Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid ja sisekõned. Neis avaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. See oli Euroopa ö. Õieti Euroopas, ei olnud, ööd jäi vahele. See pidi olema öö. Aga kõikjal oli valge ja inimesed olid üleval. Siin-seal tõstsid häält koorid ja väljakul süüdati märgutuled. Berliinis mängiti valsse ja Varssavis rakowiace. Riias möllas haju torm. Tallinnas sättis end relvi parlamendisaadikutest moodustatud improviseeritud koor ning Maltalt purskas rakettide valguskuuni välja. Muidugi oli see ilus. Aga paari päeva pärast oli tulemas täielik kuuvarjutus. Ja siis pidi olema kõik teistpidi. Euro argises öös ei kujutle enam keegi televisiooniefektidega ülaltvaadet valgustatud Euroopale. Ja ainult romantikud suunavad silmad, binoklid ja teleskoobid taevakehale, mis peab kaduma. Kui sedagi. Pigem vaadatakse õlle taavi põhja, sest kuu ilmub niikuinii uuesti. Illar tõstis käed selja tagant rinnale risti ja muigas murult aknasse. Ja üldse mõni arvab, näeb taevatähti, kui vaatab teleskoobi asemel rasvatükkidega vorsti. Meenus talle lause ajast, kui ta elas veel püsivalt siin. Eestis. Akna peegelduses oli ta selgesti näha. Peegeldust tuli hästi esile sellepärast et otse akna all kasvava pargipuu juba uskumatult varakult lehis võra varjas vaate. Aga ega ta välja vaadanudki. Võib-olla seepärast algul ka midagi ei märganud. Karjumist ei olnud ju tuppa kuulda. Paar päeva tagasi oli alles poole avanevatele akendele pandud kolmekordselt klaasid ning sealtpeale tänavahääled peaaegu enam ei ostnudki. Ta põrnitses hajameelselt all kõnniteelt puude vahele ulatuvas tänavavalgustuses arenevad pantomiimi. Kuni taipas, et kätega vehkiv noor naine pidi karjuma. Naine puu all oli lühikeses joppis ja lühikese seelikuga. Ja kui ta midagi pargi sügavusse karjus, kummardustas sügavalt ettepoole ning ta pikad juuksed vajusid ta näole nagu kaardin. Siis tõusis naine püsti ja Elar nägi, et naise nägu oli verine. Naine võis olla purjus. Polnud ka ime. Volbriöö. Esimene mai Euroopa ühinemine. Ta läks akna pealt ära. Taipas siis äkki, et kui ta ennist trügi välja viis, võis maja välisuks lahti jääda ning ta läks alla. Aga kui ta all kätt sirutas, et lukku proovida, avanes välisuks ning ta seisis pargis karjunud naisega silmitsi. Kas ma saaksin nägu ära pesta? Küsis naine vaevumärgatava aktsendiga ning hakkas sel ajal, kui Illar mõistatas, mis aktsentse võiks olla trepist üles minema. Ja Elar pidi tahtmatult jälgima, kuidas tema eest sammuma naise puusad liiguvad. Naine seisma Elari korteri ukse ees. See oli praokil. Ja naine lükkas selle lahti, kuid ei astunud sisse, vaid küsis kas ma võin sisse astuda. Ning kukkus istuli. Kui naine oli vannitoas näo ära pesnud ning ukse sulgenud, seal veidi viivitanud astus ta tuppa ja vajus tugitooliheites seejuures jala üle teise, nõnda et reied kergelt paljastusid. Eurotte, ütles naine. Miss Europe. Miss Europe. Eurotte minu nimi, minu nimi on Eurotte. Jep Elarile kangastus, äkki kogu valgusega kaetud manner, nii nagu ta seda Kloovuselt näinud oli ja kõikjal olid veriste nägudega purjus naised. Hei, Europe nagu euro, mind hüütakse euroks k. Naine muigas. Ta hääldas vokaale veidi pikemalt ja kõne oli pehme. Kuid purjus ei tundunud olevat. Kuulge, alustasylaraga naine katkestas teda. Ma ei tee nalja. See on ainult niisugune kimbatus, sissekukkumine, juhus, et ma just sellisel õhtul ja et mul on just selline nimi. Ma tulin õigupoolest ütlema, mis olite tööl või? Viska Sylar veidi toorelt, sest oli äkki kindel, et tema tugitoolis istub prostituut ja Europe on tolle varjunimi? Ei, aastas naine lihtsalt ja vahetas jalga. Ja nüüd ei olnud enam midagi paljastada, sest seelik ei oleks kuidagi saanud enam kõrgemale kerkida, kui seda just ära ei võetud. Aga naise olek oli pigem abitu kui väljakutsuv. Ning ta pea vajus tugitooli seljatoele. Kas ma kutsun teile kiirabi või? Ei ole vaja? Ma lihtsalt liiga palju üleelamisi. Ma kohe otsin kõik välja ja asi saab selgeks. Naine katsus end üles ajada kuid jäi kägaras istuma. Kohe lähed mööda, hing läheb vahel kinni. Aga hing tuleb ikka tagasi ka. Naine tahtis lahtisi jaki taskust midagi välja koukida ja järgnev toimus nagu aegluubis. Naise küünarnukk riivas põrandalampi, see kukkus vastu tugitooli kõrval seisvat tillukest vanaaegset kipakate ümarat lauakest ja siis tagasi vastu seina. Lauake kalduse ühele, siis teisele poole, aga jäi püsima. Kuid samal ajal kaldus suurema inertsiga põrandalapp seinast hooga laua poole, lõi selle uuesti kõikuma. Ja siis oli vaas põrandal kildudeks. Minge ära. Koristan naine libistas end toolilt maha ja hakkas kilde pihu peale korjama. Aga üks kild pudenes maha ja läks pooleks. Vabandage, see läks kõik nii halvasti, ma tahtsin teile öelda. Okei minema, palun. Aga võib-olla ta ootab tänaval. Kes peab teid tänaval ootama? Naine osutas vaikides korraks oma näole ja korjas kylle edasi ning ilar pööras pilgu ära, sest lühikese seeliku alt paistis naise pesu. Kas ma kutsun politsei? Ei, ärge, ma. Naine tõusis, sõitis seelikut. Ma võin teid rahuldada, mis? Ma võin teid vastutasuks rahuldada, kui te mind välja ja politseil ei teata, kas te siis naine vaatas ilarile nagu talle tundus küüniliselt otsa? Ta ilusad silmad olid tumedad ja suured nina veidi liiga lühike, aga sirge laup, kõrge põsesarnad, veidi esiletükkivad huuled mitte just lopsakad, kuid veidi pruntis. Ja tema vanuse kohta oli võimatu midagi rohkemat arvata, kui et ta oli noor, vanuseta naine. Ning ta muigas, oi, kuidas ta muigas. Kas te siis tõesti ei taha? Ei taha. Palun hakake minema. Ma oskan, ma olen tõesti hea. No kuidas ma teile selgeks teen, et te ei kuulu siia, mis teil vaja on? See seal väljas on ammu kadunud, varjata ennast või olete illegaal või? Kes kes on illegaal? Ärge palun nimetage mind halva sõnaga. Illegaal on ebaseaduslikult, mitte legaalselt ebalegaalselt libalegaalselt, ükskõik mismoodi ebaseaduslikult mingi riigi territooriumile tunginud isik. Tundus hetkeks hajameelne ega pööranud iralit silmi. Te ju tegelikult ei taha, et naera, läheksin jah. Tahaan küll. Ma siis lähen. Kuigi ma ei peaks minema, aga teie pärast see võib-olla tõesti ootamatu, kui keegi nii uksest sisse sajab, ma lähen. Ma arvan, et hommikul näeme hästi-hästi, palun. Naine tundus Illaril äkki lootusetult purjus olevat, on sellised tüübid, kes võivad juua liitrite kaupa maailma, et seda on Eesti eriti näha oleks nende keel, ei lähe sõlme, nad ei kõigu eriti. Ja pealegi olid naisel tumedad silmad, millest oli spetsiifilist läiget raske tabada. Naine koukis saamatult uudset lukku ja Idar avas ise ukse karedalt visates. See lukk käib nii kui naine äkki tema najale ja siis põrandale hakkas vajuma. Mis kuradi tsirkus see on? Käratas Illar. Aga naine lamas põrandal, juuksed laiali, kaunid mustad juuksed ja nägu surnukahvatu pool külili ning üks jalg teise all. Ja oli ilmselgelt minestanud. Viie minuti pärast istus naine samas tugitoolist, kus ennist ja hoidis Hilary toodud nuuskpiiritusega vati ikka veel peos. Vabandage, ma ei ole terve päeva midagi söönud. Ütles naine. Jääge sinna tooli, ärge tõuske üles, ärge kuhugi minge, ärge midagi puutuge ja ma teen süüa. Sööge siis minge. Käratas Hillar. Tõi harja, tõmbas killud harjaga kühvlile. Ja kuigi oli selge, et sellest faasist enam asja ei saa, valas sisu ettevaatlikult plastikat koti. Niisugune siis pomises Illar pahuralt. Euroopas ei ole täna ööd, kõik on valge, ütles naine koketeerivalt. Maal on pime, metsas põllul, seal on pime ja valgus, mis valgusse on ainult valgustuse, elekter ja kõik. Ebaromantiline te olete kui naturalistlik, te olete kui argine elekter, valgustusraketid. See ongi tee valgus. Olen seda vaasi hoidnud kogu elu aastakümneid, saate aru. Saan tuhkade saate seal meie suguvõsas olnud aastasadu. Keegi ei tea, kuidas see sattus minu esivanemate kätte. Ma olen alati imestanud, kuidas ühel Eesti talupoja perel sai olla selline asi, selline ime ja nüüd tulev juhuslik inimene, keda ma ei tunne ja log selle ära. Ma lasen teile saata uue Kreekast. See on ehtne. Ja kui teie sealt ka ehtsa saate siis see ei ole sees, ei ole see, mis on saadud minu vanematelt. See on olnud mul eluaeg. Saadud minu vanematelt ja nende vanematelt. Illar läks kööki ja pani vaasi, killud kotiga kappi, aga pahameel ei olnud lahtunud. Ja nüüd tuleb üks kuradi vurle ja lõhub selle ära. Vabandage, palun ma kogemata Kullust toast naise pommi. Varasemad vaheseinad olid maha lõhutud ja köögist oli näha, et naine on kingad ära võtnud, jalad tugitoolis istumise alla tõmmanud. Kella ühe paiku oli söök kandikuga naise põlvedel. Naine sõi ahnelt. Kui ta valmis sai, laskis ta end seljakele. Ilar võttis kandiku ja viis ära, kui naine ütles. Siin tuleb ilus kodu. Olete kindel, et teil kiirabi ei ole vaja? Ei ole? Ei ole vajama, mõtlen ilus kodu. Tahate veel süüa või? Ei, ei. Kui sa natuke veel istuda. Tõesti ilus kodu. Pole siin ilusat midagi. See on üürikorter, jaga üürikorterid, ainult ajutine. See ei ole üldse minu kodumisteldast kiidate. Nüüd tahate napsu ka või? Ei, ei. Aga kui teie tahate, siis palun võtke. Ei taha. Elaristus korraks diivanile aga läks siis nõusid pesema. Naine oli silmad sulgenud, ilmselt magama jäänud. Aga vaevalt ori ihar uuesti tuppa astunud, kui naine hakkas Silvi avamata rääkima. Europe, see ei meeldi teile. Aga ega see ju kole nimi ka ei ole. Ma ei ole ju süüdi, et isa sellise nime pani, isa ise oli Nikolajev ist Ukrainast, kuigi venelane. Mõnele pandi kunagi nimeks Stalin ja ei ole ka midagi, mis nimesid praegu pannakse üldse mitte inimeste nimesid, isegi asjade nimesid. Ema oli minu nimel nõus ja ema oli eestlane. Ma tean küll, et see ei ole maailmajao nimi. Isa pani selle veel siis, kui ma sündisin siin Eestis, isa läks siit Venemaale, aga sealt Kreekasse Ateenas on ju nii palju venelasi 100000. Me elasime siin kehvasti. Viiendal liinil. Seal oli minu lapsepõlv, koridor kahel pool, uksed keskel, koridori põrandas auk, ühiselamu, barbaarne üldvalgus, mis üldvalgus. Barbaarne Ma mõtlen hingetu. Ma vihkan üldvalgust. Sain just ülikooli, siis läks isa Venemaale ja kohe Kreekasse. Elasingi Kreekas kogu aja. Ema suri ja siis suri, isad ei kujuta, mida tähendab olla üksik, kuigi on kogukond, ma mõtlen venelasi. Ma pidin elama kogu aja ühiselamus, nii piltlikult öeldes ebamäärast värvikoridorid, mille lõbusn uks, käimlasse liin viis. See on kõikjal. See üldvalgus on hämar ja ei näe hästi, kuigi kõik on näha ja natukene hirm selles koridoris käia. Igal pool, kus mina olen elanud, on see valgus. Aga siin mitte. Siin on hea. Miks te seda räägite, mis see teisse puutub, et siin on hea või ei ole, magage parem natuke, te peate varsti minema hakkama. Rääkige oma elust minevikust, pomises naine. Aga Ilaria vastanud vaid tõusis ja läks akna alla ning vaatas hämaras vaikivat puud. Oli vist veidi valgem sest tänavalaternad olid ära kustutatud. Ometi oli puudume võras selgemini näha kui ennist. Siit sajakonna kilomeetri kaugusel oli samasugune vana puu. Ainult maja selle varjus oli teistsugune, väike ja vahest vanemgi, kui see linnamaja siin. Maja oli üle värvitud aed ümber ehitatud puid istutatud. Katus peale pandud. Maja oli talle paarteist aastat tagasi ise sülle langenud peaaegu vägisi tagastatud. Aga tema oli osanud selle kaotada, oli selle kahjutundeta maha müünud ning üle lahe pagenud. Nüüd hommikul oli ta seisnud maja ees sisse minemata ning tundnud, kui võõrast on siin. Ta oli selle ise ära müünud. Kosmopoliit maad. Ebaõnnestunud õnneotsija tarrekkati poole. Aga see minevikust ilmunud Põllik väljend ei lohutanud. Sest siin ei olnud kedagi põlata peale enda. Ta oli seisnud maja ees teades, et tal ei ole nii palju raha, et seda tagasi osta. Miks te nii seisate? Mina jah, teie käed seljal. Kuna ma peaksin siis seisma, käed kõhu peal, või? Kui inimesed nii seisavad, käed seljal siis mõtlevad nad minevikule kaotatud võimalustele ja on kurvad. Mul pole minevikku. Igaühel on minevik. Hilary tundis täielikku tüdimust, läks tagasi diivanile, heitis pikali ja sulges silmad. Ei ole Teieni tusane, trootsite kogu aeg mu lauseid, see ei ole viisakas. Kas olete kurb? Ei ole. Niisugune ma olengi. Mis te tegite enne, kui ma tulin? Mees, ma ikka tegin ilutulestiku, vahtisin siit ei näe ju. Tallinnas ei olnud täna ilutulestiku ja mujal on kindlasti läbi. Ma vaatasin Maltale, pomises Illar pahuralt. Seal kindlasti pühitsetakse öö läbi. Ah jaa, muidugi, televiisorist, ütles naine. Diivanil lamades. Pea naise poole ei olnud naist näha, kuid ilmselt too ehmatas korraks naerda. Kõik ilutulestikud on alati ühtemoodi fuajeeerr värk. Eks ta kõik. Aseflaier värk, võld, valgustus, neil pole hinge ilus, aga barbaarne komme. Minus tekitab see rahutust. Ja ma saan aru. Käisin täna niisuguses kohas, kas teate, Keervider, ütles naine Vene tänaval Vene tänaval ja. Seal on jah, üks siseõu, väike kohvik. Vanaaegne. Seal oli hea, nagu aeg oleks peatunud. Ema rääkis ikka, et enne sõda on Eestis olnud isemoodi rahulik, kindel niisugune tunne, et et miski ei ähvarda. Ma tean. Ma tean, ma tean, ma tean, nii oli kogu Euroopas. Stefan Zweigi nimetas seda turvatundemaailm. Turvatunde et ei pea kartma. Ah jaa, muidugi. Naine vaikis ja hakkas siis mingi suletud tooniga rohkem nagu iseendale rääkima. Emas sellepärast vist tahtiski, et mul selline imelik nimi oleks. Ta arvas, niisugune nimi toob õnne. Isa rääkis ka alati, et Kreekas oleks ja et seal on ilus loodus ja elu odav. Ja mütoloogia. Ja mütoloogia ja rahu nagu Eestis enne sõda. Elar muigas. Tegelikult ei ole see jutt sõjaeelsest rahu tundes ka midagi muud kui üks müüt. Minu ema rääkis ka sellest ajast, et siis oli hingerahu ja et inimesed uskusid, et nii jääb igaveseks. Kõik olid veendunud, et nüüd ollakse sirgel ja eksimatult teel parimasse kõikidest võimalikudest maailmadest. Aga paraku tuli veenduda, et Froidil oli õigus, kui ta nägi meie kultuuris tsivilisatsioonis üksnes õhu kest kihti, millest maailmadest truck, kiirused, jõud võivad iga hetk läbi tungida. Te olete tark mees. Teadlane. Elar hakkas naerma. Kõige tavalisem loodusemees ainult selline, kes arvab lobiseda. Nii arvast vaik. Ja tal oli õigus. Kui järele mõelda, siis barbaarsuse oht istub meis enestes ja mitte kuskil mujal. Praegu valmistub Euroopa hoolega barbarite sissetungiks. See tuleb kusagilt väljastpoolt ja siin, kus meie ise parajasti oleme. Siin on üks idüll ja harmoonia. Te räägite Keervider, see oleks nagu mingi rahupaik ja tahad, et kõikjal oleks Keer, Wiederi viider, Keer. Igaüks meist tahab, et Euroopa oleks üks suur Keerwiler. Aga Euroopa on olemas ainult meie ettekujutustes ja seda roopas, seda ettekujutus, sellist ettekujutust, mis võiks teostuda, ei ole enam. Võib-olla ei ole olnudki. See tuleb ka siia, see ärivaim. Kõik muudetakse turismiks, bürokraatiaks, suur riiklikuks korraks, kus vabale arengule ei ole kohta. Vene ajal muudeti siin kõik ideoloogiaks ja majanduskalus. Nüüd on kõik vastupidi, kõik muudetakse lahenduseks ja ei ole mingit mõistlikku ideoloogiat peale raha ahnitsemise ideoloogia, mis on bürokraatia aluseks, kus kodu on kas või Euroopa ühiskodu meie igaühe kodu. Ma ei tea vastast, naine Häliselt, rääkige, kui teie teate, Euroopa käitub nii, nagu valmistuge sõjaks barbarite vastu, loob endale Euroopa kindlused ennast arvatavate barbarite eest kaitsta. Aga tegelikult hävitab selle kindluse. Sellesama Euroopa enda tehnoloogia. Seespool on see barbaarsus, mitte väljaspool. Seda ei märgata sesse, istub meis igaühes, mis koduse on, kui kasvõi siiagi minu oletatavasse koju teie oma kavalusiana haalsusega sisse tongite euro. Ma ei tea. Ma kardan, te räägite nii vihaselt, veendunud ma olen ju siiski naine, mitte euro, mitte raha. Mõne aja pärast varem või hiljem ma pean sünnitama. Kreekas vaadati järele, mul on kolmikud, ma tulin siia sünnitama. Mul peab olema turvatunne. Mul ei ole kedagi ja ma ise pean kuidagi endale turvatunde looma. Aga te räägite nii, et mul on hirm, kelle ma sünnitan kellede ikka sünnitate Sarpedoni radamantise miinuse, kes laskis ehitada labürindi, kus elas minut auras. Seda õpetatakse meil keskkoolis. Aga seda ei õpetata, et kui isa oli Zeus, kes oli võtnud valge sõnni kuju, siis sellega oleks pidanud kõik maailma probleemid lahendatud olema. Aga ei olnud. Ja ei ole. Võib-olla te sünnitate ühel päeval hoopis 30 türanni? Naine vaikis selle mõnitamise peale tükk aega. Ja pomises siis tasa. Palun ärge palun. See ei ole naljaasi. Ma tõesti. Oota. Aga see vist halb koht siin. Mis te siis tulite siia pahasse paika? Illar tundis, et lause oli liiga karm. Tal ei olnud juttu ootamisest kohe kohale jõudnud, ta ei olnud aru saanud, et naine ei kavatse sünnitada tulevikus, vaid võib-olla õige tea. Ning ta tõusis diivanilt ja läks tugitooli juurde, kükitas sinna maha ja küsis tasaselt. Noh, hea küll, jätame selle loba. Kuidas te siia sattusite? Ära eksisin. Elar tundised ägestub jälle. Mis jutt, see on? Istusite vale lennuki peale või? Euroopas on kerge ära eksida, jah. Tallinas eksisin ära, hakkasin liiga hilja siiapoole tulema, lõpuks leidsin selle koha. Tallinn ei ole nii suur linn, et siin ära eksida saaks. Mina eksisin. Ütles naine oma tõrjumatu lihtsusega. Olgu. Kuhu te tahate minna? Ma ei tea, kuhu ma pean minema. Siia tahan jääda. Mis asja? Elar tundised ägestub, seda enam, et naine äkki vaevumärgatavalt naeratas. Te ei saa aru. Mallest tahan siia jääda. Mis jutt see on, mis te olete, mingi maniakk või? Ila rajas end üles ja võttis piibu ning hakkas toppima. Suitsetamine on tervisele kahjulik, kurat, see teie asi on. Te ei ole mu naine, ma ei ole teid üldse siia kutsunud? Ei ole, aga mina olen ka toas, Euroopas loobutakse suitsetamisest, kurat, olge vait. Tõmmanud mõne mahvi keskus Illar tubakapiibust välja ja pani selle kõrvale. Hea tubaka lõhn, pomises naine. Mis asja te siis tahate, kui ma hakkan suitsetama, siis ei tohi. Kui ma loobun, siis võiks nagu küll. Naised on niisugused, ise ka ei tea, mida tahavad. Sosistas naine. Elar pani lae tule põlema. Teate, Miss Europe ütles ta aruka rahuliku häälega. Öelge nüüd, millal te kavatsete lahkuda ja kuhu te lähete, et ma peaksin muretsema. Mul ei ole kuhugi minna. Ma alles tulin siia maale, mul ei ole otsest sihti. Vaatan, kuidas saan rajan siin kodu. Midagi edes i rajaga rajaga, aga mis mina siin asjasse puutunud, mis te üldse oskate? Ma mõtlesin siin ehk ei ole palju kreeka keele oskajaid, hakkan õpetama uut kreeka keelt, uuskreeka keelt, uuskreeka keelt. Ja mis asja te ajate, mis asja te valetate? Illar lõi käega, tal oli pika veel käes pool tubakaga segatud tuhk oli kavasse jäänud. Ja see lendas piibust välja ning ta pidi kummardama, et seda kokku korjata. Teie, vabandage, ma ei tea siiani teie nimi, mis teiega on, mis teiega on, ütelge ometi Teieni närviline. Kas te olete soomlane? Mis soomlane, mis see siia puutub, miks te seda arvate? Ma arvan, ma arvan, et tulite Soomest niisugune korter ka. Ega ma sellepärast veel soomlane ole. Niisugune esinduslik mees, lollitate rumalat naist, naine teab ikka, ma saan aru, et teil on midagi, naine ikka diavalusadest asjadest, teil on valus ja meelitate või no mis, teate teie nendest valusatest asjadest. Mis teate, teie sellest, kui kokkulepetest ei peeta kinni, kui miski ei lähe, kui unistused ei täitu läheb lörri ja peavad alustama sealtsamast, kus kunagi alustasid, sa saad lihtsalt aru, et sa ei ole üldse äriinimene üldse tänapäeva inimene mõnes mõttes puuluge üldse siia urbaniseeritud maailma, kui ei ole kodu, ei ole peret. Praegu ei ole tööd ja pension on ukse ees. Aga mis see teie asi on? Kas teil ei ole tahtmist sellest rääkida? Küsis naine. Kellele ma ei tea, kasvõi mulle, mis mõttega hakkab kergem. Hakkab kergem. Miks ma peaksin teid usaldama? Ma nägin täna tänaval ühte inimest, ta isegi ei tervitanud. Kui omal ajal oli armeenia maavärin, olete kuulnud? Jah? Jah. Kui oli see maavärin, siis see oli veel Vene ajal, ma elasin siis muidugi siin, Eestis tõin ma enda juurde koju ühe põgeniku. Neid tuli siis vist igale poole. Ta pidas mind tänaval kinni ja ütles, et ta on põgenik ja ei ole mitu päeva söönud. Mas söötsin seda, tal ei olnud kuhugi minna. Ma lubasin algul talle enda juures ööbida, siis aitasin tal elamiseks nurgakesi leida. Andsin raha, et ta esialgu läbi saaks. Aga kui ta mulle täna vastu tuli, siis ta isegi ei tervitanud mind. Vaat siis sellepärast, et see oleks halb. Ma arvan, et see on isegi hea, et ta mind ära tundnud. Miks, kui ta oleks mind ära tundnud, võib-olla oleks talle meenunud, et lõpuks kui tal kõik juba olemas oli ja ta oli suurest hädast üle saanud käis ta mul külas ning pärast seda oli kogumus säästetud raha kadunud. See oli üks põhjus, miks ma hiljem, kui kord juba muutus ja ma välismaale pääsesin. Äri pidin hakkama tegema. Siis kõlas uksekell. Uksekell kõlas kell kaks 13. Alt uks oli vist kinni keeramata jäänud, kui ila ukse avas, küsis politseinik, kas siin on võõraid ja palus passi Ilarday passi ja küsis, keda peetakse võõraks. Ning kui ongi, siis on need tema külalised ja see ei ole kellegi asi. Politseinik vaatas talle tõsiselt silmale Laksatades passi ootavasse pihku ja ütles, et ilaril võib tulla pahandusi. Siin on illegaal mess. Siin on illegaal Mess illegaal. Illegaal on ebaseaduslikult Eesti Vabariiki tunginud ja siin viibiv isik puistes politseinik. Noh, kas see naine on siin või? Ei ole siin kedagi, kes teid võiks huvitada. Mis see teil on? Teine politseinik osutas koridori seinal rippuv raamile, kus ilutses sajakroonine, aga muigas veidi. Miljonär jah. See on valeraha. Mis? Noh, see on nagu hüvastijätuks veni. Kavatseta ära sõita. Millal. Mis teisse puutub, torkas Illar siis, kui tuleb õige aeg. Teete valeraha? See oli öeldud pigem muigega, kui mõeldud tõsiselt, aga vihaseks teen. Jah, teil läbiotsimis ordenit ei ole, sellepärast ma teile masinat ka ei näita. Ma saan aru, hüvasti Eesti ja ütles teine politseinik. Mõlemad ametimehed mahenesid silmnähtavalt. Eesti raha jätan mina ka endale mälestuseks, ütles teine politseinik. Ninaga ütles esimene. Aga mis puutub seda illegaali, siis ise kutsusite endale häda kaelamisse, tassisse laskite? Ma ei ole mingit illegaali siia sisselaskudega sisse kutsunud. Siis ma jätan valve koridori, tulen läbiotsimisloaga, põrutas politseinikke, tahtis väljuda. Kui uksel seisis Hilary külaline. Pass. Ta ulatas mingi dokumendi Mess, küsis politseinik, see on minu pass. Politseinike dokumendi hakkas seda uurima. Olete Kreeka kodanik ja meeste siis Eestis, teete? Ta just nimelt ei teegi siin midagi porise Sylar. Aga politseinik ei pööranud sellele tähelepanu. Teie loa tähtaeg hakkab lõppema, alge väljasõiduga, täpne. Kus te elate? Meie mina elan Eestis. Ma ei tea, kus te elate. Te ütlete, et elate Eestis, aga elamisluba peab ikka olema. Tänasest oleme Euroopa liidus ja talle ei saa sellega olla mingeid probleeme. Ägestus Illar. Kas teie ise elate siin? See on minu elamispind, jah, kus töötate? Ei töötagi. Ahah, see ei puutu teisse. Ma olen bioloog, väljaõppinud ja valele alale läinud ning äriga alt läinud, bioloog loodusemees, kui see teile rohkem meeldib. Kas teil üürileping on? Teil ei ole õigust seda nõuda. Elar keeras ümber ja tahtis tuppa minna ning kui politseinik ootamatult liigutasid teda takistada, lükkas politseiniku. Kell kolm 17 öösel Illegaal juhuslikult tabatud mingis narkourkas ja kell pool viis hommikul olid nad politseist tagasi. See oli siis teie mees või ei olnud? Küsi Sylar oli või ei olnud? Oli varem. Ma siin käisin varem ja siis me abiellusime, aga ma läksin tagasi. Ta tahtis, et ma prostituut oleksin talle raha, teeniksin välismaalastelt. Mängite siin turistina olevat kreeklane, kes on hädas ja nii edasi. Ja aga see, mis te mulle ütlesite Ja jälle kord pidi veenduma, et naine lõidel oma lihtsusega jalad alt. Mul ei ole midagi. Sellepärast sina meeldiv esinduslik. Naine vaikis ja lisas, siis. Ta oli meie korteri meie kunagise korteri maha müünud, raha ära raisanud. Ja nüüd võttis käekoti ka. Naine hakkas jälle veelgi suurema aktsendiga rääkima, õnneks raha ma seal ei hoiagi, vaid enda juures ja ma kulutasin suure raha hommikul ära. Siin akna all, ma ei tahtnud, et ta tuleb minu uude koju. Mis, mis kuradi jutus ajad, mis uus kodu. Karjus ilar. Aga naine ei teinud sellest väljagi, vaid jätkas. Ega mina ei helistanud politseile, mina ainult ähvardasin, aga tema võttis mu mobiilitelefoni ära ja lõi katki. Ta võeti kinni mitte sellepärast vaid purjus olemise pärast, aga ta jõudis ütelda, et mina võtsin tema raha. Ta ongi selline, mida ma talle teen, las ta olla. Ta on siiski olnud minu abikaasa ja olime koos. Mine siis sinna tagasi ja tooda politseist välja ja elage õnnelikult. Ei-ei. Sellega on lõpp, ma tahan ainult rahu õpetada kreeka keelt ja. Päike hakkas tõusma. Veidi pärast kella poolt kuut oli see vana saarepuutagamiskassas Hilary akna ja suure autode vahel. Poolunes samase unetu pani ilar kõrvaklapid pähe. Eesti on Euroopasse tagasi läinud, kogu euroopas põlevad tuled ja inimesed pidutsevad 25. riigis. Me peame aru saama, et Euroopa, see ei ole pelgalt manner. See ei ole ka lihtsalt suur, kõikehõlmav ja kogu maailmaelu mõjutav organisatsioon, euroopan, hing, euroopanud vaim, euroop, pat, tulevik ei saa sõltuda millestki muust kui meist endist, meie hingest ja vaimust. Siiani oli Euroopa neile ainult sõna. Nüüd on see tegelik. Naine ütles midagi, mida Illar algul ei pannud tähele, aga see oli öeldud nii kõvasti, et see kõrvaklappides kuulduvast häälest läbi kostis. Ja ta võttis klapid peast. Ma vist eksitasin teid. Ei, ma tahtsingi just raadio kinni panna. Kas teil on siin hea olnud elada siin korteris? See ei ole ju minu korter, see on ajutine peatuspaik. Nomaadide oleme jah. See lihtsalt on odavam, kui hotellis see on uus äri, ostetakse korteri, siis kasutatakse hotellitoana ilma makse maksmata. Te olete siis osaline ebaseaduslikus äris, naeris naine. Kas ma pean helistama politseisse? Ta tegema hääle jämedaks, teatan teile Ellegaalist aadressil. Ma olen unustanud aadressi, kus te elate? Euroopas, naeris mees. Maadresson, vana euroop, uus aadress, Euroopa liit, noh. Võib-olla teate ka seda laulu analauludes sõnadega. Naine ohkas, ma olen pidanud palju ringi rändama. Isa vihkas koha peal olevat kutsest enne seda, kui mina sündisin, Nõukogude Vene ajal elas ta pool elu sõjaväelinnakus kõrbes, kus te pääsenud mitte kuhugi. Ja seepärast tahtis kõigest osa saada, unistas kõigest. Kas see oligi kõik nii palju, aga igal pool igal pool elavad ikka inimesed, mitte sõnad. Neil on ikka needsamad soovid ja lõpuks olid need ikka ühesugused. Hiina restoranide pitser, riiedja, pubid ja baarid igal pool. Ma ei tea, mis Isamaa südames otse soovis. Aga seda ta ei leidnud. Ta ikka rääkis Euroopa Euroopaga eelarveajas end püsti. Ja temale siin ka mõelnud. Maja võib jah ehitada euroremondiga teha, aga kodu on ikka kadunud. Ja Euroopa ongi sõna. See sõna ei tähenda sugugi ainult vaimuvalgust, kes viis Ameerikasse, tule ja mõõga ja piinamised ning orjad Euroopa, kus sai alguse globaazisatsioon. Aga ikka Euroopast eurooplaste maailma avastamisest ja maailma vallutamisest. Kas see on ühiskodu, kus tehnoloogia hävitab väikeste rahvaste senise olemise muudab selle tundmatuseni, terved rahvakesed hakkavad jooma ja kaotavad senise hingeelu ning pidemed. Need oleme meie ise, kes me endale sellise kodu tegime ja kus me elame. Mul on süda paha, ütles naine. Ma peaksin siiski minema arsti juurde. See ei saa olla nii vara, aga ma tean. Kui niisugune amet on, siis ei tea ju ka, kelle laps või mis haigus sul võib olla. Elari oli tahtnud midagi kohmata midagi eneseiroonilist oma suure sõnalisuse kohta. Kuid mingi vaev, mingi kius ajas end tagajalgadele, raev, mida ta oli kandnud endas kogu maailma kogu elu vastu ja ta küsis. Te olete siiski lõpul tüdruk? Mis mul üle jäi? Ja Eurotte Eurohakas kibedasti nutma. Kas te arvate, et keegi minust hoolib? Õppisin õpetajaks, aga lääne siis juba ükskord Karjus, Ilaria helistas kiirabisse. Kui uksekell veidi pärast kaheksat Elises, siis nad magasid. Kiirabis oli naine ruttu läbi vaadatud ja talle mingit rohtu kaasa antud. Ning nad olid pidanud võtma takso ja vaevalt tuppa jõudnud kumbki oma asemele vajunud naine Illari soovil diivanile. Ja Elar ise lahti tõmmata asse tugitooli. Kas see on teie koer? Naaber oli ilmselgelt heas tujus. Kus sina siis olid? Kogu selle aja? Koer vaatas ilarile truud silma. Maa tuli komandeeringus, teate küll, see Euroopa Liidu värk, väikevedu veni ja vaatan, see istub jälle all. Teistel siin majas koeri ei ole ja see on tihti siin teie ukse taga oodanud. Elar laskis ukse kinni, otsis külmutuskapist tüki koeravorsti, valas kaussi vett ja vajus uuesti pikali. Mis põrgu võõrastemajas siin on, pomises ta. Koer oli torganud märja nina talle silmaauku, Janohutas nüüd. Teil on koer ilmselt häälte peale üles ärganud, naine vaatas teki alt, tema poole. Ei ole. Ma ei tea, kus see käib, käib siin kogu selle aja, mis ma siin olen, nii kui ma selle pinna üürisin, ilmus ukse taha. Korterivaldaja koer ei ole. Otsisin omanikuga seda vist ei olegi. Nonii, ta tulebki iga päev. Siis olete teie naine, haigutas ikkagi omanik. Meistia, pomises Ilaria katuse magama jääda. Aga koer sättis end ta selja taha ja nügised ainult koomale võtaks. Illar tegi korraks silmad lahti ja koer tõstis kohe koonu ning vahtis talle üle õla silma sisse. Koeral olid helesinised silmad. Illar oli terve elu sellist põhja koera soovinud, aga ei olnud kujutlenud, et see ilmub ta ellu ise. Ning ronib voodi, mis, mis ta nimi on. All ei ole veel live, aga ma olen unistanud terve elu sellisest koerast. Pomises Hilary uniselt, lapsest saadik. Miinaga. Ütles naine. Küll me hakkame hästi läbi saama. Mess. Elar kargas asemel püsti, on alles nahaa. Kas te kavatsete siia elama jääda? Naine vaatas talle teki alt otsa. Ja ainult ta pea paistis, vaadake vaadake lauale. Ma panin sinna leping. Ostu-müügileping. Ma ostsin hommikul selle korteri. Tee lepingu, aeg oli täis saanud, ettemaksu ei olnud. Ma siis ei tundnud veel teid, aga. Aga te võite siin elada, kui soovite. Võtme võite endale jätta, minul on ka võtmed, pass, võtmed, leping, kõik on mulle alati enda juures, mitte kotis. Ja teie hakkate mind ülal pidama? Küsis Illar mõne aja pärast, kui oli veidi toibunud. Ta läks vannituppa pesema ja pani riidesse. Ajasin pool istukile, ta rinnad paljastasid, kui ta heliselt küsis, kas lähete tööle või? Mul ei ole tööd. Ütles Illar. Ta vaatas lepingud laual ja diivanil pool külili naist ja korraga tundus talle nagu ta oleks teda juba kohanud. Juba ammu. Kesk-eas nooruses, lapsepõlves alati ja see oli kuidagi kummaline, nagu sürrealistlik tunne. Kuhu te lähete? Hüüdis naine talle järele. Kuhu mul ikka minna mujale kui Euroopasse, siit ei pääsegi enam mujale. Põrutas ilar. Aga tahtis ukse siiski tasa sulgeda, kui koondilistati ukseprakku. Ja koer pressis ennast kaasa. Pargis oli veidi niiske oli vaikne ja autosid ei liikunudki ja year seletas seda endale sellega, et pärast suurt pidu puhatakse. Kuid siis meenus talle, et oli pühapäeva hommik. Koer jooksis, et nagu teaks ta sihti. Aga vaatas ikka tagasi, kontrollides, kas Hilary järgneb talle. Hommik läks üha selgemaks. Ja kui nad linna piirile jõudsid, oli taevas valgust täis. Ning eesväljadel ei paistnud ühtegi teed. Elar seisatas korraks ja vaatas tagasi. Siis lisasid nad sammu. Algas Euroopa pääs. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg