Tere hommikut, nädal saabki läbi. Täna on nädala viimane päev. Küllap paljud inimesed mõtlevad juba homsele nelipühale. Oleme möödunud nädalal lugenud piiblit luterliku kirikukalendri kohaselt ja kutsun sind ikka kasutada sama päeva alustades piiblit lugema. Tänane tekst on Johannese evangeeliumi Neljateistkümnenda peatüki 16. salm. Jeesus ütles jüngritele. Ma palun isa, et annaks teile teise lohutaja ja tema oleks teiega igavesti. Tõe vaim. Üks mu tuttav ütles kord need väga tore oleks, kui kuidagi suudetaks liita õigeusu kirik ja luterlik kirik. Ta lisas, et õigeusklikud teavad midagi taevastest asjadest luterlased aga maistest asjadest. Küllap see võib nii ka olla teet tingituna inimestest ja nende mõtlemisest, kes kiriku ju tegelikult moodustavad võivadki olla ühed või teised asjad esil. Ja ükski kirik ei ole täiuslik. Nõnda on meil kõikidel üksteiselt midagi õppida. Ja kindlasti on ka nii, et mõni kirik teab enam taevastest asjadest mõnijaga enam maistest asjadest. Inimeste häda on selles, et nad, olles lahus jumalast oma loojast, oma elu ja olemise algpõhjusest allikast, on kaotanud võime elada täisväärtuslikku elu ning olla need, kes nad tõeliselt olema peaksid. Inimesed selle sõna parimas tähenduses. Jeesuses Kristuses on saanud teoks võimalus see kaotatud ühendus jumalaga taas leida ning selles püsima jääda. Nelipühasündmus, mida homme pühitseme, on selle kinnituseks. Jeesuse Kristuse kaudu on inimesed taas jumalaga lepitatud ühendatud ning pühas vaimus on jumal inimestele ligi astunud. Olles kiriku liikmed, kuulume me juba siin jumalariiki. Need kaks taevas ja maa saavad kirikus kokku. Inimesed patused ja kurjad ja surelikud on leidnud lunastuse, lepituse, elu ja rõõmu ühenduse kaudu jumalaga on nad saanud elu algallikale. Need samad inimesed aga peavad nüüd juba siin keset seda kurjust ja pattu too elama, nõnda nagu on kohane elada taevas. Ühendus Jumalaga ja tema ligiolek pühas vaimus tõi endaga kaasa selle, et inimesed hakkasid 11 mõistma. Pühakiri jutustab sellest, kuidas inimesed üksteise keelest aru said, kuigi nad ei olnud seda keelt õppinud. Kuidas nad mõistsid seda, mida ütlevad teised oma rahvusest oma keele pruugist oma staatusest lähtuvalt? See on nelipüha ime. Mitte ainult see, mis kord toimus, vaid see toimub ikka uuesti ja uuesti. Et me tohime üksteisest aru saada. Palvetagem, kõigeväeline jumal, taevane isa. Me helistame sind, sest sa oled oma vaimu välja valanud ning tema kaudu pühitsed juhatada oma rahvast. Valgustaja, juhata oma vaimuga meie südameid, kinnitaja kaitse oma väega ning aita, et sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses Jeesuse Kristuse, meie issanda läbi, kes koos sinuga püha vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.