Täna pakume teile kuulata järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, seekord tuleb juttu Hispaanias elavatest katalaanidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Katalaanid on siis 50. rahvas, kellest oma saatesarjas räägime 50 erinevat rahvast. See on nagu piisake meres. Jah, see on alla ühe protsendi maailmas elavatest rahvastest. Millises maailmajaos elab kõige rohkem riigita rahvaid? No ilmselgelt Aasias ja seal on võimalik välja tuua piirkondi, kus neid eriti tihedasti elab. Kui me vaatame maaala, siis Dagestan on üks piirkond, kus väga väikesel maa-alal elav koos palju erinevaid rahvaid, riigita rahvaid ja noh, selliseid piirkondi on maailmas teisi ka, kus niimoodi väikesel alal elab koos palju erinevaid rahvaid. Aga jah, Aasias elab selgelt kõige rohkem maailma rahvastest, Euroopas on rahvaid suhteliselt vähe. Kui me vaatleme piirkonda, mis jääb väljapoole Venemaad, siis siin Euroopas on ainult pisut rohkem rahvaid, kui on see arv, millest oleme meie rääkinud, nii et Euroopas on see rahvast aru suhteliselt väike. Samas ka Euroopas on küllalt selliseid rahvaid, mida on järel tõesti väga väike hulk. Ja noh, kui mõelda selle peale, et maailmas kogu aeg rahvaid kaob, siis seegi tendents toimub kõige kiiremini just nimelt Aasias, kus on pool neid väga väikeseid rahvaid ikka tohutul hulgal. Samas ka näiteks Okeaania, täpsemalt Austraalia on selline piirkond, kus me oleme harjunud rääkima ühest põlisrahvast Tabori geenidest. Tegelikkuses muidugi aborigeenid on ühisnimetaja paljudele kohalikele rahvastele. Need rahvad on enamus väga-väga väikesearvulised ja ka seal selline rahvaste kadumise protsess on hästi kiire. Või näiteks Kalymantanis Karel siis Austraaliast põhja pool. Kalimontoni saar on ka üks koht, kus on hästi palju väga väikeseid rahvaid ja kus rahvaste hääbumine toimub eriti suure kiirusega. Meie tänase saate rahvas katalaanid on Euroopa suurim riigita, rahvas. Jaa, Unesco andmetel on katalaanid täna ainus riigita rahvas Euroopas, mille keel ei ole hävimisohus, mille keel on küllaltki hästi kaitstud, mille keeleaktiivsete kasutajate hulk kasvab ja see number on suhteliselt suur. Katalaani keel on ka selline, millest arusaajate hulk on on vägagi suur, kusjuures katalaani keeles saavad aru ka paljud mitte katalaanid, kes katalaanidega siis ühes piirkonnas elavad. Katalaanid on siis rahvas, kes peaasjalikult elab Hispaanias, vähemal määral ka Prantsusmaal siis täpsemalt nendel Prantsusmaa aladel, mis piirnevad Hispaaniaga ja Hispaanias, elavad nad siis Ida-Hispaanias ja elavad peaasjalikult kolmes autonoomses piirkonnas Kataloonia piirkonnas, Valencia piirkonnas ja pale aari saartel. Kusjuures huvitav on see, et mõistegatalaan ei olegi maailmas nii üheselt selge ja samuti mõiste katalaani keel ei ole maailmas nii üheselt selge. Ja põhjused on siin poliitilised. Meie Eestis oleme harjunud vaatlema katalaani rahvast ühtse tervikuna, nii nagu seda teevad plaanid ise. Hispaania keskvõim aga eelistab Kataloonia vaadelda mitme erineva rahvusgrupina ja Hispaania keskvõim eelistab ka mitte vaadelda ühtset katalaani keelt, vaid eristada mitut lähedast keelt. Nimelt Hispaania keskvõim siis täna väidab, et on olemas eraldi katalaani keel ja eraldi Valencia keel. Katalaanid ise ütlevad, et jah, nende keeles on mitmeid dialekte, aga tegelikult tervikuna on see siiski üks katalaani keel. Seda, kui absurdseks keelte eristamine seal Hispaanias läinud on, näitab võib-olla kujukalt fakt, et viimastel aastatel on Hispaania keskvõim lasknud siis Euroopa liidu dokument tõlkida eraldi katalaani keelde ja eraldi Valencia keelde kusjuures tegelikkuses nende dokumentide tõlked on identsed, aga ametlikult nimetatakse seisate, üks tõlge on katalaanikeelne ja teine Valencia keelne. Aga seal on jah, niiet kirjakeel on sellel keskkatalaani murdel, mida siis räägitakse Barcelona ümbruses ja Valencia piirkonna murded või dialektid, nende kirjakeel on kokkulangev, aga jah, kõnekeel on pisut erinev. Noh, aga see ei tähenda kindlasti seda, et me peaks tingimata vaatlema seal kahte erinevat keelt. Kui me mõtleme selle peale, kui suured keele erinevused on meie eesti keele erinevates murretes tohutud erinevused ja see ei tähenda seda, et me räägiksime siin eesti keelest kui 10-st erinevast keelest näiteks. Miks siis Hispaanias vaadeldakse katalaani mitme erineva rahvana aga mitte ühtse rahvana? Põhjus on väga lihtne, katalaanide hulka on küllalt suur, ka taanide ala on traditsiooniliselt juba ajalooliselt olnud Hispaania kõige rikkam piirkond ja ühtse tervikuna on katalaanid tõsiselt suur jõud, mis võib ühel hetkel Hispaaniast eralduda niimoodi tükeldatuna, noh, kasvõi see, et nad on tükeldatud kolme piirkonna vahel ja, ja kui neid igatpidi püütakse tükeldada kultuuriliselt ja keeleliselt siis tükeldatuna on need rahvad hoopis väiksemad ja Hispaania, kes, kui mul on nii-öelda lihtsam nendega hakkama saada. Ja kurb fakt selle juures on asjaolu, et Hispaania keskvõim püüab ärgitada Valencia piirkonnas elavaid katalaani eristama ennast nendest Barcelona katalaanidest. Püütakse nagu ärgitada selliseid meeleolusid, et Barcelona on piirkond, mis tahab domineerida kõikide katalaanide üle ja nüüd Valentslased peaksid rohkem tunnetama seda iseolemist ja mitte nii-öelda laskma siis sellel Barcelona katalaanidest mingisuguseid ideid ja arusaamu peale suruda. Ja, ja kohati on see õnnestunud. Valencia piirkonnas elavatel katalaanidel on olnud kohati ka vastasseisu Kataloonia katalaanidega. Ja, ja sellest on muidugi kahju, sest tõepoolest katalaanid ainult ühtse tervikuna saavad oma õiguste kaitsel ja oma õiguste nii-öelda edasiarendamisel midagi reaalset Hispaanias ära teha. Tulenevalt sellest, et katalaanid elavad kolmes maakonnas, kusjuures ühe maakonna nimi on Kataloonia on põhjust rääkida Katalooniast kahes erinevas tähenduses. Kataloonia Sis kitsamas mõistes. On see Kataloonia autonoomne piirkond, keskusega Barcelonas ja Kataloonia laiemas mõistes on siis kogu katalaanide asuala siis Kataloonia autonoomne piirkond, valentsi autonoomne piirkond, vale aari, saarte autonoomne piirkond. No seal kokku umbes 60000 ruutkilomeetrit ehk umbes üks ja üks kolmandik Eestit. Sellest Kataloonia piirkond on umbes 32000 ruutkilomeetrit ehk umbes kaks kolmandikku Eesti pindala. Valencia piirkond on umbes 23000 ruutkilomeetrit ehk siis umbes pool Eestist ja pale. Aari saared on umbes 5000 ruutkilomeetrit ehk siis natukene vähem kui kaks Saaremaad. Selles piirkonnas elab küllalt palju inimesi miljoneid ja miljoneid inimesi. Ent väga raske on öelda, kui suur osa selle piirkonna elanikkonnast on katalaanid. Täpsemalt on teada see, milline on katalaani keele kõnelejate hulk ja milline on katalaani keelest arusaaja Nende hulk. Hispaanias tervikuna arvatakse, et katalaani keele kõnelejaid on umbes üheksa miljonit sellest umbes 5,7 miljonit Kataloonia piirkonnas ja nad moodustavad seal natukene üle kolme neljandiku elanikkonnast. Valencia piirkonnas on umbes kaks ja pool miljonit katalaani keele kõnelejad. See on siis umbes pool selle piirkonna elanikkonnast ja palari saartel umbes 700000 kõnelejat head ja nad moodustavad siis umbes 70 protsenti piirkonna elanikest Prantsusmaal, sellest Prantsusmaa Kataloonias sellest niinimetatud põhja Kataloonias. Seal on katalaani keele kõnelejaid umbes 125000 katalaani keeles siis arusaajaid on Hispaanias märkimisväärselt rohkem peaaegu 11 ja pool miljonit, sellest umbes kuus ja pool miljonit Kataloonia piirkonnas ehk siis umbes 87 protsenti sealsest elanikkonnast umbes kolm ja pool miljonit Valencia piirkonnas ehk siis umbes 70 protsenti selle autonoomse piirkonna elanikkonnast. Ja umbes 850000 pale aari saartel ehk 85 protsenti sealsest elanikkonnast. Kuiveriga arvame. Katalaanide hulk nendes autonoomsetes piirkondades ongi nii suur, nagu me siin äsja kuulsime neid protsente siis see arvamus on ekslik, tegelikult katalaanide hulk on oluliselt väiksem. No arvatakse, et näiteks Kataloonia piirkonnas alla poole elanikkonnast on tegelikult katalaanid ja küsitlused näitavad ka seda, et emakeeleks peab pisut üle 50 protsendi Kataloonia piirkonna elanikkonnast hispaania keelt ja igapäevaselt kasutab põhiliselt katalaani keelt umbes 35 protsenti Kataloonia piirkonna elanikkonnast. Ja umbes 50 protsenti selle piirkonna elanikkonnast kasutab siis igapäevaselt peaasjalikult hispaania keelt. Millega siis seletada seda, et katalaani keele rääkijate hulk on suurem kui katalaanide hulk? Viimastel aastatel isegi võiks öelda, et viimasel paaril aastakümnel on piirkonnas katalaani keelt väga jõuliselt kaitstud näiteks Kataloonia autonoomses piirkonnas, algharidus toimub eranditult katalaani keeles ehk siis ka sealsed hispaanlased õpivad katalaani keelt. Ka taani keel kuulub siis romaani keelte hulka ja nii nagu teisedki romaani keeled on ka katalaani keel, siis keel, mis on välja arenenud sellest niinimetatud rahvaladina keelest, mida nimetatakse ka siis vulgaarladina keeleks. See rahvaladina keel, see on siis lihtsustatud ladina keel, mida omal ajal Rooma impeeriumi aladel rääkis lihtrahvas. Ja kuna see tänapäeva Kataloonia piirkond kuulus ühel hetkel Rooma impeeriumi koosseisu, siis sellest tulenevalt hakkaski seal juurduma see nii-öelda rahvaladina. Keel kuulub siis jah, katalaani keel romaani keelte hulka, täpsemalt selle keele, Gallo Ibeeria rühma Ida-grupp p. Ja lähimaks suguluskeeleks katalaani keelele on Lõuna-Prantsusmaal räägitav oksitani keel. See on keel, mida vahel ekslikult nimetame provon tsaarikeeleks. Provotsiaali keel on siiski teine keel ja hoopis lähedasem prantsuse keelele. Vahel on ajaloos nimetatud katalaani keelt ka tervikuna oksitani keele murdeks. Suhteliselt lähedased keeled suurtest keeltest on katalaani keelele hispaania keel ja ka prantsuse keel. Ja vahel isegi öeldakse, et katalaani keel on justkui teatav üleminekukeel hispaania keelelt prantsuse keelele. See väide on pisut lihtsustatud. Katalaani keel on siiski oluliselt lähedasem hispaania keelele kui prantsuse keelele. Katalaani keeles on erinevaid dialekte murdeid peaasjalikult jagunebki kaheks dialektiks idapoolseks läänepoolseks dialektiks. Kusjuures suurima kõnelejate arvuga on niinimetatud keskkatalaani keel. See on siis see keel, mis põhineb Barcelona piirkonnas räägitaval keelel ja seda räägitakse kaasajal siis peaasjalikult Kataloonia piirkonnas ja teataval mugandatud kujul ka pale aari saartel. Läänepoolset dialekti räägitakse Valencia piirkonnas ja otse läänepoolne dialekt on siis see, mida Hispaania keskvõim on viimastel aastatel püüdnud näidata eraldi Valencia keelena. Katalaani keeles. Selline esimene hiilgeaeg oli 15. sajand, mil see keel oli laialt kasutatav ja inglise keel oli ka tõsine kultuurikeel. Järgmine katalaani keele tõus toimus 19. sajandil. Nii nagu me oleme harjunud, et Eestis oli ärkamisaeg nii kaua Kataloonias oli 19. sajandil vägagi tõsine katalaani kultuuri ärkamisaeg ja sellel ärkamisajal siis sai kõvasti tuult tiibadesse ka katalaani keel. Selles keeles hakati kirjutama, seda keelt hakati laiemalt kasutama. 1918. aastal anti välja esimene katalaani keele nüüdisaegne grammatika. Katalaani keele puhul on väga oluline see, et Franco diktatuuri ajal, mis kestis hispaanias vägagi pikka aega, 1939.-st aastast 1975. aastani. Sele diktatuuri ajal oli katalaani keele ametlik kasutamine keelatud. Seda ei tohtinud kasutada haridusasutustes. Seda ei tohtinud kasutada kohalike omavalitsuste üksustes. Kõik sildid ja märgid näiteks pidid olema üksnes hispaaniakeelsed ja ainus koht siis, kus alates 50.-test aastatest oli lubatud katalaani keelt kasutada, olid teatrid mingil kummalisel põhjusel teatrites võiks seda kasutada. Samas mis on huvitav raamatuid, kuigi mitte palju, aga siiski vähesel määral. Katalaanikeelseid raamatuid anti sisuliselt välja kogu Franco diktatuuri ajal. Tänapäeval võib siis Kataloonia ametiasutuste sajad oma asju katalaani keeles. Ametiasutustes on peaasjalikult kasutusel katalaani keelt, inimesed võivad nõuda ka hispaaniakeelset suhtlemist, peaasjalikult kasutatakse katalaani keelt ja, ja mis on huvitav Kataloonia autonoomses piirkonnas on seadusega nõutud, et kogu avalik informatsioon peab olemas olema katalaani keeles näiteks avalikult väljas olevad reklaamid igasugune asjaajamine, kõikvõimalikud seadusandlikud aktid, need kõik peavad olema esitatud katalaani keeles kusjuures hispaania keeles sama informatsiooni esitamine nõutud ei ole. Enamasti on see olemas küll hispaania keeles, aga sellist nõuet ei ole ka äris. Katalaani keeles peab olema kogu informatsioon, näiteks juhendid, näiteks restoranides, menüüd, taani keelt selles mõttes tõesti vägagi tugevasti kaitstakse. Ja, ja kui me räägime haridusest, siis haridus on peaasjalikult katalaanikeelne algharidust, siis üksnes katalaanikeelne ja hispaania keelt õpitakse seal siis kui võõrkeelt ka kõrgkool, ka näiteks Barcelona ülikool on suuresti ikkagi katalaanikeelne. Ja see on siis jah, põhjus, miks Unesco katalaani keel on täna Euroopas ainus riigita rahvakeel, mis ei kuulu ohustatud keelte hulka. Samas hispaanlased siiski aeg-ajalt püüavad takistada katalaani keele veelgi laiemat kasutust kui üks Šveitsi lennukompanii, kes tegi lende Šveitsist Kataloonia pealinna Barcelonasse. Kui selles lennukompaniis teadvustati neljas keeles muuhulgas siis ka hispaania ja katalaani keeles siis ühel hetkel hispaanlaste nõudmisel katalaanikeelne teadvustamine lennukis lõpetati. Täna teadvustatakse seal siis kolmes keeles, sealhulgas hispaania keeles, aga katalaani keeles mitte. No samas, mida kurja oleks teinud selle katalaanikeelse teadvustamise jätkamine, mitte midagi, aga hispaanlaste jah, selline teatav alaväärsus katalaanid aga suhtlemisel siiski välja lööb. No siinkohal on oluline näiteks seegi, et kui Kataloonia autonoomses piirkonnas kehtib autonoomne statuut 1979.-st aastast ja 2006. aastal seda pisut muudeti, siis kuni praeguse ajani välja Selle autonoomia statuudi muutmis, paragrahvid ringlevad Hispaania kohtus ja sel aastal on oodata sealt mingisuguseid otsuseid, sest hispaanlastele tundub, et järsku see piirkond saab liiga palju õigusi. Kui palju neil praegu tegelikku autonoomiat on? Kuigi autonoomia statuut kehtib 1979.-st aastast ega seda reaalset autonoomiat väga palju ei ole. Kataloonia autonoomia alla kuulub siis eeskätt kultuur, keskkonnakaitse, kohalik transport, side ja kaubandus. Aga näiteks hariduses ja tervishoius tuleb juba neid õigusi jagada. Hispaania keskvõimuga. Autonoomia on olemas ka siis Valencia piirkonnas kehtestati 1982. aastal. Valencia autonoomia on küllaltki sarnane Kataloonia autonoomiale. Pale aari saarte autonoomia on mõnevõrra väiksem, kui siis on Kataloonia ja Valencia autonoomia. Nüüdisautonoomia tähendab siis muuhulgas seda, et nendel on siis olemas sellised oma poolautonoomsed, võimuorganid ja neid võimuorganid üheskoos siis Kataloonia piirkonnas ja Valencia piirkonnas nimetatakse generalitaat. Kataloonias on siis olemas oma generalitaat ja Valencia piirkonnas oma General itaat. General itaat ühendab siis piirkondlikult Parlamendi piirkondliku presidendi ametikoha ja piirkondliku valitsuse näiteks Valencia piirkonnas. Parlamendis on käesoleval ajal 89 koht, alguses oli 75. See arv võib ulatuda kuni 100-ni, aga käesoleval ajal on parlamendis 89 kohta katalaanid muidugi ise ütlevad, et see Kataloonia ja Valencia autonoomia on oluliselt väiksem kui näiteks Šotimaal Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriigis. Ja muuhulgas määrab siis Hispaania põhiseadus ära ka selle, et nendel piirkondlikel autonoomsetel üksustel ei ole õigust taotleda iseseisvust ja, ja teine asi on see küllaltki piiratud on nende piirkondlike autonoomsust, üksuste omavaheline koostöö. Ja näiteks kui katalaanid tahaksid ühendada need kolm Kataloonia autonoomsed regiooni ühtseks tervikuks, siis sisuliselt on see võimatu. Esiteks peavad selle heaks kiitma regionaalsed võimuorganid, teiseks peab selle heaks kiitma Hispaania keskvõim. Ja kolmandaks peab toimuma referendum, kusjuures referendum mitte ainult nendes piirkondades või referendum ka Hispaanias kui tervikus sellise takistuse jällegi muidugi tulenevalt sellest, et see katalaani rahvas ühtse tervikuna oleks oluliselt võimsam, kui nad praegu niimoodi tükeldatuna on. Ja kui ma olen siin korduvalt maininud seda otse katalaani rahvas on on küllalt võimas, siis noh, näitab seda ka selle piirkonna majandus. Katalaanide asuala on juba ajalooliselt olnud kogu Hispaania majanduslikult kõige õitsvam piirkond ja näiteks tänasel päeval Kataloonia sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on ligilähedaselt sama, mis Suurbritannial ja see on rohkem kui 15 protsenti siis kõrgem, kui see on Hispaanial tervikuna. Katalaanide asuala suurim linn, Barcelona on siis ammusest ajast olnud Hispaania kõige õilsam tööstuslinn. Ta lihtne näide on see, et kui 19. sajandil Hispaania oli selgelt agraarpiirkond selgelt põllumajandusliku orientatsiooniga Sis Kataloonias hakkas väga kiiresti arenema tööstus ja 1848. aastal näiteks oli piirkond esimene tervel Pürenee poolsaarel, kus rajati raudtee Kataloonias siis ja, ja mis on võib-olla veel huvitav. Kataloonia 1919. aastal oli üks esimesi piirkondi kogu maailmas, kus kehtestati kaheksatunnine tööpäev. Jah, muidugi see Kataloonia ala on olnud suuresti ka just selline vasak poolsete võimupiirkond. Et seal on vasakpoolsed omanud võimu oluliselt rohkem kui Hispaania muudes osades. Ja kui me mõtleme ka Hispaania kodusõja peale, siis ka Hispaania kodusõjaaegadel. Just Kataloonia ja Baskimaa olid need piirkonnad, kus vasakpoolsete kandepind oli kõige suurem. Milline on olnud katalaanide ajalugu? Tänapäeva katalaanide asuala oli siis alates seitsmendast sajandist enne Kristust piirkond, kus kreeklased ja foiniiklased leida oma tugipunkte piirkonnas ise aga elasid ibeeri hõimud ja nii siis jah, nendel kreeklastel ja Foniitlastel oli seal ka kokkupõrkeid ibeeridega. Pärast Puunia sõdasid sattus osa Katalooniast Rooma impeeriumi võimu alla ja järk-järgult siis Rooma impeerium piirkonnas oma vallutusi laiendas. Kuni kogu Kataloonia oli ühel hetkel Rooma impeeriumi võimu all ja see rooma impeeriumi võim tähendas seda, et piirkonnas hakati juurutama ladina keele kasutamist ja see surus tasapisivälja piirkonnas seni enim kõneldud keeled. Hiljem on see katalaanide asuala olnud mitmete valitsejate all näiteks Läänegootide võimu all, hiljem ka araablaste berberite võimu all, frankide all ja nii edasi. Kusjuures mõnedel andmetel on see piirkond Kataloonia oma nime saanud just Läänekvootidest. Mis tähendab siis seda, et Katalooniat võiks vaadelda Ki nagu gootide maa. Samas selle selgituse vastu on viimastel aastakümnetel siiski ka astutud, et see arvamus, et Kataloonia nimi tuleneb läänekvootidest ja tähendab gootide maad, see arvamus ei ole siiski ainus, on ka mitmeid teisi teooriaid. Kusagil üheksandas sajandi keskpaigaks on välja kujunenud katalaanide rahvus ja järgneval paaril sajandil 10. ja 11. sajandil on katalaanide võimu all väikesed territooriumid tänapäeva Põhja-Kataloonias. Nende territooriumite keskuseks on Barcelona ja ühel hetkel see Barcelona, siis püüab oma valdusi laiendada lõuna suunas. Katalaanide naabruses on araablaste võimu all olevad alad ja kui siis araablaste võimu all olevatel aladel on islam valitsevaks Sis. Plaanide ala on kristlik. 11. sajandil alustab tegevust Kataloonia parlament ja sellega on katalaanid üheks vanimaks parlamenti omavaks rahvuseks terves Euroopas. 12. sajandil valguse, Kataloonia Aragoni ja poliitiline liit. Ja see tähendab seda, et tekib Arragoonia kuningriik ar agoonia kuningriik, mis ühendab siis ka endas katalaanide alad ja selle Aragoni kuningriigi läänepoolseks naabriks on hispaanlaste Kastiilia kuningriik ja Loode-poolseks naabriks on baskide na varra kuningriik. Kusjuures mis on oluline selle Aragoni kuningriigi kunagine lipp on siis kaasajal katalaanide rahvuslipuks. Ja katalaanide rahvuslipp on siis triipude lipp, kus on üheksa triipu, neist viis kollast ja neli punast triipu. Agoonia kuningriik muutub tasapisi järjest võimsamaks ja selle võimsuse tagavad suuresti just nimelt katalaanid katalaanid, kes on muuhulgas ka kartmatud meresõitjad. Ja nii pole siis ime. Aragoni kuningriik vallutab tasapisi Vahemeres oleva Sardiinia saare ja Sitsiilia saarel. Ja 15. sajandi keskpaigaks vallutatakse Itaalias näiteks Naapoli piirkond. 15-l sajandil kujunevad välja ka Kataloonia peamised valitsemisorganid ja, ja see sajand on oluline ka seetõttu, et 1450. aastal asutatakse Barcelona ülikool. Samas see selline nii-öelda tipphetk katalaani rahvuse jaoks on teisest küljest ka allakäigu alguseks ja selle allakäigu alguseks võib mõnes mõttes lugeda 1470 üheksandat aastat mil abielluvad omavahel erinevad monarhid ja, ja niiviisi pannakse alus sellele, et Aragoni kuningriik ja Kastiilia kuningriik pühendatakse hispaaniaks ja, ja kui esialgu säilitab Kataloonia oma teatava eristaatuse, siis tasapisi hakatakse seda eristaatust piirama. Ja seitsmeteistkümnendal sajandil on juba tõsised konfliktid hispaanlaste katalaanide vahel. Kusjuures huvitav on siin seegi, et Hispaania ja Prantsusmaa vahel toimuvates sõdades paljud katalaanid toetavad mitte Hispaaniat vaid hoopis Prantsusmaad. Ja ilmselgelt on selle põhjuseks mitte lihtsalt mingisugune eriline austus prantslaste vastu, vaid asjaolu, et hispaanlased on püüdnud katalaanide poolenisti iseolemist piirata. Samas seitsmeteistkümnendal sajandil on ka perioode, kus Kataloonia on iseseisev. Näiteks 1640. kuni 1652. aastal on Kataloonia iseseisev. Samas 1659. aastal jaotatakse Kataloonia ala Prantsusmaa ja Hispaania vahel kaheks jaotatakse siis sellise piiriga, mis kehtib kaasajani. Katalaanide jaoks tähendab see seda, et väike osa nende ajaloolisest kodumaast jääb Prantsusmaa alla ja sellel Prantsusmaale jääval alal katalaanide õigusi hakatakse piirama veelgi massilisemalt. Kui Hispaania all olevas Kataloonias ta juba 1700. aastal keelatakse Põhja-Kataloonias täielikult katalaani keele kasutamine kusjuures alles mitusada aastat hiljem, nimelt 2006. aastal siis võeti vastu otsused Lõuna-Prantsusmaal ühes departemangus, siis katalaani keelele antakse teatav ametlik staatus. 18. sajandi algul on mõned aastad jällegi Kataloonia iseseisev või osaliselt iseseisev ja see ajavahemik on aastast 1701 kuni 1714. Samas sellele iseolemisele järgneb kiiresti Kataloonia eristaatuse veelgi suurem vähendamine. Juba aastal 1716 tühistatakse Kataloonia põhiseadus ja saadetakse laiali Kataloonia võimuorganid. Nüüd hilisemal ajal korduvalt ja korduvalt. On katalaanid püüdnud välja kuulutada oma vabariiki, esimest korda tehakse seda 1873. aastal. Reaalsed mingit vabariiki seal siiski ei teki. Teatav võim, mis seal peatalaanidel on, kestab vaid mõne kuu ja järgneval aastal, siis jah, Hispaania kuningriigivõim katalaanide piirkonna üle taastatakse. 19. sajandil hakkab Kataloonias kiiresti arenevad tööstus, see meelitab aga kohale ka inimesi naaberpiirkondadest 1000 900 kahekümnendatel aastatel. Migratsioon aga kasvab vägagi oluliselt ja esialgu lähtub see migratsioon peaasjalikult Kagu-Hispaaniast. See migratsioon tähendab seda, et katalaanide osatähtsus piirkonnas hakkab küllaltki kiiresti vähenema. 1031. aastal kuulutatakse Kataloonias välja uuesti vabariik, sõltumatu Kataloonia vabariik, aga seegi vabariik saab isegi paberitel eksisteerida, ainult ühe nädala nädal hiljem sa iseseisvust tühistatakse, tühistatakse see iseseisvus katalaanide enda poolt, aga mõistagi Hispaania valitsuse surve all ja jääb siis järgi ainult teatav autonoomia ja ametlikult Hispaania keskvõim annab Kataloonia piirkonnale mitte siis sellele tervele katalaanide asualale. Annab siis ametlikult autonoomia 1932. aastal kaks aastat mööda ja 1934. aastal kuulutatakse uuesti Kataloonia iseseisvaks ja nüüd on siis välja kuulutajateks ühinenud marksistlik Töölispartei, aga seegi välja kuulutatud iseseisvus ei saanud kaua kesta ja varsti pärast seda arreteeritakse praktiliselt kogu Kataloonia valitsus. 1936. aastal püüab autonoomiat saada katalaanide Valencia piirkond. Aga kohe-kohe peale seda püüdu algab Hispaania kodusõda ja see püüdja ei ei vii mitte kusagile. Kodusõja ajal on Kataloonia Franco vastaste peamiseid huvipunkte ja katalaanide seas on väga selge enamus elanikkonnast väga tugevasti Franco vastu. Franco muidugi teab seda hästi ja nii ei olegi siis väga ime. 1009 38. aastal alustab Franco väga ulatuslikult katalaanide represseerimist. Loomulikult tühistati kiiresti Kataloonia auton. Muumia hakati tegema ka väga selgeid kitsendusi katalaani keele kasutamisele. Kohati läks tol ajal olukord isegi nii hulluks, et keelustati isegi osad katalaani nimed. Lastele ei saanud enam anda teatavaid ajaloolisi katalaani imesid. 1940. aastal hukati Kataloonia omavalitsusorganite president. Nii et jah, Franco suhtumine katalaanide iseolemise püüdlustes oli vägagi negatiivne. Ja ei ole ka väga imet. 1900 viiekümnendatel aastatel algab teine väga suur migratsioonilaine Kataloonias. Ja nüüdne migratsioonilaine on selgelt Hispaania keskvõimu poolt soodustatud sest Franco eesmärgiks on igasugune katalooniks olemine täielikult ära lõpetada. Franco eesmärk on tekitada Hispaanias ühtne Hispaania rahvas, ühtne Hispaania rahvus. Ta ei taha seal näha mingisuguste väiksemate rahvaste olemasolu peale Franco diktatuuri lõppu Hispaanias taastati siis demokraatlikud institutsioonid. 1998. aastal hakkas Hispaanias kehtima uus põhiseadus. Ja 1979. aastal kehtestati Kataloonia autonoomia statuut. Mõned aastad hiljem, 1992. aastal kehtestati siis valentsi autonoomia statuut ja sellega olid siis jah, need katalaanide kaks suuremat piirkonda omale teatava autonoomia saanud nüüd katalaanide jaoks järgmine vägagi oluline aasta on 1992, sel aastal toimusid Barcelonas siis suveolümpiamängud ja nende olümpiamängude puhul on huvitav see, et katalaani rahvuslikud organisatsioonid püüdsid saavutada, et Kataloonia võiks nendele mängudele välja minna iseseisva Telegatsioonina kusjuures sellele iseseisvale delegatsioonile olid kõige selgemalt vastu rahvusvahelise olümpiakomitee tollane president Samaranss, kes ise oli ju rahvuselt osaliselt katalaan, Samarants üks vanematest nimelt oli katalaani ja teine hispaanlane. Aga jah, Samaranss isiklikult oli ülimalt vastu sellele, et katalaanid saaksid minna olümpiamängudele oma delegatsiooniga. Ja nii jäigi siis jah, mõnede katalaanide selline ilus unistus teostamata. Viimaste aastate arengutest on selgelt näha, et iseseisvusmeeleolud osade katalaanide seas elavad vägagi võimsalt edasi ma ei mäleta, mitu aastat tagasi see oli, kui Barcelonas toimus jalgpallimatš FC Barcelona ja ühe inglise liiga klubi vaheliselt, see oli siis Euroopa jalgpalli karikafinaal ja, ja selle matši eel Sis rullitist staadionil lahti hiigelsuur plakat, kus oli kirjas, et Kataloonia ei ole Hispaaniasse, plakat oli siis inglisekeelne. Loomulikult kästi see plakat väga kiiresti kokku rullida, televisioon oli siiski jõudnud seda juba maailmale näidata. Järgnes see, et karistati jalgpalliklubi FC Barcelona selle eest, et tema fännid püüdsid staadionile tuua poliitikat. Ka poliitikaga olid küllaltki tihedalt seotud ka Barcelona olümpiamängud ja minul endal on need mängud kõige paremini meelde jäänud meeste maratoni mõttes. Meeste maraton oli siis distants, kus järjest näidati neid tänavaid ja nendel tänavatel oli väga huvitav, et olid tohutult palju katalaanide rahvuslippe, olid mõned üksikud Hispaania lipud, aga veelgi huvitavam oli see, et korduvalt ja korduvalt oli selle ülekandeaja jooksul näha plakateid, kus oli kirjutatud Freedom for Kataloonia ehk siis ka maratoni. Pealtvaatajate hulka olid katalaani rahvuslikud organisatsioonid suutnud viia plakateid, mis näitasid, et mitte kõik katalaanid ei taha olla Hispaania alamad. Et osa kata laane eelistaks elada iseseisvas riigis. Ja kui rääkida nüüd kõige viimasest ajast, siis 2009. aastal toimusid ju Kataloonia, mõnedes kohalikes omavalitsustes mitteametlikud iseseisvusreferendumit. Need piirkonnad, kus need referendumit toimusid, hõlmasid siis enam kui seitsetsadat tuhandet inimest. Nendest referendumitest võttis osa pisut üle 27 protsendi nende piirkondade elanikest ja iseseisvuse poolt hääletas keskmiselt umbes 95 protsenti hääletamas käinutest. Nüüd on plaanitud see iseseisvusreferendum läbi viia Barcelonas. Kas see õnnestub, on aga vägagi küsitav sest selge see, et Hispaania keskvõim püüab teha kõik selleks, et Barcelonast ei tuleks ka signaali, kus elanikud soovivad iseseisvat Katalooniat ja mõned Kataloonia poliitikud on siis märkinud, et nende eesmärgiks on aastal 2014 korraldada Kataloonia iseseisvusreferendum Hispaaniani öelnud, et sellised referendumid on ebaseaduslikud, mis tegelikkuses tähendab siis seda, et Hispaania keskvõim ei pea rahvaste enesemääramisõigust mitte millekski, sest noh, olukorras, kus rahvas proovib saada oma õigusi juurde või proovib iseseisvuda täiesti seaduslikul teel sellise olukorra keelamine tundub olevat igal juhul rahvaste enesemääramisõiguse väga otsene allasurumine ja katalaanid näiteks ütlevadki seda, et Suurbritannias näiteks kui šotlased tahaksid korraldada iseseisvusreferendumit, siis see ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriigi seaduste alusel keelatud. Aga jah, Hispaanias paraku iseseisvusreferendumit on ebaseaduslikud ja, ja noh, muidugi eks Hispaania keskvõim saab aru ka sellest, et kui ühel hetkel korraldatakse referendum Kataloonia piirkonnas siis järgmisel hetkel võib-olla valents piirkonnas ühel hetkel palari saartel, järgmisel hetkel võib-olla Akkaliitsias, kus elavad ka leegid, ühel hetkel tuleb järg Baskimaa kätte ja niiviisi Hispaania riigi eksistents satub suurde ohtu. Samas, kas see sunnitud abielu katalaanide hispaanlaste vahel, kas see peab olema? Ma kujutan ette, et Kataloonia hispaanlased võiksid saada senisest veelgi paremini läbi, kui need rahvad saaksid elada iseseisvas riigis ja ja nendega koostöö omavahel oleks ju nii või teisiti, suur katalaanide rahvuslikud organisatsioonid ütlevad, et Kataloonia peaks olema Euroopa Liidu riie, Euroopa liidu liige tähendaks seda, et Kataloonia ja Hispaania vahel oleks nii või teisiti vaba piir, vaba kaubavahetus ja kõik muu selline. Muidugi tänasel päeval ei ole võimalik öelda, kui suur osa ikkagi sele Kataloonia elanikkonnast reaalset iseseisvust toetab. Kui me arvestame seda, et üle poole elanikkonnast peab emakeeleks hispaania keelt, siis ilmselt, et on see osa rahvastikust ka need, kes seda iseseisvumist väga ei toeta, aga jah, arvata on, et nende katalaanikeelsete taas on, on see toetajate hulk siiski suhteliselt kõrge. Noh, seda väidavad ka need katalaanide rahvuslikud organisatsioonid ja Taaniel, mõistagi on olemas omad parteid, enamus katalaani parteisid on rahvuslikud, mitte kõik nad ei, ei räägi täna iseseisvumisest, aga on mitu suurt parteid, kes räägivad väga selgelt, et nendel on eesmärk, Kataloonia iseseisvumine, aga autonoomiast ja senisest suuremast autonoomiast räägivad sisuliselt kõik katalaanide rahvuslikud parteid, aga mõistagi ka nende kohalike võimuorganite valimistel nii Kataloonia piirkonnas kui ka Valencia piirkonnas. Küllalt palju kohti nendes parlamentides saavad ka üle Hispaania lised parteid, sest et jah, nendes autonoomsetes piirkondadesse elab ju ka küllalt palju hispaanlasi. Ütleks isegi nii, et ega see referendumi läbiviimine 2014. aastal ei olegi väga lihtne, selleks peavad katalaanide rahvuslikud jõud saama Kataloonia piirkonna parlamendis. Enamuse selle saavutamine ei ole lihtne, sest mis on ka huvitav selles parlamendis üle Hispaania listes parteidest sotsialistid teevad koostööd konservatiividel ehk parteid, kes maailmavaateliselt on täiesti erinevatel seisukohtadel aga neid ühendab ainult see, et nad peavad vastu seisma katalaani rahvuslikele organisatsioonidele. Ja kuna need parteid teevad seal koostööd siis, kui näiteks viimaste valimiste tulemusena tegelikult rahvuslikud organisatsioonid seal Kataloonia autonoomse piirkonna Parlamendis on täna vähemuses, nad ei ole võimul, sest need üleispaanelised parteid teevad omavahel koostööd. Nii et seda arvestades jah, ega sa iseseisvusreferendum 2014. aastal selle korraldamine on, väga lihtne, ei ole ja noh, isegi kui see korraldatakse Hispaania keskvõim mõistagi selle tulemusi ei tunnusta. Mina isiklikult ei arva, et Kataloonia all oleks kuigi suured šansid lähiaastatel või isegi lähema 10 aasta jooksul iseseisvuda. Võib-olla parim, mida teha annab, on see, et Kataloonia võiks saada juurde õigusi, et Kataloonia autonoomia võiks muutuda senisest veelgi suuremaks. Katalaanide rikkalikus kultuuris me tänases saates rääkida ei jõua. See teema väärib kindlasti omaette saadet. Jahe katalaanide kultuur vääris kindlasti omaette saadet. See kultuur on väga mitmekesine kunst, muusika, arhitektuur ja igas vallas on väga kuulsaid nimesid. Võime isegi niimoodi öelda, et paljudis paania kõige tuntumad kultuuritegelased ei olegi tegelikult rahvuselt mitte hispaanlased vaid on hoopis katalaanid. Näiteks maalikunstnik Salvador Dali oli rahvuselt katalaan. Näiteks maailmakuulus arhitekt Antoni Gaudi oli rahvuselt katalaan. Näiteks kuus tenor José Carreras on katalaan või kuulus sopran monster. Ratkavalee on katalaan, aga kata laane võib leida ka teistest valdkondadest. Näiteks kuulus Bacardi rummi looja Bacardi oli samuti rahvused. Katalaani. Ma lugesin, et Kolumbuse sky püütakse teha katalaani Ka mina olen lugenud seda, et kolumbusest püütakse teha Taani Kolumbus püüavad oma rahva hulka sulandada kursiklased Korsiklased, kelle seast on pärit kuulus Napolion. Aga katalaanid jah, püüavad ka Columbus enda omaks teha ja ja noh, põhjus on siin ilmselt selles, et Korsika Saariu kuulus sel ajal, kui Kolumbus tegutses katalaanide võimu all. Aga meil siit kaugelt on muidugi raske öelda, kumba riigita rahva sekkade rohkem kuulub või mine tea, võib-olla oli koguni nii, et üks vanematest oli Korsika, teine katalaani ega, ega sedagi ei tea, aga nii või teisiti kuulsaid inimesi katalaanide seas on küllalt palju. Ja, ja see rahvas on maailmakultuurile andnud tohutu panus. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord rääkis Andrus Mölder Hispaanias elavatest katalaanidest.