Hea kuulaja, soovin sulle kaunist päeva algust. Täna hommikul tahan koos sinuga pisut mõtiskleda saalomoni ülemlauludest. Ütleme, et poeesia jaguneb eri valdkondadesse teemadest lähtudes, mida see käsitleb. Näiteks on olemas looduslüürika, on olemas isamaaline luule ja muu sarnane. Üheks valdkonnaks, mis on läbi aegade ühendanud kõiki inimpõlvkondi ja mis on alati olnud populaarne on armastusluule ja armastuslaulud. Ja see ei saagi teisiti olla, sest ikka tulevad peale uued põlvkonnad ja iga inimene ihkab armastada ja olla armastatud. Ja selles mõttes on tähendusrikas, et ka piibel, raamatute raamat pole mingi erand. Armastuse temaatika on siiagi tee leidnud ja seda mitmel tasandil. Sa oled meile armastusest inimese ja jumala vahel näiteks sõlm, mida nimetatakse piibli kuld salmiks avab meie pilgule jumala armastuse suuruse ja sügavuse. Ja korduvalt kutsutakse inimeste üles sellele armastusele omapoolse armastusega vastama. Kuid piibel räägib meile armastusest inimeste vahel. Isegi vaenlasi tuleks armastada ja püüda nende südant võita. Samuti kõneldakse seal armastusest, perekonnas vanemate ja laste suhetes. Lapsed vajavad oma vanemate armastust ja hellust, vanemad aga igatsevad oma laste armastust ja hoolitsust. Eriti siis, kui aastate koorem on õlad längu vajutanud. Piibel ei lähe mööda ka armastusest mehe ja naise vahel. Ja see on midagi, mida inimesed on ülistanud läbi kogu inimajaloo. Kabiiblile pole see teema võõras sest piibel on ju kirjutatud luust ja lihast inimesele. Ning mehe ja naise vaheline armastus kulmineerub abielu ja perekonna loomisega mis on üks suurimaid jumala kingitusi inimesele. Saalomoni ülemlaul hõlmab sellest mehe ja naise vahelisest armastusest ehk kõige kuumemat perioodi. Algust, mil tunnete tulv on voogudena pulbitsev ja printsil. Väites ei taha ma öelda, et armastus kunagi hiljem jahtuks hääbuks. Ei see lihtsalt muutub ajas, see teiseneb, aga jääb. Me võime armastust võrrelda mägijõega, mis algab kõrgmäestikus ja lõpeb tasandikul. Kui see mägedest alla tuleb, siis on seal Laslev ja pulbitsev oma kitsas sängis. Aga lõpuks tasandikule jõuab, siis muutub see rahulikuks ja võimsaks laiaks vete Vooks, mis oma massid mere poole kannab. Ja see pole ju kuhugi kadunud, vaid lihtsalt mõneti teisenenud. Saalomoni ülemlaul puudutab ka armastuse intiimsemat külge. Jumal on inimese loonud seksuaalse olevusena ja see pole midagi, mida inimene Venemaa peaks. Ülemlauluski, ilmneb see oma lihtsal ja loomulikul ja kaunil moel. See ei lähe aga mitte kunagi labasusteni või moonutusteni. Ja see ei muutu kunagi üksnes lõbu nautimiseks või kõlvatuseks. Kõrvalepõikena mainin, et ülemlaul on kirja pandud oma ajastu kontekstis. Ja seetõttu mõjub mõni salm mulle tahtmatult pisut humoorikalt näiteks peigmehe ülistuslaul pruudi ilust, kus võrreldakse pruudi nina liibanoni torniga vaatluseks Damaskuse suunas. Veel tahaksin rõhutada, et läbi aegade on siin päikese all valitsenud meeste võim. Ühiskond on ikka olnud meeste poole kaldu. Ülemlaulus aga valitseb täiuslik tasakaal, kus mõlemad armastavad pooled võrdselt, väljendavad oma sügavaid ja siiraid tundeid. Ja veel viimane nüanss, mis ülemlaulust välja kasvab. Piiblis on Jeesuse ja tema koguduse suhet ikka jälle võrreldud peigmehe ja pruudisuhtega. Seegi suhe rajaneb vastastikusel armastusel. Joon väärt ülistuslaule, meie lunastaja ole. Palvetame, hea taevane isa, me täname sind kõige hea ja ilusa eest, millega sa soovid meie elu õnnelikuks teha. Aita siis palun meil seda ilu ja õnne enda ümber leida, väärtustada ja ka tänuga vastu võtta ja paluma seda Jeesus Kristuse nimel. Aamen.