Tere, head kaasmaalased, eetris on ka veel muusikasaade eikellegimaa. Mina olen Tiit, kus need eikellelegi algus on olnud hästi akordionihõnguline ja akordioni muusikaline saab olema tänane, ei kellelegi ma üleni ehki. Saate esimene akordioni viide kostus meieni rohkem kui poole sajandi tagant ja kogunisti suurest britanniast sealt saareriigist. Ülejäänud. Eelolev saateosa on oma akordionimuusikas aga osalt kesk-Euroopaline, osalt Ameerika maine, sest mängib meil selles saates üksi Meti sloveeni päritolu ameerikamaalane kaiklus. Evec esimene pala on parajalt pikk ja parajalt kange sõõm kanget kohvi, nii nagu joob seda kaiklus sörkkoos. Teil tagasi ansambliga. Mõnus rahvalik võib-olla akordion pillina paljude kuulajate meeltes ja seda ta kahtlemata ka on, kaasa arvatud eestimaises rahvuslikus muusikas on olnud nii juba hulk aastakümneid. Akordioni repertuaar selles mõnusas rahulikus valdkonnas sisaldab teatavaid mõnusaid levinud rahvalikke palasid sloveeni päritolu, ameerikamaalane haiglas, söök on just nimelt sellest mõnusasti rahvuslikust repertuaarist iseääranis polka paladest kunagi alustanud. Aga see kunagi oli juba 1900 viiekümnendatel aastatel, kui Kuueaastane poisipõnn televiisorist esimest korda akordioni pilli nägi ning selle eelkõige tollel ajal kiiskavast välimusest, kaunisti kummalisest kujust ja muidugi ka talle pilli tehtavatest häältest nii võlutud oli jätnud oma papa painamist, enne, kui too talle selle kastikujulise muusika masina ostis. Hiljem küll pärast keskkooliaastaid. Ja siis, kui kätte jõudsid juba kummaliselt 1980. jõudis kaiklus süvek ma polka mängudest edasi nüüdismuusikani ning hiljem juba muutust. Üheks neist harvadestab koordinistidest, kelle puhul võib kinnitada, et tegemist on akordionimaailmas sama olulise tegelasega, nagu kunagi oli pandooniale mängijate seas palunud argentiinlane torbiiats olla. Nimelt tegemist on ja oli meistrimuusiku ja uuendajaga. Kõik see värk on jõudnud mitmekümne aasta pikkuse muusikukarjääri jooksul akordioni mängida. Nüüdismuusikapalasid tellinud töid praeguse aja parimatelt olulisematelt eksperimentaalselt, et heliloojatelt ning ise kaasa mängida nii kummaliste partistide kui improvisaator, ite, džässimeeste ja naiste mitmekümnel heliplaadil. Üks kummalisemaid pulka palasid, mida ta aga oma ohtrate polka mängude seas eales mänginud on, on ilmsesti Christian Markle'i poolt kirjutatud pingpong polka, millel autor koos klikusse mekiga muusikat teeb ja autor Christian Markle'i. Nimelt manipuleerib plaadimängijaid, sämpleid ja muud seesugust muusikalist riistvara tekitades koos kaiklussekiga tõepoolest printsikuma ja paeluv polka, mida vähemasti eikellegimaal kunagi kuuldud olla. Kaunis ansambli Impressioon Tõiv taglase ansamblilt, mille koosseisus ka tänane kellelegi maalane akordionist haiglusse Evec Polo liiklusse VEKi sulest ja kandis pealkirja rõõmus hips ehk siis meie keeli roosipuu selline piiga. Väidetavasti On kaiklus Eveki pisemate priskimatoopuste Arv viimaseks sajandivahetuseks küündinud enam kui 50 teose nimeni. Nende hulgas on nii hästi ohtrasti palasid muusikateatritele mitmete koreograafidega koostöös sündinud tantsu lava tekkisid aga samuti lugusid kammeransamblitele soola, Gordonile ning haiglusse VEKi mitmetele oma ansamblitele, sealhulgas vänta Moorkestra mainib, ilmsesti väärib mainimist. Tollase muusikaliste maimude hulka on pärast tema polkapõhjalist selli aastate perioodi kuulnud terve rida New Yorgi tolle nõndanimetatud touchdowni oreooli ja muusikalisi esteetika esindajaid. Klahvpillimängija võin Horowitz, trummar povi previt, mitmeid muidki nimesid, nende hulgas viiuldaja Mark Feldman, keda ka eelnevas roosibusalisebiga palas võis kuulda mängimas koost taglase haiglasse või geenese ja bassist Goeniga. Suur hulk heri laadsid, millele kaikusse Rekul olnud kutsutud ja oodatud, kui hinnaline kaasamängija on väga erikarva muusikat täis sest võib kuulda vägagi erilaadset akordionikäsitlust haiglasse VEKi poolt. Nii hästi lisaks taglase džässiplaatidele ka pilvi selli, Rowinholcombi, Chansorni ja ka muuhulgas Lori Andersoni heliplaatidele. Kust on järgmine, ei kellelegi ma muusika näide lugu Bagdadis. Öö on küll sündinud ehk kirjutatud Lori Andersoni poolt, aga kaasa mängib selles kaiklussevec ja tema iseäranis kõrged akordioniregistrid annavad sellele loole küll tõepoolest seesuguse värvi mida ilmselt kuidagi muud moodi vaimukas ja nupukas loori all seal ei osanud sellesse palasse leida. Viimati kõlanud pala järel valguses tundub olevat õiglane väita, et vähemalt vahel võib üksainus andekas akordionist täiesti edukalt asendada vaata tervet melanhoolseks meeleolust, Torupilli orkestrit kogunevate torupillimängijate teema, mõningaid plusse, VEKi viimane pala. Ning tuleb ala järel valguses. Tundub olevat sobilikku tsiteerida autorit akordionist, kaiklus Evekit tema ühest üsnagi värskest sajandivahetusel kirjutatud muusikateemalisest artiklist, kus ta ütleb nõnda. Ilmselt pole muusikat kuulata päris keeruline tabada et minu lemmikvormivõte on teema ja variatsioonid. Selle tehnilise võtte piires aga eelistan ma kõige enam stilistilisi variatsioone. Tihtipeale küsin ma üht või teist pala, mängides seda akordioni seades või ümber seades eneselt nõnda kude haiks seda mängida näiteks kontristil viiuldaja õiglasmeri muusikat esitav klarnet dist. Kuidas esitaks sedasama pala bluugrassi eelistan bandžomängija või näiteks Ida-Euroopast pärit puhkpillibänd. Tsitaadi lõpp. Kuis võiks mängida mõnd haiglasse, lekib ala torupilliorkester tingimata mitte Briti saartelt pärit, vaid kus tahes kohast Vahemere maadest või kaugemaltki, kust torupill levinud on. Seda võis kuulda ennist. Kuidas aga kaiklus, söök täiesti edukalt? Üksinda virtuaalselt ikka sellesama oma akordioniga täidab enamuse neist muusikalistest kirevatest eesmärkidest, mida võib seada ühele mängijale. Seesugune postmodernistlik kollaaži, meister nagu kunagi eikellegimaal kuuldud Johnson. Seda näitab tulemuslikult efektselt järgmine tule värklik Johnsoni pala ekstra tema poolt kaiklus söökla kirjutatud road roller. Head kaasmaalased kuulatega Merlini muusikasaadet ei kellelegi ma endiselt selle kellelegi. Ta on täitnud juba rohkem kui poolenisti oma iseäraliku ja vägagi mitmekülgse akordionimänguga akrobaatika, instrumentalist, kaiklus, Shrek. Tema muusika täidab seda saadet kuni tänase kellelegi kuni ja vahepeal kuuldu vägagi krapsakas. Räigelt kontrastne kollaaži vormiline Johnsoni kirjutatud rõhul rammer niisiis võib-olla kõige avangard, lünklikumad akordioniminutit tänasele kellelegi maal sai tennist otsa, aga pentsikud, pulka palad jätkuvad varsti jälle käitlussööki pulka muusikast. Rahvuslikust muusikast alanud akordi Eesti karjäär. Pidas pulkadega paarkümmend aastat pausi kuni 1960.-te keskpaigast kuni 80.-te aastate lõpuni. Vahepeal süüvi sloveeni päritolu mees enam nüüdismuusikasse tundes huvi kergeliketi Feldmanis, Penderetski, ksenoon kisessobotniku ja teiste nüüdisheliloojate loomingu vastu ning jõudumööda järjest enam see jõud kasvas tellist ekstra sama kaliibriga komponistidelt palasid akordimile. Nii soolopillile kui ansambli koos seisvatele, millesse akordion kuuluks. Aga 1980.-te aastate lõpus pöördus pulkadest rahunenud ning sellele stiilile žanrile, vormile, rahvuslikule muusikale üldse pidi vaatab plussek pulkade poole jälle tagasi. 1988. aastal novembrikuus korraldati tema võitmisel Brooklyni muusikaakadeemias tõsine akordionimuusika ja polka palade maratonkontsert, millel olid eelmistel aastatel kirjutanud oma lugusid heliloojad, enamasti ameeriklased, enamasti New Yorgi Tountoni piirkonnast pärit, kellest mõnigi polnud varem akordionil muusikat üldse kirjutanud, rääkimata sellest, et ta pulkadega oleks vaimu pistnud. Üks tolles kavas esitleda tõid ja üks ka Kaidlus sööki poolt selles saates ja kohe järgnevalt mängimisel tulev pala on Oapoa polka. Vägagi vallatud vormiga nüüdispolka mine Aapolise heli loojemalt Mary Ellen, Joel Merilil Charlie vala on üks neist hulganistest mille on nüüdisheliloojad kirjutanud ekstranc haiglasse Evekile, tema akordionil kõiglus Shreki praegusaegse rahulikuma Karliku akordionistid. Ekstra huvi on aga alati hõlmanud ka erinevate maade rahva muusikaid. Tema 2000. aasta helialbum. Transilvaania tarkvara ehk Trans Sloveenia Software sisaldab üsna ohtralt hulgal erinevate maade rahvamuusikat kõrvu nüüdiskommunistide teostega ning nood rahvad ja ilma nurgad, kuhu Kaidlus, Eveki, akordion oma värskematel plaatidele on puutunud hõlmavad nii mada kaskarid kui pahalasi kui mitmeid paiku Kesk- ja Ida-Euroopas. Samuti on tema huvi välja kuulunud pikki aastaid ka Ladina-Ameerika muusika iseenesestki mõista, arvestades tolle ilma kandi tõsi, mitte tingimata koordini, vaid pandooniani virtuoosse nagu selleski saates alguses mainitud Mostorbiiatse olla üks vahest varasemaid kaiklus. Serecki latiinomaigulisi soolo akordionipalasid on sambade Klux, kui nii võib tõlkida tema 86. aasta pala originaalpealkirja samba tee Kikat mängib autor ise. Gordioni kõlaline üleni ja kohatu kujuteldavasti kohvihõnguline on olnud täna sai kellelegi ma saate alguse lõpuots. Nii eelviimatine pala oli kofeiinivaba kohvi ehk dekaphinata, nii nagu nimetas seda autoriks esitajaid akordionist, kaiklus, Särak. Tale kellelegi mäletavasti ärkas, elusse läks liikvele aga kange kohvi mõnuga tooli piseldane, vala vailt kohvi. Ei kellelegi ma esimeses otsas. Enamus tänasest tegelema muusikast on olnud mängitud suurusega, kirjutatud praeguseaegne akordionistid, kaiklus süvedki poolt, kelle enese arvamust temast endast ja kui selle kellelegi oma lõpu. Ma ei ole rahvamuusik, kes mängib veidraid palasid. Pigem olen ma üsna iseäralik eeldustega akordionist, kes vahel mängib rahvamuusikat, sealhulgas pulkasid tsitaadi lõpp. Sellega on tänase ei kellelegi ma saatetegija Tiit, kus need igati nõus ja arvab, et kuulajad on nõus ka sellega, kui järgmine kord kas nädala või kahe pärast samal ajal siinsamas tuleb kellelegi eetrisse muusugune muusika, teised mängijad ja teistsugune Judki. Jääme jällenägemiseni.