Hea kuulaja soovin sulle kaunist päeva algust. Eeloleval nädalal tahaksin koos sinuga pisut mõtiskleda muusikast läbi piibliprisma. See pole loomulikult mingi sügavuti minev muusikasaade sest palvuse piiratud aeg ei võimaldaks seda. Kuid igal hommikul vaatleme mingit väikest tahku sellest, mida võime muusika kohta leida. Raamatute raamat jutust. Ja alustame loomulikult päris algusest. Alguste algusest. Vanas testamendis on üks huvitav tekst seal Hiiobi raamatus 30 kaheksandas peatükis. Salmides neli kuni seitse. Jumala esitab siin Hiyabile hulga küsimusi. Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul nii palju tarkust on. Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri mille peale on selle alussambaid paigale pandud. Õiges asetas selle nurgakivi, kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik jumala pojad tõstsid rõõmukisa. Mõneti rasked küsimused kas pole sest Hiiobil neile küsimustele head vastust ei olnud. Kui tema vestluses Hiiobi ka meenutab jumal maa loomist. Ja sellega seoses räägib ta taevaelanike rõõmuhõisetest mis kaikuside läbi universumi avaruste. Kui jumal oma loometööd alustas. Annab meile mõista, et taevariigis valitseb täiuslik kord ja harmoonia. Seetõttu meeldib mulle tõlgendada seda teksti nii et siinkirjeldatu polnud mingi kaootiline, kärarikas rõõmupurse vaid see oli esimene laulupidu, mis taevas korraldati Meie planeedi loomise hauks. Nii et kõik algas suure laulupeoga. Ja käesolevat nädalat lõpetades näeme, et kõika lõpeb suure laulupeoga. On huvitav, et mitte ainult inimene pole loodud võimega laulda, pilli mängida ja muusikat luua. Ja see on mingi kummaline omadus, mida kannavad endas kõik taevaelanikud looja, jumal kaasa arvatud. Me võime seda järeldada inimese loomisega seoses, sest on ju meile kirjutatud, et inimene loodi jumala näo järele. Järelikult see, mida meie endas kanname. Musikaalsus kunsti on ilumeel huumorimeel. Kõik see on omane ka jumalale endale. Kahjuks kipume me seda vahel unustama. Aga räägime kõige algusest siis vahel seostatakse seda metafoorselt väga erinevate asjadega. Tänase mõtiskluse kontekstis võime neile juurde lisada veel ühe. Ja see kõlab kuidagi väga hästi. Alguses oli muusika. Annaco loomisloole juurde oma emotsionaalse mõõtme heliseva mõõta muutes jumala tegutsemise meie jaoks veelgi harmoonilisemaks ja kaunimaks. Palvetame issand, me täname sind, et sa kõike oled nii targasti teinud. Me täname sind, et sa oled meile kinkinud ilumeele ning võime luua ja nautida muusikat. Pane siis tänaselgi hommikul meie hing helisema oma looja sõrmega ja kogema seda helisevad maailma kõikjal meie ümber. Paluma seda meie issanda Jeesus Kristuse nimel. Aamen.