Eetris on järjekordne külalisstuudio ja mis võiks olla raadiomehele veel mõnusamat, kui mul ei ole vajagi teele ütelda, kellega täna kohtume, sest muusika inimesi esitleb ju ise kõige paremini nende looming. Nad ei vaja mingit muud sõnalist püsika. Niisiis nagu nüüd juba isegi teate, me kohtume vabariigi rahvakunstniku, Boris Kõrver, iga mis ma veel võiksin öelda, mäletatakse meie Nõukogude operetiloojaks, et on meie tuntumaid rahvalike laulude autoreid, et tema loomingu armastavad nii hästi lapsed kui vanad heal lapsel ikka palju nimesid. Kuid kõige selle headusest vist oleks meie kohus vähemalt kõigepealt suhkrut teile pakkuda. Palun või tänan väga. Kas teil tarvitate kohvi juurde suhkrut vähevõitu? Parem on, kui kohv säilitaks maitsev, nii nagu ta loodud on. Kas kohv on teie jaoks väikeseks ergutajaks või kuulub ta lahutamatult teie loomingulisesse protsessi, milleta ei ole sündinud võib-olla ükski laule ka muusikateos? Rehikohv on siis tavaliselt minuni menüüs, kui ma pean hästi kiiresti üheselt minagi orkestreerinud filmimuusika puhul või siis tuleb tarvitada kohvi õige ohtrasti. Muide, Eesti raadio, kes peab hoolt ka oma külaliste tervise eest, pakub täna külalist stuudios kohvile, lisaks ka mahla morssi sest siin on vitamiinid ja see on nii saha tarvis. Tervist. Lubage tutvustada ka teisi, kes on meie kohvilaua ümber. Need on Otto Roots, Artur Rinne, Valter Ojakäär, Manivald kesamaa, Ardi Liives, Ants Sõber, Emil Laansoo ja toimetajana tiiv Kruuse. Miks just nemad, küllap seda Boris Kõrver ise kõige paremini teab. Algas ju nende meeste ja nende sõpradega olla see tee, mida mööda ma nüüd siiamaani olen käinud. Siin on värsiseppasid ja siin on neid mehi kes minuga koos mänginud on, samuti ka neid, kes on ta mu laulul laulnud. Kes tunneb kõige kauem meie tänase külalisstuudio peasüüdlast? Mina tean, 37.-st kaheksandast aastast muidugi ta umbes nii kõhna nagu mina olen 32. aastal. Nagu mulle mällu jäänud maalin ESTO muusikas, see oli nüüd juba 38. aastal ja siis ma nagu seal nägin, seepärast, et meil oli seal noodiosakond ja seal oli kombeks saata kõikidel muusikameestel ja pillipuhujate mängijatel kokku, kellel midagi parajasti teha ei olnud, siis rit noored muusikamehed, kes laulis ja teeniks juba laulu, tekib mina, mäletan seda esimest laulu külmal õhtul seisan vahipostil, seda kõikides restoranides ja kohvikutes, küll teda mängiti ansamblitega ja lauldi teda ja populaarsus tuli teile väga kiiresti. Tol ajal kõigepealt selle laulu tekst kõlas teistmoodi, originaaltekst kõlas nüüd kaamenu operetis Liivesega. Siis te pidite juba pisut oskama komponeerida või oli see nii, nagu vahel öeldakse, et jumalast antud see esimene Meil on kooliajal sai mängitud klaverit ja siis hakkasin vaikselt orkestris kaasa mängima. Poisid kutsusid nii imelik tagantjärgi tunnistada, et kooliajal mängisin ühe kuu maksimise kolmandas läpparssellis, need olid niisugused, et kui koolis oleks avastatud mängupaigad, siis võib-olla praegu poleks mänginud ära. Sai uuritud kirjandust tõlgitud inglise keelest, organisatsiooni õpikuid ja esimese Orklastratsiooni ma mäletan. Ma tegin siis oli niiviisi, et ei saanud muidu jaole, kui tuli üks trikid partituur kirjutada kõiki häälte kaupa välja, et vaadata, mismoodi need on sinna pandud. Mäletan Vainuga 38. aasta suhedaks Pirita rannasalongis, mängime vain, kirjutasime toreda loo põrgus ja mina tahtsin siis kohe taeva vastava tenori lakkasid all korisema, siis olid hullem kui seal põrgus. Vainola. Aga kuidas oleks saanud, kui oleks õppima läinud? Õppimise plaanid olidki kahjuks suvel puhkes sõda 41. aastal, see asi jäigi peale sõjaaegseks teoks. Paljud, kes täna meid siin kohvilauas koos istuvad, on juba kaaslased sõja päevist. Teie, seltsimees Rootsi, meie tutvuse alguseks võib pidada esimest sõja talve, kui me seal kaugel teispool Volgat olime ja sellest ajast pärinebki võib-olla üks esimestest lauludest teispool Volgat, millal said kokku Emil Laansoo ja Parisker. Kui nüüd öelda kokku just ei saanud, aga esimest korda ma nägin teda, tähendab kõrvalid tagavarapolgus Siberis tulid Jaroslavi ansambliga meile külla siis Viktor Gurjev laulis seda teisel pool Volgat. Muidugi seal väga meeldis ja. Ja siis nägin seda muidugi tükk maad nooremat meest ja. Need oli seal omaette nokitseja väiks jällegi vabal häälel katseks tabeliga. Nähtavasti mõned uued mõtted olid siis ema sinna ligi ei julgenud trügida. Peale seda siiski jäi, tihedam kontakt oli meil juba, kui me veel noored olime ja siis koosnute masse läksime tööle. No ja see, et mina sinna sattusin, see on nüüd puhtalt sinu teene. Tellisin ma sinna välja, aga sa tead muidugi pandlikviilale. Tema. Laansoo tõmbas ju kõrveri kuldsest seitsmest ära. Me olime hästi tigedad, sel. Meilidega tõmbasid ikke tema omalooming, laulud ja ta ise kandis ette oma laulus ja ja ühesõnaga, Ma mäletan, mina kuulsin esimest korda sealsamas noortemajas tema seda kaluri Vansside oli üks teie kontsert ja laulis seda vist see etenduses, jah, metsas astronaudid, kollektiiv sobis meil ka väga hästi, oli seal veel kadunud Valgre oli seal ja siis nad kõik tegid ja töötasid, vain oli seal ja ühesõnaga puudus oma repertuaarist ja siis sellega sai seda lünka tähendatud igale olukorrale vastavalt tihti, kui laul näiteks käisime, kus siis kõrbes ütles kohe, milles meile Tartut näen ja igasugused muud hällilaulud ja seal kõik vajalik, kui pikaaegade mängisid orkestris veel pärast sõda kuni konservatooriumi lõpetanud 50. aastani juhatasin filharmoonia puhkpilliorkestritele, öeldakse estraadiga, jah, see põhiliselt Tallinnast rahadega taha figureeris nii koosseisulise üksusena puhkpilliorkestri dirigent, selle kohakaasluse alusel nii-ütelda sisemised korrad. See oli vast ehk üks niisugune kõige pingelisem töö, sest et ega ei saanud kunsti teha seal nagu tuletõrje selts, ark. Kell 12 päeval Breave, mängisime Stroomi rannas kelneri mängisime terita sealses rannasalongi tagasi andmast, niuke rohuväljak õhtul Sakus kuskil estraadikontsert käiter vajani plaani ületamise tähe all. Aga noh, vastupidavaks trennidest, nõndanimetatud uus lehekülg oleks veel märkimisväärne sellega, et kõrvale pani selle ühesõnaga kergemuusikaorkestris mängimise koos sineli seljast maha. Kõigepealt oma sõjasineliga käis pilotkaga pilotkaga ja truult iga õhtu seljas, kui ta tuli tööle ja siis võttis seljast ära ja enam ei mänginud. Kui mina olin sõjaväes eesti korpuses, siis tihti Muldonnides mul tuleb meelde, laulsime Boris Kõrvelaule. Mina isiklikult siis Boris Kõrver veel ei tundnud. Just tema laulud helisesid meie sõjameeste suus alles pärast sõda, kui kõrval oli juba tohutult populaarne, kui tal juba riikliku preemia saanud nagu tema ihu poetali Sist Sikkame siis ma mõtlesin kunagi, et kas ma võin ka niisuguse mehele mõne teksti kirjutada. Mulle meenub, meil oleks hea sõber Olev Eensalu Talle jahisportlane aga igatahes peale meile, et miks Poola, Elo jahisportlastest ja kunagi riista meid meid kaasa peda, saarde Päikest nägime mörd, nägime tormituuli ja siis sündis laule, mis seal on maamees merest tead? Panther ratasteta. Laulus saun ja teil on seesama lainet, on neid, kas. Mis aastal see siis oli? Seal 1950 poiss oli kaasata, või kolmeteistaastane 54. aastal, mille järgi hinnatakse aastaid, see on laste kasvamise järgi need on nagu teatud harientiirid, kuid vahepeal onju küllaltki pikk ja tõsine töömeheperiood. Ma mõtlen seda, te tulite sõjast täis mees muresid küll. Ja siis järsku istuda koolipinki. Ilma selleta ei saa lihtsalt isegi olime juba liiga vana, tänu muidugi oma lugupeetud õpetajale professor Heino Elleri, kellel oli ääretult palju kannatust või siukse nagu asenda toore materjaliga ümber käia. Siis õnnestus konservatooriumi lõpetada. 50. aastal lõpetasin, lõpetasime kolmekesi, Leo Normet, Anatoli Karsnek jaam ja nemad on nüüd läinud nii tõsiste andmete peale, ma olen üksipäini kergemeelne ikka. Ja mina pean sinule ütlema Borkad. Et mul on vahest kahju, et sa enam niisuguseid laule ei kirjuta, nagu sa kirjutasid, üks 20 aastat tagasi näiteks. Või veel rohkemgi tähendab, lihtsalt selles mõttes, et et sellest perioodist on mõned laulud jäänud nii eriti armsaks. Ja tundub, et noh, need on hästi nii lihtsalt ja ilma vot ilma teoritiseerimata tehtud, meil on vahest niisugune niisugune kalduvused, hakkame mõtlema ja otsima, võib-olla rohkem teinekord kui, kui asi. Ta on mõne lihtsa ülesande puh Kadriorus Kadriorgu, anonüüm, Kadriorust tuli uus naljana, Peeter Sauli oma, sealne sihuke üle maailma standard mitte, ma ei saa ütelda. Kuule burkaga, kas ei olnud niimoodi, Kadriorg oli sul alguses hoopis teine laul, kas ei olnud valge ümbrik sealt ja lootma, et mul on see veel meelde sõja ajal kirjutatud tähendab laule, millele jällegi Rootsi ütelda tegi elu sisse ja mul on meeles, kui sa tulid, uksekene koltunud noodileht oli näpu vahel vapulasinuks, selle nimi on valge ümbrik ja et piloodi ja paistab, et nagu läheks ka, aga tekst on nagu vananenud või midagi siukest, nagu ei sobi. Meloodiale kirjutatud tekst. No kui ma nüüd tagantjärele püüaksime, siis mõelda miks need laulud said populaarseks, milles oli siis midagi? No mul on niisugune tunne, et see ikka see meloodiline võlu väga loomulikult kõik voolab ja see on selles mõttes niisugune ehtne lööklaulu heas mõttes stiil. Et juba esimese kuulamisega on niisugune tunne, et see on juba üks vana tuttav, tal on, tal on oma nägu olemas ja sealjuures ta mõju kohe, nii et tahaks teda ise võib-olla kaasagi laulda ja jälle kuulata. Nüüd muidugi on muusika tugevasti seitsme penikoorma sammudega edasi läinud ja ma saan väga hästi aru, miks me mõnikord ei söanda enam nii lihtsalt kirjutada nii-öelda kolme tuuri laule, see muusikamaailm on ümber nii keeruline ja ja kuidagi tahaks nagu ka huvitavamalt teha. Aga eks tegelikult võtame kasvõi nüüd Piitelisidki, tõid jälle need vanad kolmeduuri lood, Moody, kas ei ole nii VII kõrveret, just selles melootilisuses laulva silus? Nagu peitubki küllaltki iseloomulik võti kogu teie muusikalisele programmile, mida teie öelda tahate oma loominguga, kuidas öelda? Ma pean ütlema, et ütleme, vokaalteoste loomisel on ikkagi rohkem olla ütelda algmaterjaliks tekste, tekstid tingituna on siis kujunenud Kasemeloodika. Kusjuures muidugi oma nii-öelda Eller ütles, et oma niisugune noh, käekirja kujundama selleks nägin omal ajal pall vajavat, uurisin eesti rahvamuusikat ja katsusin ütelda neid lühikesi runo viisid sealsamas stiilis pikendada. Et ei tekiks niisugust õmbluse kohta, kus nad kokku pandud ja nähtavasti see siis andis ühe niisuguse väikse oskuse umbes selle eesti rahvamuusikaainel ja midagi, võib-olla sealt Kaneks teiste rahvaste muusikast ja kergest muusikast üldse põimida niukseks tervikuks, mis minu Germaalne ütelda välja läheb. Pärast raskeid lahus oldud aasta oma noor me siin maal kaua ega see tundma vaata endist ööd mu liigas. Kõrveri töö filmis see on üks nendest põhimotiividest koos laululoomingu ja operetiloominguga. Kuidas sattusite filmi filmimuusikat tegema? Arvatavasti täitsa juhuslikult esimene film, mis mul tuli teha. Ma tegin ütelda Eugen Kapi ka esimesed kaks tükki kahasse, kusjuures mina tegin laulupeo. Eugen Kapp tegi siis sümfooniline muusika ja esimene neist oli valgus, koordis. Ma olin just siis konservatooriumi lõpetanud, kevadel-suvel oli see filmimine. Ja siis režissöör rapoport kutsus mind enda juurde ja Eugani ka siis leppisime kokku, kui palju siis keegi midagi teinud? Meie töö muidugi, inimene tahab ikka hästi ja korralikult teha ja siis mul oli teksti autoriks, seal seda tagasitulekut sai siis kirjutatud, ma ei tea, seitse variant kaheksa, ühesõnaga seitse kaheksa laulu, millest siis üks sobis. Ma tahtsin vajadusega ta natukene au kolhoosi korrale, selle, meie televisioon filmis ära ja sa oled näinud siis läheme teise majja. See on raske töö, nii nagu jutu alguses rääkisime, palju kohvi, kulub öiseid tunde. Aga ometi on temal ka oma suur võlu ja kuivõrd alles hiljaaegu oli kinematografistidega kongressis vist ainus vääreesti filmiga seoses, mis ei saanud niisuguseid lööke, see oli filmimuusika ja see on tõsi küll. Aga need, need, kes praegu muidugi teevad, need on ikka väga tugevalt poisid ka kõik. Ja selle tõttu ei ole karta vääratusi seal tugevate meeste järglased saavadki olla ainult tugevad poisid. Marjades need kodu ootab aga Oodo aknad aga oota ammunud. Peagi vajutan vainu ta ja löövad õitsema. Pereelu, tere niru. Tere rahus ja oota. Kui juba järglastele ja järje kestvusele jutt läks, siis teie looming lastele on teil endale järglasi või mitu põlvkonda teil on järglasi kadunud, nüüd on ta vanaisa. Tõsi. Hollandi tore, 90 ja poole kuune poisskorruselisi aegade muusikat talle meeldivat ausalt ütelda päris niisugused lihtsad, ühehäälselt rahva viisikesed, mida me siis oma improviseeritud tekstimehel vajaduse korral laulame seal voodi juures tütrega koose vahel üksipäini ja juhtub lastemuusikale, meil on peatselt head järge lootuses, siin ei ole vaja, kett, toimetused nõuaksid või kuskilt mujalt siin kodune elu dikteerib. Ja nüüd tuleb aim toodab teda, hakkaks varsti tekstisid kirjutama. Ja siis seoti Boris Kõrver nime operetiga. Ma mäletan jälle oma koolipoisipõlvest, kui järsku kõik hakkasid laulma seda puhkuse veedame kõik Viljandis Hermisse kannule. Oli küll jah, seal normetega tehtud, jah, aga lugu ise sattus selle tõttu lavastatud laiekraanile vallatud kurvid seal sedasama ainet ja siis me saame tegelikult nüüd juba seitse kokku, kui Hermes ka arvestada siis peaks olema natuke vähem siiski hernes, aga kokku peaks olema viis ja pool lus. Üks niisugune peaaegu operetti mõjutudega. Sheridani komöödia, seltsidaam, ainult kirjutatud. Muusika, missugune nüüd teie vahekord siis olnud Liivesega Kumpan see vedaja poolsin olnud. Seda on raske öelda, kumb see nädal on olnud, eks ole korda toodud niimoodi kord teistmoodi. Esimene kokkupuutumine ainult unistusega ei olnud juhuslik. Lugu hakkas sellest, et 52. aastal oli opereti libreto, ta võistlus ja mina siis tartust tudengina saatsin ka sinna oma libreto. Meil oli tollal hoopis teine Pealkiri ja kui ma Tartu rongis kunagi satusele libreto kõrveri kätte juhuslikult kolmanda inimese käest kõrvu rooli olevat selle läbi lugenud, emal oli kangesti meeldima hakanud hiljem ja siis saime kokku. Ja siis selle tüki Kallase tegemine teeb, elatas. Ja muidugi on see vaevarikas alguses esimene katsetus opereti vallas, mul endal koos Kaarel Irdi suure ja vägeva abida saime kuidagiviisi aasta jooksul 53. aasta lõpuks lükata enam-vähem korda mitmed ja mitmed kärpimise muutmise variante. Täna siis hakkas juba muusika tegemine ja 50 15 jõudis välja ja ainult unistus läks ju suure eduga. Meil läks pikka aega Tartus Vanemuises läks Moskvas, läks Leningradis, Kaunases ja mujalgi. Nii et tee oli lahti tema igas kohas laenult, nii omamoodi. Selle Leningradi ja Moskva kohta on huvitav variant, kuna Leningradis lavastaja soovilised kirja osa saaks suurendatud, siis tuli talle juure kirjutada sinna veel muusika. Vastupidi, Moskvas jälle lavastaja kirjust ütelda ei lasknud üldse laulda, andis alguses keedus laulu Oscarile ja see muidugi talle ei sobinud. Siis ei keedus hoopis välja, nii et nüüd on üks niisugune anekdoodi line niukene jutt, et kerjus sündis Tartus ja elasin sihukest. Kuidas öeldakse, Burme juriisunud Leningradi. Ja siis suri Moskvas ja sellest ajast peale on jäänud teil hästi tihedad kontaktid Tartuga, Vanemuise teatriga ja, ja liigesega kui libretistil. Vot mina pean ütlema, et mis mind Liivese juures hästi väidab täna ise ääretult musikaalne ta küll seda ei tunnista, aga tema näiteks on põhilise selle muusikalise dramaturgiaealised oma. Mõtlen muusikalise dramaturgia, tead, mis, ütleme antud juhul, ütleme see see libreto ajab. Temal on selle juba kõik sinna sisse pandud, mul on seal mõne koha peal ainult veel ütelda niiviisi, et ja aitäh, et sa panid, ma pean, kirjutan, viisisin üles jälle. Ta näeb seda kõike ette ja seostub nii toredasti selle niisuguse tugeva niukse loogikaga ja kui mul ei õnnestu kõik, siis ma pean muidugi alla vanduma, aga tema pooldanud õigesti tehtud minu arusaam seal see kergendab. Mul on tohutult kerge olnud lihtsalt teha, sellepärast et see dramaturgidele, kuivõrd teda üldse seal on, eks ole. See on minu arusaamise järgi nii muusika seisukohalt väga väga läbimõeldud, kaalutud. Ma saan arudel töö istub väga hästi kokku, siis tekib loogiline küsimus, et mis on järgmine generaalpaus minu poolt. Kuna mikrofon lahti, siis ei julgegi rohkem öelda praegu laanelill viis meid testi, opereti minevikku ja sineti, tahakski teada, missugune oli see tee, mis oli enne Kõrberit ära käidud. Ajaloost teame seda, et üks esimesi operette, mis meil oli jaaniöö ja õige pinna virgavad ja muusika ja Paul Pinna libreto, eks see oli umbes laanelillest kajastatud seda perioodi selle esimese opereti loomisest. Huvitav oli sealjuures seened Paul üks peategelastest, kellel see oli siis koondunud võib-olla seal nii pinna karakterjooned kui ka võib-olla sealt dolla teistelt niiütelda näitlejatelt. Seda Ani tegi selliselt, et kõik arvasid, et ta on pinna, ehkki Ani ise ei olnud oma elus ühtlikult pinnatakse näinudki. Ei saa. Hästi. Magada saama. Meie jaapa kokkarret. Teeme nüüd nii, et iga mees võiks korra kohvi maitsta ja nüüd üks hoopis iselaadne mälestus või situatsioon. Ühel õhtul aastaid tagasi ma tegin Päevakaja. Ja siis helistas Boris Kõrver. Meie jutt oli üsna omalaadselt lühike ja asjalik. Aidake heliloojate maja. Katusega on asjad korrast ära. Vesi jookseb läbi, midagi peaks ette võtma, mäletad? Mäletan, mäletan, just nimelt. Ma ei mäletanud, kui palju saime meie kaasa aidata, et maja ehitamine sellest nobedamine läheks. Kuid see oleks nüüd üks hoopis teine pale. Boris kõrverist. See on see töö, mida tal on tulnud teha rohkem kui tosin aastaid heliloojate liidu juhatuse esimehena esimehe asetäitjana. Sest tants, sõber teab näiteks väga hästi, kui palju oma kallist loominguajast Peab kõrval istuma seal kabineti laua taga või telefoni otsas rippuma, et igasuguseid niisuguseid asju korda häda. Ja see tundub nagu vahetevahel muutub tema põhitööks mis hakkab kõrvalhobiloomingut nagu segama. Ja selle tõttu võib-olla paljudki hääd laulud ja paljudki hääd teosed jäävad nagu valmimata. Aga eks siin ole oma probleem ka selles, et keegi peab ka sellise tööga tegelema. Ja kui kord oled sinna rataste vahele sattunud, siis välja pääseda on üks raske eriti raske, kui kõik on aru saanud, et mehel on talent, nii ka selle töö peale. Seda enam ma arvan seda, et see heliloomingu areng on saanud ikka maa alguse nendest inimestest, kes on saanud aega luua ja saanud Ettevalmistusena konservatooriumis ning tõesti oma teostega jõudnud väljapoole meie väikese Eesti isegi Nõukogude Liidu piiride. Eriti meie tublid noored, kui ei oleks meil olnud Artur Kapp, ei Toby Ast, Mart Saar, Cyrillus Kreek'i Ellerit ja nüüd juba ütelda praegust vanemat generatsiooni Eugen Kapi Ernesaksa karjusid seal teised siis võib-olla ei ole neid noori ka nii palju olnud ja nende pind nii tugev. Kuhu need juured kinnituvad, et sealt saaks terved ja tugevad puud kasvada. Aga siin ongi nüüd küsimus selle pinnase eest võitlemine ja see ongi ka nagu muusikategelase, kes mõistab oma tööd laiemalt kui ainult noodikirjutamine. Ülesanne kas või teie endagi võitlus selle eest, et muusikakultuur edeneks meie vabariigis, nii nagu ta peaks edenema? Ma leian, et, et siin niisugust ütleme, meie muusikakultuuri arengu ja ja suuremate tulemuste eest ei saa meie kui ühiskondlik organisatsioon üksipäini nii-ütelda võidelda, vaid siin peavad kõik juhtivad organid ühises rinnas ühesõnaga katsuma haavutada, mis meil on praegu hädavajalik meie rahva esteetiliste ütelda nõuete rahuldamiseks. Meie vabariik on saanud omani suure oreooli, kui niivõrd öelda, et lasteaiast, eetilises kasvatuses igas kohas hinnatakse seda tööd, mis siin tehakse ja ka ütleme meie laulu armastus on kõikjal tuntud ja meie muusikainimeste saavutused siis nendele inimestele, kes meie kohalikenetel ta eluga niivõrd kursus ei ole, neil jäävad muidugi need tipud meelde, mida me meelsasti näitame. Me näitame siin pioneerid palee laste kooli, kellel ei ole need meetod niiviisi, et ühtegi nooti käes ei ole. Juht näitab ette, vat see noot tuleb, nii, see tuleb kahe käega kahehäälselt laulavad, siis neil on, kõigil, on muidugi niisugune hämmastus. Kuidas saab ühte asja teha. Meie vaatame seda, et kui veel üks niisugune kool on olnud, meil peaks igas koolis niiviisi olema mitte ainult Eesti NSV, vaid üle liidu. Ja selle tõttu see on täitsa vale, kui nats meile öeldakse, et oh, teil on kõik käe juba, teil ei ole enam midagi vaja, meil on vaja niivõrd palju, et me saaksime mitte saat ühte koori, vaid kõiki kooria ütelda, vaadake seltsimehed ka nii kaugele jõudma. Kooride lapsed, niisugused ettevalmistused saavad. Kuidas läks edaspidi kahe niisuguse meie rahvaliku laulugigandi koostöö, nagu seda on Artur Rinne ja, ja karves. Meie koostöö on rohkem kalapüügis ja lubamistes, ma lähen käin Porkkala küll kaela peale, tehku mulle laul. Tehku laulja, tehku laulad, laule vaja. No ja siis oligi lugu niimoodi, et ykskord, ta kutsus mu välja ja ütles, et mul õnneks laul istus klaveri taha ja ja kohe siis pani laulu käima. See laul oli maasaunas ja see laul on nüüd läinud. Kaasaegsed näiteks ma olin möödunud suvel Rõuges televisioonigrupiga filmimisel ja siis väiksed tüdrukud, nii kümne-kaheteistkümne aas ülevalt veski aknast vaatad välja ät törest võeta ja tähendab juba eemalt tundis ära. Ehk siis mõni ei oska muud midagi ütelda, et no tere, rinne, Sa mind küll ei tunne masinud, tunne otsee laul, seep, see saunalugu, küll see mulle meeldib. Ja muidugi need viimased jah, mitu aastat tagasi mulle tegid nüüd see laulud viimasel ajal ikka teda veel nõutakse. Kes ka, no temal on soolosauna kuna häid ka see kaua all Laenud ilma kuulus tark arst. On? Me sauna koos rõõmu Curry tuiskab. Ja kui siin ei hakka siis ka ju. Uuskaaslaste hood. Rapsimine. Mis on üldse huvitav, et praegu niisugusel kevadisel ajal, kus jõgedes on jää juba läinud, et me kaks niisugust meest korraga seal stuudiosse üldse kokku saime? Siin on rohkem meie ümber on kõik niisugused mehel, kes kolmas on veel kangem, käib jää pealt jää alt igatepidi, mina käin teda jää peal, ma vaatan teid siis kõige rohkem ühendab kalapüük. Kalasport on õieti kõige poeetilisemalt sport minu meelest ja see ongi suur sidemed metsas hõisata ja üks eeskätt teine teksti alle ongi laul käes. Siin nüüd tulebki see igihuvitav probleem meile, kes me laulu tegemisest kõrval seisame. Et kuidas siis laul sünnib, kas enne on viise pärast sõnad või enne sõnad ja pärast viis või või tehakse seal uhhaa lõkke ääres mõlemat korraga? Need võimalused vist on kõik kasutusel. Kuigi vist kõige nii peaks olema, et ennem on tekst ja siis meloodia, ent on täiesti ka teistsuguseid laule tehtud, ennem meloodia siis tekst on koostöös tehtud ja kindlasti see viimane vist on kõige õigem, sest siis valmib nii, nagu ta peaks nõudma. Jah, Rootsi on täiesti õigus. Laulavad mitut moodi, näiteks küll väga populaarne laul oli meil kõrvadega, kui õitseb sirel vist. Ühel päeval tuli Boris minu juurde kaasas muusika. Kuid kahjuks muusikat ma ei mõista, ei saa, nii. Mängib klaverit. Kuid ta andis mulle katet, aktid. Ja siis ma tegin vastava Takkide, ärge selle valmis, selle laulu tuli kaunis kena välja. Õigem on muidugi teha laule, kui sul on ikka head sõnad. Mul meenub hiljuti tegid möödunud aastal Kihnus laulu Kihnu Ruhnu. Meil kutsuti sinna žüriisse. Me pidime, sööd need mänge sealt pealt vaatama ja žüriis olema, kuid meri oli tore, päikest palju. Ja siis tekkis mul idee, et teeks ka Kihnu Ruhnu laulu. No läks natuke aega, umbes paar-kolm tundi, siis tekst valmis ja samas hakkas Boris Kõrver viisi loomatalent ka palju aega. Laul sai päris populaarseks Kihnus, seda ma olen kuulnud ka autosse mujalgi. Aga kas ma nüüd võin ütelda sulle siiski, et minule kirjutas üks tundmatuks jääda tahte poeet ja tema ütleb, et tean, et teil sõnaseppadelt laulutekste saada ebaõnnestus, saadan teile mõned laulutekstid, ehkki olen ka üks sõnaseppi, võib-olla leiate nende seast paar tükki, mis teie maitsele sobivad. Esialgu ma oma nimede eile ei avalda hiljem, kui olete lauluteksti viisistanud. Ta mõtleb, et ma vist on ka ja raadiosse, teie laulu kuulen küllap teatantsis nimegi, mina valisin ühe välja, mõtlesin, et kui ma täna tulen sinu juurde, siis pressin, et olgu, mis on, aga sinu andekuse juures peaksest vahva lausa ma nii kergelt ei vekslit välja ei anna, sellepärast et mul on siin kahesepa sõnaga seal taskus, need on vaja ka ära teha. Ja, aga kui nad nüüd tõesti nii-ütelda istuvad, siis jaa, mäeteksti puhul on see, et minu jaoks näiteks mulle tundub, et teksti autor on viisi sinna ridade vahele juba kirjutanud, aga kuna ta ise nooti ei tunne, ei oska üles. Ratturile Kallas. Essomeestega jotoco leiab ahtid, hirmud, abi, laske panna. Ei. Vaata. Loome kontarmoona poolaka resimeneedise reega võime tasuta reso, see taak ostad alla. Ega ainult käte ja tassi loogile vaim sai ka seene seitset imet võivad hallimad nõuda. Osate Toots avaid, no meil on ta moona laukarežiime ise, kui männi reega asutame soolaseid hulgakesi, mustab meil ka peal. Ma olen kuulnud, et Tallinnast väljas pidi olema üks niisugune paopaiku kõrver põgeneb, kui linna askeldused liiga teevad. Et loodusega ja maaga rahvalähedusega jälle kontakti saada. Ma tegin omale metsa vahele pisikese onni, kuhu ma lähen ja kus ma võin siis kirjutada oma äranägemise järgi, kus ma oma naabreid ei sega. Sest et seal võib siis hommikust õhtuni õhtust hommikuni omaette täiesti tegeleda selle tööga, mis meelt. Teie oma avalikes ütlemistes olete rohkem kui kord rõhutanud, just et muusikat on vaja mitmekülgset, nii nagu leiba on vaja mitmekülgset inimesele sepikut küll sai, aga väga on vaja ka seda sooja ahjulõhnalist niiskust, koduleiba, rahvalähedast muusikat. Ja, ja ka mitte rahva lähedalt võiks juba ikka päris rahvamuusikat, mille me oleme, noored müüb, eriti maiad ei ole. Tahaks siiski, et, et meie ka nii-ütelda uus loominguline põlvkond ei unustaks seda ara mis ongi olla ikkagi muusikat ajalukku ja ka teiste kunstiajalukku püsima jäänud ütelda kirjanikke ja kunstnikke heliloojate suuruse tunnuseks on see ikka eelkõige nad oma rahvale on kirjutanud. Ja sellesama rahvuslikkuse kaudu nemad kujunenud ka nii-ütelda internatsionaalselt tunnustatuks. Ühesõnaga, see on niisugune kahepoolne omandas ühelt poolt rahvuslik, mis kujunel ka intenatsionaalseks ja seda tahaksime kangesti, et meie seda oma Enda muusikat ütelda, mis ei ole mitte halvema kõlaga, kui eesti keel oma muusikas rohkem rakendaks, et meie rahvas sellest paremini aru saada, siin on mõnes mõttes avaldatud nagu teie tuleviku töö perspektiiv, ka siis need probleemid, mida te oma Nendes töödes, mis veel ei ole noodipaberile ka meie kõrvu jõudnud, tahate kõlama panna? Mingil määral taas küll. Ja need on traditsioonid, mida edasi viiakse. Eks nendest riietest, kellele täna aitäh, ütleme, Boris Kõrver.