Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on Eesti entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja ning memoturniiri meeskonna liige Hardo Aasmäe. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Ma olen sinuga solidaarne ja joon ka vett. Helistaksin kohvi, aga sina ju kohvi ei joo. Miks sa kohvio? Tegelikult on igal asjal oma nisukene, lustakas eellugu. Ja mis siin salata, olen minagi elus kohvi joonud, küll mitte niisugune kirglik kohvijooja, aga aga ma olen niisugune oma loomult põhjalik inimene, et, et kui ma midagi teen, siis ma teen ja kui ma midagi jätan tegemata, jätan sellega põhjalikult tegemata. Ja eks see üliõpilaspõlves me elasime ikka väga huvitavat elu. Ja seal, kui mu mälu ei peta, sellepärast teist kursust või kolmandat kursust oli selline olukord talvise eksamisessiooni ajal, et ma sain kaks viit, siis ma sain nelja, siis oli näha, et ma kõrgendatud stippi ei saa ja ma olin nagu, ütleme, suhteliselt vaesest perest pärit poiss, nii et seal tolleaegsete nõukogudepaberite järgi sihukese kolmega ma oleks niikuinii stipi saanud ja loomulikult siis järgnevad päevad enne seda viimast eksamit kulus siis bridžimängule, käisime klubis tantsimas ja üldse elasime nagu hästi, aga siis kui hakkas viimane eksami aeg tulema, siis ühel hetkel, kui meieni jõudis tõdemus, et et oleks aeg nagu õppima hakata, siis hakkasime konspekti lehitsema. Noh, ja siis selgus, et 24 tundi magama ei tohi, eita need, kes on tuupinud elus, teavad, et, et uni pühib kõik. Ja siis tuli meil nagu öeldakse, nii selline tõdemus, et noh, et tuleks kuidagi päev läbi õppida, öö üleval olla hommikul esimesena minna ja siis läheb nagu läheb ja siis mõelda igast asju välja, tuleb juua seda kanget teed ja kes siis seal mida rääkis, aga siis üks meil poistest ütles, et oot-oot, aga praegusel kohvi müügil noh, tollel alati kohvi müüdud vean kohviube järada ja vot siis oligi niimoodi igaüks ostes 200 grammi tollele niuksed, sellofon kotikestesse ja terve öö, närisime kohviube, ma läksin oomika eksamile sain viie ja aga pärast seda joon elus ainult kuuma vett peale, nii et noh, ühesõnaga organismis on midagi niisugust toimunud, et nagu kohvi, joon, jääd magama. Kas on veel mingeid sööke, jooke, mille pakkumisest keeldud? Jah, ma ei ole väga pirtsakas, aga noh, näiteks maise tomatit ja teine asi minu ihu ei võta vastu marineeritud asju. Hapukurki palun, nii palju kui kulub, nii kui marineeritud ei lähe sisse. Jällegi on niimoodi, et sibulat üldse ei söö, palun andke küüslauku. Milleks seltskonda nagu ilmuda, eriti juhi ja küüslauk läheb organismi jälle ülihästi. Ei tea, miks see nii on, aga mina olen natuke sedalaadi inimene, et noh, minu jaoks kuidas nüüd öelda, see, mida väga teised teevad, ei ole eriti juhiseks, ma ei, ma ei ole loomult karjainimene ja kui mulle mingi asi istub, sisse istub ja kui minna näiteks avalikku kohta sööma ja kui on niisugune kas või pidulikum või natukene probleem, siis kui seal hakatakse väga nii-öelda peeneid toite pakkuma ja kui see mulle ei istu, siis ma tellin sealiha hapukapsaga ja tunnen ennast väga hästi. Sellepärast et mul ihu võtab seda vastu ja miks ma peaksin endale sisse puukima asju, mis mul ei lähe? No miks ma peaksin seda tegema, minu lemmik Juhkuni piim, umbes liiter piima päevas mõisa mõisa ilma piima. Ma olin Venemaal alati hädas silmapuuks hapukoort, kui seal oli, mul hakkavad lihtsalt kolme-nelja päeva pärast hakkavad huuled kuivama. No ma ei tea, milles asi on. Juut, pool liitrit piima vuhh ära ja ja ei ole niisugust küsimust. Kuidas alkoholiga on, oled sa valiv? On nagu valiv selles mõttes, et et mida aasta edasi, seda pruugitakse, sest naljaga pooleks öeldes, et üks mu sõber ütles, et viina vaata hakkab otsa saama, et igale inimesele on antud nagu mingi kogus mis tal on lubatud pruukida, kui ta üle pruugib, siis see, siis see muutub niukseks suhteliselt ebamugavaks, halvaks elukaaslaseks vahest on niisugune tunne, et tahaks kruusi õlut ju seal on jälle mingit vitamiini, sellepärast et et mina ei ole ka niisugune kirglike õllejooja. Aga kus ma olen olnud kirglik ja mitte noh, ainukesena on see, kui paremas põlves sai käidud matkale talimatkale. Vot midagi on selles õlles niisugust, mis on organismil nagu puudu mägedes. Ometi ometi sa teed selle toiduratsiooni, et olekski rikkalik ja läinud suvel ju seal ikkagi mõni mariga maas on, aga aga tuled ikka talvel mägedest alla, kõik räägivad, noh need, kes ka muidu õlut joo, kipud rääkima, saax kruusi õlut, eks ole, seal on noh, ütleme siis, oli nagu kirurg, noh, juhatuse paar-kolm gruusia õlut, et ära ja ja läheb üle. Eks seda alkoholi jääb ikka aina vähemaks ja see pits läheb nagu tips kangemaks, vanema inimese ihule. See sobib paremini. Täna, mil me sinuga juttu ajame, On esmaspäev, kell hakkab kuus saama. Lugesin just täna ühelt veebileheküljelt, et omal ajal oli Ungarisse esmaspäev, televisiooni vaba päev. Sel päeval saateid ei toimunud. See oli mõeldud selleks, et inimesed saaksid kinos ja teatris käia, külastada sõpru ja nii edasi ja nii edasi. Hea mõte, kui palju sina televiisorit vaatad? Ma olen väga kehva televaat ma vaatan üsna palju valikulisi asju, aga valdav osa ju televisioonist on meelelahutus ja kui seda meelelahutust sulle kogu aeg peale pressitakse, siis palju sa seda ikka jõuad lahutada? Ses mõttes, et meelelahutus on ikkagi ajalooliselt inimkultuuris olnud pidupäevade osa. Ja väga keeruline on elada nii, et sul on igast päevast üks osa pidupäev ehk teisisõnu öeldes, et niisugune meelelahutus läheb käest lahjaks, kui teda ei ole piisavalt harva, sest peo mõte on ikka see, et seda natuke oodatuda, seda natuke ette valmistatud ja, ja peol on siis oma tavad ja, ja pidu on ka see päev, kus siis tulevad kokku, ütleme, sõbrad või sugulased või need, keda sa pole näinud igapäevaselt. Ja need pidupäevad iseenesest on ju ikkagi inimkultuuris seotud eelkõige sellega, et see on üks niisugune vaba aeg, kus sul aega teiste jaoks, ega see seitsmes päev, see kirikuskäimine polnud ju ka mitte midagi muud kui teatud mõttes pidupäev, sest noh, ega eestlased mingid kristlased ju ei ole, aga naised läksid ju kohe kirikusse seal vaatama, mis kellelgi seljas on ja külajutte vahetama. Mehed läksid kohe kõrtsi ja noored läksid kirikusse jääda ja see oli see päev, kus oli nagu teiste jaoks oli oodatud. Kujutage ette seda päeva, kus teil ei olegi pidupäeva vahet, mingist kellaajast hakkab pidupäev. Mis pidu see niisugune on, esiteks ei saa su sõbrad kokku tulla. Käibki mingis niisuguses kohas siis ühed ja needsamad näod tüütavad kõik ära. Nii et noh, ma suhtun televisiooni halvasti, aga ma, ma peaks ütlema seda, et et ma olen suhteliselt leige. Kui ma midagi vaatan, siis, siis see on valiv võib-olla minu minu natuuri seisukohalt, et pigem ka natukene harimata, sa pead midagi nagu teada ka saama. Aga lihtsalt, et et vaadata, keegi viskab seal nalja ja kui see nali on veel selline, et elus on mõned korrad üks naljaette tulnud, noh, mis, mis on ikka nii väga. Teatris ja kinos käid? Maa ei käi kinos, ma käin diaatris ja seda ka mitte väga palju. Ja kinos käimisel on mul jällegi põhjus, kõik, me oleme pärit oma lapsepõlvest, kui ma kivimäe põhikoolis käisin, siis tollel avati pääskülakino Koit mäletaksime seitsmendas-kaheksandas klassis ja seal oli siis niisugune lugu, et tehti nagu kinoring. Mina olen nii tohutu nublu, sest lapsepõlves igavesti vilets. Ma olen, öeldi viis korda minu elu jooksul, ta sureb kohe sul käte ära. Ja suundusin kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani pärast seda pole kordagi haiglas olnud. Mis seal Vigali? Oh, ma hakkasin surema kohe pärast sündimist, sest kõigepealt kopsud ei tahtnud töötada, kujuta ette niisukestum rajooni haiglat 1951, eks ole selle hapniku selle kambris ja ja no siis öeldi, et hea küll, et poiss lõpuks ellu jäi, aga aga eks ta hajunike saanud nii palju kannatada, et eks ta, eks ta sulle ikka lolliks jääb, öeldi emale ja ema kuni surmani kahtlustas, et ma ei ole päris päris tavalisi, ütleme niimoodi. Noh, ja siis oli, selle otsa tuli kohe see sünnijärgne kollatõbi ja eks ole siis see kõik see organismi vilets, ma olin varem sündinud ka ja siis öeldi, et ega ta vastu ei pea ja siis seitse aastat tuberkuloosi. Tuberkuloosi just sain kevadel lahti, võeti arvelt maha, suvel kukkusin jalga, ratta juhtraua kõhtu ja siis sattusin haiglasse või selle suveaed. Ja kiirabi, kes seal vastu võttis, oli neljanda kursuse niisugune ravitüdruk, eks ole, see pani diagnoosiks kõhu, põrutas mulle anti veel süüa. Jumal, ma ei tea, kas viie 16 tunni pärast hakati opereerima, siis tehti loputus Sis loksutati kõik segamini, keegi ei, tean, et maksan lõhki või noh, rebend lõigati lahti pärast nüüd juba manalasse tohtrid käisin, kui olin kaheksateistaastane viisenile konjaki, sain täiskasvanuks. Kööp, Kolkja Anilane, tollel keskhaiglas niuksed, tublid arstid ja ja ma siis panin siis selle konjaki silgu niiskena, kui ma olen, küsisin, kuidas edasi elada ja selle peale ütles mulle doktor Kolk, kes oli üldse niisuguse ütleme lahtise ütlemisega mees ütles, noh, väikemaks ega meie ei tea, et Ameerikas oleks selle koha peal perearst, kes teaks, kuidas sa pead edasi elama. Siis ma kuulsin esimest korda mõistet perearst, Nemad ei öelnud mulle midagi, Lürpisime selle konjaki vaikselt ära seal ja ja noh, ega siis selle maksab Nendega asi lõppenud, ma jäin järgmise aasta kollatõppe veel, no siis öeldi. No kuulge, siin on rebend all, noh, jälle emale räägiti hirmujutte, et aga noh, eks ma kuidagi nagu põdesin need asjad kuidagi välja ja noh meil on kinoring. Me õppisime siis kino näitama, sest me oleme 15 aastased, näitasime alla 16 aasta keelatud filme. Mäletan just mõtlesin, et nüüd tuleb suur pahandus tollel näidata seda abielu itaalia moodi, kus Sophia Loren korraks nagu oli peaaegu alasti. Ja mul on siiamaani sihuke kahtlus, et enamus inimesi tuligi seda hetke vaatama, eks mina ei sega, vaatan, ja sellel hetkel see masin ütles üles, noh, kaarleeklamp oli seal ja söed ei olnud nagu korras päris ja kustus ära just sel hetkel. Ja mina ei hakanud peale kruvima, lükkasin käega, hakkasin rabistama, sest süsi murdus ära, siis ma panin masina seisma, kui ma lõpuks käima sain, siis oli näha rahvas all trampis jalgadega niimoodi, et see klaas seal projektori ja saali vahel, noh, niisugune värises ja mõtlesin, et kaebab keegi ja siis tuleb välja, et ma asendasin tegelikult kinomehaanikut. Kui nad tahtsid õhtul saada vaba aega, siis meil natuke maksti, raha annaksid oma õhtuse raha ära, et noored poisid näitavad seal kino vaiks, täna öösel mustalt maksti nagu haltuurat, meie väga õnnelikud. Aga seal all oli seltskondlikke nii patune, et sellepärast ei julenud keegi kaevata. Ilmselt maksed järgmised kaks diskopikutelt uuesti vaatama. Ja pärast seda mul väga pikka aega oli niisugune olukord naiselt kinno minna. Avad jälle peegelpaigast ära, üks nurk, tollane teenil lilla, jäi selle osa vahetamisega esimene märk jookseb, teine märk jookseb ja ütles tehniline pool, millega ütleme, niisugune kino näitaja peab kogu aeg arvestama, tänasel päeval see teistmoodi küll, aga see mõjus niivõrd häirivalt heli paigast ära juba kuuled, et helipead puhastamata pole piiritusega üle käidud. Nahaga meil piiritasin ära joodud, eks ole, ja vot niisugused asjad ja selles mõttes ma ei ole väga sihuke kino inimene, mind siin sõbrad küll vahest tirivad ja ma mõnikord olen käinud vaatamas, aga aga näed, vot jääb külge, nagu kohvijoomisega on mingisugune põnts ja pärast seda nagu ei ole enam nisukest hoo Ma tean, et sulle meeldib nädalavahetusel turul käia. Balti jaama turg on sulle kui vanalinnaelanikule kõige lähemal. Mõned inimesed krõmpsutavad nina, kui kuulevad sõnaturg. See on. Nende meelest on viimane koht, kust midagi osta. Noh, ütleme, et turg on minu jaoks, ei ole väga ostmise koht üldse turg on teatud mõttes elu, ma nagu vaest ikkagi raadiost kuulan jälle, sest vaatan noh, ütleme siin mingid kommentaarid, et noh, et vaata, et et see või teine noh näiteks hind muutub või turg on kuidagi seda või teist, kolmandat sugu muutustega arvatud ja seal mingisugune Pealtsurve ülevalt noh, mingisugune jutt käib, eks ole, aga aga kui sa turul lähed, ostad sealiha ja küsida, et kuidas selle hinnaga. Ja sulle öeldakse, et ah, et just tuli Leedust vasakpartii sisse öeldakse tonnide arv. Siis oma ettekujutuse hinnakujundusest turul on mõnevõrra teistsugune, eks ole, ja ja kui vaadata seda, kui paelanekspiraad, kraam ja varastatud kraami müüakse ja noh, et et natukenegi olla kursis sellega, mis elus toimub, ega siis elu on ju selline koht, kus on ju tipp ja on oma põhi-ja, see on alati niimoodi ei kaose, typega põhi kuhugi ja küsimus on selles, et kui palju nad 11 mõjutavad. Kusjuures Me peame arvestama sellega, et see, mis ühiskonda koos hoiab, on see niisugune töökas keskkiht kõige üldisemalt. Ja nendel päris põhja kihtidel on ju kalduvus manduda, sest nad ei suuda endaga hakkama saada ja siis siis see mandumine nagu paratamatult toimub. Maandumisi on ka tipus, kui kaob tegutsemise motiiv ära, ei viitsita, pole põhjust, nii et seal on seda tihti, kellel on hoopis teised probleemid kui igalühel. See on hästi näha. Kui sa oled mõnes linnas, kus palju aega siis on alati ju niisugune klassikaline reisimehe soovitused, käi ikka kirikuskäik kalmistul, käi korralikus, ütleme söögikohas ja käi turul, käin seal turul veel, kus päris viimase järgu kohas, sööd seal mingi bonshiku või või mingit araablaste ka teed ja kui on niisugune hea tähelepanelik vaatleja, pilk sisega. Esimeseks asjast arusaamiseks polegi väga palju rohkem tarvis. Selge see, et kui kalmistul rohtunud ja mahajäetud, siis on see kogukond, põdur, kogukond hakkab välja surema. Ja kui kalmistu ilusasti hoolitsetud, eks ole, siis see tähendab seda, et et need inimesed, kes seal ümber on, et see asi on elujõuline. Mille peale ei ole sul kahju raha raisata? Mul ei ole kahju raha raisata reisimisele. Ainuke asi, mida sultes ära võtta, on mälestused, niikaua kuni mälu püsib nii kaua, aga ära võtta mälestusi ja reisimine annab ju kogemust ja maailma mõistmist ja see teeb alati inimesed enesekindlamaks. Üks kuulaja tahab teada, mida sa tahaksid veel õppida. Tahaks osata paremini võõrkeeli, noh kasvõi juba niisugune lihtne asi, et et noh, selleks, et taibata, mis maailmas toimub, peaks nagu huvi tundma Hiina vastu. Mina teatavasti tsensuuri riik, ta ei ole vaba ühiskond Hiinas iga aasta lastakse kohtuotsusega maha umbes 10000 inimest, autoõnnetustes saab umbes 100000 surma. Ja noh, Hiina on jõhker maa, jõhkram kui Brežnevi järgne nõukogu, ühiskond Hiinast on jäänud väär mulje, siis mina aeg-ajalt loen niisugust veebilehekülge nagu seen, minnusi, pao Hiina rahvaleht, Hiina kommunistliku partei keskkomitee häälekandja. Ma käin siis neid lehti vaatamas. Kuna tegemist on klassikalise siukse kommunistliku propagandaga, siis on seal päris huvitav vaadata. Neil on inglise keeles lehekülg, ma loen seda inglisekeelset lehekülge siis venekeelset lehekülge, paraku on need erinevad jutud ja kogu aeg on kiusatus. Kui oskaks hiina keelt, loeks seda, mida nad siis hiinlastele enestele kirjutavad. Ja vot sealt tuleb niisugune noh, keeleoskuse kiusatus, mitte selles, et võib-olla Gabriel Garcia Marquezi 100 aastat üksildust lugeda, noh näiteks originaalkeeles või mul niisugust kirge ei ole, aga paratamatult on niimoodi, et erinevate keeltevõimalused on erinevad. Ja kui me praegu Eesti Entsüklopeediakirjastus oleme lõpetamas just seda, et et reede üheteistkümnendat köidet paneme vene keelde, see tuleb siis pealkirjal katkes Braavotšnik Estonia ehk kõik Eestist, muidu on Venemaal lihtsalt viimased 15 aastat õelaid, artikleid kirjutatud meist, eks ole, nad siis me teeme korraliku kogumikuna, olgu seal Putini abidel siis ka mõni niisugune raamat, kus keegi kuhugi ei lähe ja noh, ütleme meie kohalikel venelastel Ki siin üht kui teist lugeda aga meiega venekeelset keeletoimetajad ja täiesti hädas, et ühelt poolt nagu tundub, et Puškini keel ja ja noh, tohutu väljendusrikas hakkad eesti asjadest rääkima, selgub, et lihtsalt keel jääb jänni, lihtsalt vene keel jääb jänni ja igal rahval on oma kultuurmaailm, oli nagu vene keeles, on ju ainult neli ilmakaart, meil on kaheksa hea, kombineeritakse seal kuidagi ära see vedru saapad ja ja ütleme, loode asemel. Aga on ju palju hulk mõisteid, kus vene keeles mõist puuduvad. Ja siis püüa siis kuidagi see Eesti asi ja see vaimulaadi meie loodus ja ajalugu proovis seda kuidagi selgeks teha, nii et selles mõttes arusaamise seisukohalt jah, keelte kiusatus muidugi oleks oleks aegagi lõpiks. Tuntakse huvi, mis ametit sinu abikaasa peab ja millega tütar tegeleb. Abikaasa töötab Entsüklopeediakirjastustoimetuse juhataja ja nuriseb kogu aeg, et enamus päevast minu käsualune. Jah, ega see heaolukord ei ole, mina olen ikkagi PT kirjastuses ikka suhteliselt uustulnuk, tema teaks paarkümmend aastat töötanud rohkem. Nüüd ta solvub kindlasti, ma ei tea seda. Aga noh, suurusjärgud on sellised minema. Ma olen ainult mõni aasta olnud seal. Tütar, magistrant, politoloogia magistrant ja nii nagu need magistrandid, kõik on siin teisel aastal teevad oma eksameid ja valmistuvad magistratuuri tööks ja ja eks nad on ju natukene nii nagu kõik see tänapäeva noorte põlvkond, nad on ju kurnatud ju oma töökohtadega ja ega selle nooruse olukord on üsna, üsna kehva. Ütleme ses mõttes, et kui meie põlvkond jagas kõik riigi omavahel ära. Me oleme revolutsiooni võitjate põlvkond võtsime tasuta endale maad tagasi ja kortereid ja mida iganes, siis kui nemad midagi peavad ostma, siis on ju kõik on selge elu lõpuni maksad mõelda ikka nendele korterilaenudele, mis on seal 30 40 aastat, noh, selle kahekümneaastane, ütleme 23 aastane, 30 aastat korterilaen 53 aastat vanaema ääre peal, tegelikult meie põlvkond on nagu raske mõelda ja ma ikka vaatan neid noori inimesed õppelaenude, siis tulevad need korteri laenud ja ja minu meelest nooruse suhtes ollakse teinekord asjata kriitiline, et noh, et neil nagu pole seda vastutustunnet või noh, mida me seda juttu, mida alati räägitakse. Aga nemad maksavad kõik täie rauaga. Mul tütred õnneks küll. Noh, nii hull see asi ei ole, aga, aga noh, ikka jah õpib, teeb oma asju ja käib tööl ka. Mis on vanalinnas elamise mured ja rõõmud? Noh, mured on enam-vähem, see pole autot kuhugi panna, aga vanalinna rõõmud on, need saavad tekkida alles siis, kui lapsed on suured. Kuigi minu tütar ütleb, et vanalinna ümbritsevad mängumurud on need siis Harju mägi või, või mis iganes. Need on talle väga meelde jäänud ja et, et tal nagu nihukest, noh mängumaad pole kunagi puudu olnud. Kuigi see vanalinn tundub niisugune noh, kivide vahele surutud ja sedamoodi, aga aga eks seal ole kõik ikkagi käe-jala juures, noh, jalakäigu tee kaugusele. Sa ei peagi nagu seda autot hoidma. Ainukene, mis hakkab nüüd muutuma problemaatiliseks poodi enam, poed lähevad vanalinnast ära ja noh, siis on nii, et kui autot pole, siis vea piima seljas. Noh, see on nagu muutunud teatud mõttes tülitama. Kus sa elad, rüütli tänaval. Kas sinu maja on ka pika ajalugu? On ikka jah, vundament ja seal algatus ikka 13.-st sajandist kõrval oli seal timuka maja ja Ma ikka vahest naljaga pooleks räägin seda juttu, et timukas elas kõrvalmajas, aga et oma kirveid ja tööriistu hoidis ta meie õue peal. Ma ei tea, kas see tõele vastab. Kodulinna majaperenaine Tiina Mägi, kes elab ka vanalinnas, rääkis, et temagi majas kummitab. Kummitus, käib öösel susse, lohistades kamina pealt küpsiseid näppamas. Paraku olen mina loodusteadusliku taustaga ja ma tean väga hästi, mis on kummituse taga. Kummituse taga on sageli see, kui on tuulte pööris ja ja siis plekk-katus hakkab hõõruma ja kui rotid jooksevad ventilatsioonitorudes ja sellepärast on meie peres kaks kassi, et muidu näiteks siin souli olümpiamängude ajal oli tõesti niimoodi, et kui see suvel oli, siis abikaasa vaatas televiisorit ja vaatas äkki üle õla, selgub, et kaks tükki vaatas veel ja oligi niisugune priske roti paar tol ajal seal külje all restorani. Eks nad seal restoranides seotenast priskeks. Need olid väga tähelepanelikud vaatlejad, neil vahepeal oli nii, et kas ei olnud, aga kas peab majas olema? Jah, muidu ei hoia iiri rotte miski eemale. Inglismaal maksavad kummitustega majad palju-palju rohkem kui tavalised majad. Ühesõnaga, kui peaks müüma ja eks ma selle kummituse mõtlen välja, aga aga praegu tuleb tunnistada, et kõik võimalik riiksumine ja, ja kõik, mis sellega seotud, seal on ikkagi seotud pigem soojuspaisumise ja noh, muude seda laadida täiesti maiste füüsikaliste nähtustega, nii et. Mis siin ikka tunne, et see linna nii hästi, et võiksid vahel giidina töötada. Trumme giidi amet eeldab seda, seda ajaloolane ja veel seal on ka kunstiarhitektuuriga kuidagi väga lähedalt seotud. Mina olen geograafia, minu vaade, niisuke, pigem ruumiline. Ma võin seletada, miks tänavatevõrk on nii välja kujunenud ja miks sadam on praegu selle koha peal, kus ta kunagi oli ja, ja vot niisugust asja Sa kaitsesid oma kandidaadiväitekirja 1982. aastal Neeva linnas. Just sel päeval, kui tuli teade Brežnevi surmast. Sellele on tegelikult ei ole ka päris lustakas eellugu selles mõttes, et tollel ajal oli ju niimoodi, et kandidaadiväitekirja kaitsmiseks oli, oli nõnda need eelkaitsmine, minu juhendaja, nüüd juba kadunud Salme Nõmmik, kes väga palju andnud just ta akadeemilise inimesena isiksusena, kes pidas sügaval nõukogude ajal oma privaatses vestluses oma õpetaks Edgar kanti, kes teatavasti Saksa ajal oli siis Tartu ülikooli rektor ja nõukogude ajal bee teda fašistiks tohtinud asjast rääkida, aga Edgar Kant oli oma ajastuks andekamaid geograafia. Minu juhendaja alati ütles, et arvestage sellega, et ta on oma ajast umbes 50 aastat ees ja kogu teostatav Tomile eest saadi siis prantsuse teaduste akadeemia kuldmedal kui aasta moodsama uuringu eest ja kõik ja nii edasi. Ja nüüd mina siis pean seda eelkaitsmist ja ja kõik nagu korras. Kuna mul rändaja Andrei Andrei Ždanovi nimelise Leningradi Ülikooli geograafia doktorikaitse nõukogu liige, mina siis kaitsen kandidaadikraadi ja kõik nagu korras ja äkki seal on üks niisugune koerroo aegne mees, ma olen ta nime ära unustanud, sihukene, vana karastunud bolševike ja äkki küsib minu käest, miks te ei ole viidanud seltsimees Brežnev küsibki tiigid. Ja mina ütlen, et noh, et seal eessõnas on öeldud, et, et see sotsiaalmajanduslik, tütre planeerimine on hirmus tähtis asi. Et see ongi Brežnevi kongressi kõne, mina mõtlesin, et ta jääb rahule, aga ei jää rahule. Aga ma ütlen veel niimoodi, et, et ma viitasin kongressi materjalidele, mitte Brežnevi teostele. Hakkab urgitsema Amix Brežnevi teostele ikka ei viita, miks kongressi materjalid ja mina ütlesin otse, nii, nagu ma sellest asjast aru sain. Ütlesin, et vaadake, peasekretärid tulevad ja lähevad, kongressid jäävad ja kus siis hakkas selgus, et ta oli suurepäraselt teadlased, sekant, mis mul oli ladina tähtedega seal viidatud, ei olnud mitte Immanuel, vaid oli Edgar ja siis tuli seda fašismi kõike. Ja no ühesõnaga jäigi kaks aastat mööda ja noh, juhendaja kuidagi pehmendas selle asja ära ja tolleaegne nõukogu esimees oli veel hiljem minuga Liidu Rahvasaadikute kongressis ja noh, tal on noorema põlve vene mees suhteliselt tolle ajastu kohta helge inimene ja minu must oponent oli niisugune. Värske doktor, kes kutsus mind koju kateeder siia söandanud rääkida, ütles niimoodi, et te peate oma töö nii vormistama, et seda keegi läbi ei loe. Et teie töö esimene peatükk ütleb, et Nõukogude liidul pole ju perspektiivi, et selle eest meil Nõukogude liidus ei anta, et te olete selle ilusti ära peitnud, noh, et nii käib niisugune jutt ja nüüd toimub kaitsmise lõpuks jõuan sinna välja ühe armeenlastega koos. Kelle nimi oli Andronikovitšmikalian kaitses mingil täiesti uskumatul teemal raksi jõe orus Rekreatiivne väärtusse poolkõrbes, keegi ei saanud aru, mis, mis puhkemajanduslik väärtus võib olla Araksi orus, aga armeenlaste vaade teine. Ja õhtul. Ma ei saanud hotelli, hotell oli tellitud. Pribaltias hotellis öeldi, et teil on homseks mitte tänaseks eakale juhendale andestate ja temale anti, mina olin kell 10 õhtul kaitsma lipp aetud tänaval ja silmad pääsesin ühe tuttava aspirandi ju, eks ole, naisterahvast tagatipuks, eks ole, pool 11 helistab, keegi ütleb, et anna mulle öömaja. Mata numbreid kaitsma, oomika ärkan üles, teatatakse treener surnud Moskvas, et kõik kaitsmised ära. Aga ma siis helistan sellele Lavrovi, ütlen niimoodi professorile, et kas toimub ametlikult lein hakkab järgmisest päevast me teeme ikka ära. Nonii, kaitseme armeenlane, kaitseb kõik ära. Mina räägin ka oma juttu, aga kaitsmisnõukogu liikmetel nihukse revolutsiooni hällis mõtted hoopis mujal prees on surnud, on teada vene oludest kohakad, tulen, muutused, kes on järgmine, kuidas seda asja aetakse mõtted mujal, mina räägin oma jutu ära. Vaikus, küsimusi on diseltandile vaikus ei saa nii kaitstud keegi midagi küsi ja nüüd seesama mees, kes mitte kaks aastat tagasi, ühesõnaga tülitas, see esitas mulle Saalomon likku või noh, ütleme nagu väga põhjapanev küsimusi, küsis kas Heltermaa ja rohuküla vahel raam veel käib. Väitekiri mitte mingit pistmist. Ma vastasin jah, olin teaduste kandidaat. Aga siin tuleb mõista seda, et miks on niisugune segadus teatud mõttes kui natukene vene hinge tunda, siis mõnelegi võis alateadvus olla, et nende ees seisab prohvet, kes ütles, et peasekretärid tulevad ja lähevad, kongressid jäävad ja enne hakkab kaitsma. Peasekretär on läinud, kongress jääb, kusjuures ma kiusu pärast ei, ei viidanud preesnemile. Ka selles väitekirja variandis ei viidanud preester. Leonid Brežneviga sa ei ole kohtunud, küll aga oled sa kohtunud omal ajal mitmete teiste kõrgete riigimeestega. Kes olid need sinu jaoks huvitavad inimesed. Jeltsini paratamatult Jeltsin, Jeltsinit kirutakse igast otsast, aga Jeltsinile täitsamees tegelikult ja taliSiberlane, vaat Siberlased oma, jah, nad on venelased, aga aga Nad oma vaimulaadilt sobivad meie hingelaadiga. Nad on esiteks looduslähedased, nad on individualistlikud, nad peavad oma asjadega kama saama, nad ei aja oma probleeme kogukonna või kellegi teise või või, või hea tsaari kaela. Ega see Siber on ikkagi väljasaadetud maa olnud ja ja välja saadetud, suhe võimuga on hoopis teistsugune ja nii palju kui mina olen Siberis ja Kaug-Idas käinud need vene inimesi, millised on absoluutselt teine maailm kui see, kellega meie isegi, noh, ütleme valdavalt siin Eestis ja ja on see siis Moskvas või Peterburis, oleme harjunud kohtuma ja Jeltsinile täitsamees Jeltsin Venemaa jaoks kõik, mis oli võimalik ja tegi hästi, ma räägin just Venemaa jaoks. Sest Venemaa seis oli ikka nii halb, et tagant järeldada kirutakse, et umbes, et näed, et lasid selle käest ja teise käest ja kolmandat Jeltsin suutis koos hoida veel seda vähest, mis seal üldse võimalik koos hoida oleks võinud veel ütleme, hullemini minna ja võib-olla meie jaoks oleks isegi parem olnud, mine sa tea, sa kohtusid temaga Moskvas? Jah, ja korduvalt ja oli siin kriitilisemaid aegu ikkagi selliseid, kus ma helistasin talle lausa koju. Tal oli üks korteritelefon, mida ta väga paljudele jaganud, aga mulle see olemas ja ma sain kätt. Teine niisugune mees oli Nazarbajev. Temal oli mul veel ta suvila, telefon sinna Medeosselist tarvis. 90 91 meie kõigi nahk oli ju turule ka, ei teadnud, kuhu see pöörab ja olid ja nende jaoks on ka täiesti selge, et kui siin meie nahk läheb Baltikumis turule, siis nemad võetakse kohe järgmisena, et neile ei halasta hügieegi. Mis oli see, mis viis sind Tallinna 20. keskkooli lõpetanud noormeest Tartusse geograafiat õppima? Juhus täiesti juhus. See on jälle niisugune kummaline lugu, ma ei tea, ma olen täna juba niukseid eripalgelisi lugusid rääkinud, aga aga mul oli tollel ajal mitmeid võimalusi, alates sellest, et minna õppima laulmist, sest mul madalam bass, millega ma peaaegu ei räägi. Aga mu hääl oli nõrk ja siis ma otsustasin, et ma ei lähe konservatooriumi. Siis mul oli noh, ütleme võimalus minna rahvusvahelist suhete instituuti Moskvasse. Sinimäed pärast minemata, et ma sain teada, et ma pean olema liidu diplomaatilises teenistuses 25 aastat ma ei tahtnud kaua olla. 20 kolmeselt lõpetanud, 47 olen vana, kui siis kadalipp saab läbi, sest mulle öeldi seda isikuna, huviko poeg pääses sellest tsaariaegsest teenistusest seitsme aastaga. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et see diplomaat ja eeldab ka niisugust alkoholi pruukimist, aga ma võin maksa noh, ütleme vaevustes siis oli siin üks variant, kui ehitati seda ajakirjanike maja ja seda ajalehtede trükikoda, mis on praegu Pärnumaal maanteele, siis üks variant on minna Moskvasse polegraafia instituuti. Seal taheti saada kuute neidu või noormeest, kes siis oleks tulnud siia nagu, ütleme rivijuhtideks. Aga tollel ajal käis kõik tina peal ja Belgias nagu tervise pärast ja ja siis ma korra tahtsin minna õppima astronoom loomiat, aga selgus, et niisugust asja ei ole võimalik Eestis õppida. Tuleb minna teoreetilises füüsikas ja saada eriprogramm, kartsin meil öösel läbi. Siis pakuti mulle majanduse varianti, eks ole, noh, mul oli nagu see huvi ka. Siis ma noh, lapsepõlves olen kodus mõned puud pookinud, mul oli niisugune mõte minna nagu iluaianduse, selgus, et aiandusega tuleb jälle tegeleda siis kui üldse aiandusega. Et siis tuleb minna õppima agronoomiat, rukis, oder, kaer ja sealt saada eriprogrammi, ma pelgasin, et ma ei suuda nagu sellega hakkama saada ja ja siis ma otsustasin hoopis ära, et ma olen Tartu ülikool. Ma ei tea, mida seal 69. aastane dekanaatide selle inimesed arvasid, kui tuli üks niukene kitse nagu uksest sisse palus näha õppekava. Ja ma tulin järeldusele, et et mind huvitavad nii täppisteadused, loodusteadused, ühiskonnateadused kutsuti mind ka ajalukku ja ma tulin järeldust, ma ei tea, mida ma tahan ja siis ma otsustasin ülikooli minna kõrgemat üldharidust saama. Ja selgus, Andrus geograafia oli selline, kus oli täpselt nagu öeldakse, need ühiskonna loodus ja ja täppisteadused, füüsika, meteoroloogia, keemia, anorgaaniline, keemia, et need on enam-vähem kolmandik-kolmandik-kolmandik ja sattusin õigesse kohta, pärast sai minust kohe aspirant. Ma läksin kohe aspirantuuri ja esialgne kava, minu juhend on veel see, et ma jääks ülikooli juurde, oleks üks tema mantlipärijatest, aga ma läksin tol ajal nagu nägelema seal nõukogude salateenistustega, vot siis seal mingi ideoloogiline koht ja siis ma tulin Tallinnasse, tänasin Ülo Vooglaiu kutsel ja tulin sellesse organisatsiooni, mis siis oli Mainor, hakkasin seal peaspetsialistist peale, lõpetasin seal siis teadusdirektorina, kuni läksin siis linnapea ametis. Sa oled oma vanaisalt saanud palju häid nõuandeid. Üks nõuanne, millesse kord rääkisid, oli see, et kui kõik on kõige hullemasse seisu jõudnud siis ei sõltu väljapääs olukorra keerukusest, vaid omaenda mõistusest. Kui sinust 1990. aastal Tallinna linnapea sai, kulusid vanaisa õpetused igati ära. Jah, eriti veel olukorras, kus mingit seadusandlikku baasi ei olnud, paljud naudivad nihukest revolutsioonilist vabadust, mis tollel seal oli ja ja ühelt poolt on see suur niisugune loomingu aeg iseenesest, et kui sa kehtestad uut, siis sinust enesest sõltub väga palju. Sest tänane näiteks uue kehtestamine erakordselt igava rajaga, seal on mingi eelnõu ja siis lepid kokku ja ja nii edasi, aga tollel ajal oli põhimõte ja põhimõtet tuleb järgida. Kuid teiselt poolt selline revolutsiooni aeg see koht, kus sa neid otsuseid saad, ei saa ju linnapea teha ainuotsus, et sul on vaja linnavolikogu või on siis tollane ülemnõukogu ja ja, ja see oli nagu teatud mõttes niukse märatsema demokraatia tingimustes, noh mis oli väga heitlik ja väga tundlik noh, nii-öelda avalikule arvamusele ja ja olukord ju kogu aeg halvenes, noh, raha ei maksnud ja süüa ei olnud ja ja kõige hullem pole kütet, pole Guagulant. Vahepeal oli seal niisugune olukord, et veepuhastusjaamas kohaga londi varu oli ju kolm päeva ja kui hakata mõtlema tagantjärele sellele, mida kõike sai välja mõeldud, et sellest olukorrast nagu välja tulla ja ja kogu aeg olid need lahendused ühekordsed korra lahendasid selle kütuse probleemi mingil viisil ja aga siis koos riigiga ise juba oli see sul uksest sees kolme nädala pärast uuesti, nii et noh, kaks aastat linnapea ametit võttis täiesti võhmale. Ütleme nii, et ma oleksin ametisse 38 aastaselt ja noh, kui ma 92 veebruar ametist ära tulin, siis pool aastat täitsa lõõtsutasin ja päris hea meelega pool aastat see, mis mulle järele palka maksta ja eks ole, et, et kuidagi nagu ära toibuda sellest, see on ebainimlik, ütleme nii. Niisugust ametit ei sa pikalt pidanud, siin peaks juba loomakaitse selts vahele astuma, nii et see oli tohutu elukool. Ja muidugi mitte niivõrd pool, kuivõrd ellujäämiskursus. Niisugune kõva treening, noh, selles mõttes, et ega sa seal juba enam midagi õppida ei või, aga sa pead suutma vastu pidada. Ja siis mõtlesin tükk aega, mida edasi hakata tegema. Jah, ega mul ei olnudki, ütleme selles mõttes väga keeruline, et, et maju hakkasin tasapisi tegelema nende asjadega, mida ma enne oskasin, sest meil oli seal konsultatsioonid tegevuse, tollel ajal oli juba see võimalus, et sa võisid olla ju erakonsultant ja, ja algul terveid aastaid ei sidunud ennast ju väga kindlate organisatsioonidega, mul oli nii lihtsam. Kuni siis ühel hetkel, akadeemik Anto Raukas meelitas mind Entsüklopeediakirjastus, sest ma tegelen praegu sellega ja samal ajal tegelen ka kinnisvaraga. Nii. Mul teine ajupoolkera tegeleb sellega. Sest kuna need planeeringud ja see on kõik nagu minu ala rohkem, et et mitte seal kaotada kvalifikatsiooni. Kolmas minu 400 on õpetamine ja meil on olnud dotsent siin teatud koormusega aastaid Tallinna Ülikoolis, nüüd sellel aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis ja ja noorteõpet mõtlemine on selles mõttes niisugune põnev valdkond, et see sunnib sind ennast hoidma vormis ja ma olen kõigile, soovitan kõigile nihukest asjatundjatele, kui trikke vähegi võimalus on, et siis siis õpetaks, hoiab iseennast akadeemilises vormis. Kurdetakse, et noored ei taha loodusteadusi ja täppisteadusi praegu õppida, eriti kõik tahavad äri ajamist õppida. Ma ei ole väga kindel, et see on sedamoodi sellepärast et inimeste huvi kujuneb paratamatult teismelise eas. Teismelise eas ollakse väga aldid kõikvõimalikule vaatlusele huvi kuulutamisele ja siis öeldakse, et kui sinust saab tõeline ärimees, siis saab sinust vot see teine, kolmas aga paraku. Ma küll kipun arvama, et et lähiaegadel pendel lendab teise serva, ses mõttes, et ollakse aru saadud sellest, et ega neid äriinimesi või neid äritegijaid maailmas mitte ei vajata niivõrd palju, kuivõrd probleem on, selles ei taheta olla ega siis läänemaailmas on ju praegu selline olukord, et keskmine ettevõtja muutub üha eakamaks, et kõik tahaksid olla hästi makstud tippspetsialistid. Et kui näiteks ettevõttel, kuhu sind on palgatud, et see ettevõttel, kui teile hästi sa saad vahetada kohta mitte, sa oled kogu aeg sellega seotud ja ja see aeg, kus noorus mõistab seda olla tunnustatud tippspetsialist, ükskõik mis valdkonnas. Ja eelkõige see, mille omandamine keeruline, ehk need pehmete väärtuste omandamine siin psühholoogia, kuidas sa seal kuidagi suhtled ja vot niimoodi, see on niisugune noh, sihuke veniv asi, aga, aga täpsete asjade omandamine keerulisem ja seda hinnalisemad on need asjatundjad ja seda kindlamalt nad tagavad ennast elu lõpuni kindla sissetulekuga. Nii nagu öeldakse, et ole sa füüsik või, või arst, ükskõik milline võim on, reeglid on samad, objekt on sama, seal ei muutu mitte midagi. Või nagu üks mu sõber ütleb, et ah, et et hakkasin maa mõõtjaks, ükskõik mis võis, magad, mõõdetakse ikka millimeetri täpsusega ja kaardid on samade maha ikka kerakujuline ja nii see asi on õppinud mingi väga kindla asja ära, mis on täpne ja muutumatu. Mis seal ikka on leib elu lõpuni. Kirjastused mõtlevad välja igasuguseid nippe selleks, et nende raamatut paremini müüks. Näiteks Venemaal panid nalja vendades kirjastajad ühe vene klassiku romaani kaanele peegli. Arva ära, mis raamatuga tegemist. Viorvas Dostojevski, idioot. Ma saan aru, et seal siis nagu raamatu pealkiri peegli taga ennem. Milliseid nippe teie kasutate? No eks ikkagi, raamatuse põhiline nipp on ikkagi hea kaasaga, kui kui me, kui Venemaal pannakse peegel raamatu kaane peale, siis Hongkongi selle anti välja raamat Deng Xiaopingi nõndaks sünniaastapäevaks mis oli trükitud kuldlehtedele. Tõesti. Sa oled olnud pikka aega Nemo turniiri meeskonna liige vaatamata sellele, et sul on palju tegemist põhitöö loengud, autorisaated, raadios, esinemised televisioonis ja nii edasi ja nii edasi, aga ikka leiad see aega, et tulla pikkade klubisse mängima. Mis tõmbab. See on üks lusti sõrm ses mõttes, et me nagu ple mingi nähtamatu vastasega, noh, ütleme kes, kes seal küsimusi esitab, vaid vaid mida aeg edasi, seda rohkem on küsimused omandanud niisugust noh, teatud mõttes riukalikus sisu või nagu öeldakse, et konksuga küsimus, et me kõigepealt mõistatama, millesse küsimuse konks on. Ja kui konksu ära aimat, siis teinekord see vastus ei tulegi, nii, nii raskelt konksugejad hätta, siis läheb asi küll metsa. Kui palju sul lugemiseks aega on? Ma ikkagi iga päev on mingi aja, leian selleks, et sorida natukene internetilehekülgedel ja ja külmu kodused ja, ja ka ja ka töö juures ollakse natuke hädas minu minu arvuti, selle tarkvarapoolega, sest sealt aeg-ajalt tuleb välja pookida kõikvõimalikku niisugust viiruslikku prahti. Aga ma ei suuda kiusatusele vastu panna, et aeg-ajalt käia näiteks no ütleme, Lõuna-Sudaani lehekülgedele vaadata, mida seal president Salva Kiir just on teinud ja ja mida brigaadikindral leek on seal just millega on hakkama saanud ja kuidas neil seal keskvalitsusega need asjad käivad ja mida seal hiinlased üldse teevad seal Sudaanis ja või siis vaadata Tšaadi või noh, päris huvitav jälgida ikkagi Mauret taan kodulehekülge, kuidas seal püütakse orjust välja juurida, hinnatakse, kas miljon orja või kaks miljonit, 20 esimeses pandi algul ja ja kui minna ja vaadata, et seal on näiteks naiste või noorte naiste nuumamise kool noh, niukene nagu naiste pansionaat, kuna seal idamaa või araabia mõistes paks naine nagu ilus naine, siis hakatakse neid noori tüdrukuid seal nuumama ja päris huvitav lugeda pansionipidaja naisterahva nisukest kreedot, eks ole, et kuidas siis ikkagi saadakse see, et et, et ta tagab selle, et ükski tütarlaps ei läheks sealt kergemalt välja kui 80 kilosena arvestades sellega, et nad on seal niuksed lühikesed, eks ole, ja siis ta ütleb, et ei ole midagi, et hommiku tuleb süües tuleb puhata väga liigutada, kohe asuda lõunasöögi kallale ja noh, niimoodi siis on ka sajakiloseid naisi sealt läinud ja 120-st töövõit ja loed niisuguseid asju, muidugi, siis tuleb arvutisse ka igasugust prahti, mida siis meie onud välja roogivad. Tuntakse huvi, mille sa hakkad memuaare kirjutama. Ma olen neid kirjutanud natukene sahtlisse, teinud märkmeid ja mul oli üks hetk, see oli siis, kui ma olin 36 37 aastat vana, mõtlesin, et ma siis kirjutaks ühe. Noh, kas seda memo paari taga on niisugune Venemaa raamatu. Et see oli see aeg, mil Nõukogude Liidu piirid olid kinni ja ja Venemaa sai minu jaoks otsa, polnud enam kuhugi minna ja et Venemaa seiklused iseenesest olid üsna niuksed, näevad aga siis tuli revolutsioon ja siis hakkasime tegelema muude asjadega, tulid uued seiklused ja ja nüüd juba vanad seiklused hakkavad kuidagi tuhmuma ja võib-olla saab sellest asja, aga nende memuaarides on ka natukene sedamoodi lugu, nii nagu kurdab siin Uno Mereste, andke mulle andeks, et ma tsiteerin teda meie omavahel sellest vestlusest, aga noh, tema on kohe-kohe lõpetamas ka ühte memory raamatut. Just, mis puudutab kaasaega ja eks seal ole ikka need raskused, kui kõik asjaosalised on veel meiega ümber ja ja inimestele võib teha kogemata haiged, sest nemad võivad teistmoodi aru saada. Aga ta arvama, et maailmas on kõik äraseletatav, ei vasta ju tõele. Ja me saime praegu kaante vahel just 20. sajandi kroonika neljanda osa ja ega seal ikkagi kui see lõpeb aastaga 2000, mida aastasele lähemale, seda vähem oli meile autoreid. Nii et noh, see on niisugune asi, see on väike dilemma. Sa oled ka Rooma Klubi president. Tee muretsete siis inimkonna tuleviku pärast, millega sa meid hirmutad. Me muretseme, püüaksime seda asja pigem mõista kui, kui kedagi hirmutada, sellepärast et ülimalt oluline on teha kahel asjal vahet nende muutuste vahel, mis on vääramatud ja nende muutuste vahel, mis on meie kätes ja näiteks kliima soojem. Me näeme praegu küll niisugune asi, et et ega ikkagi planetaarset põhjused kliimamuutusteks on ju ikkagi vääramatut. Ja see, kui palju siin inimkonna võimuses praegu on. See ei ole väga selge ja eks me püüame sellest aru saada. Aga asi ei ole ainult kliimas, vaid asi on ka üleilmastumise, et kui kaua kestab see praegune nisugune lõimumise tsükkel, kus suured territooriumid, rahvad lõimuvad ja millal millal sellele integratsioonile järgnevates integratsiooni tsüklasest. Kui me mõtleme sellele, et papa elab praegu viimase 2000 aasta jooksul neljandat suur integratsiooni üle või suur lõimumist. Ja kui me mõtleme sellele, et Rooma rahuriik ja sellele järgnev, siis Rooma Saksa keisririik hansaliit, nüüd on see neljas kord, eks ole, aga vahepeal on ju vaheajad ja nii nagu on, praegune elame jäävaheajal, eks ole, sellele järgneb kunagi jääaeg. Kas siin vabrikukorstnad suitsevad, mitte sellest ei sõltu see asi üldse tegelikult, vaid hoopis Milankowitzi tsüklitest. Aga see on juba pikem jutt. Milline on Eesti tulevik? Eesti on maailma üks paremaid elamise paiku muide kui võtta kõik kokku alates sellest, et meil on palju vastavalt ressurssi, magedat, vett, metsa ja meid ei ole väga palju, kõik räägivad, et vaat, et miljon on kuidagi vähe sihuke abitu tegelikult iga inimese kohta on meil seda resurssi üsna palju. Meil on mitmekesine loodus, meil on mitmekesine kliima, meil on neli aastaaega, mis on suur väärtus iseenesest ja, ja sellele järeldusele on tuldud ka rahvusvaheliselt ja mitte teadlaste või humanitaaria ringkonnas, vaid on tuldud ka järeldusele ka pangandusringkondades, kuhu ikkagi investeerida. Sest kui me mõtleme seda maailma häda, Hurgu, milles elab viis miljardit inimest. Meie oleme selle kuldse jõukam miljardi hulgas, aga see viis miljardit noh, natukenegi sellele mõtlema, siis me oleme a- väga heas seisus. Ja b perspektiiviga pole meil mitte kõige kurjemad lood selles mõttes, et kui me mõtleme näiteks Balkani Segadustele, mõtleme sellele Türgisegadusele, mõtleme kogu sellele kaukaasia Segadusele, mõtleme Kashmiri Segadusele, mõtleme kõik need segadused, mis valitsevad Indo-Hiinani välja sisse konfliktidega, nüüd on kõik sealpool ja kui me mõtleme ajaloos ka tagasi suurrahvastele lendamine on meil kõik lõuna poolt mööda läinud. Nii et noh, selles mõttes esimene vanematele võiks panna korraliku mälestusmärgi, et nad on meeleni ja elamise koha valinud. Kas Vabaduse monument nüüd tuleb panna või mitte? Noh, see on ka tähtis, aga aga ma olen ikka öelnud vahest kui mul on kiuslik elu-olu, et kõigepealt võiks esivanematele panna monumendi selle kohta, et nad on nii hea elamise koha leidnud. Ma tänan sind selle pika intervjuu eest, palun ütle üks number ühest kuueni. Ma kasutasin ju saates ka kuulajate küsimusi, nii et üks kuulaja saab oma küsimusest väikese auhinna. Kuues. Persona saate külaline oli Eesti entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe. Persona saate auhinna saab Boriss drifer, kes tahtis teada, millal Hardo Aasmäe hakkab memuaare kirjutama. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.