Täna on meil siis selle hooaja, kui nii võib öelda, viimane külalisstuudio viimast korda meil raadiomeestel võimalus suverõõmude künnisel öelda teile, kallid raadiokuulajad, kallid külalised. Tere tulemast. Esimest korda, ütlesime seda ühel mullusel tuisusel talveõhtul siis kui me kohtusime. Artur Rinnega. Täna kohtume Heli läätsega. Ring on täis ja eneselegi ootamatult märkasime, et selle ringiga. Me oleme sümboolselt nagu noorenenud. Küsime nüüd heli läätselt, kas ta julges loota tütarlapsena temaga ükskord tahetakse kohtuda siin meie raadio kolmandas stuudios ja veel muidugi paljudes paljudes teistes kohtades. Ma usun, et igas inimeses kusagil sügavas elab niisugune janu midagi korda saata elus ja võib-olla midagi, mida ka teised saaksid teada ja näha ja kuulda. Aga ma usun, et kõige parema vastuse sellele küsimusele annab laul, mis oli peaaegu esimene raadius minu esituses. Kui olin Laps kas kasvan suureks see ja kas kool Saksamaakeeles, nii? Mees tuua või kui ametisse, mis pea tulebki. Huawei, kuid ometi see, mis peab tuledki Eli ütelge nüüd, kas Indrek on küsinud ka juba nii. Indrek lausa nii just küsinud veel ei ole, aga, aga kelleks ta tahab saada seda rääkida juba päris kindlasti. Muidugi praegu praegusel kosmoseajastul ikka lendur poisiks lendur poisiks. Ja noorem poeg Kaarel, tema veri küsigi vist. Aga millal tema küsima hakkab? Ei tea, seda. Vaatame ja ootame, praegu ei oska ühtegi sõna öelda. Ei me ette tea. Nii te ütlesite, et see on teie esimene laul, mis aastal see oli? 1956. aastal. Läheme nüüd mõned aastakümned tagasi. Ja küsime, mida siis väikesed tüdrukud tahtsid? Ma usun, et kõik väikesed tüdrukud on vist kunagi tahtnud tantsijana teks saada Paleriinideks minaga. Hirmsasti tahtsin Palerinik saada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Sest seal, kus mina kasvasin ja koolis käisin, seal ei olnud võimalust õppima hakata. Sellist eriala ja siis kui ma juba ära tulin Kuressaarest tol ajal juba Kingissepast, siis oli juba hilja ja siis ma enam ei tahtnudki tantsijaks saada. Võib-olla meenutame veel natukene nüüd Kuressaare päevi, 11 aastat õppisin seal. 11 aastat see on ühesõnaga lapsepõlv kujunemise järk. Sinna mahub väga palju unistusi, mõtlemise tegusid. Mis mind koolis kõige rohkem köitis sport ja muidugi isetegevuslaulmine. Tantsimine ei olnud vist ala, mida ma ei teinud keskkoolis õppimine, see oli kõige kõrvalisemas isurite juures. Missuguse spordialaga te tegelesite koolis? Peamiselt kergejõustikuga, käsipalliga ujusin kergejõustikus kõrgushüpe, kaugushüppes, tõkkejooks, Corbades, paljud seal me oleme palju kordi Tallinna ja Tartu naiskondadega mänginud, ma mängisin keskkooli koondnaiskonnas olümpiaadidel, spartakiaadil käisime mängimas siin Tallinnas, ma mäletan sellist 49.-le 50. aastal. Kohtusime Tallinna naiskonnaga üks kord kaotasime nendele ühe korviga, teinekord kaotasime. Aga see oli nii-nii solvav. Nii kurvaks tegi meele, et midagi hullu. Et te siiski laululile läksite. See nüüd üsna omapärane lugu, sest et tegelikult, kui ma keskkooli lõpetasin, siis ma andsin oma dokumendid sisse Tartusse kehakultuuri teaduskonda. Aga suvel oli siin Tallinnas noorte lauljate ülevaatuste konkurss, ma ka täpselt enam ei mäleta konservatooriumi juures. Me olime laulupeol siin 50. aastal. Ja minu keskkooli lauluõpetaja tõi mind siia konservatooriumi ja ütles niimoodi, et tead, et siin on nüüd ülevaatus, mine ja laula ka. Ja mina siis läksingi täitsa eksprompt laulma ja papi Arder siis ütles mulle niimoodi, et kuule tüdruk, et kas sa ei tahaks parem laulu õppima minna? Mina muidugi võtsin sellest kohe kinni ja mõtlesin, et eks ma siis lähengi laulu õppima ja aga kuna mul olid dokumendid Tartusse, siis ma tulin siia sisseastumiseksamitele ilma ilma dokumentideta ja täiesti ilma ette valmistamata. Nii et see oli ka täiesti juhuslik, et ma üldse siia sattusin, sisseastumiseksamitele käre segi sisse ei saa, siis esimesel aastal ei saanud sisse üldse. Lihtsalt nad vaatasid, et noh, tüdruk vist oli lihtsalt niisama proovima, iga tahab ikka suurt tahtmist lauljaks saada, ei ole, sest et mis ta neid dokumente muidu sinna kehakultuuriteaduskond andis? Ei olnud mul siis ei laulu ega midagi, niisama läksin ilma saatjata, laulsin, ühtegi nooti ei olnud. See oli muidugi väga lihtsameelne minust toota, niimoodi sisse saada. Enesetunne oli võrdlemisi räbal muidugi sellest, et Tartus oli ka hilja juba minna. Sinna ma ei läinud, sisseastumis eksamil. Mõtlesime, siis läksin koju ja lasin kõrvad lontis. Isa ütles mulle siis niimoodi, jah, mis seal siis ikka muretsetakse, vaata midagi, mis, mis sa siis teed selle ühe aasta siin, et järgmine aasta, vaata siis midagi muud. Aga siis oli ikka kindel plaan, et järgmisel aastal ilmtingimata uuesti, jah, ei no tookord veel ei olnud nii päris kindlalt seda plaani, kui ma tulin ära sealt, siis ma istusin kaks nädalat kodus, pidasin plaani, mis nüüd ette võtta. Aga siis juhtus niisugune asi, et samas koolis, millise ma lõpetasin, oli vaja kolmanda klassijuhatajat. Nii ma siis sattusin sinna kolmanda klassijuhatajaks, üks aasta olin õpetaja. See amet mulle muidugi sugugi istunud. Ma olin klassis, oi, hullem veel, ega nad ei kuulanud mind üldse. Nad tegid veel klassis, mis nad ise just tahtsid. Nojaa, täitsa loomulik, sest ma olin ju nendega kogu aeg spordiplatsil ringi hüpanud ja ja nad olid mind ainult ainult mitte tõsist tööd tegema. Mitte sugugi tõsiselt pidanud, õpetaja, ega ma ise ka ei pidanud ennast, õpitakse sellesse viga vist oli. No mis ma olin kaheksateistaastane, no mis õpetaja siis? Mul oli endal selline tunne kogu aeg, et vot mina olen suur laps ja nemad on väiksed ja meie mängime kooli. No ja nii see läkski, aga siis ma ikka On tegi isetegevuses kaasa kogu aeg ja laulsin juba rohkem juba tõsisemaid asju ma jätan, ma laulsin isegi Baliina romanssi padaemandat, see oli muidugi üle jõu käiv, aga ma ei tea, mis moodi ma selle laabime seal üleval ära laulsin, igatahes ma laulsin ära, konservatooriumis ma seda enam ära ei laulnud. No ja siis käisime siin 51. aasta jaanuaris veel veebruaris, ma ei mäleta täpselt veel ametiühingute isetegevus ülevaatusel ja siin läks päris kenasti. No ja siis ma hakkasin tõsiselt mõtlema, seda asja peaks vist siiski ikkagi laulu õppima ja siis me valmistusin põhjalikult ette ennast. Teinekord läks ikka paremini, sain siis kindlasti uue laulu, sellepärast eelmisega ja siis oli mul juba kaks laulu. Ja vaat üks esimesi meie oma heliloojate laule, mida ma laulsin. See oli ehmalt vainu, ei kunagi. Aastad. Egi luud. Sellel laulul on ka heliteie isiklikus elus minu teada tähendus mõtlemite südamesse, süda kahetsedes aga aga kas lauljantel festivaliga seotud? Ja see oli üks lauludest minu festivali esinemiskavas. Ja võib-olla teeme väikese tagasihüppe veel. Kuidas teist üldse sai estraadilaulja muusikakoolis minu teda õpetatakse, noh, ikka ainult klassikalisel pinnal. Jah, petetakse. Küll, aga meil oli niisugune asi musega kolised, meil tuli tihti käia näiteks brigaadides sõjaväeosades igal pool ja seal tuli laulda ka kergemaid asju. Ja selle tõttu nagu harjusin ja kiindusin nendesse asjadesse. Sest ma leidsin, et on väga palju väga ilusaid ja toredaid kergemasse saadesse kuuluvaid laule mida võib niisamuti täpselt lahti mõtestada ja serveerida kuulajatele nagu tõsist muusikatki. Ja kui ma nüüd päris aus olen, siis muusikakooli esimestest kursustest peale ma siiski olin nagu kiindunud kergesse muusikasse. Ja minu esimene õpetaja volbrimuusikakoolis teab seda väga hästi, sest ma tihtipeale pihtisin tema leht tundides. Et ma siiski tahaks ka vot sellist muusikat laulda ka, millal küll päris nii laiema avalikkuse ees juba esineda tuli, kas ennem kooli lõpetamist või lõpetasite ära ja siis ma õppisin siis juba konservatooriumis, tegelikult 55. aastal astusin konservatooriumi, 56. aastal oli tegelikult nii esimene suurem avalik esinemine päris estraadipublikule. See oli kontsertsaalis ja see oli ka nii juhuslik nagu natukene, sest ma mäletan. Tookordne Emil Laansoo, solist Ludmilla Isakova haigestus ja mind paluti teda asendada. Ja nii ma siis sattusin oma tulerissidele. Läheme võib-olla nüüd festivali juurde tagasi, millised mälestused sellega seoses? Festivali mälestused, need on nii tohutult rikkad ja, ja neid on nii palju, et nendest siin praegu rääkida läheks vist väga pikaks, aga üldiselt ma pean ütlema, konkurss oli seal väga tihe ja me kõik väga närveerisime. Kuulsime väga palju huvitavaid ansambleid seal. Ja ega me muidugi ei julenud loota üldse, et me võiksime saada seal laureaadi nimetuse mälestused festivalilt ja kõik see suur pidulikkuse sur, noorte hulk ja kõik see, see jääb minu arvates Sist terveks eluks meelde. Viimane mälestus veel oli suur rahvastepall Kremli hoovis, seal. See oli lõpmata tore, pime oli. Raketid kogu aeg lendasid ja tantsiti linnalt, kui ma ei eksi, isegi väga palju. Ja siis oli veel üks mingisugune ringmäng, hästi ei mäleta, aga seal oli igatahes midagi rätikutega tegemist ja midagi suudlemisega tegemist ja. Palju Musesid. Minul ei õnnestunud ühtegi saada. Pindala juhtumit, mis oli tookord ainulaadne, nimelt rahvusvahelisel konkursil, kui Eli laulis Satsad siis peale seda oli niisugune maruline aplaus, et oli võimatu programmiga edasi minna. Nimelt konkursil ei olnud lubatud korrata, palu veel vähem mingisugust lisapala anda. Ja siis meil ei jäänud muud üle, kui mängisime instrumentaalpala vahele. See oli neli minutit ja mängu saatis pidev aplaus ja võiks öelda karjumine saalis. Ja siis Eli leidis väga toreda väljapääsuta, peatas aplausi oma väljatulekuga, nagu laulaks uuesti. Tegelikult teadvustas Kalmeri järgmise etteaste niimoodi. Me saime jagu aplaus. Kas postitõld säästi, populaarne laul? See oli ka festivali päevilt? Ei, see ei olnud festivalipäevil, see oli hiljem. Selle järgmisel aastal Moskvas oli estraadiartistide konkurss ja see oli sellest kavast, kas on meeles veel? Püüan meelde tuletada Need on küllalt hästi meeles, aga kogu aeg teil tuleb uusi juurde. Ei tea, kui palju neid nüüd küll alla või? Ma tõepoolest ei ole arvet pidanud. Ikkagi paarisaja ringis peaks kindlasti olema ja kõik on niisugused, et iga hetk võib-olla ei eks need vanematele kõik peast välja lennanud enamalt jaolt, noh, aga need on ju küllalt vana. No need on niisugused nagu naelad, need need siiski jäävad meelde, aga väga palju laule on selliseid, mis, mis lihtsalt tulevad ja lähevad ja ja mida nii eksprompt on täiesti võimatu esitada. Te olete vist väga palju reisinud ja kas te võite öelda, kus koha peal teid kõige paremini on vastu võetud? Nii imelik kui see ka ei ole kõige soojem ja kõige toredam rahvas on olnud Siberis kõige külmemal maal. Seal oli väga-väga niisugune südamlik publik kuidagi ja nad väga toredasti võtsid vastu nii toredasti kuulasid, et sellest seisust on mulle jäänud tegelikult kõige soojemad muljed. Muidugi väga temperamentne publik on lõunas, see on nüüd midagi muud hoopis, nad on niisugust väga temperamentsed ja väga tormakad. Aga siberi rahvas on just nagu väga soe, väga südamlik, kuidagi väga lahtiste kätega võtab vastu seda, mida talle pakutakse. Aga lõunarahvas, kas nad siis ka väga temperamentsed laule nõuavad või lepivad ka aeglast? No ikkagi jah, temperamentsemad laule. Põhjarahvas tahab niukseid, lüürilisi omi laule, just mis mõjutaks nende hinge nii-öelda nemad tahavad rohkem sellist, mis minule enesele võib-olla isegi hingelähedasem, kui, kui need niisugused väga tormakas lustakad, lood. Enne heli tunnistasite, et raamatupidamine on võrdlemisi korrast ära aga katsume natuke korda luua, milliseid heliloojaid ma mõtlen, Eesti heliloojaid tõttu kõige rohkem laulnud? Jah, seda võin ma kohe päris selgelt öelda, kes on mulle kõige rohkem kirjutanud nimelt Ülo Vinter. Ta on kirjutanud mulle üle tosina laulu peamiselt lastelaule ja siis veel ma nimetaksin neid estraadi kammerlauludeks. Need on nimelt kevadised killud. Need on ka tähistavad üht etappi minu elus nimelt konservatooriumi lõpetamist. Ta veab. Jaburate. Pesule tõttab, Readuvates Laatsutab puhates sutab. Konservatooriumi lõpetamisega seoses minule teadaolevatel andmetel saite teie heli võrdlemisi omapärase diplomi, mis sinna peale on kirjutatud eriala estraadi, kammerlaulja, Steisi vist niisuguseid Liptome meil vabariigis ei ole välja antud veel. Ei ole, see oli ainukene juhus, sest et minu suureks õnneks sel aastal, kui mina konservatooriumi lõpetasin, oli ainulaadne uus võimalus lõpetada konservatooriumi estraadilaule erialaga. Kusjuures kõrvalalaks oli kammerlaul sõnaga kaks eriala, oli vaja kas siis oopri, kammerlaul või estraadi kammerlaul. Mina valisin muidugi straadija kammerlaulu ja minu teadaolevatel andmetel ei ole ei enne ega pärast seda kellelgi olnud võimalus estraadilauljana konservatooriumi lõpetada. Esinemisnärvjueerite ka kude lavale lähete? Paanikat nüüd lausa just enam ei ole, oli periood, kus oli lausa paanika enne esinemist, aga niisugune kerge närv on alati, aga see on tegelikult hea, see ei ole halb, see peab olema, kui seda ei ole, siis ei maksa lavale minna, segamine midagi midagi meelde ei tule. No seda juhtub väga tihti, et vast sõnad eriti värskelt laulud siis tihtipeale enamasti närveerimine on just siis kaaslaseks esinemisele, kui päris selge asi ei ole, õigemini kui ta väga värske on ja tihtipeale tuleb väga värskete asjadega välja minna, aga mis te siis teete? Juba tunnetad segamini või? Noh, siis ei ole enam midagi teha, tuleb nägu pähe teha, et mitte midagi ei juhtunud edasi laulda. Aga mina olen muide seda tähele pannud, et ega rahvas suurt sõnu ei kuulagi, laulis seal, nii et vahest võib küll päris nii oma sõnadega laulda. Ka pärast ütlevad kõik, et midagi ei olnud märgata. Aga mis teile endale laulus on tähtis, kas sõnad või meloodia? Minu arvates estraadilaulu siiski on demarre tekst. Kõigepealt tuleb tekstiga tööd teha ja vaadata, mida see tekst üldse ütleb ja mis temaga on võimalik teha ja siis muidugi meloodia on ka väga tähtis, nad on peaaegu võrdsed. No siiski pisut tähtsamad tekst minu arvates. Aga kui kaua läheb umbes aega uue laulu selgeksõppimiseks? Ma ei oska seda isegi öelda. Sest et on tulnud mõni laul väga kiiresti teha lavaküpseks paari päevaga, siis ta ei ole muidugi küps, aga tõenäoliselt see oleneb ikka laulust ka Sulev laulus muidugi, mõni laul läheb kiiremini, mõni aeglasemalt näiteks mõni laul, mis esimesel läbitöötamisel ja vaatamisel peaaegu mitte midagi ei ütle. Tema varjatud väärtused nagu ei pääse mõjule kohe, aga on ka laule, mis esimesest silmapilgust tunduvad väga toredate kenadena. Aga pikapeale tüütavad hirmsasti ära, mis teile praegu meile meeldiks. Kas veel lisakanana või praegu? Ma pean ütlema, et minule endale on jätnud kõige sügavama mulje piitsiieri laul, kuhu küll kõik lilled jäid? See laul on minu meelest natukene rohkem kui niisugune päris kerge estraadilaul, selles laulus on kätketud väga sügav sisu. Kusjuures ta on väga lihtsate vahenditega lahendatud, aga siiski väga andekalt. Minu meelest ja väga suure südamesoojusega on minu meelest see autor seda laulu ise kirjutanud. Teema muidugi on laiem tavalise lihtsa estraadilaulu teemast. See on juba täiesti rahulaul. Mis on? Mill ükskord seda sa nii ykskord. Neiud mis on meest? Kuhu ei tohi, Kinney joodi? Oki IRL? Kuhugi köikin ei joodi. Nii ükskord. Ykskord. Mis on? Tale teeb Mill üks kor. A Mill ükskordum. Ja. Ka kiirelt. Mis on? Kuhu küüniti lilled? Me juttu Me ükskord. Üks kord. Pärast niisugust laul on päris raske edasi minna. Jah, see on õige, sest kontserdil seda laulu lauldes on mul ka alati väga raske edasi minna ja ma olen enamasti ikka teinud, nii et ma olen selle lauluga lõpetanud. Kui ma olen seda laulnud kontsertitel, ma pean ütlema, et siiski sellele laulule On olemas paariline. Ja see nüüd minuga uuemast värskemast repertuaarist avalikkuse ees ta peaaegu ei olegi veel kõlanud. See on nimelt Tulooni laul vaid tuul teab kõike. See on umbes samalaadne, sama iseloomuga ja sama temaatiline. Nii et need kaks laulu kõrvuti minu meelest võivad siiski eksisteerida. Et tee on nii, et vastu peab vaip. Kas tõesti teab vastust üksnes? Poeemi staat koovad. Oi ta ei rahvastega. Üürida vabadus. Köik. Üks, mis. Kas tõesti on? Vast teab vaid kast. Ütlesite, et teil on ainukene diplom, kus on estraadi, kammerlaulja märgitud kammerlaulu väga tegelete praegu veel praegu otseselt ma pean siiski oma häbiks ja meelepahaks tunnistama, et ma olen väga vähe sellega tegelenud, sest mul lihtsalt ei ole jätkunud aega. No muidugi, see ei ole vabandus, aega oleks pidanud jätkuma selleks ja mul on siin suured plaanid olnud tegelikult, aga ma ei ole suutnud neid realiseerida. Sel lihtsal põhjusel, et nende pisikeste meestega natuke liiga palju tegemist olnud. Nad näevad ikkagi väga palju osa ajast endale jäänud estraadilaul on minu otsene töö, praegu siis sellega muidugi tahes-tahtmatult on mul tulnud tegeleda ja on pidanud aega jätkuma ka seletab siiski, mõned on natukene nagu unarusse jäänud. Pisikestele meestele ja pisikestele naistele teevad hea meelega vist. Ja ma laulan nendele tõesti väga-väga hea meelega, sest minu meelest ei ole siiramad ja toredamad kuule, et kui on lapsed nendele laulda, see on üksainus suur rõõm. Küllap vist, sellepärast on ka teie repertuaaris nii palju Ülo Vinteri laule, sest tema on ka üks agaramaid lastele kirjutajaid, meerimetest. Ma ei tea, kas sellepärast minu repertuaaris on nii palju Ülo Vinteri laule või olen ma sellepärast nii palju lastele laulnud, et Ülo Vinteri mulle neid laule nii palju on kirjutanud. See on vist tõele lähemal. Ja ta teeb seda tõesti väga toredasti, minu meelest tema lastelaulud, need on pikkuma ette pärlid eriti estraadikontserdist lastele. Minu meelest üks üks nendest lauludest on peaaegu rahvalauluks saanud sisemine luuletus. Lapsed väga toredasti reageerivad sellele nädalale. Mul oli eilegi kogemus, sellega laste rameeto oli. Ja siis nad nii toredasti laulsid kaasa seal kõik. Võib-olla katsume meiega täna ennast natuke nooremaks teha ja, ja oleme täna nagu lasteks. Ja võib-olla siis Heli Lääts laulab, millega midagi laste kontserdist? Tahtsin lennutada lohet. Aga Ilmoliituuletu? Nii ma hakkasingi kohe. Kirjutama luuletust. Sest et vaata, siin lend ta lohe Wet oli tuuletu luuletasi kahe. Luuletus nii pikk sai mull. Oh, siin aeg Pikem kui kai Kaelkirjaku. Pean tornini ronima ja lugema sealt. Nii parem on lugeda. Pealt. Et vaata siin lend nutada lahe. Oli tuuletu. Luuletasin kohe. Tuuletu luulet, kahe ratta siin lennutada lohet, rektoli tuuletu. Nii ta veel alla. Miks te kaasa ei laulnud? Ei ole. Lapsed eile nii toredasti laulsid kaasa, aga ma kutsusin märgnen rikka kutsuma. Ikka on vahe. Võib-olla räägiksite lähemates tulevikuplaanides, kas teil on plaanis sõita kuskile kontsertreisidele? Praegu ma neid päris täpselt ei tea. Ega ma eriti pikale reisile praegu minna ei saa, sest see pisikene kaarel mul ikka tahab veel ema armu ja hirmu. Kunagi praegu on aasta 1966 siis on minul saanud estraadilaval täis 10 aastat. Ja nüüd tahaks muidugi seda nagu kontserdiga tähistada sügisel või kevadel. See aasta on sügisel ja siis sel puhul tahaks teha soolokava. Kusjuures üks osa koosneks uutest asjadest ja teine osa siis populaarsematest vanadest. No siis arvatavasti ja loodetavasti võib-olla tuleb sõita sügisel, ma täpselt ei tea, kunas dekaad on Siberis Eesti kunsti dekaad. Võib-olla tuleb sinna sõita vanade heade Siberlustega, kuku liha, paistab küll. ETK ten päris palju olnud juba. Ja te olete vist ka kõikidest osa võtnud, mis siiani on toiminud? Jah, kõikidest kustele rohkem meeldiks Armeenias, Moldaavias, Moskvas. Kõige selgemini on muidugi meelis Armeenia deka, väga toredasti võeti vastu väga palju toredaid kohti, nägime väga huvitavate inimestega tutvusime ja tegemine on nüüd endal selge. Kahtlemata saslõkki sai seal söödud küll tohutu palju ja nüüd on ka piprasöömise komme küljes või? Ei, ei see, seda ka siiamaani ei ole jõudnud ära õppida Armeenia dekaadi võib-olla just sellepärast väga selgelt meeldid. Kõik need kohad ja loodus ja see oli omapärane ja huvitav ja. Kuidagi see vastuvõtt oli seal ka niisugune väga temperamentne ja kuidagi jäi niisugune mulje, et me oleme maailma kõige paremad inimesed. Ja nende dekaadist neil. Nad olid nii vaimustuses kõigest sellest vastuvõtust, mis neil siin osaks sai ja me ise mõtlesime seal, et ei tea, millega meie rahvas nad siin hirmsasti ära võlus. Ja siis me pärast ma mõtlesin, et võib-olla nendel nad, võib-olla nad lihtsalt väga viisakad inimesed, kes, kes rataste vaimustust oskavad avaldada, aga siiski näis, et see oli siiras. Ja nemad peavad muide eestlasi ja armeenlasi hingesugulaseks seletatav, et nende vaimne isa, Acopabovi Ann on õppinud Tartu Ülikoolis ja selle lõpetanud ja selle tõttu nemad nagu loevad. Tema abikaasa oli muuseas eestlanna jah. Nii et nemad loevad eesti ja armeenia rahvast nagu hingesugulast üks selle tõttu ja sellepärast oli seevastu võtta kuidagi eriti südamlik ja sellest oli alati igal pool juttu ja me tundsime seda südamlikkust, head vastuvõttu igal sammul, seal neile näeb ka ju avaldasid ikka. Oi, ma tavaliselt suurt mõju, eriti ma mäletan üksi, oli meil ühte tillukesse armeenia kaevanduslinnakesse Alaver, teisse selles linnakeses ei ole jalatäit horisontaalset pinda. Majad on nagu linnupesad, kõik mäeserval, niiet kõnnid, kõnnid mööda tänavat, järsku leiad ennast maja katuselt. See oli väga-väga huvitav loodus, olin ikka ürgne ja metsik, seal tee sinna juba ühel pool all sügav kuristik, täiskasvanud puid, teisel pool kõrge mägi. Jah, mäekülla ja niisugune tunne, et ja ei olnud kaitse kaitsebarjääre seal ka sugugi mitte. Ei seal ei olnud isegi selliseid, seal oli nii, et mõnikord näha, et oli täitsa ära nihkunud, tee paigast ja siis tuli sealt kuidagi laveerida, nii mõtlesin. Täitsa süda jäi seisma, vahepeal. Meie külalisstuudiote suvevaheaeg tuleb aga minut minutit järjest ligemale ja nüüd on ta peaaegu juba kätte saabumas. Kokkuleppel Heli läätsega. Me lõpetame tänase külalisstuudio soovikontserti ka see tähendab seda, et Meie külalised ütlevad igaüks oma soovi ja Heli Lääts valitsejalt ühe laulu. Ja hakka napsele ette. Me leppisime kokku, et sooja kuulata kevadine päike, mis oli ka meie victareeni üheks numbriks vastuvõttu, on küll vastuvõetav. See oli juhus, mis meid kokku viinud ja terve lennul siia jäid. Mu tõsidus ja range joon tas mul. Lubage mul öelda meie muusikasaadete toimetuse poolt heli läätsele, Laansoo ansamblile, tänastele külalistele ja üldse kõigile kõigile, kes on meil esinenud, meid külastanud ja kuulanud. Suur tänu. Lubage mul soovida teile parajalt päikest, sooja vihma ning kell selle järele vaid vajadust ka sumedaid õid. Sõnaga ilusat suve siis tootede sügisel Selendiga kindlasti kaasaga meie külalist inglitesse.