Tere, hea vikerraadio kuulaja. Tänane tegija on mees, kes on olnud tippajakirjanik, töötanud ajalehes Äripäev, juhatanud Eesti päevalehte, olnud uudiste juhtmi TV3s kui Eesti raadios ning olnud ka Eesti suurima meediaorganisatsiooni ERR-i juhatuse liige. Ent juba ligi aasta on ta juhatanud sihtasutust, mille ülesanne on Eesti majanduse konkurentsi ja ekspordivõimet parandamine. Ja mõistagi on tänane tegija ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Hanno Tomberg. Tere Hanno. Tere. Ja tänases saates räägime siis natuke meediast. Räägime juhtimisest. Aga loomulikult räägime Eesti majandusest, Eesti ettevõtlusest ja selle edendamisest. Mina olen saatejuht Lauri Hussar ja kuna me oleme sinuga ammused kolleegid ja tunneme üle 14 aasta ja töötasime kunagi ka TV3 uudistetoimetuses koos ja siis olid seal läbi ja lõhki ajakirjanik. Täna oled sa mänedžer ja, ja suure asutuse tippjuht. Et kuidas sa ise ennast täna määratlejad? Ma arvan, see naeratus on päris õige. Täpselt nii, see on. Ja, ja ma isegi olen mõelnud selle peale, et kui vähema nagu ajakirjandusele täna mõtlen uued ülesanded, see organisatsioon on päris suur, seal töötab täna 280 inimest ja see ülesannete ring on hästi lai, ulatudes turismist ettevõtluse, välisinvesteeringute, ekspordijärjekorra arenguni. Ehk et jah, see vahetus toimus hästi kiiresti ja see vahetus toimus vähemalt mu enda jaoks ka lihtsalt, et sa hakkasid tegelema teise valdkonnaga ja tegelikult see võtab täna kogu töö endale. Aastaga on sinust ajakirjandusliku sisu poole inimesest saanud puhas ajakirjanduse tarbija. Jah, suhteliselt väike tarbija kahjuks. No ise olid sa meedias üle 20 aasta ja selle ajaga meediaga kõvasti muutunud olnud. Rohkem kui keegi oleks selle aja jooksul uskunud, et meedia võiks muutuda. See see tehnoloogiline areng on, on sõna ja sõnaviimise või sõna edastamise viinud täiesti uuele tasemele, aga kas kas sõna või või sõnumi arvukus on sellega seoses ka pisut muutunud? Palun sõnumi kaalukus ei ole muutunud, oluline on see, mil moel seda inimestele edastada. Ja minu jaoks on hästi huvitavad kõik need arengud, mis puudutavad täna telesaadete, raadiosaadete järelvaatamist, järelkuulamist. See, kuidas tänane meedia ja ei tarbi enam otsesaateid või, või ka või ka mingeid muid programme, ka ta, ta kuulab järele, ta kuuleb siis, kui tal aega ta tegeleb, nende saadetega ja huvitub ainult kindlatest asjadest, mis teda huvitavad, et ta ei taha. Mulle tundub tänane meediatarbija nõudlikum valivam kui kunagi varem, et tal on aega selleks vähem. Ja seetõttu ta valib hästi hoolikalt, mis talle endale huvitav on. Ja kus ta arvab midagi kasulikku saada. Millisest meedia sisust täna puudust tunned või kas sa üldse meedia sisust täna puudust tunnevad, et, et kas Eestis on piisavalt kaetud need erinevad valdkonnad ja erinevad teemad, mida, millega meedia peaks tegelema. Tegelikult kõlavalt? Kuna nad on kaetud mingil moel ja, ja informatsiooni on võib-olla rohkemgi, kui, kui tarbijate kasutada suudavad, selle näiteks on ju mitmeseltskonnaajakirja kiratsemine ühe kinnipanemine peale seda, kui ta oli ilmunud seitse-kaheksa kuud, aga see, millest ma puudust tunnen, on majandusajakirjandus, korralik poliitiline majandusajakirjandus. Ma arvan, tänased ettevõtete juhid ja ka tippjuhid loevad hästi palju kirjandust. Töölaual on Economist ja vot sellist tüüpi analüüsiva majandusajakirjanduses tulema täna Eestis puudust. Sa alustasid ise ka majandusajakirjanikuna ajalehes Äripäev ja jõudsid seal uudistetoimetuse juhi kohani välja ja, ja tegelesid sellega väga pikka aega ja, ja mul on kuri kahtlus, et sul oli eriala valikul, oli, oli kaalumisel, et kas hakata tegelema majandusega või ajakirjandusega. Mina olin seal, on õigus, et pärast seda, kui ma vahetusüliõpilasena ühe aasta viibisin Rootsis ja Ameerika Ühendriikides seda ma mõtlesin ajakirjanduse kõrvalt ülikoolis ka majanduse erialaaineid. Avo Viiol oli üks õpetajatest, kes hiljem sai kurikuulsaks kultuurkapitalis. Samuti Urmas Varblane ja ülikoolis. Tartu Ülikoolis on tänaseni säilinud väga hea majandusõppejõudude kaader, nii et sealt ma võtsin erialaaineid ajakirjandusel lisaks Paavo via lõpetas mikro- ja makro me majandust ja ta oli selles valdkonnas Eesti üks paremaid sõnumi kohaleviijaid ja ma arvan, et see tema õpetamismeetod oli. Päris hea tulemus, aga ometigi otsustasid ajakirjanduse kasuks, et miks ikkagi valik kaldus kaldast teisele poole. See oli mu põhieriala ja sellisena ma jätkasin ja kuna ma tol hetkel töötasin juba Eesti raadios ja hiljem ka äripäevas, siis mul oli hästi lihtne seda valikut teha, et töökoht tingis selle valiku. Ma mäletan Et kui sa olid TV3 uudistejuht, siis sulle meeldis alati ka ise asjade sees olla ja lugudel või võtetel käia. Ja, ja siis ma, ma hindasin, et mis tüüpi juht sa oled, siis tuli väga selgelt välja see, et sa oled selline liidri-tüüpi juht, et sulle meeldib alati olla esirinnas alati, olla olla asja juures ja ja mitte kaugelt-kõrgelt juhtida, vaid kogu aeg asjaga ise tegeleda. Et millistesse olukordadesse sobib see liidri-tüüpi juht paremini kui kui selline juhi tüüpi juht, kes annab kaugelt ja kõrgelt käsklusi. Ma olen liidide tüüpi juht, on hea kõikide utasid algatamisel organisatsioonide ümberpööramisel, uute algatustega tulekul, sest paratamatult, kui sa räägid meedias turismist, ettevõtlusest, ekspordist, investeeringutest, sa pead ise seda valdkonda tundma. Sa pead hästi palju õppima, hästi palju lugema. Ja hästi oluline, mis minu arvates mitmed tänased avaliku sektori juhid ei tee, on see, et sa pead tegelikult sektoriga rohkem suhtlema, rohkem rääkima, et ettevõtluspoolel on kindlasti ja rääkida nii ettevõtete juhtide kui arendusjuhtide kui ka ettevõtluse mõtlejatega, et saada saada sisendeid, mida tegelikult ettevõtlus Eestis täna vajab. Nii, aga liidri-tüüpi juht. Et on, on hea kindlasti väiksematele kollektiividele, sest seal on võimalik palju asju koos teha. Aga kui me nüüd räägime siin organisatsioon toonidest neli 500 inimest, err isegi isegi veelgi rohkem EAS ligi 300 inimest ja nii edasi, et kuidas sealse juhtimise mudel võiks välja näha või kas seal oleks võimalik ka liidritüüpi juhil edukas olla? Paratamatult tuleb sellistes organisatsioonides delegeerida ja hästi oluline on usaldada neid inimesi, kes vastavate valdkondade juhid on. Ja siis on mul õnnestunud sattuda kollektiivi, mis on emotsionaalselt intelligentselt hästi tugev. Ma ütleks, et see on üks neist kollektiivides, kus kus mul on kõige rohkem rõõmu tunda altpoolt tulevat initsiatiivi altpoolt tulevad mõtteid, uusi algatusi ja, ja ma ütleks, need inimesed on seal oma valdkonna selged eksperdid. Neid inimesi tuleb usaldada. Nendega tuleb koostööd teha, neid usaldada. Ja mul on õnnestunud kokku saada ja siis väga hea juhatus. Et need on kõik inimesed, kes on oma valdkonnas eksperdid, oma valdkonna head tundjad, teist poodi, teistpidi ka noh, me meeskonnana töötama hästi kokku. Ma olen kogu aeg mõelnud varem, et head meeskonnad on need, kus juhid on kõik ühte nägu. Täna ma arvan, risti vastupidi. Hea meeskond on see, kus meeskonna erinevad liikmed täiendavad teineteist. Mitut juhtimisalast õpikut sa oled lugenud või käsiraamatut olen alustanud kindlasti 30 40.-ga lõpuni, lugenud neist paarkümmend. Anna paar soovitust, ütleme näiteks kolm soovitust algajale juhile, et mida algaja juht võiks, võiks tähele panna. Need teadmised tuleb kõige rohkem ikkagi enda kogemustest, mida sa ise valesti teinud oled. Kõige rohkem vigu teevad algajad juhid sellega, et nad arvavad, et nad teavad kõike ja nad teavad teistest paremini. Et hästi oluline oskus on osata kuulata kollektiivis neid inimesi, kes omavad seda teadmist ja tarkust ja tegelikult jälgida ka organisatsioonikultuuri üht tüüpi kultuuri oma ettevõttesse, tulla organisatsiooni, tulla sisse ja öelda, et ma teen kohe kõik teistpidi. Need muutused peavad toimuma järk-järgult ja selleks tuleb meeskonda kaasata sest ilumeeskonnad ta paratamatult jääb juhtuksinda. Meeskonnaga tuleb saada kohe hea kontakt ja ma arvan, ilma selleta on väga raske kiireid muutusi saavutada, kui sa läksid EAS-i, sa tundsid seal tõenäoliselt vähem inimesi, kui, kui oli neid, kellest sa midagi veel ei teadnud, et et kui sa meeskonna ette läksid, et mis olid esimesed asjad, mida sa ütlesid. Oi, nii palju on vahepeal juhtunud. Ma ei, ma ei, ma ei oska meelde tuletada neid esimesi sõnu, aga. Ma ütlesin kindlasti seda, et suuri muutusi kohe ei tule. Ma ütlesin, et ma jään toetume nendele inimestele. Ja ma pean ütlema peasy suureks kiituseks, et see organisatsioon on mind ka väga hästi vastu võtnud. Tõsi, aasta jooksul oleme teinud muudatusi ja just hiljuti lõpetasime oma struktuurimuudatused. Nii et selles osas need lubadused, et suuri muudatusi ei tule. Need on aja jooksul muutunud, aga see on ka oluline, et kui meeskond töötab kokku ja kui juhtkond näeb mis on tänase hetkevajadused, siis tuleb ka tegelikult küllaltki kiiresti moodsaid ellu viia. Organisatsioonides, kus juhid on tegutsenud viis-kuus-seitse aastat on väga raske muutus ellu viia ning kutsun kindlasti lihtsam ellu viia siis kui sa oled värske juht ja tegelikult koostöös nõukoguga on meil õnnestunud üsna palju juba selle aasta jooksul ära teha ja, ja ma arvan, kõik hakkas pihta tegelikult EAS-i strateegia loomisest eelmise aasta sügisel, kus me hästi selgelt defineerisime DHS peab olema suunatud ettevõtluse toetamisele ka nendes meetmetes, kus me seni toetame avaliku sektori organisatsioone, asutusi, omavalitsusi, tuleb mõelda, et kõik need meetmed, mida EAS rakendab, oleksid omaksid väljundit ettevõtlusse sest ilma ettevõtteid ja ettevõtluskasvatamata ei saavutame Eestis edu. Täna on väga selge kiiresti muutuvas majandusolukorras maailmas on oluline, et et me kõik mõtleksime sellele, et ettevõtted on need tänu kellele riigi jõukus kasvab ja ettevõtlustuleb nii riigil, toetusmeetmete kui ka tegelikult erasektori abil täna toetada, et me saavutaksime selle taseme, kus me olime tegelikult kümmekond aastat tagasi, kui me tõepoolest nimetati õigusega balti tiigriks. Täna julgen öelda, et Leedu on meile järele jõudnud ja mööda läinud ja Läti on juba kandadel. Nii et Eestil tuleb siin hästi palju tööd teha, poliitikate kallal hästi palju ja hästi korralikult läbi mõelda, kuidas me kasutame neid meetmeid ettevõtluse edendamiseks, teeme. Ja mõelda ka selle peale, millised oleksid need maksumuudatused, mille abil ettevõtted võiksid Eestis kiiremini kasvada. Milles Leedu kasv seisneb. Ma arvan, et Leedu on hästi tugev, oled mõelnud väikeettevõtete peale küllalt paljus ka tegelikult teadus-arendustegevuse peale, neil on teadus-arendustegevuse keskusi rohkem kui Eestis täna. Ülikoolide ja ettevõtluse koostöö on olnud seal küllalt hea. Ma ei oska seda võrrelda küll Eestiga, aga ma näen, et ka Eestis on tegelikult viimase aasta jooksul palju rohkem hakatud rääkima sellest, et innovatsioon, mis sünnib nii ettevõtluses kui sünnib ka ülikoolides, kuidas seda kokku viia. Ja, ja ma näen siin positiivseid arenguid, nii et ma arvan, et mis puudutab teadus-arendustegevuse ja, ja ettevõtluse kokkuviimise poolt, siis siin me ilmselt oleme samal tasemel. Ja üks oluline faktor on aga see, et vaatamata sellele, et Leedust on küllalt palju inimesi välja rännanud eriti Inglismaal, Iirimaale tööle, siis sellele vaatamata on seal täna tööjõudu ja, ja tööjõu hind on ikkagi madalam kui Eestis, nii et kui vaatan välisinvesteeringuid, mis balti riikidesse tulevad, siis need investeeringud, mis otsivat suuremat tööjõudu, kui seal 400-st 500-st 600-st inimesest juttu siis pigem need maanduvad leedustel. Leedo kohta öeldakse ka seda, et nad on meist mööda läinud. Jah, ütleme nii, et, et keskmise sissetuleku ja ostupariteedi võrdluses, aga, aga põhjus on selles, et Leedu hinnad on oluliselt odavamad kui meil. Nõus, aga me vaatame ka seda, et täna tegelikult statistika ei valeta, nende tootlikkus on juba kõrgem kui Eestis ehk et see lisandväärtus, mida seal luuakse, kasvab kiiremini kui meil. Ja, ja üheks põhjuseks, mis Eestit nagu tagasi hoidnud, on see, et paratamatult ka väikese töö tööjõulise elanikkonnaga riigina. Meil on palgad tõusnud kiiremini kui tootlikkus ja Eesti on Euroopa Liidu kõige kiirema palgakasvuga riik viimase 15 aasta jooksul. Ja kui me näeme ka tulevasi ennustusi, et ka järgmiseks aastaks prognoositakse viie pooleprotsendilist riski kuueprotsendilist palgatõusu siis ma kardan, et ka see jääb kindlasti tootlikkuse alla. Öeldakse, et palgad on ikkagi väikesed. No öeldakse seda, kui vaatame võrdluses Läti ja Leedu, kus meie palgad Kõige kõrgemad nii, aga meie väiksem tootlus ja kõrged palgad on üks meie ettevõtluse murelaps. Kas meil on veel mujale? Küllalt palju on hakatud rääkima sellest, et läbilöömiseks on vaja innovatiivseid tooteid, on vaja teistmoodi mõtlemist ja niinimetatud mugavustsoonist välja tulla. Ma arvan, et Eesti ettevõtted on ambitsioonikad. Eelkõige need ettevõtted, kes on eksporditurgudele suunatud. Nad peavad selles võitluses ellujäämiseks hästi palju totokondisi tegema mõtlema peale, et kuidas allhankija staatusest siis nagu kallimat allhanget ootaks ettevõttes kasvada või ka tegelikult oma toodetega ise turul kanda kinnitada, proovida. Ma olen kohtunud üsna mitme ettevõtjaga, kelle puhul ma näen, et see alancy staatus teda ei rahulda ja ta otsinud nagu väljundit ise välisturgudele. Ka väiksed puitakende uste tootjad otsivad täna agente, kelle kaudu otseturgudele pääseda. Ja minu arvates see on CD, mis nende finantskindluse tagab. Vastasel juhul, kui sa nagu sõltud ikkagi suurtest tellimustest, siis juhul, kui konkurendid pakuvad madalamat hinda, on seal tellimusel lihtne liikuda ühest riigist teise. Aga kui sa teed ikkagi oma toodet, mis jõuab lõppturule, siis see on see asi, millega on võimalik lisandväärtust kasvatada ja tegelikult ka natukene seda konjunktuuri suunata, sellepärast et sa tegelikult tunned väga hästi ka siis seda lõpptarbijat, klienti. Ma lugesin siin eelnevast jutust välja ka ühe seisukoha, et, et siis kui sa EAS-i läksid, siis te tegite väga selgeks, et hakata toetama kasvupotentsiaaliga ettevõtteid ehk siis neid ettevõtteid mis on, mis on ilmselgelt suunatud sellele, et nad kasvavad mitte ainult kodumaal, vaid vaid ka lähevad välisturgudele. Ja seega siis sellist lihtsat, et kodumaist väikeettevõtlust EAS enam ma saan aru siis väga palju toetada. Läbi starditoetuse ikkagi toetame neid ettevõtjaid, kes on esimesi samme tegemas ettevõtluse teel. Et uuel perioodil on see meetme toetusmäär maksimaalselt 15000 eurot ettevõtja kohta ja selle tingimus on siis see, et need ettevõtjad on alles alustavad ettevõtjad varem ettevõtlusega pole tegelenud või nad ei ole suuri osalusi omanud ettevõtetes ehk et nad on millegi uuega alustanud. Aga see tegevus tõepoolest, see hindamine on läinud suures osas maakondlike arenduskeskuste kätte, kellele see on nagu üks võimalus olla tegelikult otse vastutoetusi ja ja see on viis, kuidas ka tegelikult me tahaksime nende teadmisi ja nende nende initsiatiivi tõsta. EAS ise, põhimeede, millega me ettevõtluses sügisel tegelema hakkama nimetatud ettevõtja arenguplaani meede, kus me tahaksime ka ettevõtteid rohkem konsulteerida tegeleda sellega, et ettevõtted mõtleksid oma ärimudelite peale ja arendaksid just neid ärimudeleid. Ja nagu sa õigesti ütlesite, hästi palju meie tegevused on suunatud eksportivatele ettevõtetele. Et seetõttu me ka esimesest juunist liitsime oma ekspordi ja ettevõtlusüksused. Sest järgmise seitsme aasta jooksul kõik need meetmed, mida me rakendame, kuni starditoetus välja jätta, on suunatud eelkõige ja ainult eksportivatele ettevõtetele. Aga räägime veel nendest alustavatesse ettevõtjatest ja sellest, et, et EAS on, on ka sellel perioodil nõus siis 15000 euroga seda alustavat ettevõtet toetamine, milline see äriidee peab olema, millega EAS-i juurde üldse võiks tulla, et, et, et olla kõlbulik selleks toetuseks, et mis sellel taotlejal peab olema kindlasti täidetud ja millistele kriteeriumidele ta peab vastama? Öelge peab tal olema selge äriplaan, mida ta teha tahab, kuhu ta jõuda tahab, sellest samast toetuses on ka suhteliselt selge eesmärk, et kolmanda tegevusaasta lõpuks peab ettevõtte käive ületama 80000 eurot, et aastas nii et me räägime kuuest seitsmest 1000-st eurost kuus. Algne määr, kui seda ei juhtu, mis siis noh, varasemalt on, on olnud tõesti nii, et, et paljud need toetustest on jäänud ettevõtjale uuel perioodil ikkagi väga selgelt, me monitoorime ettevõtete arengut pidevalt ja, ja Me anname ka omalt poolt nõu, mil moel mil moel selle tulemuseni jõuda, aga kui ettevõte neid eesmärke ei täida, siis määrus näeb ette seda, et tuleb tagasi küsida. Mis sinu kogemus ütleb, et kui palju on on selliseid lõvi südamega inimesi, kes julgevad ise riskida ja ettevõtjaks hakata, et selleks peavad olema kindlasti mingisugused isikuomadused ja julgus ka, aga kui palju neid inimesi üldse on? Siin samuti uuringud näitavad, et Eestis on üldiselt ettevõtlike inimeste osakaal küllaltki suur ja, ja see on selliste nimetanud Sisbeliga riikide puhul üpris tavaline, et kui sa jõuad seal kõrgemat lisandväärtust loovate riikide hulka, siis enne seda on tegelikult ettevõtlikkuse määr üsna suur ja hiljem see langeb. Ma arvan, et Eestil on palisti palju kasuks tulnud meie startup'ide edu. Startup'ide edu julgustab tänaseid noori ülikoolis käivaid noori ja 20 30 aastaseid alustama oma ettevõttega. Sest On tunda, et iseenda peremees olemine ja tegelikult rahakoti valitsemine seeläbi, et saab ise ettevõtete juhid ja tegelikult tead, mida sa teed. Paljud noored eristuvad seda täna palgadel. Idufirmadega on seostatud ka Eesti majanduse tulevikku ja me siin kuskil kaks aastat tagasi kuulsime jutte, et kuidas Eesti majandus, majanduse tulevik võibki olla suunatud läbi läbi läbi startup'ide sellisele teadmistemahukamale majandamisele ja sealt läbi tuleb ka Eesti majanduskasv, vahepeal vaibus pära ja siis tulid GrabCAD ja Transferwise ja siis hakata jälle sellest rääkima, et et nüüd on, nüüd on natukene jälle see jutt ära vajunud, et et milline see tegelik olukord siis nende idufirmadega ikkagi on, et et me teame, et väga paljud tegutsevad vaata vähemal või suuremal määral saadab neid edu, aga, aga selliseid suuri lugusid on, on kaks-kolm. Ja kindlasti, kui vaatame, sel nädalal jagatakse Euroopa idufirmad auhindu ja, ja viimase 20 aasta jooksul on sellesse auväärsesse klubisse, kus siis on suudetud miljardi dollari väärtuses tõsta tõsta raha ettevõtetesse, siis selle piiri on Eestis ületanud Skype ja Transferwise, kes on väga edukad selles vallas olnud mitmetest edulugudest. Me võib-olla ei ole kuulnud, et küllaltki paljud neist tegelevad väga aktiivselt riskiinvestorite otsinguga ja, ja paljud, kes on selle esimese raha saanud, on liikunud ka Eestist Ameerika ühendriikidesse või Inglismaale edasi tegutsema, sest et äriseadustik tegelikult soosib riskikapitali investeeringuid ja, ja seda on öelnud ka Eesti idufirmade juhid ja ingelinvestorid, et tegelikult Eesti äriseadustikus tuleks teha muudatusi selleks, et see keskkond siin on soodsam ka investeerimisel ja kindlasti. Kuna valdav osa maailma riskikapitali investeeringutest tuleb Ameerika Ühendriikides, siis eelistaksin seda keskkonda, mida paremini tuntakse. Aga kui sa küsid nagu, et kas see on nagu hästi või halvasti, siis ma ütlen, et ühtpidi on hea, et see aktiivsus ettevõtete ja noorte hulgas on hästi suur ja ma arvan, et see ongi esimene viis, kuidas nagu omaettevõtlusega alustada läbi inkubaatorites, mis on meie ülikoolide juurest läbi niisugustest tähendab kui müritite või siis nagu kogukondade läbi läbi riskikapitalitõstmise. Aga kui me vaatame tervikuna, kui palju siis need nii-öelda idufirmad täna meie sisemajanduse kogutoodangust loovad siis see on väike osa, et enamuse sisemajanduse kogutoodangust loovad ikkagi traditsioonilised firmad. Ja seetõttu on oluline, et selles idufirmade kasvutuhinas ära unustada ka neid ettevõtteid, kes tegelikult valdav osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust loovad. Me ei tohi unustada ka seda, et väga palju meie majandust on ikkagi teenustele orienteeritud. Nii et mõelda ka sellele, et mitte ainult tootmisettevõtteid toetada, vaid ka teenustega. Kuid ettevõtteid toetada, kui siin oli eelnevalt juttu sellest, et EAS võiks pea tegeleda kasvupotentsiaaliga ettevõtetega, siis ma olen kusagilt välja lugenud ka, et meil on umbes 4000 sellist kasvupotentsiaaliga ettevõtet, et kui palju nendest on siis otseselt või kaudselt seotud selle teadmistepõhise või, või teadmistemahuka majandamisega ja sellega, et, et seal võiks olla mingisugune suund ka iduettevõtete arengule. No see number on ta päris täpne, et me arvestame umbes 4000 ettevõttega. Me räägime neist tõeliselt, suurettevõtteid on paarsada Eestis ja, ja ülejäänud on pigem väikese või keskmise suurusega ettevõtted. Me ise hindame, et uuel perioodil siis järgmise seitsme aasta jooksul on sellise kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, kes meie nagu valikusse kuuluvad kaks kuni 2500. Keda me täna teame ja, ja nende hulgas tegelikult siis tulekski välja sõeluda need, kes on ekspordivõimelisemad, eelkõige me hindame just nende lähiaastate kasvu, et et kõik muudatused, mida ettevõtted teevad, võiksid olla suunatud sellele, et nad ikkagi oma ekspordivõimet kasvatavad ja teistpidi, et nad ka lisandväärtus töötaja kohta suurendavad tähendab see siis seal väga palju tähendanud seni nagu masinate soetamist, mille võrra on nagu töötajaskond vähenenud. Tuleb mõelda ka sellele, et mis on need tooted, mida toodetakse. Et eesti tooted oleksid pigem turule lähemal, mitte ei oleksid valdavas osas ikkagi allhanget mõnele suuremale tarnijale. Kuidas see 4000 ettevõtete ettevõtlusmaastikul jaotub, et mis laadsed, ettevõtted? Need on suures osas ikkagi tootmisettevõtted nende hulgas on vähem teenust pakkuvaid ettevõtteid. Need ettevõtted jaotuvad üle Eesti, kuid loomulikult, nii nagu ka kogu majanduse kontsentratsioon, on neid pigem Tallinnas kõige rohkem ja, ja siis tuleb Tartu ja ülejäänud piirkonnad, aga seal väga lai valik ettevõtteid, uuel perioodil on tegelikult ette antud need nimetatud niinimetatud uue majanduse või siis nutika spetsialiseerumise suunad kus me sooviksime, et ettevõtted rohkem areneksid. Aga seda määratlust võiks Eestis kindlasti laiendada, et kui ma loen need ette, et nutika spetsialiseerumise valdkonnad on infotehnoloogia läbi erinevate sektorite, siis meditsiini tehnoloogiad ja biotehnoloogiad ning kolmas materjalide säästlik kasutamine ja ressursside säästlik kasutamine et siis tegelikult see ampluaa palju laiem, noh, toon näiteid, kes meil tegelikult on täna väga edukad on meie laeva ja paaditooted. Selles osas on väga tugev kompetentsikeskus Saaremaal ja kasvanud ettevõtete hulk, kes tegelevad selle valdkonnaga, on traditsiooniliselt masinaehitus, Eestis on kasvav elektroonikatööstus ja on kindlasti väga tugev valdkond keemidest. Väga lai valdkond mida, mida EAS siis nendele ettevõtetele pakub? No me tegelikult ei ütle ju ette, eks ole, millises valdkonnas sa pead tegutsema, vaid meie jaoks on oluline see, et milline on su arenguplaan, mida sa tahad nagu teistmoodi teha. Ja selleks on esmalt toetused, mis on siis Euroopa Liidu rahade abil toetatavad tegevused. Aga lisaks sellele me teeme, toetame ka klastris tegevust, ehk et siis sama tüüpi firmat oma valdkonna firmad koonduvad ühte ühte kloostrisse kokku teevad ühistegevus ja selle eesmärk võiks olla ka tegelikult tulevikus tagada nende võimekus uute toodete tootmise ja uute teenuste pakkumise järele. Ning üks oluline osa on kindlasti ka see, et me viime Eesti ettevõtteid välja näitustele, messidele korraldame kontaktreise, neile korraldame suunatud reisija kindlasektori inimestele kindlatel eksporditurgudel ehk see ampluaa, mida rakendada saame, üpris lai. Kas Milano EXPO-st on Eesti majandusele kasu? Jah, kindlasti, et on ju vaieldud selle üle, miks Eesti läks sinna, aga ükski Skandinaavia riik ei ole esindatud, siis siin on hästi lihtne põhjus, et Skandinaavia riigid on oma suhteid Itaaliaga korraldanud pärast teist maailmasõda nüüd juba 60 aasta vältel. Eestil on see aeg nii lühikene olnud, et meid ei tunta seal ja seetõttu me peame olema sellisel näitusel kohal. Kui vaadata Eesti paviljoni, siis ei ole see suunatud eelkõige toidule ja tarbimisele ja, ja siis säästvatele säästvatele, viisidele, toidu ja toiduainete tööstus, vaid me tegelikult eksponeerimisel üpris erinevaid Eesti tooteid. Seal on väljas Estonia klaver seal Neljas disain, mootorratas, seal on väljas Eesti pesakastid, seal on väljas väga erinevad eestidisaintooted. Ehk me tegelikult näitame, et Eesti on väike, hästi nutikas ja mul on selles mõttes väga hea meel, et juba esimene eesti seinale kattematerjalide tegija on saanud läbi EXPO esimese tellimuse Saksamaalt. Räägime pisut. Turismist ka EAS tegeleb turismiga. Turism, nagu me oleme viimastel kuudel ajakirjandusest lugenud, on, on täna meie murelapseks, sellepärast et et käibemaksuerisus, mis turismisektorile siiani kehtis on, on muutunud ja, ja seda sooduskäibemaksu on vähendatud viie protsendi sendi võrra ja tõuseb tasinis paari aasta jooksul siis juba 14 protsendini seniselt üheksalt ja turismiettevõtted ütlevad, et see võib Eesti turismisektorit väga valusalt lüüa võib väheneda välisturistide hulk, kes eelistavad võib-olla see selle võrra odavamaid Leedu ja Läti majutusasutusi või siis kas siseturism võib väheneda ja nüüd EAS peab kastanid tulest välja tooma. Mis, mis laadne ülesanne on EAS-ile antud ja, ja kas see on natukene selline mission impossible? Tomissioon turismivaldkond on üks neist valdkondadest, kus me tegelikult oleme sektoripõhine kompetentsikeskus ja seetõttu on seda tegevust ja siis tehtud aastaid. Meil on ka uueks perioodiks ette nähtud vahendeid toetuste läbi suurusjärgus 80 miljonit eurot. Ja nüüd need täiendavad kuus miljonit eurot, mida on pakutud siis maaturismi arenguks peaksid aitama ka nagu maaturismile areneda. Pühakuks erisuse muutmise kohta tahaksin öelda seda, et Eesti on siis üks kolmest Euroopa riigist, kus see käibemaksuerisus on siis kaotatud või on lähemale toodud sellele ehk et see olen või täieline käibemaksu tõstmine 20 protsendini oleks olnud kindlasti üks harukordne asi, mis täna Euroopas teised riigid ei kasuta. Ja näiteid on ju ka nii Läti kui Leedu on seda proovinud, aga on hiljem tagasi pöördunud selle juurde. See ajastus on halb, sellepärast täna me näeme, et vene turu ärakukkumisega pärast Venemaa agressiooni Krimmis on Vene turistide arv oluliselt kukkunud. Samuti on vähenenud Soome turistide arv. Ja kui me võtame esimese nelja kuu statistika, on turism kukkunud küll ainult 1,5 protsenti, aga valdavalt veab seda siseturism. Ja see on võib-olla kõige positiivsem selle turismijuures, et meie inimesed ise reisivad üle Eesti palju rohkem, kui nad varem seda tegid. Et esimese nelja kuu on siseturistide arv olnud pea 320000 inimest, nii et võtame iga neljas eestlane on vähemalt kusagil ööbinud kusagil käinud väljaspool oma kodu kodulinna või, või kodupiirkonda ja see tähendab seda, et siseturistide arv on kasvanud 10 protsenti. Aga vastukaaluks enamuse moodustavad ikkagi Eestis välisturistid. Välisturistide arv on esimese nelja kuuga kukkunud üheksa protsenti. Ja, ja eriti märgatav on Vene turistide langus. Et vene turiste on vähenenud 45 protsenti. Noh, väike lohutus on võib-olla see, et Soomes on ta kukkunud sama palju ehk 46 protsenti Lätis ja Leedus mõlemas üle 40 protsendi. Ehk et see, need poliitilised sündmused on mõjutanud küllaltki palju turismi praegu hakata hakata tegema muutusi, on kindlasti turismile, turismisektor on väga raske ja kui vaadata nüüd seda osalist käibemaksu tõstmist 2000 seitsmeteistkümnendast aastast, siis tegelikult see tähendab eelkõige lööki maaturismiettevõtetele. Ma arvan, et suuremates linnades olevat suuremad majutusasutused sellest tõstmisest nii palju ei kannata. Kui kannatavad eelkõige väiksemad turismi kohta. Nüüd peab EAS midagi tegema, sest et seadusandja ja valitsus kirjutavad teile ette, et te saate mingisuguse summa raha ja peate selle eest hakkama viima ellu turismiedendusmeetmed ja ma saan aru, et peaasjalikult on see seotud siis sellega, et, et te peate siia rohkem tooma, tulistada ja esimene mis summast, et ja kuidas, kuidas, kuidas see kõik hakkab siis ühel hetkel Eesti turismiteenistuses tööle. No see toetusmeede on kokku kuus miljonit eurot ja me näeme, et see võiks jaguneda kolme aasta peale, nii et igal aastal jagatakse kaks miljonit eurot erinevateks tegevusteks ja just sellel nädalal toimus esimene kohtumine maaturismiesindaja, et Eesti spaaliidu ja Eesti hotellide ja restoranide liidu vahel, et kus esimest korda saadi kokku, et arutada, millised need soovid võiksid olla laabe, kust turismiettevõtjatel kõige raskem on, või kus nad näeksid nagu riigipoolset ja EAS-i poolset kõige suuremat abi. Kas aegade kõige suurem reklaamikampaania, meilegi reklaamikampaania me räägime, me räägime toetusmeetmest. Me räägime ja me räägime sellistest asjadest, mis aitaksid nendel maaturismiettevõtetel areneda muutuda energiasäästlikumaks. Üks neist ettepanekutest oleks toetada energiasäästlike lahenduste üleminekut. Teine on katusorganisatsioonide ühisturundus ning samuti investeeringud nii lühiku, pikemaajalistesse, aktsioonidesse, toodetesse ja kindlasti üks asi, mida turismiettevõtted rääkisid, oli see, et me peame mõtlema ühenduste parandamisele. Nii reklaami loom on üks osa sellest paketist. Reklaam võib olla üks osa sellest paketist, aga riiklikke turundustegevusi me teeme juba täna. Selles osas, ma arvan, on juba need vahendid olemas. Olulisem on see, et kuidas jõuda selle maaturismi ettevõtteni, et tihtipeale, kui me tutvustame Eestit kui riiki, kui me tutvustame Eesti hotelle, kui me tutvustame isteatraktsioone, Lotte maad või, või veekeskusi, siis jõuab, on eelkõige ikkagi suuremate keskusteni. Aga sellest ei saa kasu. Maaturismiettevõtted, et nüüd tuleb mõelda seda sihitumate turundust just selleks, et turistid ei oleks ainult Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Haapsalus vaidlenud, nad liiguksid üle Eestit ringi, nii et see ei saa olla Welcome to Estonia, see peab olema midagi muud. Selle aasta põhitegevus on meil suunatud Rootsi turule ja see on suunatud eelkõige kolmes valdkonnas. Ehk see on siis toiduturismivaldkond, samuti raviturismivaldkond ja sporditurismivaldkond. Ehk me teame, et Eestis käib väga palju Soome golfimängijaid aga tunduvalt vähem Rootsi golfimängijaid, kus tegelikult see harrastusharrastajate arv on tunduvalt suurem. Nii et see on üks valdkond, kus me tahaksime turiste tuua ja on teada, et kui sporditurismiga tegelevad inimesed tulevad, nad ei tule siia üheks päevaks, mängivad Säre lähevad õhtul tagasi, vaid need jäävad siia pikemaks ajaks. Ja meie probleem on täna see, et koos turistide arvu vähenemisega on näha ka tegelikult hotelli ööbimiste arvu vähenemine ehk et inimesed eelkõige, kui on tegemist siseturisti ka siis ta ei ole siin. Ta ei ole selles majutusasutus nii pikalt, kui on, kui välisturist. Sa oled ise Rootsis õppinud, me teame, et, et rootslasi tuleb Eestisse oluliselt vähem kui, kui tuleb soomlasi. Mis on see, mis pärast Rootsi inimesed on, on Baltikumi külastamas vähem kui näiteks soomlased, et mis, mis okei, vahemaa on üks asi, aga samal ajal ühendus ei ole ju halb laevaühendus, lasin läbi. Istud õhtul Stockholmis laeval, oled hommikul Tallinnas, et, et see ei ole ju suur probleem, aga ometigi rootslased käivad Eestis oluliselt vähem kui soomlased. Miks see nii on? Üks, see põhipõhjus on teadlikkuse puudumine ehk arvame, et Rootsi on nii lähedal ja, ja kõik rootslased teavad Eestist midagi. Hiljuti tuli mu juurde üks tuttav, kes seal rahvusvahelisel kohtumisel küsis Rootsi esindaja talt pärast omavahel, kas Eesti on ikka Euroopa Liidu liige? See näitab, et meie Me ei ole teinud seal piisavalt tegevusi selleks, et teadlikkus Eestist kui reisi sihtkohast Eestis kui Euroopa Liidu liikmest Eestis, kui tegelikult Rootsi naaberriigist seda teadlikkust tuleb tõsta ja see on see põhipõhjus, miks, miks ei käida ja samuti noh, ilmselt on rootslaste jaoks see põhjused, et turvalisusega seotud riskid ikkagi venelane naaberriik Soomes on kindlasti turvalisem, Soomet nad teavad, tunnevad ehk, et me peame selle sellest takistusest täna üle saama ja selleks me kavandamegi sellel aastal oluliselt rohkem tegevust Rootsi turul just sellepärast, et neid olemasolevaid ära kukkunud Vene ja Soome turiste Rootsi turistidega asendada. Nii aga sealt edasi Norra, Taani, Saksamaa, jah, et kuidas, kuidas hinnata, et, et Saksa turg võiks olla kindlasti väga suur, väga suur ja väga tugev turg. Ja kuna Eesti ajalugu on väga tihedalt seotud ka Saksamaa ajalooga, siis siis ka siin sakslastel võiks olla mingisugune mingisugune võti, miks, miks tulla eestimaale, et mida siin vallas ette võtta ja mida nende riikidega teha? See ajalooline võti on hästi tugev ja seal oli võti, on see, mille kaudu on võimalik sakslasi Eestisse tuua. Samas presidendi riigivisiidi ajal seal Saksamaale, Mainzi pea, kõik Saksa ettevõtjad kõige esimesena põhjusena seda ära, et lennuühendused meil on nii kehvad, et see segab sakslastel siia tulemast. Kui Hispaania lõunarannikule lendab erinevatest lennujaamadest mitu lendu päevas, siis täna on ju Eestil lennuühendus Berliiniga väga nõrk. Lendab lennud Frankfurti, Münchenisse ja see on kõik, et oleks vaja, et need lennuühendusi oleks rohkem ja ma arvan, et siin on ka Lufthansal kui põhiliselt selle turgude valitsejal hästi palju endale ära teha. Et seda, et seda aktiviseerida. Hästi häid tulemusi, lennud, lennuliini avamine, Estonian Airi lennuliini avamine Viini. Sealt on näha, et sel suvel on tulemas juba rohkem turiste ja, ja seetõttu see on see võti, kuidas, kuidas sakslased siis saada. Rongiga autoga nad väga tulema hakata ei taha, alguses tulevad turistid, siis tulevad ettevõtjad. Tegelikult on vastupidi. Eesti puhul on näha, et Saksa ettevõtjad on Eesti kui sihtriigi leidnud ja, ja, ja nüüd on vaja turistid erksad. Korra veel Eesti turismitööstusest, kui palju sinu hinnangul on Eesti turismitööstuses selliseid avastamata pärle mida me teame, et on olemas, aga mida ei ole suudetud veel niimoodi müüa, et, et inimesed, inimesed läheksid ja, ja tahaksid sellest osa saada. No kindlasti on küllalt palju ja, ja kui me vaatame nagu, mis täna nagu turismis toimub, siis valdavad riigid, kust turismi kasv lähema viie aasta jooksul on tulemas valdavad piirkonnad, siis on ase Aafrika seal on näha selget kasvu Euroopas, reisib järgmise viie aasta jooksul täpselt sama palju inimesi, kui ta et seal ei ole praktiliselt kasvu olemas ja selleks, et seda turisti siia saada, kes tegelikult on juba Euroopa läbi reisinud on hästi oluline leida see üks põhjus. Ja see üks huvi, mida, mida ta otsib ja pakkuda see võimalus talle. Ja seetõttu, kui see kampaania, mida me Rootsis teeme, on väga palju mängitud erinevatele põhjustele, 97-le erinevale põhjusele, miks sa peaksid Eestisse tulema. Igaüks peaks leidma sealt endale oma, et me ei saa nagu lihtsalt Eesti kui turismiturundama riiginaat Eesti üllatusvõimeline ja, ja innovatsiooni pakkuv riik. Me peame leidma talle konkreetse väärtuspakkumise, miks ta peaks siirduma. Meil on Eestis tekkinud kujutlus, et et Eesti on on avatud ja innovaatiline riik ja et, et seeläbi võiks Eestisse tulla. Näeme ka diskussiooni, kus öeldakse, et ega, ega Eesti nüüd nii avatud ei ole, et kui palju see see, et, et me oleme seda avatuse kuvandit püüdnud ka ka Euroopale ja maailmale tutvustada, on, on täna meile kasu toonud ja, ja kui palju see, et me ühel hetkel võime anda ka teistsuguse signaali, et me oleme suletud, et, et kui palju see võib meile kahju teha? Suletus, ma ei saa Eestile kuidagi ette heita ja võib-olla me oleme siin kriitilisemad iseenda suhtes, kui see, kuidas meid väljastpoolt nähakse. Eestit nähakse täna väljaspoolt ikkagi väga selgelt innovaatilise riigina uute lahenduste riigina ja ainukene, mis meile öeldakse, on see miks te sellest ei räägi. Rääkige sellest rohkem, olge esindatud rohkemat, Nendel välismessidel olge esindatud rohkematele konverentsidele, rääkige sellest oma eduloost ja siin on üks võti minu arvates valitsusprogrammi sisse kirjutatud tiim Estonia kontseptsioonis mille eesmärk on siis kokku tuua erinevad valdkonnad ja tegelikult ühistegevusi teha ja ühiselt Eestit kui avatud innovaatilist ja tegelikult hästi kiiresti nii turistide kui ettevõtjate vajadustele reageerivat riiki tutvustada. Ja, ja kuna see algatus on nüüd võetud peaministri büroo juurde, siis ma loodan, et ka sügisel on see selles vallas uusi uudiseid tulemas. Ehk me peaksime nagu rohkem enne seda kuvandit väljapoole uhkelt reklaamima, sest meid tuntakse selle järgi. Vähegi välisturistide ja välisdelegatsioonid, kes siin käivad, ütlevad, et te peaksite seda tööd rohkem teha nii et siin on hästi suur töömaailmas elada. Kui ma sind kuulan, siis ma mulle tundub, et sa oled 110 protsenti EAS-is ettevõtluses ja Eesti majanduses sees ja see on sind endasse imenud, et kui tihti sa veel mõtled sellele tööle, mida sa tegid siin majades ERR-is, Eesti raadios ja enne seda veel ka televisioonis, ajalehes. See töö on hästi intensiivne olnud ja, ja, ja see töö on intensiivistunud viimastel kuudel, sellepärast et meil sellel aastal tuleb sarnaselt teistegi sihtasutustega lõpetada eelmine periood ja, ja alustada uut perioodi. Nii et seetõttu see tõesti võtab, võtab kõik aja ära meediale mõtlema last ainult õhtuti, kui ma mõningaid saateid vaatan, loen ajalehte või loen netist uudiseid. Ma tean, et raadio on sulle väga südamelähedane, sest sa alustasid ka oma ajakirjanduslikku tegevust raadiost esimesed sammud sa tegid, mis teema siinsamas, just nii siis pisut raadiost rääkides no raadio, kuna digipöördele vastu pidanud, et raadio on üks, üks väheseid meediume, mis, mis suudab veel analoogside kaudu olla edukas ja tõsi, järjest rohkem tuleb internetiraadioid internetist, järelkuulamist ja nii edasi, aga ikkagi valdavalt raadio jõuab inimeseni täna läbi analoograadiovastuvõtja. Et millisena sina, Hannana, täna raadio tulevikku. Minutis peaks minema kaasa kõikide nende lahendustega, mida täna pakub, pakuvad mobiiltelefonid, pakuvad arvutid, eelkõige mobiiltelefonid sest vaata maailmas siis läptopid ja pealetung on peatunud ja kõik liigub mobiili. Ehk et kõik need võimalused lühemate lõikudele kuulata, kuulata teatud väljavõtteid teatud saadetest, võimaluse siseselt kerida saadet edasi-tagasi, kuulata just sind huvitavat lõiku ka meie 40 viieminutist saadet kahjuks mobiiltelefonis ei jõua lugu kuulata, ehk seetõttu tuleb sealt valida, valida mingeid mingeid tükke ja lõike. Ja see viis, kuidas osatakse seda paketti veerida, on tegelikult tulevase edu pant. On 45 minutit. Ta on üks paras jooksuring, kui jooksuringi ajal saad ära kuulata, siis kannatab küll. Seda küll jah, aga peame mõtlema, et enamus inimesi ei kuula raadiot jooksuringile, et et enamasti liigutakse ühest punktist teise, kuulatakse lühikese, lühikeste vahemaade tagant ja noh, valdav on ikkagi muusika kuulamine ju kõrvaklappidest, et et siin tuleb nagu mõelda ka jutusaate tegijatele, mis on see Nad jõuaksid nende uute tarbijateni. Paratamatult transistorraadio kuulamine jääb minevikku. Kui jooksmisest juba juttu tuli, ma ma tean, et sa olid kirglik jooksja ja selle jooksnud läbi mitu täispikka maratoni. Kolm kolm täispikka maratoni ja ja, ja siis ka veel päris mitu poolmaratoni ja nii edasi, aga, aga kuidas sul täna jooksmisega? Nüüd vajutatakse küll kõige valusama kanna peale, et tegelikult on, on see kahjuks jäänud kõrvale ja ja olen võtnud kevadel hoogu, aga sinnapaika on see jäänud kuus, kaks korda. Ja katsun katsu suvel parandada, et eesmärk on sügiselt Tallinna SEB jooksumaratonil taas poolmaraton läbida. Eelmise aasta ajaga ma üldse rahul ei olnud, nii et siin tuleb natukene nüüd jalad kõhu alt välja võtta, jooksma hakata. Nii, aga mis selle täna jõudu annab? Jõudu annab, perejõudu annavad lapsed, see annab kõige rohkem jõudu tegelikult, kui sa küsid nagu töö mõttes, mis jõudu annab siis kindlasti kollektiiv. Me pidasime eelmisel nädalal EASi väärtuste päeva, kus kohal oli üle 225 inimese. Päev läks meil väga hästi, me rääkisime oma neljast põhiväärtusest, me rääkisime sellest, kuidas neid põhiväärtusi meeskonda rohkem viia ja leppisime kokku selle või juhatus lubas seda, et järgmisel aastal on meie põhisõnumiks luua uuendusi, mõelda uute lahenduste peale, mõelda selle peale, kuidas meie menetlusprotsessi kiiremaks muuta, kuidas taotlejad saaksid kiiremini vastuseid, kuidas me suudaks paremini ettevõtet soovidele vastata. Et see ampluaa on üpris lai, mida me tahame järgmise aasta jooksul omavahel kokku leppida, siis ka tegelikult ettevõtjatele ja toitu saajatele välja pakkuda. Aitäh siia stuudiosse tulemast, EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg ja palju edu, palju jõudu sulle. Ja loodetavasti sa selle tiheda töögraafiku kõrvalt jõuad suvel ikkagi puhata. Aitäh, aga meil on selles saates, eks traditsioon. Raadios on väga tähtsal kohal muusika. Ja nüüd on sul võimalus saate lõpuks kuulajatel valida üks muusikapala. Oh, oh selle peale ma ei mõelnud alguses. Ei, ma ei saa mööda sellest, et, et pakkuda midagi vanalt iialjalt. Sest sellega, sellega ma kasvasin ülikooli ajal ja, ja see on mind saatnud ka esimestel aastatel. Raadiokuulajad, tänane tegija oli EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg ja tema valikuna kõlab siis tänase saate lõpetuseks ansambel Kull. Vaara.