Tere, head kuulajad, algab saade, mis tutvustab üht tegusat ja tublit inimest. Tänase saate külaliseks olen kutsunud mehe, keda paljud juhid on hinnanud Eesti üheks parimaks juhiks ja teda eeskujuks toonud ja 20 aastat töötas ta regiooni edukaimas pangas viimased kolm aastat maanteeameti juhina. Ja nüüd järgmisest nädalast hakkab juhtima telekommunikatsioonifirmat. Tere tulemast, Aivo Adamson. Tere. Mina olen Lauri Varik. Maiga sai siis töö maanteeametis läbi. Kas nüüd olete siis kaks nädalat puhata saanud? Aus vastus on, et natuke jah, aga nüüd ma tean juba ise nalja, et kuna kuna uue kohaga on juba inimestega kohtumised käimas, siis ma siis ma ütlen, et ma puhkan päevas kaks tundi. Kas see on ka tavapärane teie mude varasemate puhkuste ajal olnud? See on tõsi ka maanteeametis tulekul algas tegelikult töö oluliselt varem, nii et, et ka seal oli kahenädalane paus panga ja panga ja maantee ametisse tulekul, need tundub, et see käib lihtsalt minu minuga isikuga kaasas. Aga ega see vist hea ei ole, kui ikkagi modi juhet pikemaks ajaks välja tõmmata ei saa. Tundub, et mul on vastupidi, et ma pigem maanteel ennast erinevate treeningutega ja, ja füüsilise spordiga, nii et see tegelikult ei, ei mängi ilmselt rolli. Otsust maanteeametist lahkuda ei ole kahetsenud. Ei ole, eks noh, ma olen ainuke, kui ma, kui, kui, kui küsimus nüüd nii püstitada, siis n enda vaatevinklist ma ei ole seda kahetsenud, ma pigem vaatan, hoopis tänud tundega, et mul oli see võimalus seal seal olla ja, ja, ja inimestega koostööd teha. Küll, aga jah, kahju nendest meest selles meeskonnas, kellega me tegelikult viimased kaks aastat komplekteerimine võttis aega ka. Neid tegusid tegime, nii et inimesed kui selliseid, kes sinna jäid, nendest on mul küll kahju. Kas lahkumissoov tuli sellepärast, et erasektorist tulid paremad pakkumised või sai millegi muu pärast villand? Minuga on nii olnud, et, et kui ma pangas riskijuhtimisest äraminekul mäletan, läksin Erkki Raasukese juurde, ütlesin, et tead, et lugu on selline, et ma ei, ma ei suuda enam nagu mingit lisaväärtust oma meeskonnale ja võib-olla valdkonnale anda. Ja kalendrisse hakkavad tekkima sellised tühjad augud. Siis need on nagu mingid märgid. Ja ma loen neid märke ja maanteeametiga oli, oli sama lugu, et ma vaatasin, et noh, et meeskond teeb ja tulemused tulevad ja meil oli selline tulemuslik juhtimine ka kogu aeg oli pangas ja oli ka maanteeametis, mis sinna sisse viidud. Et need märgid hakkasid mulle ütlema, et sul on aeg küps. Kuidas nii ruttu siis ma lugesin, et see lahkumise mõte tekkis juba detsembris samas ju jah, alles suvel 2012 saite juhiks, ega kaks ja pool aastat hiljem juba tekkis tunne siis, et organisatsioon on õigel rajal ja võiks ise uusi välja. Nonii ongi ja aus vastus on, et mina vaatan, et, et, et seda arenguprotsessi ükskõik, kas sa vaatad riigisektoris, on see amet või on see era eraettevõte, et ta ei saa mitte kunagi valmis. Noh, ja mul on sama lugu, et kui sa tunned oma oma keha ja ajuga ära, et, et kuule, et nüüd on see aeg, et, et minagi tõus ja et kuna ma uusi asju ei karda, siis on väga isikupärane nulle lihtsalt see on võib-olla mulle väga omane. Aga samas pangas töötasite ju ligi 20 aastat, seal oli muidugi ameteid ka rohkem, aga sellist asutuse vahetuse mõtet nii ruttu ei tundma. Ma mäletan tegelikult ühte ühte Hannes Tamjärve ütlust, et see oli Hansapanga algusaastatel aastal vist 93 94 ja, ja tõesti ma töötasin sise siseauditi juhina, tol ajal oli tegelikult siseaudit nii riskijuhtimine ja kui sisekontroll, kui ma ei tea, püüdsid pätte ja, ja vaated tegelesid turvaga. Ja ma mäletan, et et, et seal tekkis niisugune diskussioon, üks kord, et et huvitav, et me kasutasime sõna revident kuni NSV Liidu aeg oli veel siukseid ametid nagu revidendid. Et kui sa nagu oled üle, kui sa oled liharaiuja viis aastat, et huvitav, et kui, kui pikk tee on selleni, et sellest saab mõrvar on ju et või, või siis vaatad näiteks seesama revident või oled sa siseaudiitor, et kui sa oled viis aastat oled, oled riskijuhtimine kauem, kui sa muutud kauemaks, oled kauem selle positsiooni peale vaid aidata, sellist rollis hakkad juba asju nägema juba tantlikult, et noh, et sa hakkad nägema juba asju, et kõik on halvasti või linna halvasti ja no vot niuksed asjad tajud ise ära, ma ei taha muutuda negatiivseks inimeseks, eks, et ma igal pool näen nagu tonti, et vot seesama, seesama näide, et, et pigem pigem seal hansapangas sees, liikudes positsioonilt teisele, need olid täiesti erinevad valdkonnad. Et küsiksid mu käest, et noh, et mis vahe, kuidas tulid riskijuht, onju siis sa tegid midagi seal tagatoas sõid riskijuht ja sisaki, Iidee aga juhtisid suts alguses kontorit, et nagu sa vaatad, et nad on täitsa nüüd maanteeamet, pane see kõik nagu ühte potti, et noh, et kuidas sobiks. Kuidas te siis omal ajal üldse Hansapanka sattusite, mis see teie hariduslik tausta? Hariduslik taust on raamatupidamine, finantsanalüüs ja lõpetasin 90. tipi-kooli. Ja siis kutsus kutsuti mind ettevõttesse nimega, elage, mis on inglise keeles lühend olidele communication, Advaid grupp, tegelikult on muuseas kaabeltelevisioonivõrguvõrkude eksperthinnangutega, noh siis kohalikes omavalitsustes tegime eksperthinnanguid, et kuidas siis sinna nagu kaabeltelevisiooni luua. Ja, ja seesama kadunud Peeter Kern oli seal üheks eksperdiks Grünberg, kes praegu teeb tegusi kusagil Kasahstanis, Istanbulis ja et noh, tegemist oli jahe aasta, siis töötasin seal. Ja kuna ajad tulid rasked 91. aasta seal suvel, et vaatasime, et meil nii hästi ei läinud. Ega seda kaabeltelevisiooni ilma erakapitalilt, aga väga nagu teha ei saa ja laenulaenusid veel pangast, et ega ei olnud võimalik taotleda, siis ma mõtlesin, et vahetaks nagu läheks nagu finantsi, finantsistid Seltsi juhi kohalt läheks siis sinna, kus tõepoolest nagu finantsid on ja selleks osutus Hansapank. Aga päris sellel tööl siis pangas ikkagi ei olnud. Ei, pigem sealt sai alguse pangas. Kuna hansa pankaks kasvame esimesed kontorit olid üks esimesi kontoril pirita kontor siis sotsitiivsele Pirita kontorile juhatajat ja, ja sealt siis algas, alguse sai kõik. Aga see oli päris huvitav ja uus aeg, Hansapank kasvas, oli väga edukas, mis tol ajal selle edu taga oli? Mina arvan, et see On erinevaid arvamusi olnud kuulda, aga mina arvan, et selle, selle panga edu taga oli ikkagi selline nagu edumeelne mõtlemine ja uutmoodi asjade tegemine. Et noh, et ja, ja loomulikult avatus see, et noh, ja, ja ma mäletan, et ma kogu aeg toon näiteks, et kui keegi, kas keegi mäletab ikett hansapangas maksis arve avamine 500 krooni, et noh, et, et kui seal nagu 500 EEK küsisid tollel ajal 92. aastal arve avamise eest pidid ikka väga-väga head kvaliteeti pakkuma ja see vahet ei olnud, kas olid ära isik või olid sa ettevõtte et noh, et see mõttelaad, et ühtepidi sa nagu natuke nagu noh, investeerisid ikka uude tehnoloogiasse. Me alustasime panka nullist, meil ei olnud vaja midagi ümber ehitada. Ja inimesed, kes sinna tulid, need olid nagu väga uuendusliku mõtlemisega eriti ka IT poole pealt ja loomulikult panga asutajad olid avatud ja, ja hästi avatud juhtimisega ja ma arvan, et see on edu pant. Pangandusturul oli tollal väga tihe ju, kuigi paljud pangad jällegi kõrbesid. No ma just mõtlengi, et ikkagi ega juhtides on ju palju kinni, et kui sa oled nagu avatud ja uksed on avatud, et ei viljeletud sellist noh, kui sa, ma mäletan, et kui mul on, mul oli ka audiitori Padarit seal, et oli Jüri Mõisaga kokkulepet vahtisin teha kõrvalt audiitor last, et hoida ennast vormis ka sa mäletad, kui sa lähed kellelegi nagu vaatad Tallinna Sadama endise peadirektori juurde, lähed tema laua taha, pääsed, sina tunned ennast jumala väiksem hierarhiline, selline juhtimine, seda pangas oli vaid, kõik olid omad ei ole tähtis tiitel, eks ole. Ja no ma katsusin seda maanteeametis ka muuta, et, et peadirektorile üldse tähtis olla. Et oled tavaline inimene ja hoia uks lahti ja, ja istu seal samasuguses väikses toas ja et noh, et seda mentaliteeti Niukest hierarhiliselt, võib-olla see on ka üks asi, et. Teie juhtimispõhimõtete juurde öelda on jõuda, aga panga juures on kindlasti usaldusnumber üks kõige tähtsam ja ja seda hoida tol ajal võis ka keeruline olla, kui ma kujutan ette, ikkagi palju musta raha võis liikuda ja tehti võib-olla pakkumisi hoiustada või. Käidelda siis pakkumise lehtedelt pakkumise tehti, aga nendele sai, ei öeldud, ma mäletan, kuidas taheti meile iga päev miljon dollarit võtta välja ja, ja kui ma vaatan aastal 93, siis siis iga päev, eks ole, võtta miljon dollarit sisalduseks, hästi teenida. Jah, aga sa vaatad nagu panga bilanssi ka, et tollel ajal, kui suur see oli, et, et jaa endale sai öeldud ja teine oluline on minu meelest see, et kui sul on nagu probleemid, siis sa nendest räägid nii nagu on, et jah, et see läks valesti, ütled, et selleks valesti. Ma arvan, et see oli üks Hansapanga väga olulisi väärtusi. Et me ei täitnud ja ei vabandanud ennast välja igasuguste mõttetute. Vabandust, et ma usun, et noh, seal on sealt ka kliendid, hakkasid usaldama. Aga panga ära müümine ja see oli siis 98. aastal vist jah. Oli see siis õige otsus tollel? Et aga seda me seda ise nagu mäletan, et noh, aga kontrollida ei saanud, et oli börsiettevõtte ja, ja eks siis ka oma omanikud tegid need, kes suuremaid aktsiapakke tegi vastavaid otsuseid, et, et selles mõttes ei, ei saa nagu öelda, kas see oli nagu meie enda teha, et võib-olla, et jah, mõnes mõttes oleks olnud meie enda teha aga see seda nagu suuremate aktsionäride käest küsima, mina ei oska siia vastata. Tagantjärele tundub ikkagi, et see oli tark, et et siin väiksed Eesti pangad jäävad tegutsema. Ma ei tea jälle, et mina, ma mõtlen, et ei, tuli tasemele ja vaadake ise, see on asemele tulnud, et midagi, midagi nagu radikaalset selles mõttes ei ole minu meelest see on väga positiivne jälle eks, kui mida aasta edasi siis võib-olla öeldaksegi, ma mäletan, et politseilt VP marketi omanikud, need on need Maxima ja Leedus. Et kui nemad nagu rääkisid, kui me kohtusime nendega ükskord Vilniuses, ütlesid, et et kuulge, et eestlased võivad imelikud, et miks ta oma nagu hea kullatüki nagu ära müüsite, et et nemad, nemad ei müü, eks ole. Mäletan, nemad rääkisid, nende hind oli tol hetkel, kas rääkisid miljardist litististe? Sellistesse on üle 10 aasta tagasi. Et, et noh, need on, et ega, ega, ega mingi ajahetk järgi neid otsuseid on, et sa võid tagantjärgi hakata siin kahetsema, et jah, et oleks võinud veel hoida. Aga mina ei usu, kas ma oleks ikka ellu jäänud seal, et no et sellel hetkel, et kui, kui meil läbi selle tolleaegse Venemaa kriisi käisime, et kas me oleks iseseisvalt seda suutnud aidata. Teie olite osalinega panga laienemises lõuna poole, Lätti, Leetu, kui raske, keeruline see oli. Need ei olnud keerulised protsessid, et ma olin osaline küll küll mitte otsustaja, aga, aga osale osaleja osaleja selles mõttes tõesti neid hinnangu do tilisenud, eks ole, inglise keeles väljendit, et kuidas, millisele, millise väärtusega need pangad nagu omandatakse jah, nendes tiimides, aga see ei olnud keeruline, see oli selline, ma mõtlesin seda nagu eks, finantsaudiitori niuksed lähenemist kasutasid seal, et minu, minu endale isiklikult tundus, et see oli väga Smowli läinud portprotsess. Aga ma mõtlen just töömeetodit erinevate rahvuste riikide vahel kuivõrd hästi need sobitusid ja leedulaste töökultuur. Selles suhtes pikalt rääkida, aga ma arvan, et jälle, et kui, kui, kui sa kiiresti teed mingid põhiasjad ära, et, et mis on nagu sinu sinu kui uue omaniku nagu põhimõtet. Kuidas sina nagu juhid seda kompaniid ja mida sa tahad saada, et kuidas klientidega käitud ja need kohe paika panna ja õiged inimesed sinna etteotsa leida et siis, siis ma arvan, et see ei ole nii valuline ja, ja kui räägitakse, me tegelikult oleme rahvustelt ikka väga erinevad usu poolest, leedukad on muus usku ja nii edasi, et see ja nende käitumine võtavad vähem laenu kui näiteks eestlased ja ja see, see käitumine on erinev, aga korparaadi või ütleme, Corprad korporendi poole pealt või, või ettevõtjate poole pealt, kui sul on siis need ühised väärtused on sinna leitud sinna ettevõttesse, siis see ei ole keeruline. Ütlesite õigete inimeste leidmine, see on üks kui Moldetaks olulisim tegur ettevõtte või ükskõik mis asutuse edu ja tulemuslikkuse taga. Kuidas siis valiku tegemise ajal see ära tunda, et see inimene on õige, ta hakkab hästi tööle, ta ei hakka sind petma. Mida iganes, eks see kõigepealt on isiklikud väärtused ja vaata, et kas see sellega, et noh, mina ise olen kasutanud, see võib-olla kõlab natukenene sellisena kummaliselt, aga et kui ma nagu, kui, kui, kui mulle ainult kui ma, kui ma sain selle vastutuse, et ma juhin riske nagu üle Baltikumi siis, siis oli mul nagu ülesanne ka leida need inimesed, kes seal vastutavad kohalikus, ütleme Lätis ja Leedus nagu riskijuhtimise eest ja ka Eestis, eks. Et kui ma rääkisin ise, olin ma grupi grupi joonis et ja ega sa tuled niukses personaalsest Adžist personaalsest sidemest, et kuidas, kuidas, kuidas see nagu maailma näed, sa saad aru inimesega nagu räägid, seal ei ole mingisuguseid valemeid, et said, sa viitad valedetektori alla kindlaks, et kuule, et see mees ei varasta. Et niukseid haridus ei tehta võib-olla kassapidajatele ja teistele, et, et, et talle, et narkomaania, et ta ei ole kasiinos mängija, eks, aga, aga, aga siin on lihtsalt personaalne Touch ja mina nagu kasutasin seda, nagu ma avastasin, toon näite, et ma tegelesin kunagi võistlustantsuga ja Läti kolleeg tuleb välja, tegeles ka võistlustantsuga, siis tuli välja, et ühel hetkel me isegi vaated, nad temal oli sama särk, mis mul on ja oli seljas, et nad, et Ta võib olla väga detaili, aga, aga ausalt öeldes need märgid ütlevad seal hästi palju. Just et võivad hästi sobida siis need inimesed, kes ka tööväliselt on sarnaste huvidega Või on, vähemalt siin ütleb aru, saada seda, et ma ei otsi mitte päris nagu enda sugustamisele, siis siis see asi ka ei toimi, et noh, et ma arvan, et näiteks Hansapanga üks edulugu oli see, et, et ka tolle tolleaegne alustada, juhatus oli, oli kes oli ka omanikku, kes olid hästi erinevad isiksused. Et, et minu meelest siin siin siin mängib seal rolli, et sa pead ikkagi vaatama, et näiteks juhina sa vaatad, et sul oleks tiimis neid inimesi, kes katavad nagu sinu nõrkusi ja mina olen väga kehv kirjutaja, näiteks ma olen väga kehv niukene, detailne analüütik, et ma ei suuda neid asju niimoodi detailselt analüüsida, hästi sügavuti, et no ma tean, rohkem otsuseid võib olla kõhutunde järgi, siis sa vajad endale. Et selleks, et see kõhutundega õigeks muutub, siis sa vajad kedagi, kes seal teeb nagu head analüüsi sinna kõrvale. Et, et ma arvan, et siin on need võtmesõnad. Nii ei ole valemit 20 aastat, olite siis umbes pangas ja siis otsustasite riigiasutuse kasuks, kuigi juba kutsuti vist teid mõned aastad varem, ma olen lugenud juba 2001, Marika Priske tegid. Ettepanek see oli kas 2009 2002 kusagil sealkandis ja millal see Welcome to Estonia välja tuli, ma ei tea? Jah kuskil nii. Mis vahe siis on riigiasutuse ja erafirma juhtimises? Mul on seda kogu aeg küsitud ka ja ütlen, et, et mina ei näe vahet, tähendab antud juhul ma ütlen maanteeameti kontekstis, maanteeamet võiks olla täitsa vabalt ka riiklik aktsiaselts, näiteks et kui, kui, kui seda saaks majandada mingite tulude näol, mida maanteeamet ise teeniks siis olekski nagu aktsiaselts, noh, me võtame, et Eesti energia ja, ja sellised kompaniid võtavad, teenivad nagu tulu. Me teenime seda tulu läbi maksumaksjale üle eelarve ja ausalt öeldes, juhtimisprintsiibid kui ma käitun nagu omanik, miks ma kogu aeg üritanud nagu teha seda, et, et ma ei ole ju tegelikult maantee omanik, aga ma käitun nagu omanik. Samamoodi ma pangas asutuse main nagu panga väikeaktsionäri selleks oma väikse pisikeste aktsiatega, aga ma käitusin nagu omanik, siis ei ole ju vahet, et mida sa nagu juhid, kas riigiasutust või eraettevõtted ja kõiki neid juhtimismeetodeid, mida tegelikult on eraettevõttes võimalik, saab kasutada riigiametis. Aga paljud ettevõtjad kiruvad või ka lihtsalt inimesed, et riigis võtavad asjad kauem aega ja tuleb arutada, kooskõlastada, mida iganes. No vot, aga nüüd sa puudutad seda, seda, seda, seda poolt, mis võib-olla ongi meil nagu riigi riigiametites olevate inimeste võib-olla mõttekäik, et ma, ma ei saa neile kellelgi ühtegi mõtet pähe panna, aga mulle tundub, et kui riiki tullakse tööle, et aga et sa, et sa teed asju, mida sa tohid teha. Ma ei ütle vot et kui te nüüd õigesti loete, mind on ja see, see, see ei tähenda, et ma pean seadust minema rikkuma. Aga kui see mõtteviis on see, et ma teen ainult seda, mis tohib teha. Aga, aga kas see, kas see tohib, on ka õige? Et noh, selles mõttes arengule muule, et see nagu piiratud mõtlemine, et mina, ma nagu kogu aeg ütlen, Etelt ära ära piir oma oma väljakutseid vaid esita väljakutse nendele piirangutele ja, ja, ja see oli ka moto, mida mina maanteeametis kasutasid, et ma tihtilugu rikkusin neid reegleid, mis tegelikult olid välja kujunenud ja, ja muutsimegi seadusi jõudsime ja saime selle pikapeale kõike tehtud. Ja muidugi, et need ettevõtjad, kes kas ja ma nägin veel igasuguseid asju ja neid on seal väga palju, praegu ka veel, kus riik on ehitanud ise oma, mõtlesin, et samad kooskõlastamisel, et millised õigused on täna ametitel, miks ministeerium, miks osad asjad, mis on väga igapäevased operatiivsed, on teil ikka ministeeriumis, mitte selle haldusasutuses näiteks ametis, eks, et kus nagu igatahes asjad saaks palju kiiremini ära teha, et, et siin on tohutu tulp palju ruumi. Ja, ja siin ma küll julgen öelda, et igaüks, kes mulle ütleb täna, et riik on nagu meie, Eesti riik on õhuke, mina julgen vastu väita, et ta ei ole veel õhuke, et sina veel tegelikult päris pikk tee. Aga samas riigis tulebki asju läbi arutada, peab demokraatia olema sõnaõigus kaaluma ennem, et kõik saaksid sõna- ja arvamus. Avaldada absoluutselt nõus ja, ja, ja mis ma veel ütlen, et, et see tänane arengufaas, et tegelikult riigis on palju selliseid inimesi, kes kogu aeg tahavad ju asju paremaks teha, ega keegi ju ei mõtle selleks, et teha nagu halvemaks midagi. Aga Ma arvan, et seal on, seal on ma siin on vaja nagu siukest head liidastsipi ja mina arvan, et või eraettevõtete sellise hoiakutega inimesi tuleks nagu sinna, et nad käia käituksid nagu omanikuna selles ja tegelikult me ise oleme selle riigi omanikud ja laiendage oma mõttekäiku ja noh, mina olen Eesti patrioot, et selles mõttes igal juhul, et, et ja, ja kui nad käituvad, niisiis asjad lähevadki paremaks. Aga teinekord üks asi ühele meeldib ja sobib teisele asutusele või teistele inimestele toob see lisamuresid probleeme juurde. Et sellist ühtset keskteed leida, on teinekord väga keeruline. Aga mina ja siin on jälle üks mõte, mis mul kogu aeg peas on ja mille järgi käitun, ma tean seda, et mina ei saa otsida lõputult seda kompromissi, et seal kompromisse teha, võib ju kohale see, et sa võid kompromissi teha, kus tegelikult kõigil on halb, et sa pead kuskil tegema selle selle vahel tõmbama, keegi ikka alati kannatab nüüd nüüd on see, et sa pead seda tegema hästi väikseks, et vot vot sellega ma olen päri, aga mitte nii, et ma lõputult üritan rahuldada kõikide kõikide soovi, et see lihtsalt Ja teile tundus, et seal riigis riigisektoris liiga kaua arutatakse liiga kaua kaalutakse. No mõnda mõndasid asju, jah, on, mul ei ole praegu konkreetselt, võib-olla võib-olla jah, kui ma vaatan siin, mis protsessides, me nagu siin siin osalesime, et, et või, või olid muud hirmud, et kas tundus liiga raskeks raskena teha mingi tervisetõend, mida ma olen tool, mis täna toimib esimesest aprillist meie süsteemis, kui juhilube taotleda ja kuidas, kuidas kõik need asjad nagu ka kokku nagu panna? Arvan, et, et see võti on seal. Aga noh, julgus ära teha ja veel üks asi, mis on oluline riigis, et, et meie ametid ei, ei tohi mõelda nagu silost ennast. Et tegelikult, kui sa hakkad nagu vaatama tervikpilti riigist, siis kõik need protsessid omavahel ju ühendatud need, kui ma vaatan. Maanteeamet, hea näide, mida maal oma esinemistes ka mitu korda rõhutanud, vaata kui juhiloale täna pildi võtad, enne teadjad pildi tegid sa sinna ID-kaardi peale ka struktuuris, siis sa tulid meile vanasse sinna ARKi tänasesse teenindusbüroosse pidid jälle pildi tegema selliseid üks ja sama riik, nii erinevad ametid. Kuulge, miks me teeme seda, et paneme ühe ja, ja täna on nii, et ühendasin, kaotame 300000 eest neid neid fotoboks ja sealt meie teenindust, maanteeamet, siis saan ära ja head raha on leitud ja kusjuures inimesele tegime selle ka mugavaks, eks ole, ta, ta ei pea enam pilti tegema, meil on ja võtab sealt ise internetis selle pildi. Et neid näiteid on palju, aga ma ütlen, et sa pead vaatama ametite, mitte kitsalt, ainult et mina olen selle ametimeeskond. No e teenuste osas ma juba ammu imestasin, miks ma pean omanikuvahetuseks või juhiloa saamiseks vahetamiseks kontorisse minema, miks need, miks need asjad siis juba varem ei toiminud? Ega muide seal maanteeametis kui ka ise ütleme, et ega midagi erilist sära ei teinud ju selles mõttes, et et seal ei oleks võinud 15 aastat tagasi ära teha. Aga ju siis ikkagi sellest liider, liidrid vedamisest, väetist on nagu puudus olnud, sest sa pead need igasugused bürokraatiabarjäärid ka välja võtma. Muidugi kõik algab sellest samast idee müümisest. Et kui sa, kui sa nagu ka poliitikutel, ei suuda ta nihukeseid häid mõtteid nagu ette visata, ütle mulle, kelle saab olla selle vastu midagi, kui ma tulen, ütlen sellise lauset. Tead Lauri, et Me teeme sulle selles asjaajamises kaks tundi päevas, saad sa vaba aega rohkem, on ju. Et, et me teeme nii, et, et tead, et see, need riigiteenused on täna kõik sulle ka kohustusega peale pandud, et näed, selles seaduses tuleb, et sa pead juhiluba taotlema, et sa tuled eksamile, siis sa pead auto registreerima, kui sa autot autoomaniku vahetad, kõike, pead sa tulema sinna meie teenindusbüroosse töö ajal omasest vabast ajast. Laupäeval ka veel on ju? Aga tead, et kuule, me leidsime sulle, tead, need tunnid on ju. Ja me teeme selle asja. Et sina pead minimaalselt üldse midagi tegema, et, et sa oled tegelikult ei tunnetagi, et sa seda teenust vajad. Ja vaata selle mõttemaailmaga ettevõttes, ma ju ei saa sellele sellise mõttega päris käia, kuigi saab väga hästi ka ka pangad tegid seda ju, et sa ei pea pangakontorisse tulema, et näed, ja kui sa tuled nagu nende poliitikuteta niukesemate Külpas, vaidle vastu. Eino ideaalselt mõtlen, ma arvan, et väga hea, kui organisatsiooni sees ka see tuleb, aga ja need oleks võinud ju poliitikutelt näiteks endilt tulla ja ja nemad kuidagi rohkem suunata, mõjutada. Ma arvan, et meil on teised probleemid laua peal. Aga tean, et maanteeameti siselistist pidasite lausa vist blogi, kus kirjeldasite oma juhtimispõhimõtteid ja selgitasite siis nagu otsuste taustu, et kust selline mõte, mida. Ise veebis pidasin kaks korda nädalas, mõnikord rohkem kirjutasin, aga selle mõttemasin rootsist, kui rootsist tuli, tuli Maicel Wulf tuli juhtima, Shetame gruppi nende pärast seda 2008 aasta kriisi. Siis ta hakkas pidama seda blogi, aga tema blogi oli tema blogi oli siuke ühe lause. Ta kohtus seal selle selle inimesega ja siis lõppes, eks ole, aga mina mõtlesin, et pagan, et see on jube juhtimise juhtimise vahend ju lisaks alati inimesed ju küsid töötajate rahulolu näiteks suures organisatsioonis, mis sa saad kolm probleemi, palk, toit võiks parem olla sööklas ja siis kindlasti kommunikatsiooni tuleb parandada, et sisekommunikatsioon on kogu aeg olnud ja sina, vot see on üks, üks koht, kus sa tegelikult saad seda oluliselt parandada, lisaks öeldakse, et juht ei näe, on ju, et sa oled kuskil, istud seal ju 12. korrusel alla ei tule ja istud oma suures kabinetis ja nii edasi, et noh, kogu aeg sellist tagasisidet. Noh, see on üks võimalus, kuidas tegelikult täna organisatsioonis juhtimisinfot, aga teha seda, mitte süsteemselt ebajust teha niimoodi, et eksprompt jagada oma mõtteid, nägemusi just seda maailmavaadet ja, ja lahja vaielda veel näiteks inimestega, selle kirjutaks sinna kommentaare vastu. Jube hea. Inimesed julgesid seda teha, keegi väike ametnik julges midagi välja käia või vastu vaielda. Julgesid, ma ootasin küll rohkem, aga, aga oleks võinud. Mõned diskussioonid läksid päris hästi, saadet. Ma mõtlesin, et inimesed just kardavad, et tuleb mingisugune bumerang neid endale tagasi, sellega. Muide, see ja seda oli seda õhus tunda ja, ja ma arvan, et see ei tohiks olla hirm ja kusjuures ei olnud mingi sõimu kommentaarid, eks ole, need olid nagu normaalne diskussioon, tekkis. No ma küsin ikkagi teie raha kohta ka teie käest, sest teada on, et teil oli riigiametite juhtidest teadaolevalt kõrgeim palk, see on kindlasti muidugi läbirääkimiste kokkuleppe küsimus, aga kuidas te ise seda selgitate oma kõrget palka? Ajagu julgen isegi siinkohal öelda, et riigis tegelikult on riik juba rahandusministeeriumi vedamisel, on, on tegu seal rohelise raamatuga, kui ma ei eksi, on selline või programm käimas, ma ei tea, mis ta praegu on saanud stalinismi staadiumis ta on, kus tegelikult vaadatakse seda riigi palgapoliitikat üle ja noh, ma olen kogu aeg kandnud nagu seda sõnumit, et et kui, et ei tohiks hakata tegema selliseid stamppalkasid või vastupidi, et sa pead olema nagu valmis kuskil nagu maksma rohkem, mitte küll erasektorist rohkem, et me võtame eesmärgi, et hakkame spetsialiste nagu, nagu värbama on, on, on ametikohti ja on on spetsialiste, kus tegelikult sa peadki konkureerima eraturuga sa teed sõit otseseid teadlikult, mitte selle pealt, et, et kas riigis makstakse rohkem või vähem, need ei ole argumendid täna, mina arvan, et igat positsiooni nagu on võimalik vaadata nagu eraldi spektrist ja ma väidan, et maanteeameti juht täna, kui ma tunnen seda, ma olen ise läbi käinud tegelikult väärt sedasama, mis, mis, mis Eesti Energia näiteks sai, et kui ma vaatan seda vastutust, et ja, ja, ja selle vastutus vaadata selle poole pealt, et, et inimesed, kes kasutavad neid samad neid autode sõiduteid ja maanteed ja et kui seal nagu midagi korrast ära läheb, ega ikka tegelikult vaadatakse ikka minu otsa vaadatakse sama maanteeameti otsa, isegi kui linnas on täna tänavat katki, ei ole meie teha, aga vaadakse ikka maanteeameti otsa. Et on, on, on teatud positsioonid, kus ja ma arvan näiteks muide veel ma ei ole seda enne välja öelnud, aga ma nüüd olen aru saanud, et mina nagu vaatan, et et kantslerid peaksid ministritest rohkem raha saama. Sest nemad on tegelikult ker elluviijad, nemad on tegelikult need, kes juhivad ja, ja, ja noh, et, et ministrid on ikkagi poliitikud ja ja nad vahetuvad, eks ole. Aga sul on, ministeeriumis on, tegelikult on juhtivatel kohtadel inimesed, kes tegelikult väga palju otsustavad Eestis nagu inimeste elude üle noh, elude ja elu elukorraldusele. Mõnel pool vist on ka nii mõnedki järgmise, aga mul siinkohal meenub, kuidas talvel, kui olid teed libedad, Narva maanteel juhtusid siin ahelavarii, siis helistasin teile ja teie pidi. Digiaru andma selle eest ja, ja andsingi ja sellepärast, et ma tundsin, et see on minu asi aru anda, kuigi ma ei kontrolli seda olukorda, mina ei olnud seal roolis, eks ole, nende rekkade roolis, aga, aga ma tean, et kuskil oleks saanud teha ikkagi midagi veel, et seda ei oleks juhtunud. Ja, ja noh, on see siis meie teehooldajatele need teenusepakkujad, sellel, kes meil teenust pakuvad või oleme me ise nagu Dell selle selle teenuse ostjana nagu fikseeritud kindlasti oleks saanud midagi teha, seda ei saa öelda, et libe oli, oli kõik. Kas suurema raha eest saab siis parema juhi või parema spetsialisti? Mina, ma ei, ma ei arva, et vot vot vot vot see on nüüd see koht, kus kus jälle ei ole, ei ole, ei ole head valemit ja ma arvan, et ei olegi head valemit. Aga kui sa paned sinna nagu parema hinnakonkurss konkursi pool, sa saad sinna rohkem inimesi, et seda küll, et nad aga siis siis, siis, siis tulevad juba teised kriteeriumid, kes selle valiku teeb, kes langeb, langetab selle valiku. Kas selle ligi kolme aasta jooksul maanteeameti juhina sai siis teile selgeks või selgemaks, miks Eestis teed nimetatud? Vot siin ei ole must ja valge, aga ma arvan, et kusagil ma igal juhul mul on kindel arvamus jah, et kusagil oleme. Me oleme sellises arengufaasis, ilmselt Eesti ise on sellises arengufaasis on muide mitmed teised Euroopa riigid ka, kus, kus. Süsteem on üles ehitatud nii kui me seda vaatame, tahtsin seda hanke korraldust, et madalam hind võidab. Ja nüüd, kui me vaatame nagu kulutuste struktuuri ehitatud maanteed ma teedeehituses, mis võib-olla on ka mõnes teises sektoris sama, et materjal moodustab 60 masinad 30 ja tööjõud 10, noh ütleme kolm kõige suuremat klassi nüüd kui sina, kui ettevõtja, kust Lähed nüüd praegu lõikama, kui, kui sulle, kui sul on hind madalam kriteerium, sa vaatad seal, kus on kõige rohkem võimalik lõigata, kui sa nüüd materjalidest lähen lõikama seda siis mis juhtub kvaliteediga, see on loomulikult kvaliteedi arvelt. Sa ei lähe võtma masinate arvelt, eks ole, seal on teatud tööjõud, on sulle oluline, sa võid tööjõu natukene midagi korrigeerida seal vot vot. Ja nüüd ongi kulakuks seni kuni me oleme suunanud oma nagu tellijana, oleme suunanud nagu ettevõtjaid käituma samas edasi ja ise lubame ka muuseas. Teie tellijana olete ikkagi need, kes tingimused määravad. Te peate jälgima kontrollimas. Me ei tohiks meid, vaata ka selle, me lõpetasime ära, vot see ongi see, kus täna ehitajad on, on natukene tagajalgadel, et me oleme väga jäigaks muutunud, et me ei anna nagu järele. Et, et aga see on tänane faas, meil tuleb see, see tuleb läbi käia, sellepärast ütlen kolme aasta jooksul seda ei suudagi teha, et täna me oleme vähemalt selja ise maanteeametist sirgu ajanud ja me ütleme kohtleme kõiki võrdselt, see, mis on riigis hästi oluline, eks tegelikult seal ka erasektoris on oluline, et sa kohtled kõiki võrdselt. Et keegi ei saa pärast hanke võitmist tulla enam hakata mingeid tingimusi muutma, sest noh, teistel oleks ju teised ju kaotavad, eks ole, selle võrra. Ja, ja vot vot see on esimene samm, kui nüüd tulevikus jõuaksime seerias järgmisse faasi, mis, mis mis oleks nagu võib-olla võid küsida, miks mina seda ei tahtnud teha, aga ma näen seda nii et et tuuakse sisse, et me maksa, et me lubamegi ettevõtetel innovatsiooni teha. Et, et et hinnas kajastub see, et me ei kirjuta neile hankesse sisse kõiki materjali nõudeid. Et siin kogu aeg räägitakse, et meil on siin kohaliku materjali vaja kasutada, et miks me ei kasuta, miks me toome sisse, aga me oleme kõik ise ära määratlenud tellijana. Aga kui, kui me tuleksime, kui, kui me saavutame turul sellise olukorra, kus kõik oleks nagu Nirvana, et keegi ei taha kuskilt kokku hoida materjalide arvelt ja kvaliteedi arvelt ei taha nagu nõnda väikest pettust teha, et siis tekkis see moment, kus ettevõtetelt oodatakse innovatsiooni, anname neile rohkem vabad käed. Meie tellijale kontrollime, lõpptulemuse, kvaliteeti mitte ja see näiteks seire, seesama garantiiperiood on, eks ole, on see ja laseme neil ehitada. Laseme ehitada seda, et kui ma mõtlen, et ma ei oska seda teisiti seletada, aga ma, aga see peab kohe põhineb väga usalduslikul suhtel. Teeme kallimalt ja korralikumalt, aga siis saame ka vähem. Ei no jah, saame küll vähem, aga kestab kauem. Et ja, ja ettevõtetel tekib huvi tegelikult ka innovatsioonidega. Aga teie ehitus ongi ikkagi väga kallis, mul on ikka meeles, kuidas siin kaks aastat tagasi siinsamas raadiomaja lähedal Kreutzwaldi tänaval korda tehtud 160 meetrine tänava lõik läks maksma 118000 eurot, noh, see on küll linna sees, ei, puudutasin maanteeametit, aga kas teile ka teinekord tundub, et kuidas või miks mõni lõik nii kalliks läheb? Eks me vaidlesime nende nende meetodite ja tehnoloogiate üle ka maandama Lätis, et miks, miks see nii on, aga selle konkreetse selle näite peale on mul küll selgitus olemas, ma ise arvan, et noh, et linna ei saa võrrelda näiteks maanteega tallinnas on seal ikkagi kõik muud kommunikatsioonid, et et on, on energiakaablid, on vee, kanalisatsiooni ja see teeb selle selle lihtsalt kallimaks selle objekti Aga ikkagi, miks need tee, ehitused nii nii kallid on või ka seal, võib-olla ei ole ka konkurents nii tihe, et on paar suur maa. Suurimad firmad, kes määravad. Konkurents on väga tihe, pigem vahendeid, mida sellel jagada, nagu põhitellijana riigil on, on pigem vähe, et turul olijaid on tegelikult ma arvan, Eestis liiga palju. Aga miks ta nii kallis on, noh, hakkame vaatama, mis tooted seal hakkame bituumeni pihta naftajääkidest. Ja kõigest sellest, et kuskohas see hind kujuneb lõpuks sellele, kui sa vaatad nagu, et tahteni siin graniitkillustikuga ja, ja, ja mis need materjalid, mis kaevandamine lähed ja kui, kui, kuidas see muldkeha välja kujuneb, uuel teel. Tegelikult ongi kallis ja siis panen sinna kütusekulu juurde ehitajate poole pealt ja ma arvan, et midagi siin niisama nagu friioranž või siis seda tasuta lõunat ei ole. Teine asi on, kuidas ehitatakse või mismoodi on siis tellitud, miks Eestis mõned objektid nii keeruliseks kujunevad, ma mõtlen siin viadukte ümbersõite, kuhu ehitatakse veel mitmeid peale mahasõite ringteid, nii et ka kohalik inimene eksib seal võib-olla pärast valmimist ära, vähemalt alguses. Siin ma olen nagu püüdnud sellest aru saada selliselt, et Eestile on selliste liiklussõlmede ehitamine olnud ise omaette nagu õppimise õppimise koht. Ja, ja ega kui ma nüüd eelmine suvi käisin Detroidis, mis linn on tühjaks jäänud, eks ole, et vaatasid, kui seal neljatasemelised ristmikud ja viaduktide ka liiklussõlmed neli pluss neli sõiduradadega ja tühjad. Et ega nad ei olegi lihtsalt nad on veel keerulisemad, on kui meil küll, aga ma olen nõus, et arvestades seda, et mida, kuidas me oleme prognoosinud nagu liiklussageduse kasvu ja kõike seda, need objektid ilmselt on nagu üledimensioneeritud olnud, mõned. Aga kes see hiromant oskab olla, eks ole, ja insenerid annavad oma panuse, et ega nagu nagu skulptorid teevad oma skulptuuri valmis ja see jääb nagu eluks ajaks inimesed käivad, imetlevad seda insenerid ja, ja nendel on ka oma loom loomu seal looming. Et eks seda on ka natuke siin sees. Sõitsin Tartusse ja Tallinna tee peal ju kuulus Puurmani sild, kus on palju neid pros hektareid või lamp, kas need peab seal iga 10 meetri tagant olema ja nüüd veel juba asfalteeritud? Tiga seda silda, vaat ei, selles mõttes jälle maanteeametis on, on, on täna toimivast selline nagu investeerimiskomitee süsteem, et kus need eraldi projektid ikka väga selgelt vaieldakse läbi, kas konkreetses kohas on valgustit vaja või ei ole vaja ja kui on nagu liiklusohtliku kohaga tegemist, siis Need on need kriteeriumid, meil on teatud kriteeriumid, olid välja töötada ja on töötatud, mille alusel sa otsustad, et kas sinna valgustit on vaja või ei ole. Küll on, ma olen täitsa nõus, mõnedes kohtades, täna ei ole nii sagedati, neid lampe vajavad seal käib ka selle objekti kalliks, eks ole, küsinud miks me paneme seda? Ei ole täiesti tarvis. Ja, ja vaadake, ülekäiguradade valgustamine täna, mismoodi mõnes kohas on tehtud, see tegelikult hoopis tekitab liiklusohtliku koha, et sa ei näe, kui seal valgustatakse rada ära, aga sa ei näe, kui see inimene astub kolm meetrit rajast kõrvale ja, ja ta jääb auto alla, sest ta ei ole nähtav. Nii et me nagu me ütleme, et me justkui teeme turvaliseks, teeme, teeme, teeme sinna, ega inimene ei pruugi seda, käsi käib, ta vaatab, et mis ma siin veel kolm meetrit käin, ma olen siin ennem üle, aga tegelikult on, on, on, on tagajärg kurb. Mullu te tegite garantii kontrolli mitmel objektil või 11-l ja 10 puhul. Leidsite, et ei oleks tulnud paremini ehitada. Kuidas siis nii või millest need probleemid tulenevad? Siin oli, vaadake, kui palju on olnud neid jutte kogu aeg, et küll meil on halb kliima ja teed lagunevad ja siis on need ehitajad on pahad ja tellija on paha ja see diskussioon sinna lõppeski. Et keegi nagu ei võtnud nagu midagi ette, et tuua, sest tegelikult põhjused välja vähemalt püüda tuua need tegelikult põhjused välja. Ja me otsustasime, et, et kus meil on tegemist veel garantii objektidega kuni viis aastat, et vaatame, kus on tekkinud praod või on mingid muud sellised sellised defektid oluliselt defektid tekkima, et võtame, teeme test, puurimised vaatame siis, mis seal, mis seal siis tegelikult maha pandud on, et mis seal nagu toimunud on. Ja ja tõepoolest, et noh, me tõesti meie vähemalt avastasime, et ikkagi nagu need osa neid materjale, mida kasutati noh ja ei, ei vastanud ilmselt nendele tingimustele, ehitajad on täna arvamusel nad. Ja need vaidlused täna käivad seal nende konkreetsete kohtade üle, me me räägime just nendest konkreetsetest kohtadest, et, et inimesed ei tohi nagu oodata seda ja aru saada valesti, et, et nüüd, kui me ühes kohas leidsime midagit, need tähendab see kilomeetrite kaupa probleemi võtsime just need konkreetsed kohad lahti, sest teistes kohtades ei olnud pragusid. Ja need analüüsid on tehtud ja noh, me me andsime väga selge sõnumi ehitajatele, et edaspidi see on sellel aastal väga selgelt ka välja öeldud. Me ei hakka tegelema mitte tagantjärgi puurimistega, vaid me teeme seda kohe töö käigus juba, et noh, et, et see, see on see koht, kus sa saad kätte saama, aga siis selle tagajärjega ei ole mõtet enam võidelda. Ja see, et me selle nagu tegime, tõi välja vähemalt seda diskussiooni vis õigele tasemele. Ja me räägi kliimast enam ei räägi mingitest muudest abstraktsetest asjadest ja, ja ma arvan, et see oli väga suur samm edasi ja nüüd järgmine on juba see, et kuidas siis nagu tellija suudab nagu töö käigus juba seda kontrolli organiseerida. Valmimist on vaidlemine, energia raiskamine, et tuleb ikka tegemise ajal teha, jah, just, justkui sa saad midagi muuta veel. Kuidas ja üldse neid remondiobjekte valiti maanteeametis, te olete ise ka öelnud, et süda tilgub teinekord verd, kui tuleb tolmuvabaks muuta mingisugune riigimaanteelõik, mille liigub ööpäevas seal 75 autot ja ka mulle ju võhikuna või kõrvalseisjana jääb teinekord arusaamatuks, miks reisitakse lahti mingi lõikus tundus täitsa sile ja korras olevat, samas kuskil auklikumas kohas tööd ei tehta. Aga viime selle õigesse konteksti, et see, see, mida ma ütlesin, on, on, on tõsisem pooltõde täis tõde on see, et, et miks mul süda tilkus verd, et pigem on see, kuidas käsitletakse kohalike omavalitsuste teid ja kuidas riigimaanteed on 16500 siis kohalike omavalitsuste teid on seal 28000 kilomeetrit ja vot vot nüüd on see aga rahastati, kuidas siis, et rahastamine oli ju praktiliselt 10 protsenti, ma ütlen piltlikult 10 protsenti maanteeameti aastas eelarvest läks siis nagu justkui nagu kohalike omavalitsustele ja nad saavad ka mujalt. Tegelikult on veel, on veel allikaid, kus nad tegelikult raha saavad. Ütleme, kui maanteeameti aastaeelarve oli 20 280 miljonit, siis 28 miljonit kõikide kohalike omavalitsuste peale. Ja nüüd mu küsimus ongi, et, et, et, et aga liiklussagedused ja kuidas see kujunes omal ajal välja, et miks just need maanteed jäid riigiga, et ja miks just need maanteed jäi kohalike omavalitsuse kätte. Et noh, selles suhtes, et seal ajalugu seal seal on hästi palju eri põhjuseid. Et kes mõttes, et vara jääb mulle, ma tahan endale jätta teine mäe, kohaliku omavalitsuse tark andis riigile ära, andis kulud ka ära, eks ole sellega. Aga noh, seal seal erinevaid stsenaariumeid ja nüüd, kui ma hakkan vaatama, et nende kohalike omavalitsuste teedel sõidab tegelikult sõidukeid mõnes kohas rohkem, no ma ei räägi Tallinna linnast või võtame Pärnu maanteeotsa, seal on peaaegu üle 35000 auto ööpäevas, sealsamas maanteeameti kõrvalt läheb välja aga see, kuhu Tallinna linnale see tänav või see tee. Nüüd ma ütlengi, et no et kuhu kohta siis see raha panna ja siis me paneme lisaraha, paneme sinna ma maakondadesse, kus tõepoolest male kruusateel sõidab, sõidab 75 autot ööpäevas ja noh, siis ongi nagu, et noh, ma arvan, need proportsioonid on paigas täna ära. Et, et vot vot vot see on nüüd see lõplik tõde, et see, see, miks, miks ma, miks mu süda tilgub verd, aga ma arvan, et see, see, see tegelikult on jube hea küsimustena ja noh, võib-olla Arto Aasale ütles, see on riigireformi üks osa, et, et kui ta, kuna ta rahaliselt mahukas, kuigi ta ei ole peamine probleem, eks ole. Aga see objektide valimine üldsegi jätkangis selle järgi, kui palju on autosid, sõidab kuskil täpselt ei tunne, et neil on prioriteedid. Sa käid ühe kriteerium ja tegelikult on seal veel need kriteeriumid, mitu seal on õnnetuste arv, liiklusohtlikud kohad, defektid teel, et see samase sõidetavused, kui kas sa tunnetad, et sa lainetad, eks ole, rööpasügavused ja kui sa nüüd kõik need asjad kokku paned, siis tekib nendest nendest asjaoludest tekib pingerida, nendes objektidel teed, teederegistrisse pandud kõik riigimaanteed, KOVide omasid veel kõik ei ole. Et kui sul on kõik, need on kenasti nagu andmetega kaetud, siis saad sealt hakkad otsast võtma, mis on kõige halvemas olukorras. Ja muidugi on valem olemas, mis ütleb sulle, et jah, et vot see teelõik on prioriteet number üks ja loomulikult üks näitaja on seal liiklussagedus. Et üks olulisemaid Nii me jõudsime siin ka juba rahastamise juurde, et kuidas siis teede hoidu või ehitamisse raha juurde saada. Te olete toetanud automaksu. Täna üks üks ja hea sõber mulle Certivas ütles, et et rääkisime masendusest ja, ja tuli välja, tulebki välja ja minagi olen kuulnud seda, et noh, et kui võtta nagu singa PUR näiteks või või Luksemburg, et seal otsustavad nagu maksustamise maksudest maksunduse üle mitte poliitikud. Et seal vaatavad nagu tegelikult need need praktilised inimesed, ma ei tea, ükskõik kes need online praktilised ettevõtjad, pigem ettevõtjad ja, ja, ja, ja, ja ma usun, et võib-olla siin ongi see, see diskussiooni koht jälle nagu riigis, et äkki äkki kaasaks nagu selliseid, mitte mitte ainult analüütikuid ja mitte ainult rahandusministeeriumi ametnike olid vaataks nagu, et milline mõju siis tegelikult me ühel või teisel maksul on. Vaatan, et, et uusi makse ei taha, keegi loomulikult ei taha ja, aga sa pead olema, et ma ütlesin, et head kompromissi, aga nii, et kütuseaktsiis korralikult telehoidu ei jõua, aga ma ütlen näiteks, et automaksumaksja kõlab jälle poliitiliselt. Mina olen näiteks automaks jah, tõsine pooldaja, aga ma olen ka poolde ja teise maksusüsteemi loomisel see, et ikkagi see nendest maksudest, mida täna korjatakse Nendest võiks vähemalt mingisugune osa olla näiteks fondiga fondidesse, spetsiaalsetes fondidesse, noh näiteks DDD-d fondidel, Te olete teekassast rääkinud? Ei ma jah jah, aga, aga mitte 100 protsenti, ma ei taha kõiki näiteks seda raha ära võtta sealt, eks aktsiisi kütuseaktsiis on näiteks hea näide, kui enne oli ta jälle 100 protsenti kuidagi nagu nii, nii ära valemiga pandud, et noh, ütleme mitte kuskile mingit seda raha ei saanud paigutada või aia käinud 25 protsenti jagada. Ja 75 protsenti pidin minema teedesse siis ma arvan, et see proportsioon võiks olla nii, et 30 läheb kindlalt teedesse ja ülejäänud on siis nagu see mänguruum, et sa paigutad vastavalt vajadusele. Et, et see ei saa olla nagu must ja valge, täna ei tea enam varsti enam keegi, eks ole, mille eest sa maksad ja kuhu see raha läheb, eks ole? Aga lisarahastust, nagu on vaja, kas siis automaksu või millegi muu moel. Mul on raske öelda seda täna, mina julgen täna teile öelda, et see 280 miljonit, mis täname riigimaanteedesse paneme, kui sina saaks veel panna 70 miljonit kohalike omavalitsuste juurde, ma arvan, et see on täiesti piisav selleks, et mina ei ütle, et ta teedesse raha vähe on. Nii Ma vaatan, et te olete ikka väga emotsionaalselt ja elavalt kirjeldada seda elu, nii et see kõik see maanteeameti teede hoidu puutuv on meil ikkagi väga korda läinud. Te olete hingel ja kõike seda teinud. Absoluutselt sammust läbi käinud ja ja ma arvan, et käib veel edaspidi ka, et ma ikka ikka vaatan, solvub. Aeg on väga ruttu läinud, ma tahan teie nüüd uuesti väljakutsest ka küsida, et see on siis telekommunikatsiooniettevõte Starman milline muide ja me alguses natuke rääkisime ka del siis 90.-te alguses oli juba see väikene kokkupuude selle valdkonnaga. Jah, vahepeal. Vahepeal ei ole üldse olnud, et võib-olla riskijuhina pangas korra oli ka, käis läbi, aga, aga mõte aga, aga tõepoolest ma endale nagu vaata nüüd tähtude poisiks. Küll küll küll kiviaega, eks ole, tol ajal ei olnud, ei olnud ju mitte midagi, eks ole, ja täna on ikka staar on teinud väga-väga-väga tugevad ja head tööd ja kogu see meeskond on seal head tööd teinud, et täna mul õnnestus nendega seal kohtuda ka kõigiga, et väga intressi. On teil juba ettekujutus olemas, mis seal sektoris siis tehaksegi? Hakkama toimuma teistmoodi, minu meelest see sektor on täna piiramatut võimalust, et areneda ja, ja pakkuda nagu sellist meelelahutust ja kõike muud, et, et ma arvan, et seal seal on alles, hakkame nägema, mis seal toimuma hakkab. Starman võiks tõusta eesti esimeseks interneti- ja teleteenuste pakkujaks kodulehel ka praegu ütlemine, teine minul on see ambitsioon olemas peas ja ma ei karda seda välja öelda, et jah, tahaks küll, tahaks Baltikumist räägime kõigepealt. Alles asutada ametisse, aga ega teil loomulikult ei ole mõelnud, et kui pikaks ajaks sinna lähete, et kas samamoodi ainult kolme. Ei ei. Siin siin on tegemist pikema missiooniga. Lõpetuseks võib-olla natukene isiklikust elust, teie ema on tuntud tantsupedagoogi õpetaja, ilma Adamson. Kas tema on ka tuntud siis rahvatantsu edendaja, kas te olete ka rahvatantsuhuviline? Mina ei ole rahvatantsuhuviline kuidas ja miks nii kuidagi nii on, et et ajalooliselt ja lapsepõlvest on meeles, et ema küll tahtis ja kutsus ja siis noh, mina kogu aeg puiklesin vastu ja lõpuks ütlesin. Hea küll, kui sa nii väga tahad, et ma tantsuga tegelenud, siis ma lähen teen peotantsu. Ja siis ma tegelesin hoopis peotantsuga. Aga 2005. aastal moodustasid Rahvuskultuuri fondi juurde ka ema-nimelise fondi, et siis väärtustada rahvatantsualast elu tööd ja toetada Lawara. Ma tahan soojendamist, ma pean väga lugu oma emast ja, ja mulle väga meeldib, et ta ei jäta jonni ja ta teeb seda, mida ta oskab ja ta tahab teha ja ja, ja tal tuleb välja ja tal on hästi palju selliseid häid sõpru ja tunnustajaid, et ma, ma lihtsalt pean sellest väga lugu ja ma tahan, et see kestab. Aga iseka tantsupidudel käite vaatamas ja ikka käin, jah. Aga ennast peate rohkem ka siis spordimeheks. Ausalt öeldes on niimoodi, et iga päev ma tunnen, et mu keha vajab mingit füüsilist koormust, et ja see on tegelikult juba maast madalast, et ma arvan, et see on hea. Mis spordialad siis näiteks mängin, korvpalli ma uisutama mängin tennist, ma käin mõnikord mägedes nüüd tahaplaanile jäänud. Hiljuti võtsin ette veel, viisin ennast veel võistlustantsuvormi korraks siin neli kuud, et, et erinevaid asju, et selles mõttes. Kuidas see ajaliselt siis võimalik on, kui olete selline kõrgel kohal juht, siis tuleb seda aega osata. Teie planeerida jah, nojah, ma ütlen, et kui mu sõbraga tennist mängin neljapäeva hommiku veerand kaheksast, et reede, eks ole, siis sa leiadki selle aja millega veel tegeleda. Ma arvan. Mul on veel üks hobi ja see on, see on reisimine, reisimine mitte mitte mitte selles mõttes selliste turismigruppidega, vaid võtta iseendale nagu ette niukseid hüppeid, kõrvale kuskile nagu Madagaskari või siis teravmäed ja ja mulle meeldib nagu näha seda, mis maailmas toimub, et ma tean, et paljudel on see jälle vastukarva, et jälle nii palju tegemist on, aga, aga, aga mulle see meeldib. Mõni reisisoovitus siis teistele inimestele. Ai, mul oleks nagu nagu palju, et väga head eredad mälestused on mul Vanuatu näiteks või seesama Madagaskar sama teravmäed, noh, neid võib ja maika kindlasti see on niisugune omapärane jälle, et nad panevad erinevaid kultuuri ja maailmas on nii palju erinevaid kohti. Tegelikult. Kilimanjaro tasub ronida ette sõjalist Nii aga lõpetame saate jällegi muusikaga ja meie külalise soovilauluga muusikast natuke laiemalt. Teie lemmikud on, kes? Mulle meeldis ja meeldib, meeldib endiselt Queen väga, siis mulle meeldib. Nii kummaline kui see ka ei ole, on Electric Light Orchestra. Ma ei tea, kuidagi on jäänud need. Need kaks on jäänud nagu kumama, et väga, väga, väga lahe. Ja Bohemian, Rhapsody ja olete siis meie lõpulooks valinud? See on nagu üks suuremaid lemmikuid. Jah, ja ma olin ise kümneaastane, kui see esimest korda lavale tuli, 75 oli saastamis kusagil seal sügisel. Aga siis ma ei mäleta sellest midagi, aga siis selle järgmised Queeni laulud ma mäletan, et mul oli, oli jäts, plaat oli kodus, kus on siis paistical, eks ole, ja Don't Don't stop, mina et need need lood muljet ja hiljem hakkasin neid vanu lugeda kuuluma ja enam kui need on see, et kuidagi on jäänud mulle hinge ja, ja muutunud tähtsatel eluhetkedel on kuidagi see, see muusika mul kogu aeg kaasas olnud. Siin saatejuht ühtib teiega täielikult, kuid on ka üks minu lemmikuid. Ma tänan, Aivo Adamson stuudiosse tulemast ja selle huvitava ja emotsionaalse vestluse rest, peamiselt küll täna siis teedehoiu teemal, aga loodetavasti ütlete siis selles vallas ka edaspidi sõna sekka ja ja ühiskondlikus diskussioonis, kui oskan, ütlen aitäh, täna oli siis meie külaliseks Aivo Adamson, küsis Lauri Varik ja saate lõpetab Guine.