Tervist kuidas hinnata lõimumist integratsiooni Eesti ühiskonnas. Milline peaks olema lõimumist soodustav kodakondsus, haridus ja keelepoliitika ja kas lõimumist eestlaste ja vene keelt kõnelevate Eesti elanike vahel üldse on vaja. Kultuuriministeeriumi tellitud ja neljapäeval avaldatud integratsiooni monitooringu taustal palusin täna stuudiosse nendel teemadel vastamisi väitlema Eesti keele Instituudi direktori Urmas Sutropi kes on Reformierakonna liige ning ajakirjaniku ja kirjaniku sisserändaja poja Andrei Hvostovi, kes on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Teile, teile mõlemale. Tere, turism ja mina olen saatejuht Arp Müller. Millised teie eelistate kasutada, kas lõimumine või integratsioon? Mina mul täiesti ükskõik, mõlemad sõnad sobivad laimu ja vahel liiga pehme ja sihuke erootilise alatooniga sõna. Et kaks inimest on käte ja jalgadega laiali, üks ümber võib olla selline assotsiatsioon tekkima, sellest lõimetõvest aga integratsioonile Kädamine. Mulle ei meeldi üks või teine sõna, integratsioon on eriti õnnestunud. Eelistaks viimasel ajal üha rohkem rääkida kooseksisteerimises, möönan, et see ei ole ka kõige parem sõna. Aga noh, selline paralleelselt koosolemine teatud teatud ruumis teatud ajas. Aga mõtestama, olgu selleks siis lahti ka, millest me üldse räägime? Mis asi on see lõimumine, mis asi on integratsioon, kuidas teie seda mõistate? Urmas Sadam pean, mina olen seal küsimuses enamikust erineval arvamusel ja mina arvan, et see on üks pikaajaline protsess, mis kestab põlvkondi. Et noh, ütleme, et 50 60 või 70 aasta pärast on toimunud assimilatsioon ja on üksikud perekonnad, kes mäletavad üksikuid venekeelseid sõnu nii nagu Alaskal. Et see on selline pikaajaline protsess ja seda ei saa käsu korras teha, seda ei saa teha telekanalite loomisega ega ega ka sellega, et noorima või räägime Sama küsimus Andreile. Kuidas mõtestada lahti see integratsioon või lõimumine? Jaoks on see see mõiste üha enam nagu seondub võimega viibida koos ühes ruumis aegruumis ilmad väga suurelt tülli minnakse teineteisega. Noh, kindlasti see lõimumine kasutame seda sõna, et seda ei saa kuidagi nagu vägisi edendada, peale sundida kellelegi. See on kindlasti üks pikk protsess. Ja mul on mõnikord tunne ajalugu õppinud siis oma muidugi kohe ka võtta mingid sellised ajaloolise näited kohe varnast võtta, see on mõneti nagu natuke lootusetu, et kui mõtleme meie baltisakslastele, kes 39. aastal sealt lahkusid ja kelle lahkumine me teame, et poliitiliselt tekitas väga selliseid suuri muremõtteid, sest kuna oli juba juba aimdus, et selle taga on mingi suurriikide omavaheline kokkulepe, nüüd hakkab juhtuma koledaid asju, aga samas tunti selle üle head meelt, et nüüd me saame neist raiskatest ometigi lahti. Kuigi need raisad, eks ole siin elanud 700 aastat. Aga nad ei olnud saanud omaks. Et nii, et noh, see nagu lootusetu, et, et need Eesti venelased või baltivenelased, kuidas me neid ka ei nimetaks, et nad kunagi omaks saaksid põlisrahvale. Esimesed positsioonid on välja öeldud, aga kuulame siia vahele väljavõte usutluses Kristina Kallasega läinud nädalal esitletud Eesti integratsioonimonitooringu ühe autoriga. Me tõime välja nii positiivsed kui negatiivsed tulemused, et on nii positiivseid näitajaid kui ka negatiivselt positiivse külje pealt võib-olla seda, et eesti keele oskus teisest rahvusest elanike seas järjekordselt paraneb küll aeglaselt, aga siiski ja kontaktid harva erinevast rahvusest elanike vahel ka suureneb nii-öelda selles mõttes sidusus nagu kasvab eriti meeldiv ja hea tulemus on ikkagi teisest rahvusest noorte näit ja nende hulgas on rohkem eesti kodakondsusega inimesi parema eesti keele oskusega usaldavad Eesti riigistruktuure rohkem, tunnevad, et neil on samad võimalused eestlastega ehk siis et tegelikult seal on nagu võimalus optimismiks nagu lõimumise seisukohalt ja teisest rahvusest noortele hoiakute ja olukorra suhtes. Negatiivne on ikkagi see, et meie naturalisatsiooni tempo on seisma jäänud, sisuliselt neil küll Nataliseerub aastas umbes 1000 inimest, aga, aga nende hulgas väga suur hulk on neid alaealisi lapsi, kes kes saavad lihtsustatud korras kodakondsus ehk siis suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi tegelikult on jäänud nii-öelda selleks hulgaks, kellega, kellega praegu tegelikult on üsna raske on neid motiveerida Eesti kodakondsust omandama. Sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse tajumine on suurenenud ja ka poliitilise võimaluste nagu võrdsuste tajumine, et teisest rahvusest inimesed tajuvad, et neil ei ole eestlastega võrdseid võimalusi. Ja, ja noh, jätkuvalt on usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu nii-öelda eestivenelastel oluliselt madalam eestlastega võrreldes siin on siin on ka nagu vaja sellele tähelepanu pöörata. Ma arvan, et on muutunud ootused, et venekeelse elanikkonna ootused oma võimalustele Eestis näiteks karjääri teha eestlastega võrdselt on oluliselt suurenenud, eriti puudutab see just nimelt neidsamu noori, kes tegelikult leiavad, et neil peaksid olema eestlastega võrdsed võimalused ja õigused, aga reaalselt reaalne elu tegelikult näitab seda, et ka tööturul ikkagi mingil hetkel tuleb klaaslae efekti juurde. Et ehk siis, et meie uuring näitas täpselt samamoodi tööturu puhul et väga hea eesti keele oskusega Eesti kodakondsusega Eestis omandanud kõrgharidusega eestivenelasel on ikkagi need näitajad nii palga, sissetulekute kui ka juhtivatel kohtadel olemise puhul, nagu šansid väiksemad, kui on samaväärsetele eestlastele, et kuskil on mingi tõrge ees ja kui sa tõrge on ees, siis, siis nad tajuvad, et neil on need võimalused mingil põhjusel ebavõrdsemalt, kui on eestlastel. Nõnda rääkis neljapäeval saates uudis pluss Kristina Kallas balti uuringute instituudi juhatuse liige üks integratsiooni monitooringu autoritest, seda monitooringut tutvustades. Aga jätkame reporteritunni stuudiost Andrei Hvostovi ja Urmas Sutropi ka kui edukaks või elutuks reaalset mitte-eestlaste lõimumist Eesti ühiskonda. Taasiseseisvumise järel. Teie peate, alustame ehk Urmas Sutrop. Mis tahes kahe otsaga küsimus, et et minu arust on päris hea tase, ma ise olen pärit segaperekonnast kasuvanaema oli venelane, aga need olid need, kes olid siin juba tsaariajast ja kes talt rahuga jäid. Et eestis preestri tütar, need olid täielikult integreerunud või lõimunud, kuidas soovid, et see perekond. Ja ma arvan, et praegu on ka see sõltub inimestest, kes kes kuidas, kas on tahtmist, kus ei ole tahtmist. Et me võime ka öelda, et noh, kui seda eest müüri ees ei oleks, kui seda naabrit meil ei oleks, siis oleks integratsioon täiuslik, ei olekski probleem, aga kuna Meil on üks suur naaberriik, kellega paljud siinsamas 1000, siis see suur naaberriik aitab veel kaasa selleks, et ei tekiks sellist sidusat ühiskonda. Siis võib öelda, et seal miinused. Sama küsimus. Andrei Hvostov. See on selline hästi, kõik on hästi vastuoluline juba juba see kokku võtta, mida me just kuulsime Kristina Kallaselt, et ühelt poolt justkui nagu sidusus on suurenenud. Aga teisest küljest jälle need venekeelsed inimesed nagu tunnistavad, et nende arvates on lõhe lõhe ka suurenenud, et, et siin on täiesti sellised, nagu vastuolulised väited. Juba selles kokkuvõttes. Ma tegelikult ei teagi, et kus kohas me siis antud hetkel oleme, et kuidas, kuidas need asjad meil siis tegelikult on, ausalt öeldes ma ei usu ka eriti neid kõiki sotsioloogilisi uuringuid mitte sellepärast, et et ma sotsioloogia või selle uuringute uuringute suhtes üldse olengi ette juba umbusklik igasuguste uuringute suhtes, absoluutselt mitte. Aga kui me räägime nüüd sellest spetsiifilisest, ütleme meie venelaste meelsuse uurimisest siis sealt kogu minu elukogemus ja see, mis ma olen oma tuttavatelt kuulnud, ütleb võib-olla nüüd praegu eriti õnnestunud metafoor, aga see on umbes umbes niimoodi nagu noh elukogenud inimestena teame, et et kui meie elukaaslane ummikul seal peegli ees seisab, vaatab murelikult peeglisse ja ütleb, et nüüd ma olen vist natuke Jaanus võtnud juurde, et mis sa arvad, kas väga rumal on öeldud ja aja oled küll võtnud juurde. Et me täpselt teame, millised vastased meilt oodatakse nende 23 24 aasta jooksul, mis siis nüüd meie venelased on Eesti vabariigis elanud? Nad on väga hästi endale selgeks teinud. Millistele küsimustele tuleb, kuidas vastata, et nad on, nad teavad, millised vastased eestlased ootavad. Trapsin isegi noogutas. Ja ma tahaksin selle lisada, et ma olen täiesti nõus eelkõnelejaga, et mulle tekitas gaase uuring, sügavamaid mattusi ja üks täitmik, seal üks arv, et 64 protsenti seal on venekeelsete uuring, ei räägi venelastest järjekindlalt vene tegelikult venelased ja paar protsenti teisi. Et 64 protsenti vaatab venekeelset aktuaalset kaamerat, pead saadet tähtsaks, tule taevas appi. Ma tean teisi uuringuid, kus kõiki eesti kanaleid siinsed venelased ja venekeelsed vaatavad kõigi kogu ajast üldse alla kahe protsendi. Et kui need kaks kõrvuti panna, siis on kohe näha midagi ja see arv tekitas sügava kahtlusega kõigi teiste arvude suhtes. Nii et me peame siin olema lihtsalt empaatilised, nii palju, kui me seda suudame ja me peame endale ette kujutama, et kui nüüd oleksin mina noh, selle selle, selle, selle, selle venelase asemel siin, Eesti vabariigis. Et kuidas ma siis ennast tunneksin täpselt sellises sellises olukorras nagu kuhu ma olen sattunud, kuhu mind on pandud. Ja Ma arvan, et kui me seda noh, seda oma empaatiavõimet kasutaksime, siis me saaksime aru, et tegelikult Rahulolematus, mida aeg-ajalt on kuulda nende nende suust venelaste soostate? See on arusaadav, see on õigustatud. See ja see on probleem. Sellega tuleb tegeleda. Me juba kuulsime, et Urmas Sutrop näeb, et lõimumise lõppeesmärk võiks olla assimilatsioon nii viie-kuuekümne aasta pärast. Andrei Hvostov ütles, et lõimumine, see peaks olema kooseksisteerimine. Aga kirjeldage, palun, milline võiks olla, eks ideaalselt lõimunud inimene aastal 2015. Ma toon näite ka, ütleme, et tegemist on Ivaniga. Ta sündis aastal 1978 nagu minagi, aga tema sündis samas ivani, vanemad suunati siia Nõukogude Liidu avarustelt tööle. Ivan ei, kodune keel oli vene keel, ta käis venekeelses lasteaias põhikoolis, lõpetas Narva venekeelse keskkooli. Kui Ivan on nüüd täna ideaalselt lõimunud, kuidas teda tema käitumisi, tema peret, tema sotsiaalset positsiooni täna aastal 2015 kirjeldada. No ma olen, selliseid inimesi isegi tunnen. Ja see ideaalselt vot just see inimene, keda sa praegu kirjeldasid, et ideaalselt lõimunud inimene on selline, kellel puudub absoluutselt igasugune soov ja tahtmine. Võta sõna poliitilistel teemadel, kui tema käest küsida midagi kasvõi sedasama küsitluse raames, eks ole, millest Kristina Kallas meile lühidalt rääkis siis ta siis ta seal küsitluses vastab nii neutraalselt kui võimalik. Ta ei võta mingit seisukohta, ta on madalam kui muru. Ta räägib muidugi spordist, ta räägib ilmast, ta räägib veel võib-olla mingisugust sellist Holmelisest elu küljest, aga kui temalt küsida, et noh, et Eesti vabariik, poliitika, mis meil siin aetakse maailma asjad üldse suhtumine Venemaasse, siis ta paneb suu kinni, ta on vait. Nii, ja me peame, nad ju ei tea, mis tema sees toimub, aga peaasi on see, et ta ei, ei avalda valjult mingisugust oma arvamust, et on, vaid see on, see on ideaalne venelane. On lõimunud inimene oleks selline, kelle puhul ei tekiks üldse küsimust, mis rahvusest ta on. Aga, aga see, mida Andrei kirjeldas, on siis tegelikult lõimunud Eemine de facto. Ja ma olen oma tähele pannud hirmu fenomen tegelikult see on seesama, mis valitses kogu nõukogude võimu ajal. Inimesed allutati hirmuga, eestlased said hirmust üle. Kes, kuidas viimane tilk oli see, et või juba selline kommunist nagu rüütel julgeb vastu hakata üheksis, julgeme meiega mõne, kes ümbraga. Siinsetel venelastel ei ole sellest hirmu sündroomist avanemist toimunud, tähendab, et ma olen seda väga palju märganud, kardetakse tõepoolest poliitiliselt seda võtta ükskõik mida sellepärast et järsku kaitsepolitsei teeb midagi või järsku keegi ütleb halvasti või ei oska, ma ei saa siis hästi elada enam. Seal hirm. Jah, ma olen ka seda kohanud, aga kui ma venelaste käest küsin aeg-ajalt, et noh, et isegi natuke küsisin nagu ärritunud nõudlikult, et miks te siis nii, et niimoodi oletegi madalam, madalam kui muru. Siis nad ostavad mulle, et aga miks ma, miks ma pean endale mingisugust noh, nagu probleeme tekitama? Ma tahan, ma tahan elada, lapsi kasvatada, korteri osta, pangalaenu võtta, ma ei taha tööd kaotada. Me tahame barrikaadidele ronida, see on täiesti arusaadav. Tegelikult enamus inimesi, nad ongi sellised, et noh, kes, kes neist ikka nüüd tahavad olla nii väga dissidendid, et aeg-ajalt ma mõtlen selle traagilise ja kuid nüüd juba koomilise kuju peale. Klenski mitte Klenski, kes on muutunud noh, täiesti selliseks nagu paariaks ka venelaste endi silmis. Ja Dmitri Klenski, kui sa ette kujutad, nüüd me teame, eks ole, millisena nad oma seisukohata ikka aeg-ajalt siin püüab meilboksi saata mingeid oma artikleid, et avaldage neid noh, selline raevukalt ütleme Eesti vabariigi suhtes distidentlikult sõna võttev inimene. Et võib täiesti ette kujutada, et kunagi siin toimub ajaloos pööre ja siis selgub korraga, Dimitri Klenski on uus Mart Niklus ja ongi seda tüüpi inimene. Või Enn Tarto ongi sündinud dissident ongi valmis minema vangilaagrisse, keda peetaksegi praegu mingisuguses pool hulluks, aga on täiesti võimalik ette kujutada sellist noh, mingit hüpoteetilist tulevikku, kus ta kangelane korraga Ma tuleksin selle Narvas sündinud Ivani näite juurde tagasi küsinud ka selline inimene võib olemas olla seesama Ivan, kes oskas ainult vene keelt, õpetades venekeelse gümnaasiumi, aga on aastaks 2015 teinud eksamit ja saanud Eesti kodakondsuse, oskab eesti keelt tasemelt C2 ehk siis vilunud keelekasutaja tase, ta töötab eestikeelses kollektiivis, tema sõpradest 90 protsenti on eestlased, ta on abielus eestlannaga, abielu sõlmiti luterlikus kirikus, pere kodune keel on eesti keel, lapsed käivad eesti koolis ja valimispäeval, valib reformi või siis IRL kodutut. Kus, kus ta mitte, Narvas ei alanud ja 90 protsenti sõpruskonnas oli Narvas seda endale praegu ette kujutad sõjaeelset. Ma arvan, et kõige puuga poleks tõusnud. Nooretelega Narvast ära võib-olla isegi siis. 90 protsenti sõpradele eestlased, et kõik muu võib olla ja, ja kodude, kel võib eesti keelde alla ka side pealt, ma usun, jäävad ikkagi ta ei suhtle abikaasa perekonna. Ja karpaga, miks just nimelt see, mis sa praegu kirjeldasid, et see on siis nüüd ideaalselt? Ei, ma küsisin lihtsalt ka selline, kas see võiks olla ideaalpilt ja, ja ka selline inimene võiks olemas olla, saime Austria, sellist inimest ei ole olemas. No ei ole ja sellepärast, et kui ma mõtlen näiteks noore noore Metlevi peale, Sergei Metlev peale, sest minu jaoks on ta ikkagi sügavalt arusaamatu koju lihtsalt kirjanikuna mind väga-väga huvitab, et noh, seda, seda tüüpi ütleme, inimeste olemasolu. Venelased, venelased vaatavad tema peale, kui, et on mingi reetur veel naftal nagu sülitab hälli, kuseb kaevu. Vabandust. Et ta nagu, nagu, nagu üldse üldse selja keeranud venelase olemusele. Täielikult, nagu milline reetur. Aga kui te olete suhtelise, suhtuvad just nimelt näide, mille Andrei Hvostov tõi Sergei Metlev, kes on avalikult eestimeelne See on sedasama nagu hantslebereht eesti kultuuris ka minu jaoks sügavalt arusaamatu kuiva leebe lehti peale mõtled, et tekitab seintes mingeid positiivseid emotsioone. Ja, ja kui sa nüüd mõtled Metlevi peale, siis nüüd on see tore või tegelikult tegelikult meile sellised inimesed vabandustega käigu saamid praegu kuuletada tekitavad meis väikest kõhedust. Aga armastan trapik minus ei tekita kõhedust, tekitab pigem kõhedust see, et, et ikkagi see, et kui venelased võtavad selle hoiaku, et meil on sellised väärtused ja kui keegi need väärtused muudab, sistan reetur. Et see on nagu sest eestlaste puhul ei tule see, kes teeb teistmoodi, mõtle kohe. Reet olnud noh, on küll reeturit, jah. Aga, ja isegi leebe tehtuna ambivalentne kuju, et elut Citodellis rega leiberet ja, ja selle järgi tehtud film on tegelikult täitsa hea film tänapäeva mõistes. Mina pigem arvan, et ei ole see näide, et ämm tahaks isiklikuks minna, aga ei ole tüüpiline näide, et tüüpiline võid integraal keerdunud inimene oleks selline, kel ei oleks sellist tugevat eitust või kus on rahvus, ei ole üldse oluline. Sest et Eesti ühiskonnas Eesti ühiskond on keelepõhine, selles ma olen täiesti veendunud ja kui on inimene kõneleb eesti keelt praktiliselt veatud või väga väikese aktsendiga siis võtaks seda õppida suuremaks eestlaseks kui eestlane ise all. Ja siin on hästi head näited on, et Peipsi-äärsed, venelased, kell on väga ilus intonatsioon kelle eesti keele kõla meeldib paljudele rohkem, kes kui, kui eestlaste enda keele kõla. Just mis on siis olulisem, kas keeleoskus või eestimeelsus? Sellist küsimust on püstitanud ka mitmed avaliku elu tegelased, näiteks sotsioloog Juhan Kivirähk ja ka professor Raivo Vetik, ükse integratsiooni monitooringu autoritest on öelnud, et rohkem tuleks arendada venekeelset eestimeelsust, eriti Ida-Virumaal. Urmas Sutrop, mida teie arvate? Meelsus arendamine on niisugune mees kontrolliga sarnane sarnane tegevused pigem kõik vastlaefektid ei tulene inimese meelsusest, vaid tulenevad ainult keelest ja keeleoskusest ja, ja teatud käitumismustritest. Et kui see uuringust, mida ma usun, sellest uuringust oli tõesti sööt kollektiivid kipuvad getostuma, tähendab, tekivad vene kollektiivid, kus on paar eestlast, on eesti kollektiivid, kus on siis paar venelast et selles mõttes ja seal on see ja ma arvan, et see ole meelsusega tegemist, seal on teatud käitumismustrid ja keel ikkagi taga. Et ma pean ütlema küll, et ka Eesti keele instituudis, mille direktor ma veel nädal aega või paar olen. Meil on olnud paar venelast, üks venelanna praegugi, aga neid on väga vähe. Miks, kas nad ei tule või neid ei ole? Venelased, keda huvitab eesti keele uurimine, eesti keele sõnaraamatu tegemine meil oli kunagi vene Saaramata grupp, need sai valmis, läksid pensionile. Noorematest on ainult üks, kes teeb Eestis ainult ükskeelseid sõnaraamatuid on parem, kui, kui eestlased ise. Mida Andrei Hvostov arvab üleskutsest rohkem tuleks arendada venekeelset eestimeelsust. Tead, minu jaoks on see küsimuse püstitus juba, et kumb on tähtsam, kas keel või meel, see on ülimalt silmakirjalik pärast kogu seda jama, mis meil eelmine sügis oli, Jevgeni Ossinovski ümber. Inimene, kes on, kes ei mäleta enam nõukogude võimu, sest oli siis viieaastane, kui nõukogude võim sai läbi inimene, kas ta räägib täiesti laitmatult eesti keelt ja siis korraga nagu selgus, et ei ei, et toida hunti palju tahad, ikka vaatab metsa poole, meik on venelane ikka mingisugune mingisugune selle, tema, tema tema lojaalsus, aga tähendab need süüdistused kõlasid minu hinnangul umbes kaks kolmandikku Eesti ühiskonnast nende süüdistustega, nagu täiesti päri, et Ossinovski puhul meil on ikka tegemistele väga kahtlase tüübiga tegelevad need süüdistused mitte kusagile kadunud seniajani. Ja see lihtsalt maha vaikida praegu ja öelda, et noh, et unustame kogu loo seal on täiesti olemas isiklik isiklikuks minna siis kui ma iseendast räägin, siis see on täpselt samamoodi avaldub ka minu puhul. Et ma siin praegu eetris mingi täiesti niimoodi südamerahuga öelda, et minu sellised pikaaegsed aastaid tegelikult kogu minu elu kestnud pingutused, et saan ka eestlaseks, et ma olen nagu loobunud sellest ütleme avalikult, et ma ei ole eestlane. Et ma ei pretendeeri sellele, et mind vastu võetaks sellesse väga elitaarses klubis. Eks ole, miljon inimest maakeral elab praegu seitse miljardit inimest on väga-väga suletud väga elitaarne klubi ja kõik minu pingutused saada selle klubi liikmeks on jooksnud liiva. Et ma ei ole eestlane, ma tunnistan seda, aga see tähendab automaatselt, et ma olen venelane. Seda ka mitte. Ja selles mõttes ma olen käinud siin Eestimaa elanikesse kellel puudub rahvus, on olemas emakeel, huvitav veel, on mul ees tegelikult rahvuspuudub, see ongi kogu selle, meie, ma ei tea kuusel integratsiooni juttu nagu sõlmpunkt minu jaoks, et Eestis on võimalik elada, on võimalik, et on olemas selline inimene, kelle emakeel on eesti keel, kuid kes ise ei ole eestlane, sellepärast et suurem osa ühiskonnast ei aktsepteeri tema mingeid püüdlusi kui ambitsioone või kuidas seda päevi nimetaks olla eestlane. Ja see on täpselt sama sama emotsioon, kui mul on Ossinovskil noore Ossinovskiga rääkinud täpselt sama asi, kui me räägime, Sveta Grigorjeva ka. Kes on üks Eesti üks tuntumaid noori luuletajaid praegu täpselt sama asi ja, ja kõik teised, kes on üldse valmis sellest sellest seda asja arutama või selle selle üle rääkima. Muuseas, paljud inimesed ei ole üldse valmis sellest rääkima, see on ka mingi selline asi, noh nagu mingi noh, ei ole kombeks, ei ole kombeks nendest asjadest rääkida, sa midagi väga-väga isiklikku, midagi sellist, mis väga valusasti puudutab paljude inimeste hinge hingekeeli. Urmas Sutrop, mida me peaksime siis tegema, kui see ei, ei? Mis, mis tähendab, ei peaks tegema seal, vot see on nagunii veetud, mandudsin, norin. Suhteliselt, mitte midagi tegema. Absoluutselt minuga ei ole mitte mingisugust probleemi. Et ma olen, ma olen lihtsalt, mille. Lihtsalt mingi 40 aastat, eks ole siin öelnud valede asjade poole aru saanud, kuidas asjad tegelikult on, jumal tänatud, et lõpuks sain aru, väga pikad juhtmed, eks ole, ma olen praegu 50 52 aastat vana juba, aga lõpuks sain aru, aga paljudel eestlastel ikkagi on probleeme? No vaat, kui eestlastel on mingisugused probleemid, siis mina kui sisserändaja, vot see ei ole enam minu asi, et ma olen ka sellest aru saanud, et et eestlane on omaenda maal, eks ole, omaenda saatuse peremees aviobensiini, kui ta peksab lapsi, kui tahab, sõidab purjus peaga autoga ja mingites sisserändajatele ei ole siinkohal mitte mingisugust krõbinat. Sellepärast et niipea, kui sa hakkad neid asju kritiseerima, siis sa saad kohe kuulda. Sulle ei meeldi Eesti ühiskonnas olla. Meelisin kuulebacki kohver, mine ära. Ma olen selliseid asju kuulnud sadu kordi oma elus. Seda kuulnud Ossinovski. Sadam kuulnud Sveta Grigorjeva saabunud kõik inimesed, kelle emakeel võiks olla näiteks eesti keel. Viitab sellele, et tegemist on nagu nõukogude ajal öeldi meile võõra elemendiga. No ma päris ei usu, et kui ükskõik kes ütleb, et ära peksa oma lapsi, rajoon bensiini, et siis ta ei see, kes joob, see võib öelda jah, et mis saab lobiseda. Aga ühiskond tervikuna on arvanud, et on muutunud, et ma toon sellise täita. Ühiskond on väga palju muutunud, andke andeks näite pärast, aga kui vene ajal teatati raadiost, et keegi sai liikluses surma, siis kui see oli vene nimi, siis oli peaaegu et hea meel. Seda ei ole enam mitte üks raas, ei ole seda, Tambet iga ohver on praegu ikkagi tekitab kaastunnet. Et ühiskond on muutunud ja, aga viha on ühiskonnas, see on teine teema praegult viha kasvanud millegipärast arusaamatul kombel või noh, ei ole päris arusaamatul kombel, eks tekitatud võimalike uute immigrantide või sisserändajate puhul. See on ohtlik viha minu jaoks, sellepärast et see võib viia füüsilise vägivalla, oli ükskõik kelle vastu ükskõik missuguse vähemuse vastu. Alguses on mustad, ei meeldi, süürlased ei meeldi, pärast ei meeldi prillikandjad pärast teatud kaela ümbermõõdule nõnda edasi, nõnda edasi. Või siis ei meeldi venelased, laseme maha. Et see on ohtlik tendents, mis toimub Eesti ühiskonnas ja see on tegelik, see see rindejoon praegult terve mõistuse ja sellise pihkeliku hävitajaliku maailma vahel. Kuidas üldse käsitleda neid inimesi, kes siis tulid Eestisse elama nõukogude ajal Nõukogude Liidu avarustelt? See teema kerkis kas või just nimelt selle pagulasküsimusega kui rahvusringhäälingu korrespondent Johannes Tralla küsis Euroopa Komisjonivolinikule Dmitri Pole sealt et kas me nõukogude ajal Eestisse saabunud immigrante ei peaks arvestama, siis volinik vaid naeris või muigas selle peale. Kas neid saab pidada immigrantidega. Mitte mingil juhul sellepärast, et tuletagem meelde ajalugu mäge Eestis keelduti immigrandi sõma tarvitamast, Nõukogude Liidu avarustel liikuvaid inimesi nimetati Micrantideks. Ei, ei emigrantidest immigrantide, eks. Ja te juurega tegemist sõjalise okupatsiooniga, tähendab seal Zapatsiooniga tulnud inimesed ei ole immigrandid. Nii et selles mõttes on, on sellel Euroopa volinikul täiesti õigus, need ei ole võrreldavad kategooriad. Aga, aga probleemid? Kui ja, ja mis on minu jaoks naljakas, et kui me oleme, eestlased on üle elanud sellise siis migrantide voo või ükskõik, kuidas me seda nimetame. Ja mitte midagi ei ole tegelikult juhtunud, kuidas tapaks need 1000 või, või ka 2000 10000 uus migranti Eesti ühiskonna ma ei tea seda, see kõlab umbes niimoodi, et blondiin räägib, et et valge rass on ohus, mina olen valge rassi esindaja appi, Nad tulevad siia vägistama, siis on väike paus. Kus nad siis juba on? Nii aga läheme tagasi ikkagi Nõukogude Liidu ajal saabunud inimeste juurde. Ma tean, et teie vahel Urmas Sutropi ja Andrei Hvostov on, on vaidlust põhjustanud üks Urmas Sutropi tsitaat Eesti Päevalehes ja ma loen aitäh iseseisvuse taastamisest saadik on püütud lahendada Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni tagajärge. Lähtusime humaansetel kaalutlustest ja otsustasime, et siia elama asunud inimesed tuleb integreerida Eesti ühiskonda. Tsitaadi lõpp, miks see lause Andreis paha meeldegi? Ma oleksin turri selja peale, et otsustasime olla humaanset. Et kui me räägime sellest tulles nende migrantide juurde, neid ikkagi nimetatakse meil uljalt tsiviilokupantide jaoks 94. aastal alguse saanud traditsioon või Lauri Vahtre, Riigikogu liige tollal teise teisele mõista käibesse võib-olla mitte temaga vähemalt vähemalt tema, tema sulest ma seda esimest korda lugesin hommikul artiklis tõstame tsiviilokupatsiooni meie kilbile, hakkame rahvusvaheliselt noh, nagu seda ideed tutvustama, et vot vene sõjaväe lahkumisega siit Eesti pinnalt ei ole veel kõik need mured kaugeltki kaugeltki nagu kõrvaldatud, sellepärast et tsiviilgarnison, tsiviilokupandid või need tüübid, see rahvas, kes siia tuli nõukogude okupatsiooni ajal, et nemad jäävad siia järelikult tuleb neid võtta siis nagu selle okupatsioonivõimu siia jäävad nii-öelda tsiviilgarnisoni ja niimoodi nende neisse peabki suhtuma. Ja kui ma seda aeg-ajalt praegu eestlastele meelde tuletan, siis sellised, isegi sellised üllatusest suured silmad, et me oleme seal, ei varumustanud. Sa nüüd praegu tuletad mulle seda meelde, siis mõtlen ikka niimoodi, et kallid eestlased, et see, et kui teie olete selle ära unustanud kaugeltki ei tähenda seda, et venelased on ära unustanud vanema põlvkonna esindajatega, eks ole, kokku satun, hakkame midagi rääkima, siis viiendal minutil tuleb see selline kibe etteheide ja siis hakkasite te meid okupantid, eks nimetama. Ma saan nii aru, et see, et eestlased peavad nõukogude ajal siia tulnud venelasi okupantideks tsiviilokupantide, eks seal siis takistas ka integratsiooniks ja see on põhjus. Lai, aga vaata, võta, võtame nüüd edasi vene traditsioon, eks ole, ma ei tea, kas sa oled, kas sa mäletad kõiki neid lõputuid Nõukogude sõjafilme con okupant siis okupandid, palk on surm, Smert okupanto, sest see on see venelane, mõtleb kohe niimoodi automaatselt, et kui mind märgistatakse vot sellise sildiga sellelt okupant siis üldiselt okupandi kohtan võllases sellest mitte aru saada, vaata et juhul, juhul kui nüüd mõni inimene, kes nüüd tegeleb niinimetatud integratsiooniküsimustega, ta ei saa sellest lihtsast asjast aru, siis ma küsin selle peale, et mis kuradi spetsialist sa üldse oled mis, mida sa üldse sellest asjast aru saada? Järsku on see nii, et, et võib-olla vajaks, riskis venelased peaksid diskussiooni pidama, et mis ikkagi toimus, miks nad on siin võib-olla aitaks seda ületada seda sest, et noh seda võib otse enesele tunnistamine, et kuidas me ikkagi siia sattusime, kas me sattusime siia õilsate eesmärkidel, võimet saadeti siia mingitel eesmärkidel, kui see diskussioon oleks läbi siis oleks ühiskond puhastub, toon teise näite eestlaste poole, kas see diskussioon kerge ei ole, sest see seltskond, kes sinimägedesse täna hommikul, kui ma kuulsin mingist raadiost kangelaslikku helistajat, kes teatas, et sellel suva tähtis sündmus on talved, tuleb sinimägedesse. Et, et kui see seltskond natukenegi mõtleks, miks nad seal sinimägedes olid, mida nad kaitsesid ja keda nad kaitsesid, siis oleks ka parem, aga mingit diskussiooni ei ole, aga ma saan väiksem mudel, aga võib-olla oleks siiski kasulik tervendav, kui kui venelased omavahel hakkaksid arutama selle ja, ja võib-olla, et see aitaks siis ühiskonda liita, et juhtus aga, aga noh, midagi pole teha. Ja eestlased, noh siis on küsimus, kas eestlased andestavad või andestada ja ma usun, et eestlased andestavad, ei unustagu andestama midagi. Ettepanekut arvata kutsuda venelased lauluväljakule. Siin on jälle niimoodi, et noh, et ei ole, ei ole mingit sellist suurt anonüümset venelaste massi üldiselt igalühel on mingi omandi elukäik olnud, et on see ikka väga erinevatel põhjustel omal ajal satutud Eestisse, kui minu isa, kuidas ta siia sattus, et see ei ole üldsegi tüüpiline viis või teie, kuidas, kuidas siia sattusite, tegelikult ma ei teagi, mis see tüüpiline on, kas tüüpiline on see, et siia ehitati Tallinnasse kusagile Ida-Virumaale mingi suur tööstusettevõte, siis hakati värbama tööjõudu kusagilt Venemaalt, et see on siis nagu tüüpiline. Aga on ka igasuguseid selliseid, hoopis teistsuguseid mingisuguseid elu saates. Ja, ja noh, et ei saa, ei saa kokku kokku kutsuda, kutsuda just sellest ma ei tea, suurt venelaste laulupidu, kus siis. Ma ei tea, antakse endale roosa niimoodi üle selle niimoodi ja kahetsetakse pato. Aga ma nüüd tahan ikkagi tagasi tulla nüüd selle, selle eestlaste seisukoha juurde, et noh seal on muidugi hästi tore kuulda, et eestlased nagu on valmis andestama või. Aga no oletame, et ei ole valmis andestama, aga oletame, et niimoodi, et ongi, ongi sedasi, et okupantidega tuleb karmilt käituda. Juba tookord, kui 94 sai, see ettepanek, kõlas, et ma jäin mõtlema nagu, et, aga nüüd noh, et lähme nagu need nagu kontsekrentselt edasi. Parasjagu käis ju Bosnias käis sõda. Me oleme siis niimoodi noh, nagu sellised nagu Serbia Tšetnikud või? Paraku meil ei oleks etnikuid. Et kui korraldame sellise etnilise puhastuse ehk kõrvaldame okupandid siit Seltsi territooriumilt tekkis kohe küsimus, et kes seda teeb, kaitsevägi, kaitseliit, politsei võib ainult, ma ei tea, kes, et millest me üldse räägime. Et kui sul ei ole füüsiliselt mingisugust, ma tea, võimekust see nii-öelda noh, see see võõrelement, vabandust, selle väljendusest mingil territooriumil hävitada, siis ei ole vaja ka vabandust, et ma seda kasvatuse slängisõna ei ole vaja põksida. Aga see, mis ma näen Eesti vabariigis kõik need 23 24 aastat minu meelest see on lihtsalt pleksimine. Et tegelikult noh, nagu mingi mingisugust reaalset jõudu seal taga ei ole, et mingi hetk isegi, kui ette kujutada mingisugune halb unenägu, et ekre tulebki absoluutselt sellise täiuslikult võimule. Isegi neil ei ole mitte mingisugust võimalust Eesti nii-öelda nendest tsiviilokupantidest, puhastajaid võib valan retoorilisele tasandil, noh, mingisugune on võimalik teha mingisuguseid, ma tea, kõvasid avaldusi pidada mingisugused raevukad, kõnesid, aga näiteks turma aptailongeid, kes reaalselt lähevad ja peksavad, siis ma ei tea. Narvast, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt, Lasnamäelt kogu selle tsiviilokupantide massi välja, et seda lihtsalt ei ole olemas. Ja seda jõudu ei anna ka mitte mitte ükski NATO liikmelisus mitte. Mis, mis siis annetada palka mägises palkanitelt Jugoslaaviast need töötuks jäänud Tšetnikud, tulge tehke meile, seletas mees töö ära, see on absurdi on, millest me siin üldse räägime? Aga ma arvan, et neid, kes soovivad ikkagi Eesti ühiskonnas väga vähe ja Ekrest rääkides EKRE tegelikult rahvaliit ja on täiesti vale eeldada kogu rahvaliit sooviks selliseid asju, on ikkagi selline äärmuslik parempoolsus. Natsionalism on, on väga väikesele osale EKRE seda omane, kuigi jah, juhtimises on ta domineeriv ja nende noortekoondis on kõige avalikumalt selliste vaadetega sinine äratus või kvaldiku, mis ta nimi oli. Aga üldiselt, no mis ma tahan öelda, on see, et noh, täiesti niimoodi otse ja selgelt rääkides, et kui ei ole jõudu kellelegi füüsiliseks hävitamiseks siis ei ole vaja ka niimoodi kuidagi kuidagi verbaalselt mängida nende mõtetega, et me, et äkki me, me võiksime, et mingi hetk, et näiteks me otsustame seda, et me tahule Ei, see, see, see ei ole tõsi, tähendab, et sellest nende terminitega, rääkimata tsiviilokupatsioonist ja okupantidest, see ei tähenda seda, et keegi brataks maha lüüa või välja saata, et see on lihtsalt asja õigete nimedega nimetamine tollal oli ja loomulikult on elusaatused väga erinevad, et kui me räägime ühest suurest grupist, Me räägime teistmoodi, nii kui me hakkame, vaatame igat üksikut inimest. Nii on tema elusaatus erinev, nii, ta sattus erineval põhjusel seal täpselt õige et, et noh, olid mingid grupid, kes tulid 40. aastal kohex kusse sibula vanka, nimelt nimetus tuli, olid need, kes said võtmed kätte kortereid Lasnamäel, kes tulid rongiga balti jaama, anti võtmed kätte, läksid Lasnamäele, anti aadress ka. Ja siis on või teatud ehitustele tulnud vanglatest vabanenud isikute don teatud grupid, kes siia jäid, aga, aga põhimõtteliselt olid väga paljud, kes, kes põgenes, et noh, kell antud tööd, kes pidi sellepärast siia tulema või neid variante on palju. Et aga, aga jah, et inimest vaadates on hoopis pilt teine, kui, kui me gruppi vaatama. Grupist rääkides tulevad need terminid. See on niinimetatud Eesti integratsioonipoliitika, nagu põhineb minu meelest minu minu sügav veendumus tegelikult põhineb sellise lootusele, et, et siin elavad venelased, need, kes siia nõukogude ajal tulid siia sattusid et neis peab olema mingisugune süütunne, teadlik või alateadlik. Nad peavad seda kogu aeg tundma, et nad on siin mingisuguse ajalooliselt arusaamatuse tõttu. Tegelikult nad ei tohiks siin olla. Ja see, vaat see tunne, kui see tunnen venelasest tekkinud vaat siis vaat siis on ta teretulnud Eesti ühiskonda. Ja kui tulla tagasi nüüd selle minu ideaal, venelase juurdavad see süütundest vaevatud venelanna, vot see ongi see, kes räägib, võib-olla ilmast, räägib ma tea vene köögi võludest, kuid ta ei räägi poliitikast, sellepärast et on, aga, aga mis tal siin üldse rääkida on? Patuoinas, süüdlane, hoidku, suu kinni, seda viisakas saab aru, et ta on kuidagi nagu millestki nagu süüdi ta täpselt, võib-olla ei saa aru, millest on süütud, on lihtne inimene. Räägi inimesest, kes on ülikoolis ajalugu õppinud, politoloogiat. Ta on lihtne inimene, lihtne kaevur, näiteks. Ta täpselt ei teadnud, milles ta süüdi on. Aga ta peab tundma, et on milleski süüdi, et see on see ideaal. Ja seda seda saavutada on võimatu. P kuritegelik on üldse üldse sellist asja taodelda. No põhimõtteliselt on see võimalik, saksa rahva puhul on süütunne kollektiivi täiesti olemas, aga aga nii, et võimatu see ei ole, aga kas ja selliselt on seal, mina ei rääkinud mitte süütundest, vaid sellest, et ikkagi noh, võiks arutada, diskuteerida selle üle, et kuidas me siis siia saime ja mis me tegime ja ja miks ja mis need põhjused on ja, ja ma arvan, et Eesti ühiskond muutuks palju avatumaks sellisest diskussioonist, aga murelikuks teeb mind esse, et et tõesti see ideaalne või noh, mitte ideaalne, aga faktiliselt integreerunud venelane, ta ei taha poliitiliselt midagi teha. Et tegelikult peaks olema neelduma huvid, majanduslikud huvid, looduskaitselised huvid ja nii edasi igasugused huvid, et kuigi on ses vist vist suureneb nende kolmanda sektori see osalemine, me jätame majaühistud välja, seal on jällegi on teada, et venelane on palju parem majaühistu liige, kui, kui eestlane, venelane maksab korralikult ära, käib koosolekul jai augu, eestlased ei maksa, hauguvad ja nõnda edasi. Aga igasugused looduskaitse-ga tegelevates ühingutes näitab, vist on venelaste osakaal kasvama hakanud. Aga kumb on suurem oht, kas venelane, kes räägib ideaalselt eesti keelt tuleb Eesti kultuuri väga hästi, aga võitleb tegelikult sellise suurvene šovinism i ideede eest või siis venelane, kes ei ole integreerunud, ei oska peaaegu üldse eesti keelt. Ajabki vaikselt oma asja. Võib-olla ongi parem? Võrdlus on mõttetu, et me teame täpselt, kui palju neid on, kes võitlevad suur vene šovinistlike ideede eest, need on käputäis. Osad neist on selles ühingus Vene kool Eestis või MTÜ, mis ta on, osad on neid on, natukene, piisab lahti võtab see balti ja punkt EU ja näha, kes seal kirjutavad, need elulood ette võtta. See on väga väike, väga väike seltskond. Aga nii, et minagi kahtlustaks igast venelasest, kes vastu tuleb Lasnamäel või ükskõik kus sata, võitleb kuidagi suur vene šovinistlik ideede eest, et isegi need minu kogemust valimistel Lasnamäel kogu aeg Lasnamäel rääkisin ma tea kui paljude inimestega, noh, on küll, et mina panin Putinit, noh siis selgub, et ei ole kodanik nagu kodanik, valin savisaart, aga, aga aga isegi need, kes ütles, et mina valiksin Putinit, hakkasin või valingi, kui on valimised, tähendab, siis ma ei kahtlusta, et nad võitlevad suur vene šovinistlik ideedest. Kui Savisaare nimi siit juba läbi käis, pole küsimus, kas ei või üks põhjus olla selleks, miks meil kodakondsuse andmise tingimusi siiski ei leevendata. See, et kõik need seni kodakondsuseta venekeelsed inimesed hääletaksid ju Savisaare poolt. No see on selline, selline selline oletus, mida on tegelikult nagu võimatu tõestada, et seal on, see oleks tõesti need lapsepraktika oleks siis tõe kriteerium, nii nagu nõukogude ajal õpetati, aga tahaksin samm tagasi tulla selle juurde, et kes meil siin need suurvene šovinism on, siis olen jälle ikkagi selle meie meie erakonna esimehe helge kuju on silme ees, et siis kui ta valiti Jevgeni Ossinovskist valiti sotsiaaldemokraatliku erakonna esimeheks, siis Postimees Tuuli Koch kirjutas sellise Bryants artikli, kus ta püstitas küsimuse. Ei oletused ja nüüd varsti hakkab Sotsiaaldemokraatlik Erakond ajama mingisugust sellist vene-meelset poliitikat või mingisugune Venemaa suunaline, selline mingisugune selline leebe retoorika nüüd kohe tuleb varsti ilmselt ilmselt lauale. Ja mitte midagi pärast sellist noh, mingit skandaali puhkenud, et nojah, jah, täpselt niimoodi ongi või no kasvõi see, et savisaart meelde tuletasid, mul tuleb kohe-kohe, alati tuleb vähese kunagine sensatsioon, kas seal 90.-te lõpus, kui avastate, et Savisaar geneetiliselt ta ei olegi eestlane, et tal on väga kahtlane värk, on tema emaga, eks ole, Arco Harku naistevangla endine vang ja siis isamaa on ka mingisugune kahtlane. Geneetiliselt Savisaar on ju venelane, selge, mille pärast ta siis ajab, vot sellist just nimelt sellist poliitikat ei meeldi seal Euroopa Liit ja siis käib muudkui Moskvas kohtunud, geneetiliselt tingitud vere koostis on niisugune. Sellised asjad tookord kõlasid jälle, ma ütlen teile, et see Eesti ühiskonnast mitte mingit skandaali ei põhjustanud, kuigi tegemist on bioloogilise rassismiga. Ja see on Eesti ühiskonnas, praegu on täiesti võimalik, täiesti võimalik on sellistel positsioonidel esineda, sellist juttu ajada. Ja pärast seda oled sa endistviisi ikkagi nagu lugupeetud ühiskonna liige, keegi nagu ei keera sulle selga. Täiesti selline salongikõlbulik jutt. Aga aga kahjuks sellist arvamust jah on, aga aga sellist juttu pigem, mida nüüd eeldati, Ossinovskilt ajavad hoopis täitsa puhtaverelised eestlased, Kruuda ja Vähi? Jah. Toda jutt oli alles eile või üleeile, kunas ta jutu ühes ajalehes, kus ta täielikult kui üldse rääkida tõstetud mõjuagentidest võiks need tekstid läbi lugedes mõelda, kus nad võiksid olla. No näed, ongi tegemist rahvusreeturid. Et sellist sellist juttu võiks otsida, otsida hoopis mujalt, et see partei esimees ei saa sellist asja teha. Räägime põgusalt paar olulist küsimust on veel. Milline peaks olema ideaalne eesti keele õppe korraldus lasteaiast kuni gümnaasiumini senises venekeelses Eesti haridus süsteemis? Ma tean, et kõik teavad, et 60 protsendi ulatuses eesti keelele üleminek venekeelsetes gümnaasiumites on tekitanud palju probleeme. Narvas ei ole õpetajaid. Milline oleks ideaal. Urmas Sutrop. Ma ei tea, allakse, ta õpib tõepoolest hakkaks lasteaiast pihta, et oleksid segarühmad. See võib olla, et ei oleks segregatsiooni. Aga kuidas Narvas seda saavutada, ma ei tea, Tallinnas mujal Eestis on seal lihtne, aga Narvas, kus on ei ole eesti keel õpetajaid ja ei ole ka, ja nende õpetajate tase, kes seal on, ei ole ka suurem asi või ka Narva kolled, siis andke andeks. Suur osa inimesi räägib sellist eesti keelt sat külmavärinad peale. Nii et positiivset programmi Ja on ikkagi lasteaiast peale. Ka, aga no ma ei tea, mis viga on, et eestlane ei taha enam Ida-Virumaal elada, miks nad sealt ära tulevad, kõik see oli tegelikult ka juba nõukogude ajal, kui loeti, et Narvas on meil 800 Eesti perekonda ja järjest pind on nii palju ja. Ma pistan vahele kahe viimase rahvaloenduse vahel ehk 11 aasta jooksul rändas Ida-Virumaalt välja umbes neljandik sealsetest eestlastest. Kahju, ja et ei ole kodukoha patriotismi ja, ja ega tegelikult ei ole inimesi, kes tahaksid ka sinna minna. Ja kui ka kuulsime seda diskussiooni sisekaitseakadeemia sinna kolimisest, siis oli ka kõike argument jumala pärast ükskõik kuhu, aga mitte sinna. Aga ikkagi venekeelne Eesti kodanikuidentiteet ei oleks ka lahendus Narva jaoks. Kuidas saab olla kodanikuidentiteet, kui meil on põhiseaduses keeleline põhiseadus, kui meil on Eesti riik on eesti keele rahvuse, kultuuri säilimiseks tähendab, et ei saa olla identiteeti päris korralik või siis peaks olema vene keelde iga narvalane peab mõtlema hommikust hilisööni, et kuidas ma eesti keelt arendan eesti keelt oskamata või kaitset, et see ei ole tõsi. Narvast tuleb õpetada eesti keelt ja lasteaiast peale ja, ja ma ei tea, mis lahendusse on ülikooli lõpetajad sinna tööle läheks, ma ei oska öelda. Andrei Hvostov, sama küsimus haridus, kuidas õpetada eesti keelt senises venekeelses haridussüsteemis Eestis ja just see kõige raskem näide Narva. Kõigepealt ma alustaks sellest, et kohustuslik 60 protsenti õppest toimuma eesti keeles venekeelsetes koolides, sellest ma loobuksin, ma annaksin selle otsustamisõiguse iga kooli direktorile, kes teab väga täpselt väga hästi, millised on tema tegelikult võimalused ja siis siis ta sätiks oma tegelike võimaluste järgi selle. Teiseks see on see keeleõpe, hoogtöö korras, sellest alustati täiesti valest otsast, lihtsalt keelt tuleb õpetada algkoolis põhikoolis, kus laps omandab keele nagu mängeldes kuidagi hoopis teistmoodi, kui ta juba täiskasvanuna nagu keskkooli lapsed on tegelikult täiskasvanud inimene, see keeleõpe on siis toimub hoopis kuidagi psühholoogiliselt kuidagi hoopis hoopis teistmoodi. Ma ei tea, noh, vene venelaste seisukohalt jälle, et ma lihtsalt annan selle, selle nendesse hoiaku edasi, et väga paljud leiavad, et see keskkoolis eesti keele nii-öelda pealesurumine, et see on väljamõeldud nende karistamiseks. Ma tulen jälle tagasi selle okupandid, et tunneksite ennast siin hästi ebamugavalt ja venelased paljud neist arvavadki, et see ongi mingi selline meede, mis peab suurendama, mis ebamugavustunnet. Ja nagu mingisugune karistus. Urmas Sutrop naeris ja kui niimoodi arvatakse, siis see on juba iseenesest ohtlik ohtlik Eesti Eesti omariiklusele, kui, kui, kui on selline suhtumine. Nii et nojah, et ida Ida-Ida-Virumaal, mille olusid mononatukene tunnen, kuna ma olen ise ka seal üles kasvanud, siis jälle mõtlen, et see Ida-Virumaa taas eestistamine, see on täiesti lootusetu projekt. See on jälle mingi 90.-te aastate utoopia. Ida-Virumaalt taas Eestist on ka, nagu me mäletame selle Mart Mart Laari ajal oli selline nagu helge unistus. Et unustaks selle nüüd ära, et paneme selle kõrvale, seda ei juhtu. Ja kui me seda tunnistama, et seda ei juhtu, siis tuleb edasi hakata mõtlema niimoodi täiesti niimoodi pragmaatiliselt, et mismoodi siis saab üldse nagu edasi koos eksisteerida. Tähendab, see ei ole tegelikkuses korraldatav ja siis lähtudes lihtsalt nendest nendest ütleme, et julmadest, tõsiasjadest siis mina ikkagi näeksin nagu noh, sellist kooseksisteerimist selles mõttes, et ongi kaks paralleelset ühiskonda eestikeelne venekeelne. Ja siis see mingisugune kokkupuutepunkt on seal kusagil. Ma ei tea, ongi võib-olla kolmas sektor võib-olla mingisugused kodanikualgatuseks, selline samm-sammult ja nii edasi liikumine, aga, aga, aga venelaste käest küsida, et et noh, et kuidas te seda integratsiooni ette kujutate, siis hästi palju ma olen kuulnud sellist vastust, et kuulge, jätke meid rahule. Jätke meid rahule. Ja saate viimane sõna siis Urmas Sutrop. Millest selle kohta ma ütleks niimoodi, et et kui nüüd Eesti ühiskond jätaks Ida-Virumaad rahule, laseks seal tekkida täis venekeelsel ühiskonnale eesti keelt õpetaks, siis tekib üks suur getos ainult ja mitte midagi muud, sest ma saan sellest ka väga hästi aru, et ega neil eestivenelastel ei ole päris vene identiteeti enam ammu. Ja venelaste jaoks on eestivenelased ka võõrad, sellepärast et Eesti vene keeles on väga palju häälduslikke jooni, väga palju leksikat, mis ei ole omane vene keelel, suur vene keelel ja on ikka venelaste jaoks on eestivenelane võõras inimene, ta ei räägi, ta ei ole päris oma ema. Ja kui me tekitame sellise geto, siis ei ole neil väljundit lõpuks enam ei-Venemaale ega, ega ka Eestis asja ei saa, ühtegi riigiametisse ei pääse, ülikooli võivad Narva kolledžis jah mängida ülikooliharidust, aga, aga, aga, aga ma arvan, et see ei ole see, mida, mida tegelikult vaja oleks, aga kuidas lahendusteni jõuda, see on tõesti väga raske ja ja võib-olla tahtsin väga palju ebaõnnestumisi see nii olla. Diskussioon jätkub aga paraku väljaspool eetrit. Suur tänu tulemast stuudiosse Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov ja diskussiooni juhtis Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.