Armas kuulaja täna hommikul jagaksin sinuga mõtteid Jeremija nutulauludest. Usun, et juba see pealkiri, mida see tekst kannab nutulaulud mõjub kuidagi raskepäraselt. Öelge ometi, kellele meeldib nutta? Kellele meeldiks kurbus, ahastus ja südamevalu? Mitte kellelegi. Ja ometi saame me sellest aeg-ajalt osa suuremal või vähemal määral. See on nagu kodeeritud inimese ellu siin päikese all ja me ei saa kuhugi selle eest põgeneda. Meil tuleb võidelda haigustega, meid tabavad õnnetused ja nii võiksime seda loetelu veel pikalt jätkata. Aga peatugem nüüd sellel kurval teel. Jeremija nutulaulude taust on loomulikult kurb, see on seotud rahvusliku sõltumatuse kaotusega ja see on seotud vangistusega ja süüli viimisega kaugele võõra kultuuriga maale. See on seotud Jeremija rahvuskaaslaste kannatuste ja hädadega. On põhjustanud suurriikide omavaheline võitlus. Egiptuse ja Babüloonia vastasseis. Kuid probleemi sügavamad juured peituvad tõsiasjas. Et Iisrael on oma väärate eluviiside ja oma jumala teotamisega ise endale häda kaela tõmmanud. Nii et kannatuste põhjuseid on mitmeid. See aga ei vähenda üksikisiku vaeva ja valu. Ja nii Jeremy nutab ja halab oma rahva pärast kogu südamest. Nutulauludele pinnapealselt lähenedes võiksimegi sellega piirduda kuid selle lammentatsiooni sügavam vaatlus avab meile hoopis teistsuguse pildi. Ja nüüd esitage küsimus, mis on selle näiliselt kurva laulu kõige kesksem ja olulisim sõnum. Huvitaval kombel juhib meid selle tähtsaima sõnumini. Selle laulu struktuur. Just ülesehitus on võtmeks, mis avab arusaamise nutulaulude, sügavast ja positiivsest sisust. Me teeme nüüd pisut matemaatikat. Lauludes on kokku viis peatükki, kui me vaatleme salmide arvu peatükkide kaupa sisse, toob üllatuse. Esimeses teises, neljandas ja viiendas peatükis on igaühes 22 salmi kolmandas peatükis aga 66 salmi ja see arv 66 mooduste tehtest kolm korda 22. Kokku on seega siis seitse, 20 kahelist struktuuri osa. Arv 22 omakorda lähtub juudi tähestikust, kus oli 22 tähte. Ja esimestes peatükkides on kasutatud kirjanduslikku võtet, kus iga salm algab ühe järjestikuse tähestiku tähega. Ja selle laulu üldstruktuuriks on aga tol ajal väga levinud võte, mida nimetatakse ehkki Asmiks. Ja see on sümmeetriline või peegelpildiline mõttejärjestus. Ja enamasti on sellise ülesehituse juures kõige olulisem mõte just tsentris. Antud juhul siis kolmanda peatüki keskel. Ja kui me seda loeme, siis märkame, et selle lõigu võtmesõnaks on lootus. See on issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastuse pole lõppenud. Need on igal hommikul uued. Sinu ustavus on suur, issand on mu osa, ütleb mu hing ja seepärast loodan ma tema peale. Siit nähtub, et Jeremija ei keskendunud lihtsalt kurbusele ja halamisele, vaid millelegi, mis lohutab ja leevendab hingevalu. See on lootus jumalale. Isegi siis, kui on kõige raskem, on meil ikka jumal, kelle poole me võime üles vaadata ja teada, et tema jääb kõige üle ja viib meid lõpuks võõrsilt tagasi koduranda. Ja see lootus paneb ka prohvet Jeremija laulma. Me palvetame, hea taevane isa, sina tead, et alati ei saada meid rõõmu, laulud vahel kostuvad ka viisid, mida me piltlikult öeldes oma silmaveega niisutama. Aga tänagi hommikul. Me võime tänulikult tõsta oma pilgu, sest me teame, et sina oled ikka seesama armastav jumal, kes kõnnib meiega koos, nii meie mures kui rõõmus. Täname sind lootuse eest, mille sa meiegi südames oled põlema süüdanud. Me palume seda Jeesuse nimel. Aamen.