Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasin oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa on seal, aga Isamaa väidab, et ta mulle Eesti Eesti lugu. Tere. Tsaari Venemaa ajal elanud eestlaste ja eestimaalaste ajalugu Siberis jutustab edasi professor Aadu Must. Juttu on 412 kümnendas eesti loos teadlastest, maadeuurijatest, kes ühtlasi või isegi eeskätt olid vene impeeriumi Tööriistad tsaaririigi võimupiiride laiendamiseks. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Sakslased Siberis, teadlastena, riigimeestena ja keisririigiteenistuses. Tundub, et baltisakslaste õlul see keisririik seisiski. No võib ka nii-öelda poliitiliselt on selle üle muidugi suuri vaidlusi ja, ja vene ajaloolased tegelevad umbes sellega, millega vahepeal mina tegelesin. Mina otsisin välja Venemaa arhiividest erinevatest arhiividest materjale, mis käiksid eestlaste kohta, keda vahel on kohtadelt unustada tahetud või isegi baltisakslaste kohta, kes on teinud suuri tegusid, aga ajaloost nagu välja roogitud täpselt samuti vene ajaloolased, tegelevad sellega, et Vene ajaloost leida üles ikkagi venelasi, kes ja ajalugu tegid ja kohati on selliseid perioode, kus tundub, et baltisakslaste roll on noh, ikka ikkagi ülisuur. Ja Vene impeerium ei tähendanud etnilist Vene impeeriumit mitte tema valitsejate poolelt. Ja Peterburi kõrgetes paleedes ei suheldud mitte alati vene keeles vaid noh, Aleksander esimese ajal võis seal kuulata prantsuskeelset juttu üsna palju, aga loomulikult 18. sajand oli see, kus, kus saksa keel oli päris tõsine suhtlemise keel. Aga kui nüüd kogu selle Siberi maailma poole ja selle Kaug-Ida juurde tagasi tulla, siis seal on baltisakslastel loomulikult olnud võimas osa. Just meie. Ei noh, ja kui me kitsamad vaatame, siis meie Eestimaalt pärit tõsi küll, mitte rahvusest mehed on teinud suuri tegusid, vaid me oleme, nagu ma just enne saadet rääkisime, oleme vilksamisi nimetatud ühte, teist, kolmandat, neljandat ja isegi üks kuulaja jõudis mul juba nööbist kinni võtta ja öelda, et kuule, sul on huvitavad killud. Ega ma sellest Kaug-Ida hõivamisest küll aru ei saa, mis oli Alaska või mis oli siga või kus see Vladivostokis sinna mängud oli, kas ta oli põline vene linn nõus? Ja võib-olla selles mõttes on päris huvitav vaadata praegu noh, veel kord andku andeks, mõni kuule või ütleb, et oot-oot, sellest natuke oli juba juttu, aga kui rääkida natukene tõepoolest sellest aegreast, kuidas üks mees teised teatepulga siis või mida nad siis ühist ajasid? Mäletate, meil oli juttu. Gustav Fonstrandmanist, oli juttu mehest, kes oli 13 aastat Siberis ekspeditsioonikorpus eesotsas, käis piiridel, rajas kindlusliine, vaatas, kuidas neid ikka edasi nihutada ja ikka teadagi kuhu poole edasi lõunasse ja itta. Ja ta oli selles edu, kas lisaks sellele oli alati olemas ka põhjendused, miks neid tuleb edasi nihutada, sellepärast et kusagil oli veel mingi hõbeda või hõbedakaevandus, mida kindlasti oli vaja kaitsta või mõni muu tähtis kaevandus või kullakaevanduses, mida oli vaja kaitsta iga ainult kaitsmiseks mitte ründamiseks. Vist sai isegi ära mainitud see, et seesama Lihula mõisnik väga kõrge sõjaväelane, jalaväe kindral, noh see on nagu hiljem hakati neid nimetama vist nõukogude ajal võrdsustati mingi väeligi marssadiga või midagi sellist. No tõepoolest kustub monstrandman erru minnes kirjutas memorandumi. Mainisin seda ja ütlesin ka seda, et seda ei ole ajalookirjanduses mainitud, miks Stazalastati ära salastati kolmveerand sajandiks ja noh, kes seda hiljem neid salastus, tähtaegu täpselt vaatas riiuli peal, kust materjali kellelegi näidata ei tohtinud. Materjalis oli põnev Strandmani memorandum, mis seletas ära Vene tsaarile, et riik tuleb laiendada tema looduslike piirideni. Nike politsei põhjendusi vahel ikka kuuleme, esid ja säält. Ja geopoliitiline piir pidi olema. Ühelt poolt siis Balti meri, must meri ja teiselt poolt loomulikult Vaikse ookeanirannad. Sellel teel seisis ees terve rida Hiinale kuuluvaid alasid ja Strandman ütles lihtsalt ja selgelt. Need tuleb liita Venemaaga, need tuleb liita Venemaaga siis, kui Hiina on nõrk. On ka küsimus, et kas ei v sõjani, jah, aga stralman räägib väikesest võidukas sõjast õigel ajal. Nüüd tundub, et see doktriin mõned äkki arvavad, et äkki see jäigi kuhugi kuhugi nagu riiulile pidama. Ei seda õli põhjalikult arutatud, aga ta oli salajane, salajane dokument, salajane arutelu leideks poolt ja vastuküsimusi loomulikult Siberi kindral ütles, et seal on mõni järeltulijad, ütlevad, et see on võimalik ainult siis, kui meile vägesid juurde anda ja nii edasi, nagu ikka iga ametkond ütleme, et ma siis teen, teen tööd ka, kui mulle rohkem ressurssi ja raha antakse. Aga nii, ehk teisiti see plaan ei surnud ära. Ja huvitav on veel see, et sellel samal Strandmanil oli noori, võimekaid sugulasi ja üks võimekamaid sugulasi neist oli tema vennatütremees Adam Johann von Krusenstern. Ja tuleb välja, et me kõik teame Sterni suurt meresõitjad ja samas juba oma varasest noorusest peale. Adam Johann von Krusenstern, kelle siis väärikas ja kõrge auastmega sugulane saabus Siberist tagasi just noorte pulmaajaks jättis noorele mereväeohvitserile ülitugeva mulje ja mõjutas selle mehe valikuid, püüdlusi tema teenistuste tööd. Ja, ja nii huvitav, kui see ka ei ole, enamuse nende jutuks vate või jutuks olnud baltisakslaste puhul me teame, et nad olid teadlased, et nad tegid teadus ühte, teist või kolmandat ja kõigi nende puhul on niimoodi, et võiks öelda ka teistpidi nad tegid ka teadust, ka teadus teadust, sest tolleaegsed inimesed olid üsna universaalsed. Ja noh, nagu eelmisel korral juttu kas või noorest Tarbonstruwest, kes oma sõjaväe liisitud raportitest võttis saladused välja ja sai väga toreda Grafi raamatu. Aga nii on see, nii, on siis olnud ka tõepoolest Stockmanni Kružesdeni puhul. Krusenstern oli see mees, kes hakkas tegelikult sedasama Kaug-Ida-projekti projekti teisest otsast ellu viima peremehena ja, ja tõepoolest laiendas laiendas trandmanni doktriini parandamisel põhimõtteid veel sellega, et tema näitas tõsised, täiesti uue mõõtme. Ta hakkas rääkima Venemaa meretagustest kolooniatest. Vaata kõigil teistel olid meretaguse koloonia Inglismaal ja Prantsusmaal, Hispaanias kõigepealt meretagused kolooniad. Venemaal tundub kõik nagu ühes tükis Agroshistel mõttes natuke teistmoodi ja, ja isegi juma. Noh, ma ei hakka rääkima kuulsast ümber maailmareisist, see on ainukene asi, millest on meil isegi üks raamat suhteliselt propagandistlik referatiivne küll kunagi ilmunud, aga seda on Eesti inimesed lugenud. Aga, aga võib-olla jälle ainult markeerin vahele kruusistan, ütles näiteks Kamtšatka piirkond, see ei ole ju, see ei ole maha maismaaühendusega ühendatud. Kui kraamikoorem läbi Siberi rändab Euroopa Venemaa sinna kaks aastat, no mis te siis räägite ja ta ütles, et meritsi varustada tundub meile küll ümber pea ümber maailma, eks ole kuid Krister ütleb, kui meritsi on see palju odavam ja tõi sealt terve rea näiteid ka oma praktikast, kuidas, kuidas, kuidas viina toobi hind, kui tema kohal oli ja laeva peal viinapaadilt maha, et kuidas siis viina hind vähenenud kuus või kaheksa korda ja ütles, et no kuulge, aga kui me selle meritsi selle varustamise paremini korraldame, et no siis on ju asi veel veel palju lihtsam. Õiguslased mässulisi ideid, mis hiljem ei teostunud mitte kõik, vaid ta näitas seda, et need meretagused kolooniad ei pea, et kõik kogu seda karusnahka, mis kuskilt tuuakse, ei pea ju Peterburi vedama hakkama temale vedama, vaid ta juba leidis, kuidas need võiks seal ka teistel turgudel maha müüa, mis teistele väga ei meeldinud, mis vene koloonias on, kui ta läbi Venemaa ei käi. Nii teisiti, Krusenstern tõi mängu meretaguse koloonia mõte ja tema aruannetes on sellest sellest päris pikalt juttu. Loomulikult krustamise ju külastas kõiki neid Kaug-Ida randu, peatus Kamtšatka ja, ja sellest on uhked krabüürid, mida vahel mõne raamatuillustratsiooni ehk on ka näha olnud. Aga loomulikult oli, oli ka sellel samal klooster ekspeditsioonil, mida vene kirjanduses küll püüdlikult Krusesterli seanski ekspeditsioonil nimetatakse, oleks ikka vene nimi ka sees oli, aga kui hakata laeva raamatuid vaatama, siis seal oli keegi tuntutest näiteks keegi noor meremees, Saaremaalt pärit Mich man Fabian Bellingshausen hilisem admiral, eks ole, või oli ka väiksemaid mehi, samuti Ludwig von leevendust, kell on viis Eestimaa kubermangu aadlimarssal võinud tollel rüütelkonna peameeste nimetatud asehalduskorra ajal peamiseks vaid A, see oleks nagu moel Venemaal oli seal veel näiteks karmon, Espenberg oli laevaarst ja Baltasy kogunisse ikka päris mitmeid. Tõepoolest, seal oli kõiki nimesid, ma vist ei tohiks hakata ära nimetama, muidu lähebki pikale. Aga, aga ilmselt ma ei tohi jätta nimetamata noori kutse, puusid veel jälle Nietzsche Krusenstern ekspeditsioon oli tõeline selline karjäärihüppelaud ja seda mitmel põhjusel järgmised aastad. Järgmised 30 aastat on Krusenstern Teisusele algul on see mees, kes korraldab Vene mereekspeditsioone. Saavutab sellise positsiooni, et need toredad siberi kindraleid, kes ka pidid maa riiki laiendama, vajuvad nagu tagaplaanile kergelt. Ja, ja nii see suur laiendamise idee levib ja läheb mitmetele teistele. Ja kui ma lubasin, et ma räägin natukene, mida nad siis ühistegid ja edasi, me teame küll teadusajaloost küll ka natukene lihtsalt kuulsate meeste lugudest, admiral Ferdinand rangeldist, jälle põlise balti aadli niisuguse esindaja järgi, mis ta hiljem kõik oli karjääri tipul täis admiral ja kindraladjutant ja riiginõukogu liige, prantsuse akadeemia liige. Frangergi krediiti toodud palju, no ka tema lugu jätkub säält haakub eelmistega Öeldakse, et kui rangel oli noor poiss, keela tal tegelikult perekonnas lapsepõlv oli küllaltki raske, vanaisa oli olnud küll õukonnas kõrges ametis, aga, aga riigid ja nende pööramised võtavad vahelisele kuulsusesära oli üsna vaesel järjel, kui ta merekooli läks, aga tema kohta öeldakse. Ta mitte ainult ei olnud kuulnud Krusestamist vaid üks tema kasvatajatest, üks nendest meestest, kes kellele lähedal ta kasvas, siis oli keegi Krusenstern ümber maailmareisil osalenud. Meremees, kes rääkis, jutt tekitas poisis romantikat. Aga loomulikult on üks asi romantika, elukutse, valimine Krusest, Reeskostajate ega frangelduda riskis vahepeal oma karjääriga. Ongi tahtmine saada ka ümber maailmareisile ja nii edasi. Aga rõhutame kav rangeli puhul, kõik need teadlased ja asjad on huvitavad. Nad näitavad, et tegemist oli väga targa mehega andeka mehega kuid Prangelli põhitöö ja hiilgava karjääri vundament oli vene impeeriumi koloniaalpoliitika teostamine. Vaikse ookeani äärsete valduste kindlustamine ja laiendamine. Prantslaste kirjutad romantilisi lugusid, ta rändas läbi Siberi vahepeal viimase otsesel ei olnud vankri teid, vaid mindi ratsahobuste koorma hobustega, kaasas noor võlunaine ja siis jõuti eriti ookeanini ja sealt laevu laevaga edasi veel Alaskas, kus ta siis oli, 1838.-st aastast Vene-Ameerika Kompanii koloniaalasjade juhataja, 1849, Vene-Ameerika kompanii peadirektor. Võib-olla sellest kompaniist tagasivaateliselt võib öelda ainult nii palju, et see Paul, esimese ajal see Vene-Ameerika kompanii rajati ütleme siis, 18. andi kõige viimase matel aastatel ja see oli aeg, kus ikkagi, kus Venemaa jõuliselt püüdles Ameerika poole Ameerika mandri poole oli teisi konkurente, esialgu oli küll niimoodi, et iga kolooniakene öeldi, et kas see oli nüüd vene koloonia või ei olnud. Esialgu vaatate, iga koloonia oligi peaaegu peaaegu selle eraettevõtjaeraasi. Väga kiiresti hakkama sellega, et kompanii oli ühendatud tegelikult laevastikuga ja mitmed ametikohad ühendatud kuberneri ametikoht ühendatud siis ka kommertspoolega. Olgu siis öeldud, et, et selles jäi nüüd korra mõtlema, et ma pidin rääkima frangeli rollist. Frandli roll oli tõepoolest selline, et ta üritas välja kujundada Venemaa Kaug-Ida kolooniat. Üllatus-üllatus selle peakorter reaalselt ei asunud ju Aasias, vaid Ameerikas sitkas ja just säält kaudu teine tugipunkt Kamtšatka noh veel mõned ranniku tugipunktid ja ülim eesmärk juba see sammaminest registrandman olid tegelikult rangelil amuuri suue tuli judo muuli suudmesse, vaat siis pidi saama see vene koloonia nagu tervikpiirid. Ja loomulikult nii nagu ütles trandman, see on siis ka frangelli instruktsiooni põhiülesandeid ja see on seal ära markeeritud, siis tuli hõivata ust suurim Amuurima amuuri, mõelge suurima ja kõik need, kuidas need ühte või teist väiksemat kirvega nimetama. Aga Amuurima vallutamine oli seotud sellega, et enne tuli leida, et sellest amuuri suudmest ikka saakko saabki suurtele avaratele soojadel meredel. Kui me nüüd räägime ikka veel kord selles, et kas need baltlased omavahel siis ka koostööd tegid või, või klippusel midagi segamini minema, siis tõepoolest 1846 on saatnud Venemaa välisminister Lessel Roode, jälle saksa nimega mees on saatnud siis Venemaa välisministrina salajas instruktsiooni kus ikkagi ütleb, et rangeli kõige tähtsam ülesanne Amuuri suudmeala uurimine meenutab Alaska kuberner ja vaatad tänapäeva strateegide uis, Alaska oli tähtis tegeleda laskuri, külm kaugel Vene maikas soojemaid randu. Rangelilon Westerose asuda tsaaril, kinnitada üksikasjalised instruktsiooni, kuidas ta, Amuuriteldad tuleb uurida. Ja seal on hästi põnevaid asju. Üks dokument, mille ma Vladivostoki arhiivist kätte sain, oli ülid. Vabandust, ajasin ise sassi, Peterburis on see dokument kuule jaoks loodetavast, vahet ei ole. Ja, ja see on siis salajane instruktsioon, kuidas luuret teha nendel aladel, mis ametlikult olid Hiina alad täpselt seletatud, kuidas sattudes kogemata noh, nii-öelda vahel jäämise korral kuidas siis tuli näidata, et torme Tuula ajasid valesse randa ja ja kuidas selleks tuli seal vastavad dokumendid juba võltsida, ette valmistada, nii et põhjenduste lugu, tuul ja torm ajasid siia randa, kus tegelikult tehti süstemaatilist uurimistööd. Muide, muide Krusenstern ajast peale juba oli niimoodi, et tuul ja torm ikka valu ajasid kuhugi randa, seal jaapani kandis ja vene autori sisenema pahandanud, et kuidas küll meie teadlasi igalt poolt ära ajasid, siis kui nad uurisid teiste riikide sadamapaiku, sest nemad tegid ju teadust nendes paikades, mis hiljem said Venemaa Vaikse ookeani laevastiku pärusmaaks. Aga kuidas see siis oli, kes on võimalik välja selgitada, kas Krusenstern ja Wrangel, kas nad olid eeskätt teadlased ja lasid Vene riigil ennast ära kasutada või teadlikult kohe tegid? Poliitika, see on absurd, tähendab see oli arhiivide salajane pool. Krusenstern oli poliitik, meremees, luurejuht, laevastiku ekspeditsioonide juht, nii et ta kureeris kureeris mitt. Nojah, võib ju öelda, et kusagil on mingi infoasutus või tänapäeval vahel nimetatakse infotöötajateks eriti veel Carres väärist peale, räägitakse üldse analüütilisest luurest mida suudavad teha ainult teadlased ja mis seal seetõttu edukas. Ja, ja just öeldakse, et väär on see ka mees, kes viis vene luuremaailma tipptasemele just analüütilise luurega. Aga Krusenstern on läbi aegade olnud silmapaistev Vene koloniaalimpeeriumi eesvõitleja. Muide, üks episood võib-olla sellest isegi oli kunagi mingis kontekstis jutul tõenäoliselt, mitte. Ei mäleta, aga oli ka see mees, kes esitas Vene tsaarile Paulile ettepanekut India inglaste india valdust hõivamiseks ja näitas, et seal tuleb teha, et selleks on head eeldused olukorras, kus Napolion meelitab Indiast väed ära Egiptusse ja oma sõjakäiguga ja kujutage ette, seal ei ole vägesid, seal on omavahel rivaalitsevad raadiod kestvat tülli ajada, tuleb toetada ühte neist teise vastu ja, ja see oli see kuulus lugu, kus Paul esimene saatis 20000 kasakat Indiat vallutama, et Siberi poolt veelgi laiendada, eks ole, noh, Indiasse välja, eks ole. Ja, ja mille kohta siis see oli nii rumal mõte. Ja ometi analüütikud hiljem ütlevad, et inglise koloniaalimpeerium sel hetkel rippus juuksekarva otsas ja seda mitmel põhjusel. Ühelt poolt tülit liitlaste inglastel ikaldus ja kriis. Kodumaal öeldakse india oli neil nagu püssirohutünn, pane sade juurde ja plahvatab. Ja võib-olla see Krusesteri plaan, et Indiast segadust tekitada, võib-olla päris andekas ja kursustel oli veel mitu karjäärietappi. Ta teenis aastaid muide, millest on vähem räägitud inglise laevastikus. Ja pärast esitas suurepäraseid ettepanekuid, kuidas on võimalik inglastega edukalt sõdida mitte maal, vaid eelkõige merel. Nii et ta oli selles mõttes andekas, järjekindel, süstemaatiline. Tahan veel oma elu kõrges eas, taas on tema üks nendest, kes oli Venemaa geograafia seltsi asutajaliige, aga see tol ajal oli vaieldamatult üheselt ja kindlalt vene välisluure kate organisatsioon. Kristalli kohta on muide veel põnevaid asju ja, ja seda vahest saad isegi, näed ikka samad mehed tulevad uudisteta, mainisin ära, kuidas ta leidis ka, et Ameerika mandril tuleks tungida tohutult lõuna poole, mis paraku küll maha hääletati. Aga tuleb välja, et selles samas amuuri maa riigikogus ja plaanis oli mitmeid kaasalööjaid veel. Nonii, näiteks. On säilinud ka erinevad kirjad, instruktsioonid, mis rangel andis ühele mehele, kes ei olnud kes ei olnud baltisakslane, kes oli tema vennatütremees tulevane admiral Savoyco, kes oli üks tema tööriistadest ja need on seotud salajaste operatsioonidega luuretegevuse Kaug-Idas, nii et seda on palju. Aga sa küsid nii toredasti, et kas Kružistajas Angela olid eelkõige teadlased või ikkagi eelkõige nemad, olid sõjaväelased, meremehed, ka poliitikud. Aga seesama küsimus, mis sa küsisid, sobib kohe järgmisele mängu tuleva mehe kohta sean akadeemik Mittendorf. Üllatus-üllatus, aga Mittendorf on Eestist pärit mees, kelle teaduslike saavutuste üle me tunneme suurt uhkust. Ja 1845. aastal kirjutas Mittendorf kindral-kortermeister Friedrich pisem Henderson Bergile hilisemgraafia Veld feldmarssal Sangaste sugulaseks ole täpselt oma teadusekspeditsiooni tulemustest. Et kuidas sulle paika panna uus vene piir? Kirjeldus loodusolusid ja päris kenasti rääkis sellest. Tekst ütleb üheselt, ta töötas Amuurima hõivamise plaani hüvanguks ja jälle meie vahel mõtleme, et et kusagil on mingid juhuse mängud ja midagi muud. Aga just akadeemik Middendorfi tarkade nõuannete järgi kirjutas jälle just seesama Wrangel suure ja tähtsa dokumendi, mille kohaselt Amuurima hõivamise ettevalmistamisel tuli kasutada ühte kohalikku rahvast. Nihtsa tollases kirja viis olid nad küll kiljakid, aga tänapäeva etnoloogid räägivad nihvidest, nii et tegemist ühes oma rahvaga. Ja, ja nüüd tundub kuidagi, et oot, mis see veel on minu arust see ja niiden, dorfi, rangeli nihvide lugu on kaks hästi õpetlik kilkus näitab, kuidas teadus ja poliitika tegid koostööd ja kuidas baltisakslased Vene impeeriumi laiendamisel olid andekamad ja nupukamad kui tõsiusklikud Vene kindralid, kes mõned vist lihtsalt ka aru ei saanud, räägitakse, et Middendorfi voolab ka natukene eestlase verd, kui tuleme selle teema juurde veel kunagi päris eraldi tagasi ja vaatame, palju eesti saksa verd on või mis värk on. Aga, aga see kindlasti see nii on ja mida tordis üsna palju, sest oma emaga vestles ta millegipärast eesti keeles ja mitte mitte saksa keeles. Aga ma tulen ikkagi selle nihvide loo juurde tagasi, sest minu arvates on see nii ilmekas, et räägib nii baltlaste tarkus. Ma ütlen objektiivselt, ütlen mulle, et ma oimu neid, pooldame nende ideid, aga ma kirjeldan seda, et no mis asja, nemad ajasid. Ja asi oli selles, et Middendorfi ja Wrangeli plaani kohaselt tuli siis amuuri hõivamise kaasa tõmmata, et kohalikud rahvad nihvid, kelle juurde tuli saada seal mingeid meistrimehi ja neile kolooniaid või noh, nii-öelda kingitusi ja nagu nagu nende pärismaalaste klaashelmeid näiteks noh, et siis äkki saavad liitlasteks. Aga huvitav on just see vene kuulus Admiral rangeli antipood, vastane konkureid, admiral Never skoi, irvitas, ütles see plaan on rumal. Et, et on näha, et selle plaani kirjutajad üldsegi teadki nihvid on. Et kuidas on võimalik saada toetust selliselt rahvalt, kes ei tunne üldse Eraumadustki. Mõned ei saa aru, mis asi on riik. Tegelikult näitas nivers, kui ta ise ei saanud aru, mis asi on poliitika mis tähtsusele omandisuhetel koli vajagi vaja lihtsalt kedagi kattevarjuks, kes kuulutavad, et nemad on iseseisev, nemad kellelegi allu ja võtta neilt lihtsalt truudusvanne Vene tsaarile. Olgu see eravamad seal ärgu olgu jooda täis annak säravaid kila-kola asju, ilusaid ehteid ja, ja mõelgem veel korra on olemas üks väike rahvas kes tahab Vene tsaari kotka diivan, see on nende vaba tahte avaldus. Ja mis on teistel selle peale siis öelda. Nii et nii tekib ikka selliseid, eks seda ole ka hiljem juhtunud, kus sama sama sama skeemi kasutatakse ja, ja huvitav on siis ka see, et kõik need, kes selle nende materjaliga töötavad, sylamuurima ujumisettevalmistamisega on siin juba mitut pajatas nimetatud. Aga mängu tulevad veel ka noh, näiteks loomulikult kindralfeldmarssal Berkonnade plaanide üks ajudest ja, ja no näiteks Tartu ülikoolist sõidab koheselt ekspeditsioonile tuntud astronoom Schwartz. Aga ta seal töötab topograafina, tema käe all on terve rida Tapa sõjaväe topograafia teel ja miks oli järsku vaja teha topograafilisi kaardistustöid just nimelt selles piirkonnas mille hammas Tihuti ja selle naaberaladel, noh, see oli ka selgelt sõjaline ettevõtmine muide samas kandis ja samas ahelas ikka seesama Kaug-Ida Selle hõivamine tegid ju karjääri veel mitmed mehed, keda me vahel peame omaks ja vahel ei pea omaks. Ja ma nüüd uuesti sellest, tema nimi käis meil, kuna käis esimeses saates läbi, kas ma lihtsalt üritasin teha nimede tulevärki. Aga nüüd ma pean selle nime paika panna ja öelda, et see oli admiral bossi väga kuulus mees, Vene riigis, väga mõjukas mees. Venemaad transpordiminister ise, admiral laskis Mahardada teatud merede, te plaanite Siberi osas ja, ja kinnitas raudteede ehitamise kavad. Nii huvitav admiral. Aga bossilt oli pärnakas, sündis Pärnus mõnedes vene, tead, miks on öelda, et on mingisugune, ma ei mäleta, mis PrantsusPrantsusmaa Prantsusmaalt kusagilt tulnud peaaegu tugenuttide sõja ajal, sõja ajal või kuskil lõigates, Peeter Esimese ajal oli juba keegi tema Isisatest Venemaal. Aga meil millegipärast öeldakse vene kirjandusele ei meeldi baltlased postitatud klassikale patele vaatamata, nimi kõlab prantsusepäraselt. Sugulussuhetega vaatan seal perekond Stalvururgisteniga mitut pidi risti-rästi läbi abielludes ka huvitav suguse ja nii edasi. Bossilt oli neljandat põlvkonda pärnakas Pärnu komandandipoeg ja tal olid mõned head omadused veel. Tal ei olnud mingiks probleemiks alamsaksa keel, mis siin kunagi oli valitsev keel. Sellega küllaltki sarnane hollandi keel. Nii ta valdas väga hästi keeli ja nüüd juhtus selline asi, et kui kaugele sassi aeti, siis tuli välja, et seal on üks mõjukas riik panna mille, mille linguva Frankaks või ainsaks Euroopaga suhtlemise keeleks oli kokkuleppeliselt hollandi keel siis järsku Bocietitel vaja, kes oli Läänemereväe ohvitseride seal üks, kes, kes sellega hästi hakkama sai ja nii on tema seal kaasas ja, ja palju on meil kirjutatud ka positi ekstitsioonidest, kuidas ta seal tol ajal veel Hiinale kuuluvatel aladel ühte või teist või kolmandat avastas. Ja, ja siis on ka tema aruandel torm viis tema laeva täiesti juhuslikult vaikse ilmaga võõrastele randadele ja sellepärast ta sinna ja tegi suuri avastusretki. Need ka tema, tema kuulus sellesse seltskonda. Ja tegelikult tegelikult mõnel hetkel on öeldud, et selle Amuurima ühendamise taga oli terve baltisaksa akadeemia ja eks neid tegelasi kujunes sinna küll veel. Eelmisel korral rääkisime Kasahstanis tegutsenud karmonstruwest. Mamma kuulsa astronoomi poeg Arthur Struwe oli Ida-Siberi kindralkubermangu peavalitsuses ametis ja noh, seal oli mitmeid teisi mehi. No kui toimus Xuure kuulus Jamuurima hõivamine, sellest see sammab pidulik hetk, millest oli unistanud juba kindral Strandmann ja Krusenstern jõudis kätte siis 1854. aastal pool sajandit peale seda, kui plaan oli esitatud, aga vene välispoliitika on vahel üsna kannatlik pikkade sihtide pikad eesmärkidega ja siis hõivati tõepoolest mööda Amuuri sõitsid Vene laevad alla vene ajalookirjandus väidab, et nende ülevõtmine oli väga lihtne kahel põhjusel, näiteks kohalik rahvas ju väga tahtiski Vene tsaari alla saada ja teine põhjus oli veel, et nad olid ülinõrgalt Hiina riigile integreeritud. Nad olidki nagu peaaegu eikellegimaa. Hiina allikad, ka inglise prantsuse allikad räägivad üht ja teist asja. Hiinas olid alanud oopiumisõjad, inglased ja prantslased tungisid kallale Hiinale, et oma koloniaalvõimu sinna laiendada. Hiina väed käed olid ära viidud põhiterritooriumide kaitseks ja kui Middendorfi tuli teade vägesid ei ole siis toimuski Amuurima Vabatahtlike ühendamine relva jõul. Ja hästi huvitav on, sellega kohe haakub veel kord see teadlaste teema ja ametnike teema. Üldiselt juba etteruttavalt või, või, või ka tagantjärgi kokkuvõtlikult võib öelda, et väga paljud, ka Tartu Ülikooli teadusekspeditsioonid suundusid just nendele aladele, mis oli värskelt Vene impeeriumiga liidetud. Ja kohe olid kohal ka Tartu Ülikooli loodusteadlased ja teiste teadusharude esindajad. Nagu oli juttu, et mõnikord sõideti, sõideti uurimisretkele botaanikuna tagasi tuldi juba Mineuroloogina, sest lihtsalt noh ja nii edasi. Nii oli Amuurima liitmisega ja tuleb välja, et sellel samal Amuurima liitmisel olid koos sõjaväega koos armeega ka Tartu Ülikooli teadlased, kes rääkisid, kui raske olnud ja loodusteaduslikke vaatlusi. Kui kõigest tuleb lähtuda sõjaväekorraldustest ja kogu aeg tuleb, mine jooksuga, jooksuga ja kiiremini. Ja ometi selle vahelt suudeti jah, aga mõned päris huvitavad ja hiljem on neid sammu sõja aega koosminekuid kirjeldatud kui taga viljakaid teadusekspeditsioone. Ja, ja selgub, et mees, kes selgitas, seletas lahti igikeltsa olemuse, on hoopiski luuraja. Päris on klassikaline baltisakslasest universaal ja mida ühte me peame küll ütlema, vaieldamatult väga tark. Jutt oli siis viimati Karl Eduard von Päärist Eesti kahekroonise nägu, kellel tema elu erinevatel perioodidel olid väga erinevad huvid. Königsbergis tegeles ta embrioloogiaga Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega ja eestlaste haigustega. Kas professor Ado Musta räägib temast ka järgmises saates, mis on Tartu Ülikooli ja Siberi seostest tsaarivõimu ajal? Selle teadasaamiseks tulebki Eesti lugu nädala pärast jälle kuulata. Aga meeldetuletust veel. Maadeuurija luuraja Adam Johann von Krusenstern nime kannavad Mägi-Sahhalini saarel neem Alaskas ja Kuriili saarestikus järv Bootja poolsaarel väin Kuriili saarestikus saar toa muutuvad arhipelaagist ja Beringi väinas ningad, toll Havai saartest edelas üks liblikaliik ja taimeliik ning kuu kraater. Ja lisaks nimetati kruuselusternics ka teise maailmasõjajärgselt Saksamaalt reparatsioonina Nõukogude liidule läinud neljamastiline park, laev. Praegu on laeva kodusadam Kaliningradis. Tegemist on maailma ühe suurema seni töökorras oleva vana purjelaevaga. Tallinn oli Krusenstern kodusadam aastatel 1982 kuni 1991. Krusenstern väisas Tallinna hiljem sellel suvel, kui Tallinn oli Euroopas pah kultuuripealinn. See, mida kruusa Stern oma reiside lavastas, see on kirjas ja pildis tema atlastel. Lisaks kuulsale Lõunamere atlaselemis Valmis Kiltsi mõisas avaldati tema ümber maailma reisitulemused reisikirjelduses ja selle juurde kuuluvas atlases kapten Kruusel Sterni ümber maailma reisiatlase lehed, kaardid ja graveerid olid 1994. aastal välja pandud kiki alumises saalis. Neid tutvustas kunstiteadlane Anne kolovkova Tallinna linnamuuseumist. Saatejuht oli Hubert Veldermann. Mere saada hoian täna tükendi tõkis ja päris alumisel korrusel kõige madalamal korrusel. Maa sees ja õhk on siin suhteliselt niiske. Kogu aeg töötlesid ventilaatorid. Ikka niisuguse palava ilmadega paeseinad õhkavad niiskust. Kuid põhjus on soliidne. Siin on avatud kapten Krusenstern. Jah, ma kujutasin ette, nagu enamus inimesi atlases on, ainult kaardidega, kui lahti võtsin, siis avastasin, et seal on väga toredad grafeerid sees, tegelikult need nagu moodustavadki suurema osa sellest atlasest, atlesin köidetud mitmesse vihikusse. Originaalköide on paberist. Ja tõesti seesama atlas, mis on välja lastud 1814. aastal kruusesterni poolt ja on justkui täienduseks tema ümber maailma reisiraamatule. Atlas ei ole raamatuillustratsioon, sest see on teise mehe poolt joonistatud ja terve autorite kollektiiv on gravjueerinud. Neid pilte, mis tegin, natuke, on omalt poolt juurde lisatud, siis kui raamat ilmus, siis juba teati nendest sündmustest ja et mõni vaade atraktiivsemaks teha, siis tuuakse sisse ka mõned tegelased, keda võlla reisi joonistustel ei olnud. Näiteks ühel pildil me võime näha ka mereväe ohvitseri, kes väga sarnaneb Krusesterniga ja üks kunstnik, kes sealsamas kõrval põlve peal joonistatakse. Nende reisijoonistuste autor doktartileesivus. Et Jeesus oli latsikist pärit loodusteadlane Jaak Krusenstern organiseeris oma ümbermaailma reisida, soovis, et ka mõni teadlane oleks, eks Peditsiooniga kaasas. Ja saadetigi kutsed doktordil esimesele, kes selle omal ajal tuntud mees ja astro Hornerile võistlasele oma teaduslike töödega tuntuks saanud. Astronoomia oli nimelt selleks vaja, et lõunapoolkera taevatähti veel mitte keegi teadlastest ei olnud uurinud ja kaartide koostamisel oli vaja väga täpseid koordinaate ja astronoom Moskvast need välja arvutanud. Aitäh. See ümber maailma reis kestis siis 1095 päeva. Seitsmendal augustil 1803 sõideti kroonlinnast välja. Ja 1860. aasta augustis Nadežda naasis Kroonlinn lisseanski oma laevaga jõudis natuke varem, sest see oli kiirema käiguga laev. Ja siis klient, ilma vahepeatusteta sõitsid kantonist ports müttis oli ennekuulmatu reis. Meie ümber on siin justkui oleksime suure tünni sees siin, selles tornis ja siin on need atlase lehed seina peale välja pandud. Siin on üks väike osa sellest. Jah, tõepoolest, kõiki lehti ei saanud välja panna, sest suurema formaadiga linnad ja panoraamvaated sadamate panoraamvaated lihtsalt ei mahtunud siia ära. Atlases on väga tähtsad kaardid, saab võrrelda kaasaegsetega. Paljud paigad, mis on kusesterni poolt kaardistatud, et on täiesti esmakordselt margile nii täpselt pandud sest enne seda on väga palju vigu olnud, eriti koordinaatidel, mõned saarestikud sattunud mõnisada kilomeetrit sellisest õiges tasub vaikast eemale, mitmed meremehed on neid avastanud, igaüks paneb oma. Ja niimoodi on tekkinud vanadel kaartidel selliseid saari, mida tegelikult Gruusiast ei avastanud, nii et kõigepealt tuli kaarti olematutesse saartest puhastada aga paigad, mis ta nüüd külastas näiteks märki saarestikus Nucachivassaar. Selle kaart on olemas, loomulikult sadamaplaan, mida me siia välja pannud. Pisike saar siin. Ja sellest on siin mõned vaated ka. Millised järsud kaljud on siin ja kainelt rannikul leiame niiskust troopikataimestikku ja need siis need osad olid tasustatud. Ja veel ta muretult, sest eriti nad seal midagi istutanud kõblaseli ännas maaharimisriist ja et siin on kookospalmid ja ahvileivapuud ja. Jah, põhiliselt, kas siis naised veel kudusid kangaid ja teki tehteid. Aga mehed, näete siin keelevatetiseerimisega, see oli põhiline, kaunistas väga keeruline muster sinna panna. Ja muidugi. Naised on ka selle tätoveeringuga kaunistatud neljani, Esko kindad käes, tähendab, käelaba on tätoveeritud ja siis jalad olid ja kõrvallestad ja hoole. Need on kõik ju tegelikult joonistatud graveeritud. Joonistused on arhiivides, võsa Moskvas ja osa Eesti Leesias. Lätsikestasin, näed ühe teadlase erakogust. Aga krabüürid tehti Peterburi kunstide akadeemiast sõjalist suur riiklik tellimus, terve brigaad, kunstnike selleks ajaks juba vene ehk reageerijad olid täiesti Euroopa tasemel, neil oli väga ja taia Ignatsius Sebastian laopper, sakslane, kes oli ka Pariisi kunstiakadeemia liiget ja kutsuti siis Peterburi. Siin on isegi kaks meistrit töötanud klaver ise vööris gravjueerid ja maastikul lasite graveerida. Õpilasel Ivantsiskil, kes on üldiselt tuntud kui väga andekas maastiku gravjueerija. Kas neid autoreid võib siit välja lugeda? Võib küll hästi peenes kirjas iga kildi alla kirjutatud, et joonistas tillisius ja siis grafeeria nimena paremalt poolt Glaberi lemmikõpilaseks oligi korskotnikov, kes oli hea portreemeister, siin olemegi nüüd aga ilmekaid, portreid tegelased on väga toredad, emotsionaalsed ja nii nagu Krusenstern kirjeldabki neid, aga muidugi hääletjatutel paljudest rahvastest ja näiteks Väina tee kohta olid mingid teated, et mingid niisugused koledad karvased inimesed elavad seal kuskil idas. Krusenstern eksperdid on esimesena, kirjeldas seda rahvast ja selle elu ja kombeid ja tavasid ja nende riietust ja siin näeme täitsa pildi peal, nii et inimene, kes atlast sirvides või siis esmakordselt näha, et missugused need ained olid meie jaoks ei ole ime, vaatame televiisorist, igav ja mitmesuguseid inimesi, jumal teab kust teisest maailma otsast ja oleme sellega täiesti harjunud hakkassistele tõeline avastus ja sellega võib ka seletada suurt huvi koosnesterni raamatu vastu, mida võiks nimetada oma ajastu bestselleriks. Krusenstern oma raamatus, et täpne kirjeldus ja hea kaart on isegi tähtsamad kui kompass. Kuulasime katkendit 1994. aasta meresaatest, terve saate leiate Eesti loo kodulehelt. Aga kes tahab kuulamise kõrvale ka lugeda eestlastest ja baltisakslastest Siberis ja kellel veel ei ole Aadu Musta esimest raamatut Siberis sõjast, siis see võib võimalikuks osutuda Eesti loo Facebook'i lehel. Uurige järele. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan, kõike head.