Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused. Elujuhtumid, sisekõned, nei saaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Aken avanes otse merele. See oli olnud üle kahe aasta tagasi, kui meil tole heal päeval kõlisedes arvutisse tuli. Olin ees parajasti jälginud piiskades aknaklaasi külge kleepunud üksikut õrna leherootsu. Ja mõtelnud sellest, kuidas on võimalik, et tema kunagine hea tuttav, keda ta nüüd pidas musta minevikuga meheks oli korraga saanud üle meremaa saadikuks. Seepärast ei olnud algul pööranud neile tähelepanu. Ta oli endale 100 korda öelnud, et ei maksa temasse mitte puutuvate asjade kohamälu koormata. Kuid uudised kiskusid ikkagi kaasa. Nüüd mälestus uju kõrvale heitnud, oli ta adunud, et mitte ei vaata vaid tõepoolest näeb aknaklaasi jääd. Akna külge kleepunud leheroots on seekord roheline nagu muudki lehed hilinenud sügises. Ta tundis soovi suruda laupäeva samamoodi vastu klaasi nagu tookord klaaspidi olema. Külm klaas oli alati külm, aastaajast hoolimata. Kui ta lapsepõlves oli näo vastu klaasi surunud siis oli klaas olnud veel eestiaegne. Alles pikale aja peale pandi teised klaasid, milles oli rohkem mulle ja mullide rohkuse tõttu oli uus klaas algul tunduvalt parem nagu peaks uue ajaga koos ka uusi mulle tulema. Aga praegustes uutes aknaklaasidest mull ei olnud. Ning gasell klaasi sees oli neid ainult üksainuke. Ta katsus panna silma nii, et saaks läbi mullikese vaadata, kui temani jõudis teadmine, et merelt kostis laeva undamine. Tavaliselt nägi siit aknast üle puude latvade mitte ainult kirikutorne ja viimastel aastatel ehitatud kõrghooneid vaid ka lahkuvaid saabuvaid laevu. Siin tundus nagu meri tagapool kõrgeneks üha ja silmapiiril olevad laevad seal kõrgel oleksid suuremad kui sadamas uus. Aga täna oli liiga udune ja heitlik, tuul ei suutnud seda usva kuidagi kõrvaldada. Ainult kirikukellad ja laevad kostsid siiani ära, nagu halli seina ei olekski. Mees läks arvuti juurde. See oli kirjakast. Ta ei oleks tahtnud lugeda akna salati korduvat reklaamteksti aga silm libises sellest ikkagi üle, nagu peakski kõik see, mida sa oluliseks pidasid raamitud sellesse argisusse. 22. september 2001 delfi kaart, meedia uudised, noortekas raha, arvutisport, naisteleht, autoleht, vaba aeg, kuhu minna, mängud, naljad, kaardid, reisid, helinaid, logod, suhtle email, jututuba, Kaardi, internet, minu Delfi SMS-üks kuus 909 ärikinnisvara tööoksjonid. E-poed, valuutakindlustuskuulutused, infokataloog, mobiilgub pank, daam, Delfis veel Delfi sisukord, tähtpäevad, halloween, jõulud, uusaasta, valentinipäev päev, naistepäev, munadepühad, emadepäev, jaanipäev, teemad kolm tee loomad, kunstlilled, toitiumans, lapsed, armastus, loodus, sport, luuletused. Ja siis tulid tekst. Selles oli vähemalt 10 sõna vahet puudu. Ja trükivigadest ning asjatutest mõttepunktidest oleks võinud teha luuletajatele õigekirja väljanäituse. Tal oli seda juba esimest korda lugedes tunne, nagu ta oleks seda kohmakavõitu läkitust kord kusagil juba lugenud. Aga naiivne tekst tekitas ka nüüd üle kahe aasta selge mälestused tol kaugel esimese lugemise hetkel oli ta sellest hoolimata, et meil aga meelde paljude aastatetaguse hirmsa õnnetuse ikkagi ootamatult uskumatult õnnelik. Siis, kui maailma kurjust varjutab pimeduse loor, kui tänavalampides valgustatud tänaval hõljuvad öö lapsed ja su meeli täidab rahutu melanhoolia. Tuletagu see sinule meelde mind, kes ma pimedates nurkades ulgunsama rahutus, hinges samasugune igatsus. Aeg lahkub lennates, kõik muutub. Kuid mina püsin samasugusena, nagu mind mäletad, käin sinu akna all sinu meloodiat kuulamas. Võid kutsuda mind hulluks kui soovid. Aga ma täidan su meeled ja südame oma salapärase rahutu valuga ja kingin sulle samasuguseid unetuid, öid nagu veedan neid ise. Palju õnne sünnipäevaks. Boscriptum tean, et päev pole õige, kuid õigel pääl ma kirjutada ei saa. Keegi teele prindi e-kart saada e kartelphi infoud Delfis sisukord Delfi avaleheks reklaam Delfis kontaktinfo sinu privaat sus Delfis Tööpakkumised Rustelfiee Delfi LV RusDelfi LV Delfi LT tsentraselt kopirait 1999 kuni 2001 saes delfi oolrait fris. Mees tundis äkki südames pitsitus. Tüdruk olid tagasi. Aga kuskilt ilmunud mõte, et tolle luuletuse pealkiri oleks võinud olla tuul pigistas sooned kokku kokku ja rinnus hakkas levima raske vaev, nagu siis, kui ta palju aastaid tagasi, ammu enne selle teksti saabumist siit toast Vakstul välja kanti ja kiirabiautos korraks hinge heitis. See oli ängistus. Ängistus mõttest, et mitte meri, mitte vesi. Vaidlus tuul oli viinud endaga kõik selle, milleta oli raske edasi elada. Ta ei olnud kavatsenud edasi lugeda. Aga käsi oli juba liigutanud hiirt ja uus aken avanes. Järgmise meili pea oli teistsugune, oli vist kirjutatud ka teises arvutis. Aga raam meili bürokraatlikku päisega ja reklaam lõpugalisama. See oli kirjutatud 23. septembril kolm aastat tagasi. Ja talle meenus, kuidas samamoodi nagu esimene kord oli teda jahmatanud tundmatu adressandi stiil sest ta ei võinud teada, kes kirjutab talle nime all horid naitingeel. Taali, võimatu aru saada, kellest käis jutt. Kirjutan sulle kohe vastu, sedava Vodsonit oodates on alati kole, aga hiljem ma kirjutada ei saa, Capangost temaga maale, oleme ju sellised head lapsed. Seda, et sa ei tundunudki mu kirja peale väga ehmunud luuletuse, mise luuletuse, pigem vaba luule moodi, kirjutasin ise küll sobis imehästi kaardiga. Õieti on see natuke Otsonile ka, ta on mul õest Watson ehk Tšehhi on minu õe moodi elukas, tead selline, kellega oled koos üles kasvanud. Kuigi ta elab teises kohas, pealegi mina ka nüüd rohkem tema juures kui ametlikus kodus. Ta ilmus mu ellu 95. aasta kaunil päikesepaistelisel augustikuul äkki nagu unenäost. Seal umbes aasta hiljem, kui oli katastroof, mõtles mees. Ja samal ajal, kui mind siit majast kliiniliselt surnuna välja tassiti, ausalt, kusjuures ta päris mu õde ei ole. Algul ma ei uskunudki, et niisuguseid võib-olla, aga nüüd usun, et nagu inimestel on kuskil oma abikaasa juba enne, kui kohtud, siis on ka selline parim sõber ja hea, kui sellisega vara kokku saad. Mõtlesin sulle juba ammu kirja saata. Kirjuta, kui sa jõuad. Tibla, teatri-kino- ja kontserdipileti, nüüd hiirekliki kaugusel HTTP Peeveeveehot. Esimene oktoober 2001. Kuule, mis su telefoninumber on? Ma ükspäev proovisin siitsamast koplist sulle Kõllata, kui öeldi, mingi automaatnumber pole kasutusel. Aitäh sulle selle kahupea Sokratese pildi eest uurisin järele, kes on ossa, ma pean lõpetama, mind lüüakse arvuti juurest minema, sinu sõber platool. Teine oktoober 2000 ükskõik on kirjutatud väikeste tähtedega, mõtles mees, oled ikka elus, ei ühtki teadet. Mees avas vale akna aga ei hakanud eespoolt enam vaatama. 21. juuni 2002 mina siin oled sa elus, peaksid nagu olema, surmateadet pole veel saabunud, no ma siis hoolitsen selle eest, et see varakult kohale jõuaks. Naudin siin meriväljal vahe algust. Äärmiselt meeldiv tegevus. Ootad terve selle kuramuse tüütu aasta suvekest ja kui see lõpuks saabub, ei jõua see fakt kuidagi kohale, enne kui parajalt sügisel enne kooli algust. Lähen Chefria emmega. Kehra ema, tuntud kunstnik, peaksid teadma sugulasi külastama, see tähendab loomaaeda. Olen terve järgmise nädala veel linnas, nii et võiks rääkida, mitte kirjutada. Helistan ise, kuid annan Alboliga igaks juhuks ikkagi, telefon ei ole siin Chefri juures meriväljal, ainult esmaspäeviti olen koplis. Praegu oleme siin tšehhiga üleval, vaatame flaidi rokk-show'd ja proovime, peseme riideid õhtul, eriti reedeti. Seal on nii vahvad, et neid peab lihtsalt nautima. Kas varsti näeme teatri ja kino ja kontserdipiletid hiirekliki kaugusel? Meil oli allkirjata, telefoninumber, oli ununenud. 26. juuni 2002 Terr jaanipäev. Me oleme praegu juba linnas, vaata pilti meie tšehhiga Kibuskil, tema ja minu ema maakodus. Just tulnud ujumast arutame, millist teed endale teha vaarika või rohelisteedias miiniga. Enne maale minekut püüdsin sulle küllata, kuid keegi ei võtnud vastu ning unustasin oma märkmiku linna, nii et ei saanud Kibuskilt ühendust võtta. Jaanipäeval tuli maale igasuguseid toredaid tüüpi tädi Reedama poja Arviga ning siis meiega vanalill oma kavaleri maskuliinsus Pillega. See on tema firma nimi, kuid vabal ajal kutsume teda heast südamest Gabriiduks. Õhtul pani lõkke huugama ja need kõik vaatlesime seda mõned hetked Luumatult, nagu tulesein oleks kerkinud avarustesse. Asusime meie Chefliga täitma oma murde ja kohustusi ning seadsime kohad sisse. Uuema katusealgus laiutab pikk valge laud kos pika valgepingiga, kui olime oma salati ära söönud, asusime filosofeerima maailma ja inimkonna hukkamineku üle. Suurepärane näide, sellest on meie tuttavad pläkuja tisler, kes vaatamata oma kõrgele vanusele noh, nad on nii paarikümne ringis, käituvad ikka nagu via vastased. Et meie jutt säravamat läheks, otsustasime endale segada paar kokteili. Kuna meie peale hästi lahja midagi eriti joo, siis tegime endale hästi suure kannutäie apelsinimahla viinajooki. Kolime neli klaasi ära joonud, olime lõbusas tujus. Särbatseerisime niisama Kimuski võsa veerel ringi, mõne magama. Ma mine ja hukkamõistev ja karm pilk kukil. Loodan, et sul seda väga ebameeldiv polnud lugeda. Mida sa ise jaanipäeval tegid, Boff loe pohh. 19. juuli 2002 näo Läsutame Chefliga parajasti koplis ning tegeleme kõige loomingulise ja tarbijatega. Peame siin Pontut valvasest, Basker Willide koelisem, tema jah, ja Gilbert, tema narmas sõitsid Soome ning ema läks seepeale sõbrannadega lõbutsema. David, jälle mees taipas, et Silberti David pidid olema terepojad. On kogu aeg tööl, kõik on ära ja me oleme vallutanud šilberti toa ja arvuti. Lisaks piiname naabreid halastamatult orjaamose kviinija adjeemusega. Jah. Ning sööme, saad aru, sööme no pulbrina jääteed, ilgelt hea. Minu hea sõber, kehik, teda sa ei tunne, 20-le vana mees sai endale korteri vanaline ning helistas seepeale suurejooneliselt, kutsus mind lahkelt endale külla. Aga mina näen siin meriväljal ilusaid unenägusid, on suur ime, kui näen midagi ilusat ja ei tahtnud kohe sinna tormata. Ole rahulik, kui lähengi, võtan kindlasti trühvli kaasa. Just nüüd helistas, riivas meie sõber Leedumaalt, kes küll elab praegu Hollandis ja on viimasel ajal alati öelnud, et minu inglise keel olla kole vigaseks jäänud, nagu ma ise ei teaks, et seal arenemata. Kuigi sel korral olin vapruse ime, nii et ta sai aru ja lubas hiljem tagasi helistada. Lähen, teen nüüd endale närvide rahustamiseks teed. Oscriptom, ma pole vist luigelaulu kuulnudki, kuid sinu kirjeldus vastab minu ettekujutusele kolm hüüumärki, panen siia 16 effi. Pohh. 10. september 2002 näo suur aitäh kaardi eest. Ääretult ilus. Ma saadan sulle ja tiirile siinsamas kohe ka sügisese kaardi vastu otsani poolt ka abauss, et ma vahepeal üldse ühendust ei võtnud, aga mul läks kõik nii halvasti, et ei tahtnud kellegagi eriti rääkida. Kõik süüdistasid mind ja ma olin närvivapustuse äärel. Kõik läks koolis ja siin koplis nii halvasti. Terve augusti istusin enam-vähem kogu aeg koplis ning olin kurb. See kõik tundub nii kohutavalt dramaatiline, kuid mulle see oligi. Aga ma olen taas enda seest mingi kauni kumama valgus ei leidnud ning rõõmustan nii, mis jaksan. Lähen täna vööritundi kolmekümnevärki, sain endale ema abiga keskklassi eraõpetaja, ta on väga kena. Me hakkame õppima Schopeni ühte valssi, ainult need vastikud kooli elukad ei andnud eile mulle nädala tunniplaani ning selle tõttu ei saanud me ka klaveriaegu paika. Nüüd saan ma emaga. See on ikka kopli, ema pidi mees tahtmatult järele mõtlema, nüüd saama emaga väga ilusti läbi, ta ju tegelikult ikkagi hoiab mind ning Baskervillide koer muutkui kahetseb ja teeb head nägu ning mängib üliväga õnnetud. Kuid mina olen tema vastu nüüd üsna meelega vastik ja kiuslik, kuigi tean küll, et see on vale, aga Maire, räägi temaga ikka, ma ei räägi temaga enam kunagi, sest ta lükkas mind ja isegi Vodsonit, kui see koplis meie juures oli ja, ja arvuti juures teadmis. Me tähistame selle nädalavahetuse minu sünnipäeva ehk väikest juubelit, nagu ema suurejooneliselt ütleb. Seekord tulevad kõik siia Koplisse, Vodson, müra, hullike ning võib-olla keegid veel vist üks ema sõber kah oma väikese lapsega ning poisid on ka kodus ja Silberti varblane. Pruut on siin ja, ja meie tüdruk, siis vaatame Harryt muidugi videolindilt, mis seal spetsiaalselt selleks puhuks tellitud harjale, muide mina ka nimelt otsa Narvas, et ma sobin käitumisega poolest Harry ossa suurepäraselt. Kallisid Feff Harry änd, pohh, lae Boff. Ma vist unustasin sulle ükskord seletada, et see on minu nimi. Mees naeratas. Sest kes harja on, ei teadnud ta siiamaani. Küllap dist, Potter. 14. september 2002 näo. Hästi kena sinust endast ka pärast sünnipäevi märku anda. Ma käin nüüd Kersutamas igavesti vahva, enam ei ole, nii et kui natukenegi pead ennast liigutama, millisel hetkel kõik kondid kohe valutavad. Olen treenitud ja tubli ning käin ninad taeva poole ja räägin tüdimuseni teemal, kui ilus ikka kõik on ja ei kavatsegi lõpetada. Kolm hüüumärki. Ära on tüüdanud tühine, kui me nagu, et küll see söögis on kole ja nii edasi. Eile kolasin õhtul vanalinnas, käisin baaris muusikat kuulamas ja vett joomas. Tavaliselt joon ma teed, aga nüüd olen ma rangel. Dieedil oli hästi meeldiv, kuigi suured ja targad ning täiuslikud, vaatasid veidi imelikult. Muigab selle peale saadab paisija luidpurustavad kallistusi. 22. september 2002 õpin nii, mis hirmus, avastasin, need keemia on vastikult tüütu ja raske ja see töö, mis mul homme tuleb, on väga ebameeldiv õpetajaga. Vahepeal mõtlesin sulle mõned lõbusad read saata näiteks klaverit, sõidan trammiga Balti jaamast mööda ja näen, kuidas oma kõrval kasvavad põõsad lausa silmnähtavalt iga kord aina punasemaks lähevad. Oma kuninglikus ei sobinud üldse jaama juurde, kuid samas kaunistavad seda kohta. Maailm on nii ilus. Minul on juba ammu sügis. Õieti on ju nii, et sügis algab mitte pööripäeval, vaid siis, kui see su südames on ju. Nagu ei olekski kunagi juhtunud seda õudset, sa tead küll toda asja, mis mind ka vaev. Ja nagu koolis ei pesitsi Kiva monster elukaid nagu matemaatika ja kehalise kasvatuse kuri ja kindlasti väga pahatahtlik õpetaja. Aga no pole viga, juba hakatakse õpetaja äkki harima ja on kahjurõõmus haiglatesse viima. Kes saadetakse Pedasi edasi õppima, kes jälle peab minema hambaarsti juurde. See pahatahtlik nimelt. Loodan, et sa seda lugedes magama jäänud. Meeletu austusega sinu Fretum vees lee. Kaheksas oktoober 2002 Terr, nii kena sinust eliivist ma siiski ei saa aru, kas see on sinu naine ja kus ta on. Nii kena mind teatrisse kutsuda, teatris käia meeldib mulle kõige rohkem just sügisel ja talvel. Aga tegelikult ma ei kirjuta enam, tegelikult olen märganud. Ma ootan talve. Pühapäeval käisime šopääniga mustamäel, see on äärmiselt võluv paik ning ma olen kade nende peale, kes on laki nahk. Ma pole päris kindel, kas kirjutatakse ikka nii, et seal elada. Kuid Schopen vaidles vastu, et Lasnamägi on peaaegu samasugune. Igatahes mulle praegu oma seest teismelise ja lapse eas oleks sellises punkarlikust paigas maru elada. Aga kui ma juba varem olen selline 23 ja vanem siseneb, olen mina seal, kus enamus Tallinna haldjaid. Aga muidugi Kadriorus, see on juba otsustatud. Tõstab käed taeva poole, kolm hüüumärki. On sul ka mõne paigaga selline eriline tunne olnud? Teeb väga küsiva näo, lehvitab šopäen ka. Berends see vist kirjutatakse ikka nii, mitte nõnda, nagu ma varem kirjutasin. Seitsmeteistkümnes november 2002 näo näo selle kontserdi pärast tuli niisugune maruline tramburai. Muidu Mussitamine, et ei saanud varem eriti kirjutada ka, ma ei tea, kas nad on merivälja omadega kokku rääkinud, seal oli ka natuke aega imelik ema ka, kes ometi üldiselt on hakanud asjadest aru saama. See pidi olema kopli ema, mõtles mees. Ta pidi iga kord mõistatama, sest kuigi ta oli meile palju kordi lugenud, ei saanud ta iga kord esimesel hetkel ikkagi aru, kellest on jutt. Tema tegi ka sellise pedagoogiliselt karmi näo. Kui ta sulle helistas, kas ta siis ei öelnud, et peaksid nendega rääkima, kui alaealise kontserdile kutsud? Mulle küll ütles. Sa ei vasta. Ma tean, sa tahad mind säästa, aga tema kisased olgu klassikaline muusika, pealegi ei ole siin vahet, kas rock või mis väga ebaõiglane. Ma ei olnud sind enne seda, kui sul esimest korda kribasin, ainult kaheksa aastat. Kas ei ole siis normaalne kuma värisema meest, kellega ma olen oma lapse hea koos veetnud, näha tahan? Ma ei taha sellest päevast 1994. aastal kirjutada, sellepärast lõpetan. Saadan sulle kallistusi palju. Kas sa tead, et minu päris isa ei tahtnud mind oma peresse, kas sa tead, ta käis minu pärast, ema, ma mõtlen siinkohal oma pärisema, poolõde minu praeguste ma isegi kohtusega. Ma arvan, et siin olid rahad mängus. Sinu juurde mind aga ei lubata, külas ei tohi käia, sina ka seda ei luba. Kas me siis tõesti võiks sinu juures rahus kohtuda suvel Žanna, vajuda selle sügavusse? Kevad on nagu õites karussell, talvel elan nagu koopas, aga sügisel on kõiges leeki veel lõkendav karje, keegi ei saa sellest aru, aga ma ju ome, titaan, et kõigil oleks hea. Miks te kõik niisugused? Mees ohkas raskelt. Ta ei oleks tahtnud seda lugeda. See ei olnud võimalik, see laevahuku rahade jutt. Kui nad Basker vili aia, kui nad Gunnari ka 10 aastat tagasi viimati oli näinud siis oli ta pärast tolle jutu tagasi tõmbunud. Tale oli siis tundunud, et argumendid mis olid küll ehitatud kummaliselt viimases toonis, olid arukad ja tema eemaletõmbumine on lõppkokkuvõttes anni Teelele kõige parem. Temal endal kirja sural ja muusikamehel ei olnud selliseid materiaalseid võimalusi, nagu neil inimestel ammugi mitme peale. Ja tõesti nagu toonitati, nad olid ikkagi sugulased ikkagi lihane isa. Õnnetused olid rebenenud äärtega haavad, kus oli ikka mustust kuidagipidi valuga hakkama saama. Kuidagi saigi ta hakkama kama hilinenud infarktiga. Mees tõusis üles ning läks akna alla, kuid istus siis uuesti arvuti taha. 18. november 2002 miksi Liivi haiglas on, mis tal viga on? Ega ta ära ei sure? Seal ei ole midagi maininud, sa võid mulle rääkida, ma aidata ei oska, aga ma katsun su meele ikka rõõmsaks teha. Ma just mõtlesin, et peaks sulle kribama. Kuid see on nüüd nii kole keeruline, kuna ma koplis arvutisse ei pääse ja siin meriväljal metsa taga on arvuti, hirmutavalt aeglane. Muidu mul läheb hästi. Nii nagu ikka, joon karamelli teed ja söön Sonja kriim komme, lähen paksuks ja tunnen muidu elust rõõmu. Millalgi sel nädalal kappan konservatooriumi, kus mul on tund oma klaveriõpetajaga. Nad küll tunduvad seal konservatooriumis hirmuäratavalt täiuslikud. Chefri tervitab ja mina ka ning kallistan meie poolt kõiki kõiki kõiki. Yos Feff, Liferents. Nimi läks vist ikka jälle valesti? Tüdruk nähtavasti magas veel ikka. Teatrisse minekuks oli nad loa saanud, aga sealt tulles oli neid tänaval vastu võtnud ränk vihmahoog. Väikeses varjude teatris, kus mängiti kauni klassikalise muusika saatel muinasjutte ja legende oli ühe osalise mõõgad säki purustanud. Lina ja sirmid olid ümber kukkunud ning jahmunud näitlejad äkki nähtavaks saanud. Nii et neil ei jäänud muud üle kui kõige selgemaks reaalsuses isegi naturalismis oma etendus lõpuni mängida. Pärast olid näitlejad kutsunud tema ja veel mõned neile tuntud inimesed samas vanalinna hoovis asuvasse tillukesse kohvikusse. Üks näitleja oli neli tunnistanud et tema oligi sellest unistanud, et kogu see kaadervärk puruneks ning tahaks omaenda näitemängu üle valjusti naerdes lavale astuda ja jootnud tüdrukule naerdes vägisi kakaod, mis oli selles paigas erakordselt hea tehtud retsepti järgi, mida pidi teatama ainult veel mõnes kohas Euroopas. Nad olid jooksnud vanalinnas trammi peale. Ja kui nad puiestikust tema majast mööda kiirustasid, et ta saaks tüdruku siit bussi peale panna olid too äkki tema etes seisatanud silmile langenud märgade juuste alt öelnud. Kas nüüd või ei kunagi? Miks sa mind enda juurde ei luba, buss niikuinii tuleb, ei tea, millal. Ta oli vaadanud tüdruku märga külmast lõdisevad kuju ja tundnud, kuidas nende ühisest elust aastal enne laevahukku oli tunginud temasse süütunne kõigi nende aegade pärast, mil ta oli nõustunud temast eemal ilma teda nägemata olema juba kokku tõmbunud, kõvad märjaks saanud lehed olid kraapinud, langedes ta nägu. Pealegi oli tal olnud veidi enne seda paha, nii et oli pidanud peatuma. Jääda, oli ukse lahti teinud. Nadolid söönud, tüdruk oli imestanud, et aga kodus nii sööb kõigi salvrättidega ja puha. Ja pärast pikka söömaaega tukkuma jäänud ning ta oli pidanud ta teise tuppa viima. Mees oli läbi poolavatud ukse kuulnud. Tüdruk oli helistanud algul meriväljale ja siis Koplisse ja rääkinud, kui puhas lihtne rangesin oli. Kuni oli jäänud poole sõna pealt magama ning ta oli lõpuks teise tuppa läinud, tüdruku mobiili sulgenud ja talle teki peale pannud. Ma olengi range, oli öelnud mees, aga sa ju naeratad, kogu aeg oli öelnud tüdruk jah, aga seepärast, et mulle ei meeldi oma muresid teiste peale veeretada. Siis oli tüdruk imestanud, akna taga kõrguvad puud ja mees oli talle lõpuks rääkinud, kuidas ta oli pidanud sõdima, et seda maha ei võetaks. Sa oled jonnakas, oli muiana tüdruk. Ma mäletan, kui sa neil, kui sama kipsi jala pealt ise ära võtsid. Tuleb ise kõndida, oli öelnud mees, jalge oleks muidu kõveraks jäänud. Tuleb kargud ära visata, kui kõndida tahad. Ja tüdruk meenutas, kuidas mehel olid jooksnud pisarad kui ta oli võimelnud oma jalga ning tema oli seda jälgida saanud, sest ta sai lasteaiast. Kodus olla. Sa oled sulgunud sellesse? Oma sitta telli, oli õelnud äkki tüdruk. Ja tema oli pikalt vaikinud. Tsitadelli oli mees lõpuks teda parandanud. Hea tüdruk oli kuulekalt korranud. Tsitadelli. Sa ei tahtnud mind siia tsitadelli oma koju kutsuda, oli ainult tüdruk. Ma ei kutsu noori tüdrukuid enda juurde, oli öelnud mees naeratades. Ja äkki oli tüdruk öelnud. Ma jään siia. Mismoodi? Päriselt sinu tütrena? Annad sa endale ikka aru, mida sa räägid? Küsis mees ettevaatlikult. Ma ei saa tolle, ma ei saa isegi. Ma isegi räägi temaga, ma ei räägi temaga enam. Kunagi vaata, mul on elukaaslane, ta tuleb varsti, ta tuleb päeval ju koju haiglas ja ei või teada, kas ta sealt kunagi välja saabki. Töökulisele välja Pruusanud. Ma lähen siis ära. Ei pruugi sugugi minna. Ta ju teab kasinust. Aga mina olen sulle parem naine. Ja anna aga hästi aeglaselt-aeglaselt äratada tembutanud usse, kus käratab täitsa isa moodi. Ja siis oli tüdruk nutnud. Mul on palju emasid. Tüdruk ütles seda peaaegu kuulmatut. Ma ei saa selle muud öelda. Nii nagu praegu nii on sulle kõige parem. Ja ma ei saa oma sõna murda. Murraik. Ainult kohin torudesse või hakanud aga ainult kohinud. Siis küsis tüdruk Mis sa siis tegid, kus? Tol päeval ööl pärast. Ma ei tahaks sellest rääkida. Saad sellest aru, aga mulle räägiti, et saalit töölt ära tulla. Aga mees ei tahtnud rääkida. Kuidas ta sadamas käis? Igas kuus samal päeval hiljem aga aastas korra, kuidas ta üksi õia? See oli kõige ilusam päev, kui sa mulle kirjutasid. See oli kõik ilus päev, kui sa pull vastast ausalt asjus tähtsamast. Esimene detsember 2002 tere. Reedel ja laupäeval olin ma kogu aeg kuskil lennus ja koju jõudsin alles õhtul ning unustasin helistada. Meil siin merivälja kandis metsa taga käivad nüüd päkapikud. Ei, kuna nad on üsna vaesed, siis nad tõid meile juurvilju ning loomulikult tõid nad kaal, kalendrid. Ma pean täna tšehhiga ühele näitusele minema, ta peab sellest koolis kirjutama ja seepärast tuli meile ei meeldi see lugu elustavast pildistada küll arutame seda kirjutamiseni, sest see on minu arvates meenutame väikeseid Oscar Wilde. Kuigi Oscarid tuletab meelde pigem tema ja minul, jääb siis üle olla põu. Edgar Allan, sa tead küll. Muide, mulle meeldivad üle kõige need pildid, millel ei ole raame, sest need on nagu otse elu ise, kuigi on pildid, ma loodan, et liri saab varsti terveks. Minu meelest on see täitsa normaalne, et seal on pärast minu pärisema keegi, samas kuigi ta on haige, meeldib sulle Mozarti reekviem. Ma kuulasin seda eile öösel ning eriti sügava mulje jättis Lokri muusa. Ainult arvuti krõbisevat ragiseb vastikult meloodiaga pisut ära. Tead, ma olen oma päris emast nii palju mõelnud, et miks ma pidin kogu aeg üksi maal vanaema juures olema, kui tema linnas oli ja miks pidi seal ennem sind igasugu inimesi meesterahvaid käima. Ma mõtlen siis kui ma linnas olin ja emaga tahtsin olla. Ja ma olen ülekohtune, ma leian, et kui sina temast nii hoolisid, siis ta pidi ikka olema küll väga tema. Ma saadan selle kirja nüüd koe. Teine veebruar 2003 lõpuks jõudsin arvuti taha, pohh. Olin terve nädala haige, tegelesin igasugu vaimsega. Enda arust oled sa kunagi juhtunud vaatamas ja unustamatut kuriteod õudselt huvitav. Mina haige, istusin aga nina telekas ja vaatasin, mida kõike kurje on tehtud. See on vist väga inimlik, ma mõtlen uudishimu ja nii millegipärast huvitab tohutult kriminalistika. Varguste pettused küll ei vaimusta, aga uurimine esineb otsioniga. Arutasime, miks nyyd koledad asjad köidavad ja me ei leidnud ühtegi mõjuvat põhjust. Meeldib sulle? Mozarti reekviem? Ma vist küll kord juba küsisin, aga debaja meelseks. Ning siis ma mõtlesin veel küsida, kas sa ei tea mõnda head vampiiriraamatut, on sul mõni väljas, on muidu selline täiuslik veebruar, muide head ain aastat sulle ja Liirile ja kõigile teistele lähema 100 meetri raadiuses. Täna tuleb kindlasti midagi punast kanda. Aga äkki ema tuleb tagasi? Tüdruk oli seda öelnud laua taga juba tukkuma jäädes. Nii et mees oli kööki minnes sööginõudega seisma jäänud. Südames pigistas. Tali on näinud marinit trammi aknast. Marin oli olnud tumepunases kleidis selles samas, mille tema ise oli ükskord marinile ostnud. Päike oli lõõsanud ja ta oli trammi käed ost lahti lastes ühegi mõtteta seisma jäänud. Ta oli vist näost ära, sest keegi juudi naine oli talle kohta pakkunud tali sõitnud, oma peatusest mööda sõitnud ja sõitnud mõttetult. Ja juudi naine oli istunud ta kõrval, kuni oli talle lõpuks karmilt öelnud. Ilmaaegu te otsite lohutust? Teadke, et lohutust ei ole. Aga miski tema elusügavuses, võib-olla seal kuskil temas, kus oli ta lapsepõlv ei saanud nii. 26. aprill 2003 aitäh, ma olen hirmus kole inimene, ei kirjuta üldse vastu, ei ole muidu ka paha, aga mul on lihtsalt kole kiire olnud ja ma pole üldse arvuti taha saanud, tõstab käed kõrgele üles, noh, eelmine nädalavahetus sain ja siis pidin ruttu raanist, sa ikka tead, mis on infopank või nii infot otsima. Ma tahan vahetpidamata referaate kirjutama ja klaveriõpetaja tahab mu esinema panna mai lõpust teha sihukese hästi armsa istumise nagu 19. sajandil. Neid korraldati. Mulle ei meeldi kohe üldse esineda ja nii ma siis nuputan siin, et kuidas sellesse suhtuda? Ta mõtleb. Aga ma tegin nendele hästi, ilusadpatsid pähe, et vähemalt natukenegi lõbusam oleks. Küll on kole see koolilaste elu, aga päike paistab ja linnud laulavad, nii et ma ei suuda kuidagi musitada ka. Pealegi Saima koolikatsetel ilusasti edasi keskkooli lõpuossa sisse sa tead ikka, mismoodi tänapäeval koolis klassid jaotavad ja 77-st inimesest olime 10., nii et nina on pilvedes ja maga, vaatasin teda seal pilvedes, mida ka Me tšehhiga saadame teile kõigile sinna Kadrioru punaste majade katuste kohale, tervitusi ja kallistusi. Neli hüüumärki. 14. juuni 2003 näo. Minu lõpetamine, kas sa mõtlesid sel ajal aktust? On jah, 19. juunil mu koolis koplis kell 12 ja pärast läheme niipalju kui metsis. Järgi jääb kohvikusse kohvitama. Kitsi see on üks ema ja Mati. Teine ema ei saa vist kohvitama tulla, peavad kohele tööle tagasi minna, kuid ma loodan, et tšilbert saab meiega. Me oleme talle nüüd juba parajalt pirakad küll, et Silbert saab meiega tulla. Muidu oleme ju ainult mina cheffiaslaž. Kes küsis mees viimase kohta endalt, aga ei saanud. Selgust 14. juuli 2003 sama päev. Ma tahtsin veel rääkida, lõpetame siis, et kas sa ei tahaks kooli asemel tulla õhtul kell 19 siia meriväljale meile kohvitama, see oleks hästi kena. Mati, ehk ema on praegu selline kuri. Üldiselt on ta selline pea iga suvi algul ja kisab praegu igasuguste asjade peale, mis lõpetamist puudutavad. Ma lihtsalt ei tea, kuidas ta suhtuks, ma loodan, et sa ei solvu ja ma mõtlesin, et äkki võiks ta närve säästa. Siin oleks palju lõbusam vähem rahvaste saaks rääkida, ka mitte naeratada ja mõelda välja midagi viisakat, millest siis agaralt jutustada. Aga õhtul oleks ju vahva siin istuda, eks ju. Kuigi sa pead siis leppima minu tšehhi Tiitsi seltskonnaga, kuna vana Äksil. Vabandust, ma mõtlen. Kehvi isa on veel Pariisis, sobib sulle. Tule ju, cheff, Tits liia Äksle meeldivad. Anna palun teada, kui midagi ei sobi. Lehvitab, lehvitab veel kord kolm hüüumärki, ikka sinu Nerjotok, brändipakk. See oli laeval hukkumiskohta sõitnud esimesel laeval Sellele ei ole vastust. Millel ei ole vastust, oli küsinud ajakirjanik ilma pahatahtlikkuseta ta nina all mikrofoni hoides. Nad olid seisnud laevalael mingi kraana juures. Ta ei olnud osanud intervjueerijale midagi rääkida. Ta oli vaikinud. Meri ise oleks pidanud rääkima tema eest. Tema kõnevõistluse võitja jutupaunik oli lihtsalt seisnud sel ajal, kui kaamera kuulmatult käis ja vaadanud halli mööda libisevad jah, välja ilmunud päikesest siiski hallivet. Mida saigi öelda. See ei olnud jutustamise asi, ainuke, mida ta oleks saanud korrata oli piiskopi hüüatusi, miks? Aga sellel ei olnud vastust. Mis tuleb teil esimesena meelde? Oli küsinud filmimees, kui mõtlete Estoniale? Ta oli kaua vaikinud, kaamera oli käinud ning ta oli lõpuks kusagilt sügavalt vaevaga välja saanud pomina. Jah, ta oli öelnud kõik. Loomulikult lõigati filmist välja. Aga lindil ei olekski pidanud olema, muudkui kohin. Kui ta täna tüdrukuga majas seisis, oli ta hetkeks nõjatanud vastu posti. Äärmiselt heitlik, pidevalt suunda muutes. Septembri tuul pani heleda taeva taustal Oksase siluetti tujukalt kiikuma. Ja siin maja juures oli peaaegu alati kohin, kuigi ta hakkas seda märkama enamasti sepp. Ja võib-olla see ei olnudki väljas. Ta ise lõi endas mere või maja kohises öösiti. Talle meenus, kuidas ammu. Oh, see oli rohkem kui pool sajandit tagasi. Ema oli rääkinud, kuidas keeris olid Ahja jões kiskunud vee alla. Nii et emal oli jäänud selleks eluks ajaks kohin kõrvu. Kohin temas oli vist selles, et ei olnud matuse kohta. Nii jäägitult oli ta naine välja lõigatud nende elust nagu oleks saatus tahtnud nende ühist elu ja unistusi olekski olnud. 19. juuli 2003, oi nüüd ongi rasked ajad möödas, Lõsutan siin rüvendellis ja joon kohvi, kas tead, ma käisin Monterd määras ja minestasin ära seal üpris hirmus, ma nimelt kardan väga verd, ei tea, miks tõesti karda? Täna hakkas mul ninast vuhinal verd jooksma, mõtlesin jälle hoolega ja kaua järele, kas minestada või mitte. Lõpuks otsustasin ärkvele jäämise kasuks, muidu oleks voodi kole mustaks läinud. Igal juhul tookord, kui verd võeti, kartsin, et mu veregrupp on näiteks null või ja need vastikud veregrupid. Nullid peavad liha sööma ja ei tohiks liha süüa. Aga tuli välja, et mul on A B veregrupp. Nii et vere andmine oli tõesti seda väärt. Paistab, et mul on täna vererõhuga probleeme, kuna nüüd hakkasin ma jälle veritsema. Muidu varsti sõidame jälle maale ja seal pean ma minema raamatuid pööningule laduma. Ja siis muidugi tuleb jälle hamstrid ja piuksud, et kõik on jälle kord vales järjekorras laotud, aga et kribame siis lehva lehva. Algul ei olnudki nii vilets. Ta otsis üles kõik oma tuttavalt Rootsis ja Soomes. Ning paari päeva pärast siseministeeriumis ainult vaikis külmalt, kui ametnik ütles, et neil ei ole tema naise kohta andmeid ja Rootsi on tekitanud täieliku infosulu. Aga siis tulid tühjad päevad. Ja tagantjärgi tundus too aeg nii ebareaalne, nagu oleks see kõik ja tema Leingi möödunud unes. Tali end töölt lahti võtnud. Ta ei tahtnud mõtelda. Kord, kui ta kööki läks, ostis võpatama panevat hüüdmist. Ta arvas, et kajakas on sattunud vana eliitmaja lõõri. Siin oli algusest peale keskküte, kuid maal oli siiski korsten ja võis olla Ta hakkas, oli sinna sattunud. Või tähelepanelikult kuulasid. Siis oli see pigem nagu kõksumine, nii nagu inimesel piiril, kus ta ei suuda enam naerda ja tulevad pisarad ning naer ja nutt muutuvad üheks. Viies august 2003 ja au just kappasin maalt linna. Mina hakkan maal alati millalgi linna järele igatsema ja nii hea on siin Koplis. Kahju, et trammid ei sõida, muidu oleks nii mõnus nende mürina saatel magama jääda. Tead, ära sa jumala eest käivita, kuna ma kogu aeg kuulen, kui kahjulik see päike oma hiilguses ikkagi on kolm-neli korda kiiremini vanaks, tegelikult ei peaks vist üldse niimoodi siin tühja tähe pläkutama, kuna sul on kindlasti targematki teha, aga ma ei oska siin muud moodi aidata ja vähemalt üritan kuidagimoodi su tuju tõsta. Vaata, ma olengi tegelikult loodud ringi trampima, rumalat juttu rääkima, ninasarvik, ilusat augusti ja ikka kriban sulle lehva lehvale. Allkirja ei olnud. Seitsmes oktoober 2003. Praegusel kuu Sirbikkuja sügislehtede langemise aeg on mulle tohutu pinda hakanud, igasugused religiooniga seotud küsimused ja suured probleemid, et kas religioon või ateism muidugi religioonides nii palju ei tea, on küll raamatuid, aga mõistus nagu ei käiks üle. Ometi on midagi positiivset ju igas asjas ja ma ei saa aru, miks nad kõik just seda kristlust maha teevad. Agava ateism on ikkagi imelik, kindel veendumus, et mitte midagi vaimset ega jumaliku pole olemas ning seejuures suured vaimu eitajad seletavad tähtsalt, kuidas nad nägid kummitust või siis kannavad mingit kivi, mis neid kaitse või midagi taolist ning lisavad veel, et tegelikult ei tea keegi jumalast midagi. Jah, minu arvates ka ei tea tegelikult keegi mitte midagi ja seda enam olema avatud erinevatele võimalustele. Läheb lehvitades ikka sinu. Ta oli siis väike poiss talistunud hallis plekkvannis, milles algul vesi paistis läbi, nii et sai uut plastmass Aurikud vee alla suruda, kust see siis üles tagasi vee peale lipsas. Köögis oli pliid küll kuumaks köetud, kuid pikema aja peale muutus niiske kuumus siiski niiskeks jaheduseks ja seepärast tuli end mõne aja pärast pesema hakata. Ema oli ta pea puhtaks pesnud ja nüüd võis ta rahus mängida. Õieti oleks ta pidanud pesema, aga pesemisest muutus vesi läbipaistmatuks ja enam ei näinud Aurikut vee all. Ning see lipsas alati teises kohas vee peale, kui arvasid. Siiski ei lennanud see päris kõrgele õhku. Kas ei olnud vann küllalt sügav, nii et ei saanud Aurikut väga sügavale panna või siis oli asi muus. Aga aurik kerkis pinnale küll, kuid vajus ilma, noh, veidigi veidigi lae poole õhku kerkimata, kohe külili. Või jäi põhjaga allapoole küll, kuid ikkagi õhku tõusnud. Tema oleks tahtnud, et aurik lupsalt eest lakke, pilvedesse läbi lae. Ta oli hakanud kätega vett peksma ja vannis oli tekkinud torm. Ning lõpuks oli aurusesse kööki uuesti ilmunud ema. 24. detsember 2003 aitäh soovide ja pildi eest. Minu oma tuleb nüüd nii hilja, aga ma olen kuidagi uniselt maha jäänud, mõned kingid ostmata ja homme tuleb tõesti üks kohutav päev, aga ilusaid jõule ja head uut aastat. Tead, ma tahaksin sinu juurde tulla, kui liiri haiglast koju saab, kallistab teele. 28. märts 2004. Ma ei tea, kui palju aega on mööda läinud. Selle viimase kahe aastaga on minus nagu uus lehekülg pööratud. Näe nüüd ma kirjutan kogunema uhiuue ja hirmus väärika aadress, sealt pean lõpuks ikkagi juba soliidne olema, vot. Ja alustan oma tavapärase aariaga, et võiks ikka kokku saada. Tõtt öeldes olen ma kohutavalt pisi, tõesti. Tantsin ja taan klaverit üldse, teen igasugu muid hirmus olulisi asju, aga ikkagi võiks kokku saada. Ma olen viimasel ajal nii kohutavalt hajameelseks muutunud, kirjuta ikka sinule mõeldes Aini teele. Nagu mu päris nimi passis. Hot mobiilhelinat logode piltsõnumid, HTTP portaal hat-e. 24. aprill 2004 tere, kusjuures praegu käib huvitav nähtus jätskaar, käisin või lähed, mina piirdun õhtul telekaga, sealt saab piisavalt sellepärast, et mind huvitan, mina ise ja siis mõned asjad veel. Irw. Kuigi ma mõtlen, et ükskord hakkan ikka teiste vastu ka päriselt huvi tundma, kui ma olen kunagi suur ja rikas, siis võtan endale kassi, kelle nimeks panen mürakas. Anni, Teele van Anders ja kampani. Tead ma armastan oma emmesid ja kõiki inimesi maailmas, vot. Kui tüdruk suure toa uksele ilmus, oli tal käes roheline püramiid. Roheline hulktahukas välgatas valguses. Kui tüdruk ootamatult peaaegu hääletult küsis. Sul. Pilti sellest. Tüdruk ei saanud seda öelnud, aga mees mõistis teda. Ei ole. Mees vaatas üksisilmi tüdrukut siiski ütlemata, et too mees, lendur, kelle naine all seal kohutavas kohinasekis endamises vee all ütles, et Ta ei lähe siit enam kuhugi. Laskis endale maalides selle koha, kus laev tema naisega hukkus. Aga tema isani. Võib-olla oli ta selles asjas liiga ratsionalistega. Kuidas sai see olla see koht, kui sealt kaldud ei paista? Aga võib-olla siiski võib-olla tabani sellesse kohta oma südame või maalis seal võib olla. Aga võib-olla siiski sai lihtsalt raha. Et hullem, mida sa emast tead? Sosistas tüdruk. Mees vaikis, enne kui vastata. Siis ma pean sulle midagi väga tõsist ütlema. Tüdruk vaikis ja vaatas talle usaldavat otsa. Aga mehe nägu nähes tõmbas end tahtmatult kössi. Kui mees rääkima hakkas, tõusis ta üles aga seisis ikka endasse tõmbunud, nagu kardaks. Teda lüüakse. Ma räägin mis oli vee all. Ma olen kõik läbi küsinud. Kõik pääsenud. Sa mäletad toda Ukrainlannat kes istus tooli ja ütles, siit ei lähe enam kuhugi. Kõige raskem oli laeva pöördumine. Ei sa uksest välja ei julge hüpata. Ragne rääks. Ragne ütles, et sinu ema ütles talle. Roni sina. Rage ronis sel hetkel laev pöördus ning ema kukkus alla. Tuul lõi korraga järsult akna lahti seisid tuule käes ja tüdruku roheliseks värvitud, juuksed lehvisid. Ning mees mõtles, miks oli tüdruk võtnud endale sellise varjunime. Horid Natingeil. Tuulest hoolimata seisis nagu otse akna taga hiiglaslikku veest pinnale ilmunud valgel laeval tohutu parras lähedal nii lähedal, et kui see oleks hakanud liikuma oleks maja ära viinud. Nad vaikisid. Siis ütles tüdruk Altnõela otsa vaadates. Küll ta tuleb. Ja kõik läheb hästi. Ning mees ei saanud aru, kas tüdruk mõtles oma merepõhja jäänud ema. Tema endist. Või tema praegust ikka veel haiglas lebavat naist. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg