Tere, tänane saade, nagu ütleb kujunduski, on pisut teistsugune rändaja kui ehk ülejäänud, ehkki stuudios on ikka Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Nüüd meie Hendrikuga oleme väga ebaoriginaalselt jõulutujus. Aga mis me sel puhul ette võtame, on loodetavasti jälle mitte päris tavapärane. Eks ole, Hendrix. Jah, me vaatame, kuidas jõulu ja uut aastat kogu maailmas vastu võetakse erinevates paikades. Selline ilus puhas A capella laul sobib ju hästi ka jõulumuusikaks. Selle lauljad on küll Madagaskari elanikud ja see on üks nende üsna tüüpiline laulustiil. Salacao on selle nimi ja seda lauldakse ka jõuluajal. Niisugune natukene aeglane, puhas, läbipaistev ja väga ilus, hakkab Bella. Meie siin peame endast mõistet tavaks, et kui on jõulud, siis on pime, siis külm ja jõulud on üks osa ainult sellest aasta lõpust läheb sujuvalt üle siis nagu vana aasta peoks ja siis tuleb veel esimene jaanuar, mis on ka püha ja et selline pimeduse südames üks niisugune pühade aeg. Et nii see peab olema, sest nii sanala, et ei olnud ja küllap see on ka igal pool samamoodi. Aga see on minu meelest, et väga loomulik mõtteviis. Ja kui me mõtleme selle omaenda pärimuse peale, siis algselt see ei olnud mitte midagi muud kui talvepühad ja talvepühad kestsid veel palju pikemalt kui ainult jõulud ja vana-aasta õhtu vaid need algasid õieti kuskil hingedeajal. Kadrid, mardid käisid külas, tõid õnne, nendele tuli midagi anda, juba inimesed sõitki paremaid toite ja neil oli aega pidu pidada ja kui rääkida ja siis läks sujuvalt tule nagu, nagu selleks detsembrikuu sündmusteks, kus polnudki vahet, kas selle nimi on nüüd jõulud või, või näärid ja need omakorda läksid juba sujuvalt üle jaanuarikuu algusesse ja vähemalt kolmekuningapäevani välja on siinmail elanud rahvas pidanud ühte pika ja põhjalik talvepüha. Ja mis selle nimi on andnud, noh, sellel pole erilist tähtsust ja, ja teistpidi väga loomulik, kui sa said sügisel oma viljad salve ja sul on kodus nüüd sööki varuks ja väljas on läinud pimedaks. Mitte midagi seal eriti teha ei ole. Kas siis hakkadki ju pidu pidama hakata, rituaale pidama, millega sa võib-olla püüad siis selleski pimedas ajas leida ühte lootusekiirt ja ja märgata teist inimest enda kõrval ja võib-olla ka isegi natukene teha niisuguseid rituaale, mis aitavad seda pimedust siis nagu toda teed, siis tuleks jälle see valge aeg, eks kevad. Ja see on endastmõistetav, midagi sellist pidi siin maal südatalvisel ajal toimuma. Ja noh, tänapäeval on sellel muidugi tugev kristlik märk küljes. Aga kõige ausamad kristlased ütlevad päris kindlasti, et noh, peetakse Jeesuse sünnipäev. Tegelikult ei tea kristlased, millal Jeesus sündis. See on täiesti avalik, et see on kokku lepitud aeg ja see sobitati tegelikult nende rahvaste palju vanemate pühadega. Nii et, et see oli paras aeg siis pidada umbes sellise tundelaadiga rituaale ja pidustusi ja, ja see, et, et see jõul ise on ju skandinaavia keeltest. Ja see algselt oli Jul, see oli hästi vana püha, palju enne kristlust, eesti keeles on ta äratuntavalt säilinud. See näitab ka kuidagi seda, et see kõige ehedam Jõul ongi kõige võimsamalt just siinkandis, ütleme siis Euroopa põhjaosas. Ega siis ilmaaegu praegu kogu maailma lapsed ei oota jõuluvana, kellel on kasukas seljas ja, ja müts peas ja, ja suur habe ees ja, ja millegipärast tuleb veel põhjapõtrade ja saaniga põhjame atribuudid tegelik. Nii et kusagil siin põhjamaal pidi jõul tegelikult alguse saama ja siis sai talle külge siis hiljem see Jeesuse sünnipäeva tähendus, mis on ka kena. Aga mis tuli hiljem. Ja kui nüüd mõelda veel natukene edasi seda, kuidas nüüd see uus aasta just keset talve peab olema, ega te ju alati nii pole olnud, ma olen kindel, et ka meie kunagistele esivanemad, Tal oli aasta algus, kevad. Ja ma ise kui looduseinimene. Mulle pakub see alati, noh, erilist Niukest igal aastal ma jälgin, kuidas loodus kulgeb. Ja talvel ta ju ei kulge, talvele on uinumisaeg, aga kevadel loodus algab otsast ja see on tegelikult tõelise ärkamise ja alguse aeg ja nii on see olnud väga paljudel rahvastel, ka vanadel roomlastel ka näiteks hinduismis Hiina kalendris on tänapäevani aasta algus kevad. Aga nüüd jällegi siin kristlikel maadel on siis Gregoriuse kalender pannud selle nüüd siis täpselt sellele päevale, kus ta meil nüüd siis on siis kalendri järgi 31. detsember, vana-aasta õhtu, esimene jaanuari esimene uue aastapäev ja niimoodi on rännanud need jõulu ja uue aasta tähistamised laiali mööda maailma, vastavalt sellele, kuidas indoeuroopa kultuur ja kristlus on üle maailma laiali rännanud. Aga ta on igal maal omandanud oma näo ja lähekski rändama mõttes nendesse paikadesse, kus ise on oldud ja et mismoodi need pühad seal välja näevad. Kontinendil nimega Aafrika olen ma jõululähistel olnud mõnelgi maal, aga Madagaskar on Ast kõige rohkem kolm korda ja sellepärast räägiks Madagaskari jõuludest. Juba kusagil novembris olen ma näinud seal jõuluvanasid punaste kasukatega, päkapikkusid poeakendel, ilusate kingitustega ja maas nende ümber on, on valge vatt ja see on hästi naljakas, sellepärast et Madagaskari elanikud ei tea, mis on lumi ja nad näevad seda valget vatti, saavad aru, et see on ilus, puhas valge asi. Aga seletada neile, mis on lumi. No seda ei ole võimalik, sest nende maal ei ole seda lihtsalt. Nii et nemad, ma ei tea, kuidas nad vaatavad sellele valgele vatile seal poeakendel. Aga see muide viitab ka ühele asjale, et tänapäeval see jõulude atribuuti. Ja see, et sellest on saanud niisugune ostu- ja müügi tippaeg, see on levinud ka koos kristlusega kõikidesse maadesse ja Madagaskaril võetakse seda kui niisugust toredat aega, kus tegelikult tehakse üksteisele kingitusi. Aga jõuluvana naljalt ei tule, vaid tehakse lähedastele inimestele väikseid kingitusi, naabrimees tuleb ja, või naabrinaine võis. Ja, ja siis ükskord küsisime mana kassi käest, et noh, et jõuluvana on jõuluvana on. Et aga, et kus jõuluvana elab, kust jõuluvana tuleb ja ta täiesti endastmõistetavat ütles, jõuluvana tuleb Prantsusmaalt sest Prantsusmaa kaugel, kaugel põhjast nende jaoks. Ja kui ma Prantsusmaa lapse käest küsid, kust jõuluvana tuleb, siis nad ütlevad muidugi, et jõuluvana tuleb Soomest kaugelt kaugelt põhjast ja kui sa küsid Helsingi lapse käest, kus jõuluvana tuleb, siis nad ütlevad, et jõuluvana tuleb lapimaalt kaugelt kaugelt põhjast. Nüüd kõigi jaoks peab olema lihtsalt kuskil põhja poolmuidu on niimoodi, et ma kassid peavad seda jõulupüha sellepärast, et nad on praegu ametlikud kristlased ja kirikus käivad nad päris usinasti ja tulevad ka nad jõulude ajal kirikus, kus ja laulavad niisugusi, tõesti väga ilusaid laule, hästi meloodilisi laule. Tõesti nauding kuulata, kirik on rahvast täis ja kirikus jagatakse lastele alati maiustusi kõikidele lastele, kes seal on. Nii et see on natukene nagu selle meie jõuluvana asemel see kirik seal neil ka laste jaoks. Ja siis nad tegelikult söövad päris priskeid toite, enamasti on need mingisugused riisitoidud, väga tihti on seal ka kana näiteks. Ja, ja mõnes mõttes on, on noh, midagi väga omapärast ja Madagaskari liku seal eriti ei ole, ta on nagu niisugune segu paljudest komme sellest, aga aga üks asi on küll, mis kui ma kuulsin seda, siis ma mõtlesin, et vot seda ma nagu ei olegi märganud, et mujal rahvastele oleks komme jõuluajal, et tänava peal jagatakse ühte puuvilja ja see on, need on liitsid litsi puuviljad on niisugused pisikesed punased, umbes ploomisuurused, aga punast värvi suurte ogadega ja hästi erilise maitsega, natuke meenutavad Kirssi, aga ikkagi palju huvitavamad ja paremad ja magusamad. Ja see on siis see eriline niisugune jõulupuuvili mis malakas jaoks seostub selle jõulu. Selline mediteeriv muusika on loomulikult Jaapanist ja jaapanlast juures olles olen ma saanud lihtsalt selle selgeks, et jaapanlane kristlusest eriti midagi ei arva. Jaapanlaste hulgas kristlaste osakaal on ikka tohutult väike ja selle tõttu doga jõulud nende jaoks on ainult kaubanduspidu. Nii et ikkagi on Tokio vitriinides jõuluvanad, päkapikud, kingitused ja kõik muu, tehakse kingitusi, aga see sisu, noh, seda selles selles ei ole. Aga jaapanlastel on hoopiski täht Sam vana-aasta õhtu ja uue aasta esimesed päevad. Ja need on just samal ajal, kui meil siis 31. detsember ja esimene teine ja kolmas jaanuar. Need on väga olulised pühad jaapanlaste jaoks. Aga tegelikult on see kumme neil nii-öelda libistatud üle, uuemal ajal varem uut taastute Hiina kalendri järgi kevadel. Aga siis oli selline aeg Jaapani ajaloos aasta 1873, kui oli meie ajastu ja tolleaegne valitseja võttis otsustavalt siis nagu sellodaalse kombestiku asemel juurutada kodanliku ehk lääneliku kombestikku ja ta võttis kasutusele Sis Gregoriuse kalendri ja sellest ajast ikkagi nüüd praegusest, võttes siis tubli veidi üle 100 aasta tagasi on siis peetud seda vana-aasta õhtut siis täpselt samal ajal kui meil selles mõttes euroopaliku kalendri järgi ja ja mida siis sellel päeval tehakse? Et siin laual, mul ongi Jaapanist toodud kõige klassikalisem, uue aasta kingitus, mida jaapanlased üksteisele kingivad. Noh, ta näeb välja nagu kaunistatud ilustatud mingi kirjapulk diivakestega. Jah, ja kui hoolikamalt vaadata, siis Stanley diivakestega jah, ja ta kui mõelda, et kui selle seda nüüd vibu juures kasutada, siis ta tegelikult on nool. Ta meenutab noolt, on tömbi otsaga, et, et ta nüüd kedagi ohustaks. Aga seda nimetatakse kuldseks nooleks. Ja selliseid kuldseid nooli kingitakse siis igal pool igaühele. Ja see, ma küsisin ka siis seal sõber Rio käest seal jaapanis, et mida see tähendab, ta ütles, et, et see on heade soovide nool kõige kurja vastu. Et see nagu kaitseb siis järgmisel aastal sind kõikide halbade asjade eest, kui sulle selline kingitaks. Nii et, et niisugune üks üks väga klassikaline vana-aasta õhtu ja uue aastaese on siinsamas kõrval. Aga õieti see, need noh, erilised sündmused hakkavad Jaapanis sellel vana-aasta õhtul siis, kui esiteks süüakse väärilisi toite, aitäh. No need on merikapsasupp näiteks merikapsas niisugune, sisuliselt see on üks vetiks, mida jaapanlased hea meelega söövad üle nii ahvatlevalt see ei kõla, aga ilmselt ma eksin. Jah, ma olen seda maitsnud ja söönud ja õieti merikapsakonserve on meil isegi poes müüa ja praegusel ajal saab muide jaapani merikapsast osta ka meie poodidest. Tan pruuni värvi natukene kapsasupi moodi, aga natukene on ka seda merejoodi maitset sealjuures. Ja siis pakutakse näiteks kala kooki, mis meie jaoks ka väga ahvatlevalt ei kõla, et kuidas siis kookon kalastada tehtud. Aga meenutagem siiski seda, et jaapanlane on vist kõige suurem mereandidest elav rahvas kogu maakeral ja nende niukene kõige tüüpilisem toit on ikka merest pärit ja nende jaoks on see väga loomulik ja, ja väga endastmõistetav ja ja ka väga maitsev. Ja siis enne seda on iga korralik jaapanlane pannud postkasti postkaardi, aga erinevalt meie kommetest peab olema Jaapanis postkaardid inimestel käes, mitte varem ega hiljem täpselt esimeseks jaanuariks. Puskar tundakse posti teinekord kas või novembri lõpus aga siis hoitakse seda nii kaua postkontorit. Ja esimesel jaanuaril on palgatud hiigelarmee näiteks üliõpilasi ja igast abiväge, kes siis kuhjade kaupa kannavad kõigile täpselt selleks päevaks selle kaardi kohal. Sinna kaardi peale on joonistatud hoopis midagi muud kui meil tüüpiliselt Anda seotud selle Hiina kalendri, kas ta on siis nagu selle horoskoobi mingid motiivid, mingi loom, näiteks? Tänavu aasta 2007. aasta esimesel jaanuaril potsatasid jaapanlaste postkastidesse miljonid postkaardid mingisuguse seamotiiviga sest see oli see aasta ja nüüd tänavu tulevad kinda peale rotiga seotud motiivid. Kuigi Jaapan on väga arvutis tunud ja seal on väga palju kasutatakse e-posti, siis postkaartide saatmine on seal täies aus ka praegusel ajal. Ja siis tegelikult esimene jaanuar on võib-olla veel tähtsam püha, kui oli 31. detsember, sellel päeval inimesed hoolitsevad selle eest, et nende kodu oleks puhas ja nende meel oleks puhas kogu nende, selle kolmepäevase pidustuse mõtte esimene teine, kolmas jaanuar on see kõik poed kinni, pangad on kinni, keegi tööl ei käi. Et sa oled vaba stressist, sa oled vaba murest ja unustad kõik eelmise aasta mured eelmisse aastasse. Või nagu öeldakse, hinded nad ümber, et kas tasus ikka nii palju enda stressi tekitada ühe või teise asja pärast. Kuulutad need nõndanimetatud mured või ka tõesti mured lihtsalt eelmise aasta omadeks. Ja nende kõvasti just nii et täitsa puhastad oma meele ja see on hästi tähtis, et sa pühid selle meele nii puhtaks, et uus aasta tuleb täiesti värskena ja kas sa ise oled värske ja näiteks sellel päeval hommikul on hirmus tähtis minna enne päikesetõusu näiteks mere äärde või siis näiteks kusagile mäe tippu, et ära näha päikesetõus. Väga tähtis jaapanlaste jaoks son, esimene päike, samamoodi võetakse vastu kõik selle esimese jaanuari esimesed sündmused, need on nagu omamoodi sellised pühad pidulikud hetked ja isegi esimene uni, mis magatakse uuel aastal, on väga suure tähendusega ja on kombeks luua haikusid. Haikude loomine on omamoodi noh, niukene, rahva traditsioon seal. Ja nüüd nende esimese jaanuari haikudes peab olema see sõna esimene. Et see on tõesti niisugune puhastava tähtsusega päev ja esimese jaanuari hommikul tingimata korralik jaapani pereema valmistab. Motši on riisikukk, kõlab lihtsalt, aga selle valmistamine on nihukese, eriliste menetlustega, seda ei ole üldse lihtne tehasel seda klopitakse, seda riisia hoitakse ja tehakse 100 trikki. Ja ja seda tuleb tingimata siia esimese jaanuari hommikul ja, ja siis just esimesel teisel, kolmandal jaanuaril lähevad inimesed templitesse, seal on ju erinevaid templeid, seal budistlikud templid, seal shinto templid ja nad lähevad suurte hulkadega sinna templitesse ja jälle peavad oma rituaale seal, sest nende jaoks on just see aasta esimesed päevad need, millele on asetatud kogu aasta õnnestumise rõõm. Korraks veel selle neile puhastuse juurde tagasi tulla, millest tegelikult tasub ju meilgi õppust võtta. Jaanuari esimesed päevad ei kuluks pohmelli ravimisele, vaid vaid mõtestatud tegevusele, eks ole, kuidas ennast sellisest vanast väsitavast saastast puhtaks saada. Et need, ega te Jaapanis ei ole kellegagi näiteks sel teemal vestelnud, et kas kõik see niisugune uue elu algus ka meeltes ja mõtetes, kas jääbki sinna nende rituaalide tasandile ja kui läheb jälle aasta täie hooga pihta, siis tulevad vanad stressid tagasi või see siiski suudab mõjutada ka terved järgnevat aastat. Need on, need on rituaalist kindlasti ja ma arvan, et jaapanlane on inimene, nii nagu eestlane ja muud inimesed maakeral. Et ma arvan, et enamik inimesi muidugi nii nagu meil peetakse jõulupidustusi, teevad seda ikkagi nagu traditsiooni. Aga, aga nende püüdlus, see rõhk on, on natukene teistmoodi suunatud, kui meil. Aga hea oleks, kui ta tulekski sinuga uude aastasse kaasa, eks ole. Ja ja mingi jälje ta kindlasti jätab. Kes nüüd maailma muusikast paremini jagab, siis on ju selge, et, et see on tiitšeri tuur. Legendaarne Austraalia aborigeeni rahvapill. Ükski teine Pill sellist heli ei suuda teha ja rändamegi mõttes nüüd Austraalia jõuludesse. Tõtt-öelda on tänapäeva Austraalia väga-väga valge inimese nägu, sest ei netti Cheri doosidega ega aborigeene sa sealt naljalt ei näe. Ja, ja selle tõttu Ta on ka nüüd Austraalia jõulud üsnagi sama nägu, nagu nad on Põhja-Ameerikas või Euroopas. Aga üksvahe on küll, Austraalia on maakera kuklapoolel ja jõuluaeg on kõige palavam aeg aastas kus on kõige lühemad ööd kõige rohkem valgust. See on siis südasuvi suve tippaeg. Ja nüüd sellel ajal istuvad jällegi meil poe vitriinides jõuluvanad ja päkapikud ja kõik nii edasi. Aga samal ajal näiteks peetakse ka neid jõulusid üsna euroopa kombe kohaselt, aga aga nüüd arvestame sellega, et Austraaliasse on tulnud see valge elanikkond väga erinevatelt maadelt. Ja need ligi 20 miljonit inimest, kes seal praegu elavad, igaüks kannab kaasa oma jõulutraditsiooni. Nii et seal on nii-öelda Vahemere-tüüpi jõulusid, seal on Põhja-Euroopas jõulusid, seal on Ameerika Ühendriikide tüüpi jõulusid iga rühm peab seal oma Moody jõulusid, aga jõulusid peetakse. Ja samal ajal muidugi on just see aeg, kus näiteks noh, mina olen olnud seal ausalt öeldes täpselt vastupidisel ajal jaanipäeva paiku ehk siis austraalia südatalvel ja sel ajal oli seal ka päris soe. Aga ma kujutan ette, et ikka jõulude aeg on seal ikka ikka tõeline põrgukuumus. Ja sel ajal näiteks Põhja-Austraalias on tugevad tsüklonid. Ja mõnikord tuleb ausalt öeldes selline jõulukingitus, see oli aasta 1974. Darwini linn ja selle ümbrus, see sattus tõelisse katastroofi, sinna tuli ookeanilt tsüklon, mis surmas üle 60. Ja samal ajal Lõuna-Austraalias on sel ajal see kuiva, kui eukalüptimetsad põlevad nagu püssirohutünnid ja need on suured tulekahjud, ajad et mingist jõuluküünla süütamisest eriti pole mõtet juttu rääkida, sest sest metsad põlevad sel ajal. Nii et see, see loodus on küll täiesti nii-öelda vastasseisus selle kujutlusega, nagu meie kujutleme seda jõuluaega. Ja mingil kombel siis muidugi austraallased on sellega ikkagi kohanenud. Ja ikkagi muidugi jagatakse jõuluõhtul ikkagi kingitusi ja tuleb jõuluvana isegi. Aga austraalia jõuluvana on väga tihti erakordselt õhukeselt riidesse. Sest ta igal juhul higistab. Aga tal on seljas suur kott ja seal sees on kingitused lastele. Lastele räägitakse seal, et jõuluvana talvitus Kuu luuru kalju all, see on see suur punane, hiigelsuur kalju, Austraalia südames punast värvi, et seal all jõuluvana talvitab ja, ja ta talvitub seal koos õnnelike Dingodega. Ja siis kui on jõuluõhtu saabumas, siis ta tuleb hiigelsuure jeebiga üle lõputu kõrbe. Ja näe, siin ta nüüd ongi. Mulle meeldib see väljend õnnelikult hingud. See ongi konkreetne niisugune määratlus. Just sest dingo on Austraalia looduse väga tüüpiline. Ja, ja see siis on sobitatud lihtsalt põhjapõdra asemel. On sattunud dingo. Aga muidu inimesed peavad pidu ja, ja söövad korralikult ja ja näiteks tänavatele kogunevad suured rahvahulgad sellel soojal ööl suurtel väljakutel, inimesed laulavad koos jõululaule. Lastel algab suvekoolivaheaeg sel ajal. Nii et see on neil siis nagu ka rõõmus aeg, et kõige pikem vaheaeg aasta jooksul suvi algab. See on nende jõulurõõm. Ja kui on, siis õnnis jõuluõhtul siis hästi hilisel öötunnil, võib-olla hommikupoole ööd, siis võetakse telefon ja hakatakse helistama tuttavatele sugulastele, mujal maailmas, sest nendel alles jõulurõõmud algavad, kui Austraalias on nad enam-vähem juba lõppenud. Et see ajavahe on, on vähemalt 12. Aga seesugune helistamine on siis ka tegelikult üks tänapäeva austraalia rituaalidest jõulude ajal. Aga kindlasti sellepärast, et enamiku nende inimeste juured ulatuvad kusagile Euroopasse või Põhja-Ameerikas. Täpselt nii kui meenutada, kuidas Austraalia omal ajal rahvastatud sai, eks ole. Just et tänapäeval on ta ikkagi üks, üks käepikendus Põhja-Ameerika ja Euroopa rahvastele. Selle loo nimi on Lashenkastel Peruu, kus ka ja see on siis üks tüüpiline Peruu tänapäeva muusikapala, kus on siis läbisegamini natukene indiaani meloodiaid Pille ja siis niisugust euroopalikku ja Hispaaniale muusikatraditsiooni. Ja eks rändamegi nüüd mõttes Peruusse seal sai alles mõned nädalad tagasi haldudes on õige värskelt meeles, oli tõesti niimoodi, et, et novembri teisel poolel, kui ma seal olin, siis sealgi jällegi higistasid poja akendel päkapikud, jõuluvanad nagu mujal maailmas ja hirmus palav oli ja sisuliselt asub ju Peruugi ekvaatorist lõuna pool ja sealgi on tegelikult hoopiski kõige soojem aeg. Võiks võrrelda siis meie jaanipäeva ümbrusega. Aga palju kuumem kindlasti kui meie jaanipäeva paiku. Ja sealsed, ütleme, jõulukombed on muidugi tulnud hispaanlaste kaudu kuskil seal 16.-st sajandist alates. Aga nad on väga kummalisel viisil omaks võetud kohalike rahvaste poolt. Peruus on ikkagi niimoodi, et pool Peruu ligi 25-st miljonist inimesest on põliselanikud ehk indiaanlast ja nendel on muidugi enne hispaanlaste tulekut olnud oma kombed, suvise pööripäeva kombed. Ja nüüd, kui hispaanlased tulid, siis märkasid ketšivad seda, et väga tihti oli Hispaania preestril kaasas, eks niisugune kummaline kast. Ja selle kasti nimi oli santeero kast ja kui ta selle kastini moodi lahti tegi, siis tuli sellest nisugune välialtar. Sellele välialtarile olid siis väga ilusti värviliselt ja, ja ilmekalt joonistatud siis kõik need Jeesuse lood ja kristlase sõnumid pilt keeles ja nende kaudu sisse hispaania preester sele, kuidas siis seda kristlikku sõnumit kohalikele inimestele. Ja siis ta pani selle jälle selle kasti kokku ja arendussellega mujale jalaks rääkima kuskil mujal. Ja nüüd ketševad väga tihti näiteks saatsid neid preestreid ja näiteks kui nad kandsid ka seda kasti, siis nad hakkasid suhtuma sellesse nagu imet tegevusse, kasti tolleaegsed rändamised olid väga ohtlikud, andides on praegugi üsna karm rännata, seal on mõnikord on seal kohutavalt tuuline, mõnikord on seal kohutavat lõikavalt külm, siis on jälle liiga palav. Alati on seal veepuudus ja reisijal rände ajal on seal väga palju ohte ja, ja nüüd hakkasite kohalikud pidama seda kasti naguniisuguseks heaks õnnetoojaks, mis kaitseb kõiki rändureid. Ja sellisel moel võttis omaks nagu, nagu oma kultuuri ja sellel kastil sai omaette nimigi ja seda nimetatakse Retaablo. Red tabloo on võib-olla kõige kuulsam jõuluaegne ese, mis anteroole just, aga iseloomulik. Ja selle Retaabloga läks asi sedamoodi edasi, et kuna sel ajal ikkagi siis ütleme, suvise pööripäeva ajal, nende mõistes toimusid nende kohalikud rituaalide üks tähtis asi oli karjamärgistamine siis püüti loomad kinni ja põletati nende naha peale teatud märgid ja vot selle juures kasutatud Te nüüd seda Retaablot nagu maagilise vahendina ja oldi absoluutselt kindel, et kui see on seal lähedal, siis kari sigib järgmisel aastal hästi ja karja ei taba mitte mingid haigused ega ka kiskade, ründa neid. Ja niimoodi sai sellest nagu niisugune karjapidajad, et kaitsja ja tasapisi muidugi need pildid hakkasid seal vahetama ja selle asemel nende kristlike kujutiste asemel hakkasid sinna tekkima inimeste igapäevase elu kujutised. Kuidas kohalik tud inimesed söövad, kuidas nad joovad, kuidas nad rändavad või ka näiteks seda, et, et kui on mingisugune tähtis sündmus näiteks kellelegi elus olnud, siis kujutatakse just seda sündmust tema ajaloolist hetke tema elus või ka hoopis mingite tähtsate tegelast mõnest sõjast või, või ajaloost. Ja, ja selle ümber oli hästi palju lilli. Need pildid olid hästi värvilised, sama efektsed ja ilmekad nagu algses selles palveränduri lahtikäivas altaris, aga sisu muutus teistsuguseks. Ja need Retaablod on siis tänapäeval tõesti võetaksegi jälle jõulude ajal lahti näiteks praegusel ajal pannakse nad laua peale niimoodi ja nende ümber toimuvat siis noh, nihukesed, kas jõulukogunemised, inimeste seltskondlik suhtlemine, kingituste jagamine, nii et tabloo, mis on kunagi tulnud puhtalt kristlikust skulptuurist, on muutunud siin Maal hoopiski Peruu põlisrahva jaanipäeva rituaali üheks osaks. Ja sel ajal tegelikult toimuvad neil tohutu võimsad maaema pidustused. Need on hästi keerulised ja põnevad ja omapärased, nendest me ei jõua üldse rääkidagi. Et need maaema pidustused käivad sealsetel indiaani hõimudel nädalate kaupa, papp südasuvel ja Retaablo kui niisugune värvikas, efektne, natukene müstiline ja salapärane, aga väga värviline ese on üks osa nendest suveharja pidudest. Nõnda siis seiklesime täna Jaapanis, Austraalias, Madagaskaril ja Peruus ning uurisime, kuidas sealsed inimesed jõule ja aastavahetust mööda saadavad. Mis seal ikka stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja ilusat aega jätkuvalt kõigile rahulikku aasta lõpes.