja siis sa saad aru, et tegelikult minu keha ütleb mulle, et ära painuta endasse ei tee sulle midagi head. Et noh, see on lihtsalt nii Kehad on kõik erinevad ja me ei saa lihtsalt mõelda välja ideaalse universaalse süsteemi ja muudkui hakkame kõiki selle järgi painutama, et ei ole nii, et ongi, mõnele sobib, aga ülejäänud kõik tegelikult Reitsivadki oma keha ja siis ongi see nii-öelda katkine keha ja sa pead terve elu nüüd ravima seda, et see minu jaoks on ka natuke, noh, see on suur, ei, ei alati on selleks mingi muu trenn või mingi muu liikumine olemas tegelikult, sest et tõesti kõik kehad on erinevad, me ei saa painutada kõiki ühe süsteemi järgi, et see mõjub ka väga nagu filosoofilised, aga armsalt minu jaoks, et, et tõesti me ei saa painutada kõiki sama asja järgi, me ei saa, et igalühel on mingi asi olemas, aga aga see ongi võib-olla õppejõudude nagu töö öelda, et hei, et see, võib-olla see, et sa peaksid midagi muud proovima otsima, midagi muud. Et, aga sest, et noh jah, aga õnneks meil meil koolis ikkagi oli noh väga head õppejõud, et kuigi noh, ma olen selline inimene, ma kuidagi alati kuidagi tuleb välja, et ma astun nagu konflikti inimestega, kuigi ma lihtsalt nagu avaldanud mingit arvamust või või et ma mäletan Vaata luules on samamoodi, et umbes, et sa võib-olla avaldad arvamust, aga, aga seal on nagu selline meeletu seisukohavõtte või mingi selline opositsioon. No vot, ma ei tea, ma alati mõelnud, et mis õiglust me siin taga ajanud lõpuks endale mõnuga jää vait lihtsalt aga kuidagi tulles tagasipärase tantsu juurde, et ma mäletan, et vot kui ballett näiteks hommikuti kell kaheksa esimene aasta ja stendis jutt alles, kes on olnud nõukogude liidu priimabaleriin ja, ja vot see on, see on, ta paneb nagu kaks väga tugevat ühte ruumi, sellest ei tule midagi head välja. Et mul oligi see, et mul oli probleem sellega, mida ma nagu seljas kandsin, eks ju, et mul mulle meeliseks loba kadreivad, eksi, mis annavad mulle liikumistele vormis olema ja mul tekkis selle vastu juba, et miks ma pean käima ja noh, lõpuks tikkisin igast väikseid konflikte, ma vaatan siis Mullen igal kursusel on üks selline, kes alati vastu hakkab ja nagu ainult üks või et no see on küll kahju, aga noh, tõesti Tseede sõnad igal kursusel on üks selline naja, et, et see on alati minuga ja ma mul on tunne, et ma olen seal Tallinna Ülikooli koreograafiakoolis. Ma olen nagu iga õppejõuga Mulanaat mingi kana kitkuda olnud, sest et, et ma, ma lihtsalt ei, ei püsivaid nagu selles kohas, kus kõik teised võib-olla püsivad ja mul on nagu okei. Ma ütlen selle välja, ma saan peksa, aga vähemalt ma ütlen selle välja. Et aga mõnikord mulle tundub, et ma saan peksa täiesti nagu noh, et ma, et ma ei vääri päris seda, et ma lihtsalt, et miks, miks ma ei või nagu öelda, mis ma arvan, et aga noh, ma arvan, et see on hea. Kui nii on, siis on, kui ma seal on mingid enda arvates mingit õiglust taga, las ma siis las ma siis ajan, issand jumal, et noh lihtsalt noh, mõnikord ma ikka mõtlen, mis, mis, mis õiglust, tagaaia nagu õiglust. Aga noh, ma ei tea, ju siis oled niukseks imelikuks loodud, ma ei tea. Ma ei tea, mul ema kasvatas nii tugevat ema ütles, et nii kui sa tunned, et sulle liiga tehakse, ei vaatisad nii targem annab järele, massin kooli, andsin järele, mitte midagi ei muutunud. Siis ma tema veni adrekteerid sinust, et selles mõttes, et adresseerid probleemi ja ei lase endast üle sõita ja siis ma läksin kooli ja tõesti ma nägin, et targem annab järele, minu puhul ei toimi, midagi ei muutu. Jaa, jaa. Ja siis mässingaadresseerisin, mõtlesin, et okei, et alguses mingi vastuseks tuli. Mingi aja pärast olukord lahenes, vot see, võib-olla see ongi. Mulle tundub, et see on muidugi tulemuslikum, võib-olla see ongi sellest väiksest nagu, kui ma nii väike, et see minu puhul see toimib, et, et ei ole nii et ma annan järele, sest ma nägin mitte mingi juhtunud, et kõik jäi samaks, kõik see, et ma, ma pidin, isegi, kui mind näiteks hakati kiusama, siis mul oli kaan targemini pärale, nii, okei, ma andsin järele, mitte midagi muutunud, aga ma adresseerin seda olukorda, ma nägin okei vastuseisule, aga kuidagi see lahenes ikkagi, et, et sa ikkagi vajutad sellele haavale, et sa lihtsalt ei lase sellel paisude paiside paisuda. Et minu ema, kui ma olin väike, siis ta oli ka natukene sihuke hull muidugi, ajas õigustavad, nii et ju siis ma nagu nüüd on ta sihuke rahulikum ja nüüd me siis võiksin ja nagu pulga üle. Nii et jah, see emakasvatus on väga tugev siukene, tugev ema ja siis ei lase ikka nagu tütre siukseks. Et ma ikka lähen ja Lähen läbi seina, aga noh jah. Sveta Grigorjeva, ma alati kuma ahjulasena kellelegi juures käinud, viimane küsimus on mul see, et, et mida sa täna veel teed? Mida ma täna veel teen? Tegelikult, kuna ma vaikselt kolinud siia kohta, kus me siin praegu intervjuud peame siis me toome mu kassi teises kohas siiani, et, et me praegu, kuna tal on ja veel ühe kassi, jah, et tegelikult ma olen natuke kassi hulluks läinud, et ma muudkui tahan kasside Doragust neid kassi juurde tuua, aga mul on tunne, et ma ei mahu varsti siia ära enam nende raamatute lasteaiaga kassidega. Et tegelikult terve koerainimene olnud, aga ma ei tea, mis värk nende kastide hakkas, aga jah, täna tegelikult ma lihtsalt vaikselt kolin edasi, nii et mul on väga palju raamatuid ja ma ei tea, kuidas me kõik mahume ära siia nende raamatute kassidega. Et see on, see on tänane plaan lihtsalt kolida siia, kus me praegu intervjuud teeme. Vad. Häide. Tänane ahjualune käis külas Sveta Grigorjeva. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.